This newspaper was mailed on Friday, January 21, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 3, 2022
Reedel, 21. jaanuaril — Friday, January 21
Pühalik keskpäev Tartus Paljud tartlased seavad juba aastaid 14. jaanuaril enne keskpäeva oma kodulinnas sammud või autorattad Täht vere parki Vabadussõjas linna 1919. aastal vabastanud sõja meeste mälestussamba poole. Ilmajaam lubas ülitugevat loodetuult, aga õhku see meid ei viinud. Väike matkaselts kond, kuhu kuulusin, rühkis Jakobi mäest üles ja edasi. Meiega astusid üht sammu kaks lasteaiarühma. Rõõmustasime, et rahvuslik kasvatus algab ometi juba lasteaiast. Veidi aja pärast selgus, et üks mudilaste salk sammus uljalt padinal vabastajate sambast mööda, teine mitte. Kasutasime kohe ära võimaluse tegelda isamaa lise selgitustööga. Juhtisime lasteaedniku ja jõmpsikate tähelepanu sellele, et kunagised siinsed lahingusangarid, kuper janovlased ja soomusronglased vabastasid kuu aega hiljem ka Eesti kagumaakonna pealinna Petseri. Kinkisime lasteaiarüh male mälestuseks Petserimaaa ajaloolise laualipu ja koopia Eesti Vabariigi seaduslikust atlasest, kus riigipiir õiglaselt paigas. Meid tänati ja südames läks soojaks. Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi
liikmed lugesid detsembrikuu Setomaa ajalehest, et üks nende ajalooiidol tähistab Petseris õige pea oma sünnipäeva. Otsus ta sime talle õnnitluskaardi saata ja võtsime sinna omade allkirju. Tegevust nägid pealt luteri- ja õigeusu väärikad hingekarjased ja ühinesid meiega jalamaid. Suhtlesime Uspenski kiriku preestriga ja avaldasime talle kaastunnet, sest 103 aastat ta gasi oli Tartus punaste poolt mõrvatudte hulgas ka Petseri maa juurtega märterpreester Nikolai Bezanitski. Ka oleme Uspenski pühakojast saatnud Tartu setosid nende viimsesse puhkepaika Petserimaale. Tähtvere parki tulles oli põues kartus, kuidas üritus välja kukub, sest pole enam rivis mälestustseremoonia senist võt meisikut, meie vabadusvõitluse tammiku üht hiiepuud Enn Tartot. Õnneks oli teatepulk sujuvalt edasi läinud ja kõik laabus nagu alati. Tänusõnad Mementole! Linn oli kõige kõrgemal tasemel esindatud. Kui seda üritust nimetada po jaks, siis Tartu rahu tähistamine võiks olla isa. Millegipärast on nii, et poeg teeb isale silmad ette. Rahumaja juures pole enam ammu linnaisasid nähtud,
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Erakordne lumetorm Torontos
(Järgneb lk. 3)
Fotod: Peeter Põldre (Rohkem pilte Eesti Elu veebilehel www.eestielu.ca)
Torontot tabas esmaspäeval, 17. jaanuaril massiivne lumetorm, mis kindlasti üks lähi ajaloo suurimaid – maha sadas 55 cm lund. See tõi kaasa märkimisväärseid häireid ja kaost liikluses – kinni olid jäänud nii autod kui ühistranspordibussid ning elanikud ei pääsenud välja oma kodudest. Inimestel soovitati püsida kodus kui vähegi võimalik. Koolilapsed said lisaks esmaspäevale lumepäeva ka teisi päeval ja linnapoolsed lume koristustööd toimusid ööpäevaringselt. Kuigi torm tõi kaasa palju muret ja kaost, tõi see välja ka inimeste soovi teisi abistada: aida ti naabritel puhastada nende sissesõiduteid, pakuti sooja jooki külmetavatele inimestele jne. Ontario peaminister Doug Ford sõitis oma truck’iga ringi Etobicoke tänavatel, abistades hätta jäänuid.
„Talveromantika“: kontsert kahe Andresega
Fotod: Erwin Pari
ERSO juubelihooaeg jätkub uuel aastal uue hooga. 14. jaanuaril tõusid prožektorite valgusesse dirigent Andres Kaljuste ja tšelloartist Andres Leivategija. ERSO peadirigent Olari Elts ja tema loominguline meeskond on juubelihooajal andnud võimaluse särada tuntud muusikanimede kõrval ka noor tel eesti muusikutel. Ega veri noorelt ERSO ette lastagi – lauale on vaja panna juba olu lised saavutused muusikapõllul. Suure põnevusega oodati
kontserte, mida dirigeerisid Mikk Murdvee ja Andres Kaljuste – mõlemad võimsate Eesti muusikadünastiate esinda jad. Mikk Murdvee on kõrg klassi viiuldaja ja kunagise kon servatooriumi rektori Vladimir Alumäe lapselaps ning Andres Kaljuste „Ellerheina“ looja ja laulupidude populaarse dirigen di Heino Kaljuste lapselaps. Muusikageen ruulib! Juubeli hooaeg annab ERSO ees solistina esinemise võimaluse ka kahele värskele ERSO kontsertmeist rile – Andres Leivategijale (tšel
lo) ja Hans Christian Aavikule (viiul). Kui juubelihooaja lõpp kontserdiks peaks Eestisse saabuma ka maestro Neeme Järvi, siis ei oska midagi rohke mat soovidagi. Kontsert kahe Andresega oli mitmes mõttes eriline. Publiku poolt vaadates oli kohe tunda, et saalis on asjatundlik muusi kapublik. Teiste seas oli ka Eesti Muusikaakadeemia rektor Ivari Ilja, kes istus keskrõdul nagu loožis. Saalis oli tunda elevust – oli see ju Andres (Järgneb lk. 6)
