12
EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020
Nr. 45
Koroonameetmetest ja meeleolust Prantsusmaal Mailis Sütiste-Gnannt 7.11.2020 Prantsusmaal ja kogu Euroo pas on koroonanäitajad hüppeliselt tõusmas. Seoses sel lega otsustas Emmanuel Macron kehtestada Prantsus maal 28. oktoobri südaööst kuni vähemalt 1. detsembrini täieliku liikumiskeeluga eriolukorra, lootes rangete meetmetega Covid-19 kontrolli alla saada ja edasist nakatumist vähendada. „Jääge koju ja järgige reeg leid!“ manitses president kaas maalasi. Erinevalt kevadisest eriolu korrast jäävad koolid (algkoolikuni gümnaasiumiastmeni) ja lasteaiad avatuks, sest pedagoo
Remembrance Day… (Algus lk. 1)
Warrior, a painting by Ottawa artist Elaine Goble. Normandy Warrior is an enduring tribute to Mr. Favel’s service with the Royal Canadian Army Service Corps in the Second World War, and his postwar efforts as an advocate for Indigenous Ve terans. It is a privilege to add this outstanding portrait to the Canadian War Museum’s na tional collection and display it for our visitors.“ Üritusel esi nes pikema kõnega ka National Chief of the Assembly of First Nations Perry Bellgarde. Rea mees Philip Faveli lapselaps Nadine Favel ja General Jonathan Vance Chief of the Defence Staff of the Canadian
giline järjepidevus on väga olu line. Sealjuures peab vanematel laste kooliviimiseks olema kaa sas koolidirektori allkirja ja pit satiga dokument, kus kirjas lapse ja vanema andmed, kooli ja kodu aadressid. Kodust väl jumise põhjusena peab olema märgitud laste kooli viimine. Kõik koolitöötajad, õpetajad ja lapsed alates 6. eluaastast pea vad alates 2. novembrist kand ma koolis maske. Alates kooli aasta algusest oli maski kandmise kohustus seni alates 11. eluaastast. Ülikoolid peavad jääma distantsõppele. Kõik, kes saavad, peavad töötama kodukontorist. Kui kaugtöö ei ole võimalik, on tööleminekuks vajalik tööandja allkirja ja pitsatiga dokument,
Armed Forces avasid koos selle ajaloolise portree. Need olulised 11. novembri mälestuspäeva auks pühendatud ettevõtmised toimusid sel aastal väiksemates gruppides ja vir tuaalselt. Hetkelises mõtiskluses ja vaikuses mälestati kõiki sõjatules langenuid, sugulasi, sõpru ja kolleege. See, et mäles tuspäev toimus koroonakriisi tingimustes, andis kõigile või maluse tunnetada traagilist sõja kangelaste saatust, kes võitlesid ennastsalgavalt kodumaa eest, kaugel perekonnast ning sõp radest. Selle mõtte tõi esile oma kõnes rabi Reuven Bulka Canadian War Memorial ees toimunud tseremoonial. Punased moonid elavad edasi meie mälestustes ja mõtetes. Au ja kuulsus langenutele! Me ei unusta!
Kārlis Eihenbaums, Läti suursaadik Kanadas ja Läti Colonel Agris Ozoliņš, Defence, Military, Naval and Air Attaché National War Memorial juures Läti suursaatkonna pärjaga. Foto:© Ülle Baum
Tänavu sai seoses COVID-19 pandeemiaga ainult sada kutsutud küla list Ottawas võtta osa pidulikust Remembrance Day tseremooniast. Enamik pärgadest asetati eelnevalt monumendi juurde, nende hulgas ka pärjad suursaatkondadelt. Pildil pärg Eesti poolt. Foto:©Ülle Baum
kus märgitud kodust väljumise põhjusena tööleminek. „Majan dust tuleb elus hoida ja selleks peab töötama,“ ütles Macron oma 28. oktoobri kõnes. Kodust väljuda võib muul juhul vaid hädavajadusel ja sel leks tuleb endale iga kord välja trükkida siseministeeriumi kodulehelt vastav blankett, kuhu tuleb märkida, kas väljutakse toidu- või esmatarbekaupade ostmiseks, arsti juurde mine kuks, laste hoidmiseks või vanurite aitamiseks. Väljuda võib eelpool nimetatud paberiga ka lühiajaliseks sportimiseks ja lemmikloomaga jalutamiseks, kuid seda vaid üheks tunniks päevas ja ühe kilomeetri raa diuses oma kodukohast. Kõik restoranid, baarid, spor diklubid jäävad suletuks. Juba enne eriolukorra kehtestamist kehtis kaheksas suuremas linnas ja kogu Ile -de France’i piirkon nas õhtuti kella 21st hommikul kella 6ni komandanditund ehk siis baarid, restoranid, ööklubid, teatrid jäid suletuks. See tekitas elanikkonnas suurt pahameelt ja vahetult enne nimetatud meet mete kehtestamist pidutsesid prantslased restoranides ja baarides, et oma lemmik resto ranipidajatele niimoodi toetust avaldada. Matuseid võib korraldada. „Meil peab olema võimalus matta oma lähedasi,“ rõhutas president. Ühel matusel ei tohi viibida üle 30 inimese. Sur nuaiad jäävad avatuks. Abielu sõlmimise tseremoo nial ei tohi osaleda üle kuue inimese. Kuna kevadise eriolukorra ajal kannatasid vanurid üksin duse all ja seda püütakse nüüd vältida, tohib vanadekodudes oma omakseid külastada, järgides seejuures rangelt sani taarmeetmeid. Prantsusmaa sisepiirid EL-i riikidega jäävad avatuks, kuid EL-i välispiirid suletakse. Piiril nõutakse 72 tundi enne riiki sisenemist tehtud negatiivse tulemusega koroonatesti. Sisse on seatud testimise võimalused sadamates ja lennujaamades. Kõigi nende erakorraliste meetmete kasutusele võtmisega loodab president Macron, et prantslased saavad detsembri lõ pus koos pereliikmetega pidada jõule ja tähistada aastalõppu. Kuigi president Macron rõhutas iga üksikisiku vastutus tunnet ja et vaid koos tegutse des suudetakse saavutada võit luses Covid-19-ga edu, on need meetmed tekitanud prantslastes palju vastakaid arvamusi ning BFM TV hilisõhtuses erisaates „Rahvuslik karantiin 1. det semb rini“ 28.10.2020 esitati palju küsimusi ning vaieldi südaööni elavalt tekkinud olu korra teemal. Maskikandmise kohustus ühistranspordis, poodides ja tänavatel on muutunud Prant susmaal tavaliseks. Omaette kü simus on muidugi, kuidas prants lased maski kannavad. Nad kasutavad näiteks kordu valt ühekordseks kasutamiseks mõeldud meditsiinilisi maske. (Järgneb lk. 13)
Kolmapäeval, 11. novembril Remembrance Day’l kl 11 h peatus aeg. Seisatuti oma kiirete tegemiste keskel. Meenutati. Mälestati. Kõiki neid, kes on osalenud lahingutes või oma elu andnud selle nimel, et meie saaksime elada rahus. Eestlased pole olnud sõdadest eemal. On võideldud oma maa vabaduse eest ja liitlaste ridades. Tänapäeval osaledes välismissioonidel maailma rahututes paikades. Lõuna-Ontario eestlaste maa-alale Seed riorus on püstitatud kaks mälestusmärki, meenutamaks meie kangelasi. Remembrance Day hommikul võttis seal juuresolevad pildid Martin Kiik.
NOORTE NURK Loodustund Eliniga T.E.S. Täienduskooli teise klassi lapsed otsisid oma koduaiast loodusmärke, mida saab teistelegi näidata. Õpetaja Elin Marley tutvustas eelmises loodustunnis uusi loodusega seotud sõnu. Nüüd oli aeg neid sõnu kasutada lauses ja leitud looduselemente teistelegi näidata. Oma aiast leiti punane vahtraleht, tammeoks, paprika koos seemnetega. ,,Mina nägin lepatriinut,’“ vastas rõõmsalt üks tüdruk. Õpetaja Elin juhtis juttu loomadele. Milline loom elab sinu kodus? Kass ja koer. Kas ta on suur või väike? Lapsed proovisid ka ära arvata looma, kelle pilti Elin näitas. Pildi võttis õpetaja Elin oma isale kingitud raamatust Mutionu pidu. Mutt oli uus looma nimetus. Mutionu laul oli aga tuttav. Mutt, kes elas keset kuuski vanu, eluruum tal süga val. Kutsus kokku külalisi, karvaseid ja sulelisi. Jälle oli võimalus õpetajal lapsi küsitle da. Mis loomad said laulus kok ku? Mida loomad laulus tegid? Uurides Vikipeediat, selgub, et Mutionu pidu on üks tuntu maid Eesti lastelaule, sõnade autoriks Alide Dalberg. Esimest korda ilmus luuletus 1926. a. algselt Mutionu pühadepidu. Tänapäeval on tekst tuntud mugandatud versioonis, mille lõi helilooja ja muusikapeda goog August Kiiss 1931.a., lühendades teksti 18 salmilt
kuuele. Kiiss oli ka laulu esi mese viisi autor, teist korda viisistas laulu helilooja Gustav Ernesaks 1955.a., mida laul dakse tänaseni igas lasteaias, koolis ja perepidudel. Algsel kujul oli luuletus ke vadpühadest. Edaspidi vahetati välja toidud ja joogid: kaaren sõi kapsapiruka asemel hoopis karusmarju, kull lihaviiluka asemel kurejooki ja orav näris vorstijupi asemel käbijuppi. Järgmine kord on uued tee mad ja laulud. Laula ja loe sina ka oma lapsega Mutionu pidu. Põder limpsis samblasuppi, orav näris käbijuppi. :,: See oli päise päeva aal pilla-palla pillerkaar.:,: Tunnis käis külas virtuaalselt EDA OJA
