6
EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020
Digikultuuri-aastal otsime uusi eestikeelseid digisõnu 2020. aasta on Eestis kuulutatud digikultuuri aastaks ning seega on just praegu veel sobiv aeg otsida suupäraseid eesti ter mineid digitehnoloogia mõiste tele. „Üsna omamoodi aasta on meie iga päevasesse kõnepruuki toonud sõnad, nagu videokõne, zoomima, distantsõpe, digivara mu, eKool, mis kõik vajaksid suupärasemaid vasteid. Tule ja aita meil neid võõr-, laen- ja hübriidsõnu ilusate emakeelsete uudissõnadega asendada!“ tut vustab teemat värske sõnavõist luse Sõnaus kodulehekülg internetis. Otsitakse vasteid sõnadele: chattima, shortcut, backlog, surfama, copy-paste/kopipeist, renderdama, striimima, shit posting, doomscrolling, photo shoppima, feature, hackathon/ häkaton, aga ka kõikidele teistele sõnadele, mis eestikeel set vastet vajavad. Täpselt kümme aastat tagasi kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja üleriigilise sõnavõistluse ühiskonnaga seo tud mõistete paremaks väljen damiseks eesti keeles. Konkurss sai nimeks SÕNAUS, mis Wiedemanni eesti-saksa sõna raamatu järgi tähendas koosole kut, arutelu, läbirääkimist; võlu mist, nõidumist. 5.–28. novembrini toimub uudis-digisõnade korje Sõ naus, kuhu oodatakse kõiki huvilisi esitama ilusaid ja suupäraseid eestikeelseid vas teid tehnoloogiaga seotud termi nitele. Oma väljapakutud sõnu
Kui uudsete digisõnade loomine Teid kõnetab, siis ärge hoidke neid sõnu ainult enda teada, vaid jagage ka teistega. Osalege uudis-digisõnade korjes 28. novembrini.
saab esitada võrgulehel www. sonaus.ee 28. novembrini. Lööge kaasa, teeme keele pare maks! Avalik hääletamine toimub 28. novembrist 4. detsembrini ja digisõnade korje võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuendusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünni aastapäeval. Parimad pärjatakse auhindadega. Keeleteadlane ja -uuendaja Johannes Aavik sündis vana kalendri järgi 8. detsembril 1880 Randvere külas, Laimjala vallas, Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis. Aavik kohendas eesti keele lau seehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpi ku. Tema loodud on suur hulk tänapäevani kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks: hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, parkima, taunima, nõme, meenutama. Aaviku ees kujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjani kud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas. Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts. 2010. aasta sõnausel osales kokku 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Konkursi üldvõitjaks tunnistati sõna „taristu“, mis on edukalt asen danud meie sõnavaras kohmaka „infrastruktuuri“. Edukalt on sellest korjest käibele jäänud ka sõna „kärgpere“, see tähistab peret, kus vähemalt üks vanem on n-ö „teisele ringile“ läinud ning perre kuuluvad sinu, minu ja meie lapsed. Mõnevõrra hoogu on kogunud ka „penipaun“, (doggy bag), millega söömata toitu restoranist koju viiakse. Eesti Keele Instituut paneb korjele õla alla, soovitades uute sõnade loomisel üritada lähtuda järgnevatest juhistest: 1. Sõna peab olema eestipärane; 2. Lahendus peab olema võimali kult lühike; 3. Sõna peab saama hõlpsasti (kergesti) hääldada; 4. Sõna peab saama hõlpsasti kää nata või pöörata, vormid ei tohi eksitada; 5. Tuletis peab vasta ma eesti keele tuletusreeglitele; 6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele; 7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid. Suupärane on suurepärane
Asendusi nuruvad sellised digi maailma väljendid nagu copy/ paste ehk kopeeri ja kleebi, mida kasutatakse teksti või pildi liigu tamise puhul arvutis või nutiseadmes, aga ka võrdlusväljendina päriselus millegi kohta, mida tehakse samamoodi, korratakse. Fotod: kuvatõmmised (screenshots) Sõnause Facebooki lehelt
Uue sõnakorje esitlusel 5. novembril Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu ütles president Toomas Hendrik Ilves: „Arvan, et uusi sõnu tu leb luua vastavalt sellele, kuidas tehnoloogia areneb. Ja just eeskätt tehnoloogia, sest muud nähtused ei muutu nii kiiresti. On üsna loomulik, et uute teh noloogiate kasutusele tulles me esialgu laename võõrsõnu, kuid meil on nii ilus keel ja see võimaldab luua sõnu, mis on võõrastest palju ilusamad ja eestlastele suupärasemad.“
Nr. 45
Eerik Purjelt ilmumas uus raamat
Sõnause eestkõneleja on ka lamburist (kalambuur on sõna mäng) ja digikirjanik Keiti Vilms, kelle keeleteemalisi postitusi sotsiaalmeedias on tunnustatud ka aasta keeleteo auhinnaga. 5. novembri avaüri tusel tuletas ta meelde; et „Uued eestikeelsed sõnad ei sünni iseenesest, keegi peab nad välja mõtlema ja juurutama.“ Meie kodus tuli kõne alla sõna „läägama“, mida noored ohtralt kasutavad. See tuleneb ingliskeelsest mõistest to lag, ehk kui arvuti või nutiseade on aeglane, pilt ei lae, siis öel dakse, et see läägab. Tütar pakkus välja sõna „hakkima“, aga seda tegelikult juba kasu tatakse mobiiltelefoni kõnede puhul, kui side/levi ei ole hea. „Ma ei kuule sind hästi, kõne hakib“ ehk juttu on kuulda kat kendlikult. Kui pilt on juba mängus, nagu nt videokõne puhul, siis juba kõneldakse „läägamisest“, sest suhtlus aeg lustub, venib. Sõnause uudiseid nende Facebooki lehelt 12. mardikuul: „Meil on hea meel, et uudisdi gisõnade korje Sõnaus on nii hästi käima läinud. Tänaseks on laekunud meile juba üle 1100 sõna! Kõige enam on praegu seks vastet pakutud sõnale shortcut – 56 korda, järgnevad chattima (47), photoshoppima (38), hackathon (35) ja striimi ma (32). Shortcut’i asendamiseks on välja pakutud näiteks lühik, jupprada ja käbeklõps, hacka thonle hoosviibimine ja marumuuk, sõna chattima on saanud vasteteks klahvima, lobama, aga ka trügama ja täksima ning zoomima jaoks on esitatud kaugsuhtlema ja silduma, oosima ja kiisitama. Kas need sõnad ka kasutusele lähevad, selgub võistlustulemuste hin damisel.“ Sõnu on võimalik esi tada 28. kadrikuuni; jutt käib ikka novembrist. Seejärel saab oma lemmikute poolt hääletada võrguvahendusel 4. jõulukuuni. Sõnaruse tegemisi saab ka Instagramis jälgida. Seal sildista oma sõna teemaviitega (hashtag) #sõnaus. Twitteri kontot sõnausel hetkel ei ole, aga selles keskkonnas sõnumi postitamine ehk to tweet on säutsuma ja postitus ise (tweet) on säuts, nagu linnunokast juba ennemuistsel a’al. Sõnause eest
Eerik Purjelt on lähiajal ilmumas uus raamat ,,Vaka maast aakriteni“, mille annab välja kirjastus Argo. Raamatu kaanetutvustuses on öeldud: Selle raamatu lehe küljed kätkevad endas eaka väliseestlasest autori Eerik Purje sõbrasõnumit sünnimaa lugejaile. Seda läkitama ajendas teda Tõnu Õnnepalu poolt Kanadas Kotkajärvel kirjutatud teos „Aaker“, mis kujutab välis eestlust äärmiselt negatiivses valguses ning kuulutab viljaka koostöö kodu- ja väliseesti kogukondade vahel välistatuks. Igal mündil on aga kaks poolt – kull ja kiri. Mõlemaid tuleb tunda, ainult ühe poolega sel ostujõudu pole. „Aaker“ on monoloog: autor jutlustab ja serveerib oma hin nanguid vastuvaidlematu tõena.
800 aastat lugusid Tallinnast Jaak Juskel ilmus 25. raamat Tallinnas elav armastatud õpetaja, Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Juske leiab oma paljude tegevuste kõrvalt aega ka raamatute kirju tamiseks ja niimoodi ajaloo populariseerimiseks nii suurte kui väikeste ajaloohuviliste seas. Tema raamatuid on väga raske kätte saada, sest nende tiraaž müüakse pärast ilmu mist üsna ruttu läbi. Nüüd on raamatupoodidesse jõudnud Jaak Juske uus raamat – kõvakaaneline ja väärikas, kaunilt kujundatud „800 aastat lugusid Tallinnast“ – see on jär jekorras juba kahekümne viies. Raamatu kaanel näeme enne sõjaaegset fotot Tallinna Harju tänavast – majadest, mis 1944. aasta märtsipommitamise ajal hävitati. Raamat ise on oma moodi järjeks Jaak Juske juba varem avaldatud põnevatele lugudele Tallinnast. Raamatusse on kogutud nii toredaid kui koledaid sündmusi – tulekahjusid, õnnetusi, tapmisi ja pettusi, aga ka armastuslu gusid, erakordseid juhtumisi, pidusid, meenutusi filmivõtetest ja olümpiamängudest. Lood on raamatus kõik kenasti ajalises järjestuses, teksti kõrval on vanad fotod. Lisaks Tallinnas juhtunule on autor märkinud lühidalt ära ka selle, mis toimus samal ajal laias maailmas. Nii oskame kohalikke sündmusi paremini suuremasse konteksti
kõneleja, keelega mänglev Keiti Vilms on võtnud nii sõna kui ka Eesti rahvuslinnu sabast kinni, tutvustades sõsarliiki säutsupää suke. Keelesõbrad võivad antud lingi (mitte ukselingi) kaudu enamatki vaadata ETV vahen dusel. RIINA KINDLAM
„Vakamaast aakriteni“ on monodialoog: autor kõneleb küll üksinda, kuid soovib luge jaga dialoogi – lootuses, et ta siiralt välja sirutatud käsi vastu võetakse.
panna. Raamatu esitlusel ütles Jaak Juske, et Tallinna aladel on elatud juba viis tuhat aastat. Linn ise on paar aastat vanem kui 800. Tegelikult ei teagi me täpselt, kas ka esialgne linn(us) oli samal kohal või hoopis Tõnismäel, kus kuni Rootsi ajani oli kõrgem küngas. Seal võiski ju olla vanade eestlaste linnus – kants, mida taanlaste eest kaitsti. Tallinna ajaloos on veel mitmeid põnevaid küsi musi, millele ajaloolased siiani vastust otsivad. Lugusid Tallinna ajaloost võib lugeda ka Jaak Juske blo gist http://jaakjuske.blogspot. com/ Oma Kanada tuttavatele ja oma sealsetele lugejatele tervi tusi saates soovitas Jaak Juske kõik oma perekonna lood ja juhtumised hoolega salvestada – kõigi meie lugudest moodustub ki ju kokku see üks ühine suur ajalugu. LEA KREININ
Jaak Juske raamatuesitlusel. Foto: Lea Kreinin
