Eesti Elu / Estonian Life No. 33 | August 19, 2022

This newspaper was mailed on Friday, August 19, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 33, 2022

Reedel, 19. augustil — Friday, August 19

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kümnevõistleja Janek Õiglane tõi EMilt pronksmedali Seekordsetel Euroopa meistrivõistlustel (EM) Münchenis oli Eestit esindamas kolm kümnevõistlejat ja kergejõustikusõbrad said rõõmustada – Janek Õiglane tuli kümne­ võistluses 8346 punktiga kolmandaks ja võitis pronks­medali. ,,Hea on siin olla ja kõik Õiglasel MM-võistlus USAs, need aastad, mis ma olen sporti mille eestlane jättis pooleli. teinud – see kajastub ka meda­ EM-pronks ütles, et see oli õige liga. See on võit iseenda üle,“ otsus. ,,Sain kohe trenni peale ütles Vändrast pärit 28-aastane minna ja valmistuda EM-iks,“ Janek Õiglane pärast oma vahendas sportlast ERR. esitust intervjuus ERR-ile. ,,Punk­ ­ tisumma ei olnud minu ,,Imeline tunne, ma ei oskagi jaoks üllatav, aga see, et tulin midagi muud öelda.“ nii kõrgele kohale. Ise mõtle­Eelmisel kuul ebaõnnestus sin, et kui tulen top kuue kanti,

siis on hea.“ Euroopa meistriks tuli kodu­ publiku ees võistelnud Niklas Kaul (8545), kes möödus viimase alaga Šveitsi rekordi püstitanud ja hõbeda teeninud Simon Ehammerist (8468). Õiglase (8346) järel tuli neljandaks rootslane Marcus ­ Nilsson ja viies oli teine eestlane Maicel Uibo (8234).

Karel Tilga katkestas pärast ­teivashüppes saadud nulli.

(ERR/EE)

Valitsus teisaldas Narvas asunud tank-monumendi Eesti valitsus võttis sel nädalal vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist Nõukogude Liidu sõjamonu­ mendid.

Tank T-34 viidi Eesti Sõja­ muuseumisse, mis tegeleb sõ­ jaajaloo ja kultuuripärandi säili­ tamise, uurimise ja tutvusta­ misega.

Peaminister Kaja Kallas sõnas, et pärast 24. veebruari, kui Venemaa alustas täiemahu­ list sõda Ukrainas, ei ole Nõukogude Liidu sõjamonu­ mendid Eesti avalikus ruumis enam ainult kohaliku tasandi küsimus. „Mitte keegi meist ei taha, et meie kodus saaks õhutada pingeid sõjaliselt agres­ siivne ja vaenulik naaber.

Põhiseaduse järgi on Eesti riigi keskne väärtus sisemine rahu ja riigi üks esmaseid ülesandeid sisemise ja välise rahu kaits­ mine. Me ei anna Venemaale võimalust kasutada minevikku Eesti kodurahu lõhkumiseks.“ „Arvestades, kui kiiresti kasva­ vad Narvas pinged ja segadus

mälestusmärkide ümber, peame avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamiseks tegutsema kiiresti.

Seetõttu võtsime valitsuses vastu otsuse teisaldada kohapeal ­kunagise võõrvõimu sõjamonu­ mendid, et need ei jõuaks ühis­ konnas veelgi rohkem koondada vaenu ega rebida lahti vanu haavu. Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas saab neutraalse hauatähise ja jääb jätkuvalt väärikaks pai­gaks, kus lahkunuid mälestada,“ lisas peaminister.

Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul soovivad Venemaa Föderatsioon ja selle eriteenis­ tused kuritegelikku okupatsioo­ nirežiimi meenutavaid mäles­ tusmärke ära kasutada pingete õhutamiseks Eesti ühiskonnas. „Ajal, mil Venemaa peab Ukraina vastu genotsiidisõda ning üritab lõhkuda Euroopa ­julgeolekuarhitektuuri alustala­ sid, ei saa me endale ühiskonna sisemist lõhenemist lubada.

Need monumendid rajati Eesti taasokupeerimise ülistamiseks

Foto: Aien V

ja neil ei saa avalikus ruumis kohta olla.“ „On selge, et monumentide teisaldamine läheb korda palju­ dele kohalikele inimestele, kuid Teises maailmasõjas hukkunute mälestamiseks peame leidma koha, kus seda saab teha ilma konfliktide ja provokatsiooni­ ohuta,“ ütles siseminister lauri Läänemets.

Teisipäeva pärastlõunaks oli Narva linnast ja linnaümbrusest teisaldatud kuus Nõukogude sõjamonumenti, nende senistes ­ asukohtades tehakse korrastusja haljastustööd. Lisaks sai II maailmasõjas langenute ühis­ haud Narva jõe kaldal neut­ raalse hauatähise. Tank T-35 vii­ di Eesti Sõjamuuseumisse Viimsis, kus ta lisatakse ekspo­ sitsiooni, mis tutvustab II ­maailmasõja ajalugu.

Valitsuse otsuse alusel teisal­ dati Narva avalikust ruumist Peetri platsi mälestustahvlid; punaarmeelaste mälestussam­ mas Narva lossipargis ja Igor Grafovi mälestusmärk. NarvaJõesuus eemaldati lisaks tanki­ monumendile kolme täägi mälestusmärk ja Meriküla des­ sandi mälestusmärk. Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paiknev II maailmasõjas hukkunute ühishaua tähis ko­ handati neutraalseks.

Punamonumentide teisalda­ mine Narvast ja Narva-Jõesuust oli väga suur operatsioon. Tanki teisaldamine osutus eeldatust keerulisemaks selle raskuse tõttu. Kolmapäeval võeti tankil ­ Viimsi sõjamuuseumi angaaris lahti kinni keevitatud luuk ja tanki seest leiti mootor, veidi kütust ja punane kunstnelk.

(Allikas: valitsuse pressiteade; ERR)

Kümnevõistleja Janek Õiglane EM pronksmedaliga.

Foto: Janek Õiglase Facebooki lehelt.

President Karis käis varjevõrke punumas Eesti president Alar Karis teatas Facebooki vahendusel, et käis koos kantselei tööta­ jatega Ukraina sõjaväelastele varjevõrke punumas, and­ maks oma panust Ukraina toetamisele. ,,Aitan kaitsta sotsiaalmeedia grupi kogukonna abil on alates märtsist valminud üle 9000 ruutmeetri varjevõrke.

Võrgupunumist juhendanud

Anu Lensment ja Jaana Ratas rääkisid, milliseid materjale võrkude tegemiseks vaja läheb ja kuidas nad abilisi leiavad.

Võrke on pununud nii Eesti inimesed kui Eestis elavad ukrainlased. Oma käe on külge pannud ka Eestis elavad välistu­ dengid ja välisriikide suursaadi­ kud koos peredega. Samuti on panustanud paljud võrkude ja materjalidega.

Varjevõrkude punumise ajal kandsin särki, mille sain Ukraina visiidil kingituseks president Volodõmõr Zelens­ kõilt,“ kirjutas president Face­ bookis.

Foto: VPK

2

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Nr. 33

Paide arvamus­ festivalil oli pea 9000 arutlejat

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vabadust võites, kaitstes Aasta 1991 oli määrav tänase Euroopa loomiseks. Raudne eesriie kukkus kolisedes aasta lõpus, Nõukogude Liit lakkas eksisteerimast. Okupeeritud riikide tahe olla vaba, taastada omariiklus, iseseisvus ja rippumatus relvadeta, viis kolossi hävinguni. Siiski, Venemaa on ikka maailma laval kui jõhker, sõjakas riik.

Tol olulisel aastal oli väga tähtis mitmele rahvale augustikuu.

Tuleval nädalal märgivad kaks riiki taasiseseisvumist, üks iseseisvumist ning ka veel Musta Lindi päeva. Lõikuskuu 20. päeval kuulutas Eesti välja taasiseseisvumise, jägmisel päeval tegi seda Läti Vabariik. Pärtlipäeval, 24. augustil oli ukrainlaste ette astuda vabariigina. Ukraina oli küll enne Esimese ilmasõja lõppu välja kuulutanud 22. jaanuaril tol aastal iseseisvuse, kuid sõja lõppedes konsolideerisid punased võimu ning kukutasid valitsuse.

Ukraina diasporaa, kõige arvukamalt oli N. Liidust, Habsburgide impeeriumist põgenenuid jõudnud Kanadasse, märkis seda päeva kui iseseisvumispäeva. Nagu eestlased paguluses iial ei unus­ tanud 24. veebruarit. Lootuses.

Ukraina vaprad sõdurid on tänaseni suutnud ülekaalukalt suurema sissetungiva armee vastu võidelda. Võrdluseks on Soome Talvesõda, oma kodumaad kaitstakse vapralt viimase veretilgani, kallaletungija vägedes pole aga sellist hoiakut, täidetakse vaid käsku.

Eesti ja Läti vabadust, turvalisust on taganud kuulumine olulistesse rahvusvahelistesse ühendustesse. Euroopa Liitu, mis paraku on nihkunud liialt bürokraatiliseks ja tihti isegi sotsilistlikuks, kuulumine pole igaühe soovi järgi. Aga muuta ei saa tõika, et EL rahadega on Eesti infrastruktuuri uuendamist, Euroopa tasemele too­mist majandatud. NATO on kaitseallianss, kuhu kahjuks Ukraina ei kuulu. Nii julgeski Vladimir Putin oma väed saata hõimlaste vastu provokatsioonita.

Musta Lindi Päeval meenutatakse ja mälestatakse, hinnatakse kõiki kommunismi- ja natsismiohvreid. Mundris ja mitte. Tänavu märgitakse sel päeval mitmes suures Kanada linnas, tähtsamalt ehk Ottawas, ka Ukraina iseseisvuspäeva ja kinnitatakse turm­ tule all oleva rahvaga solidaarsust. Etnilises pressis on ilmunud ülekutse osaleda tuleval nädalal oluliselt üritustel. MRP lisaprotokolli tõttu loodi nö mõjupiirkonnad Ida-Euroopas, Baltikumile saabus varsti pika-ajaline anastamine, okupatsioon.

Neid tähtpäevi märkides, ka meie Peetri kiriku pühamus sel pühapäeval, kinnitame valjult, et mineviku valed, hirm ja terror ei tohiks korduda ja Ukraina võitlust tuleb toetada nõnda, kuidas suudame. Vabadus, oma riik on kallis.

TÕNU NAELAPEA

Paides toimus 12. ja 13. augus­til kümnes Arvamus­ festi­val.

Aset leidis üle 150 arutelu, kõne ja töötoa. Popu­laar­seimad teemad olid tervis, energiakriis ja julgeolek.

Erakordselt kuum suveilm arutlejaid ei heidutanud ja huvi­ lisi jagus kõigile 19 teemaalale. ,,Tänavune festival oli üle kahe aasta esimene, kus koroona tõttu mingeid osalemise piiranguid ei olnud ning arutlema said tulla absoluutselt kõik, kes soovisid.

Suur rõõm oli näha festivali selle pandeemiaeelses suuruses ning tähistada meie kümnendat sünnipäeva koos kõigi sõprade, külastajate ja partneritega,“ kommenteeris Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist.

Tervisest räägiti mitmes paneelis, kaasa arvatud teemal ,,Noored, hirmud, tulevik“, milles osalesid president Alar Karis, psühholoogiateadlane Andero Uusberg ja noored, kes on gümnaasiumi lõpetanud või lõpetamas. Kõne all olid hirmud, mida tunneb põlvkond, kes asub tegema elus olulisi valikuid, kui samal ajal on kerkinud karm mure majanduse, julgeoleku, tervise ja elukeskkonna pärast.

Arutelude programmi lõpetas traditsiooniliselt erakonna esi­ meeste väitlus, kus sel korral pidi eemale jääma peaminister Kaja Kallas, kes mõned päevad enne festivali oli andnud posi­ tiivse koroonatesti, teda asendas erakonnakaaslane Jürgen Ligi.

Aruteludes said selgeks tehtud kõigi parlamendierakondade ­esindajate seisukohad nii Narva tanki teisaldamise, Eesti julge­ oleku tagamise kui ka inflat­ siooniga hakkamasaamise või­ maluste osas.

Lisaks menukatele arutelu­ dele oli Arvamusfestivali ajal võimalik osa saada kunstinäitus­ test, kontserti­ dest, kinoseans­ sidest, teatrietendustest kui ka ajalootuuridest. (KU/EE)

EKRE toetus on tõusnud Viimaste MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituut ja uurin­ gufirma Norstat Eesti AS era­ kondade reitingu tulemuste järgi kasvas nädalaga EKRE toetus, samal ajal langes veidi Reformierakonna toetus.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,9%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda 21,3%, ja Keskerakonda 16,5% valimisõiguslikest koda­ nikest.

Esikolmikule järgnevad Sot­ siaaldemokraatlik Erakond (9,1%), Eesti 200 (8,7%) ning Isamaa (8,1%). Erakonna Eestimaa Ro­ helised toetus oli 1,4%.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,1% ja opositsiooniera­ kondi 37,8% vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. juulist 15. augustini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

(ERR/EE)

Eestit tabas tugev küberrünnak

Lavly Perling.

Foto: välisministeerium, Vikipeedia

Uus erakond Eestis Parempoolsed valis esimeheks Lavly Perlingu Neljapäeval toimus Tallinnas Fahle galeriis erakonna Pa­ rempoolsed üldkogu, kus valiti 14-liikmeline juhatus ja ka revisjonitoimkond. Värske erakonna liikmed valisid 352 häälega esimeheks Lavly Perlingu, kes oli ainus kan­ didaat.

Juhatuse liikmeteks valiti Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja, Tõnis Kons, Kati Kuusk, Indrek Luberg, Margit Leerimaa, Andres Kaarmann, Kadri Tille­ mann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Ku­ ningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.

Revisjonikomisjoni liikme­ teks valiti Anne Hansberg, Aive Kalev, Merle Kruus, Mari-Liis Tamm ja Paavo Ulmanis.

Juhatuse hääletusest võttis osa 363 inimest.

Kõik Parempoolsete üldkogu hääletused ja isikuvalimised vii­ di läbi elektrooniliselt VOLIS keskkonnas ning kohapeal pabersedelitega hääletamist ei toimunud.

Parempoolsed kinnitasid üld­ kogul oma maailmavaate alused ning ütlesid välja seisukohad Eesti poliitika sõlmküsimustes.

Erakonna esimehe Lavly Perlingu sõnul on uue erakonna fookuses majanduskasv ning Eesti inimeste varalise jõukuse kasv. Seda soovitakse saavutada läbi parempoolse majandus­ poliitika, pakkudes alternatiivi toetuste ja raha lauskülvamisele.

Perling tõi välja, et parem­ poolsed seisavad vastutustundli­ ku eelarvepoliitika eest, kus eelarvepuudujääke ei kaeta laenurahaga.

Pärast Narva tanki ja teiste punamonumentide mahavõt­ mist suunati Venemaalt Eesti vastu kõige laiaulatuslikumad küberrünnakud pärast 2007. aastat, teatas majandus- ja k o m­m u n i k a t s i o o n i m i n i s ­ teeriumi digiarengu asekants­ ler Luukas Kristjan Ilves.

Ilvese sõnul oli kolmapäeval Eesti suunas toimunud küber­ rünnak kõige laiaulatuslikum alates 2007. aastast ning um­ mistusrünnetega katsuti häirida nii riigi kui erasektori veebe ja teenuseid.

Narva tanki eemaldamisele järgnenud kremlimeelsete häk­ kerite küberründed aga ei õn­ nestunud, sest Eesti riik oli neiks valmis. ,,Ründed ei õnnestunud.

Eesti digiühiskond seisab ilusti püsti. Ühtegi teenust ei mõju­ tatud, paari (ajutise) erandiga olid ka kõik veebid päev läbi ilusti kättesaadavad. Ründed möödusid Eesti inimestele pea märkamatult,“ lisas Ilves ja tänas meeskondi Riigi Info­ süsteemi Ametis (RIA), Zone Medias ja mujal. (ERR/EE)

Keskerakonna esimehena jätkab Jüri Ratas Eelmisel laupäeval toimus Tartu Vanemuise Kontserdi­ majas Keskerakonna XIX kongress. Kongressil valiti Jüri Ratas tagasi erakonna esimeheks. Lisaks valis era­ kond juhatuse liikmed.

Esimeheks kandideeris senise juhi Ratase kõrval Tartu piirkonna juht Jaan Toots.

Ratas sai esimehe valimisel 470 häält, Toots 201 häält.

Keskerakonna juhatusse kan­ dideeris 34 inimest, valituks osu­tusid Mihhail Kõlvart, Tanel Kiik, Jaak Aab, Lauri Laats, Jaanus Karilaid, Jaan Toots, Vladimir Svet, Taavi Aas, Va­ dim Belobrovtsev, Yana Toom, Siret Kotka, Andrei Korobeinik, Enn Eesmaa, Mihkel Undrest.

Lisaks kuuluvad Keskerakonna juhatusse volikogu esimees Tõnis Mölder ja noortekogu esi­ mees Kristi Rüütel.

Erakonna aseesimeesteks nimetati Mihhail Kõlvart, Tanel Kiik, Jaanus Karilaid ja Yana Toom.

Aukohtu esimeheks valiti Kalle Klandorf ning revisjoni­ komisjoni liikmeteks Kalle Jõks, Andres Kollist, Jüri Ennet, Marko Šorin, Olev Raju, Eevi Paasmäe ja Svetlana Astahhova.

(ERR/EE)

Parempoolsed toetavad Euroopa riikide omavahelist suuremat majanduslikku ja poliitilist koostööd. ,,Samas peab liikmesriikidel olema võimalus säilitada oma eripära, administratiivne sekkumine igal elualal ainult lõhub Euroopa koostööd,“ ütles Perling.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Jüri Ratas.

Foto: K. Kiilaspea

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Puuluup jälle Kanadas

Alles see oli, kui kirjutasime Puuluubist ja nende esinemisest Kanada läänerannikul Vancouveris ja selle ümbruses.

Vahepeal põigati esinema Eestisse, kus eriti ägedalt hullutati publikut Viljandi Folgil. Sel nädalal aga olid Ramo Teder ja Marko Veisson tagasi Vahtralehemaal. Kolmapäeval sai tal­ harpasid meisterlikult sõrmitsevaid ja luuperit osavalt kasuta­ vat duot kuulata-vaadata Torontos Queen St W asuva Drom Taberna õuelaval ning neljapäeval pakkusid nad Eestimaist muusikat ja pisut Eesti tutvustust Toronto kesklinnas Royal Ontario Museumis (ROM).

Suurem esinemine ootab aga lehe ilmumise päeval Owen Soundi Kelso Beachis toimuval Summerfolk muusikafesti­ valil, kus astutakse üle pealaval. (EE)

Eesti jätkab Ukraina abistamist Valitsus kiitis neljapäeval heaks järjekordse Ukraina sõjalise toetamise paketi. Selle raames saadab Eesti Ukrai­ nale veel relvastust nagu mii­ nipildujaid ja tankitõrjerelvi.

Samuti plaanib Eesti toetada Suurbritannia algatatud Uk­ raina relvajõudude välja­ õpet ja saadab Ukrainasse koostöös Saksamaaga väli­ haigla.

Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et läänemailm peab valmis olema ka Venemaa info­ sõjaks, kus on soov levitada in­ fot lääne väsimusest ja Ukraina abistamise ebaefektiivsusest. ,,Nii see kui varasem konk­ reetne abi näitab selgelt, et me ei väsi ja samuti on meie liitla­ sed meile kinnitanud valmisole­ kut aidata ukrainlasi nende sõ­ jas vabaduse eest senikaua kui vaja,“ ütles Pevkur.

Eesti on Ukrainale andnud ligi 250 miljoni euro väärtuses sõjalist abi, sh. Javelin tankitõr­ je raketisüsteemi rakette, hau­ bit­ said, tankitõrjemiine, tanki­ tõrjegranaadiheitjaid, miinipil­ dujaid, erinevaid käsitulirelvi koos laskemoonaga, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvi­

Viljandimaa talupidaja kasvatab Ukraina toetuseks päevalilli Viljandimaa talupidaja Ivar Laansalu pani Ukraina toe­ tuseks ja enda silmailuks mit­ mele põllulapile maha päeva­ lilli. Nüüd on päikselised põl­ lud kujunenud populaarseks peatumise ja pildistamise kohaks.

Mitmele hektarile maha pan­ dud päevalilled on jõudnud õi­ teajani ja säravad päikseliselt nii ülevalt vaadates kui ka auto­ ga mööda sõites. Need on kuju­ nenud Viljandimaal populaar­ seks kohaks, mille asukohta poe­ müüjalt küsimas käiakse ja kus möödujad peatuvad ja pilti teevad, kirjutab Epp Ehand ERRi uudisteportaalis.

Päevalille sort on pärit Ukrainast ja katsetus peab näi­ tama, kas Eesti suvest neile valmimiseks piisab. Senise kasvuga jääb põllumees rahule.

(ERR/EE)

kuid, isikukaitsevahendeid nagu kiivrid ja kuulivestid ning kuiv­ toidupakke. (KMPT/EE)

3

Venemaa kodanikele rakendusid uued piirangud Eestisse sisenemisel Alates neljapäevast piirati Eestis Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist ning ei lubata Eestisse Venemaa kodanikke, kellele on Eesti väljastanud viisa ja kelle Eestisse tuleku eesmärk on turism, äritegevus, sport või kultuur.

Siseminister Lauri Lääne­mets ütles, et sanktsioon on vajalik, sest agressiooniga Ukraina vastu ründab Venemaa ka euroopa­ likke väärtusi ja vabadusi. „Seetõttu ei saa Venemaa ko­ danikel olla iseenesest mõisteta­ vat vabadust nautida võimalusi, mida pakuvad need samad ­euroopalikud väärtused ja vaba­ dused, mida Euroopa Liit pakub – olgu selleks puhkus, haridus või äritegevus,“ selgitas Lääne­ mets.

Läänemets lisas, et Venemaa kodanikele väljastatud viisadest on umbes 53 000 viisat antud turismi ja ärilistel eesmärkidel. „Keskmiselt siseneb Eestisse päevas umbes 2500 Venemaa kodanikku, kellest ligi 1250 tule­ vad lühiajalise viisaga, millest omakorda pooled on Eesti poolt välja antud, üle­ jäänud on väljastatud teiste Schengeni riikide poolt. Seega mõningane piiratud mõju antud meetmel on, kuid reaalse sankt­ siooniefekti saavutamiseks tu­ leks viisapiiranguid rakendada kõigi Euroopa Liidu liikmes­ riikide poolt,“ täpsustas Lääne­ mets.

Läänemets rõhutas, et Eesti viisat saavad taotleda tänasest need Venemaa kodanikud, kes tulevad Eestisse külastama Eestis elavat Eesti kodanikust või siin pikaajalise elamisloaga elavat lähisugulast, Eestis tööta­ vad Vene diplomaadid ja nende pereliikmed, rahvusvahelise kau­ ba- ja reisijateveoga seotud töötajad, Euroopa Liidu õiguse alusel liikuda saavad isikud ja inimesed, kellele viisa väljasta­ mist peab Eesti humaansetel kaalutlustel põhjendatuks.

(Allikas: siseministeeriumi pressiteade)

Täna algab Kanada suurnäitus CNE TORONTO. 19. augustist kuni 5. septembrini toimub taas üle kahe aasta Canadian National Exhibition (CNE) – Kanada suurim ühiskondlik sündmus ja üks peamistest agrikultuuri üritustest PõhjaAmeerikas, rajatud aastal 1879. CNE külastajad saavad nagu alati kogeda innovatsioo­ nilisi tehnoloogilisi leiutisi, kaubandustooteid ja mitme­ külgset meelelahutust, nautida kokkusaamisi sõpradega ning erinevat toitu.

CNE iga-aastane külastajas­ kond on olnud umbes 1,4 mil­ jonit; üritus on hea kohaliku majanduse edendajaks ja töö­ kohtade loojaks, pakkudes tööd tuhandetele inimestele, kelle seas on CNE töötajaid ja part­ nerite esindajaid. Paljudele

Kolmandik venelastest toetab punamonumentide avalikust ruumist teisaldamist Üle poole muust rahvusest Eesti elanikest toetab sõjas langenute säilmete avalikust ruumist ümbermatmist kal­ mistutele; kolmandik on sei­ sukohal, et Nõukogude süm­ boolikat kandvad monumen­ did tuleks viia avalikust ruumist muuseumidesse või mäluasutustesse. Võrreldes kaks kuud varem tehtud riigi­ kantselei tellitud Turuuuringute AS-i küsitlusega on mõlema seisukohaga nõustu­ jate osakaal kasvanud.

Väitega, et ,,sõjas langenute säilmed tuleks lugupidavalt ja väärikalt ümber matta avalikust ruumist kalmistule, järgides rah­ vusvahelisi konventsioone“, nõustus (täielikult + osaliselt) eestlastest 83 protsenti. Juunis oli sel arvamusel 79 protsenti.

Muust rahvusest vastajatest, kelleks on valdavad kohalikud venekeelsed elanikud, nõustus sellega augustis 55 protsenti ehk enam kui pooled. Juunis oli see näitaja 39 protsenti.

Väitega ei nõustunud (ei ole üldse nõus + pigem ei ole nõus) augustis üheksa protsenti (juu­ nis 12 protsenti) eestlastest vas­ tajatest ja 34 protsenti (juunis 43 protsenti) muust rahvusest vastajatest.

noortele on CNE olnud esime­ seks töökogemuseks.

18-päevane suurnäitus pakub tegevust suurtele ja väikestele: toimuvad erinevad kontserdid, näitused jm. interaktiivsed tege­ vused, saab mängida mänge, sõita karussellidega, külastada farmi, on rohkesti ostuvõimalusi jpm.

Väitega, et ,,Nõukogude süm­ boolikat kandvad monu­ mendid sobivad paremini muu­ seumidesse või mäluasutustesse kui avalikku ruumi“, nõustus augustikuises küsitluses 84 prot­ senti eestlastest vastajatest.

Juunis oli sel seisukohal 80 prot­senti.

Muust rahvusest vastajatest nõustus sellega augustis 34 prot­ senti ehk enam kui juuni­ kuu küsitluses olnud 20 prot­ senti.

Väitega ei nõustunud augus­ tis üheksa protsenti (juunis 12 protsenti) eestlastest vastajatest ja 53 protsenti (juunis 60 prot­ senti) muust rahvusest vastaja­ test.

Väitega, et ,,Nõukogude süm­ boolikat kandvad mäles­ tusmärgid sõjahaudadel tuleb asendada neutraalsete ja lugupi­ davate hauatähistega Teises maailmasõjas langenutele“, nõustus eestlastest vastajatest augustis 73 protsenti. Juunis oli neid 69 protsenti.

Muust rahvusest vastajatest jagas seda seisukohta augustis 30 protsenti, juunis oli sel sei­ sukohal vaid 17 protsenti.

Väitega ei nõustunud augus­ tis 18 protsenti (juunis 19 prot­ senti) eestlastest vastajatest ja 57 protsenti (juunis 65 protsen­ ti) muust rahvusest vastajatest.

Riigikantselei tellis Turuuuringute AS-ilt küsitlused 10.14. augustini ja 16.-19. juunini.

Augustiküsitlusele vastas 1256 inimest. (Allikas: ERR)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

4

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Nr. 33

Meenutused Metsaülikooli algusest ja ühest haruldasest hilisemast kogunemisest Andres Raudsepp Kotkajärve Metsaülikooli tek­ kimise lugu on kirja pandud üsna põhjalikult ja oluliste seikadega Olev Trässi poolt Metsaülikooli (MÜ) esimeses mälestusalbumis (1967-1982).

Mida siis võiksin mina kui Metsaülikooli alguse juures kaasalööja juurde anda sellele jutule? Kas mõne toreduse, mis lisaks veidi värvi sellele MÜ tekkeloole?

Metsaülikooli mõttekilluke sai oma alguse USA KeskLääne Eesti Noorte Koondise (KLENK) päevadel Chicagos 1965. a. sügisel. Sellest loemegi Olev Trässi kirjeldusest eelpool mainitud MÜ esimeses albumis.

Olev oli tol ajal juba professor Toronto ülikoolis ja tegev Toronto eestlaskonnas.

KLENKi sündmuse viimasel päeval ilmselt toimus lõuna­ lauas jutuajamine, mis andis vastava suuna. Osalesid Olev, kirjandusala professor Ivar Ivask ja tolleaegne KLENKi esimees Allan Sibul. Kõrval­ ­ lauas istus NASA astro-insener, luuletaja ja aktiivne eestlas­ konna tegelane Baltimore’ist Jyri Kork, kes võttis jutust osa.

Unistati kohast, kus oleks rahu­ likum eesti asjade juures mõtiskleda ja tekkis mõte, et ­tuleks midagi korraldada.

Peaksin mainima, et just KLENKi raames prooviti kor­ raldada rahulikum pikem suve­ kursus kesk-läänes, milles figu­ reeris prominentselt professor Ivar Ivask Oklahoma Ülikoolist.

Kuna sellest aga võeti peamiselt osa vaid nädalavahetustel, siis see konkreetne katse luua vastav nädalapikkune kursus ei õnnestunud.

Siiski tahaksin toonitada, et nii oma sisult ja vormilt oli just KLENK – ja tihti ühe juhtiva isiku (Urve Auksi) näol, mis andis olulise sisendi Metsaüli­ ­ kooli läbiviimisel.

Tean ise, osaledes ,,Kalju­ valla“ skautlikus suurlaagris 1966. aasta suvel, et käimas olid kavatsused luua Kotka­ jär­ vel suvekursus. Sellest jutustas minule kohapeal Jyri Kork, kes oli küsimust laagris arutanud noortejuhi Heino Jõega. Vahe­ peal olid aga Heino ja Olev oma mõtteid teineteisele aval­ danud, kusjuures esimene nägi praktilist suvekursust keskkooli tasandil, kuna Olev pigem

ülikooli tasemel.

Asi läks tõsiseks sama aasta sügisel, kui Heino Jõe korraldas Kotkajärvel nn ,,Sügiskulla Päevad“. Juhuslikult just siis oli teatud noorte organiseeri­ mine juba alustatud Eerik Purje poolt, kes oli kokku kutsunud noortest koosneva segakoori ,,Leelo“, kelle liikmed aitasid täita õhtust kava ,,Sügiskulla Päevadel“. See tähendas, et teatud dünaamika oli Torontos ­ juba loodud.

Aga järgmisel hommikul ha­ kati Kotkajärve kohvikus aruta­ ma hoopis midagi muud.

Spetsiifiliselt – noortele suuna­ tud suvekursus. See oli minu meelest esimene praktiline samm Metsaülikooli suunas.

Nii sai Metsülikool kolme sammuga alguse. Esimene oli Heino Jõe poolt kokku kutsutud üldkoosolek, milles osalesid just noorte organisatsioonide esin­ dajad. Esindasin koos Eerik Purjega ,,Leelo“ koori. Koo­ s­ olekul valiti toimkond, kes pidi hakkama suvekursust – Rah­ vaülikooli – kavandama.

Teine samm oli sari kokku­ tulekuid Olev Trässi korteris, kus vahetasime mõtteid ja ku­ jundasime mitme tegevusalaga võimaliku programmi.

Kolmas samm oli koosolek, kus valiti suvekursuse juhatus.

Juhataja oli loomulikult Olev, kusjuures minule langes prog­ rammi kavastaja kohustus.

Algas lektorite ja tegevusalade juhtide leidmine.

Mäletan, et korraldava toim­ konna kokkutulekul oli Olev Träss maininud, et lätlastel oli vastav suvekursus juba olemas.

Ilmselt oli tema paaril korral sellest juttu teinud mõne lätlase­ ga, aga ta nimetas, et lätlaste suund oli teatud määral erinev meie omast. Irooniline oli seik, et meie hiljem siiski lõime lätlastega ühenduse. Nimelt 15 ­ aastat pärast esimest Metsa­ ülikooli, kuna aastal 1982 oli Kotkajärve hõivatud skautliku tegevuse tõttu ja oli otstarbeko­ hane lätlastelt küsida, kuidas saaksime kasutada nende poolt üüritud suvekursuse asukohta, mis asus Boltoni linnakese lähe­ duses.

Astun pikema sammu kõr­ vale, kuna tahaksin mainida, et vastaval maa-alal toimus meil tol aastal omapärane ja harul­ dane programm, milles osalesid dr. Jaan Puhvel ja Marilyn

Kotkajärve kohvikus said mitmed asjaolud paika pandud. Pildil Metsa­ ülikooli juhataja Olev Träss jälgimas programmi kavastaja Andres Raudsepa ettepanekut.

Arhiivifoto

Vihman Kaliforniast ja kodu­ maal tuntud etnoloog Ants Viires, kes oli esimene Eestist saabunud Metsaülikooli küla­ lislektor. Sel korral meie ka püüdsime Roman Toi ja Taavo Virkhausi juhtimisel ,,lavastada“ esimest 1869. aastal toimuvat suurt laulupidu, mille juures oli ju Taavo vanaisa juhtivalt tegev.

Sellist ettevõtmist me polnud Kotkajärvel kunagi üritanud.

Mind isiklikult oli sinna spetsiifiliselt kohale palutud õhtuseid lõkkeid korraldama, ­ millega ma küll aga vaevalt tegelesin. Tollel ajal oli Käbi Lokk MÜ juhataja.

Astuksin siinjuures teisegi sammu kõrvale, kuna mõned head aastad hiljem toimus minu tegevuse juures midagi süda­ melähedast. Heino Jõe unistus siiski läks omamoodi täide, sest paaril korral kuskil Eesti taa­ s­ iseseisvumise aastail enne Metsaülikooli nädalat toimuski nn ,,Metsakool“, kus mina, kui keskkooli õpetaja, sain oma oskused mängu panna kodu­ ­ semal tasemel. Jäin Heinole tänulikuks.

Huvitav on ka Metsaülikooli nime tekke lugu. Sellega seoses meenub, et aastail 1966 ja 1967 tegutses Torontos Eesti Üli­ õpilaskond, mida toetas vastav Vilistlaskogu. Nende organisat­ sioonide egiidi all hakati välja andma ajakirja ,,Nimetu“. Selle peamine toimetaja oli ilmselt Peeter Sepp ja peamiseks kaas­ tööliseks noor ajalooteadlane Imre Lipping.

Pärast eelpool mainitud üld­ koosolekut ilmus ,,Nimetus“ koosoleku kohta ülevaade, kus­ juures pealkirjaks oli pandud ,,Metsaülikool Muskokas“. Sel­ lele tõi tähelepanu järgnevas numbris Imre Lipping, kes oli selle nimetuse saanud oma abikaasalt. See apellatiiv meel­ dis tegelastele ja nii saigi ,,Rahvaülikooli“ nimeks ,,Met­ saülikool“, tänu tulevasele MÜ sekretarile Ilo-Mai Lippingule.

Kuskilt on kuulda, et küsimuse alla tuli ka nimevariant ,,Võsa­ ülikool“, aga see ilmselt ei ­võtnud vedu.

Siinjuures tuleks lisada, et kui esimene suvekursus oleks jäänud lootma vaid Torontos asuvale üliõpilaskonnale koos oma vilistlaskoguga, siis oleks osavõtjate arv jäänud pisut kur­ vaks. Tänu õhutustele, mida tehti USAs, peamiselt Jyri ­ Korgi poolt ja mille juures ­minagi pidasin vajalikuks tege­ ma sõidu USAsse, tuli sealt juurde kena arv noori. Nii siis osales esimesel kursusel vähe­ malt 65 noort, märgatav osa neist Ühendriikidest. Sellele arvule lisandusid lektorid ja ­ köögipersonaal.

Esimese Metsaülikooli vai­ mustuse aga viisid hoogsad osavõtjad kodukeskustesse, nii et järgmisel kursusel (1968) võisime Kotkajärvel vastu võtta täisarvuliselt sadakond ,,müü­ last“, nii USAst kui Kanadast.

Nüüd, 55 aastat hiljem, on ette näha, et tänavune Metsaülikool Kotkajärvel on juba täies hoos.

Esimeses Metsaülikoolis (1967) kirjutas päevakava käsitsi välja kujun­ daja Peeter Sepp ja paigutas selle kohviku seinale.

Arhiivifoto

Lugeja kirjutab

riigielu oli korraldatud ainult eesti keeles. Vaatamata Atlandi Hartas määratule ja Eesti de On aeg taas Eesti jure staatuses olemisele, asus riigielu korraldada riigivõim aastal 1992 Eestit ­ muutma kaherahvuseliseks rii­ eesti keeles giks. Juba 30 aasta vältel on rii­ givõim pidanud vajalikuks oma Harri Kivilo sõnastustes Eestis elavad eest­ Ukraina sõjas on Venemaa lased ja venelased ühendada Föderatsiooni relvajõud toime „meie rahvaks“ ja „eestimaa­ pannud ääretult jõhkraid lasteks“. Ent ometi peaksid inimsusevastaseid kuritegusid „targa rahva“ riigivõimu kehas­ – täitmaks president Putini tajad aru saama, et inimõigusi „erioperatsiooni“ kohast Uk­ ­ võib austada ilma NSV Liidu rai­ na iseseisvuse hävitamist. väga räiget, Eesti ja eestlaste Eesti on nii rahva kui riigina vastast kuritegu, peaaegu ole­ kõrgelt hinnanud Ukraina matuks muutmiseta. kangelaslikku oma õiguste Teades, et eestlased on ik­ kaitsmist. Ent lausa üllatavalt kagi: elanud mitusada aastat ei ole Ukrainas toimuv mõju­ Venemaa alluvuses; omal tahtel tanud Eesti peavoolu meedia juba 30 aastat toiminud kahe­ ega riigivõimu esindajaid rahvuselise riigina, võib Vene­ meenutama, et: juunis 1940 maa hakata uskuma, et eestlaste NSVL okupeeris Eesti ning maa ja rahva võib juba lähitule­ jätkas Eesti annekteerimist ja vikus oma alluvusse taas hõi­ genotsiidi teostamist kuni aas­ vata. Eestil on kindlasti vaja tani 1992 vägivaldselt loodud võimalikult kohe nii Venemaale ENSV nimelise NSV Liidu kui maailmale kinnitada, et haldusüksusena.

Teises maailmasõjas USA ja Justkui tajumata, et okupat­ UK olemine liidus NSVL-ga oli siooni-eelsel ajal olid teised mõjutanud aastal 1992 Eestit demokraatlikud riigid ja ka mitte ennistada augustis 1939 Eestis elavad, teistesse rahvus­ olnud riigina. Nüüd on õige aeg tesse kuuluvad kodanikud aus­ too eksitus kõrvaldada ja asuda tavalt teadnud, et Eesti Vabariik kohe riigielu ainult eesti keeles oli loodud eestlaste poolt ning korraldama.

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Üles-alla kiikudes Ebastabiilses maailmas ei üllata enam teated majandus­ likel teemadel. Inflatsioon mõjutab mitte ainult eraisi­ kute otsuseid, vaid riikide, keskpankade strateegiat.

In­vesteerijad teavad, et börsil peab ettevaatlik olema, palju enam kui enne pandeemiat ning selle aasta venelaste agressiivset sõjardlust, hiin­ laste ähvardusi.

Toidukaubad aina kallinevad.

Kõrvalmärkusena, Eestis on hetkel Euroopa Liidu kõrgem inflatsiooni-määraja, hinnad on tõusud 22 protsendi võrra.

Hiljuti saabus postkasti e-kiri Eestist, fotoga, millel oli veok puuhalgude koormaga. Mullu maksis koorem 300 eurot, tänavu 1 200. Neli korda kallim. Paljud kütavad elamist kas osaliselt või (maal) täieli­ kult puudega. Kuna kardetakse gaasikraanide sulgemist Vene­ maa poolt, on hinnad sellised.

Tavainimene, kes peab katu­ sealusega arvestama, on olnud samuti turu ohvriks. Nii kinnis­ vara ostmist kaaludes, läbi viies või olles rentnikuna kas korteris või eramus. Kes ei oleks tead­ lik, kuidas Kanada suurlinnades on kinnisvarahinnad pööraselt tõusnud, eriti pandeemia ajal.

Kujutage ette, inimesed maksid peale, küsitav hind võis sobiv olla, aga kardeti müüjale heade eelistega turul ostu kaotada.

Mõnel juhul, mida ajakirjandu­

ses ära toodud, lisanud müüja hinnale paar- või isegi kolmsa­ da tuhat dollarit juurde. Eks need ostjad praegu kiru impul­ siivsust, kartus majaomanikuks mitte saada viis juurdepakku­ miseni.

Sel nädalal teatas ametlikult Kanada Kinnisvara Ühing, mille liikmed on kõik majade müügi­ ga elukutseliselt seotud ja mis jälgib üleriiklikku turgu, et tänu interessimäära tõusule on hüpo­ teeklaenud läinud kallimaks, järgnevalt siis ka majade hinnad on langemas. Kuna pangad ei anna enam nii naljalt laenu. Ka laenaja kõhkleb, kõrgemaid protsente maksta ei soovi.

Hinnalangus liigub selles suu­ nas, mida eksperdid peavad normaalseks, õigeteks turuhin­ ­ dadeks. Ollakse juba pandeemia eelsete hindadeni jõudnud, mõnes linnas tähendab see üle 20%-st vahet madalama hinna suunas, võrreldes möödunud aastaga.

Ent üürijad. Jubagi on näiteks Torontos nii, et otsi ­korterit tikutulega. Niigi kõrged üürid ja kulud, aga kaitset korteriomaja soovide läbivii­ ­ miste vastu ei ole. Kuna maailm on muutunud. Need, kel on enne pandeemiat seotud üüri­ lepingud, on kaitstud. Vahetult enne koroonaviiruse valla lask­ mist nägid aga seadused muu­ tusi. Nende hulgas on, ka varem eksisteerinud, klausel, et kui korteriomanik soovib seda pin­ dala enese tarvitada või pere­ liikmele anda elamispinnaks,

Mõttus: toome eesti päritolu noored Eestisse õppima ja praktikale Marin Mõttus, välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja ERR Kui sõidad Tallinnas trammi­ ga number neli Viru väljakult lennuvälja suunas ja väljud Ülemiste kvartali peatuses, satud veerand tunniga kesk­ aegse vanalinna lähinaabru­ sest otse Eesti idufirmade ja digilahenduste kihavasse kesk­ messe. Siin kuuleb paljusid erinevaid keeli, samal ajal on eesti meel, maik ja stiil täiesti olemas ja loodetavasti see nii ka jääb. Mõned räägivad lausa Eesti oma väikesest Räniorust.

Kuidas ka poleks, võimalu­ sed end teostada tänapäevaste tehnoloogiate vallas on siin võr­ reldavad või isegi paremad kui mujal. Ja see on nii, sest paljud edukad ja avatud meelega eestlased on elus teinud kaks olulist otsust: õppida ning avar­ dada oma silmaringi maailma tippude juures ja tulla hiljem selle teadmistepagasiga Eestisse tagasi.

Tuhanded eesti noored Praegu elab, õpib ja töötab alaliselt või ajutiselt välismaal

tuhandeid eesti noori, kes oma haridusteed või karjääri Eestiga ei seo.

Miks ei võiks välismaal sündinud/kasvanud eesti noor haridust saada meie maailma­ tasemel ülikoolidest? Või miks mitte saada kõrgharidus välis­ maal, kuid teha praktika ja hil­ jem ka päriselt töötada mõnes kiire lennuga Eesti start-upis?

Või jätkata küll teadustööd mõnes välismaa ülikoolis, kuid uurida just Eestiga seotud teemasid ning koostöös siinsete teaduritega?

Iga helge peaga noor on Eestile tähtis vara ja oluline võimalus. Seetõttu astub riik järjest enam samme, et need noored tunneksid Eestiga jätku­ valt sidet ja ühtekuuluvustunnet ning otsustaksid oma tuleviku ühel või teisel moel Eestiga siduda.

Lisaks paljud eesti päritolu noored ei olegi kunagi Eestis elanud ja selle otsuse on nende eest teinud vanemad või isegi vanavanemad; paljud on pikki aastaid Eestist eemal veetnud õpingute tõttu või tahtnud end muul moel laias maailmas ­proovile panna.

Soov Eestiga sidet hoida on igatahes olemas. Balti Uurin­ gute Instituudi tehtud ja seni kõige ulatuslikumast Eesti

siis saab tühistada lepingu, olgu see ajaliselt kuu kaupa maks või aastane leping. Seda nimetatakse tihti kohalikus kee­ les kui renoviction. Eesti keeles pole sellist liitsõna, tulnud reno­ veerimisest ja tänavale tõstmi­ sest, välja saatmisest. Sellisel ettekäändel, et korterit vaja enese pere huvides, kaotab üüri­ ja elamispinna, majaperemees renoveerib, värvib, teeb, mida seaduse järgi oleks alati pida­ nud tegema, et viisakat pinda pakkuda. Ning asetab korteri saadavaks, märksa kõrgema üürisooviga, uuesti turule.

Kui endine rentnik seda ei tea, siis pääsevad ahnepäitsud seaduse eest. Ja nii tõusevad jubagi väheste saadaval olevate korterite, majade üürihinnad.

Turul on näha nüüd enampak­ kumisi, soove maksta sadu dollareid rohkem kui küsitud, ­ rendihinda, et ainult saada var­ jualust, mis inimesele ju asen­ damatu. Just nagu varem ma­ jade ostuga. Pühapäeval avaldas Rentals.ca veebisait üleriikliku üürilepingute raporti, milles toodi ära, et Torontos on need tõusnud aastaga 21,6 protsenti. Ühe magamistoaga korteri kesk­mine rendihind, enne elekt­ rit, muid kulusid, on nüüd kesk­ miselt $ 2 332 kuus. Rõhutaks, et kortereid on saada nii kalli­ maid kui odavamaid, viimastes vist ei sobiks kõigil elada.

Kuigi mõnel valikut pole. Seega pärast muid makse peab üürnik leidma $28 000 aastas ainult elamispinna eest maksmiseks.

välis­kogukondade uuringust järeldub, et peaaegu kõik välis­ maal elavad eestlased omavad Eestiga ühel või teisel moel ­sidet ning kontakti. Üksnes kaks protsenti vasta­ nutest tunnistas, et neil side Eestiga sisuliselt puudub – see­ gi on valik ja igaühe vaba otsus. Ülejäänud 98 protsendi jaoks on loomulikult väga erinevaid võimalusi end Eestiga seotuna tunda: ühe jaoks tähendab see sugulasi ja sõpru, teise jaoks vanavanemate maakodu, kol­ manda jaoks aga võib-olla hoopis häid õppimis- või kar­ ­ jäärivõimalusi. Mida saaksime teha, et seda sidet toetada?

Igal suvel toimuvad Eestis ja ka mujal maailmas eesti keele ja meele laagrid välismaal ela­ vatele lastele ning noortele.

Need on noorte seas väga menukad ja nii mõnegi teadli­ ­ kult tihedam personaalne side Eestiga algab just sealt, näiteks laagris leitud eesti sõpradest. Ei suuda ükski riigi loodud info­ kanal anda edasi seda, millised teemad on ülal noorte omavahe­ lises suhtluses, kelle muusikat just praegu kuulatakse, kuidas tunnevad noored end linna­ ruumis või millise mõnusa festi­ vali on püsti pannud koduküla eakaaslased – seda suudab ainult Eestis elav sõber.

Paljudele on kodu kõrval peamise sideme loojaks Eesti koolid ja huviringid maailmas, mis teevad väga tänuväärset

Praegused kõrged toiduhinnad ei luba paljudelegi sellist välja­ minekut.

Iga kodutu pole ju narko­ maan, alkohoolik. Vaid õnnetud inimesed, kes elamispinna on kaotanud, kuna sissetulek ei pidanud sammu inflatsiooniga. ­ Toronto ägab kodutute varjupai­ kade täituvuse all, voodikohti pole olemaski, eks selle tõttu näeme näiteks Doni ja Humberi jõgede orgudes telklaagreid või puldanitega puuoksi katvaid viletsaid magamispaiku. Ning ka sealt, kohalike kaebuste tõttu, ajavad korrahoidjad neid või­ muga ära. Kuhu nad peavad siis minema? Jõukas heaoluriigis on see lubamatu.

Nagu varem kirjutatud, pole ka USA sellest murest vaba, eriti lääneranniku suurtes lin­ ­ nades nagu San Francisco ja Portland. Tõsi küll, seal on enamasti sõltlased kogunenud ­ mahedate ilmade tõttu. Need, kes Kanadas skaudina on talilaagris telgis maganud, tea­ vad hästi, et siinsed talved eriti mugavad ei ole, kui pole sooja varjualust, rääkimata mugavus­ test nagu köögid, voodid, kemp­ sud ja vannid. Neid sotsiaalseid, kogukonna muresid on proovi­ tud lahendada kontrollitud madalate üürikorteritega, mille ­ ehitamine ja haldamine tuleb maksumaksja taskust. Ning kuna bürokraatia on mängus, pole neis majades tihti kor­ rashoid tasemel, isegi kui kortereid soovijate nimekiri on ­ pikk.

tööd. Eesti haridus on meie üheks visiitkaardiks: Eesti kui ,,education nation“. Sel taustal tundub kummalinegi, et meie ülikoolides õpib küll palju välismaalasi, kuid välismaal elavatel eesti noortel on infot õppimisvõimaluste kohta Eestis üsna napilt.

Eesti päritolu noortel on Eesti kõrgharidus- või täien­ d­ õppe süsteemi sisenedes või­ma­ lus taotleda ka riiklikku stipendiumi. Neid võimalusi ­ peaksime tutvustama märksa süsteemsemalt, kui seda praegu teeme.

Sageli on välismaal õppivatel noortel eestlastel küll soov peale õpinguid Eestisse tulla, kuid vahepealsete aastate jook­ sul on professionaalne suht­ lusvõrgustik kinnistunud välis­ maal või pole see Eestis saanudki tekkida. See teeb Eesti tööturule sisenemise keerulise­ maks. Samal ajal on tõusuteel Eesti tööandjate huvi palgata just rahvusvahelise kogemuse ja kontaktvõrgustikuga töötajaid.

Eesti pakub eeliseid Et eelpool nimetatud osapooli kokku viia, pakkusime tänavu esimest korda eesti päritolu välismaal elavatele noortele sti­ pendiumi tööpraktika soorita­ miseks just Eestis. See võimal­ dab neil end tööalaselt Eestis proovile panna ja seeläbi aren­ dada kohapealset kontakti­ võrgustikku oma valdkonnas,

See viib olulise küsimuseni.

Kas on mõttekam osta või üüri­ da. Kuna suured rahad on män­ gus. Majaost on elus suurim väljaminek. Ostjad teavad, et kui neil on kogutud piisavalt raha sissemaksuks, pangalt hüpoteeklaen saadud, siis aasta­ kümnetega suudavad nad maja täitsa omaks pidada, varanduse osana. Ent korrashoid ja kind­ lustus on kallid. Krundil, väljas­ pool maja aastaringselt kohustu­ si täita kas lund rookides, muru niites või lehti riisudes. Kuid omand tagab tavaliselt uhkuse ja hoolitsuse. Neid kulusid, mida mainitud, ei pea üürija maksma. Ent ta ei saa tagada, et majapermees on hea, täidab seadusi, hoolitseb nende rikete ­ eest, mis igas elamus juhtub.

Torud, nagu katusedki, ikka lekivad. Keskkütted ütlevad ­ üles. Palju muudki.

Eelis, mis rentnikul on, et ta saab ka kolida, kui leiab parema koha. Aga igakuine kulutus, ilma aktivata, varata. Siiski raske otsus, eriti neil, kel palk kipub alla keskmise, sissemak­ suks pole tagatist.

Kuid üks asi on küll selge.

Kanadas elamine on kallis lõbu.

Praegused kõikumised kinnis­ vara ja üürikorterite turul kinni­ tavad seda. Pole ju mingit ga­ rantiid tuleviku tagamiseks. Ent see on elu, paraku peab sellega arvestama, just nagu pandee­ miate, sõdade ning muude ­elukriisidega. TÕNU NAELAPEA

samaaegselt jagades Eestis tead­ misi, kogemusi ning ka oma rahvusvahelisi kontakte. Vähem tähtis ei ole ka eestikeelses ühiskonnas ja kultuuriruumis veedetav aeg.

Eesti pakub eeliseid, mille peale esmapilgul ei pruugigi tulla. Meie riik on väike ja siin on kõik üksteisele lähemal kui suurtes ühiskondades, seega on kergem pääseda ligi olulistele otsustele, põnevatele inimestele ja tähtsatele protsessidele.

Meenub näiteks vestlus, milles välismaal sündinud ja kasvanud noor eestlane võrdles oma kõrgkooli õpingute kõrvalt tehtud praktikaid Põhja-Ameeri­ kas ja Eestis. Kui esimese puhul usaldati praktikandile ainult ­tegijate assisteerimist ja ,,päris“ tööd näidati üksnes eemalt, siis Eestis olles võeti praktikanti nagu võrdset: ta pääses kaasa kõikidele olulistele koosoleku­ tele ja kohtumistele ning osales aruteludes ettevõtte ja organisat­ sioonide juhtidega. Sellist koge­ must oskab nupukas noor hinnata, pakkugem seda siis ­ ­julgemalt.

Oluline on, kuidas Eestit kõrvalt nähakse. Eesti, millega meie välismaal elav rahvuskaas­ lane end seostada soovib, võiks olla särav, avatud, paindlik ja uuendusmeelne riik, kus võima­ lusi ei piira raskesti ületatavad hierarhilised tasandid ja ettevõt­ liku inimese ees pole klaaslage­ (Järgneb lk. 7)

6

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Jalutuskäik minevikus, mõeldes tulevikust Katrin Laur 2011. aastal sai mu dokumen­ taalfilm „Roots: sada aastat sõda ja muusikat“ Toronto Estdocs’i filmifestivalil publi­ kuauhinna. Ehk on mõnel lehelugejal film veel sellest ajast meeles? Aitäh preemia eest tagantjärgi – publiku­ preemiatest pean eriti lugu.

Professionaalsel žüriil võivad olla kummalised kriteeriumid.

Mina pean režissöörina silmas vaatajat ja kirjanikuna luge­ jat. „Roots“ on film dirigent Olav Rootsist (1910-1974), kelle edukalt alanud dirigen­ dikarjääri murdis nõukogude okupatsioon. Nagu suurem osa eesti kunstiinimesi põgenes ta 1944. aastal Rootsi, ei leidnud seal aga võimalust oma kutse­ tööd jätkata ja võttis 1952. aastal vastu kutse asuda Kolumbias looma selle riigi esimest profes­ sionaalset sümfooniaorkestrit.

Seda orkestrit juhatas ta oma elu lõpuni (1974), kasvatades selle kõrval konservatooriumis üles terve põlvkonna elukutse­ lisi muusikuid.

Inimene ja tema aeg. See, kuidas meile elamiseks antud aeg mõjutab meie saatust, on mind alati huvitanud. Enne filmi Olav Rootsist tegin dokumen­ taalfilmi „Debora Vaarandi aeg“ (2007, ingl. k. „The Poet and her Time“).

Autoritele on nende suured teemad kaasa antud, nagu sil­

mavärv – nii ma usun. Kindlasti mängib rolli ka enda elatud elu kogemus.

Kui ma 1982. aastal Berliinis Checkpoint Charliest üle tulin ja vabasse maailma jõudsin, oli mul kaasas kolumbialasest abikaasa, sama noor ja vaene kui ma ise, kellega olin abiellu­ nud Moskva filmikoolis, 3-aas­ tane laps ja kolm kohvrit, ühes neist eestikeelsed lasteraamatud ja plaadid lastelauludega. Minu jaoks ei olnud Teine maailma­ sõda veel lõppenud, ma põgene­ sin selle eest, mis see sõda mulle jätnud oli. Nüüd, tagant­ järgi, ma tean, et mitte igaüks ei tunnetanud tollast vabaduse puudumist nii valuliselt, aga mina tundsin, lapsest peale.

22. mail k.a. tegi Heiki Haljasorg minuga Raadio 7 jaoks intervjuu, milles rääki­ ­ sime mu värskest ajaloolisest romaanist „Tunnistaja“. https:// subspla.sh/ds2hb2b Intervjueerija, kes on must põlvkonna võrra noorem, jutus­ tas, kuidas talle lapsena Eesti aeg imelise unistusena tundus.

Kuidas minu raamat talle nüüd võimaluse andis tolles ajas ringi kõndida. Heikit kuulates sain aru, et just see see oligi, mis ma ise raamatut kirjutades tegin: kõndisin ringi Eesti ajas, aasta­ tes 1930-1941. Tallinnas ja Tartus ja Haapsalus ja Narvas ja Petseris ja Peipsi ääres. Aga ka Reini jõe ääres Saksamaal, tollases Niederbreisigi linnas ja Vatikanis.

Eduard Profittlichi traagiline saatus Filmirežissöör ja stsenaristika õppejõud Katrin Laur kirju­ tas suurejoonelise ajaloolise romaani sõjaeelse Eesti Vabariigi aegsest katoliku kiriku peapiiskopist Eduard Profittlichist. Romaan „Tun­ nistaja“ (830 lk!) ilmus kirjas­ tuses Hea Lugu. Ja hea lugu on see tõesti – küll traagiline, aga samas ka ülendav.

Katrin Laur lõpetas 1982. aastal cum laude Moskva filmi­ instituudi (VGIK) Sergei Gerassimovi meistriklassis ja temast loodeti meile uut Leida Laiust. Laiuse filmid „Liba­ hunt“, „Ukuaru“ ja „Varastatud

Eduard Profittlich. Foto: Wikipedia

kohtumine“ kuuluvad Eesti filmi kullafondi. Viimane Laiuse film „Varastatud kohtumine“ osales 1989. aastal naisrežissööride konkursil Hollywoodis ja võitis seal esikoha. Selle peale pakuti talle võimalust teha film ka Hollywoodis, millest Laius loo­ bus seetõttu, et ei osanud ing­ lise keelt. Katrin Lauril jäi nii suur filmikarjäär tegemata, sest ta abiellus välismaalasega ja asus elama Lääne–Saksamaale.

Saksamaal ei tulnud Katrinil mängufilmide tegemisest eriti midagi välja. Sama lugu juhtus Prantsusmaale emigreerunud Vladimir–Georg Karasjov–Or­ gussaarega. Tema Eestis filmi­ tud neljatunnine suurteos „Lind­ priid“ (filmi helilooja on Veljo Tormis) oli nõukogude ajal nõn­ danimetatud „riiulifilm“, mis suurtele ekraanidele ei jõud­ nudki. Filmi „Lindpriid“ näidati Tartus kinos „Athena“ alles 2011. aastal. Sellest kujunes suursündmus, sest režissöör oli ise kohale sõitnud. Mõlemad – nii Katrin Laur kui Vladimir– Georg Karasjov–Orgussaar töötasid leivaraha teenimiseks Raadio Vaba Euroopa toimetu­ ses, kus Katrin tegi raadiosaa­ teid nime all Tiina Rosenbaum, et kaitsta kodumaale jäänud

Nr. 33

millest oma raamatus kirjutan?

1930. aastal saadetakse noor saksa rahvusest katoliku prees­ ter, jesuiit Eduard Profittlich Eestisse. Siinne katoliku kirik on väike, enamik eestlasi ei teagi, et ta olemas on ja kes ­ ­teavad, need ütlevad selle kohta „poola kirik“ – suurem osa kogudusest on poolakad ja poolakate järglased. Poola keele pärast Eduard Profittlich siia saadetaksegi, ta on Krakovis õppinud ja valdab poola keelt vabalt. Rongis Tallinna kohtab Katrin Laur.

Foto: Wikimedia Commons/­ ta sotsialistist literaati ja kooli­ Samuel Visky õpetajat Nigol Andresenit. „Tunnistaja“ on ajalooline romaan. Ajalooline romaan peab kinni ajaloolistest fakti­ dest, kuidas ajaloolised isikud on loomulikult autori poolt loodud tegelaskujud. Mul ei ole andmeid, et need kaks meest omavahel kohtunud oleks. Ja ma ei oska tänaseni ratsionaal­ selt põhjendada, miks Nigol Andresen kohe alguses – tööta­ sin raamatu kallal 10 aastat – Eduard Profittlichi kupeesse astub. Igal juhul oli see õige ­ valik: kahe väga erineva mehe ­ silmade läbi sain kohalolija perspektiivist näidata kümmet ­ aastat Eesti ja Euroopa a­ jaloost.

Eriti aga võimaldas Andresen, üks 1940. aasta riigi­pöörajatest, Nooremast peast kirjutasin anda täpne pilt ­ sellest, kuidas ma luuletusi, olen neist kogugi meie riik Nõukogude Liidu välja andnud („Sõnad“, 1993) ja poolt alla neelati. Tänasel tean juba oma luuletaja-koge­ päeval, kui Putin enda tellitud musest, et geograafiline täpsus võltsajaloo abil õigustab jälle berriikide vallutamist, on minu jaoks väga oluline. Mu kord naa­ raamatus ei ole (peaaegu) ühte­ on see saanud uue, ootamatu gi kohta, mida ma ise jalgadega aktuaalsuse. üle mõõtnud ei oleks. Kuidas Suured ajaloolised sündmu­ muidu saaks ma lugejat kutsuda sed mu raamatus on täpsed, tunnistajaks neile sündmustele, ­olulised tekstid maha kirjutatud

„Riigi Teatajast“ (näit. 1934. a Pätsi autoritaarvalitsemise välja­ kuulutamine Riigikogus) või ­arhiiviallikatest. Väga palju materjali sain tollastest ajaleh­ ­ tedest, mida õnneks on võima­ lik internetis piiramatult lugeda.

Raamat on kirjutatud lühel­ daste „piltide“ kaupa, mida võib võrrelda filmistseenidega. Aja­ loolised sündmused vahelduvad igapäevastega, nähtud kummagi keskse tegelase silmade läbi.

Sain algusest peale aru, et raamat tuleb paks ja pingutasin seda enam, et teda oleks huvi­ tav lugeda. Usun ja olen lugeja­ telt kuulnud, et sain selle üles­ andega hästi hakkama.

Kui uskuda Eesti Riigi­ arhiivis olevat Eduard Profitt­ lichi uurimistoimikut, siis lõppes ta elu 1942. aasta 22. veebruaril Kirovi vanglas. Talle määrati surmanuhtlus nagu enamikule temaga koos selles vanglas olnud eestlastele, venelastele, ­ leedulastele, lätlastele, poola­ katele, juutidele, riigimeestele ja kingseppadele ja kelneritele, meestele ja ka naistele. Ar­ muandmispalve lükati tagasi, ent ta suri enne, kui surmanuht­ lus täide jõuti viia.

Nigol Andresen elas 85-aas­ taseks ja suri Eesti Vabariigi aastapäeval 1985. Ka tema oli ­ viis aastat Siberis, kui Stalini ajal „kodanlikke natsionaliste“ jahiti. Tuli tagasi, laskis ennast parteisse ennistada ja kirjutas jälle artikleid kirjanduse kohta, nagu nooruses.

Seda kõike mu raamatus aga ei ole – „Tunnistaja“ lõpeb 1942 Kirovi vanglas ja mul ei ole kahtlust, et võitjaks jääb Eduard Profittlich.

ema ja isa. Romaan „Tun­ nis­ taja“ ongi pühendatud Katrini vanematele – Ivi ja Hubert Poolale.

Aastal 2000 kodumaale naas­ tes tegi Katrin Laur dokumen­ taalfilmid „Debora Vaarandi aeg“ ja „Olav Roots – sada aastat sõda ja muusikat“ ning ­ menukad mängufilmid „Ruudi“ ja „Surnuaiavahi tütar“. Katrin Lauri sõnul on romaan „Tun­ nistaja“ algselt kirjutatud kui filmistsenaarium. Kuna filmile oli pea võimatu rahastust saada, kirjutas ta stsenaariumi asemel romaani. Võib-olla ongi see parem lahendus, sest raamatus saab lehti tagasi keerata ja olu­ lisi stseene ning arhiividoku­ mente üle lugeda.

Katrin Lauri dokumentaalset romaani on ääretult huvitav lugeda, sest suurepärasele ajastu tundmisele lisaks saame kaasa elada ühe suure isiksuse (pea­ piiskopi) vabatahtlikule teekon­ nale tapalavale – Profittlich heitis hinge ebainimlikes tingi­ mustes Siberis Kirovi vangi­ laagris. Eriti väärtuslikud on Lauri poolt Vatikani arhiividest leitud Profittlichiga seotud do­ kumendid, mille olemasolust polnud Profittlichi Saksamaal elavatel sugulastel aimugi. Väga liigutav on lugeda Profittlichi oma käega (sic! eesti keeles)

Evi Tihemets tähistab juubelit kahe näitusega

kirjutatud armuandmispalvet, kaebekirja Vene NFSV Ülem­ kohtule, kus ta räägib ausalt oma eluloo ega varja enda kaitsmiseks midagi. Vaevalt seda kirja Moskvas vene keelde tõlkima ja lugema hakatigi, sest Profittlich oli juba tagaselja surma mõistetud – „KK prag­ ­ rahvide 58 punkt 12 alusel lasta maha ilma vara konfiskeeri­ miseta“. Katrin Lauri edasi tsi­ teerides: „Otsus on lõplik, seda saab 72 tunni jooksul kohtuot­ suse kättesaamise hetkest edasi kaevata VNFSV Ülemkoh­ tusse.“ Kuidas tollastes oludes oleks nii kiiresti Kirovist Moskvasse käsitsi kirjutatud teksti toimetadagi saanud?!

Romaan lõpeb masendavas meeleolus: „Jaanuaris tuli äraüt­ lemine. Kõik, keda ta (Pro­ fittlich) vanglas teadis, said äraütlemise, ainult Tammerile anti armu ja saadeti mahalask­ mise asemel metsatöödele.“ Eduard Profittlich mõisteti surma 21. novembril 1941. aastal ja ta suri 22. veebruaril 1942. aastal. 1990. aastal saadeti Eesti NSV Ülemkohtu poolt Tallinna Peeter-Pauli kogudusele Pro­fitt­ lichi rehabilitariseerimis­-tõend, mis trükiti ära ajakirja „Eesti kirik“ esikaanel. Pro­ fittlichi lugu on ühelt poolt paljude üle­ kohtuselt tapetud eestimaalaste

Hinnatud Eesti graafik Evi Tihemets (al. 1968.a Evi Viires) tähistab 21. augustil oma 90. sünnipäeva. Sün­ nipäeva tähistab kunstnik kahe näitusega.

Tallinnas Jaani kiriku galeriis eelmisel nädalal avatud ühisnäi­ tusel ,,Kaasteelised“ on kõrvuti monumentaalkunstnik Eva Jänese värske maalilooming ning Evi Tihemetsa Jaani kiri­ kule pühendatud kollaažidesari.

Solarise galeriis avatud näi­ tusel ,,Varjus ja valguses“ on kesksel kohal 1999. a valminud soome-ugri mütoloogiast inspi­ reeritud graafilised lehed, kus kunstivormi said valatud autorit aastaid piinanud unenäod.

(ERR/EE)

lugu, tema loo teeb suureks see, et tal oli võimalus end kaitsta ja õigeaegselt oma kodumaale Saksamaale naasta. Ta loobus sellest võimalusest ja jäi kuni lõpuni oma kiriku ja koguduse juurde.

SIRJE VIHMA-NORMET ajalehele EESTI ELU/Estonian Life

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1118 1

2

3

4

12

6

8

21

17

18

19

22

23 27

32

24

33

36

37

34 38

40 44

9

10

11

29

30

31

51

52

25

28 35 39 41

45

46

42

49

50

53

54

55

56

57

58

1. Lase, luba.

4. Papagoi.

8. Kunstnik Heinz ____: ,,Üks­­­kord me võidame niikuinii!“.

12. Ese. 13. ______s, maitsetaim.

14. Tekstiilmaterjal.

15. Teat. löökpillid.

17. Autorendifirma.

18. Suurmüük, mess.

19. Eesti rahvustoit mitmeviljajahust.

20. P______, vähene, kasin.

23. Suurtalunik (halv.).

26. E lukutseline kalapüüdja.

28. Somaalia tähis.

29. Eesti Keele Instituut.

32. Keisrinna kaasa.

34. Üliõpilase vormimüts.

36. Tugi.

37. Müts, peakate (ingl.k.).

39. Autojuhiga üüritav auto (taval. lühisõitudeks).

40. Sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht.

42. _______e,

suveniir.

43. Lai, suur.

46. T______, loova töö v. tegevuse tulemuse.

48. Lapseootel.

49. _______ma, kviitungit andma.

53. Kaaslane (ingl.k.).

54. Ülev juhtmõte v. idee.

55. _______p, salk, rühm.

56. Ühik, üksus (ingl.k.).

57. _______d, üksikolend.

58. Ilma teiste abita.

21. Vorm sõnast ,,saagima“.

22. Viljatera seemnekest.

24. Poola lennufirma.

25. Tööala.

27. Heinatööl kasuta­ tav töövahend.

29. _____ Moor, A. Gailiti romaan.

30. Keskkoht.

31. ______ Wikland, Eesti kunstnik Rootsis, illustreerinud palju A. Lindgreni raamatuid.

ALLA: 33. Rahvusmeeskoor (lüh.).

1. Läti tähis.

2. Sama, mis 12. par. 35. Kõrgreljeefne ehe.

3. Subscriber identity 38. Maa ja ______. module.

40. Salvitaoline 4. Ühesugused nahavõie. vokaalid.

41. Ribikondi.

5. Pärijale määratud 43. Kalevipoja koer. hüve.

44. Aam. 6. Kultuslik talitus.

7. Abi, abistama 45. Trepi osa. (ingl.k.).

47. _______d, alus 8. Hukkunud laeva-/ väljapanekute lennukikere. jaoks.

9. Ikka, aina (van.).

49. Sadamaehitis.

10. Kleepaine.

50. Sama, mis 29. par.

11. Sööti jäetud põld.

51. Riigi Aktsiaselts.

16. Rõivaese.

20. Aina, üha.

52. Miraakel.

Mõttus…

(Algus lk. 5)

sid ega kunstlikke barjääre.

Siinkohal on kokkuvõtlikult väga asjakohane laenata Eesti riigikaitse mõtteviisi: iga okas loeb. Iga eestlane, olgu ta noor või vana, elagu ta Eestis või geograafilisest Eestist eemal, on Eestile oluline ning läbi oma kuuluvustunde teeb ta Eestit ­tugevamaks.

Kõik need kümned tuhanded eestlased välismaal ehitavad Eestit omal moel suuremaks ja ühtekuuluvustunne Eestiga ei tähenda automaatselt seda, et mõne teise riigiga seda olla ei või, sest üks ei asenda teist, vaid nad täiendavad teineteist.

T

Paremale: 1. Isis, 5. Kai, 8. Kära, 12.

Kasi(ino), 13. Kas, 14. Osav, 15. Kaan, 16. All, 17. Sada, 18. Ardenn, 20. Asm, 22. Pael, 24. Koiva, 28. Its, 31. API, 32.

Aster, 33. Iro(kees), 34. Piaal, 36. ERM, 37. Soolo, 39. Arp, 40. Mii(l), 41. Kaval, 42. Nael, 44. Gin, 46. Alusta, 50. Gnuu, 53. Orb, 55. Uisk, 56. Urdu, 57. Oki, 58.

Liar, 59. Niin, 60. Laa(s), 61. Elaa(n).

Alla: 1. Ikka, 2. Saar, 3. Isad, 4. Sinep, 5. K. Kanepi, 6. Aal, 7. Isla(m), 8. Kos­ mos, 9. Äsa(ma), 10. Rad(a), 11. Ava, 19. Naapoli, 21. Skalpel(l), 23. Liaan, 25. Item, 26. Veri, 27. Armi, 28. (L)iisk, 29. Troa (aort), 30. Soov, 35. Araabia, 38. Laguun, 43. Luule, 45. (Erki) Nool, 47. Siil, 48. Tsaa(r), 49. (M)akra, 50.

Gun, 51. (I)NRI, 52. Udi, 54. RKA.

47

48

PAREMALE:

S

Ristsõna nr. 1117 LAHENDUS

14

16

26

43

7

13

15

20

5

I

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Terviseminister Sylvia Jones ütles, et provints laiendab plaani, mis lubab para­ meedikutel viia patsiente mujale kui esmaabiosakondadesse (ER), nagu mentaalse tervise asutus­ tesse, või ravida neid kohapeal, andes inimestele võimaluse saada asjakohast abi kodus või ühiskonnas. Plaanist tuleb ministri sõnul laiemalt juttu ­ ­hiljem sel nädalal. Teatavasti on sel suvel üle provintsi haiglate esmaabiosakonnad seisnud sil­ mitsi meditsiiniõdede puuduse­ ga, mis on toonud kaasa osa­ kondade ajutisi sulgemisi.

(Lüh. CTVNews)

Nädala retsept

7

KARLA KALENDRISABA

Jõngerjalg ja komberkoib Need kaks tähendavad sama asja, aga veike vahe neil ikke on kah. Mõlemad on inimese alumise otsa külge kasvand ja mõlemit kasutatasse samaks otstarbeks, õigemini proovi­ tasse kasutada. Esimest elutee esimeses otsas, teist elutee peramises otsas. Kui inime oma eluteed alustab, siis ta esi­ otsa roomab, iljem koperdab käpuli. Tüdineb käpuli käimi­ sest kah ja ajab end kahe kõvera jõngerjala najal püsti. Küll on uhke, kui see korda läheb.

Elutee peramises otsas proovib inime ennast kahe kõvera komberkoiva najal püsti ajada ja on kah uhke, kui see veel korda läheb. Ma tean, olen mõlemat proovind. Aga veike vahe – ei, peris suur vahe on neil kahel proovimisel. Kui jõngerjalg ei kanna, kukud potsti pehme koha peale; vihas­ tad ja proovid uuesti, kuni enam ei kuku. Aga kui komberkoib ei kanna, kukud prantsti kõva koha peale ja vat siis võib juhtuda, et enam uuesti ei proovigi. Vihastamine kah ei aita.

Aga nende kahe teeotsa vahel teeb inime oma jaladega igasugu tükkisi: jookseb, üppab, kargab, tantsib, suusatab, tritsutab. Ju talle seda kõike vaja on.

On muidki asju, mis elutee mõlemas otsas teistmoodu on kui elus endas. Isane jõngerjalg arvab, et tüdrukutega on iga­vene äda. Pirtsutavad ja pillivad, nendega ei tasu mängi­ da. Isane komberkoib teab, et naistega on igavene äda.

Torisevad ja kädisevad, nendega ei saagi mängida. Aga nende kahe teeotsa vahel on mees silmist pime, ei tea ega arva midagi, muutkui mängiks tüdrukutega igasugu mänge.

Saab kõrvetada küll, aga õppust ei võta enne kui kargud kaenlas ja tõstament tehtud.

Salat grillitud nektariinidest fetajuustuga

Elutee esimeses otsas inime pudistab rääkida, jutul pole saba ega sarvi. Ambad tulevad talle suure valuga suhu.

Peramises otsas, kui needsamad ambad on veel suurema valuga suust läind, pudistab jälle rääkida. Jutt võib olla kui­ tahes tark, aga keski sellest aru ei saa.

Valmistusained:

Inimeselt tema vanadust arilikult keski ei küsi, kui ta just kroonu teenistuses ei ole. Politsei ja passiamet võivad küsida, tohter ja kindlustuse seltsi agent kah, aga seltskon­ nas see ei kuulu ea tooni juurde, eriti kui on naisterahvaga tegemist. Aga elu esimeses ja peramises otsas tohib küsida, ea toon kummagisse otsa ei ulatu. Ma mäletan, et kui veel jõngerjalgne olin, siis ikke mõni onu vai tädi küsis, et poja, kui vana sa oled. Ega ma kunagi ei üteld, et olen viiene, ikke kostsin, et varsti saan kuueseks. Nüüd komberkoibses eas jälle küsitasse, et papi, kui vana sa oled. Ohkan ja ütlen, et oh, ikke üle viiekümne. Mis see nende asi, mitukümmend aastat mul viiekümnest üle on.

nektariinid oliiviõli balsamiäädikas tükiline fetajuust murulauk pisut soola ja pipart soovi korral kurgiviile või leht­salatit Valmistusviis: Pesta ja poolitada nektariinid, eemaldada kivid ja küpsetada mõni minut BBQ peal, lõike­ pool all, kuni vili pehmeneb.

Tõsta kõrvale ja lasta suures kausis jahtuda.

Teises kausis segada oliiviõli, balsamiäädikas, fetajuustu tü­kid, murulauk ning sool ja pipar.

Valada kaste nektariinidele ning segada väga kergelt.

S P ORT SÕUDMINE. Eesti paaris­a­eruline neljapaat koosseisus Mihhail Kushteyn, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Johann Poolak tuli Münchenis sõud­ mise Euroopa meistrivõistlustel viiendale kohale ajaga 6.13,32.

Kuldmedal läks itaallastele (aeg 6.06,77), hõbeda võitis Poola (6.07,85) ja pronksi Ru­ meenia ajaga 6.08,27. Eestlaste ees lõpetas neljandana Suur­ britannia (6.11,04). (ERR/EE) ••• UJUMINE. Roomas toimunud ujumise Euroopa meistrivõist­ lustel tegi parima tulemuse Kregor Zirk 200 m liblik­ ujumise distantsil, ujudes finaa­ lis välja kuuenda koha ajaga 1.55,80. (ERR/EE)

Jõngerjalga ei juletud kunagi omapead jätta. Söögi ajal seoti talle pudipõll ette, oiatati, et tuletikkudega ei tohi mängida ja kodust mitte liiga kaugele minna; kardeti, et eksib ära. Komberkoivaga on kõik sama moodu. Aga mina olen tähele pand, et just need vahepealsed käivad pudruse lipsuga ringi ja põletavad külasid. Nii mõndagi tuleks kart­ sas vai vähemalt kammitsas pidada. Aga kesse mind enam kuulab.

KARGU KARLA

Eesti suursaartele reisijate arv vähenes Mandri ja suursaarte vahelist laevaliiklust korraldav laeva­ firma TS Laevad teenindas 2022. aasta juulis kahel liinil kokku 393 770 reisijat ja viis üle Väinamere 161 320 sõidukit ja haagist, seejuures võrreldes 2021. aasta rekor­ dilise juuliga vähenes reisijate arv 4 ja sõidukite arv 6 prot­ senti, kirjutas Postimees.

Virtsu-Kuivastu liinil liikus selle aasta juulis TS Laevade parvlaevadega 274 372 reisijat ja 114 393 sõidukit. Liini reisijate arv vähenes võrreldes möödunud aasta juuliga 2% ja sõidukite arv 4%, laevareiside arv oli aga 8% suurem.

Rohuküla-Heltermaa liinil teenindas ettevõte juulikuus 119 398 reisijat ja viis üle mere 46 927 sõidukit. Hiiumaa liini

reisijate arv vähenes võrreldes möödunud aasta juuliga 10%, sõidukite arv 9%, reiside arv jäi aasta varasemaga samale tase­ mele.

Selle aasta rekordpäevaks oli pühapäev, 24. juuli. Sel päeval teenindati kahel liinil kokku 19 064 reisijat ja 7 190 sõidukit.

Absoluutsed päevarekordid on 20 140 reisijat (pühapäeval, 14. juulil 2019) ja 7 335 sõidukit (pühapäeval, 18. juulil 2021).

(PM/EE)

Naljanurk Giid tutvustab turistidele linna vanu hooneid. ,,Vaadake, see maja on ehitatud juba kolm tuhat aas­ tat tagasi.“ ,,Kas arvate, et saate meid petta,“ pahandab üks turist, ,,praegu on alles aasta 2022.“

8

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Nr. 33

Learn Estonian for both credit and enjoyment!

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Putin: “History is war.”

In June 2016, 37-year-old Vladimir Luzgin was found guilty in court of “rehabili­ tating Nazism” and fined 200,000 roubles (approx. $2500 US at the time).

He had shared an article online that was based on the ­ August 23, 1939 MolotovRibbentrop Pact (MRP), in which the Soviet Union had agreed as an ally with NaziGermany to invade Poland and others later.

The court declared that Luzgin had ‘knowingly shared false information’, a finding up­ held by the Russian Supreme Court. The decision followed a law passed by the Russian Parliament in 2014 which crimi­ nalized anything that ‘de­ secrates Russian military glory’.

By 2018, 6,662 cases had been prosecuted under a statute prohibiting the propagation of Nazi symbols both in public and in private. This would include the sharing of historic ­ photos and war time cartoons.

Documents related to Ukrainian nationalist leader Stepan Bandera was also a part of a registry of extremist material, a federal listing of all banned ­material.

Approximately 75% of those convicted carried a brief prison term.

The Soviet Union and its odious communist ideology may be gone, but its legacy thrives under Putin. He insists that the Soviet Union had been a peace-promoting country and the MRP was necessary as a defensive measure to prevent ­ the Baltics and Poland from striking a Pact with Nazi Germany, this stated online in the Russian language Wiki.

Accordingly, WWII was initiated

by Poland, not by the country’s invasion by Hitler and Stalin, as allies.

Russia had vigorously built its case for de-Nazifying Ukraine. No Russian leader has invoked history as much as Putin. “History is war and in this war we must win,” declared Putin in 2016 to a gathering of historians, none of whom ­challenged his assertion.

The parallels with Russia’s

current invasion of Ukraine are not far-fetched. Just as Putin claims that the attack against Poland was a defensive tactic, invading Ukraine was a pre­emptive move against NATO which was threatening Russia’s security. The Kremlin’s acolytes in the West actively help to ­amplify this.

Just as Poland wasn’t about to attack Russia in 1939, neither were Ukraine/NATO in 2022.

Putin’s ‘Great Patriotic War’ doesn’t allow the mention of Russia’s communists and Germany’s Nazis being partners for fully 22 months, from August 1939 till June 1941 when they colluded in invading others in Europe.

Post-Soviet nostalgia is inter­ mingled with the rehabilitation of Stalin and his suppression of anyone who denies his personal defeat of Nazism. This is now perfectly mirrored in the Kremlin’s other official claim and outrageous justification for the current invasion: Russia is fighting a new wave of fascism.

Before this year’s Victory Day celebrations on May 9 there was speculation that Putin had ordered the war to be over by that date. Implied in this was the dampening effect on the usual public high spirits that a difficult and unsuccessful war could create.

Thus, the public event in­ cluded five-year-old children dressed up as tanks, with the now familiar Z emblazoned on them. Z had become the infa­ mous symbol for proudly dis­ played by pro-invasion Rus­sians.

History is wielded as a weapon in the repression of Russians at home and as justifi­ cation for aggression abroad.

Putin uses history to shape the narrative of the present and deny the truth of the past.

Russia’s territorial paranoia, its longing for imperial grandeur, and Putin’s outlandish claims of fighting Nazism have brought Ukraine colossal human tragedy and physical destruction.

Anything less than Russia’s full defeat will give it the same impetus for aggression in the future.

LAAS LEIVAT

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

With growing popularity, the University of Toronto conti­ nues to offer an Estonian ­language course as part of its curriculum. Although the uni­ versity is generally back to in-person learning, given the success and interest for the course through pandemic influenced online learning, it will be available virtually via Zoom this year as well. This will enable students from all Toronto area universities (Toronto, York and Ryerson) to take the course for credit, after getting permission from their home university to transfer the credit from the University of Toronto.

After receiving permission, students from other institutions must pay a fee and submit an application to Woodsworth College to receive a University of Toronto student number and register. You can also consider auditing the course for personal fulfillment if it sounds interest­ ing and too good to pass up!

The course will build essen­ tial Estonian vocabulary, gram­

matical and communicative competence through a variety of reading, writing, listening and speaking activities. Popular songs, poetry, and structured and semi-structured dialogue are among the various tools for achieving these objectives. This will evolve to themed sessions using language for travel in Estonia, savouring the language of Estonian cuisine, and the lyrics of popular, folk and ­ ­classical Estonian music.

If you have ties to the Estonian heritage and culture and have wanted to strengthen these bonds, this is a great opportunity to get a better ­ ­appreciation of all things Esto­ nian by enhancing your know­ ledge of the Estonian language.

If you know of people who are held back from a stronger bond with their Estonian heritage by their language skills, why not recommend this course to them?

Estonian is an interesting language for its own sake.

Estonian is different from most spoken languages in Europe. It

belongs to the Finno-Ugric language family, which also ­ ­includes Finnish and Hungarian.

The role of vowels in Estonian is among the greatest in any European language, whereby a string of vowels can form meaningful words around the frame of few consonants. It also has the additional vowels õ, ä, ö, ü. If you have trouble with the following tongue twisters, then this course is for you. Ülekooliline tööõigusabibüroo (University-wide legal aid office for employment), Jäääär (edge of the ice), Õueala (courtyard), Kõueöö (night of the thunder), Puuõõnsus (hollow of the tree), Töö-öö (working night). One can even compose a complete sentence without using any ­consonants – Äia õe oaõieaia õueaua ööau!!!

(Continued on page 9)

Reviewing Nublu’s new single “Kastehein” (Morning Dew) Natalie Jenkins, LJI Reporter Since his first release in 2018, the Estonian pop-rap artist nublu (who opts to use lower­ case spelling for his stage name) rightfully earned his place in the hearts of Estonians across the world as a beloved icon in the local music industry.

Listening to his music in the present day brings back memo­ ries of my teenage years, when I would spend my summers at various Estonian camps with my friends in the community whom I grew up with. During these years at camp, I was not aware of the vast plethora of Estonian music available to ­listen to, but the one artist that my friends and I were all ­familiar with was nublu.

I remember us belting out nublu’s 2018 singles “Mina ka” (Me Too), “Rulli rulli rulli” (Roll Roll Roll), and “Tmt’’ together at these camps, ­ requesting them at the weekly ­ dances, and (admittedly) being a bit obnoxious about it all the while. nublu was our Estonian icon, whether we knew other Estonian artists or not. In my case, his exclusive status as the only relatable Estonian artist to me (at the time) meant that he was someone I could celebrate both in and outside of the community as a token of my ­ Estonian identity.

This is not to say that his massive hype was derived from the fact that he was all that my friends or I knew in regards to the music world. I’ll give credit where it’s due. He is, without a

doubt, very talented; his songs resonated with us so heavily for a reason. The reason for this is simple: his catchy and upbeat lyrics meshed perfectly with polished productions, resulting in songs that could be replayed without fear of repetitiveness.

On August 5th, 2022, nublu released his single “Kastehein” (morning dew.) The song was produced by nublu, Gevin Niglas, and Joosep Järvesaar, (otherwise known as Jozels). It was mixed and mastered by Vallo Kikas, and features vocals by young Ita-Riin.

Though “Kastehein’s” pre­ ference for shorter melodious vocals and catchy rhythms ­situates itself closer on the pop side of the pop-rap spectrum, it doesn’t sacrifice intensity or depth. In fact, its lyrics are sorrowful; they amplify the ­ feeling of isolation while simul­ taneously instilling a feeling of hope for a better future in its

Nublu performing in 2019.

listeners. Translated from Estonian, the outro of the song reads “They don’t care about you/Upside down in the dew meadow/My senses sprouted/ The white ship never came/But hope remains for me.”

Perhaps these crestfallen l­yrics are a product of their ­environment. “I actually started making the song in Finland in 2021,” says nublu, “when I was in quarantine due to Covid-19.”

Regardless of the source of nublu’s lyrics, they offer a ­darker edge to balance out the song’s danceable, upbeat rhythm.

The result is something whole, like two pieces of a puzzle ­fitting together. Or in an artistic sense, nublu has painted a picture using every colour ­ ­available to him on the palette.

“Kastehein” is available to listen on YouTube: www.you­ tube.com/watch?v=KtkbRMHCQiM&ab_channel=nublu

Photo: flickr.com

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

9

Ellerbusch Day St. Catharines Estonian Society summer celebration In Port Colborne, on an abso­ lutely beautiful Saturday (July 30), perfect weather to suit our mood, on the very shore of a sparkling azure blue Lake Erie, wavelets lap­ ping at the beach, Great Lakes freighters going by into and out of the southern end of the Welland Canal, gulls swooping, the low lying Allegheny hills of New York State and Pennsylvania a dark green band on the southern horizon… and the slanting sails of a “tall ship” on the Lake to please the eye≤ we met, at the home of Toomas Ellerbusch, a setting as spectacular as it sounds, the St. Catharines Eesti Selts hosted at his place.

Anyone new to the St.

Catharines Eesti Selts has to be awed and enamoured of the domains of the hosts of our ­ monthly get-togethers. Each is spectacular in its own way. And each has unique character. And each is absorbing, welcoming and sets the tone for camara­ derie, good talk and just plain happiness to be with people one loves. And each has a particular Estonian feel to it. Each hear­ kens back to the past but also is happy in the present and looks with purpose and confidence into the future.

And what all that ambience does, is draw forth the stories of us all.

And we have STORIES, us Estonians.

We have stories of our very souls, stories generated by war and loss, by travel and adven­ ture, by necessity and just plain wanting to see what is “over the horizon”.

At Toomas’ place gathering I

Toomas Ellerbusch

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

learned for the first time of an Estonian tiny “diaspora” in Brazil of all places! Now my wife of 53 years who has passed away was from Trinidad in the West Indies, so I knew, and all Latvians in the world know that Latvia at one time held sway over the “fair isle” of Tobago, nestled a few miles over the Caribbean Sea from Trinidad. So clearly Estonians had to go one better and “at­ tempt” to colonize Brazil!

And the effort bore fruit, since one of my Estonian friends at our gathering told me tales of life and work in Brazil, with one of the world’s most successful corporations, IBM. His first language is/was Brazilian (Portuguese), second is Spanish, third is English and fourth is Estonian. But of course basically all Estonians are linguists – I have always had great difficulty trying to an­ swer customs and immigration questions in Estonian on arrival in Asia or Latin America.… so we become “naturally” gifted “multi-linguals” and thereby gain a wider understanding of and easier passage through our world.

Toomas was his usual genial host (sporting a foot long Cuban cigar!) with great h umour and open-hearted ­ ­camaraderie. He even disclosed his “secret” underground lair, replete with esoteric brands of the finest distillation can pro­ duce, many from Estonia! Plus of course he had his very own “brand” of “medicine” that would cure anyone of whatever “ailed” them. I was lucky to be able to get back “up to the surface” on my own steam. ­ Everybody else seemed quite OK, so maybe more used to the medicine. It did go down very well, easily… perhaps that’s what creates a problem for some…

The other phenomenon I am in awe of is that absolutely great food appears as if by magic at our gatherings, one moment the table is bare, the next moment it’s full of very good things to eat… v.in fact so much we were replete very soon. Hats are off to the host and all who help to offer the gathering refreshment and sus­ tenance. Each gathering has “behind the scenes” activity that often remains unacknowledged, but which makes each occasion such a resounding success.

KASPAR POLD

Learn Estonian…

(Continued from page 8)

For more information, please see: https://www.visitestonia. com/en/why-estonia/your-quickguide-to-the-estonian-language The instructor for this course is Marju Toomsalu. Marju is a passionate advocate for lan­ guage and welcomes the oppor­ tunity to combine her love of language with teaching. She ­inspires her students to discover the nuances of understanding that language variations hide and offer, and also enjoy selected aspects of comparative linguis­ tics using simple everyday terms.

If you are interested in taking this course, please email Marju (mtoomsal@ryerson.ca) and look the course up in the University of Toronto’s Faculty timetable: https://timetable.iit.artsci.uto­ ronto.ca/

Depending on number of s­tudents with language skills beyond the introductory level, the course will be offered at either the introductory level ­ (EST 100H1F and EST 101H1S) or intermediate level (EST 201H1F and EST 201H1S). The instructor will advise all appli­ cants of which course will be offered as soon as possible.

Information for auditors can be found here: http://sites.utoronto.ca/slavic/ courses/auditing.html. Classes begin on September 8.

This course is a key part of the Estonian Studies Program at the University Of Toronto. It is made possible through the generous financial support of ­ Tartu College and Chair of Estonian Studies Foundation in recognition of the importance of the Estonian Studies Program to the Estonian community.

PEETER EINOLA

10

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Nr. 33

Estonian Destinations: LVLup! Video Game Museum Vincent Teetsov When we think of the word “culture”, we’re likely to mentally associate it with its oldest forms, such as lan­ guage, music, sculpting, or painting. However, defining culture as the physical repre­ sentation of a society’s beliefs, interests, and traits means that we ought to consider ­cultural heritage in even more recent forms. Among these are video games.

Recognizing the tangible heritage of video games, espe­ cially in Estonia, led to the founding of Videomängude muuseum LVLup (the LVLup! Video Game Museum) in Tallinn.

The museum explains, “Up until the late 1990s, Estonia, like many Eastern European countries, had little access to the Western European game market. Instead, a few specific consoles such as Dendy were popular, while unknown else­ where in the world. Dendy was a “Famiclone”: an unauthorized copy of Nintendo’s Famicom [also known as Nintendo Enter­ tainment System or NES] produced in Taiwan for the ­ post-Soviet market.” Estonia received popular game titles ­ like Super Mario ten years later than places like Canada or the United States, but the buzz was still there and it shaped the

lives and social experiences of Estonians.

Preserving this history for future generations are museum co-founder and technical direc­ tor Andrejs Rusinovskis and co-founder and artistic director Camille Laurelli. Rusinovskis is a youth worker, designer, and video game historian, while Laurelli (originally from France) is a multimedia artist, longtime exhibit curator, and visiting l ecturer at the Estonian ­ Academy of Arts in Tallinn.

The museum first opened in 2018, starting with just a few consoles, but eventually moved to its current location (Akadee­ mia tee 28, Tallinn) in 2021.

When you visit, you’ll not only see consoles and arcades from other eras but be transported back to the kind of environment where those games would have been played. Laurelli and Rusinovskis have arranged the decor to simulate the experience of going to Estonian under­ ground “game clubs... where for a few [kroonid] one could rent a device to play on.”

Through a tour in this museum (available in English ­ and Estonian, among other lan­ guages), visitors will learn about the history of video games and hear tales from the early years of gaming. More­ over, this is an interactive place where everyone can get their hands on and play with the very

Photo: lvlup.ee

machines that are spoken of.

Walking through the museum, you’ll find room after room of game consoles (30 to be pre­ cise), 10 arcade machines, and a collection of around 2,000 games that take you from the beginning of video games to the most recent titles. You can spend a whole day here trying the games if you want. General admission ranges from four to five Euros per hour depending on the day of the week that you visit, and the museum is open from Thursday to Sunday. The museum is also rented out for parties, seminars, and other events.

Pursuant to their educational mandate, the museum has pub­ lished many videos online about

Safety tips for women travelling alone Natalie Jenkins, LJI Reporter Travelling alone (or solo tra­ velling) abroad is a transfor­ mative feat. Exposure to new cultures, a newfound sense of freedom, and the confidence you gain from navigating unfamiliar parts of the world on your own terms gives you an altered perspective on life and even your sense of self.

Unfortunately, solo travelling is a privilege that not everyone can afford. It’s important to recognize that when abroad ­ alone, visible minorities and feminine-presenting individuals must take extra precautions for safety’s sake. This is not to say that men are not vulnerable to

violence – they are, and dis­ missing their experiences reifies harmful gender roles (i.e., the realm of hyper-masculinity that claims men can’t get raped, or that a “real” man shouldn’t show emotion), which ultimately work to further promote gender­based violence.

Be that as it may, women face disportionately high rates of gender-based violence as a consequence of harmful gender roles and misogyny engrained in society. According to a report done by Statistics Canada in 2021, “Women self-report vio­ lent victimization at a rate nearly double that of men. Even after controlling for other factors such as age and other individual

Photo: mapquest

characteristics and experiences, the odds of being victimized are 38% higher for women than men… The self-report research also confirms that some face elevated risk of violence, such ­ as women with disabilities and people who are lesbian, gay, or bisexual.”

These unique risks are am­ plified when women travel alone to foreign countries, where they may lack access to resources, including female physicians, as well as the fact that intercultural differences may hold varying expectations for women in both the public and private spheres.

Below are some tips to miti­ gate gender-based violence, or any other forms of violence, against women solo-travelling abroad: 1. When in Rome, do as the Romans do. Educate yourself on the cultural norms and tradi­ tions of the location you are visiting and adhere to these once you are there. Predators are drawn to individuals who obviously appear to be foreign­ ers. By adhering to local cus­ toms, you will not only blend in – thus diverting attention away from yourself – but will also garner greater respect from the locals. The Government of Canada says that dressing according to the country’s customs, using acceptable ­

video game trends, thinking critically about the content of games, as well as technical and maintenance topics for the owners of arcades and vintage ­ consoles.

Their documentation of video game heritage extends even further, though. In 2019, they ­ compiled a photographic archive about the use of the Dendy game system in Estonia in the 90s. In November 2020, the museum created an exhibition at Tallinn’s Rocca al Mare shopping centre about toys, games, and other elements of the classic Estonian childhood from the 70s until the present day.

The trajectory of gaming has largely moved towards better

quality graphics and more so­ phisticated technological offer­ ings. Many gamers want the gameplay on-screen to feel life­ like and crisp, and this has been achieved. Games have become more social on an international level through the improvement of multiplayer game options, with chat functions, headsets, and more.

As impressive as this is, it’s valuable to show digital cultural heritage to kids who have just started to play games, and re­ mind others who have played for a long time, what the games of today are descended from and what has been carried for­ ward in narrative, challenges, and characters that make for the perfect gaming experience.

non-verbal forms of communi­ cation (i.e., body language and hand gestures), and knowing how to manoeuvre through society as a woman are all things you should learn prior to your travels.

2. Pack wisely and don’t be flashy. It’s easier to travel with lighter luggage. Also, the less you bring with you, the less you have to lose. Don’t be flashy with what you do bring, especially cash and expensive belongings. When you arrive in your host country, be aware of pick-pocketers and other popu­ lar scams in the region. To avoid these, use a handbag that sits closely to your body – such as an around-the-waist fanny pack – that has zippers and locks for extra security. If you’re staying in a hostel, keep your belongings in a locked bag and sleep with it near you: in your pillowcase, beside you, or even attached to you.

3. Going solo, but never alone.

The Government of Canada suggests that international asso­ ciations, online networks, and clubs dedicated to women travelling abroad are a great ­ way to enrich your travels and ensure your safety. “From my experience, women look after women, which is heartwarm­ ing,” said Teresa, from Indepen­ dent Travel Help. “I travel solo, and local women are often really helpful. When I meet these women, I’m no longer alone.”

4. Be aware and alert. On the

flip side, when you are by your­ self, carry yourself with confi­ dence. Keep your head high, and avoid looking down at your phone or any maps while you manoeuvre around your host location, as this is a tell-tale sign that you are a foreigner.

Blending in with the locals is the best way to divert any unwanted attention away from yourself.

At the same time, this is not to say that you shouldn’t make friends with other tourists.

However, as good as your judge of character may be, always be cautious of meeting new people.

Sex traffickers, under the guise of being a friendly face, target solo female travellers, luring them with promises of seemingly legitimate jobs or accommoda­ tions. On a similar note, the Canadian Government asserts that you should only use legal, reputable forms of transporta­ tion. Never enter a taxi whose driver approaches you.

5. Trust your gut. How lucky are we that we have built-in alarm bells? Listen to them.

When something feels off or wrong, remove yourself from the scene. Even if you conflate your gut feeling with anxiety, it’s always better to err on the side of caution rather than to put yourself in danger.

Hopefully, these tips will help ensure your safety and give you a richer, more reward­ ing experience abroad!

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

11

UCC calls for Canada to designate Russia a terrorist state

Olev Träss and Heino Jõe celebrating another successful Metsaülikool.

archival photo

Two men who made history Andres Raudsepp Allow me to present a rare photo of two men who have made history. I say this with impunity because we are talking about an institution that has become a highlight in the Estonian global commu­ nity, particularly during the challenging exile years.

Founded in the beautiful Muskoka wilderness on a land the Estonians call Kotkajärve and mainly by these two men, this institution, called “Metsa­ ülikool” (in English “Forest University”), is considered comparable to other main events in Estonian history.

Although founded in Canada, it has spawned worthy versions of itself in other locations. We begin by mentioning Australia, Sweden and the USA, but since the renewal of independence, in the country that was originally the inspiration of it all – Eesti, as the name Estonia is currently getting recognition. Yes, Eesti also created its own version of Metsaülikool and called it as such, an indication of highest respect.

The two men that I am high­ lighting in this article laid the groundwork for the half-century institution that caught the ­imagination of Estonians worldwide. The aim of Metsaülikool, aka Forest University, was to raise the level of Estonian iden­ tity and self-awareness among its educated youth at a time when the only free Estonians were those who had escaped deportation and possible death in 1944 and, of course, their youthful and active progeny in countries that had their freedom.

The institution also inspired younger leadership in commu­ nities over the free world.

The man on the right might be called a guiding force for exile Estonian youth after the ­ Great Escape of ‘44, both in Sweden and then in Canada. He was the legendary Heino Jõe, an inspiring leader and also a newspaperman. His young friend is called Olev Träss, who, while becoming a university professor at a young age, also took on community leadership responsibilities at the same time. They both shared a simple and concrete aim: educate Estonian youth at a higher level

of awareness.

Both Heino and Olev refused to rest on their ideas but re­ sponded to required practical solutions. It was Heino who in the fall of 1966 called together Estonian youth to an event in Muskoka called “Sügiskulla päevad” (“Golden Days of Autumn”) where the idea for a new summer course was laid out. It was Heino who then called together representatives of Estonian youth organizations to the main meeting in Toronto’s Eesti Maja (Estonian House), a meeting designed to lay the groundwork for pre­ parations. Then Olev took over.

Leading a committee of five youth leaders during the course of a series of meetings, he and his co-workers laid out the plans for a “Rahvaülikool” – a university-level seminar for young people. When the plans were submitted to the larger body, the election for an execu­ tive took place and the search for lecturers and activity leaders began.

The reality of a global “Forest University” was rein­ forced by the enthusiastic support from Estonians in the ­ United States. This was abso­ lutely necessary because the ­initial support from Canada was lukewarm. However, the rela­ tively moderate representation who came to the first seminar on August 19, 1967, was so inspired that they took their ­ message home to both countries so that at the inception of the second course in 1968 the num­ ber almost doubled. After that there was no looking back.

The success of Metsaülikool over the half-century has been indicated by the response from a free Eesti, from where we have seen an increasing number of participants as well as ­lecturers coming to the seminar.

We have just read three depic­ tions in Eesti Elu of young scholars from Estonia who are coming to make presentations and take part in the spirit, the flame that was lit by the found­ ers of Metsaülikool.

While older founder, Heino Jõe, has passed away, Olev is still going strong and will be participating at this 55th anni­ versary of Metsaülikool on the land we call Kotkajärve in beautiful Muskoka.

OTTAWA, ON. The Ukrainian Canadian Congress (UCC) calls on the Government of Canada to designate the Russian Federation as a state supporter of terrorism, expel the Russian ambassador and diplomats from Canada, and suspend the issuance of travel visas to citizens of the Russian Federation.

“Russia is a terrorist state waging a genocidal war on Ukraine. Russia threatens the world with nuclear disaster – shelling the largest nuclear power plant in Europe near Zaporizhzhia,” stated Alexandra Chyczij, National President of the UCC. “In its war against Ukraine, Russia is committing war crimes and crimes against ­humanity on a scale not seen in Europe since WWII. Russia is a criminal, terrorist state that must be isolated completely from the international commu­ nity and Canada’s government should follow the example of our European allies.”

The UCC wrote to Prime Minister Justin Trudeau in May 2022, urging the Government to designate the Russian Fe­ deration as a state supporter of terrorism.

On August 11, the Saeima, Latvia’s Parliament, declared the Russian Federation a state sponsor of terror and called on like-minded countries to take the same view.

At the end of July, the US Senate adopted a unanimous resolution calling on the Secretary of State to designate the Russian Federation a state supporter of terrorism. Ameri­ can legislators have made clear that should the Executive branch fail to act, Congress will designate Russia a terrorist state through legislation.

Russia’s threat to Canada’s national security has only in­ creased since February 24, 2022, and the UCC calls upon the Government of Canada to take steps to mitigate that risk.

The UCC calls on our Government to act to expel Russian diplomats from Canada.

Since February 24, over 25 EU and NATO member states have expelled Russian diplo­ matic staff from their countries.

Poland, Germany, and France have expelled over 40 personnel each. The security and espio­ nage threat posed to Canada by the presence of Russian diplo­ mats in Canada is well known.

This threat increases as Russia’s aggression against the Free World and Russia’s contempt for democratic values increase.

Canada should also accede to the Ukrainian govern­ ment’s request that Western countries prohibit the entry of citizens into the Russian Federation.

On August 8, President

Zelenskyy told the Washington Post that “the most important sanctions are to close the ­borders – because the Russians are taking away someone else’s land.”

Several states of the Euro­ pean Union – Estonia, Latvia, Lithuania Finland, the Czech Republic, Slovakia, and Poland – have suspended, r­estricted, limited, or otherwise tightened the issuance of travel visas to citizens of the Russian Federation and are seeking to implement Schengen-wide mea­ sures.

Estonia, for example, will no longer issue temporary resi­ dence permits or study visas to Russians. The Foreign Minister of Estonia, Urmas Reinsalu,

stated recently, “We cannot act as if there is no genocidal war in some areas of life. They are citizens of a country fighting a genocidal war. In this situation, Estonia plans to also encourage the European Union to impose such restrictions. The sanctions should affect the whole of Russian society.”

Send your Member of Parliament an email or call their constituency office and urge Canada to designate the Russian Federation a state supporter of terrorism!

MPs emails are Firstname.

Lastname@parl.gc.ca You can find your MP by postal code here: https://www. ourcommons.ca/members/en

Government limits issuing of visas to and entry into Estonia of Russian citizens STENBOCK HOUSE, August 2022 – The government has approved a sanction restrict­ ing the issuing of visas to citizens of the Russian ­ Federation and their entry into the country at external borders with Schengen visas issued by Estonia. As an exception, the residence per­ mits of students in Estonia who are due to complete their studies at an Estonian institu­ tion of higher education will be extended for one year.

“We have seen an enormous rise in the number of Russian citizens coming into or passing through Estonia,” said Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu. “The possibility they have to visit Estonia, or other parts of Europe via Estonia, en masse is not in line with the principles of the sanctions we have imposed. In implementing them, Estonia sought to restrict the ability of the aggressor state to carry on with ordinary inter­ national life at the levels of both the state and its citizens.”

Minster Reinsalu added that Estonia will also cease issuing to citizens of the aggressor state exceptional visas for working, studying and doing business in the country.

Minister of the Interior Lauri

Läänemets explained that Russian students who have not managed to complete their studies in the nominal time ­ have been left in an awkward position due to the sanctions imposed in spring. “For many of them, given the situation at present, returning home may be dangerous if they have spoken out in support of Ukraine and criticised the Russian regime and its aggression,” he said.

“People there are facing prison sentences for doing so, which is why it was necessary, as an exception, to extend those ­ students’ residence permits by ­ one year, so that they can ­complete their studies.”

Citizens of the Russian Federation may continue to en­ ter Estonia if they have a longterm residence permit for the country, if they are coming to the country to visit close rela­ tives, if they are diplomats serv­ ing in the country or family members thereof, if they are employed in the field of inter­ national goods and passenger transport, if they have the right to do so based on European Union law or if they are enter­ ing the country on humanitarian grounds.

The sanction will come into effect on 18 August.

12

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Nr. 33

Nädala portree

Tiina Soomet: ,,Eestlase tunne on hinges tugevam.“ Hiljutine lugu kunagise ette­ võtja ja seltskonnategelase Gerhard Luki saatusest ja tema lapselapsest Katherine Maret McKeown’ist (vt ka E. Purje „Kahekordne kojutulek“ EE # 31, 5.08.2022) kergitas huviorbiiti ka viimatimainitu sõbratari. Alljärgnevalt ajalehe esindaja intervjuu Tiina Soometiga.

Palun tutvusta alustuseks oma tagapõhja: perekonda, kuhu sündisid, noorpõlve tegemisi ja haridusteed.

Minu vanemad Valdur ja Lidia Soomet abiellusid Teise maailmasõja ajal Tallinnas ja põgenesid 1944. aastal Rootsi.

Isa omandas Stockholmi Tehnikaülikoolis insenerikutse.

1949. aastal emigreerusid nad Kanadasse ja asusid elama Montreali, kus sündis minu vend Urmas ja seejärel mina. Õppisin Montreali Eesti Täien­ duskoolis ja osalesin pühapäe­ vakoolis Jaani kirikus, kus mind ka leeritati. Olin Virve lipkonna hellake, gaid ja ka hellakeste juht, ning laulsin Montreali tütarlastekooris. Pärast keskkooli lõpetamist õppisin McGill’i Ülikoolis inglise keele osakon­ nas filmi- ja kommunikatsiooni­ programmis.

Võõrsil sündinuna hakkab silma sinu ladus ja veatu eesti keel. Kellel või millel on sinu arvates selles osas suurimad teened?

Eeskätt muidugi mu vanema­ tel, kes kasvatasid mind tugevas eesti vaimus. Kodus rääkisime ainult eesti keelt. Ka oli Montreali eesti kogukond, kus

aktiivselt tegutsesin, väga eesti­ meelne.

Oled filmitegijana tuntust kogunud. Kuidas toimus sel­ lise elukutse valik? Palun jutusta, kuivõrd tiivustas kut­ sumus või millist rolli mängis juhus. Mida oled saavutanud ja mis on suurimat rahuldust pakkunud?

Eelmainitud programm oli suhteliselt uus McGill’is ja köi­ tis mind, sest pakkus võimalust jutustada lugusid uudsel ja põne­val viisil. Inimsaatuste ka­ jastamisel on minu jaoks eriline tõmme.

Kõige enam on minu elu mõ­ justanud National Film Board of Canada asutaja professor John Grierson, kes avas mulle filmiameti uksed. Igal aastal va­ lis ta oma eliitklassi 25 õpilast, ka minul oli õnn nende hulka kuuluda. Enne filmimonteerijana tegutsema asumist õppisin National Film Board’is toimeta­ ja assistendi ja helimonteerijana.

1976. aastal kolisin Toron­ tosse ja asutasin oma ettevõtte.

Töötasin 18 aastat filmi- ja videotoimetajana, tegeldes pea­ ­ miselt dokumentaal- ja õppe­ filmidega.

Tundsin, et evin piisavalt teadmisi ja kogemusi filmi- ja videomontaažis, et asuda juhi­ positsioonile. Olin aastaid kii­ res­ti kasvava teleproduktsiooni­ firma järelproduktsiooni juhata­ ja, tegin neile ka telesaateid ja lõpuks sain tootmisdirektoriks.

Enda asutatud teleprodukt­ sioonifirmat juhtisin viis aastat.

Sellest omandatud kogemuste tõttu sai minust veel viieks

Katherine Maret, Iris de Groot, John de Jonge ja Tiina Madalmaade Saatkonna ees Tallinnas. Iris de Groot on Madalmaade esinduse juhi asetäitja, kes pidas lühikese kõne uute nimetahvlite avamisel mäles­ tustseremoonial. John de Jonge on üks asutajatest ja juhatuse liige Madalmaade-Balti ühingust.

a­ astaks ühe keskmise suurusega teleproduktsioonifirma operat­ sioonide ja äriasjade asepresi­ dent. Ka olen aastaid töötanud konsultandina meedia tootmise ja äritegevuse alal. Igal meedia­ projektil, mida olen ette võtnud, on olnud oma väljakutsed ja hüved.

Tööalaselt on minu tähele­pa­ nuväärseimaks lavastuseks mee­ diakirjaoskuse telesari Scan­ning the Movies, mida produtseerisin koostöös Bravo! ja Warner Bros. Canada’ga üle kümne aasta. Saateid edastati üle Kanada ja need said rahvusva­ helistel festivalidel kõrgeid auhindu. Filmidest, millega olen tegelenud, on mulle kõige süda­ melähedasem The Estonians: For the Record / Eestlased – Nii see oli. Film käsitleb Eesti ajalugu 13. sajandist kuni 1945. aastani, sisaldades arhiivilõike, mida tol ajal polnud Läänes va­ rem nähtud. Produtseerisin selle esilinastuseks Torontos Esto ’84 puhul paljude eestlastest ja mitte-eestlastest professionaa­ lide vabatahtliku abiga.

Seda esitati ka 1984. aastal Toronto kesklinna kinos The Festival of Festivals raames, millest sai tuntud rahvusvahe­ line pidustus The Toronto International Film Festival (TIFF). Film valmistati ingliseja eestikeelses versioonis ja seda levitati VHS-i vahendusel eesti kodudesse üle maailma.

Rahaliselt toetasid filmi val­ mi­ mist Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Eesti Sihtkapital Kanadas, eestlaste kogukonna liikmed ja Kanada valitsusasu­ tused. Seda näidati ka kõige esi­ mesel EstDocs filmifestivalil Torontos, millega olin aastaid aktiivselt seotud nii žürii kon­ sultandina kui ka juhtimiskomi­ tee esimehena.

Selle filmi tegemine aitas mul paremini mõista, mida mu vanemad Teise maailmasõja ajal üle elasid, ja asetada need sünd­ mused globaalsesse konteksti. Ühtlasi on see näide minu eluaegsest soovist selgitada ­ muulastele, kes on eestlased.

Kui sageli oled külastanud Eestit ja millisel määral on need külastused seostunud sinu kutsetööga? Milliste mul­ jetega oled Eestist naasnud?

Olen Eestis käinud üheksa korda ja alati põnevusega ooda­ nud järgmist reisi. Minu esi­ mesed külastused toimusid ­nõukogude ajal, aastatel 1983 ja 1985, mistõttu olen kogenud

John de Jonge ja Tiina pärast mälestustseremooniat Tallinnas Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali juures.

Tiina suure lillepoti kõrval kunagise Gerhard Luki suvemaja varemete ees.

palju muutusi sealses elus. Olen väga imponeeritud sellest, mida Eestis on viimase 31 aasta jook­ sul saavutatud. Kõik, mida olen Eestis kogenud ja õppinud, on kaasa aidanud kodueestlaste paremini mõistmiseks.

Tavaliselt mu reisid pole ol­ nud otseselt seotud mu kutse­ tööga. Siiski oli mul õnn 2006. aastal esitleda Tallinnas Nelja­n­ dal Rahvusvahelisel Linnade Taaselustamise ja Jätkusuut­ lik­ kuse Konverentsil oma ettevõtte kaudu toodetud tunnipikkust dokumentaalfilmi. Üks kon­ verentsi korraldajatest oli Tartu Ülikool.

Mida sooviksid täiendavalt lisada oma hiljutisele Eesti külastusele koos Gerhard Luki lapselapsega Maarjamäe memoriaali juures?

Olin pärast pensionile jää­ mist kolm aastat järjest Eestis käinud. 2020. aasta kevadel, kui pandeemia algas, mõtlesin ikka järgmisele külastusele, kuigi

lennureis oli kehtestatud piiran­ gute tõttu võimatu. Järgmise reisi planeerimine oli minu viis olukorraga leppida. Kavatsesin sõbratari Katherine Maret McKeowniga Eestisse minna, et tutvustada talle ta esivanemate maad. Sellest ideest kasvas aga välja midagi üsna ootamatut.

Gerhard Luki eluloo ja lõpliku saatuse uurimist mul esialgu kavas ei olnud, üksikasjalik ­ uurimistöösse süvenemine tek­ kis lihtsalt iseenesest. Kohe alus­ tades mõistsin, et see on põnev lugu inimesest, kelle saa­ tusloo täielikuks mõistmiseks pidin ta elu killud kokku pane­ ma.

K. Maret oli reisiplaanidest väga vaimustuses. Olin otsusta­ nud koostada sisuka kava, sõbratari Eestisse viia mitte vaid turismireisile. Kodumaal veedetava aja paremaks ära ka­ sutamiseks õppisin põhjaliku­ (Järgneb lk. 13)

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

SÕNA SABA Ilukirjanduslik ilmateade Kaks päeva tagasi oli ERR-i uudiste/portaalis ilmateate peal/kirjaks ,,Alanud nädal tuleb Eestis palav“, enne seda ,,Õhu/temperatuur tõuseb algaval nädalal veelgi“ ja ,,Ilm läheb veel soojemaks“.

Kõik väga sirg/jooneline ja selge. Kuid 17. augusti õhtul näitas SÜNOPTIK (ilma/ prognoosija ehk -ennustaja) Taimi Paljak juba enam loomingulisust ja miks mitte, kui me keel seda võimaldab.

Eestis on eraldi meteoroloogid ja need, kes ilmateadet edasta­vad – ilma/teadustajad, uudiste/lugejad.

Fotol nähtava ERR-i il­ mateate pealkirja esi/sõna ,,LEITSAK“ tähendab ,,umbe haudjas kuumus, lämbe õhk“ (EKSS). Haudjas ei viita hauale, küll aga tuttavale haudumisele, ehk siis niiske ja soe, lämma­ tavalt (lämbuma panevalt) soe.

Ettevaatust, võib hauda viia küll! Leitsakuid on teisigi: ben­ siini/leitsak, põrgu/leitsak, sau­ na/leitsak, suitsu/leitsak, suve/ leitsak, troopika/leitsak, õlle/ leitsak. Sauna/leil on omamoodi ajutine leitsak.

Veidike keele/kauge inimene võib pealkirja ,,LEITSAK VÕ­ TAB TUURE ÜLES“ lugedes olla tibake segaduses ehk häm­ mingus. Esimene sõna, pealegi suure algus/tähega, võiks olla kellegi nimi. Meenus endine kerge/jõustiklane Kaire Leibak.

Ka tema tõstis alatasa tuure üles, ehk siis seda tegi tema ,,mootor“, kui ta kolmik/hüppes võistles.

(Mootori/pöördeid nimetatakse tuurideks, nii/siis võib vabalt sportlase kohta väita, et ,,pani täis/tuuridel“.) ­ Ühesõnaga, vaheta pealkirjas kaks tähte ära ning tegu on

Tiina Soomet (Algus lk. 12)

malt tundma tema ema ja vana­ isa elu Eestis. Ei osanud ette kujutada, kuhu see mind viib. ­ Tutvunud Gerhard Luki isikuga, sai sellest reisi tõeline eesmärk.

Ta kerkis minu silmis fookusse kui mees, kes oli noore Eesti Vabariigi üles ehitamiseks teinud märkimisväärse panuse.

K. Maret omalt poolt tunnistas, et võtab ette selle reisi oma ema mälestuse austamiseks.

Perekonna suuliste andmete ja säilinud dokumentide põhjal koostasin Gerhard Luki elu kro­ noloogilise ajajoone, mida toe­ tasid digitaalarhiividest leitud tõendid. Võtsin ka ühendust Hollandi suursaadikuga Eestis, kellel oli mitmeid suurepäraseid ettepanekuid, mis mind edasi aitasid. 2020. aasta novembris pöördusin Meelis Maripuu poole Eesti Mälu Instituudis, et uurida, kas neil on andmebaasis andmeid Luki elu ja surma kohta. Kõik minu enda mõelda­

spordiuudisega!

18. PÕIMUkuul valitsesid kuuma/hoiatused üle Eesti.

Põim tähendab viljalõikust, ehk vilja/vihkude, keskelt kokku seotud vilja/sülemite põimimist. ,,18.-20.08 tõuseb päevane õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutempera­ tuur jääb 25°C ümbrusse.

Ettevaatust! Väga kõrgena püsiv õhutemperatuur on organismile raskesti TALUTAV,“ on kirjas hoiatuste kaardi all ilmateenis­ tus.ee lehel. Taluma = vastu pi­ dama, välja kannatama. Võiks öelda: ,,Ma ei talu seda talu!

Tema lehmade lämmatavat sõn­ niku/lehka, mida kuum lämbus võimendab.“ Taimi Paljaku ERRis ilmu­ nud uudise avalõik kõlas ­järg­miselt: ,,Leitsak jätkub.

Kolmapäeval sai Eesti lääne/ serv ka veidi vihma, aga SAJUSTE madal/rõhk/kondade (low pressure systems) põhi/­ tegevus/väli on Lääne- ja KeskEuroopas. Neid on seal KOBARAS mitu ja neljapäeval on Atlandilt veel lisa ka tule­ mas.“ Kobras (beaver) on pesas poegadega tihedalt kobaras, kui ilm on külm; hetkel kindlasti mitte. Igaüks on oma – loode­ tavasti jahedas – sõidu/vees.

Antud ilma/ennustust kisub ikka edasi lugema. See ei jäta külmaks. Taimi Paljak jätkab: ,,Lääne­ mere ümbrus jääb aga nelja­päeval ikka Venemaa võim­ sa kõrg/rõhu/ala serva. (See on õnneks positiivne nähtus ida/ ­ naabrilt. – RK) Täna vihma/ hooge toonud madal/rõhu/ VÖÖND on VÄETI ja jääb neljapäevaks veel NIRUMAKS ­ ega jaksa edasi itta tulla.

TõmbUB homseks Soome ko­ hale, tõmbAB kaasa ka tihedad vihma/pilved. Nõnda võib meil NAPIST niiskusest vaid üksik pilv SAJU/KÜPSEKS saada.

vad uurimisvõimalused ­ammendatud.

olid

5. mail 2022 sain ootamatu teate Meelis Maripuult, et Gerhard Luki nimi kantakse 14. juunil memoriaali seinale ja et meile saadetakse ametlik kutse tseremooniale. Kohe samal päeval langetasime otsuse tsere­ moonial osaleda. Järgmisel päeval olid meil lennupiletid ­ostetud ja 11. juunil olime teel Tallinna. Meie algselt kavanda­ tud kolmenädalane reis kujunes küll seeõttu vaid kümnepäeva­ seks, kuid ootamatult sülle lange­ nud hüvitus korvas aja­ kaotuse.

Suurima heameelega tulime vastu palvele lühidalt kõnelda memoriaali juures uute nime­ tahvlite avamise puhul. Kõne­ lesid ka Meelis Maripuu ja Madalmaade saatkonna esinda­ ja.

Koostöö Eesti Mälu Insti­ tuudi ja Madalmaade saatkonna vahel oli suurepärane. Kohale lendas Madalmaade-Balti ühin­ gu esimees John de Jonge, kes

Ilma/teadet annab väga mitme/külgselt ja eriliselt esitada tänu meie rikkale keelele. Seda kuulates võib kaugem kõrv üllatusest kikki minna. Isegi kohalik kõrv HELDIB (muutub tundeliseks, õrnaks).

Ilmateenistus.ee lehel on selleks konkreetne klõksatav koht ,,Kuula viimast ilmateadet“. Fotol joodab naine kuuma ilmaga koera veepu­ delist.

Foto: kuva/tõmmis err.ee lehelt

Eestis on välja kuulutatud üleriigiline kuumahoiatus. See on antud suve teine ja kõige tõsisem kuumalaine, esimene oli jaanipäeva aegu.

Foto: ilmateenistus.ee lehelt

Enam on läbi pilve/VINE päikest näha.“ Vine, hääldamatu e-ga on vään/täim inglise keeles, eestikeeles sula/selge e-ga vine on udu-, suitsu- või muu selline kiht või viir, mis muudab nähta­ vuse ebaselgeks, hägusaks.

Väga ilmekalt ilmenud ilm!

Rullub silme ees lahti nagu maa/teaduse tunnis tahvli ees alla/tõmmatud kaart, millele

kirjutab raamatut Hollandi ja Balti riikide diplomaatilistest ja kaubanduslikest suhetest sõda­ devahelistel aastatel. Üks pea­ tükk selles raamatus on pühen­ datud Gerhard Luki eluloole. Ta veetis meiega mitu päeva, et ühiselt tutvuda Gerhardi elu tähtsate vaatamisväärsustega, seega hankides oma projektile olulist täiendust. Loovutan te­ male oma Gerhardi käsitleva uurimistöö, et ta saaks seda ­kasutada oma raamatus. Kui see ilmub, võime tunda rahuldust, et Gerhard Luki elutöö on kor­ ralikult kirjutatud ja säilinud ­tulevastele põlvedele. Tegelikult aitan toimetada kogu raamatut, mille hr De Jonge kirjutab inglise keeles. Selle kaudu ­ omandan palju lisateadmisi Balti riikide sõdadevaheliste aastate kohta, mis pakuvad mulle suurt huvi.

Kõik, mis on toimunud pärast seda, kui esmakordselt otsutasin süveneda Gerhard Luki elu detailidesse, ilmestab inimeste vahelise usalduse ja

lisanduvad tänapäeva televi­ sioonist tuntud ime/vigurid – ­liikumised, kihistused, värvid ja ­helid... vined!

Edasi saate lugeda internetist ise, võrgulehelt err.ee > ilm.

Otse/link ehk arvuti hiire/klõps on https://www.err.ee/160868­ 7­9 07/leitsak-votab-tuure-ules Kõik seal nn ,,inter/needuses“ siiski luusimas käia ei saa ja

koostöö tähtsust. Siiras ja heasoovlik suhtlemine inimeste vahel viies riigis aitas tuua mõningat selgust Gerhardi saa­ tuses pärast kodust ära viimist.

Gerhard Luki lugu on naka­ tav. Kõik, kelle poole pöör­ dusin, püüdsid aidata. Tema saatus on seotud kõigi Eesti kommunismiohvritega. Leidub teisigi, kelle saatus on endiselt teadmata. Siinne lugu näitab, et ka 80 aasta möödudes on võimalik leida kadunud omaste jälgi.

Meie loo puhul on võtme­ tähtsusega Eesti Mälu Instituudi toetus ja Hollandi saatkonna abi vajaliku teabe hankimisel. Me ei tea siiani, kus Gerhard Lukk oma karistust kandis, millal ja kuidas ta suri ja kuhu ta on maetud. Kuid ta nimi on paigu­ tatud eesti kommunismiohvrite memoriaali mälestusseinale ja me tunneme sügavat rahuldust, et oleme ta leidnud ja toonud tagasi ta kallile kodumaale.

Millisel määral tunned end eestlasena ja millisel määral

13

nii/siis rõõmustaks lugejaid luulelisusega edasi: ,,Kagustlõunast pumpab ikka sooja juurde. Termomeetri/näidud kerkivad kraad-kaks üle 30 piiri.

Reedel on kõrgrõhkkonnal VÄGE enam.“ Vastu tüürivad mõisted hoo/ vihm ja muutliku suunaga tuul, ,,Vaid Hiiumaale võib üksik pilve/RÜNK vihma RABIS­ TADA. Lõuna- ja kagu/tuul on nõrk. Üksikud paksemad rün­ gad, (s.t. pilverüngad, rüngas = ebamäärase kujuga suur kamak­ as või tomp, rahn, rünk), võivad anda äikesevihmahoo.“ Pigem juba kinkida mõne äikese-vih­ ma-hoo. Ohooo! Õhtul on siiski ,,saju võimalus ÕIGE väike.

Tuul on nõrk ja valdavalt ida/ kaarest.“ ,,Reede saab kuuma/laine harjaks. (Tähelepanu – rõhu/ asetus. – RK) Laupäev ka veel värskust ei too. Kuna ka ööd jahutust anda ei suuda, siis ­ ­pikaks veniv leitsak on eakate, väikelaste ja ka lemmikloomade jaoks organismile liialt koormav.

Tuleb kõrvetava päikese eest varju leida, jahe jook ja jäätis käepärast hoida.

Pühapäev toob enam äikese­ vihmahooge ja nende ALL on temperatuur 25 kraadi ringis.

Esmaspäeval tungib tõenäoliselt lääne poolt värskus sisse.“ Uudise on toimetanud Mari Peegel ja selle allikas on AK ehk õhtune ETV uudistesaade Ak­ tuaalne Kaamera. Taimi Paljak esitas selle piltliku teksti teles, https://etv.err.ee/1608676738/ aktuaalne-kaamera-ilm saate lõpus. Suvel jooksevad AK ­ ilmateate esitamisel ajal tele/ ­ ekraani all ääres Eesti ujumis/ randade veetemperatuurid. Kõige soojemad 17.08 õhtul olid Anne kanalis Tartus ja Kauksi rannas Peipsi põhjarannikul 26 °C kraadi; kõige jahedam oli Pika/ kari rannas Põhja-Tallinnas 18 °C. Ilmateadet imetles ja sellest vaimustus, tuure üles võttes RIINA KINDLAM

kanadalasena? Kumb tunne on hinges tugevam?

Kahtlemata tunnen end ees­ kätt eestlasena, kuigi olen ka kanadalane. Kanada on suure­ pärane riik elamiseks. Siin võin olla samaaegselt mõlemad, ilma et kahe poole vahel tekiks konf­ likti. Ometi on eestlase tunne hinges tugevam.

Põlvkond, kellel on sõja­ eelsest Eesti Vabariigist mär­ kimisväärseid mälestusi, on välismaal avalikkuse areenilt lahkumas. Millisena näed väliseestluse lähitulevikku?

Väliseesti kogukond on muu­ tumas. See erineb mõneti minu vanemate loodud kogukonnast, kuid tugineb siiski samadele sü­ dametunnetele ja väärtushinnan­ guile. Küllap see leiab oma kuju. Kui oleme pühendunud meie ühise ajaloo meenuta­ misele, siis näen meie tulevikku tugevana. Rõhutan aga siingi inimeste vahelise usalduse ja koostöö tähtsust. Kui märkan selle puudumist, tunnen, et on põhjust muretseda.

Küsis EERIK PURJE

14

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

KANADA UUDISED

KANADA. Zellers’i kauplused, mis suleti umbes 10 aastat tagasi, on tegemas taastulekut Kanadasse: Hudson’s Bay Co. sõnul tuleb Zellers välja uue e-commerce veebilehega ja laiendab oma füüsilist jalajälge teatud Hudson’s Bay kauplustes üle riigi 2023.a. algul.

(Lüh. CP24) • KANADA. Rohkem kui pooled lapsevanemaist ütlevad, et nende lapsed kogevad siiani pandeemia negatiivseid mõjusid – enam kui kaks aastat hiljem, kui COVID-19 paiskas segi inimeste elusid üle maailma.

Vastavalt LifeWorks igakuisele Mental Health Index’ile on 56% vanemaist märganud, et nende laste vaimne tervis ja areng on halvenenud. (Lüh. CTVNews) • ONTARIO. Uus tee, mis viib St. Jacobs Farmers’ Market’ile, on nüüd rahvale avatud: Water­ loo regioon avas kolma­ päeval Market Trail’i, mis on 1,5 km pikkune raudteega kõrvuti ­kulgev rada, mis ühendab LRT peatuse Northfield Drive’il Farmers Market Road’iga.

(Lüh. CTVNews)

Sündmuste kalender • Kuni laup., 27. aug. MET­SA­ ÜLIKOOL ,,METS MEIS KÕI­ GIS“ Kotkajärvel.

• Reede, 9. – pühap., 11. sept.

TANTSULAAGER ,,NOU POIS ÄLÄUD“ Jõekäärul Eesti Kunstide Keskuse korraldusel.

• Pühap., 11. sept. kl 1-3.30 pl MEMORIAL DAY LUNCHEON Läti Majas, 4 Credit Union Dr, vajalik eelregistreerida 7. septembriks.

• Kolmap., 21. sept. TC50+2 – Lexsoul Dance Machine (Eestist) – POP-UP KONTSER­ DID Toronto südalinnas, tasuta.

• Neljap., 22. sept. TC50+2.

Kohtumine tekstiilikunstnik ANU RAUAGA, Tartu College’is.

• Neljap., 22. sept. TC50+2.

Lexsoul Dance Machine (funkbänd Eestist) KONTSERT Cotton Factory’s Hamiltonis.

• Reedel, 23. sept. TC50+2 – PIDU Axis Club (722 College St), esinevad Lexsoul Dance Machine & The Shuffle De­­ mons, külaline Vaiko Eplik; piletid - estonianmusicweek.ca • Laup., 24. sept. DR V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – dr. Rein Taagepera, Tartu College’is. NÄITUSE ,,Meie Tartu“ AVAMINE. • Pühap., 25. sept. TC50+2 DOKFILMI TC ajaloost ESI­ LINASTUS Tartu College’is.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Laup. 1. okt. kl 6 õ LÕPUPIDU Eesti Majas.

Läti kavatseb vähendada Vene kodanike elamislubade pikendamist Läti valitsuskoalitsioon otsus­ tas teisipäeval, et Vene koda­ nike ajutisi elamislubasid Lätis hakatakse uuendama ainult äärmisel vajadusel, vahendas Läti rahvusringhää­ lingut LSM. Läti kavatseb lähinädalatel üle vaadata Vene kodanikele ajutiste elamislubade andmise põhimõtted.

Läti peaminister Krišjanis Karinš ütles, et koalitsiooniva­ litsus jõudis kokkuleppele, mille järgi uuendatakse Vene kodanike ajutisi elamislubasid ainult äärmisel vajadusel. Siseministri Kristaps Eklonsi sõnul kuuluvad erakordsete juhtumite alla Lätis õppivad tudengid ning Lätis elav abikaasa. Samuti jääb hu­ manitaarkaalutlustel elamisloa andmine.

Siseminister pakkus ka välja, et pikaajaline elamisluba an­ takse Lätis ainult neile, kes on läbinud ametliku keeletesti.

Praegu on Lätis ajutise ela­ misloaga 9000 Vene kodanikku.

Ligikaudu 37 000 Vene kodani­ kul on Lätis pikaajaline elamis­ luba.

Alates 25. veebruarist on Läti diplomaatilised esindused lõpetanud viisade andmise Vene kodanikele. Kuigi Läti enam ei väljasta viisasid Vene kodanikele, saavad Vene kodanikud siiski ületada Läti riigipiiri, kui neil on mõne teise Schengeni riigi viisa. (ERR/EE)

LAHKUS KALLIS ABIKAASA, ISA JA VEND

Endel Purika Sügavas leinas mälestavad abikaasa HELMI koos laste perekondadega vend ARTUR PURIKA õde VIRVE HOLST õde MARET MALMBERG

PUHKA RAHUS, ARMAS ÕDE, RISTIEMA, TÄDI JA VANATÄDI

Tiiu (Trei) Brooks sündinud 18. jaanuaril 1947 Boråsis Rootsis surnud 13. augustil 2022 Torontos Sügav kaastunne RON’ile ja MARK’ile

vennas TOOMAS ja SILVIA ristipoeg ROBERT ja LEILA, KALEV ja LUUKAS LAANI ja JAMES

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Laine Koost neiuna UIBOPUU sündinud 15. jaanuaril 1924 Tartus surnud 14. augustil 2022 Torontos Mälestame kurbuses

Salman Rushdie’t pussitati New Yorgis Möödunud reedel ründas USA-s New Yorgi osariigis üks mees noaga kirjanik Salman Rushdie’t.

New Yorgi osariigi politsei teatel ründas pussitaja Rushdie’t kaelapiirkonda, kui kirjanik ­esines Chautauqua institutsiooni üritusel. Rushdie viidi heli­ kopteriga haiglasse.

Politsei tuvastas kahtlus­a­ lusena New Jerseyst Fair­ view’st pärit 24-aastase mehe Hadi Matari.

Rushdie on aastaid saanud tapmisähvardusi. 1988. aastal ilmus tema raamat ,,Saatanlikud värsid“ ja Iraani liidrid andsid välja tema tapmist nõudva ­fatwa.

Rushdie on Bookeri preemia võitja. Tuntuse saavutas ta 1981. a romaaniga ,,Kesköö lapsed“ (on tõlgitud ka 2009.a eesti keelde). (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 33

ELLEN ja PEETER ALEX ja ALEXIS KRYSTAL ja JOSH

Juulis olid populaarsemad nimed lastele Eestis Mia ja Erik Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti juulis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1016 sündi, neist 460 tütarlast ja 556 poisslast.

Möödunud aastal registreeriti juulikuus 1194 sündi.

Kaksikuid registreeriti 16 paari, neist seitse paari poisse, viis paari tüdrukuid ja neli sega­paari. Tallinnas registreeriti 354 sündi, Harjumaal 142, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 53, Jõgevamaal 14, Järvamaal 25, Läänemaal 11, Lääne-Virumaal 40, Põlvamaal 19, Pärnumaal 72, Raplamaal 28, Saaremaal 29, Tartumaal 165, Valgamaal 17, Viljandimaal 22 ja Võru­ maal 22 lapse sünd.

Kõige populaarsemad nimed olid tüdrukutele Mia, Elli, Emilia, Maria ja Sandra ning poistele Erik, Lucas, Lukas, Roman, Daniel, Hugo, Jakob ja Sebastian. (SiMPT/EE)

SYLVIA ja EINAR KRISTIAN, AMANDA ja ZOE MARKUS, KRYSTAL ja NOAH THOMAS

Puhka rahus,

Laine Koost Avaldame südamlikku kaastunnet ELLENILE, PETERILE, ALEXILE ja KRYSTALILE SILVIALE, EINARILE, KRISTIANILE, MARKUSELE ja TOOMASELE MIHKEL ja KATI HOLMBERG perega SIIM HOLMBERG perega LIINA ja MARK PEACOCK perega ANU ja JAAN REITAV perega

Mälestame kurbuses lahkunud õemeest, onu, vanaonu

Kaljo Saarna’t sündinud 7. juulil 1932 Hiiumaal surnud 2. augustil 2022 Torontos Südamlik kaastunne õde MAILE perekonnaga Puhka rahus!

LIVIA KÄNGSEPP perekonnaga

Nr. 33

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ 7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus.

Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Lugejakiri

Ennustus aegade ja kalendri muutmisest Prohvet Taaniel on seda ette öelnud oma raamatus 7:25, – ‘,,Ja ta kõneleb sõnu Kõige­ kõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühi! Ja ta püüab muuta AEGU ja sea­ dust, ja need antakse tema kätte ajaks ja aegadeks ja pooleks ajaks!’“ Vanasti algas uus aasta keva­ dega, samuti päev lõppes ja uus algas päikese loojanguga ja tõu­ suga, mitte südaöösel nagu tänapäeval, ning nädal algas pühapäevaga ja lõppes laupäe­ vaga.

Ajaloo põhjal on Rooma võim seda muutnud. Ladina keeles, detsi tähendus on kümme, oktav on kaheksa, ning sept on seitse. Kuid tänapäeval, detsembri kuu on kaheteist­ kümnes ehk aasta lõpu kuu, ok­ toober on muudetud kümnen­ daks ja september üheksandaks kuuks. Muutus on ju ilmselge.

Sama asi on päeva ja nädalaga.

Miks siis aasta algab süda­talvel? Kas see on ühenduses kuidagi roomlaste usuga? Paga­ nate peajumal oli päike ning päev hakkab pikenema det­ sembri lõpus.

Kui Rooma ilmariigi ehk Impeeriumi keiser Constantinus Suur võttis vastu ristiusu, siis ajaloo põhjal, ta andis välja käsu AD 321 muuta päikese kummardamise päev nädala puhkepäevaks, olles nädala algu­ ses. See traditsioon on ­kirikutes tänapäevani.

Kirikus võeti tarvitusele Pühakirja kõrvale kiriku juhtide koostatud katekismus, mis muu­ tus usu aluseks. Selles erinevad 10 käsku Piiblis olevatest.

Igaüks võib seda võrrelda, et

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

11. pühapäev pärast nelipüha Soosinguajad – Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!

Ps 33:12 Jeremija 18:1-10 1 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles: 2 „Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu!“ 3 Siis ma läksin alla potissepa kotta, ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures.

4 Ja kui astja, mida ta savist tegi, potissepa käes ebaõnnes­ tus, siis ta tegi sellest teise astja, nagu potissepa silmis õigem näis olevat teha.

5 Siis tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

S P ORT JALGRATTASPORT. Mün­che­ nis peetavatel Euroopa meistri­ võistlustel pälvis temposõidus Eestit esindanud jalgrattur Tanel Kangert kümnenda koha. Vändrast pärit Kangert läbis 24 kilomeetrit ajaga 28.31,33 ehk saavutas keskmi­ seks kiiruseks 50,5 kilomeetrit tunnis.

Võitsid šveitslased Stefan Bissegger (27.05,96) ja talle poole sekundiga kaotanud Stefan Küng. (PM/EE) ••• PURJETAMINE. Norrast 5.

-13. augustini toimunud 2022 ORC avamerepurjetamise EMilt tõid Eestile kulla Katariina II, hõbeda Matilda 4 ja pronksi Olympicu meeskonnad.

Võistlustel osales 55 võist­ konda kuuest riigist, Eestit esin­ das kuus meeskonda. C klassis sai ülekaaluka võidu Aivar Tuulbergi meeskond jahil Katariina II, tulles Euroopa meistriks juba kolmandat korda.

Hõbemedalid sai kaela 2021.a maailmameister Matilda 4 meeskond Juss Ojala juhtimisel.

B klassis võitis pronksi jaht Olympicu meeskond Tiit Vihu­ liga roolis, olles selle klassi parim ka amatööride arvestuses.

C klassis sai amatööride arves­ tuses teise koha Harles Liivi juhtimisel jahi Shadow mees­ kond, olles üldarvestuses kõrgel neljandal kohal. (PM/EE) see nii on.

Koos kalendriga on muude­ tud ka kiriku teenistuse päev laupäevalt pühapäevale. Huvitav tähelepanek on eesti kalendriga, kus vastupidi teistega, on püha­ päev nädala viimaseks ehk seitsmendaks päevaks muude­ tud. See aga ei pea paika, kuna kolmapäeva nimetatakse ka kesknädalaks, nagu on see ka ­ soome ja saksa kalendris.

Sellega oleks ju kesknädal hoo­ pis neljapäeval!

Selline on asi päevade, ­nädala, kuude ja aastatega.

OLEV TRALLA

6 „Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand.

Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!

7 Kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda kitku­ takse, kistakse ja hävitatakse: 8 aga kui see rahvas, kelle kohta ma rääkisin, pöördub oma kurjusest, siis ma kahetsen kurja, mida ma kavatsesin temale teha.

9 Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse: 10 aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis ma kahetsen head, mida ma lubasin talle teha. llmutuse 3:1-6 Ja Sardese koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kellel on seitse Jumala vaimu ja seitse tähte: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.

2 Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis.

3 Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuul­ nud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale.

4 Kuid Sardeses on sul mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid, ning need saavad kõndida koos minuga valgeis ­ rõivais, sest nad on seda väärt.

5 Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega.

Mina ei kustuta tema nime ­eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa

inglite ees.

6 Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!

Luuka 19:41-48 Jeesus nutab Jeruusalemma pärast 41 Ja kui Jeesus lähedale jõu­ dis, nuttis ta linna nähes tema pärast: 42 „Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu ­ silmade eest peidus.

43 Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt 44 ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosin­ guaega.“ Jeesus ajab kaubitsejad templist välja 45 Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müü­ jaid, 46 öeldes neile: „Kirjutatud on: Minu koda peab olema palve­ koda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.“ 47 Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülem­ preestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud, 48 ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.

Palve. Igavene Jumal ja Isa, Sina oled evangeeliumi kaudu meid kutsunud oma rahvaks ja lubanud kinkida meile elu. Juhi meid oma Vaimuga, et mõistaksime, mis meie rahuks on vaja, ega raiskaks Sinu antud meele­ parandusaega. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issan­ da pärast.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 19. augustil 2022 — Friday, August 19, 2022

Nr. 33