This newspaper was mailed on Friday, August 13, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 32, 2021
Reedel, 13. augustil — Friday, August 13
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Tõnu Kaljuste kammerkoor kui eesti muusika vapiloom Sirje Vihma-Normet Veljo Tormise sünnipäeval, 7. augustil oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues saalis Eesti Filharmoonia kammer koori 40. sünnipäevahooaja avakontsert. Tõnu Kaljuste käe all toodi kuulajateni Veljo Tormise kooritsükkel „Eesti kalendrilaulud“ ja kooriteos „Viru vanne“ Hando Runneli sõnadele. Kui Eesti taasiseseisvudes ilmus Eesti muusikanõukogu (IMC/Unesco) ajakirja „Music in Estonia“ esimene number, oli iseenesestmõistetav, et esikaanel on Tõnu Kaljuste kammerkoori (ametliku nimega Eesti Fil harmoonia kammerkoor) foto. Eesti muusikanõukogu oli vaba nenud Ida-Euroopa riikidest esimene, kes kohe oma rahvus liku muusikanõukogu asutas ja ka esimene, kes Euroopa ja Maailma muusikanõukogusid
Seto Kuningriigi päev Pihkva järve kaldal Laupäeval, 7. augustil, nagu mitmetel varasematel lõikuskuu esimestel nädalavahe tustelgi, võtsid paljud seto kogukonna liikmed, aga ka Petserimaa sõbrad üle Eesti ette rännaku Pihkva järve, täpsemalt küll selle Värska lahesopi kaldale Lobotka külla. Kes kunagi ajalooraamatuid nuusutanud, võis sealt leida samanimelise valla. Kus aga taoline kohanimi ise täpsemalt asub, polnud aimu. Enne kukke ja koitu Tartust sõitu alustanud Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi pungil autod jõudsid aegsasti heakorrastatud peopaika. Nagu alati, võeti meid, kellel kõik vaktsineeri mis- jm. tõendid taskus, soojalt vastu ja juhatati peotänava auväärsele telgikohale. Seda jäi kogu päevaks ehtima suure telgi katus, Petseri- ja Ingerimaa lipud ning maakaardid ja setode Püha Jüri ikoon. Külavanemalt, kelle müügi letile meie kingitusena Petseri maa laualipp lehvima jäi, saime teada, et küla oli kevadel tal gutööga tublisti pingutanud, et väärikalt kuningriiklasi vastu
ühendavasse, UNESCO tiiva all tegutseva International Music Council (IMC) liikmeks võeti (1992.a). Selle üllitise saatis tollane EMNi sekretär Reet Remmel kõikidele maailma muusikanõu kogudele. Üllatusena reageeris sellele isegi tollane IMC/ Unesco president Guy Huot isiklikult, kiites nii ajakirja sisu kui kujundust (kunstnik Jaan Saar, toimetaja Sirje Normet). Sellest ajast saadik on rahvus vahelisel muusikaareenil eesti muusika üks vapiloomadest just Tõnu Kaljuste kammerkoor. Koori tegevuse üheks kulminat sioonihetkeks oli GRAMMY auhinna võitmine 2014. aastal (auhind saadi parima kooriesi tuse kategoorias Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ eest). Tõnu Kaljuste rajas kammer koori 1981. aastal oma isa (Järgneb lk. 6)
võtta. Samas selgus, et lähedu ses elunev Petserimaa Suve ülikooli sõber, Forseliuse Seltsi auesimees, esperantist Madis Linnamägi panustas samasse töösse. Telgis oli meil temaga heameel meenutada Petseri e sperantoliikumise ajalugu. Selle pani oma õppustega käima kõnealuse tehiskeele grand old man Henrik Sepamaa vabariigi esikümnendil. Asja jäi kohapeal edasi viima Petseri Esperanto klubi „Suno“, kelle väljapaist vaks esimeheks oli aastatel 1933–1941 Petseri Peetri kogu duse kirikuõpetaja, ühtlasi gar nisoni vaimulik ja gümnaasiumi usuõpetaja Aleksander Hinno. Sel korral oli Petserimaa Suveülikooli põhiteemaks pet serlaste valgustaja Karl Ustav (1867–1953). Loengu lõppedes avaldati arvamust, et kunagi Petseris rajataval kuulsuste al leel peaks Samuel Sommeri, Anton Õunapuu jt. ausammaste kõrval leidma koha ka valgusta jast esperantist Karl Ustav. Nagu varemgi, astusid meie telki teisedki tuttavad, alati sootska Hagu Paul, kellega mõni gramm soola on ülikooli päevil söödud. Kui Tartus mõni sobiv rongkäik on, lehvib Petserimaa lipp alati tema käes. Oli juttu, et Petserimaa sõpru oli kaugemaltki kohale tulnud. Minu koolivend Pärnu-Jaagupist Mati Rosenstein, kelle elukaas
Torontos asuv Edwards Gardens on park Toronto Botaanikaaias (Leslie St ja Lawrence Ave E), mis kingib suvepäevadel kõigile külastajatele tasuta meeldivaid elamusi ja viib tavalisest linnamiljööst eemale. Hetkeks unustad ära, et viibid Kanada ühes suurimas linnas ja naudid lihtsalt taevast, taimi ja lilli. Kuuskede sisse peidavad end ära ka kaktused troopilistelt maadelt… Looduse idüllis esitad vaikselt küsimuse: kas COVID-19 on juba möödumas? Tore on vaadata nii suuri kui väikeseid lapsi uuesti maailma avastamas… Foto: ©Ülle Baum; Ülle Baumi fotogalerii Eesti Elu veebilehel eestielu.ca
lane on pärit Obinitsa kandist, astus ligi ja uudistas meie müügiletil „Rahvusliku Teataja“ numbreid. See ajaleht on Petserimaa Suveülikoolile alati oma veergusid hoidnud. Sain teada, et koolivenna järgmine retk Petserimaale toimub paa sapühal, 19. augustil. Siis on luterlasel Obinitsa kirikus, selle ümbruses ja kalmuaial uudista mist ja imestamist! Meie telki on juba viis aastat järjepanu muusikalist külakosti kaasa toonud Petserimaa aja kirjanik, luuletaja ja tõlkija Vananurme Ilmar Hilana külast. Tema „Petseri valss“ on kõlanud lausa hümni tähenduses üle Eesti Petserimaa-teemalistel üritustel (kaasa arvatud käi masolnud kuningriigipäeval) ja kuulajate poolt kõikjal lausa pisarais soojalt vastu võetud. On lisandunud helidokumendid sama muusikapala teisendid bajaani, lõõtspilli ja viiuli osale misel. Ilmar on suveülikoolile auliikmena Petserimaa au ja uhkus, kellelt ootame ja saame alati ka ilukirjanduslikke ülla tusi. See aasta on kirjanikule juubeliaasta. Eesti Televisioon oli telgis ja tegi temaga interv juu. Olime teadlikud, et Ilmari lüürilist lühidraamat „Petseri maa igatsus“ etendatakse augus tis Säpina küla küünis kolmel nädalal. (Järgneb lk. 3)
Seto Kuningriigi päeval. Ülemisel fotol esineb Ilmar Vananurm. Fotod: Merike Lumi
