6
EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021
Nr. 30
Lõpmatusse kulgeval kurvil Helgi Vihma: Johannes Aavik – aatemees ja keeleuuendaja. Eesti Keele Sihtasutus 2021. 114 lk.
Selle ahtakese raamatu lihtsate, kuid nägusate kaante vahele on paigutatud eesti keeleuuendusli ku suurkuju elutee ja tööpõld. Möödunud aastal täitus tema sünnist 140 aastat. Raamatu koostaja on keeleteadlane ja Johannes Aaviku Seltsi asutaja. Kõige mõjuvam lause selles raamatus on lugupeetud keele mehe ütlus: „Keeleuuenduse Ooperipäevade telgis toimus kesköösdalong. kurv tuleb lõpmatuseni tõmma on Salmelt leitud viikingilaevad ta.“ See on tema kreedo, mis ja leiud, mis nüüdsel teema- teda saatis kogu elu ja millele ta aastal olid jõudnud Saaremaa iial truudust ei murdnud. See med. Pärast etenduse lõppu Mailis Sütiste-Gnannt muuseumisse ehk otse ooperi saab mõistetavamaks, kui sellele tänas pealavastaja ja Kammer Äsja lõppenud XIV Saaremaa ooperi kunstiline juht Juri päevade toimumispaika. Saare lisada taani teadlase Georg ooperipäevad (20.-25.07.2021) Aleksandrov Eesti publikut maa vallavanem Mikk Tuisk Brandese väljend, et keel on olid sel aastal mitmes mõttes sooja vastuvõtu eest, öeldes sõnas, et laev logol meenutab mänguriist, mida peab kord aastasajas uuesti häälestama. erilised. Eesti Kontsert kor komplimendina, et tal on tunne, pisut ka naeratavat suud ning et rõõmustada on põhjust, sest Aavikule polnud keel mängu-, raldajana ja festivali kuns ti nagu oleks ta Peterburis. festivali korraldav Eesti kontsert vaid tööriist, mida teritati line juht Arne Mikk tõdesid, Kesköösalongis sai nautida regulaarselt kogu aeg, päevast tähistab sel aastal oma 80.a et praegusel ajahetkel on sel lugusid „Sinatrast Bubléni“ päeva. Lõpule jõudmist polnud juubelit. line üritus maailmas kahtle Lauri Liivi Swing Bandi esituses. Samuti tähistas oma esimest sellele tegevusele ette nähtud. mata unikaalne ja lugu suvi Suve oodatuima ürituse toi juubelit maailma nimekatel Keelt kui mõtteavalduse vahen sest ooperisaarest kõlab lausa uskumatult, aga ooper on mumine Saaremaal oma tradit ooperilavadel laulnud Kihelkon dit tuleb arendada ja hooldada sioonilisel kujul oli saarlaste ja nast pärit ooperitäht Ain Anger, pidevalt. tulnud Saaremaale, et jääda! Siinkirjutaja autori eakaas Seekord oli saarlastel au Saaremaa külaliste jaoks kahtle kelle auks oli ooperipäevade lasena ei ole teadlane, kelle võõrustada Kuressaare lossiõues matult rõõmustav, aga festivali programmis omanimeline gala, ü lesannete hulka kuulunuks paljude auhindadega pärjatud alguses, 21.07.2021 juhtunud kus Ain Angeri esituses kõlas selle tööriista lihvimine ja iga Peterburi Kammerooperit, mille õnnetus parvlaevaga „Tõll“, mis unustamatu „Saaremaa valss“. päevane korrashoid. Ta on aga kunstiline juht on Juri Alek Kuivastusse saabudes hooga Juubilar ise ütles Ooperipäevade kogu oma elu seda hooldatud sandrov. Publikule pakuti aegu vastu kaid sõitis, jättis kõigile ja Saaremaa kohta: „Kena koht, tööriista käsitsenud ja selle matuid ooperiklassika teoseid saarele saabujatele unustamatu sellist mujal pole!“ Eeloleval peensuste mõjuvõimu nautinud. nagu C. Gounod „Faust“, G. mulje, sest ülesõitu tuli järgne sügisel saab teoks Ain Angeri pa Donizetti „Lucia di Lammer vatel päevadel vaatamata eelne debüüt New Yorgi Metropolitan Alljärgnevalt mõned tähele nekud seoses Johannes Aaviku moor“ ja G.Puccini „Madama vale broneeringule oodata kuni Opera laval, mille kohta Arne Butterfly“. Ise saime ligi 2000 5-kilomeetri pikkuses üldjärje Mikk sõnas: „Saatku meie isikuga. Iga vaimusuurus, kelle visioon pealtvaatajat mahutavas pilgeni korras 4-5 tundi ja nii mõnigi ühised õnnesoovid Aini hüpet ulatub teistest kaugemale, täis ooperimajas vahetult osa ooperikülastaja jõudis etendu Kihelkonnast New Yorki!“ „Madama Butterflyst“, kus laval sele viimasel hetkel või jäi Jääme tänutundega meenu kogeb oma eluajal vääritimõist oli peategelase Cio-Cio San ehk etendus lausa nägemata. tama mõnusaid ooperielamusi mist ja alahindamist. Eesti tead Madama Butterfly poja rollis Saaremaa ooperipäevade oma Saaremaal ja loodame osa saada laste hulgas leidub Johannes Saaremaalt pärit 4-aastane märk – viikingilaevaga logo järgmisel suvel külakosti pak Aaviku kõrval vaevalt kedagi Kerret Tamm, kes vallutas oma haakus hästi tänavuse Saaremaa kuva Sileesia rahvusooperi teist, kelle tööd oleks nii puudu likult mõistetud. Ta sai tunda julgusega laval publiku süda viikingiaastaga, mille keskmes etendustest. võhikute pilget ja paljude kolleegide naeruvääristust. Oma algkooli päevist kodumaal jäi siinkirjutajale mulje, nagu oleks olemas kaks eesti keelt: Aaviku oma ja see, mida koolides õpetatakse. Saksamaa põgenikelaagri Carl Robert Jakobsoni tallu näidismajapidamise ja dusmuuseumi arhiivraamatuko gümnaasiumis valgustas eesti gus ning neid on külastajail (pseudonüüm C.R. Linnutaja; ajalehe ,,Sakala“ asutajat. keele õpetaja Maria Tork Aaviku 26.07.1841-19.03.1882) tun Juuli lõpupäevil märgiti võimalik kohapeal ka sirvida. fenomeni lähemalt ja mõistva takse tänapäeval kui ühiskon Jakobsoni 180. sünniaastapäeva, Soovijail on võimalik lehitseda ma vaatenurga alt. Ta tutvustas nategelast, Kurgjal asuvasse mille puhul avas Eesti Kirjan ka ajalehe Sakala esimest õpilastele paljusid Aaviku dusmuuseum kaheks nädalaks aastakäiku 1878. aastast. loodud ja üldsuse poolt omaks Kirjandusmuuseumi direktor väljapaneku tema käsikirjalisest Tõnis Lukase sõnul oli Carl pärandist. Robert Jakobson tohutu ener Eksponeeritud originaalkäsi giaga mitmekülgne mees. Eesti animafilm kirjade hulgas on tema kooli ,,Tema roll rahva äratajana oli aegseid vihikuid, kirju abikaa suur – teda võib näha Jakob võitis Los Angeleses sale, L. Koidulale ja J. Kölerile, Hurda kõrval tolle aja mõjukai kaks auhinda lisaks käsikirju, luuletusi, noo ma eestlasena. Võib ainult ette diraamatuid ning näiteid erine kujutada, miks ta meid vaeva Riho Undi animafilm ,,Tii vatel teemadel kirjutatud ar nud sakslastest jagu saami seks vad“ võitis 12.–16. juulini tiklitest ja peetud kõnedest. nii ülevoolavalt Vene keisrihär toimunud mainekal WICA Samuti on välja pandud C. rat kiitis, aga seegi kord selgus (World Independent Cinema R. Jakobsoni käsikirjaline kaus vana tõde, seda küll venesta Awards) festivalil Los Ange tik 1868. ja 1870. a Vanemuise misega pärast Jakobsoni surma, leses kaks auhinda: ühe seltsis peetud kolme isamaa et vanakurja peltsebuliga välja peaauhindadest, parima ani kõnega, mis on ilmunud raama ajamine võib tuua hoopis hulle mafilmi tiitli ja lisaks ka au hinna parima animatsiooni tutena aastail 1870, 1873, 1882 mad tagajärjed.“ (ERR/EE) eest (Best Animation or ja käsikirja faksiimile-väljaan Animated Sequence). Ajalehe ,,Sakala“ asutaja C.R. dena ning kommentaaride ja Filmi ,,Tiivad“ aluseks on Jakobsoni kuju Viljandi südames. järelsõnaga 1991. a. Nimetatud Foto: EE trükiseid säilitatakse kirjan Eduard Bornhöhe kirjandus
Saaremaa ooperipäevadelt
Kirjandusmuuseum märgib C.R. Jakobsoni 180. sünniaastapäeva väljapanekuga
võetud keeleuuendusi ning kahetses südamest, et Aaviku propageeritud y-d ü asemel ka sutusele ei võetud. Ta juhtis ka tähelepanu võõrkeeltest tõlgitud ajaviitekirjandusele, mis ilmusid ajalehe joonealustena ja mille kaudu Aavik üritas oma loodud uudissõnu lihtrahvale tutvus tada. Selgeim pilt avardus aga ühe endast vanema tuttava kaudu, kes näitas mulle Aaviku käsitsi kirjutatud erakirja, mis meenu tas rohkem teaduslikku artiklit – täis uudissõnu ja nende sulgu des antud tähendusi. Mainitud isik oli Aavikule väga lähedal seisev inimene ja andis kirja sisu ja stiili üle huvitavat sele tust. Aavik rõhutas, et hea kaupmees peab oma kaupa üle pakkuma. Ostja valib pakutu hulgast sobiva, ühesõnaga teeb lõppotsuse. Sellest aspektist vaadelduna muutub uuendaja tegevus hoobilt mõistetavamaks. Teadlane võib luua kuitahes hea sõna või keeleuuenduse, selle tõeline väärtus ilmneb aga alles siis, kui rahvas selle vastu võtab. Keel kuulub kogu rah vale, see pole tippteadlaste eraomand. Viimane märkimisväärne tä helepanek Johannes Aaviku elutööst pärineb Karl Ristikivi sulest. See oli vist ajakiri Tulimuld, kus ta ühes artiklis tähendas, et Aavikut on kordu valt rünnatud ja halvustatud, kuid ühelgi tema mahategijaist pole võimalik oma seisukohti kirjalikult avaldada kasutamata mõnd Aaviku loodud uudissõna või grammatilist keeleuuendust. See on tõetera, mis ei vaja ühtki lisakommentaari. Autor on kõnesoleva raama tuga teinud aatelisele keeleme hele aupakliku kummarduse. Nende ridade kirjutaja poolt mitte vähem aupaklik kummar dus autorile. EERIK PURJE
kangelase, leiutaja Jaan Tatika kirjavahetus kuulsa Itaalia mul titalendi ja renessansiajastu suurkuju Leonardo da Vinci vaimuga. Meeste ühisest kirest lendamise vastu sündis enneole matu sõprus ja üksteisemõist mine. Kõiki füüsikaseadusi arvesse võttes üritasid nad võitu saada gravitatsioonijõu fenome nist. Riho Undi stsenaariumi järgi vändatud film valmis Stuudios Nukufilm 2020. a. Filmi ope raator on Ragnar Neljandi ning peaanimaator Märt Kivi.
(PM/EE)
