4
EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022
Nr. 34
Nädala portree
Krislin Kämärä – ajaloolane, kes kavandab näitusi ja võistleb triatlonil Krislin Kämärä on VEMU uue püsinäituse kuraator. Interv juus räägib ta oma tööst ja hobidest. Võib kindel olla, et tulevikus võite Krislinit Toron tos päris tihti kohata. Räägi paari sõnaga iseen dast. Kus sündisid, kus õppi sid ja kuidas sattusid muuseu mide ja näituste juurde? Olen sündinud Tallinnas ja see on mu kodulinn ka tänasel päeval. Ülikooli-õpingud viisid armsasse Tartusse, kus elasin viis aastat. Õppisin ajalugu ja lõpetasin magistrikraadiga aja loo- ja ühiskonnaõpetuse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin lühikest aega koolis asendusõpetajana ja siis avanes võimalus liituda ekspositisooni tiimiga, kes arendas Lennusa damat, Eesti meremuuseumi uut filiaali. Alustasin kuraatorite assistendina ja minu töö pidi kestma seitse kuud, kuni Len nusadama avamiseni, aga sellest sai pea kümme aastat panustamist meremuuseumi erinevatesse projektidesse ja arengu tesse. Olen äärmiselt tänulik, et esi meseks tööks muuseumis sain olla nii ainulaadse ja erilise projekti juures: luua ainulaadset ja erakordset uut Eesti muuseumi. Töötamine koos ekspertide, arhitektide ja disaineritega näitas, kui mitmekülgne ja huvitav on näituste ja muuseumide maailm. Just see loominguline osa ja ajaloo, teadmiste vahendamise roll on see, kus tundsin ära, et see on minu teema. Oled kureerinud ja koosta
nud mitmeid väga ägedaid näitusi. Milles Sinu töö tegeli kult seisneb? Mida kuraator teeb? Tänapäeva muuseumide ja näituse projektid on nii mitmekülgsed ja erinevad ning minu roll vastavalt projektidele on olnud erinev. Kõige enam on minu nime taga olnud, jah, tiitel kuraator. Võib öelda, et see, milline üks näitus lõpuks on, kui see avatakse, on kõige esmalt idee ja nägemusena kuraatori peas. Kuraatori roll on tajuda tervikut, teha valikuid ja rõhuasetusi, mis näitusel ka jasta takse, välja pannakse. Ennekõike on see suur tiimitöö, mida näituse loomeprotsess endas peidab. Missugused on olnud Sinu kõige huvitavamad projektid? Armastan selle töö juures seda, et iga projekt on uni kaalne. Protsess ja teekond näituse valmimiseni on mitmekülgne, väljakutsuv, loomingu line ja palju peab mõtlema, kuidas saab, mitte seda, kuidas ei saa. Kuigi kõik näituseprojektid on väga südamelähedased, siis kahe püsiekspositsiooni arenduse juures (Lennusadam ja Paks Margareeta) on kindlasti erilisemad olnud Lennusadama esimene näitus „Allveefantaa siad“, mis sai tõuke sellest, et Nukuteater tegi Lennusadamas etenduse „20 000 ljööd vee all“, esimene rahvusvaheline näitus „Titanic. Lugu. Leiud. Legen did“ ja neli näitust, mida olen teinud vee alla – ehk näitused Lennusadama akvaariumis.
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Janek Õiglane täitis eestlaste lootused! Tahtmine öeldakse olevat taevariik, aga reaalsus on see, et kui väikese riigi atleet saab suurvõistlusel medali, siis on pöidla hoidjail põhjust rahul olla. Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel (EM) Mün che nis täitis eestlaste lootused auringil oma kallist sinimustvalget näha kümnevõistleja Janek Õiglane, kes sai 8346 punktiga pronksmedali. Oregoni MMil võistluse katkestanud ning nüüd tuhast tõusnud 28-aastasele Vändrast pärit Õiglasele oli see esimene suurte tiitlivõistluste (OM, MM, EM) medal. Ülitubli oli ka Münchenis viiendana lõpetanud Maicel Uibo. Eestlasi võistles Müncheni kergejõustikuareenil tosin. Õig lase ja Uibo kõrval tegid väga tugeva etteaste maratoonarid Tiidrek Nurme, Kaur Kivistik ja Roman Fosti. Parim oli ajaga 2:12.46 üheteistkümnenda koha saanud Nurme, aga
Kivistik jooksis maratoni ajaga 2.18 ja Fosti ajaga 2:19 ning meeskondlikult sai Eesti paljude Aafrika päritoluga mehitatud suurte jooksuriikide seas kõrge kuuenda koha. Umbes pooled Eesti seekordsetest koondislastest tähti tae vast alla ei toonud, aga ühest nende seast tuleb siiski eraldi kirjutada. Vaid 17-aastane Ees tiski laiemale spordipublikule tundmatu Tartu koolitüdruk Karmen Bruus jahmatas Oregoni MMil 1.96 ületamise (temaealiste maailma tipptule muse kordamine) ja seitsmenda kohaga. Käis vahepeal korraks kodus, lendas Kolumbiasse, kus tuli 1.95ga kuni 20-aastaste maailmameistriks. Käis jälle kodus kotti ümber pakkimas ja sõitis Münchenisse EMile. Seal enam lõppvõistlusele ei jõudnud, selgus, et ka tema pole üliini mene. Aga Eesti spordipublikul on tema näol uus lemmik. Alati positiivne, naeratav… ja ei tea keegi, kus on Karmen Bruusi
Foto: Martin Lazarev
Oled seotud ka Toronto VEMU näituse kavandamise ga. Kas räägiksid sellest paari sõnaga? Mina jõudsin VEMU tege miste juurde läbi agentuuri Velvet (kes töötas välja VEMU rebrändingu ja disainib püsinäitust). Velvetiga olen Eestis erinevaid näituse projekte koos teinud. Nemad teadsid, et olen olnud Lennusadama näituse „1944 – Suur põgenemine“ kuraator ja viisid mind kokku Piret Noorhaniga. Oleme sel kevadel kaardistanud ja teinud tööd VEMU tulevase püsinäituse sisupunktide ja teemadega ning nüüd sügisel algab in tensiivsem töö, näituseruumi ideede ja kontseptsiooni välja töötamisega. VEMU püsinäituse ette valmis tus, uue hoone ehitus ja näituse teostus on väga mitme aastaline projekt. Aga esimene oluline verstapost, millega töötame, on tähtaeg märts 2023, kui peab olema valmis püsinäituse eskiisiprojekt ja kontseptsioon. Millised on Sinu muljed Torontost? Esmamuljed Torontost – kodune, euroopalik, siin on palju
eestlasi ja Eesti juurtega ini mesi. Selle aasta kevadel olin nädala jagu Torontos, see oli minu esimene kord olla ka Kanadas. Juba seetõttu on see minu jaoks eriline ja jääb teisiti mälestustesse. Tulin New Yorgist ja olin enne olnud Ameerikas poolteist kuud, seetõttu oli Toronto esmamulje, et see on palju euroopalikuma olemuse ja õhkkonnaga. Isikli kus plaanis oli minu jaoks kõige olulisem, et nägin oma sugulasi ja teisi toredaid Eesti inimesi. Kuna olin juba tasapisi VEMU uue püsinäituse teemadega seotud, oli kogu Tartu College’is ringi käimine ja päriselus Piret Noorhaniga kohtumine minu jaoks väga eriline. Sul on tore hobi – triatlon. Kuidas Sa selle juurde jõud sid? Mina jõudsin triatloni juurde läbi sõprade, kes on ise palju võistelnud ja võistlusi korraldanud. Olen saanud vabatahtlikuna sündmustel kaasa lüüa. Head emotsioonid, äge melu ja tublid sportlased on see, mis innustab. Nii jõudsin oma esi meste rahvatriatlonideni. Arva sin ka pikalt, et Ironmani võist-
võimete lagi. Loodame, et teisel pool kahte meetrit. Viimased kaks nädalat käis Euroopa meistrivõistluste virrvarr. Miskipärast otsustati enam kui kümnekonna spordiala kontinendi esivõistlused korraldada korraga Münchenis, mis polnud nende ridade kirjutaja arvates kuigi tark mõte. Paljud alad jäid meediakajastuselt teiste varju, osast ei kostnud pressis piiksugi. Õnneks sõudmise EMi uudised, läbi aastate Eesti lipulaevaks olnud neljapaadi tubli viies koht ikka kodupublikuni jõudis. Ujumise EM peeti Rooma lahtises basseinis, paraku oli seal eestlastest ainus finalist Kregor Zirk, kes sai oma põhialal 200 m liblikujumises kuuenda koha. Teised eestlased, ka Toronto neiu Aleksa Gold, seekord kõrgeid kohti ei saanud.
tagasi Toyotal ja veel varem M-Spordi Fordil sõites. Küll laguneb Otil ja ta kaardilugejal Martin Järveojal Hyundai ära, küll on neil endil selle auto tunnetus kehv ja nad keeravad masina kraavi… Aga nüüd on Tänakul mitu õnnestumist jär jest olnud. Kõigepealt võitsid nad endilegi üllatuseks Soome MM-ralli. Hakkasid algusest peale nii-öelda hullu panema ehk üle oma mugavustsooni riskima ja juh tisid Jyväskyläs algusest lõpuni. Siis järgnes Belgia Ieperi MMetapp. Tänak sõitis stabiilselt, kõvad konkurendid Kalle Rovanperä ja Thierry Neuville tegid avariisid ja nii said Tänak ning Järveoja jälle poodiumil šampust pritsida. MM-sarja juhib endiselt Rovanperä, kel koos juba 203 punkti, aga teiseks tõusnud Tänakul on kirjas 132 silma ja kuna ees on veel neli MMetappi, siis on jagada koguni 120 punkti. Vähemalt teoreetiliselt on kõik võimalik.
Ott Tänak ja Hyundai hakkavad sõbraks saama 2019. aasta autoralli maail mameistrilt Ott Tänakult, alati rallide ühelt kiiremalt mehelt, oodatakse ikka vaid võite. Paraku pole neid Hyundai roolis nii tublilt tulnud kui kaks aastat
Pallimängijad valmistuvad Euroopa finaalturniirideks Jutt käib Eesti meeste võrk-
lused ei ole minu jaoks, et seda teevad ikka ülisportlikud har rastajad. Aga ühel hetkel tuli äratundmine, et ma tahan seda kõike proovida. Milline näeb välja ühe triatlonisti treeninguplaan? Mitu tundi päevas trenni teed? Laias laastus on treeninguperiood oktoobrist-septembrini. Mina aga liitusin treeningugrupiga veebruarikuus. Talvisel perioodil oli trenne 4-5 korda nädalas. Rohkem on basseinis ujumist, üldkehalist ettevalmis tust, siserattasõitu ja pikemad matkad. Kevadel ja suvel koormused ja mahud kasvavad. Trenne on 5-6 korda nädalas ja sõltuvalt treeningunädala üles ehitusest nädalas kokku 6-9 või 8-12 tundi trenne. Millised on Sinu kõige suuremad saavutused triatlo nis? Senine tähtsaim võistlus ja suurim eneseületus oli sel suvel Tallinnas toimunud Ironman 70.3 (1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km jooks mist). Minu jaoks kõige ägedam saavutus selle juures oli kogu protsess tervikuna: palju õues treenimist, tervena stardis ja finišis, selle kõige juures olla õnnelik ja mõista, et see kõik võib olla inimlik pingutus. Millega Sa veel vabal ajal tegeled? Mulle väga meeldib käia teatris, see on minu jaoks alati inspireeriv ja teeb hingele pai. Mulle meeldib kuulata jazzi, eriti liveis. Vabadel hetkedel võib mind leida kindlasti erinevatelt näitustelt ja muuseumi dest. Kuigi see on palju seotud minu tööga, teeksin seda ka siis, kui see ei oleks osa tööst. Armastan tennist mängida, jooga ja meditatsiooni maailma sukelduda ja olla looduses. Krislin Kämäraga vestles LEA KREININ
ja korvpalli rahvusmeeskondadest. Aga alustaks hoopis jalgpallist, kus ka veidi ajalugu tehti. Nimelt lõppes Eesti meist ri Tallinna Levadia euroteekond haledalt pisikese Malta meistri Hiberiansi vastu, aga KeskEesti väikelinna Paide linnameeskond pistis eurosarjas „kotti“ nii kunagi kuulsa Tbilisi Dünamo kui samasuguse aja looga Jerevani Ararati. Mõle maga mängiti nii kodus kui võõrsil viiki ja mõlemad võideti mängujärgses penaltiseerias. Tbilisi treener lasti kohe lahti, kuuldavasti oli sellise häbi järel minek ka Jerevani juhendajal. Paide alistus alles Belgia Brüs seli superklubile Anderlecht kahe mängu väravatega 0:5, ent ajalugu oli tehtud ja üle miljoni euro teenitud. Nüüd võrk- ja korvpallist. Võrkpallurid kaotasid kõik kontrollmängud Soomele ja Türgile, ent teenisid seejärel EM-lõpp võistluse piletid. Tõsi, raske see polnud, sest kuigi Belgiale kaotati eelturniiril 2:3 ja 0:3, võideti kaks korda Fääri saarte amatööre ning sellest piisas. Nüüd enam nalja pole, EMil (Järgneb lk. 7)
