Nr. 43
EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019
5
Kommentaarid ja arvamused
Maal elamise võlud ja valud läbi rahvastikupoliitilise vaate Riina Solman, rahvastikuminister Maal elamise päeva (28.09.) eel vaatasin üle, millised rahavas tikutrendid Eestit tu levikus ees ootavad. Statistikaameti prognoosi ko haselt elab aastal 2080 Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Vähemalt täna päeval on see arv piisav, et meie riiki pida da. Tõsi, siis on meie hulgas rohkem vanemaid inimesi ja seda nii maal kui linnas. Kuid me ei tea, milliseks on selleks ajaks arenenud tervishoid ja eluviisid. Võimalik, et 60 aasta pärast on 80-aastane inimene aktiivne töötaja ja ühiskonna liige. See prognoos ei ütle, mis keelt need 1,2 miljonit Eestis elavat inimest 60 aasta pärast räägivad. Eeldada võime aga, et eestlaste osakaal on tänu sisse rändele väiksem. Kui eesti lapsi ei sünni, siis muutubki eestlaste osakaal riigis aina väiksemaks. Ja selle probleemiga peame tegelema juba täna. Tähelepanu vääriv info on ka, et enamikes maakondades väheneb rahvaarv oluliselt juba aastaks 2045. Maakondades toi muvad muutused erinevalt: kui Eestis kokku vähenes rahvaarv
2045. aastaks 2,7%, siis IdaViru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku. LääneVirumaal elab selle prognoosi järgi 2045. aastal tänase 59 000 inimese asemel alla 43 000 inimese ehk umbes veerandi võrra vähem. Karmim info on, et kuni 19-aastasi elab prognoo si kohaselt seal juba ligi poole vähem. Selle põhjuseks on kahaneva rahvaarvuga maakondade kesk misest vanem elanikkond. Sellistes piirkondades kujundab rahvastikku peamiselt surmade arv. Rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt enim Harjumaal, seal hulgas Tallinnas ning väikeses kasvutrendis püsib see ka Tartumaal. Seega koonduvad inimesed üha enam suurema tesse linnadesse ja nende lähe dale. See kõik toimub loomulikult juhul kui senised rahvastiku- ja rändetrendid jätkuvad. Seetõttu on maale elama initsiatiiv väga tervitatav. Kuid maaelu toetaja tel ei ole kerge, sest konkurents ei käi mitte ainult suuremate linnadega Eestis, vaid kogu maailmaga. Suvel Soomes ESTO päeva del kohtusin paljude välismaal elavate eesti noortega. Ainuüksi
Eesti Maja kunstikomitee tegevus Kunstnik Joann Saarniit asu tas Toronto Eesti Maja kuns tikogu aastal 1960. Esialgu toimusid näitused Eesti Maja kohvikus ja kunstnikud, kes esinesid, kinkisid oma töid Eesti Majale. Hiljem lisandus annetusi ning veel kinke kunst nikelt. Ostetud pole midagi. Kunstikomitee – TEMKK, mille liikmed on vabatahtlikud, on hallanud kunstikogu. 1987. aastal kutsus Emil Eerme jälle kokku kunstihuvili si, et kogu korrastada, laiendada ja hooldada. Esialgse kartoteegi, põhikirja ja kodukorra koostas Mall Puhm, kellel on Toronto Ülikoolist Fine Art osakonnast B.A. kraad. Põhikirja järgi on TEMKK iseseisev, tulundust mittetaotlev organisatsioon ise seisva pangaarvega, mis on asu tatud selleks, et hallata Eesti Maja kunstikollektsiooni kokku leppel Eesti Maja juhatusega. Aastate jooksul on kunsti komiteed juhatanud mitmed inimesed ja liikmeid on olnud palju. Kuna suurem osa liik metest 90ndatel aastatel olid tegevkunstnikud, korraldati pea tegevusena peale kunstikogu järelvalve, liikmete omanäitu seid, mis toimusid tavaliselt kaks korda aastas Eesti Maja väikeses saalis (nüüd Timmase Galeriis), kus näituseruumi ka sutamine on olnud lepingu järgi tasuta. Nora Wallneri juhatusel hakati lisaks korraldama foto võistluseid ja fotonäituseid alu
mise korruse koridoris, millest nüüdseks on saanud fotogalerii. Ajaloolist kirjeldust võib lugeda Vaike Külveti koostatud raama tust ,,Toronto Estonian House Art Committe 25th Anniversary Album“, mida oli võimalik avaldada 2012. a kunstnik Os vald Timmase päranduse eest. Eda Sepp (PhD eksamid kunstiajaloos Toronto ülikoolis, M.Phil dissertatsioon) liitus kunstikomiteega 2003. aastal ja tegeles esialgu peamiselt kuraa torina kunstikogu väljapanekuga Eesti Maja ruumides ning on ka koordineerinud kunstikogu ja kirjutanud albumis ajaloolised artiklid kunstikogust. Pärast 2015. aastat on komiteed juha tanud Eda Sepp, Toomas Sepp, laekurina alguses Kristi Sau Doughty ja nüüd Ingrid Tanner. Varem juhatas Vaike Külvet kunstikomiteed seitse aastat (2008-2015). Tema korraldas TEMKK arhiivi, mis on praegu kunstikomitee panipaigas num merdatud kaustades, ajakohastas interneti -lehekülge, mida valdas varem Douglas Barwell mak suliselt (ja mis polnud täiuslik) ning organiseeris palju näitu seid. Jaak Järve on pildistanud kõik kogus olevad kunstitööd professionaalselt digikeskkon nas avaldamiseks. Tänaseks on TEMKK regist reeritud Ontario valitsuse juures kui non-profit organisatsioon estonianart.ca, mille alla kuulub TEMKK. Registreerimist on
Soomes elab ligi 50 000 eestlast alaliselt ning 20 000 ajutiselt. 70 000 – see on kahe-kolme maakonna jagu noori tööealisi inimesi. Jutuajamistest soome eestlas tega on jäänud mulje, et paljud neist on pärit maakohtadest ja väikelinnadest. Küllap see trend aeglustub ja veidi ka pöördub, kui jõukusekäärid Eesti ja Soome vahel vähenevad. Kuid vähemalt osaliselt on need inimesed Eestist jäädavalt lah kunud. Muu maailma kogemus on, et tagasikutsujana mõjub hästi inimene koduomavalitsusest. Tema teab kohalikke olusid ja oskab selgitada, kuidas taga sipöördumisel elu välja nägema hakkab. Seda suunda plaanime arutada ka Globaalse Eesti prog rammi loomisel. Samuti oleks siin maale elama algatu sest abi. Kuid pole ainult äraminejad. Paljud on juba teinud otsuse maale (tagasi) kolida, kuigi neid võiks olla rohkem. Viimase aja trendid näitavad, et kui 17-26aastased liiguvad rohkem maalt linna õppima ja tööle, siis vanusrühm 40-59 koos oma 7-16aastaste lastega eelistavad just Tallinnast ja Tartust kauge male kolida. Ka on viimastel aastatel märgata, et eakad koli vad Harjumaalt teistesse maa kondadesse. Need on suundu mused, millele saab lastega peredele ja eakatele sobiva
kesk konna arendamise kaudu hoogu juurde anda. Riigi poolt saab rohkem teha selleks, et oma kodu soetamine väljapoole suuri linnu oleks võimalik. Eelkõige pean silmas, et laenud oma kodu maale ra jamiseks oleksid paremini kätte saadavad. Täna on paljudesse kohtadesse ehitamiseks laenu saamine praktiliselt võimatu, sest valmis ehitatud maja turuhind on ehitushinnast madalam. Näen siin turutõrget, kus riik peab sekkuma täiendavate garantiide andmise kaudu ja selline plaan on valitsusel ka töös. Teine asi on töö. Kui tööd ei ole, siis pole abi ükskõik kui hästi korraldatud teenustest – lasteaedadest, raamatukogudest, ujulatest ja kõigest muust. Riigi abirahadest elada ei ole või malik, ega ka õige. Ettevõtlus väikestes maakonna tõmbekes kustes on kõige alus. Kolmandaks sambaks on ühendused. Usun, et üha enam inimesed küll elavad maal, aga töötavad linnas või linna lähe dal. Ja siin tulevad mängu head ühendused – korralikud teed ja ühistransport. Ma ei oska prog noosida, mis saab eksperimen dist tasuta ühistranspordiga. Minu sisetunne ütleb aga, et inimesed on valmis maksma bussisõidu eest mõistlikku hinda, et sõita mõistliku ajaga tööle ja tagasi. Sama puudutab ka tee nuseid. Kunagi ütles regionaal minister Siim Kiisler, et rohkem
tuleb investeerida asfalti kui be tooni – kõik asjad ei pea olema, ega saagi olla käe-jala juures. Oluline on, et nendeni jõudmine ei oleks tarbetult ajakulukas ja kallis. Rahvastikuministrina on minu kõige tähtsam ülesanne vaadata üle riigi senine tegevus sündi muse kasvu toetamisel ja pere poliitika osas laiemalt. Küsimus on, mida teha, et meil oleks tulevikus rohkem eesti keelt rääkivaid inimesi. Teine mulle oluline suund on kodanikualga tuste ja kogukondade toetamine, sh omavalitsustele suurema vabaduse ja vastutuse andmine. Kolmas minu tähelepanu all olev suund on üleilmse eesti kogukonna kooshoidmine, et Eesti oleks kõigi eestlaste jaoks alati olemas nii kodus kui välis maal. Maal elamise päeva alga tusse on lõimitud kõik need kolm. Kuidas rahvas maale tagasi saada? • Lastesõbralik ja eakatele sobiv keskkond • Oma piirkonna inimestega sideme hoidmine ja tagasi kut sumine • Riigi garantii kodulaenu või maluste parandamiseks maapiir konnas • Töövõimalused ja ettevõtlus maal • Transport – investeerida pigem asfalti kui betooni, paindlikud lahendused
juhtinud Toomas Sepp, kes on ka leidnud TEMKK-le uue, so biva open source andmebaasi omeka.net (web publishing platform for sharing digital collections and creating media-rich online exhibits). Sinna korral dame oma kodulehe ja terve kollektsiooni, mida praegu or ganiseerivad Melodee McPher son ja Toomas vabatahtlikult. See andmebaas on loodud kuns tikollektsioonide jaoks ja seda saame ise vajaduse järgi kujun dada. Tööde professionaalselt fotografeerimist on Jaak Järve juba alustanud Vaike Külveti ajal. Andmebaasi lisame ka kunstialaseid artikleid ja infor matsiooni muudest kultuuri sündmustest.
näidata Jaan Põldaasa (19481918) töid, kes on osalenud ainult kahel eesti näitusel, kuid kelle tööd on enamuses Kanada suuremates kunstigaleriides ja kogudes ning kes on jätnud jälje Kanada kunstiajalukku. 2015. aastal on TEMKK foto galeriis organiseerinud ko dueesti arhitektuurifotograafi Peeter Säre näituse Pöide kiri kust seoses Eesti Muinsuskaitse Seltsi Sõprade rahalise anne tusega Pöide kiriku vitraažak nale, mis on nüüdseks valminud. Pöide keskaegne kindluskirik Saaremaal on restaureerimisel ja siinse panuse eest toetati seda $10,000-ga, mille eest saadi suur vitraažaken pühendusega. Kunagise juhatusliikme Ingrid Heinmaa keraamikast organi seeris TEMKK mälestusnäituse ning Ingrid Jaenes on teinud fotonäituseid Eesti Maja aja loost, põgenemisest Eestist ja aidanud korraldada Metsaüli kooli ning teiste organisatsioo nide näituseid fotogaleriis. Pisut sissetulekut tegevuseks on või maldanud kunstilaada korralda mine: müük töödest, mis polnud kunagi Eesti Maja kunstikogus ja olid annetatud või korjatud just selleks odavmüügiks. Selle müügi sissetulekust on korral datud olemasolevat Eesti Maja kunstikogu ja majandatud oma tegevust. TEMKK praegune peatähele panu on digitaalse andmebaasi kokkuseadmine kartoteegi alusel ja estonianart.ca tegevuse laien damine ning raha taotlemine kui
ametlik registreeritud non-profit organisatsioon oma edaspidi seks tegevuseks. Valik parema test kunstitöödest on Eesti Maja seintel, sest panipaik on väga väikene. Lisaks oleme saanud veel laenul olevaid teisi kuns titöid, mis pole Eesti Maja ko gus, kuid ilustavad praegu Eesti EDA SEPP Maja seinu.
Viimaste aastate jooksul on TEMKK korraldanud mitu näi tust. Esimene ja suurim oli Peeter Sepa personaalnäitus 2016. aastal ,,Colour My World: Abstract Expressionist Paint ings, 1956-1976“, mille ilusa kataloogi kujundas Uno Ramat ja tööd fotografeeris Peeter Põldre, teksti kirjutas Eda Sepp. Selle näituse eesmärk oli jääd vustada eesti diasporaa kunsti kanada kultuuriajaloos ja tut vustada eesti heal tasemel kunstnikke siinses ühiskonnas. Peeter Sepa näitus oli esimene, sellele järgnevad teised isiku näitused loodetavasti ka kata loogidega, mis on praegu ka vandusel. Alguses rõhutame neid kunstnikke, kes on osale nud eesti näitustel ja ühiskon nas, kuid kavas on ka tulevikus
Läti annab mittekodanikele sündivatele lastele edaspidi automaatselt Läti kodakondsuse Lätis saavad alates järgmisest aastast sündivad mittekoda nike lapsed automaatselt Läti kodakondsuse. Praegu oli mit tekodanikele sündivatele Läti kodakondsuse saamiseks vaja vanemate sooviavaldust. Nüüd on tuleb eraldi soovi avaldada siis, kui lapsele soovi takse mõne teise riigi koda kondsust. Eelmine president Raimonds Vejonis tegi parlamendile ko guni kaks korda ettepaneku võimaldada ka mittekodanike lastel saada Läti kodakondsus automaatselt. Eelmine seimi koosseis seda mõtet ei toetanud. (ERR/EE)
