Nr. 32
EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Eesti rahvas vajab kestmiseks peaministri rahvastikubürood Jaak Uibu, D.Sc., Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Juba kolm aastakümmet järjest kahaneb ülerahvastatud maailmas eestlaste kui põlisrahva taastepotentsiaal. Eesti rahva tulevik ja omariiklus on rahvastikukriisi tõttu ülitõsises ohus. Selle vastu ei ole osatud või suudetud rakendada suunda muutvaid meetmeid, sest poliiti kud tavatsevad töötada ikka valimistsüklis lahendatavate probleemidega. Rahvastiku poliitika on lükatud poliitiliste otsuste ääremaile. Jaanuarikuu koalitsioonilepe likvideeris ole masolevad rahvastikule suuna tud institutsioonid ja uued pole senini tööle hakanud. Kui hak kavadki. Rahvastikukriis sü veneb, maa ja tema pühakojad tühjenevad. Sageli mõeldakse ja juhin dutakse sellest, et vastutus rah vastikutaastes on kõigi elanike kanda. Üldises plaanis on see õige. Siiski vajab see vastutus korraldamist ja juhtimist. Kui rahvastikutaaste on kõigi asi isevoolu mõttes, siis pole rah vastikupoliitiline vastutus kelle gi asi. Ometi on ju võimalik eristada rahvastikutaastet soo dustavaid ja kahjustavaid tegu reid. Nendega on vaja ometigi riigi tasemel tegeleda. Kes tege leb? Kõige tähtsam lüli rahvasti kutaastes on perekond, mille loomine ja hoidmine sõltub
Katastroof ei hüüa tulles Aino Siebert Madalrõhuala tõi tänavu Saksamaal endaga kaasa tugeva vihmasaju. 24 tunni jooksul, põhiliselt 14. juulil, sadas läänepoolsetes liidumaades ruutmeetri kohta 150 liitrit vihma. Ilmajaama kohaselt pole sellist kogust sada nud umbes tuhat aastat. Kuna polnud võimeline taevast kal lanud veemassi vastu võtma, muutusid isegi väikesed oja kesed võimsateks vooludeks. Sellest tulenevalt tekkisid Põhja-Reini-Vestfaali ja Reini maa-Pfalzi liidumaades suured üleujutused. Kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer (CDU) kuulutas välja katastroo fialarmi selleks, et Bundeswehr saaks tõtata appi hädas oleva tele inimestele. Vee kiire tõus Vesi tõusis sellise kiirusega, et paljudel inimestel polnud enam võimalik põgeneda. Samas ei uskunud mitmed kuni viimase hetkeni, et veemassid võivad muutuda nende elule
p alju väärtusotsuseid mõjutavast meediast. Euroopalikest väär tustest kirjutades unustatakse, et need on kujunenud kristlikena, mis kestavad muutumatult. Mis sellest, et Euroopas õppimas käinud President seda ei õppi nud. Väärtuslikku teavet esita takse sageli koos poolpornoga. Seda ei kontrolli praegu ükski asutus, kaasa arvatud kultuuri ministeerium, kes oma netipor taalis luiskab, et ta „koor dineerib riigi meediapoliitikat“. Mõõtmatu on see kahju, mida tekitatakse perekondade lõhkumisel ja vabaarmastuse levitamisel. Kirjutades noortele turvalisest seksist, õhutatakse neid rahuldama oma seksuaal seid instinkte, misläbi lõhutakse pere- ja abielusuhete väärtust. Seda kõike ei tajuta või isegi soodustatakse haridus- ja tea dusministeeriumis. Sotsiaal ministeerium mõõdab haigustest ja naudingute puudumisest vae vatud isikuid ühe mõõdupuuga. Peaminister Taavi Rõivasele kirjutasime juba augustis 2014 Toompea Haridusseminarist: „Vajame rahvastikukriisi tun nustamist Eestis, rahvaarutelu korraldamist, rahvastikuvald konna tegelikku prioriteeti Va litsuses ja Peaministri ajagraafi kus“. Kahjuks kartis ta ausalt rääkida rahvastikukriisist 2016. a. Riigikogu ees ja läks aja lukku koos külmkapiga. O tem pora, o mores! Cicero sõnad ei aegu! Normaalsete pere- ja abielu suhete puudumise tulemuseks on sündimuse langus, mis viib piirkondade tühjenemisele ela
ohtlikuks. Kokku uppus tormi ja üleuju tuste tagajärjel vähemalt 180 inimest, nende hulgas viis tule tõrjujat. Mitmeid on tänaseni jäänud kadunuks. Võrdluseks – aasta 2002 üleujutuskatastroofis sai surma 21 inimest. ReinimaaPfalzis kaotasid umbes 17.000 inimest kogu oma varanduse, sh kodud või ettevõtted. Energiatootjad olid sunnitud katkestama elektri, mobiil võrgustik vajus mitmes kohas kokku. Vesi kahjustas nii joogija jäätmevee- kui gaasitorusid, kütteõlipaake, liiklusvahenditest voolas välja bensiini või diislit, mille tulemusena saastusid nii pinnas kui veekogud. Raskelt sai kannatada infrastruktuur. Rongifirma Deutsche Bahni ko haselt ulatub tekkinud kahju suurus kuni 1,3 miljardi euroni. Osaliselt on rikutud kiirteede võrgustik. Autobahnil 61, mis ühendab Saksamaa lõunapiir kondi läänega, sh Belgia ja Hollandiga, puudub Kerpeni ja Meckenheimi ristmike vahel teekate täielikult. Nii uute maanteede kui raudteede ehita mine võib võtta aega aastaid. Vee taandudes oli näha prü gi- ja jäätmete mägesid, metsja koduloomade laipasid. Vee
nikest Tagajärjeks on vägivalla, nagu koolikiusamine sagene mine ja moraalituse lokkamine ühiskonnas. Normaalsete pereja abielusuhete puudumise tule museks on sündimuse langus, mis viib piirkondade tühjene misele elanikest. See kõik la gundab kogu ühiskonda. Nüüd jõuamegi Peaministri rahvastikubüroo vajaduse juurde, mida kirjutan suure algustähega läbi kogu teksti. Kirjavahetuses peaminister Kaja Kallasega saime 1. juulil 2021 teada, et meie ettepanekud rahvasti kubüroo kohta on teadmiseks võetud, mis annab meile võima luse nendega edasitöötamiseks. Kui riigijuhtimine on usaldatud peaministri kätesse, siis on peaminister kohustatud vastu tama rahvastikutaaste eest. Vastutavad ka ministrid, kuid vastutama peab nad motiveeri ma eeskätt peaminister. Kuidas see õnnestub, seda saab kontrol lida rahvastikustatistika mitmete näitajate alusel. Olles ülesan netega üle koormatud, mis peaministri puhul on vist välti matu, on ainus lahendus tema rahvastikubüroo moodustamine. Ei ole tähtsamat riiklikku üle sannet kui põhiseaduslik „… tagada eesti rahva, keele ja kul tuuri säilimine läbi aegade“, seepärast on selle realiseerimine vahetult peaministri kohustus ja võimalus. Selle uue büroo mõju suurus peitub peaministri ig apäevases osaluses tema tegevu shoovana. Büroo kaudu on an tud peaministrile võimalus korr igeerida otsuseid ja eelnõu sid rahvastiku vaatenurgast. Uue institutsiooni loomine ei ole muidugi riskivaba. Kas ta hakkab tööle soovitud suunas? Kas õnnestub komplekteerida
teda võimekate ametnikega, kes oleksid asjatundjad nii ühiskon na tundmises, demograafias ja poliitikas? Rahvastikupoliitika ülimuslikkus pakub töötajatele liigseid ahvatlusi. On muidugi rahalised raskused, kuid need peaksid olema ületatavad, kui küsimuse all on rahva ja riigi kestlikkus. Büroo efektiivne töö pole mõeldav ilma töötajate isikliku vastutuseta omas vald konnas. Pidasime nõu Toompea Hari dusseminari liikmetega nende arvamuse saamiseks Peaministri rahvastikubüroo kohta. Sadat kirjavahetajat hõlmava seminari tuumiku moodustavad endised ja praegused tippametnikud ja poliitikud. Ettepanekut pooldati. Seejärel saatsime kõigile seitsmele (maagiline arv!) en disele rahvastikuministrile soovi Peaministri rahvastikubüroo ettepaneku kohta arvamuse saamiseks. Leides, et nende po tentsiaal rahvastikupoliitikas on alakasutatud, püüdsime olu korda sel viisil heastada. Esime sena ministritest reageeris Katrin Saks, kes on praegu Tallinna Ülikooli arenduspro rektor. Kuna ta tunnistas raskusi vastamisega, siis palusime teda kasutada ülikooli akadeemilist potentsiaali. See võtab aega. Lõpmata kaunis oleks, kui Eesti esimene naispeaminister jääks rahvale meelde eesti rahva kestmise eest isikliku vastutuse võtmisega Meeldiv kirjavahetus kujunes Peeter Oleskiga, kes on kogu aeg olnud huvitunud teiste rah vaste perekondlikest tavadest. Tema oli kohe nõus – Pea ministri rahvastikubüroo on vajalik. Mõttevahetus Andra Veidemanniga kujuneb meil ala ti pikaks nagu endiste töökaas
lastega ikka, ka temale oli vaja dus taolise büroo järgi selge juba paarikümne aasta eest. Argumente selle kasuks tuleb üha juurde. Kui Riina Solmanile saatsin kirjavahetuse peaministriga, siis ka tema toetas ettepanekut. Niisamuti toetas Eldar Efendi jev, kes oli rahvastikuministriks enne Paul-Eerik Rummot. Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et ta on tänaseks poliitikast distant seerunud ja seetõttu pole piisa valt hästi kursis valitsuse tege vusega, muuhulgas rahvastiku poliitika vallas. Seetõttu ei soovi ta antud teemal avalikult oma arvamust avaldada. Paul-Eerik Rummo vastas: „Juba pikemat aega valitsussek torist eemalolnuna ei pea end enam pädevaks sellesse puu tuvaid ettepanekuid hindama. Usun, et kõik need eeldavad enne võimalikku rakendamist läbianalüüsimist protsesside poliitilise ja haldusliku juhti mise optimaalsuse seisukohast. Kusjuures demograafiaprot sessid on kindlasti ühed keeru kamatest“. Paul-Eerik Rummo seisukohta täiendaksin selle töö tulemustega, mida tehti Riigi kogus „Rahvastikupoliitika põ hialustega 2021–2050“. Selles kinnitati, et rahvastikuministri puudumisel on vaja luua Peaministri rahvastikubüroo. Huvitav on tõdeda, et mitmed endised rahvastikuministrid on kaotanud seose kunagise vastu tusvaldkonnaga. Ootame nüüd vastust pea minister Kaja Kallaselt. Lõp mata kaunis oleks, kui Eesti esimene naispeaminister jääks rahvale meelde eesti rahva kest mise eest isikliku vastutuse võtmisega.
tugev voolus võttis endaga kaasa kõike, mis talle ette jäi – mitte ainult autosid, vaid ka hooneid koos sisustusega. Majad, mis jäid püsima, on osa liselt niivõrd kahjustatud, et need peab lammutama. Lastel pole enam koole ega lasteaeda sid, haigetel apteeke ega arstide vastuvõtte. Ja nagu poleks inimesed veel piisavalt kannata da saanud, oldi sunnitud võitle ma rüüstamisegi vastu. Politseil õnnestus mitmed kurjategijad tabada.
ga ja aitas üleujutatud maantee delt kõrvaldada vette seiskunud liiklusvahendeid või teisi ras keid asemeid. Pukseerimistee nustefirmade kruntidel seisab nüüd 40.000 veevooludes räsi tud autot. Ettevõtted koostavad internetti nimekirju, et omani kud võiksid otsustada, mida nende sõidukitega teha. Prügi koristamiseks tulid appi kohalikud põllumehed traktoritega, Katusepanijad üle kogu Saksamaa aitavad katas t roofi ohvritel katta kahjustatud hooneid veel enne sügise saabu
mist. Abi saavad Altenahri puhk pilliorkestri liikmed, kes kas kaotasid oma pillid või kellel need vajavad parandamist.
Suur solidaarsuselaine Looduskatastroof tõi endaga kaasa hiiglasuure solidaarsus laine. Tsiviilkommunikatsioon saadi ajutiselt toimima tänu Elon Muski Starlink-projektile (USA kosmosereiside SpaceX kasutatav, internetiteenust pak kuv satelliidivõrgustik, mis oli katastroofi hetkel veel katseeta pis). Ahrweileri maakonnas lam mutas vesi 62 silda, nüüd õnnestus THW (Technische Hilfswerk – tehniline abiorgani satsioon, mille liikmed töötavad autöö raames, saades põhitöö kohast palka edasi) üle jõekese panna püsti ajutine sild. Bundeswehr tuli abiks tankide
Ahri-jõe veinirajoonides müü vad viinamarjakasvatajad mu daga „kaunistatud“ pudelites „üleujutusveini“, seni on müü gist saadud 2,5 miljonit eurot, mis läheb katastroofifondi. Imelise kiirusega pandi püsti punktid, kus jagatakse anne tatud riideid, tööriistu, män guasju, hügieenitarbeid, kummi (Järgneb lk. 12)
Foto: Bildschirmfoto
