4
EESTI ELU reedel, 21. jaanuaril 2022 — Friday, January 21, 2022
Nädala portree
Estofiilist jalgpallitreener Jarmo Matikainen: „Mulle väga meeldivad Eesti toidud“ Jarmo Matikainen on Soome jalgpallur ja jalgpallitreener, kes töötas neli aastat Eesti naiste jalgpallikoondise peatreenerina. Ta on treeninud ka Soomes, Kanadas ja Walesis ning on UEFA ekspertgrupi liige. Jarmo leping Eesti Jalgpalliliiduga lõppes 2021. aasta detsembris ning ees ootavad uued huvitavad tegemised. Jarmo oli nõus EE lugejaile rääkima lähemalt oma elust Eestis. Nelja aastaga on Jarmo õppinud eesti keelt rääkima ning intervjuu toimus eesti keeles! Oled Eestis elanud neli aastat. Kuidas on selle ajaga muutunud sinu ettekujutus eestlastest ja Eestist? Esimest korda käisin Eestis nõukogude ajal, pärast ka juba iseseisvuse ajal. Kuid on täiesti teine asi käia riigis turistina. Alles siis, kui Eestis neli aastat elada, on võimalik öelda, et nüüd ma tunnen ja tean eestlasi. Esimesel korral, kui ma Eestis käisin, õppisin ülikoolis ajalugu ja tean, et see aeg oli eestlaste jaoks raske – nõukogude aeg. Mul on alati olnud hea pilt eestlastest. Selles pildis on koos kogemus nõukogude ajast ja neljast aastast elust siin. See pilt ei ole muutunud, vaid on läinud ajaga ainult selgemaks ja täpse maks. See pole enam turisti pilt. Kas siiski oli Sinu jaoks Eestis ka midagi ootamatut või üllatavat, mida Sa ei osanud ette oodata? Ma olen elanud neli aastat ka Suurbritannias Walesis ja seal tulid välja üllatavad asjad. Muidugi tulid ka Eestis esile üllatavad asjad. Minu jaoks oli võib-olla
suurim üllatus see, et onlinetehnoloogia oli väga kiiresti Eestisse tulnud ja seda kasutati väga palju. Aga kui inimene tuleb välismaalt ja peab iga päevaste asjadega hakkama saama, siis ei ole see kõik nii lihtne. Mind aitasid selles kõi ges jalgpalliga seotud inimesed. Oli paar korda, kui küsisin neilt, et kas on olemas ka sel line koht või kontor, kuhu saak sin minna nõu küsima ja rääki da inimesega, kes ütleks mulle, mida teha. Siis selgus, et kõiki asju pole võimalik nii teha. Eesti sai uue online-tehnoloogia väga kiiresti ja oleks võib-olla olnud parem, kui see oleks juh tunud natuke aeglasemalt. Oli väga huvitav kolida Soomest Eestisse ja hakata kõigi nende online-asjadega tegelema. Teine äärmus oli Wales, kus kõik as jad tuli korda ajada in person – pidid minema igale poole isikli kult kohale – siia kontorisse ja sinna kontorisse…. Siin oli minu jaoks selge kontrast. Kas sul oli raske neid uusi online-nõkse õppida? Olen töötanud väga palju ar vutitega ja online-asjadega. Aga alati on see keerulisem, kui oled välismaalane. Kui seal oli ing lise keele võimalus, siis oli minu jaoks väga hästi. Aga oli ka juhuseid, et oli küll eesti ja inglise keele võimalus, kuid kõiki asju inglise keeles ei olnud. Ja just olulises kohas ei olnud inglise keelt! Kui sa veel eesti keelt ei oska, siis tuleb mõelda, mida nüüd teha, mis oleks järg mine samm. Aga need on prak tilised asjad, millega kokku puutud. Lõppkokkuvõttes kõik asjad töötasid. Nende nelja aasta jooksul
Sõnalilled ekraanil, jäälilled aknal, hanged taustaks Elu on (nagu) lill. Nii kirjuta takse tihti omavahelistes sõnu mites. Mul ongi lilled koos kuuseokstega vaasis, tervita maks alanud aastat 2022. Külastades energiliste Toron to eesti kooli õpetajate Heli
Vanaselja ja Elin Marley tundi, kostus igast lausest sõna ,,lumi“. Muuseas, nimi Lumi on Eestis popiks tüdruklapse nimeks kujunenud. Siin, Toron tos tean aga kuldset retriiveri kutsikat, kes on just eestikeelse
Foto: kuvatõmmis
on mingi nali, et soomlased ei räägi. Aga nüüd ma arvan, et sellel on tõepõhi all. Sõitsin väga palju laevaga Tallinna ja Helsingi vahel, vaatasin inimesi. Kui kuulata, kuidas räägivad Eesti ja Soome grupid, siis siin on suur vahe. Kuulasin, kui pal ju keegi rääkis ja kuidas kulges kommunikatsioon. Samas on nii, et kui gruppi satub mõni välismaalane, siis ei räägi ei eestlased ega soomlased enam nii palju. Kindlasti on siin ka Foto: erakogust palju individuaalseid erinevusi. õnnestus sul ka päris palju Aga Eesti köök? Eesti Eestis ringi sõita. Käisid vaa toidud? tamas, kuidas erinevates klu Ma ei ole kulinaar, aga mulle bides jalgpalli mängitakse. väga meeldivad Eesti toidud. See oli teine asi, mis mulle Rohkem kui Kesk-Euroopas või väga meeldis. Töö tõttu oli mul Venemaal. Eesti köök pole võimalik käia eri piirkondades Soomest nii erinev. Soomes on ja tutvuda nendega. Oli selge, et ka eri toidupiirkonnad. Ma olen inimesed Tallinnas on teist ise pärit Põhja-Karjalast ja moodi kui Lõuna-Eestis, Lääne- Karjala köök on teistsugune kui Eestis ja Saaremaal. Oli väga Lääne-Soomes. tore seda näha. Ka Soomes on Mulle väga meeldivad Eesti nii: Helsingi inimesed erinevad koogid. Esimest korda, kui sõin Ida- ja Põhja-Soome inimestest. kohupiimakooki, siis sain aru, Teine erinevus on see, et siin et see on minu lemmik. Mulle on eestikeelsed ja venekeelsed meeldivad ka Eesti supid. Siin inimesed. Vahe on selge, aga sa on kindlasti ka vene ja balti ei saa sellest aru enne, kui siin mõjusid, supid on teistsugused elad. Võtab veel aega, et eesti kui Soomes, aga väga head. keel igale poole jõuaks, võib- Mäletan, kui olin esimesi näda olla üks-kaks põlvkonda. Need laid Eestis, oli jaanuar ja väga erinevused olid samas huvita külm ilm. Elasin esimesed vad. Minu jaoks pole küsimus, nädalad Olümpia hotellis. Seal mis keelt sa räägid, kui sa ise oli iga päev erinev supp –need tunned, et oled eestlane. Noorte kõik olid väga head ja mängijate toetamisel oli näha, maitsvad. Need supid on ka et nii eesti- kui venekeelsed tugevad, sellest saab kõhu täis. inimesed tahavad seda teha. Millest sa hakkad Soomes Kui sõitsin Tallinnast kauge elades puudust tundma? male, siis ka loodus on teistsu Ma arvan, et need on koogid gune. ja üldse magus. Kalevi šokolaad Mis on sinu jaoks Eestis on väga hea! Ma arvan, et need kõige ilusam koht? kaks on esimesed asjad, mida Selliseid kohti on palju. Eri Eestisse tulles kohe kindlasti piirkonnad on erinevad, aga ostan. loodus on igal pool ilus. Aga Mida sa veel nende nelja kui sõitsin esimest korda Saare aasta kohta ütleksid? maale, siis see oli kõigest muust See oli hea periood. Nelja nii erinev. See on väga huvitav aastaga saad rohkem teada, kui koht. Vau-efekt oli väga tugev! das riik töötab, mida inimesed Mille poolest eestlased ja mõtlevad ja kuidas siin elu on. soomlased kõige rohkem eri Siin on võimalik elada ja olen nevad? väga tänulik selle võimaluse Eestlased räägivad rohkem. eest. Varem ütlesin, et vene- ja Ma olin alati mõelnud, et see eestikeelsete piirkondade vahel
nimega Lumi. Pesakonna teine liige on Säde. Ka vahva nimi! Täpselt sellele kutsikale sobiv, minu soovituse järgi! Õpetaja Heli leidis algajatele eesti keele õppuritele toreda lillepildi. Mänguliseks tegid sellele pildile leidlikult asetatud silbid, mille abil moodustada uusi sõnu. Lillesüdamikus oli silp ,,sa“ ja õielehtedeks ümber ringi erinevad silbid. Oskar leidis sõna ,,sadu“. Aila-Mari teadis sõna ,,sama“, Leo valis sõna ,,sala“. Oli ka silpe, mis ei sobinud kokku, sest need ei moodustanud tähendusega sõnu. Järgnesid uued lillepildid, süda mikus silp –kä, -kõ. Lapsed moodustasid silpidest sõnu, nagu käsi, käbi, käru, kõva, kõdi ja teadsid ingliskeelseid vasteid eestikeelsetele sõnadele. Moodustunud sõnale ,,käbe“ ei teatud anda seletust, mida sõna tähendab. Jah, seda sõna eriti tihti ei kasutata. Kas armas lugeja, tead tähendust? Loodusõpetuse tunnis küsit les õpetaja Elin koolinoori, et
vestlust arendada talveteemal. Oskar imestas, et nii palju lund on maas. Olivia nägi õues naabri koera. Paavo nägi kül munud jõel koiotti liikumas. Olin kohtas rahvuspargis mets kalkunit. Leo ja Heidi elavad kohas, kus talve ei ole kunagi. Õpetaja Elin märkas jäälilli ak naklaasil ja tutvustas uut sõna ,,lumehang“. Väga huvitavad jutuajamised! Kui eesti keele tunnis kasu tas õpetaja talveilma iseloomus tamisel uusi sõnu, siis loo dustunnis kutsus õpetaja lapsi talveilma tegevusi nimetama ja kirjeldama koos näitlike piltide ga. Juba enne Toronto eesti kooli teisipäevase kooliõhtu algust kumises mul peas tore talvelaul, mis sobis eriti sellele lumer ohkele nädalale nagu täpp i-tähele, nagu lumepotsatus talvemütsile. Kui hea kokkusat tumus! Just minu meeles mõlkunud lastelaulu seletas la hti ja laulis koos lastega tunni lõpus õpetaja Elin. Kas saab
Nr. 3
on selge vahe. Mul on hea meel, et olen saanud sõpru nii venekeelsete kui eestikeelsete hulgast. 2018. aasta märtsis organi seerisin treenerite workshopi. 35 treenerist rääkisid 7-8 vene keelt. Räägin ka ise natuke vene keelt. Üks treener, Andrei, tuli mulle ütlema, et olen mänginud ühes klubis koos tema sõbraga. Maailm on nii väike! Andrei oli tore inimene, kes töötas IdaEestis Spin-programmiga (SPIN on spordil põhinev noorte aren guprogramm – L.K.). See on mõeldud noortele inimestele, kellel pole korralikku kodu. Proovime neid saada spordiga tegelema. Andrei ei rääkinud hästi eesti keelt, mina ei rääkinud hästi vene keelt, aga me saime üksteisest väga hästi aru ja tegime palju koostööd. Hakkasime tegema piirkond likke treeninguid noortele tüdrukutele – need olid nagu talendiotsingud. Eriti huvitav oli Ida-Eestis. Seal on natuke eri nev kultuur. Isadele ja emadele ei meeldi, kui tüdrukud mängi vad jalgpalli. Aga need tüdru kud, kes seal jalgpalli mängisid, olid väga andekad. Oli näha, et olukord on erinev, aga noortel aidatakse edasi jõuda ja midagi saavutada. Suur tänu intervjuu eest, Jarmo! Palju edu edaspi diseks! JARMO MATIKAINENIGA vestles LEA KREININ
LÜ H I DALT K ANADAST
ONTARIO. Go Transit teatas, et vähendab oma teenuseid, kuna sõitjaskonna arv on tunduvalt langenud kiirelt leviva Omi c roni-variandi mõju tõttu. Transpordiagentuuri sõnul on sõitjaskond vähenenud umbes 90% võrra võrreldes pandee mia-eelse tasemega. Vähema transpordi kasutamise põhjuseks on ka see, et paljud inimesed jätkavad kodust töötamist või õppimist ning üritusi ei toimu võrreldes varasema ajaga. (Lüh. CP24)
sobivamat laulu olla kui ,,Küll on kena kelguga hangest alla lasta…“?! Kui teadsite, et see on eesti rahvalaul, siis nii see ei ole. ,,Kelgusõit“ on ukraina rahvalaul, millele on kunagi eestikeelsed sõnad kirjutanud Reinhold Kamsen. 17. jaanuaril oli tõnisepäev ehk taliharjapäev. Toronto eesti koolis ei õpi praegu ühtegi Tõnise nimelist õpilast. Mui dugi õ- tähega nime on ka raske ingliskeelses keskkonnas kirju tada ja hääldada. Eesti rahva kalendris on olnud oluliseks teadmiseks, et pool talve on möödas ja pool on veel ees. Ikka ennustati, et kui talihar japäeval paistab nii kaua päike, et sa jõuad hobuse selga hüpata, siis tuleb ilus suvi. Hoiame pöialt, et nii ka juhtuks! Isegi, et meil ei ole hobust, et en nustamist läbi viia. Soojas toas arvuti taga EDA OJA
(Vastus: käbe – tragi, kärmas, kergete liigutustega)
