6
EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021
Nr. 32
Virtuaalne Metsaülikool 2021 kava
„Kuidas on Eestis elada?“ panelistid Silvia Soide, Riho Maimets, Riina Kindlam, Lembit Tork.
Kotkajärve Metsaülikool (MÜ) kutsub kõiki kaasa elama Virtuaalsele MÜ21’le 23. – 27. augustil. Mitmekesine programm sisaldab loenguid, viktoriini, paneeli ja õpituba. Tänu lahketele sponsoritele saab MÜ võimaldada kuula miseks hulga äsja digitaliseeri tud helilinte varasematest Metsaülikooli loengutest, mida nimetame ,,klassikaks“. Lühi dalt kava kohta: • 23.08. Viktoriin: Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast tutvustab instituudi tegevust ja
viib läbi lõbusa viktoriini • 23.08. Video Urve Karuksi luule esitlusest Kotkajärvel • 24.08. Vikipeedia õpituba: Kas soovid teada, kuidas Vikipeedia lehekülge kirjutada internetis? Ivo Kruusimägi ja Indrek Park selgitavad. Soovi tame osavõtjatel varuda MÜst või Kotkajärvelt võetud foto
(digitaalkujul), kuid ei ole kohustuslik. Osavõtjatele jaga takse nippe ja antakse õpilehel võimalust harjutada Vikipeedia lehe tegemist koos juhendusega. • 24.08. Loeng: Klassika – Heino Susi loeng Eestis 1917.a. sündmuste kohta. Pärast loengut analüüsib ja annab omalt poolt täiendust ajaloolane Andres Kasekamp.
Tartu-teemaline animafilm Tartuffi lõppakordiks
• 25.08. Paneel: Kuidas on Eestis elada? Teemat arutavad ühiselt Lembit Tork, Riina Kindlam, Riho Maimets ja Silvia Soide.
Tänavuse PÖFFi (Pimedate Ööde Filmifestival) armastusfilmide festivali Tartuff (2.7.08.) lõpetas verivärske animafilm „Tartu aknad, mu arm“. Tartule pühendatud 8-minuti line lamenukkfilm on valminud Gunnar Neeme joonistuste ja Bernard Kangro luuletuste põh jal ning on kummarduseks sellele igavese nooruse linnale. Esimese Tartust tehtud ani mafilmina näitab see Tartu olu lisust tuhandete vaimuärksate linlaste eluloos. „Üks maapoiss tuleb elama linna, kus elu pakub talle põne vust ja romantikat. Noore mehe eneseleidmise tee kulgeb armas tuse radadel ekseldes, tuues kaasa nii kurbust kui rõõmu. Nagu ikka seal, kus nooruse naivism kohtab elutarkuse nukrat ilu. Sest selline on Tartu, linn, kus iga salapärase akna taga keegi alati ootab kedagi,“ võtab selle sisu kokku sünopsis. Film on Kõrgema Kunsti kooli Pallas tudengi Joosep Sepa diplomitöö. Idee pärineb Indrek Mustimetsalt, stsenarist
• 25.08. Loeng: Klassika – kuulame ühiselt Ivar Ivaski loengut, mida pärast analüüsib Sirje Kiin. Teemaks on „Sada aastat Eesti kirjandusest Kreutz waldist Kaplinskini“.
oli Peep Pedmanson, helilooja Ardo Ran Varres ja produtsent Kristel Tõldsepp. Filmi tellis Tartu linn, toota aitasid Kõrgem Kunstikool Pallas, Korp! Ugala, Tartu Filmifond ja A Film Eesti. Tartus sündinud Gunnar Neeme (1918–2005) oli välis eesti kunstnik, kes joonistas eksiilis mälu järgi umbes 60 Tartu pilti, mis on hoiul Tartu linnamuuseumis ja on ka selle filmi aluseks. Tartlane oli ka Bernard Kangro (1910–1994), kes kirjutas paguluses kuue köitelise Tartu-teemalise romaa nisarja, nn Tartu-tsükli, mille esimest osa „Jäälätted“ on peetud eesti proosa kõige poee tilisemaks Tartu kujutuseks. „Tartu aknad, mu arm“ esili nastus Tartuffi lõputseremoonial 7. augustil. Festivali korraldas Pimedate Ööde filmifestival koostöös Tartu filmifondi ja Tartu loome majanduskeskusega. Festivali peatoetajad on Tartu linn ja Eesti Teadusagentuur. Tartuffi kodulehekülg: https:// tartuff.ee/.
• 26.08. Loeng 1: Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikoolist kannab ette värske loengu ,,Kas eesti keel on cringe?“ oma uuringu test Eesti noorte keele mõjudest ja arengust. • 26.08. Loeng 2: Klassika – Marilyn Vihmani loeng laste keele arengu kohta. Oma ema loengut kommenteerib keele teadlane Virve-Anneli Vihman. • 27.08. Loeng: Klassika – Ardo Hanssoni 1994. a. loeng majanduse teemal, kommen teerib ja täiendab Ardo Hansson ise. Lisaks äratoodud kavale avaldab Metsaülikool päeviti teisi loenguid varasematest aas tatest, kaasa arvatud Fred Jüssi, Rein Taagepera, Ilse Lehiste, Tiina Kirss, Tönu Parming jpt. Täname Metsaülikooli pea sponsorit Eestis – Rahvusarhiiv (Kultuuriministeerium) ja Kana das – Eesti Sihtkapital Kanadas. Jälgige MÜ teateid veebile hel www.eesti.ca/mu, ajalehes Eesti Elu ja sotsiaalmeedias. Rohkem informatsiooni veebi aadressil: www.eesti.ca/mu. Kui on küsimusi, võib ühendust võt ta epostiga: kj.metsaulikool@ gmail.com või helistada Maimu Mölderile numbril 416 421 3812.
Kaader filmist ,,Tartu aknad, mu arm“.
Näeme virtuaalses MÜs!
Music in Estonia No 1—esikülg.
Tõnu Kaljuste… (Algus lk. 1)
Heino Kaljuste tütarlastekoori „Ellerhein“ lauljate baasil. Meeslauljad võeti vastu kon kursi korras. Juba koori esi mesed esinemised äratasid suurt tähelepanu, eriti kontserdid Veljo Tormise muusikaga. Siiani on meeles Tormise unustatud rahvaste tsüklist kõlanud „Ingerimaa õhtute“ va pustav esmaesitus, kus soleeris Kaia Urb. Kuna esineti ka kiri kutes, halvas seisukorras püha kodade toetuseks, oli Kaljustel ohtlik konflikt tollaste võimude ga. Õnneks lausa esinemiskee luni ei jõutud ja koori edukad esinemised võisid jätkuda – tõusvas joones kuni laulva revo lutsioonini, kus 1988. aasta öölaulupidudel oli Tõnu Kal juste oma kammerkooriga üks liikumapanevatest jõududest. „Eestimaa Laul 1988“ idee tuli psühholoogilt Enno Selirannalt, kes oli õppinud ülikooli kõrval ka legendaarses Panso 7. lennus. Kõrgetasemelise, unikaalse kõlakultuuriga kammerkoori repertuaaris oli klassika kõrval alati kavas ka eesti muusika.
Kammerorkester tutvustab Heino Elleri muusikat Eesti algas sel nädalal kontserttuur, mille käigus dirigent Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester tutvustavad laiemalt Heino Elleri (1887– 1970) muusikat. ,,Heino Eller. Eesti eleegia“ jõuab lavadele üle Eesti kuuel korral.
Haruldased olid Veljo Tormise teoste tõlgitsused, Cyrillius Kreegi Reekviemi ettekanne, kaasaegsete eesti heliloojate uu disteoste esmaettekanded (Lepo Sumera „Seenekantaat“ jne). Kui Arvo Pärt võis perestroika tuultes Eestisse tagasi tulla ja tema loomingut lubati siin ka esitada, sai just Kaljuste koor Pärdi oluliseks loomingupart neriks. Kaljuste kutsus oma Nargenfestivali raames ellu ka Pärdi Päevad – populaarse festi vali, mille lõppkontsert on igal aastal Arvo Pärdi sünnipäeval 11. septembril. Tõnu Kaljuste kõrval on koori peadirigentideks olnud Paul Hillier (2001-2007), Daniel Reuss (2008-2013) ja Kaspars Putninš (2014-2021). Kaljuste töötas samal ajal peadirigendina Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammer koori juures, dirigeerides ka tuntud koore ja orkestreid Austraalias, Kanadas ja USA-s. Kammerkoori juubelihooajal kutsuti Tõnu Kaljuste tagasi oma kunagise koori peadirigen diks. See hooaeg tõotab Eesti Filharmoonia kammerkoorile vägagi põnev tulla!
Avakontsert toimus sümbool selt Tartumaal Kambjas asuvas Martini kirikus, sest just Tartus kestis Heino Elleri aktiivne loomeperiood 1920. aastatest kuni 40ndateni ning seal asub ka Heino Elleri nimeline muusikakool. Kontserttuuriga soovib diri gent Tõnu Kaljuste anda Elleri loomingust suurema pildi, et tuntud ,,Kodumaise viisi“ kõr val jääksid kõlama ka helilooja teised teosed. (ERR/EE)
