8
EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020
Nr. 49
Nädala portree
Sandra Hongonen: teadlikul sammul magusate unistuste poole Ei ole just väga tavapärane, et teismeeas noor teab täpselt, mida ta tulevikus teha tahab, milliseid sihte saavutada ning liigub teadlikult nende suunas, vaatamata takistustele. Just seda võib aga öelda Sandra Hongoneni (23) kohta, kes on Eestist pärit ja elab hetkel Kanadas Torontos, püüdleb oma unistuste poole ja teab kindlalt, et ühel päeval saab see teoks. Nimelt on Sandra sooviks avada oma pagariäri, kus kesksel kohal uhkete tortide valmistamine. Sageli on noore eduka ini mese teekond ju üldiselt selline, et keskkoolile järgnevad kõrgkool, mitmel tasemel kraadi õpingud jne., siis tööotsingud, karjääri juurde asumine, enese üles töötamine madalamalt posit sioonilt kõrgemale jne. Sobiva töö leidmise protsess võib olla edukas ja võib olla ka mitte, nii et tänapäeval pole sugugi haruldane, kus kõrgete kraadidega noored elavad palju aastaid vanemate juures kodus ja ootavad oma aega, et saada kõrgepalgaline töökoht ja asuda oma unistusi ellu viima, saatjaks veel pikaajalised õppelaenud. Mitte igat noort aga ei võlu aastatepikkune õppimine ja kraadide omandamine, mõni eelistab iseõppimist ja prakti
Selle multifilmi tegelaskuju moodi kalkunitordi valmistas Sandra sõpradele tänupühadeks.
Ka eestipäraste küpsetiste ret septid on katsetamisel.
liste kogemuste kogumist. Seda teed on ka Sandra läinud. Sandra sündis ja kasvas Eestis, esmalt Harjumaal Turba alevikus, kuhu pere ostis maja; hiljem koliti Tallinna. Ta lõpetas Saksa Gümnaasiumi ja teadis juba 17-aastasena, et tahab omada kinnisvara ja investeerima hakata. Nii ta läkski juba kooli kõrvalt tööle. „Olin workaholic,“ märgib Sandra, kes ei suutnud kummastki töökohast loobuda. Ta oli juhataja abi ühes restoranis, kus korraldas temaatilisi õhtuid, seda kõike paralleelselt lõpuklassis õppimisega. Päev enne üht lõpueksamit käis ta Lätis äriseminaril, kus sai palju motivatsiooni edas pidiseks; jõudis tagasi hilisõhtul, õppis öö otsa ja läks hommikul eksamile, mille soo ritas edukalt, sealt siirdus kohe ühele tööalasele koosolekule. Sandra märgib, et vanemad sellist elustiili heaks ei kiitnud: nende idee oli ikka, et esmalt kooliharidus ja alles siis töö, kuid Sandra neid ei kuulanud. Suhteid vanematega see siiski ei rikkunud ja nad toetavad teda igati. Siiski läks ta keskkooli lõpe tamise järel õppima Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor kvaliteedijuhiks, olles ise samal ajal restoranis vahetuse vanem. Ühe aasta ta seal õppis ja siis loobus, kuna leidis, et see pole ikka tema ala. Kuna kinnisvaraost oli kindlates plaanides ja selle alaga seonduv väga huvipakkuv, otsustas ta asuda tööle maaklerina, tegutsedes sel alal ligi kaks aastat, olles alus tades vaid 20aastane. Seda ala ta mingitel kursustel ei õppinud, kuid omandas teadmisi mentoritelt ja teistelt maakleritelt, läbides ka mitmeid koolitusi. Eesmärgiks oli teenida nii palju, et saada kokku raha ühetoalise korteri sissemakseks, aga miks mitte ka täielikuks ostuks. Selleks tekkis mingil hetkel idee vahepeal töötada mõnes teises riigis. Plaanis oli Inglismaa, kuid vahepeal reisis Sandra Prahasse, kus tutvus ühe mehega, kes elas Kanadas ja kellesse ta armus. Mees rääkis talle Kanada eluolust ning Sandral tekkis mõte, et võiks siinset elu proovida. Ta hakkas pabereid ajama ning mõne kuu pärast oli käes
Viis aastat tagasi, kui Sandra õde lõpetas keskkooli, üllatas ta teda just sellise tordiga.
Working Holiday viisa ning 2019.a. suvel ta Torontosse saabuski. Suhtest küll midagi välja ei tulnud, ent Kanada muljet see ei halvendanud ning Sandra ei kahetse üldse, et kodust nii kaugele sõitis ja esmakordselt üksinda elama asus ning täielikult iseseisvaks sai. „Vähem kui pooleteise aastaga on mul nagu viie aasta elukogemus olemas,“ märkis Sandra, kes praegu jagab üüritud eluaset teiste noortega, olles korterikaaslastega nagu üks pere. „Olen uhke enda üle, et ma ikka siin veel olen, kuigi vahepeal on raskete aegade tõttu tekkinud küll mõte Eestisse tagasi sõita.“ Torontosse saabudes algasid Sandral tööotsingud. Esmalt töötas ta hooajaliselt kruiisilaevadel (lõuna- ja õhtukruiisid) ja mõne aja pärast sai tööd ühes restoranis, mis varsti kinni pandi. Sellele järgnev oli Sandra jaoks kõige stressirohkem aeg Torontos: võttis vast kuu aega, et leida uus töö, ka raha oli peaaegu otsas. Peatselt restora nialased tööotsingud õnnestusid ja varsti leidis ta taas end töötamas kahe koha peal. „Mul väga vedas, sest põhimõtteliselt polnud üürirahagi enam,“ mär gib ta. Töö talle sobis ja teenistus oli hea. Vahepeal töötas ta lausa iga päev, ilma puhke päevadeta, ja pani raha kõrvale, sest ega aega raha kulutamiseks suurt polnudki. Kliendid tundsid tema kui teenindaja vastu huvi: kust riigist ta on tulnud ja kuidas siin iseseisvalt elab, ta rääkis neile heal meelel Eestist ning oma elust. Ka töökaaslaste ja ülemustega tekkis häid sõprussuhteid. Selline tore töine elu kestis märtsikuuni, kui algas pandeemia ja restoranid suleti. Esmalt tekkis mõte Eestisse sõita, kuid ta otsustas siiski jääda. Vahepeal lõppes viisa ning hetkel ootab Sandra uut, sest pandeemia tõttu võivad asjad varasemast kauem aega võtta. Kuigi töötada ei saanud, õppis ta suvel palju iseseisvalt akt siate jm. investeeringute kohta ning omandas huvitavaid teadmisi. Suve lõpp oli terve nende pere jaoks raske aeg – lahkus Eestis elav vanaema. „Enne seda oli ta õnnetuse tagajärjel kaks nädalat koomas ja lootust enam polnud. Tegin õe kaudu videokõne ja sain vanaemaga hüvasti jätta, lubades talle, et viin ellu oma unistuse ja hakkan kondiitriks, mis oli ka vanaema soov.“ Vanaema lahkumise järgselt tundis Sandra suurt masendust, istus toas ja pidi tõeliselt pingutama, et mingit motivatsiooni leida, polnud ju ka töötamise võimalust. Nii hakkas ta oma kauaaegse hobi korras taas tortide val mistamisega tegelema, teades, et see hoiab teda tegevuses ja meeldiks ka vanaemale. Küpses kindel mõte ühel
Kauaaegsest hobist – tortide valmistamisest – on Sandral plaanis kujundada tulevikus oma äri.
päeval oma kondiitriäri avada ja panna selle nimeks Asta-Benita oma vanaema auks, kes oli ta suurim fänn. Praegu katsetab Sandra erinevaid retsepte ja kujundusi, teeb torte sõpradele ja näitab neid Instagramis (cake. princessss). Muide, praegu osaleb ta ühes võistluses Greatest Baker, saades edasi kolmandasse vooru ja olles hetkel teisel kohal. Samuti proovib ta erinevaid eestipäraseid retsepte – kringlid, pirukad –, et võib-olla kunagi tulevikus pakkuda oma äris ka siinsetele eestlastele nendele meelepära seid ja tuttavaid toite. Jah, äri võiks asuda näiteks Torontos. Tänupühaks valmistas Sand ra sõpradele kalkunikujulise tordi. Ta nuputas kaua, kuidas seda küll teostada, ja tuli siis välja lastepärase variandiga, mida sööjad väga nautisid. Kor terikaaslased toetavad Sandra tegemisi väga, olgugi et söögilaud ja suur osa köögist on sageli tema torditegemistega täielikult hõivatud. Kokandus on Sandral alati huvialaks olnud. Kunagi vaatas ta seriaali nimega Cake Boss, mis oli ülimalt inspireeriv ja ühel päeval hakkas ka ise proovima. Oma esimese tordi valmistas ta sõbranna 18-a sünnipäevaks, tordist sai tõeline hitt ja varsti teadis terve klass, et Sandra teeb torte. Kõigil hakkasid järjest ka 18-a sünnipäe vad tulema, tellimusi tuli ning Sandral käed tööd täis. Torte on Sandra praeguseks valmistanud juba kuus aastat. Tuleviku unistustes ongi viia kokku paga ripool ärilise osaga ning jõuda oma koha avamiseni. Töötamine teenindussfääris on andnud rohkesti kogemusi, aga ka natuke stardiraha. Hetkel arvab Sandra, et jääb esialgu Kana dasse. Mis saab aga kinnisvarasse investeerimise ideest? Kor te rios tu mõtet Eestisse pole Sandra sugugi maha kandnud ja arvab, et kui pandeemia poleks vahele tulnud, oleks tal ehk märkimisväärne osa rahast juba teenitud. Praegu on aga olukord just selline, nagu ta on, aga
sihid ja eesmärgid pole sellegipoolest kuhugi kadunud. Sandra ema Pilleriine Hongonen lisas järgmist: „Olen ise seda tüüpi, et teadsin juba varakult, kelleks ma saan. Siiani töötan oma erialal ja olen ääre tult rahul. Sandra on kogu aeg oma tegemiste üle ise otsustanud, kuigi me oleme eelnevalt rääkinud teemad läbi. Olen püüdnud õpetada lastele, et oma otsuste eest peab ka vastutuse võtma. Ehk sellepärast on mul pisut kindlam tunne, et ta saab hakkama. Juba gümnaasiumi ajal töötades ei jätnud ta kordagi minemata, kunagi ei viri senud, et raske on. Nüüd on juba üle aasta, kus me saame suhelda ainult internetis. Jälgin tema tegemisi ja tunnen uhkust ning siirast rõõmu. Kahju, et see viirus tuli vahele ja pööras kõik plaanid pea peale. Loo dame ikka, et kõik laabub ja Sandra suudab ellu viia omad plaanid. Toetan teda 100% ja abistan, millega saan.“ KAIRE TENSUDA Fotod SANDRA erakogust
S P ORT
MM tiitel läks Ogierile, Tänak kolmas Nädalavahetusel Monzas pee tud autoralli (WRC) MM-sar ja viimase etapi järel krooniti sel aastal individuaalseks maailmameistriks prantslane Sebastien Ogier, võistkondli kult oli parim Hyundai. Seitsmendat korda tiitli võitnud Sebastien Ogier sai hooaja kokkuvõttes 122 silma, teisena lõpetanud Elfyn Evans kogus 114 ja eelmise aasta tiitlivõitja Ott Tänak 105 punkti. See oli Tänakul kolmas kord kolmandana lõpetada. Võistkondlikult kaitses eel mise aasta tiitlit Hyundai, kogudes 241 punkti, Toyotal oli viis silma vähem ja kolmandana lõpetas 129 punktiga M-Sport Fordi võistkond. (ERR/EE)
