4
EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021
Annetaja tutvustus: Perekond Jänes-Koppel Kõigest 72 lühikest aastat Halifaxi kailt kuni miljoni dollarilise annetuseni KES KUSe heaks. 1950.aastate keskel juhtis Lembit Jänes seenior väikeses Newfoundlandi sadamas kala töötlemistehast, kus elektri asemel oli kasutusel diiselmoo toriga generaator. Kui seadme tega midagi juhtus, polnud olemas käepärast nimekirja spetsialistidest, kellega nõu pi dada või keda kohale kutsuda. Tuli oma jõududega hakkama saada. ,,Tee ise ära“ suhtumine oli enamasti see, millest lähtuti. Tema poeg Lembit juunior usub, et isasse sissejuurdunud arusaam, kuidas pole olemas midagi, millega ise toime ei tu leks ja tema tähelepanuväärse mehaanikaalased teadmised olid ajendiks, mis viisid nelja vabri kuga külmutatud toitude suur ettevõtteni, mille peakontor asub Torontos ning mis tarnib tooteid üle kogu Põhja-Ameeri ka. ,,Elades väikeses kohas pole suurt valikut. Pead ise välja nu putama, kuidas hakkama saada. Läheduses pole kerge leida kedagi, kes sinu eest asjad korda ajaks!“ naerab Lembit. Janese külmutatud toidu ainete kaubamärk, mida võib pea igas toidupoes leida, on pal judele tarbijatele hästi tuntud. See on eriti tähelepanuväärne, sest pere võimalused 1948.aas tal Kanadasse emigreerudes ja idarannikule elama asudes olid väga tagasihoidlikud. Pere toetab uhkusega KESKUS International Estonian Centre’it miljoni dollari suuruse annetusega Lembit ja Meeri (sünd. Koppel) Jänese mäles tuseks. Helde annetus aitab välja ehitada KESKUSe suurt saali, kus hakkavad toimuma peod, üritused, festivalid ja etendused. Saali nimeks saab JänesKoppeli Grand Hall, avaldades nõnda austust nii isa- kui ka emapoolsele perekonnale, selgi tas Lembit. ,,Väikese rahva jaoks on olu line säilitada oma kultuur ja ehitada tulevikku silmas pida des,“ ütles ta. „Kanada on ol
nud eestlaste suhtes uskumatult lahke. Meil on tõesti väga ve danud. Annetus KESKUSele on minu pere viis omalt poolt midagi tagasi anda.“ Lembit elab Torontos koos oma naise Kareni (kes tegi lapsena kaasa tuntud Evelyn Koopi iluvõimlemisrühmas) ja poegadega Zachary, 25; Dylan, 24 ja Spencer, 21. Pereettevõte müüdi 2012. aastal ja täna on Lembit aktiivne investor ning toetab paljusid heategevusor ganisatsioone. Hawail Iron Mani triatlonil võistelnud endine triatleet Lembit meenutab ebakindlat teekonda, mil pere Rootsist Kanadasse jõudis. Lembit oli alles imikueas, kui saabus koos vanematega Rootsist meritsi Kanadasse moderniseeritud kalalaeval ni mega Österväg. Eesti kapten Evald Past ja tema 75 reisijat maabusid edukalt 1948. aasta augustis pärast kahenädalast merereisi Halifaxi kail number 21. Misjärel hoiti saabujad kaks kuud kinni, enne kui Kanada valitsus nad lõpuks vastu võttis. Kapten Past kirjutas oma elust raamatu ,,Maalt ja merelt“, kus kirjeldab üksikasjalikult ettevõetud reisi. ,,Olime esimeste sisserända jate grupis, kes saabus Balti kumist ja valitsus ei teadnud tegelikult, mida meiega teha,“ meenutas Lembit. Kuid Lembitu esimeseks sünnipäevaks saadi elamisluba ja uustulnukatele korraldati tervituspidu. Halifaxi tuletõrje kinkis sünnipäevalapsele pehme mängulooma ja ta sattus oma fotoga lausa linna ajalehe esi küljele. ,,Saime väga sooja vastuvõtu osaliseks,“ ütles ta. ,,Mu vane matele jäi see hetk alatiseks meelde.“ Lembit ja Meeri sündisid Eestis ja kohtusid tudengitena Tartu ülikoolis. Neil oli neli last: Lembit juunior (sündinud Rootsis pärast seda, kui abi elupaar sõja lõpus sinna põ genes); järgmistena sündisid
Nr. 32
S P ORT
Nurme lõpetas olümpial maratoni 30 parema hulgas
Lembit ja Karen Jänes koos poegadega, vasakult Spencer, Dylan ja Zachary.
Arno, Toomas ja Tina juba Kanadas. Meeri vend Aleksei (onu Seia) (kelle lapsed on Rein ja Mare) ja õde Elma Vaino (tema lapsed on Tiit, Kersti, Toivo, Karin ja Linda) emig reerusid samuti Kanadasse. Kui elamisluba käes, seadis pere koos laevakapteniga Halifaxi sisse. Nad leidsid sobi va hinnaga maja-suvila (seal puudus veetorustik) ja nii sai alguse raske töö koos ettevõtlik kusega, mis iseloomustab pal jusid eestlasi peale seda, kui nad uude riiki saabusid. Peale Halifaxi kolis pere Newfoundlandi ja viibis seal 1960. aastani, kust siirduti Montreali ja seejärel Toron tosse. Halifaxist kolides läksid nende teed merekapteniga lahku. Ta leidis endale uue kodu Briti Kolumbias Victorias, kus alus tas edukat karjääri koduehitaja na. Isa Lembitust sai Trepasseys, Newfoundlandis asuva kala töötlemistehase juht. Saadud teadmised ja kogemused tähen dasid ametikõrgendusi, mis oma korda viisid lõpuks Grimm’s Foods asutamiseni 1969. aastal ja millest hiljem sai pere ettevõte: Janes peretoidud. Selleks ajaks oli Lembit Jr lõpetanud Yorki ülikooli magis trikraadiga ning ühinenud oma isaga äritegevuses. „Isa koostas ja arendas toidu kaupu ning kujundas suure osa spetsiaalsetest töötlemissead metest. Tema juhtis tootmist ning mina müüki ja asjaaja mist,“ rääkis Lembit. Tootmise suurenedes kasvas tööjõu vajadus ja nõnda palgati
kõrgematele ametikohtadele kaasvendi korporatsioon Rota liast. ,,Öise vahetuse juhataja oli Harald Mandel ja Ilmar Kaljurand juhtis päevast vahe tust,“ seletas Lembit. ,,Neil oli omavaheline sõbralik võistlus, kelle vahetus tootlikum oli.“ Äri läks hästi, kasvas ja õitses suurepäraselt. ,,Võtsime laenu, tagatisena kinnisvara, mida omasime. See aitas meil välja osta kõik teised investorid, ning hakkasime arendama Janesi kaubamärki põnevate uute toodetega.“ Lembitu 80. sünnipäevaks lendas pere Eestisse, kus kü lastati muuhulgas Mõisaküla lähedal asuvat Lätiga piirnevat vana talukohta. Isal oli selleks ajaks Alzheimer, kuid hoolimata sellest, et 58 aastat oli möö dunud lahkumisest, suutis ta väga hästi meenutada teed oma kodutallu. Talu oli nõukogude võimu ajal saanud kolhoosi osaks ja nende perekodust jäi järele vaid külmkeldri vunda ment. ,,See oli kogemus, mis puudutas hinge,“ meenutas Lembit hetke, kui ta isa endisel koduõuel ringi käis. Nüüd on aeg vaadata kire ja innuga tulevikku, arvab Lembit. ,,Olen oma juurte üle alati uhke olnud,“ lisas ta. ,,Mul on nii hea meel, et eestlased üle kogu maailma saavad ühel päeval KESKUSt külastada ja sellega seotud olla. See on meie pere jaoks justkui ringiga tagasitulek.“ ,,Julgustan kogukonda toeta ma heldekäeliselt KESKUSt, et sellest kujuneks parim paik meie jaoks.“ Aita toetada meie ühist tulevikku ja hakka annetajaks!
9. augustil 2021 kohtus äsja täiendatud Eesti Välisministeeriumi üleilmse eestluse tiim koos KESKUSe esindajaga. Vasakult: Marin Mõttus, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja; Inga Chandilya, üleilmse eestluse äridiplomaatia nõunik (koos teiste ülesannetega); Ellen Valter, KESKUS International Estonian Centre eestvedaja; Kadri Linnas, üleilmse eestluse nõunik; Keit Spiegel, üleilmse eestluse nõunik
KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mis on kuni $10 000. Seniste anne taja nimekiri siin. Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.
Tokyo olümpiamängude vii mase alana oli kavas meeste maratonijooks, kus viie aasta tagust võitu kaitses keeniala sest maailmarekordiomanik Eliud Kipchoge (36). Eestlasi oli stardis kaks – Tiidrek Nurme ja Roman Fosti. Nurme, kes jooksis hooaja tippmargi, lõpetas rasketes tingimustes ja tugevas kon kurentsis 27. kohal. (Rios 2016 oli ta 63.) 38-aastane Roman Fosti lõpetas 68. kohal, 2016. aastal Rios oli ta 61. Tokyo olümpiamängude meeste maratoni 106 osalejast lõpetas 76 sportlast.
Kontaveit langes Montrealis avaringis Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 29.) kaotas Montrealis toimuva kõrgeima tasemega WTA tenniseturniiri avaringis ameeriklannale Jessica Pegulale (WTA 30.) 7:5, 3:6, 3:6. Kogu mäng kestis paar minu tit vähem kui kaks tundi. (ERR/EE)
Palusalu ajaloolisest olümpiavõidust möödus 85 aastat Eesti maadluskuulsus Krist jan Palusalu võitis 85 aastat tagasi, 9. augustil 1936 Ber liini olümpiamängude kreekarooma maadluse raskekaalus kuldmedali ja temast sai esimene kaks kulda teeninud eestlane. Viis päeva varem oli ta pärja tud olümpiavõitjaks vaba maad luse raskekaalus. 9. augustil tõid aga eestlastele medali veel kaks maadlejat: August Neo sai pronksi kreekarooma maadluse poolraske kaalus (kuni 87 kg) ja Voldemar Väli kreeka-rooma maadluse kergekaalus (kuni 66 kg).
Kristjan Palusalu
Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu soodustuse tõend. Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus
