Nr. 36
EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Kolmekümne aasta taguseid aegu meenutades Harri Kivilo Kolmekümne aasta taguste sündmuste filmivõtted kinni tavad meeliülendavalt eest laste rahvuslikku iseteadvust ja vankumatut tahet üle aegade kestma jääda. Ent ometi on tänased riigivõimu tegemised ja tegemata jätmi sed mõjutanud toonastes sünd mustes osalejaid ja osaliselt ka nende järglasi arvama, et muutunud maailmas on eest lastelgi vaja toimida mitte enda rahvuslike tõekspida miste ja kombetalituste koha selt, vaid hakata täitma üle maailmselt levima hakanud erandlikke ja vähemuses oli jate – enamasti loodus seaduste vastaseid – soove. Viimase kolmekümne aastal vältel on aastal 1918 loodud Eesti rahvusriik muutunud just kui iseenesest kaherahvuseliseks eestimaalaste Vabariigiks. Ülla tavalt on osa Eesti Vabariigi kodanikke koos riigivõimu teostajatega minetanud eestlas tele omase talupojatarkuse ning hakanud järeldama, et eesti keel ja rahvus saab üle aegade kest ma jääda vaid siis, kui Eesti täidab kõik Euroopa Liidu ja ÜRO ülemaailmastumise nõu ded ning Eesti kaitsevägi arendatakse tasemele, mis või maldab koos NATO-ga purusta da Venemaa võimuiha. Eesti ja Venemaa suhteid analüüsijal on raske tajuda miks nii visalt on Eestit arendatud hoopis teistsuguseks, kui oli meie esivanemate poolt loodud riik. Augustis 1939 oli Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud eesti näo ja ainult eestikeelse
Piinlik presidendipokker Martin Ehala, Postimees Saime presidendi, kes on väärt jätkama eelmiste presi dentide tööd. Kuid presidendi valimise protsess sarnaneb pokkerile, mis alavääristab riigipea institutsiooni ja kan didaati, kes on selles pokkeris panuseks. President sisuliselt määrati ametisse läbirääkimiste tulemu sel parlamendis, millega kaas nes paras annus avalikkusele paisatud bluffi. Puudus igasu gune sisuline valimiskampaania, puudus võistlus eri kandidaatide vahel. Veelgi häirivam on aga see, et üsna mitmed kommentaatorid hakkasid otsima õigustusi asjade sellisele käigule. Nii näiteks selgitati tõsimeeli, et vastavalt põhiseaduses kehtestatud kor rale me tegelikult ei vali presi denti kui rahvaesindajat, vaid tegu ongi kõrge riigiesindaja määramisega. Ja et kuskil sea dustes ei ole tööülesannete hulgas mainitud, et Vabariigi
riigielu korraldusega, kultuur selt ja majanduslikult arenenud lääneriik, kus saksa mõisnike ja tsaari-Venemaa ametnike järg lased oleksid saanud õigustatult arvata, et riik on neid mingil viisil takistanud Eesti koda kondsust saada. Ilma et Eestis oleks mingil viisil oma suurt naabrit häiri nud, NSVL okupeeris juunis 1940 Eesti Vabariigi. Vaatamata sellele, et ta oli Tartu rahulepin gus kinnitanud igavesti loobuda kõigist õigustest, mis Venemaal on kunagi olnud Eesti maa ja rahva üle, jäi NSVL annekteeri ma Eestit aastani 1992. Aastal 1940 lavastati ka Eesti astumine NSV Liitu – ENSV nimelise haldusüksusena. Kuigi mitmed lääneriigid olid Eesti Vabariigi de jure staatust tunnustanud aastatel 1940 – 1992, on meie riigivõim 20-ndast augustist 1991 alates tänaseni tegudes käsitlenud Eesti Vabariiki justkui ENSV õigusjärglasena. Eirates põhi sea duse eessõnas määratud ülimat kohustust „tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade“ loovutas meie riigivõim Venemaa Föderatsioo nile veebruaris 2014 umbes 5% Eesti maa-alast ilma mitte midagi vastu nõudmata. Selle, tänaseni veel Venemaa Föderat siooni poolt ratifitseerimata kinkelepingu on lubanud Eesti ilma mingi täienduseta ratifit seerida kohe pärast Venemaapoolset ratifitseerimist. Aastal 1991 lagunes NSVL, ilma et ÜRO oleks nõudnud NSV Liidu karistamist väga räigete inimsusevastaste kuri tegude, sh genotsiidi teostamise
President peaks rahvast ühen dama. Pealegi, kui rahvas valib presidenti, siis võib presiden diks saada keegi, kes teile üldse ei meeldi. Isegi kui põhiseaduse kirjuta jad püüdsid luua Saksa presi dendile sarnast institutsiooni Eestile, on meie neli presidenti kolmekümne aastaga veenvalt tõestanud, et Eesti president ei ole lihtsalt riigi vormikohane ripats, kes täidab tseremoniaal set ülesannet, vaid vaimne autoriteet, kes päevapoliitikast kõrgemal seistes mõtestab ühis konna arenguid, seab sihte ning juhib tähelepanu probleem kohtadele. Presidendi poole pöördutakse ka siis, kui ühiskonnas kogune vad pinged. Olgu see siis kreeni läinud kaks Eestit Arnold Rüütli ajal või jääkeldri protsess Toomas Hendrik Ilvese ajal. Presidentide kõnedest on kaalu kad tsitaadid hakanud mõjutama ühiskondlikku enesetunnetust. Ja presidendi aumärgid ja vastu võtud omavad sellist tunnusta vat kaalu just seepärast, et rah vas tajub presidenti ühiskonna vaimse juhina, mitte tseremo
eest. See karistamata jätmine võis mõjutada meie iseseisvuse uuesti kehtivaks muutjaid mitte teadma Atlandi Harta olemasolu või arvama, et Eesti ei saa Euroopa Liidu liikmeks, kui okupatsioonieelne olukord en nistada. Augusti 1991 deklarat siooni avaldamise järgselt hakatigi Eesti iseseisvust taas tekitama „heade“ nõustajate soovituste kohaselt. Ilma uuri mata, mida okupatsioonieelsel ajal oli Eesti saavutanud, hakati toonast olukorda halvustama hääletu alistumisena. Riigielu korraldamist jätkati okupatsioo niaja seaduste kohaselt, kuni uue põhiseaduse vastuvõtmiseni juunis 1992 ja mõnes valdkon nas veel kauemgi. Osa erakondi oli hakanud koguni arvama, et riigi kahe rahvuseliseks muutvat genot siidi ei ole kasulik pidada NSV Liidu kuriteoks. Ajakohasemaks peeti Eestit näidata „avatuna ja tulevikku vaatavana“ ning riigi võim otsustas: anda aastal 1992 kõigile EV-i elama saadetutele venelastele alaline elamisluba; jätkata vene laste koolitamist venekeelsetes, riiklikult rahasta tud, koolides; rahastada ja aidata korraldada vene rahvuskultuuri viljelevate organisatsioonide tegutsemist; jätta esitamata NL-i õigusjärgsele Venemaa Föderatsioonile (VF) väga suurte okupatsioonikahjude hüvitamise nõue; asuda koostama ja ra kendama venelaste ja eest laste lõimimist soodustavaid tege vusi; lubada vene keele kasuta mist ametlikes teadannetes, rahvusringhäälingu saadetes, ajalehtedes ning seadusigi on juba tõlgitud vene keelde. Kõik eespool loetletud toi min gud ning tahtlik unusta mine, et 70 000 eesti meest olid soome ja saksa relvade ja laske
niaalse ripatsina riigi küljes. Kõik Eesti senised presiden did on täitnud oma rolli just sellisena, sellisena on seda rolli mõistnud rahvas ja küllap täida vad seda sama hästi või paremi ni ka Alar Karis ja järgmised presidendid. On näha, et poliitikutele ei meeldi president, kellel on suur moraalne mõju ühiskonnas, isegi kui puudub reaalne võim. Neile meeldiks parema meelega ripats ja praegust presidendi pokkerit mängitigi nii, justkui tegu oleks ripatsiga, mille mingi erakond võidab, mingi aga maha mängib. Kuid kolmekümne aastaga on presidendi institutsioon omandanud palju suurema süm boolse kaalu, kui põhiseaduse loojad ette nägid ja seda džinni juba pudelisse tagasi ei topi. Ebakõla presidendiameti si sulise kaalukuse ja valimisprot sessi äraspidisuse vahel on muutununud piinlikuks. Oleks nörritav, kui erakonnad presi dendi valimiskorra muutmise taas viieks aastaks mugavalt ära unustavad, et siis uuesti män gurlusega alustada.
moonaga Narva rindel püüdnud kangelaslikult võideldes takista da Eesti taas vallutamist kuni lääneriikide abi kohale jõudmi seni, on piisavad, et rahvusva heline kohus saaks õigustatult nõuda Eestis vene keele teiseks riigikeeleks seadustamist. Teki ta tud olukord võimaldab Eesti tagasi Venemaa osaks muuta – mingil põhjusel ei ole selle tegemiseni VF veel tahtnud jõuda: ehk ei tahagi seda jõus tada, sest see on ju vastuolus aastal 1920 lubatuga! Kuna tsaari-Venemaa ja NSVL on eesti maa ja rahva oma alluvusse saanud vägivald selt, on meie riigivõim koos lääneriikide nõustajatega tänase ni järeldanud, et nüüdki tahab VF sõjaga EV-i oma valdusse saada. Vallutamise nurjamiseks on EV kulutanud suuri summa sid vajaliku kaitseväe loomiseks ja võitlusvalmiduse tagamiseks. Et VF vägede rünnakut ei ole võimalik oma jõududega tõrjuda, on põhiraskus Eesti iseseisvuse kaitsmisel jäetud NATO hoo leks. Kui palju eestlasi jääks ellu väga põhjalikult purustatud riiki üles ehitama ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmajää mist tagama, on muidugi küsi mus, mille vastus selgub, kui relvad vaikivad. Ette teadmata jääb seegi kas EV-i iseseisvuse kaitsmine tänaste relvadega vallutaja vastu lõpeb Venemaa
või NATO ja EV-i võiduga. Teame seda, et juba Ülo Nugis arvas oma kõnes, et Venemaa võib jõuda EV-i hõivata enne, kui NATO suudab hakata vastu panu osutama. Siinjuures tuleks meenutada ka seda, et Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa luba sid Teise maailmasõja ajal Balti riigid jätta Nõukogude Liidu mõjusfääri ligemale pooleks sajandiks. Kokkuvõtvalt tuleb järeldada, et okupatsioonieelse Eesti Vaba riigi ennistamine oli igati õigus tatud ka rahvusvaheliste kon ventsioonides määratu alusel ning ennistamist poleks ilmselt hakanud takistama isikud, keda NSVL oli saatnud väga suurel hulgal okupeeritud Eestisse ela ma. Täiesti mõistmatu on miks riigivõim ja p eavoolu meedia ei ole mitte ainsalgi korral asunud analüüsima ja arutlema, miks tänaseni on Eesti Vabariigi oku peerimine ja pooleks sajandiks annekteerimine vaikivalt tahetud olematuks muuta. Kas tõesti on riigivõim uskunud, et: Venemaa ei jää püsima suurriigina; eesti rahvus ja keel saab üle aegade kestma jääda ka siis, kui riigielu ei hakata ainult eesti keeles korraldama; kaks, oma etnilise kuuluvuse üle uhkust tundvat, sajandite vältel vastumeelsed olnud, inimrühma soovivad nüüd üheks rahvuseks sulandu da?
Kanadas on 20. septembril föderaalvalimised
USA sõjalaev Arleigh Burke külastas Tallinna
KANADA. Teatavasti kuulu tas Kanada peaminister Justin Trudeau 15. augustil välja föderaalvalimised, mis toimuvad 20. septembril. Viis nädalat kestva kampaa nia vältel on parteide juhtidel (Liberaalide partei – Justin Trudeau; Konservatiivide partei – Erin O’Toole; Bloc Quebecois (BQ) – Yves-Francois Blanchet; Uusdemokraatide partei (NDP) – Jagmeet Singh; Roheline partei – Annamie Paul; Rahva partei People’s Party (PPC) – Maxime Bernier) võimalus tut vustada kanadalastele oma plat vorme ja seisukohti, mille järgi teevad valijad peatselt oma otsuse, tutvudes võimalusel eel nevalt ka kohalike kandidaatide ga. Valida saavad 18-aastased ja vanemad Kanada kodanikud. Valimisküsitluste kohaselt on viimasel ajal olnud liberaalide ja konservatiivide toetus enamvähem samal tasemel, väikse mate kõikumistega; algul olid juhtival kohal liberaalid, praegu konservatiivid. 9. septembri seisuga olid CTVNews Nanos poolsed toetusnumbrid järg mised: konservatiivid 32,6%, liberaalid 30,6%, NDP 20,3%, BQ 5,5%, PPC 5,3%, rohelised 4,2%. (Lüh. CTVNews)
Eelmisel laupäeval saabus Tallinnasse planeeritud sada makülastusele USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitaja USS Arleigh Burke. Sadamakülastus võimaldab tugevdada USA ja Eesti suh teid, tehes koostööd stabiilse, turvalise ja jõuka Euroopa nimel, teatas USA saatkond Tallinnas. ,,Laeva kohalolek Lääne merel näitab USA mereväe jät kuvat pühendumist Euroopa piirkonna kollektiivsele kaitsele ning tugevdab sidet Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel,“ oli kirjas pressiteates. USS Arleigh Burke on oma esimeses USA 6. laevastiku eel paigutatud merevägede Euroopa vastutusala patrullis. USA 6. laevastik, mille peakorter asub Napolis, Itaalias, viib läbi laia ulatuslikke ühis- ja mereväe operatsioone, sageli koos liit laste ja ametkondadevaheliste partneritega, et edendada USA riiklikke huve ning julgeolekut ja stabiilsust Euroopas ja Aafrikas. Arleigh Burke oli esimene USA mereväe laev, mis külastas Tallinna pärast USS Mount Whitney visiiti 2019. a juunis.
Tutvu • Loe • Kommenteeri
(ERR/EE)
www.eestielu.ca
