Nr. 34
EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022
13
Terra feminarum ehk Naissaar Et 11. sajandi vaimulik kroonikakirjutaja Breemeni Aadam on üht Soome lahe saart nii nimetanud, annab mõtlemisainet naisõiguslas tele. Igatahes oli Naissaar Tallinna lahes 16. augustil sihtpunktiks ühele matkarüh male. Rohkemgi veel, huvi Eesti väikesaarte vastu meie meredel ja isegi järvedel on samale matkaseltskonnale huvi pakkunud rohkem kui tosin aastat. Õnneks on laeva ühendus pealinna ja Nais saare vahel kevadest sügiseni kindlustatud, mis tuleb reisi huvile kasuks. Matk nõuab pisut eelteadmisi ja eesmärkide püstitamist, aga lõppkokkuvõttes otsustab asja matkakorraldaja. Loomulikult on see enam-vähem kooskõlas saare looduse ja ajaloo huvi väärsustega, millega asutakse tutvuma. Saarte elu sisu määravad selle elanikud. Naissaare puhul on tegu suvitus- ja turismimagnetiga, kus püsiasustus on peaaegu olematu, aga matka huvi tõmbab ligi. Osatagu seda aga kasutada ja suunata ja rahuldada. Naissaare asend pealinna ja Soome lahes tegi temast sõjalise objekti, mis pidi kaitsma linna ja jälgima elu Soome lahes. Minevikus oli esikohal Vene maa pealinna julgeolek, mille tagamisel ei hoitud end tagasi. Sellest annavad tunnistust tänini Peeter Suure merekindluse tuhanded tonnid raudbetooni ja kaitserajatiste varemed ning isegi raudtee. Igat masti suur tükipatareidele olid toeks miiniväljad ja sinna sadade meremii
Matkaauto „Sisu“.
Meremiinid Naissaarel.
nide paigutamine ja käitlemine. Et Eesti Väinamere suursaarte neliku järel hoiab pindala poolest viiendat kohta Naissaar, ei pruugi igaüks teada. Nii see aga on. Et Soome lahe saared on ajalooliselt kuulunud rannarootslastele, pole uudis. Kah juks lahkus see rahvusrühm punase terrori kartusel viimase sõja ajal Rootsi. Mereäärne asustus on alati ohustatud. olgu selle põhjuseks mereröövlid või tõsisemate vallutusplaanidega muud meresõitjad. 104 aastat tagasi oli Eesti omariikluseks valmis nii polii tiliselt kui ka sõjaliselt. Küllap baltisaksa lobitöö tulemuseks oli see, et 1918. aasta veebruaris Saaremaalt mandrile liikunud Saksa okupatsioonivägi põrmustas siinse riiklikkuse alused, poliitilise võimu ja Venemaalt Eestisse koondatud eestlaste väeosad. Nii olime Vabadussõja puhkedes raskes sõjalises olukorras. Kui punased oleksid oma esimese vallutusliku dessandi suunanud Tallinna, mitte Narva-Jõesuhu, ei tea, millega lugu oleks lõppenud. Õnneks suudeti Tallinna kaitsele meeli tada Briti laevastik ja kui vallu taja arvas pealinna kimbutamiseks õige aja olevat, võeti neilt sõjariistad ära. Nende nimedeks said meie merelae vastikus Lennuk ja Vambola. Naissaare sümboliks minevikus on kindlasti Jaan Krossi poolt kuulsaks kirjutatud astronoom, optik ja leiutaja Bernhard Schmidt (1879-1935). Kaasajal on saare üheks tõmbenumbriks kõrgetasemeliste kultuuriürituste pakkumine, kus särab Nargen festival ja Tõnu
Foto: Ele Luts
Foto: Ele Luts
Matkaseltskond Naissaarel.
Kaljuste kultuuriline tegevus. Siia on panustanud isegi Pärnu kunagine muuseumi- ja kultuu ritegelane Omar Volmer, kes kinkis saarele omanimelise suve tingimustele vastava kontserdiküüni. Mereline ümbrus jahutab ülekuumenenud loodust ja laseb ümbritsevat nautida. Siia kuulub peotäis mustikaid-vaarikaid ja koguni suplusvõimalus. Naissaare teeolud on nige
Kuskile kadunud…
Foto: Ele Luts
lavõitu, aga Soome päritolu veoauto „Sisu“ tuli kõigega toime. Küllap parandab koha likke liiklusolusid tulevikus raudtee ulatuslikum taastamine ja kasutuselevõtt. Kindlasti oleks viimane aeg, eriti rahvusvahelist olukorda silmas pidades, et Eesti riik ei murraks pead üksnes punamo numentidega, vaid taastaks esimesel võimalusel ona territoriaalveed ja nihutaks merepiiri
KANADA UUDISED
(Algus lk. 5)
ei osale sealgi arvukalt. Kui vaid põlvkonna eest oli Musta Lindi Päeva märkijaid OTTAWA. Kanada terviseminisohtralt, taasiseseisvumist hinnati ter Jean-Yves Duclos nimetas palju arvukamalt nii kirikus kui teisipäeval ametisse uue kõrgeimuudel üritustel (mitte ainult ma õendusalase ametniku (chief Eesti Kodus ja Ehatares, kus nursing officer), kelleks on seda tehti möödnud reedel), olid Leigh Chapman, registreeritud pühapäevased jumalateenistused meditsiiniõde Torontost, kel on ainsad ametlikud üritused doktorikraad õenduse alal. Torontos. Kunagises pagulaste Teatavasti seisavad paljud kanges kantsis, praegugi ikka haiglad silmitsi kriitilise õdede suure eestlaskonnaga ulgu- puudusega, ning uus ametnik Eestis, poleks seda oodanud. hakkab andma nõu föderaal- ja Võib olla palju seletusi, aga provintsivalitsustele tööjõu suu vabandusi ei saa olla ning ega rendamise strateegia jm. tervis neid vist keegi kuulda soovigi, hoidu puudutava alal. kui just pole tegemist tõsise (Lüh. CP24) terviserikkega. Kui nooruses • skaudi/gaidina võib arvata, et TORONTO. Ligi kuus kümnest meie keskealiste hulgas enamus „millenniaalist“, kes elavad käis läbi noorsoo eestlaseks Suur-Toronto piirkonnas, pole kasvatamise faasi nii seal kui kaotanud lootust ühel päeval T.E.S. täienduskoolides, oldi osta oma kodu, kuid paljud läbini eestlased, mäletati mine- arvavad, et selleks peavad nad vikku, siis mis võib olla takis- mujale kolima, selgus Royal tuseks? Kas inerts, kuna kahjuks LePage küsitlusest vanuserupis aktiivset organisatsioonidesse, 26-41 aastat. (Lüh. CP24) ka meie kogudustesse pühapäevakoolide näol, värbamist otsi nagu tikutulega, on süüdi? Meie rahvale on ammu teada Pole ka kellelegi uudiseks, et tõik, et ühenduses on jõud. meie emakeelsete ajalehtede Mitme raamatu pealkirjaks, kui tellijad on tublisti langenud, ei eksi, ka ühispanga liikumise osaliselt on süüdi internetis lööklause, juba Wabariigi ajal. saadav (tasuta on Torontos nii See kandus ka Ontario pealinna, Eesti Elu, kuigi vaid valikulikui loodi Toronto Eesti Ühis selt, üksikute olulisemate arpank. Ei tea, kuidas seal järel tiklite näol, kui ka eesti.ca, kasv on. Estonian World Review). USAst on ka Kanadasse Viimases on kommentaariumis, jõudnud poliitikas mõiste reset, teadagi anonüümses, eriti näha arvutite maailmast originaalselt, seda, mida ajakiri Rahvuslane see on algseadete tagasisaa nimetas ühiskonna lammutamine. Mõneti võiks seda kui miseks. Põhimõtteliste, kuid uuesti pealehakkamise metatihti ägedate sõdurite, mõni isefooriks pidada. Ei taha hästi gi nimetas neid kaikameesteks, uskuda, et Toronto eestlaskonkirjutatud ja toimetatud väljande 1971.a. detsembri -numbris (nr, nal nii drastilist, järsku sammu 25, lk. 28) heideti seda ette. Nii oleks vaja. Siiski, midagi on pealkirjastades ühte kriitilist vaja teha. On ju polaarsus paraku ole artiklit toonasest elust. Enam kui pool sajandit tagasi. Siis, mas, avalikult ja sotsiaalmee kui meie kogukond oli märksa dias mitte-nii-avalikult. Tuleb kiita neid, kes julgevad mürgi suurem ja aktiivsem.
sinna, kuhu mereõigus lubab. Igal juhul reisisoovitus pa nustada siseturismi ja hoiduda liiva kandmisest kõrbesse. Meie siseturismi võimalused on piiramatud ja pole paha oma kodumaa loodust ja ajalugu pisut paremini tunda. Seda soodustab üsna täiuslikult välja kujunenud külastus- ja matkatalude võrk, kus on kõige vajaliku peale mõeldud. MATKAJA ALDO KALS
KANADA. Peaminister Justin Trudeau teatas sel nädalal spetsiaalse töörühma loomise plaa nist fookusega seista vastu Venemaa desinformatsioonile ja propagandale. Uus initsiatiiv on peaministri teatel osa Kanada uute meetmete paketist, mis kavandatud Ukraina toetuseks ja Venemaa karistamiseks sõja alustamise eest. Samuti kehtes tab Kanada sanktsioonid veel 62-le inimesele. (Lüh. CTVNews) • KANADA. 21.-23. augustini viibis Kanadas visiidil Saksa maa kantsler Olaf Scholz, peatustega Montréalis, Torontos ja Stephenville’is (Newfoundland ja Labrador), kus toimus mitmeid kohtumisi. Scholz ja Kanada peaminister Justin Trudeau töötasid koos, et saavutada progressi ühiste prio riteetidega, mille hulgas toetus Ukrainale, toidualane julgeolek, kahepoolse koostöö tugev da mine seoses kliima-alase tegevusega, kaubandus ja investeeringud jm. (Lüh. Peaministri veebilehelt)
suse pritsimise ajastul oma nime kas kirjatükile, interneti kommentaarile või avalikkuses kinnitada. Arad anonüümsed snaiprid paraku killustavad. Avameelsus ja ausus on olnud defitsiitkaup paljudes ühiskonnalepetega seotud tehingu tes. Kahtemata on kaks leeri olemas, mõlemad soovivad selgitust, eks miks kired on nii kuumad. Kui aga kristlike põhimõtete järgi käituda, võtta süda rindu, leida aega, et täht salt pühapäeval – ehk isegi oponendi nähes – osaleda rahvale tähtsal jumalateenistusel, õlga alla panna sellele, et lii guk sime tervikuna tulevikku, siis ehk on veel meie kogukonnal lootust. Tahaks, et meie eemal-, kõrvalseisvad keskea lised võtaks kuulda. TÕNU NAELAPEA
