6
EESTI ELU reedel, 26. augustil 2022 — Friday, August 26, 2022
Nr. 34
Tõnu Kaljuste näoline Birgitta Festival Eri Klasi juhtimisel toimus rahvusvaheline Birgitta Festival aastatel 2005 – 2016. Klasi enda poolt kokku pandud kava alusel tegi Tallinna Filharmoo nia 2016. aastal festivali juba Eri Klasi mälestuseks, pealkirjaga „Armastusega Eri Klas“. Sellel aastal oli Birgitta Festi vali kunstiliseks juhiks Tõnu Kaljuste. Soome filosoof Esa Saarinen on väitnud, et kultuuri kandjad on üksikisikud. Tema sõnul ilmneb inimeseks olemise müsteerium just üksikinimese kaudu ning on ka kõige paremini uuritav just üksikisiku kaudu. Tõnu Kaljuste on soome filosoofi sõnade taustal üks vägagi ehe näide. Võiks isegi öelda, et Tõnu Kaljuste loomingulise tegevuse kaudu peegeldub antud hetke seis Eesti ühiskonnas ja seda juba Kaljuste tudengiaastatest alates. Tõnu Kaljuste kammer koor (Eesti Filharmoonia Kam merkoor) on praegu üks olulisemaid Eesti kultuurisaadikuid maailmas. Eestlastele on Kal juste ja tema kammerkoori tegevusel veelgi sügavam tähendus. Kaljuste kammerkoor tõi esiettekandele Veljo Tormise kooritsükli „Unustatud rahvad“, ajal, kui eestlased vajasid moraalset tuge rohkem kui iial varem. Eriti mõjuv on selle tsükli 4. osa „Ingerimaa õhtud“. Kaunid ingeri meloodiad, lauljate ingeri rahvariietest inspi reeritud kostüümid, kõlakvaliteet ja Kaljuste kongeniaalne Tormise tõlgendus – kõik see kokku on unustamatu elamus, mis kirkalt meeles ka 40 aastat hiljem. Tõnu Kaljuste fenomen ongi selles, et ta suudab näha nootide taha ja rõhutada nähtamatut sõnumit, mis kuulaja hinge sügavalt puudutab. Tormise kõrval on Kaljuste avanud ka Arvo Pärdi muusika mõttesügavused, mis on teinud Filharmoonia kammerkoorist oodatud külalise maailma parimates kontserdisaalides.
Mõnda aega tegutses Tõnu Kaljuste vabakutselise diri gendina, juhatades välismaa muusikakollektiive ja reisides maailmas ringi. Filharmoonia kammerkoori 40. sünnipäeva aastaks kutsuti ta tagasi oma vana koori kunstiliseks juhiks. Peab kohe märkima, et koor on küll nelikümmend aastat vana, aga lauljad on selles noored – kooris laulab vaid mõni üksik algkoosseisu laulja. Ametlikult tähistati kammerkoori juubelit Noblessneri valukojas 30. juu nil, samas oli ka Birgitta Festival kaudselt kammerkoori juubeldamine, sest koor osales Birgitta Festivali kõige põnevamates etendustes – Veljo Tormise-Rasmus Puuri oope ris „Lalli“ (soomekeelse Eino Leino libretole) ja soome akordionivirtuoosi Kimmo Pohjo neni müsteeriumis „Uniko“, mida võiks pidada arktilise šamanismi ehedaks näiteks. Mõlemaid etendusi dirigeeris Tõnu Kaljuste – kes siis veel?! Võiks vaid lisada, et publiku vastuvõtt oli rohkem kui tormi line. Kõik rõõmustasid – Tõnu Kaljuste on Birgitta Festivalile elu sisse puhunud. Vahepeal tundus, et oleme sellest festi valist ilma jäänud, seda enam, et Kuressaares toimuvatest Saaremaa Ooperipäevadest (Arne Miku kunstilisel juhtimi sel) on kujunenud igasuvine tähtsündmus meie muusikaelus. Eri Klasi muusikaseeme on istu tatud tugevale pinnasele juba esinemispaiga valiku tõttu. Birgitta Festivalile sõitmine on juba rituaal omaette – mereäärset teed pidi kuni Pirita jahtklubini sõites, sealt üle silla, kust avanevad vaated kaunipurjelis tele jahtidele ja siis juba tempot maha võttes jalutades läbi surnuaia Pirita kloostri varemete juurde. Just sinna varemetesse ehitatakse Birgitta Festivali jaoks ooperilava. Peale etendust kesklinna sõites saad nautida üle lahe terendavat tuledes säravat vanalinna panoraami. See kõik
Filateelia. Uus postmark.
Esimesed kirjalikud tõendid klaveriehitusest Eestis pärinevad 18. sajandi lõpust. Valdkond lõi õitsele 19. sajandi teisel poolel ja juba 20. sajandi alguseks oli Eestis tegutsemas ca 20 sõl tumatut klaverivabrikut. Neist märkimisväärseim oli Ernst Hiis-Ihse ja 1893. a. valmis tema esimene klaveri prototüüp. Pärast Teist maailmasõda taastus klaveriehitus 1951. aastal, valmistati Estonia kontsert- ja kabinetklavereid. 1999. aastast kannab ettevõte nime Estonia Klaverivabrik. Selle omanikuks on pianist dr. Indrek Laul. Olemasolevatele mudelitele Estonia 274 ja 190 tehti uuenduskuur ning loodi veel kolm uut mudelit – 168, 210, 225; turusuunaks peamiselt USA. Estonia unikaalselt soe ja musikaalne kõla ning käsitöö kvaliteet on vallutanud süda meid üle maailma.
Head Eesti asjad – Estonia klaver Omniva (EestiPost) lasi 25. augustil käibele uue siseriikli kuks kasutamiseks mõeldud 0.90 € nominaalväärtusega postmargi sarjast Head Eesti asjad. Uuel postmargil on kujutatud Estonia klaver. Margi kujundas Indrek Ilves ja postmargid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa.
(Allikas: Omniva)
käib festivali juurde. Veljo Tormis hakkas oma teist ooperit „Lalli“ kirjutama juba 1990ndate aastate alguses. See jäi tal kahjuks pooleli ja nii palus Tõnu Kaljuste selle noorel heliloojal Rasmus Puuril lõpetada. See oli Puurile tõeline väljakutse – kuidas Tormise unikaalset muusikalist ütlemist oma nägemusega kokku viia?! Tule mus oli igati veenev. Tormise muusika tsitaadid tundsime muidugi kohe ära, Puuri seade ise oli samuti väga põnev. Orkestriaugus esines orkestri asemel Filharmoonia kammer koor löökriistade ja tšellode saatel. Löökpillide rütmijoonis andis kogu loole õige tonaalsuse ja sügavuse, lihtne olnuks ka Tõnu Kaljustele trumm kätte kujustada. Ilmselt sündiski etenduse muusikaline pool Tõnu Kaljuste ja Rasmus Puuri loomingulises koostöös. Lalli osatäitja Koit Soasepp (meie bassisolist Soome Rahvus ooperis) lõi juba täiesti pahviks – nii läksin etendust teist kordagi vaatama, et siis ka teisi lauljaid märgata. Iris Oja, Maria Listra, Mati Turi, Heldur Harry Põlda, Raul Mikson ja Märt Jakobson solistidena mõjusid orkestripartituuri „vokaalpillidena“, mis aitasid Soasepa loodud vägeva Lalli kuju veelgi rohkem etenduse tsentrumisse tõsta. Siinkohal tuleb teha kummardus lavastaja Veiko Tubinale, kunstnik Kristjan Suitsule ning valguskunstnik Emil Kallasele. Kimmo Pohjonen on muusikaline nähtus omaette. Tema kui akordionivirtuoosi ja helilooja fenomeni polegi nii lihtne lahti mõtestada. Üks on aga kindel – teda tuleb näha-kuulata elavas ettekandes. Pohjonen suudab kogu saalitäiel lasta lovesse langeda, tema välimuses on midagi soomlaste eepose tege laskujudest – mitte konkreetselt ühest tegelaskujust, vaid ta oleks nagu üks väge täis koondkuju. Pohjonen tegi oma kam merteose „Uniko“ jaoks seade Tallinna kammerorkestri jaoks (heliplaadil esitab Pohjonen oma teost koos ansambliga Kronos Quartet). Koos loo mingulise partneri Juuso Hannukaineniga, kes mängis Birgitta Festivalil elektroonilistel trummidel, tõi Pohjonen esile uskumatuid helisid. Vahel tundus, et Pohjoneni käeviibe õhus tekitas samuti helisid. Pohjoneni mittekoolitatud räme hääl oli nagu põhjapõdra-pulli möirgamine. Kaljuste koos kammerorkestriga olid täiesti mängus (rituaalis) sees. Minu jaoks oli see etendus kui inimese ja jumala vahelise võitluse tallermaa; nagu inimese eksistentsiaalne karje tähtede poole, mida nii hästi on suutnud kujutada meie Kristjan Raud. Seda etendust vaataks veel ja veel. SIRJE VIHMA-NORMET ajalehele EESTI ELU/Estonian Life
Foto: M. Sütiste-Gnannt
Viimsis avati uus kultuuri- ja hariduskeskus Artium Möödunud nädalal avati Viimsis uus kultuuri- ja hari duskeskus Artium, kuid avaüritused kestavad kuni 1. oktoobrini. Viimsi Artiumi juht Kristiina Reindolv sõnas avamisel: „Ava kuupäeval esitleme kõike seda, mida tulevikus on võimalik Artiumis näha, mis tähendab seda, et ühelt poolt toome kokku väga erinevad kulutuurivaldkonnad, alates klassikalisest muusikast, aga ka jazzi, popi, eten duskunsti, visuaalkunsti, filmi ja mõnes mõttes võibki öelda, et see kõige põnevam uus kul tuur sünnib nende ühisalast, nende kokkupuutepunktist. Ta hame end tulevikus esitleda Põhjamaade kultuurikeskusena, et programm hakkaks roteeruma, see on mingis mõttes missioon, et me oleksime osa Põhjamaade ja kindlasti Euroopa kultuuri ruumist.“ Artiumis asuvad peale suure kontserdisaali Viimsi Kunsti kool, Viimsi Muusikakool ja Viimsi Teaduskool, millest iga ühel on kasutada oma tiib, kus asuvad nende klassiruumid. Kaks endist sõjaväe kasutuses olnud kütusemahutit, milles Nõukogude ajal hoiti masuuti, on Artiumis nüüd kasutusel kaas aegse kunstigaleriina ja vabaõhulavana. Uues hoones on multifunktsionaalne suur saal, mis on eelkõige mõeldud kontserdisaaliks, aga sinna on paigaldatud ka sametkardinad, mis võimaldavad akustikat muuta, nii et lisaks sümfoonilisele ja koori muusikale, n-ö klassikalisele muusikale saab seal kuulata jazzi, poppi, nautida nüüdis kunste. Saali saab kasutada teatrisaalina ja korraldada seal väga erinevat tüüpi kultuuriüritusi, miks mitte ka Eesti laulu. Viimsi vald on teinud Artiumiga suure insvesteeringu kultuuri- ja haridusvaldkonda, Eestil polegi enne sellist ette näidata.
Artiumis asub ka black-box, mille salavõti on peidetud tegelikult lakke, kus asuvad valgussillad ja tehnilised rõdud, mis võimaldavad saali muuta vastavalt ürituse looja soovile. Ükskõik kuhu võib tekitada publiku ala ja lava. Blackbox-saalis avati Kristjan Järvi NEscapes Lounge. Kristjan Järvi ütles Artiumi kohta: „Minu meelest just väikestes kohtades, kus on fantastilised juhid, sünnivad grandioossed ideed, seda siis, kui kartus ei ole veel kõike ära summutanud. Vanad institut sioonid, mis on teisest ajastust, teevad kõike selle ajastu järgi, mil nad on tehtud. See siin on selle ajastu institutsioon ja praegu on üks jube suur võimalus.“ „NEscape lounge on selline koht Artiumis, kuhu inimesed saavad tulla ja olla looduse ja muusika embuses ja vibrat siooni sees/---/,.. see on nagu kirik,“ lisas Järvi. Kaasaegse kunsti galeriis avati viimsilastest animafilmi režissööride Olga ja Priit Pärna retrospektiivnäitus. Kahel näitusel esitletakse filmi layout’e ja Priit Pärna illustratsioone Eno Raua raamatule „Kilplased“. Pidulik avaõhtu algas klassikalise noodiga: tipptasemel akustikaga kontserdisaalis kõ lasid Antonio Vivaldi ,,Dixit Dominus“ ja ,,Gloria“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esitu ses dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel, solistideks sopranid Yena Choi, Maria Valdmaa, kontra tenor Martin Karu, tenor Heldur-Harry Põlda ja bass Olari Viikholm. Õhtu jätkus Ingmar Jõela audiovisuaalse rännakuga läbi Artiumi sise- ja välialade. Pidu lõppes hilisõhtul tänavafunki ja souli rütmis Lexsoul Dance machine’i avaliku kontserdiga. On tõeliselt tänuväärne, et Viimsil on nüüd suurepärane kultuuri- ja hariduskeskus, multifunktsionaalne kontserdisaal ja kunstigalerii. MAILIS SÜTISTE-GNANNT
Eestis esilinastus teine apteeker Melchiori film
aegse maailma juurde, siis tei ses osas keskendutakse kesk aegsetele inimestele ja nende elule.
Tallinnas esilinastus apteeker Melchiori kesk aegsete krimi lugude triloogia teine mängu film ,,Apteeker Melchior. Viirastus“. Režissöör Elmo Nüganen lausus teise osa tutvustuseks, et kui triloogia esimene film oli sissejuhatus Melchiori ja kesk
Filmi režissöör on Elmo Nüganen, produtsent Taska Film, peaosades Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Raivo Trass, Carmen Mikiver, Rain Simmul, Riina Maidre ja Mait Malmsten. Triloogia kolmas osa linastub 14. oktoobril. (ERR/EE)
