6
EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020
Nr. 49
Nõmmel said heliloojad ühise mälestustahvli Adolf Vedro ja Vello Lipandit mälestades Tallinna Nõmme linnaosa ajalugu on rikas loomeisikute poolest. Adolf Vedro ja Vello Lipandi on jätnud oma jälje kohaliku kogukonna ellu – üks segakoori dirigendina ja teine Nõmme muusikakooli direktorina. Nõmmel Valguse tänavale pandi novembri keskel mäles tustahvel heliloojatele Adolf Vedrole ja Vello Lipandile. Kohale olid tulnud omaksed, lähedased ning tuttavad. Lisaks linnaosa vanemale esines sõnavõtuga kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu. Adolf Johannes Vedro (18901944) õppis Peterburi kon servatooriumis kontrabassi ja Tallinna konservatooriumis kompositsiooni. Ta oli tunnustatud helilooja, koorijuht ja hinnatud kontrabassimängija. Pikaaegselt kontrabassiprofessorilt olevat mõned tunnid saanud ka ilmakuulus Ludvig Juht. Praegu jätkab Vedro tööd Kaupo Olt. Vedro oli aastatel 1934–37 Nõmme Majaomanike Seltsi segakoori dirigent. 30-ndate lõpus oli Vedrol soov rajada Nõmmele muusikakool, kuid kahjuks rikkus alanud sõda need plaanid. Heliloojana on Vedro kõige kuulsamad tööd ooperid ,,Kau po“ ja ,,Muistne mõõk“ ning rahvaviiside ainetel 12 variatsiooni neljale harfile. Samas on ta kirjutanud ka kammer-
muusikat ja koorilaule. Vedro oli ka aktiivne ühiskonnategelane ja üks Eesti Heliloojate Liidu asutajaid. Ta oli ka muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Väga nõudlik oli ta eesti keele väldete suhtes, et meloodia ei moonutaks sõnu. Tema esitatud näidet teavad praegusedki tudengid: ei tohi laulda Eestimaa pooojad, vaid ikka Eestimaa pojad. Vedro elu lõppes traagiliselt. Ta püüdis 1944. a Haapsalust Rootsi põgeneda, aga saksa piirivalve võttis ta kinni ja pani vangi, kus ta õnnetuse tagajärel vangla haiglas suri. Vello Lipand (1926-2000) oli Vedro õpilane ja tema tütre mees. Kompositsiooni õppis Lipand Eugen Kapi juures. Heliloomingu kõrval oli ta tunnustatud pedagoog – ta oli Nõmme Muusikakooli kauaaeg ne (1976-1986) direktor. Igi haljad on tema lastelaulud ,,Pipargoogipoisid“, ,,Minu õpe taja“ ning estraadilaulud ,,Musta kassi jenka“ ja ,,Vana türklane“. Ta lõi koori- ja soololaule, puhkpilli- ja rahvapillimuusikat. Mälestustahvli avamisega tähistati Adolf Vedro 130. sünniaastapäeva ja 20 aasta möödumist Vello Lipandi surmast. Mõlemad muusikud on jätnud sügava jälje eesti muusi kalukku nii helilooja kui muusikapedagoogina.
ERM tutvustab Mihkli naise rahvarõivaid
tüüm ERMi rahvarõivakoolis varem valmistatud. Mihkli raamatu kaanepildil on Kaja Jõe rand-Vahur 2011. aastal enda tehtud kostüümis,“ selgitas Raudsepp.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) andis välja juhendraamatu, kus tutvustab Lääne-Eesti rahvarõivarühma Mihkli naise rahvariideid. Pärnu- ja Läänemaal asunud Mihkli kihelkonna naise rahva rõivaste juhendi on koostanud ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse spetsialistid Ellen Värv ja Age Raudsepp. ERMi kuraator Age Raud sepp rääkis, et Lääne-Eesti rõivaste kohta polnud seni juhendit ilmunud. ,,Juhendiks valime piirkonna, mille kohta on kos
SIRJE VIHMA-NORMET Fotod: MARJU KÕIVUPUU
Trükis hõlmab lõikeid ja konkreetse kihelkonna rõivaste vöö-, kinda- ja tikkimismust reid. (PPM/EE)
Marianne Kõrveril valmis film Konrad Mägist Novembri alguses esilinastus Marianne Kõrveri dokumen taalfilm Konrad Mägist ,,Kunst on ainus pääsetee“. Režissöör Marianne Kõrver tegi samast materjalist esialgu 20-minutilise lühidokumentaali Torinos toimunud Konrad Mägi näituse jaoks. Kuna Mägist on säilinud vaid üksikud fotod, siis oli režissööri jaoks algusest peale selge, et pikema filmi lähtepunktiks peavad olema maalid. Tegijate sõnul soovisid nad filmiga murda inimeste liigset aukartust kunsti ees. (ERR/EE)
Toronto eestlane koostas sõnaraamatu Käesoleva aasta sügisel ilmus trükist Alar Kalviku koos tatud rootsi-eesti sõnaraamat. Raamat on välja antud isekir jastamise korras (Amazon self-publishing). Autor on hariduselt elektroo nikainsener, kelle tugevaks kõrvalhuviks on keeled. Ta on teinud tõlketöid ja avaldanud keeleteemalisi artikleid. Väide tavalt valdab ta vabalt nelja keelt: eesti, rootsi, soome ja ing lise; mõnevõrra ka saksa, prantsuse ja hispaania keelt. Sõnaraamatu koostamisel on ta peamisteks abiallikaiks olnud Eesti Keele Instituut ja Rootsi Akadeemia. Sõnastik sisaldab rohkesti kõnekeelseid fraase ja hõlmab uuemat sõnavara eriti poliitika, hariduse ja tehnika alal. Ühtlasi sisaldab rootsi sõnade ja fraa side häälduse. Koostamisel on eesti-rootsi sõnaraamat. Huvilised võivad raamatut omandada Amazoni kodulehe kaudu, sisestades otsingumoo torisse Alar Kalvik, Rootsi-eesti sõnaraamat/Svensk-estnisk ordbok.
Sõnause parimad sõnad 2020. aasta sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta. Rahvahääletusel sai üle kaalukalt enim hääli digitige dik. Koolidest oli kõige aktiiv sem sõnapakkuja Tartu Hansa Kool. Keeleteadlastest ja -huvilis test koosnev komisjon tõstis esile järgmised sõnad (tähestikjärjestuses) haaksõna (hashtag) jutla (chatroom) kaugõpe (kunagise ülikooli õppevormi asemel nüüd distantsõppe asemel) leidlus (hackathon) näpikud (nutiseadme näppimise käpikud) ruumer (3D-printer) sähku (elektritõukeratas) taibutalgud (hackathon) tujuk (emotikon) vooglema (striimima) Lisaks uudis-digisõnadele pakuti ka teisi uusi sõnu. digitigedik (õelaid kommen taare kirjutav inimene) luinak (lõunauinak) suvasooline (unisex) sõnasuts (lühike sõnavõtt, lifti kõne) tullu (tuleval aastal, vastandiks mullu) Esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahvahää letusel kõige rohkem hääli. Ülekaalukalt populaarseimaks sõnaks osutus digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest. ,,See ei ole küll otseselt digisõna, kuid ju on ühiskonnas sellist sõna väga vaja,“ märkis komisjoni liige, Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus. Parima koolikollektiivina saab
võimaluse kohtuda Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga Tartu Hansa Kool, mille 4.–8. klasside õpilased esitasid õpetaja Lea Sokmani abiga kokku 50 sõna. Muu hulgas esitasid Hansa kooli õpilased selliseid uudissõnu nagu liiming (copypaste), progeralli (hackathon), pereõpe (distantsõpe) ja vihvel (wifi). Komisjoni kuulusid lisaks eespool nimetatutele president Toomas Hendrik Ilves, Tartu Ülikooli teadur ja akadeemilise eesti keele õppejõud Andra Rumm, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus, Johannes Aaviku Seltsi esimees ja Tallinna Ülikooli teadus keelekeskuse juhataja Peep Nemvalts, emakeele populariseerija ja Johannes Aaviku Seltsi liige Keiti Vilms, ette võtja, fotograaf, disainer ja kirjamees Tõnu Runnel, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõu nik Taavi Linnamäe, Vabamu büroojuht Lisanna Kinkar ja digikultuuri teema-aasta esimees Martin Aadamsoo. Sõnaus on Vabamu muuseumi ja presidendi kantselei ühisalgatus, mis on ka osa digikultuuri teema-aastast. (ERR/EE)
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
