AS G4S Eesti ajakiri SENSOR jaanuar 2015

sensor G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

Anu Stamberg – G4Si koolituste väsimatu mootor

Teeni lisa!

E-patrull – tark mees turvatöötaja taskus Ajaplaneerimise kunst

Enno Ottis

vormib riskikäitumisega noortest tublid mehed

galerii

Hetk enne Aasta Teo välja kuulutamist

2014. aasta parimad Teenetemärgi III järk Valvedivisjon Janos Objartel Ants Fix Juri Drobõšev Jaanika Kaarits Aivar Adams Udo Joasaar Kaie Villup Kalle Jõgimaa Maksim Mihhailov Margus Meiessaar Sularahadivisjon Tiia Vohla Jelena Borisova Ervin Naarits Turvatehnikadivisjon Tarvo Puusepp Dmitri Fomin Roman Raagel Müügidivisjon Ain Jaago Klienditeenindusdivisjon Heidi Esva Ene Raja Tugid Margus Mäesalu Tarvo Tikand Artjom Sokolov AS Ühisteenused Ivo Link Teenetemärgi II järk Valvedivisjon Enno Ottis Kalle Kivro Sularahadivisjon Argo Räpp Turvatehnikadivisjon Maarika Grents Müügidivisjon Sveta Veedla Klienditeenindusdivisjon Reiko Tääker Aleksander Rjabokon Jelena Laane Teenetemärgi I järk Valvedivisjon Villu Õun Parim turvatöötaja Valvedivisjon Kalmer Nõmmeots Andres Kaas Birgit Müürisepp Ljudmila Barabanova Hannes Rooplik

2

Sta Staaži ažikas kas tur turvat vatööt öötaja aja Tat Tatjan janaa Koz Kozlov lovaa koo kooss peo peojuh juhist ist van vanaem aemaga aga jaja õeg õega.a.

Pär Pärise iselt-p lt-päri ärisel seltt

Parim turvatöötaja Anton Rogiv ja parim juht Tambet Arutee koos kaaslastega

Publikut ta ntsutas Reg att

Parim müüja Turvatehnikadivisjon Andres Makstin Müügidivisjon Henri Alt Mart Veebel Klienditeenindusdivisjon Natalja Loginova AS Ühisteenused Vivika Kendra Parim rahatöötleja Inga Jakoreva Uus alustaja Anu Stamberg

Raul Kukk Kalev Asula Anton Rogiv Marko Vaiksalu Ruth Soosalu Nadežda Konar Marit Freiberg Sularahadivisjon Kalle Kaldur Parim juht Valvedivisjon Jaak Kaarepere Igor Prokofjev Tambet Arutee Andres Sakkov Sularahadivisjon Vahur Rints Turvatehnikadivisjon Tarmo Nigols Klienditeenindusdivisjon Marek Ottson

Parim sportlane Raivo Raudsepp Parim tehnik Henry Tauden Kristo Vääri Mihhail Minajev Joel Kõrgmaa

Aasta tegija Priit Orasson Aasta tegu AS Eesti Energia valve käivitamine

Parim teenindaja Sularahadivisjon Brita Saidla Turvatehnikadivisjon Janek Must Müügidivisjon Krista Sults Klienditeenindusdivisjon Helen Kelder Viktoria Uleksina AS Ühisteenused Ragne Pihl Parim siseteenindaja Kaire Ladoga

Juhtimiskeskuse juhataja Tääkeri hinnang peole ei kt Reiko vaja tõlget

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

juhtkiri sisukord 2 2014. aasta parimad 3 Vana G4SPressi vahetas välja uuriva pilguga SENSOR 4 Priit Sarapuuga vestles möödunud aastale tagasi ja uuele vastu vaadates Julia Garanža 8 E-patrull – tark mees turvatöötaja taskus 10 Teeme tutvust Anu Stambergiga, kes on väikese ajaga toonud palju uut hingamist G4Si töötajate koolitamisse. Uurime, mida arvavad koolitatavad ise uutest koolitustest 12 Ajaplaneerimise kunst: lõpeta edasilükkamine ja tee ära!

13 Kuidas soovitada tööle uusi töötajaid ning saada lisaks värbamispreemiale võimalus võita iPad 14 Enno Ottis – Saaremaa mees tagab korda Põltsamaal 17 SUVEPÄEVAD. Millest räägib suvepäevade kohta tehtud küsitlus 18 Raul Kukk – südamega teiste abistaja 20 Aasta sportlase tiitli pälvinud Raivo Raudsepp annab nõu, kuidas leida teed spordi juurde 21 Särtsakas Kristiina Alliksaar kutsub kõiki tantsima 22 Tuletame meelde, millised on G4Sikate sportimisvõimalused üle Eesti 23 LÜHIUUDISED. Tervitame uusi töötajaid. Küsime, mida kolleegid ootavad alanud aastalt. Kutsume osalema heategevuslikus programmis Match-It!

Hea Sensori lugeja L

oodan, et G4SPressi välja vahetanud Sensor pakub Sulle nii avastamis- kui ka äratundmisrõõmu. Võin kinnitada, et samasuguse rõõmuga valmivad ka Sensori lood, sest valdav osa neist on inspireeritud meie inimestest: andekatest ja hoolivatest kogukonna elu arendajatest ning tugeva tahtejõuga isiksustest. Kohtudes nende inimestega ,olen nii mõnelgi korral tabanud end mõttelt, et küllap mulle mu amet seepärast meeldibki, sest see võimaldab neid vaimustavaid kohtumisi ja mõttevahetusi. Tahan jagada seda rõõmu ka Sinuga.

Intervjuust turvatöötaja ja endise politseinikuga Raul Kukega saad teada, et Rauli jaoks peab maailm olema lahti mõtestatud. Oma rolli selles maailmas määratleb hiljuti infarkti üle elanud mees väga täpselt: „Ma pean inimesi aitama.“ Põltsamaa turvatöötaja, abipolitseiniku ja kaitseliitlase Enno Ottise rollid toetavad üksteist ning moodustavad tummise terviku. Enno südameasjaks on Põltsamaa riskikäitumisega noored, kellest ta kõikidest rollidest tulenevaid teadmisi kasutades kasvatab tublid eesti mehed. Aasta alustaja tiitli pälvinud Anu Stamberg on tõeline koolituste mootor, tänu kellele said G4Si sisekoolitused täiesti uue näo ja hingamise. Põnevaid lugusid on ajakirjas teisigi.

Lisaks uuele vormile muutub ka G4Si häälekandja ilmumissagedus. Varasema 6 korra asemel hakkab Sensor ilmuma 8 korda aastas.

Põnevat lugemist!

SENSOR

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Väljaandja:

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Toimetus:

Julia Garanža

Julia Garanža Maria Šnaper Kristel Saarm Priit Valk Maarika Haavistu Esme Kassak Kristiina Makut Artur Aunapu Ene Raja

Kujundus:

Menu Kirjastus OÜ

Trükk: Kroonpress Tiraaž: 1400

3

intervjuu

4

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

intervjuu

Priit Sarapuu:

tunnustus on oluline ka tippjuhtidele Vestleme Priit Sarapuuga aastavahetusel – ajal, mil enamik meist hindab seni tehtut ning seab järgmise aasta eesmärgid. tekst ja fotod: Julia Garanža

Kaks ja pool aastat juhatuse esimehe ametis on aeg, mis lubab teha esimesi kokkuvõtteid. Millisena näed seda perioodi? Õpipoisi aeg veel kestab, sest G4Sis on nagu eluski alati veel midagi õppida. Kui kunagi, Alarmteci värske juhina, oli mul aga vette visatu tunne, siis nüüd oli juhtimiskogemus olemas. Samas Alarmteci juhtides ei tajunud ma lõpuni, kui suur ettevõte G4S tegelikult on. Paljud ärisuunad, nagu näiteks sularahakäitlus ja parkimine, millega varasemalt pole põhjalikumat kokkupuudet olnud, vajasid süvenemist. Õppisin tundma nende äriloogikat. Esimese aasta jooksul võtsime ette mitmeid muutusi ning mis seal salata, need ei pruukinud kõigile meeldida. Käed tuli õliseks teha. Teine aasta oli ühtesulamise periood, mil tekkis oma meeskond.

Usun, et ärijuhtimisel ja lavakunstil on palju ühist – igal meeskonnaliikmel on oma roll, mille täitmise eest ta vastutab, ning juhil on lavastaja kohustused.

Tehtule otsa vaadates, oled Sa kõigega rahul?

Laias laastus küll, kuid ka vigu sai tehtud.

Pean nende all silmas juhtimiskeskust puudutanud otsuseid. Juhtimistasandi õhemaks muutmine oli viga: paberi peal kaste liigutada ning sünergiat leida on lihtne, tegelikus elus tuleb arvestada palju rohkemaga ja eelkõige inimestega. Oleksin pidanud rohkem süvenema keskuse töökorraldusse. Juhtimiskeskus on ettevõtte süda, kus otsuseid tehakse 24 tundi ööpäevas. Tegu on ettevõtte jaoks väga olulise üksusega ning tahan uskuda, et mullu toimunud muutused näitavad selgelt juhtimiskeskuse väärtustamist.

Millega ma tõesti rahul olen, on meie meeskond. Minu ümber on inimesed, kellega julgen ja tahan edasi minna. Lavastus sai hea.

Mis võiks Sinu kui juhi suurim väljakutse olla?

Suurim väljakutse? See on midagi sellist, mis on alles ees. Tahan, et G4S oleks ettevõte, kuhu inimesed alati tahaksid tulla, nii töötaja kui kliendina.

„Tuleb osata märgata inimest ja tema panust – just seda õpetame oma juhtidele. Oleme käivitanud mitu uut sisekoolitust, kus sisendame juhtidele mõtteviisi: märka ja kiida oma inimeste saavutusi! Tunnustuse saamine on kõigi jaoks oluline, ka mina juhina vajan seda."

„Rahvusvaheline turvakontsern“ – mida see mõiste endas kätkeb Sinu kui Eesti üksuse juhi jaoks?

Eestis, aga ka mujal maailmas on G4S tugev bränd. Tegutseme rohkem kui 120 riigis, olles suuruselt teine tööandja maailmas.

Kuulumisel rahvusvahelisse organisatsiooni on kahtlemata omad suured plussid, tuleb vaid osata need enda kasuks tööle panna.

Esiteks saame kasutada teiste riikide parimaid praktikaid ehk siis juurutada siin Eestis neid ideid, mis on mujal maailmas edukalt end tõestanud. Kui võtta arvesse, et Eesti on jõudnud olla kapitalistlik riik kõigest veidi üle 20 aasta, on meil kindlasti, mida õppida „vanematelt“ riikidelt: äri ajamise tööprotsesse, metoodikaid.

Teiseks, rahvuselises ettevõttes on ka suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Kui on vähegi ambitsiooni ja keeled suus, ei kõla see sugugi ulmeliselt.

Samas käib rahvusvahelise organisatsiooniga alati kaasas tohutu aruandlus. Kontserni juhi vahetumisega, mis börsiettevõtte puhul tähendab alati aktsionäride suuri ootusi, on varasem regionaalne juhtimine asendumas funktsionaalsega. See toob kaasa veelgi põhjalikuma aruandluse ja protsesside standardiseerimise.

G4Si mõistes kuulub Eesti Euroopa suuremate äride hulka ning mõistagi meie tööd ja saavutusi jälgitakse. Minu kui Eesti üksuse juhi jaoks on nende muutuste juures oluline, et säiliks usaldus kohaliku turu tunnetuse vastu, sest riigid ja turud on erinevad

5

intervjuu ning kohalike oludega arvestamine on väga oluline. Oma juhtidele olen ma seega pigem ebamugav alluv.

Oled turvavaldkonnaga seotud olnud ligikaudu 15 aastat. Milliseid arenguid näed selles lähima 10 aasta perspektiivis?

Villu Õuna divisjon juhib droone ja Peeter Torimi üksuses loetakse lisaks rahale ka pangakaarte (naerab).

Kui aga rääkida tõsiselt, siis inimese roll turvalisuse loomisel on ja jääb jätkuvalt oluliseks, kuid on paratamatu, et inimjõu osakaal selles kahaneb ning järjest olulisemaks muutuvad tehnoloogilised lahendused. Turvalisus on inimeste jaoks baasvajadus ja seoses maailmas toimuvatele valvsaks tegevatele sündmustele muutub see aina olulisemaks.

Eesti oludest rääkides on selge, et turvaseadus peab muutuma. Leian, et turvatöötaja amet võiks olla ka immigrantidele avatud (loomulikult mitte kõikides sektorites) tingimusel, et tööandja läbiviidav taustakontroll toimib tõhusalt. Ka riik peaks omakorda selles küsimuses hoolsamalt järelevalvet pidama. Turvavaldkonnas, mis oma olemuselt on paljuski teenindusega seotud, on palju töölõike, kus Eestisse mujalt tulnud inimesed leiaksid sobivat rakendust.

Eks see ole ühiskonna küpsuse küsimus, kuid selge on see, et teenindussektor vajab uusi lahendusi. Selles valguses teevad poliitikute valimislubadused järsult miinimumpalka tõsta pehmelt öeldes nõutuks. Võluvitsana esitatav miinimumpalga tõus suretab reaalsuses teenindussektori töökohti. Juba senised, 10% võrra alampalga kerkimised on pannud teenindusettevõtted otsima viise, kuidas asendada inimtööjõud tehnoloogiaga. Olgu näitena toodud kasvõi kauplustes püsti pandud iseteeninduskassad. Samad väljavaated terendavad ka tööstustele, mis viiakse Eestist soodsama tööjõu otsingutel ära. Palkasid reguleerib turg ja nende tõusu taga peab olema tootlikkuse kasv.

Kas saan õigesti aru, et just selles, n-ö tehnoloogia suunas, liigub ka G4S? Tehnoloogia on siiski kõigest abivahend turvalisuse loomisel. Inimese roll on ja jääb oluliseks. Kindlasti kasvab meie teenusteportfellis tehnoloogiliste lahenduste osakaal, kuid turvavaldkonna alustala on inimesed.

Turvatöötaja amet hakkab järjest rohkem nõudma kõrgemat kompetentsi: keelte valdamist, oskust käsitseda tehnoloogilisi abivahendeid. G4S kui tööandja peab pakkuma vastavat väljaõpet ning hoidma oma töötajaid ehk uute värbamise asemel hoida kogenuid.

Mulle teeb väga head meelt fakt, et turvavaldkonnale omane kõrge tööjõuvoolavus on mullu G4Sis jõudsalt vähenenud, saavutades meie jaoks rekordilise 29,9% piiri.

6

Töövarjupäev 2014: AS Eesti Energia Ida-Virumaal asuvatel objektidel kuulub turvateenistuse ülesannete hulka ka liiklusjärelevalve.

Vasakult paremale: töövarjutatav Jüri Gorsky ja töövari Priit Sarapuu.

„On mitmeid töölõike, kus riik saaks kaasata turvaettevõtteid, vabastades oma ressurssi prioriteetsemateks töödeks, näiteks liiklusjärelevalves. Väiksem riik peabki olema nutikam ning suund koostööpartnerite ja vabatahtlike kaasamiseks on ainuõige samm."

Oma varasemates sõnavõttudes oled märkinud, et riik ja turvasektor peavad tegema rohkem koostööd, sest see võimaldaks kokkuhoidu, ilma et kahaneks ühiskonna turvatunne. Kas näed selles osas arenguid?

Eesti ei ole kõige rikkam riik ning mõistagi peab ta otsima viise kuluefektiivsemaks majandamiseks. Kaitseliit on suurepärane näide selle kohta, kuidas vabatahtlikkuse põhimõte on riigikaitsel hästi toimima pan-

dud. Leian, et riigil on piisavalt neid kohti, kus oma tänaseid teenuseid veelgi arukamalt organiseerida. Detsembris toimunud kohtumistel siseministri ja politseiameti peadirektoriga on see mõte samuti kinnitust leidnud. On mitmeid töölõike, kus riik saaks kaasata turvaettevõtteid, vabastades oma ressurssi prioriteetsemateks töödeks, näiteks liiklusjärelevalves. Väiksem riik peabki olema nutikam ning suund koostööpartnerite ja vabatahtlike kaasamiseks on ainuõige

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

intervjuu Raamatusoovitus

Kes pole veel jõudnud, soovitan lugeda Andrus Kivirähu sulest ilmunud „Rehepappi“.

Minu jaoks on see raamat, millest iga kord leian midagi uut. Eestlaste loomuse avab see parimal viisil, läbi sügava eneseiroonia. Vahel on hea näha end kõrvalpilguga. Usun, et igaüks leiab sellest raamatust tuttavaid karaktereid ja olukordi.

samm. Kodanikuna initsiatiivi võtmine ja hoolimine on riigile suureks abiks ning mulle isiklikult väga meeldib, et see mõtteviis leiab järjest rohkem järgijaid.

Mõtteviisist ning väärtustest rääkides, millega Sa juhina, aga ka inimesena pole kuidagi nõus leppima? Ühekordse tööalase vea eest ei maksa esimese meetmena karistada, olukord tuleb selgeks rääkida ning tehtud veast õppida. Kui inimene mõistab ning tunnistab oma eksimust, tuleb anda uus võimalus. Küll aga ei ole aktsepteeritavad korduvad vead ning pidev väljavabandamine. See on kas märk rumalusest või valesti valitud ametist. Samuti leian, et töövõite ja kordaminekuid peab väärikalt tunnustama. Tuleb osata märgata inimest ja tema panust – just seda õpetame oma juhtidele.

Meil on käivitatud mitu uut sisekoolitust, kus sisendame juhtidele mõtteviisi: märka ja kiida oma inimeste saavutusi. Tunnustuse

saamine on kõigi jaoks oluline, ka mina juhina vajan seda. Kui midagi on hästi läinud, tekib minul isiklikult tahtmine seda õnnestumist teistega jagada. Töövõit paneb mõtte lendama ja tekib intellektuaalne surin, mida saaks veel teha või kuidas arendada teenust nii, et leida suuremat sünergiat.

Isiklikult pooldan mentorlikku tüüpi juhtimist ehk juhendamist ning õpetamist läbi parimate praktikate. Kui kõik toimib – meeskond on motiveeritud ja tulemused head – , ei pea ma sekkumist ja lauskontrolli vajalikuks.

G4Si avalikkus tunneb Sind tõsise sportlasena. Miks on sporditegemine Sinu jaoks nõnda tähtis?

Sportides olen ma parem inimene nii tööl kui ka pereelus. Inimese mentaalne suutlikkus saab alguse tema füüsilisest enesetundest – sellest, kui heas vormis ja kui puhanud ta on. Emotsioonid ja füüsiline vorm on paljuski omavahel seotud. Kokkuvõttes aitab

sportlik eluviis mul teha kvaliteetsemaid ja paremini kaalutletuid otsuseid.

Ja lõpetuseks küsimus, mis aasta esimese lehenumbri puhul on suisa kohustuslik. Mida ootad alanud aastalt?

Mida võiksid oodata G4Si töötajad?

Alanud aastalt ootan positiivse tendentsi kinnistumist personali voolavuses, et inimesed tahaksid meil töötada. Samuti loodan, et jätkub kunagiste klientide tagasitulek. AS Eesti Energia võidetud turvahange oli hea märk – võit oli ootamatu, kuid igati teenitud.

Kõlava nimega projekte oli aasta jooksul teisigi. Viimased aastad on näidanud, et klient oskab märgata kvaliteedi erinevust.

Tütarettevõtted AS Ühisteenused ja Alarmtec on sisenemas uutesse tegevusvaldkondadesse ning loodan neid peagi ka lähemalt tutvustada. Aasta 2015 finantseesmärgid on taas suureks väljakutseks ning need sunnivad kahtlemata pingutama. Tööd saab olema palju, kuid just see viibki meid edasi.n

7

innovatsioon

Põhja piirkonna patrullteenistuse päevnik ja turvatöötaja Tarvo Räni tõdeb, et nii nagu iga uus seade vajab ka e-patrullJulia harjumist. tekst ja fotod: Garanža

E-patrull – tark mees turvatöötaja taskus

tekst ja fotod: Julia Garanža

Jaanuaris said G4Si patrullekipaažid kasutusse ilmastiku- ja löögikindlad epatrulli seadmed, mis viivad koostöö juhtimiskeskuse ja patrullekipaažide vahel uuele, digiajastule kohasele tasemele. Teiseks e-patrulli nime kandva lahenduse plussiks on info edastuse täpsus ning selle kohene kättesaadavus kliendi jaoks.

E-patrull juhendab ekipaaži kohale

E-patrulli lahendus võimaldab edastada häireinfot ekipaažidele, tagades info terviklikkuse ning GPS koordinaatide põhise navigeerimise. Häire teenindusprotsess toimub käsiterminalis ning allkirjastatud elektrooniline häireakt jõuab G4Si infosüsteemidesse, sealhulgas e-teenindusse, kus see on koheselt nähtav kliendile, automaatselt.

Projekti käivitanud äriarendusosakonna juhataja Andrus Jauki sõnul aitab e-patrulli kasutuselevõtt ära hoida inimfaktorist tingi-

8

tud kommunikatsioonitõrked: „Kui patrullekipaaži turvatöötaja on käsiterminali abil kinnitanud häire vastuvõtmise, avab e-patrull talle lähima teekonna häiret andva objektini. Varasem juhtimiskeskuse poolne objektini juhendamine ning selle iseärasuste selgitamine jääb ära, sest seade annab patrullile kogu vajaliku info kätte.“ Juhtimiskeskuse juhataja kt Reiko Tääker lisab, et pikemas perspektiivis vähendab e-patrull häirejuhtimisoperaatorite töökoormust. „Piltlikult öeldes, võrreldes varasemaga muutub juhtimiskeskuse töökeskkond märksa vaiksemaks, sest telefonikõnede arv väheneb ligi kaks korda. Tänu sellele saab juhtimiskeskus rohkem võimalusi põhjalikumaks suhtlemiseks kliendiga,“ leiab Reiko Tääker.

Valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul eelnes e-patrulli käivitamisele põhjalik arutelu tema juhitavas üksuses. „Kaalusime võimalikke miinuseid ja plusse ning tõdesime, et viimaseid on tugevalt rohkem. Esiteks, süsteem sisaldab endas navigeerimisvõimalust ning aitab

aja- ja sidekulusid kokku hoida. Teiseks langeb sellega ära väljasõiduaktide puudulik täitmine, nende teekond kliendihaldurini saab olema lühike ja takistusteta. Samuti aitab süsteem ära hoida patrullide risti saatmist. Kolmandaks saame paremini kontrollida meie inimeste töö kvaliteeti, sest kõikidest tegevustest jääb märk maha," selgitab Villu Õun.

Ta peab tähtsaks sedagi, et seadmed on varustatud paanikanupuga, mis positsioneerib abi vajava ekipaaži.

Aruandlus muutub kiiremaks ja täpsemaks

Lahenduse seadistus võimaldab patrullil teha ning saata otse sündmuskohalt pilte, mis annavad kliendile kohese ja täpsema ülevaate objektil toimuvast. Lisarakendus võimaldab teha pilte rohkem, et vajadusel saaks juhtimiskeskus siduda need häireraportiga. Käsiterminali abil saab klient koheselt ka allkirjastada häireraporti. Kui võtta arvesse, et keskmiselt nõuab patrulli sündmusko-

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

INNOVATSIOON

• sisaldab navigeerimisvõimalust, • aitab aja- ja sidekulusid kokku hoida, • tagab väljasõiduaktide nõuetekohase täitmise, • aktid jõuavad kiirelt kliendihaldurini, • aitab ära hoida patrullide risti saatmise, • võimaldab kontrollida töö kvaliteeti, • on varustatud paanikanupuga, mis positsioneerib abi vajava ekipaaži.

Fotokaamera

GPS-logi

Häire info

Tööde ootejärjekord

Positsioneerimine

Häireakti saatmine

Allkirjastamisvõimalus

C CC

Paanikanupp

C C C

CC

Nagu iga suurem tehnoloogiline investeering, nõudis ka 240 000 eurot maksnud e-patrulli käivitamine mitme G4Si üksuse koostööd ja kaasamõtlemist. Arenduse algfaasis oli suureks abiks välismaa kolleegide kogemus, nimelt on Eesti e-patrulli aluseks võetud Taani ja Soome G4Si kolleegide lahendus. „Arendusprojekt käivitati 2014. aasta kevadel koostöös Rootsi juhtiva mobiilirakenduste arendusettevõttega PocketMobile. Jaanuaris oleme IT osakonna kaasabil e-patrulli tööle rakendanud ning esimesed häired käsiterminalide abil on juba teenindatud,“ täpsustab äriarenduse osakonna juhataja. Ühena esimestest teenindas reaalse häire e-patrulli abil Põhja piirkonna patrullekipaaži turvatöötaja Kristen Sarapuu. Tegu oli paanikahäirega, mis tuli seoses avaliku vargusega ühest Tallinna alkoholipoest. Kõik toimis.

IT osakonna projektijuhi Toomas Altvee sõnul lõi e-patrulli kasutusele võtmine täiesti uue oluk orra ärikriitiliste süsteemide töö korralduses. Kui seni töötas Safecon ühesuunaliselt, võttes vastu signaale objektidelt, siis epatrullis muutus töö kahesuunaliseks – lisaks signaalide vastuvõtmisele väljastab Safecon ka infot, saates seda e-patrulli süsteemi. „See seab uued ja kõrgendatud väljakutsed Safeconi süsteemi haldamisele ja selle töö tagamisele,“ selgitab IT projektijuht. „Tagamaks e-patrulli lahenduse toimimist ning pakkumaks infotehnoloogilist tuge Koduvalve Pluss teenuse jaoks, võtame tööle uue süsteemiadministraatori, kes hakkab haldama mõlemat süsteemi,“ täpsustab IT osakonna juhataja Margo Külv. n

E-patrull:

C

E-patrulli "köögipoolest“

Jaanuari lõpuks läbisid e-patrulli koolituse 335 patrullekipaaži turvatöötajat ja 45 juhtimiskeskuse häirejuhtimisspetsialisti.

C

hale sõitmist ning asjaolude kontrollimist ligi 17 000 häiret kuus, annab häire teenindamisega kaasneva kommunikatsiooni e-patrulli suunamine märkimisväärse aja kokkuhoiu. „Kõik andmed fikseeritakse automaatselt: häire alguse aeg, selle edastamine patrullile, patrulli kinnitus, ekipaaži kohale jõudmine, olukord objektil ning ekipaaži edaspidised tegevused. Kõik on üheselt arusaadav ning kättesaadav kõigile seotud osapooltele,“ räägib Andrus Jauk. Ühe lisaboonusena märgib ta ka ettevõtte jaoks oluliselt lihtsamaks muutuvat algandmetel põhinevat tegevuste analüüsi.

Andrus lisab, et enamik tegevusi on patrulli jaoks seadme abil lihtsasti „linnutatavad“, asendades varasemad telefonikõned ja paberdokumendid.

E-patrull on seadistatud talletama sisestatud infot ka siis, kui andmeside kvaliteet peaks ajutiselt kõikuma. „Kehva levi tingimustes jääb info seadme mällu ning läheb teele kohe pärast uuesti võrgu leidmist. Vajadusel saab infot alati dubleerida telefoni- või raadioside abil,“ selgitab Andrus Jauk.

Häire töötlemise taimer

C

Telefon

Objekti informatsioon

9

koolitus

Anu Stambergile esitletakse Ida-Virumaal toimunud koolitusel, kuidas meie töötajad näevad G4Si.

Anu Stamberg:

Kliendi rahulolu tagavad asjatundlikud ja teadlikud töötajad tekst: Kristiina Makut FOTO: JULIA GARANŽA

2014. aastal asus G4Si koolitusjuhina tööle Anu Stamberg, et anda uut hingamist töötajate koolitamisele. G4Si tiimiga liitudes oli tal selge visioon ja soov anda oma panus töötajate koolitamise süsteemi arendamisse. Uurime Anult, mis peitub tema mitmekülgse persooni taga ja kuidas ta hindab oma esimest G4Sis töötatud aastat.

Anu, mis tõi Sind koolituste juurde?

Minu esimene haridus oli meditsiin. Lõpetasin Tartu meditsiinikooli ja töötasin seejärel seitse aastat Tartu Kiirabis. Töö kiirabis oli väga huvitav ja mitmekülgne: see oli tõeline elukool, mis õpetas kriitilistes olukordades kiiresti tegutsema ja lahendusi leidma. Nii kummaline kui see po-

10

le, siis ka erakorraline töö võib muutuda rutiiniks. Töötamise ajal õppisin Tartu Ülikoolis õendusteadust, mille lõpetamise järel pakuti tööd Tallinna keskhaigla koolituskeskuse juhatajana.

Sealt saigi alguse tee koolitusmaailma. Viimased aastad enne G4Sis tööle asumist tegutsesin vabakutselise koolitajana ning viisin läbi erinevaid suhtlemisalaseid koolitusi ja treeninguid.

Kuidas oled end koolituste alal täiendanud?

Olen õppinud täiskasvanute koolitajate kvalifikatsioonikursusel ja Tallinna Ülikooli magistriõppes organisatsioonikäitumist. Lisaks olen läbinud suhtlemistreeneri väljaõppe, õppinud protsessitööd, motiveerivat intervjueerimist ning omandanud ka holistilise regressiooni

terapeudi kutse (inimest ühtse tervikuna käsitlev teraapiavorm – toim).

Mis eesmärgid oled seadnud oma tööle G4Sis? Töötan selle nimel, et koolitusi ja inimeste arendamist väärtustataks rohkem, ja loodan, et ettevõte on valmis sellesse ka rohkem panustama. Koolitustel on organisatsiooni arengus tähtis koht ning inimestesse investeerimine tõstab ka äri tulemuslikkust. Olen veendunud, et mida asjatundlikumad ja teadlikumad on meie töötajad, seda suurem on ka meie kliendi rahulolu. Koolitustel on oma kindel koht tööprotsesside toetamisel, aga see ei ole kindlasti ainus viis töötajate tulemuslikkuse suurendamisel.

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

koolitus G4Si sisekoolitused on saanud uue sisu ja vormi tuse lõpuks jagati kõigile osalejatele kaasa loosi teel saadud mõttetera. Minule sattus selline: „Kui sa oled jõudnud nii kaugele, et sa ei suuda teha enam ühtegi sammu, oled käinud ära ainult poole teest, milleks sa võimeline oled (Hiina vanasõna).“

Kristi Vetemaa, võlanõuete jurist, osaleb „Targa juhi õpitoas“ Mul õnnestus Targa Juhi Õpitoa koolituste tsüklist osa saada vaid n-ö finišist. Õpituba oli väga erinev kõikidest varem toimunud koolitustest, sest kui eelmised olid pigem teoreetilised loengud, siis viimases moodulis tuli kõike varasemalt õpitut rakendada praktikas. See oli tõeline meeskonnatöö tuleproov, kus meid heideti piltlikult öeldes tundmatus kohas vette ehk sõna otseses mõttes tänavale. Pidime leidma lahendused kõikvõimalikes erinevates situatsioonides, kus kasutusele tuli võtta nii GPS koordinaadid, suhtlemisoskus, mõistatuste lahendamine, tiimitöö kui ka seni avastamata näitlejatalent. Päev oli äärmiselt põnev ning tore, täis üllatusi ja keerulisi ülesandeid, mis kõik osalejad üheks tiimiks liitis.

Eda Paalberg, Tartu juhtimiskeskuse vahetuse ülem, patrullekipaaži turvatöötaja, osaleb õppetsüklis „Tuleviku tegija“ Oskus teha koolitust teistmoodi, kaheksesi tandemina, oli midagi uut. Koolitus, kus õppematerjali paberilt lehekülgede kaupa ette loetakse, ei pakuks nii suurt huvi ning jääks igavaks. Seekord õppematerjali laua peal ei olnud ning päevakava oli ilmselt sihilikult jäetud „segaseks“, et tekitada suuremat huvi.

Koolitajad Signe ja Kati alustasid küsimusega, et MIKS me sinna koolitusele tulime? Õhkkond oli meeldiv ja sõbralik. Koolitajatel oli oskus igavad asjad huvitavaks ja keerulised asjad lihtsaks rääkida.Tore oli meeskonnana lahendada loomingulisi ülesandeid.

Eriti meeldis, et ei olnud õigeid ega valesid vastuseid, vaid olid erinevad arvamused. Nagu alati, nii ka seekord olid teretulnud näited reaalsest elust. Kooli-

Mis on suurimad väljakutsed G4Si inimesi koolitades?

Kõige suurem väljakutse puudutab ilmselt seda, kuidas suurt hulka töötajaid väiksemateks gruppideks jagada ja koolitada nii, et igaüks midagi kasulikku õpiks, mida töös ja tavaelus praktiliselt kasutada saab.

Inimene võiks tunda, et koolitus on talle isiklikult vajalik, mitte tööandja poolt vägisi pealesurutud info. Näiteks võib lisaks teadmistele kasu olla sellest, kui saab kolleegidega mõtteid vahetada, ja saada tänu sellele positiivse emotsiooni ja sära silmadesse.

Kindlasti võtab mul veel veidi aega turvavaldkonna spetsiifika tundmaõppimine, aga selleks on mul palju kompetentseid kolleege, kellega koostööle võib alati loota.

Mis iseloomustab Sinu arvates head koolitajat?

Kõige tähtsam on, et koolitaja sobiks koolitatava grupiga. Ta peab arvestama grupi või organisatsiooni eripärasid ja seda toetab põhjalik eeltöö. Vajadusel tuleb kohtuda juhtidega, viia läbi küsitlusi, intervjuusid – koguda nii palju infot kui võimalik. Kindlasti on oluline ka inimeste- ja grupitunnetus ning oma valdkonnas professionaalsus. Siiski ei sõltu koolitustulemus mitte ainult koolitajast, vaid suures osas ka koolitatavatest ja võimalusest, kuidas praktilises töös õpitut rakendada.

Mis metoodikaid Sina ja Sinu tiim G4Si töötajate koolitamisel kasutab?

Kasutame võimalikult palju aktiivõppe metoodikaid, tehes erinevaid grupitöid ja lahendades ülesandeid. Suur roll on ka näitlikustamisel videote kasutamise teel. Inimene õpib kiiremini ja efektiivsemalt ise asju läbi tehes ja aktiivselt kaasa mõeldes. Just sellel eesmärgil julgustame inimesi omavahel diskuteerima ja ise lahendusi välja pakkuma.

Mis uuendusi on meie koolitustiimilt lähitulevikus oodata?

Juba lähiajal ilmub meie siseveebi Moodle’ipõhine e-koolituskeskkond, kust saab teadmisi nii meie toodete, teenuste kui „Mina olen G4S“ hea tava kohta. Üritame pakkuda võimalikult mitmekülgseid materjale, nende seas konspekte, videoid ja teste oma teadmiste kontrollimiseks.

Alates veebruarist hakkab Tallinnas kord kuus toimuma „Tere tulemast G4Si!“-päev, kuhu on oodatud osalema kõik uued töötajad kõikidest piirkondadest. Sel päeval tuleb uusi töötajaid tervitama juhatuse esimees.

Katrin-Helen Uulits, turvatöötaja objektilt USA saatkond, osaleb õppetsüklis „Tuleviku tegija“ Koolitus oli üles ehitatud hoopis uudsemalt. Koolitajate, kahe energilise inimese Kati ja Signe osavus meid kohe algusest peale nii suure huviga kuulama ja kaasa mõtlema panna, et vahepeal omi mõtteid mõlgutada polnud enam mahtigi, ei juhtu mitte alati.

Meeldis ka see, et koolitajatel ei olnud ootamatute olukordade lahendamisega mitte mingeid probleeme. Isegi hilinenud lõunasöögi oskasid nad pöörata põnevaks seikluseks, kus varasemalt kaasa võetud kommikotist pidid kõik midagi keha kinnituseks välja valima ning hiljem asusime kommide/kommipaberite järgi moodustatud võistkonnaga vastu uutele väljakutsetele.

Koolituse lõpus sai teha ettepanekuid, milliseid teemasid võiks veel selle koolituse raames käsitleda. Üks ettepanek oli meil kõigil ühesugune – Kati ja Signega taas kohtuda.

Arvamusi küsis Kristel Saarm

Uus töötaja saab ülevaate ettevõtte väärtustest ja eesmärkidest ning põhimõtetest. Päeva jooksul jagavad erinevate valdkondade juhid ja spetsialistid mitmekülgset infot, et G4Si sisseelamine läheks ladusamalt ja iga töötaja tunnetaks, et ta on tähtis osa tervikust. Turvatöötajate täienduskoolitustel on sel aastal rõhuasetus suhtlemisoskusel keerulises situatsioonis ja turvataktikal. Kuna tahame areneda teenindusettevõttena, on kindlasti tulemas teenindusalaseid koolitusi. Lisaks panustame juhtide ja koolitajate arendamisse.

Käimas on erinevaid projekte ning kokkuvõttes on plaane päris palju. Igal juhul saab 2015 olema tegus aasta! n

Alates veebruarist hakkab Tallinnas kord kuus toimuma „Tere tulemast G4Si!“-päev, kuhu on oodatud osalema kõik uued töötajad kõikidest piirkondadest. Päeva jooksul jagavad erinevate valdkondade juhid ja spetsialistid mitmekülgset infot, et G4Si sisseelamine läheks ladusamalt ja iga töötaja tunnetaks, et ta on tähtis osa tervikust.

11

G4Si koolituste välimääraja Koolituse nimetus

Eesmärk

Käsitletavad teemad

Sihtgrupp

Tere tulemast G4Si

Toetada uusi töötajaid ettevõttesse sisseelamisel

Ülevaade G4Si struktuurist, tegevuspõhimõtetest, organisatsioonikultuurist ja heast tavast

Targa juhi õpituba

Juhtidele vajalike teadmiste andmine

Teemad täpsustuvad

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Turvatöötaja kompetentsimudelile vastav kutseõpe

Klienditeeninduse baaskoolitus

Osalejate arv kokku

kõik uued töötajad

u 500

juhid

u 100

Turvatöö põhitõed, turvataktika, tööohutus, esmaabi, õigusaktid jne

turvatöötajad

u 345

Teeninduse baasteadmised ja oskuste arendamine

• Suurepärase teeninduse põhietapid • Edukas toimetulek rahulolematu kliendiga • Konstruktiivse ja positiivse tagasiside andmise kuldreeglid • Lisamüügi võimalused

TTD tehnikud

48

Klienditeeninduse jätkukoolitus

Teenindusalaste oskuste täiendamine

Toimetulek keeruliste teenindusolukordadega

TTD tehnikud

48

USA saatkonna töötajate täienduskoolitus

Tööalaste kompetentside arendamine

Tuleohutus, turvataktika pommiohu korral jmt

turvatöötajad

39

Euroopa Komisjoni töötajate Täienduskoolitus

Tööalaste kompetentside arendamine

Läbivalgustusaparaadi kuvatava pildi tõlgendamine ja analüüs

turvatöötajad

12

Turvatöötajate täienduskoolitus

Arendada töötajate suhtlemisoskust turvatöös ette tulevates kriitilistes olukordades

Käitumine ja suhtlemine turvataktika olukorras, teooria ja praktiliste juhtumite arutelud

VD mehitatud valve

u 1550

Turvajuhi põhiõpe

Kompetentsimudelipõhine kutseõpe

Turvaplaani koostamise põhimõtted ja koostamise juhised, riskide juhtimine, turvalisuse juhtimine, kliendikogemuse juhtimine, inimeste juhtimine jne

turvajuhid või kohusetäitjad

10

Liikluse reguleerija koolitus

Teadmised ja oskused liikluse reguleerimisest väliürituste läbiviimiseks

Reguleerija psühholoogiline ettevalmistus, seadused, reguleerija kohustused ja turvalisus, liikluskorraldus teetöödel jne

kõik huvilised

u 75

G4Si hea tava koolitus

G4Si hea tava tutvustamine

Sise- ja väliskliendi teeninduses olulised põhimõtted

MD, KD, TTD

120

Patrulli täienduskoolitus

Turvataktikaalaste teadmiste ja oskuste arendamine

Praktiline turvataktika: 1. Objekti kontroll 2. Ruumidesse sisenemine 3. Kinnipeetava transport

patrulli turvatöötajad

u 330

SRD täienduskoolitus

Tööalaste kompetentside arendamine

Teemad täpsustuvad

Rahaveo- ja -töötluse töötajad

u 240

Ajaplaneerimise kunst: lõpeta edasilükkamine ja tee ära! tekst: Maarika Haavistu Kas Sinuga on juhtunud, et tööpäev saab läbi, kuid kõik selleks päevaks planeeritud tegevused ei ole ikka tehtud? Minuga küll. Kas Sinuga on juhtunud, et lükkad tegevused homse varna? Ja homme lükkad tegevused ülehomsesse?

Pean tunnistama, et minuga on küll juhtunud.

Brian Tracy kirjutab raamatus „Eat That Frog!“ (ilmunud eesti keeles „Pistke nahka see konn“), et tegevuste edasilükkamise ja motivatsiooni puudumise peamine põhjus on selgusetus, mida, millises järjekorras ja mis põhjusel tehakse. Panin kirja raamatust pärit näpunäiteid, kuidas lõpetada tegevuste lõputu edasilükkamine ja need lihtsalt ära teha. #1 Määra tegevusele eesmärk Otsusta, millist tulemust tahad saavutada. Pane see kirja. Võimalusel määra tähtaeg. Tee nimekiri kõikidest tegevustest, mis aitavad eesmärki saavutada. Otsusta tegevuste järjekord, määrates neile prioriteet: A – kõige olulisem ja E – kõige ebaolulisem. Tegutse koheselt. Määra igaks päevaks tegevused, mis viivad eesmärgile lähemale.

12

#2 Valmistu põhjalikult Korralik eeltöö aitab aega efektiivselt kasutada.

Kuid nii uskumatuna, kui see ka ei tundu, aitab sellele kaasa ka sobiva töökeskkonna loomine.

#6 Keskendu korraga vaid konkreetsele tegevusele Üks tegevus korraga. Ära lase ennast mitteasjassepuutuval segada.

#3 Planeeri iga päev ette Päeva tegevuste planeerimine võtab aega vaid 10 minutit, kuid tõstab sinu efektiivsust 25% võrra ja säästab aega kuni 2 tundi päevas. Alusta juba täna: koosta päeva, nädala ja kuu tegevuste nimekiri.

#7 Lükka edasi oskuslikult Sa ei jõua kõike teha ja midagi peab edasi lükkama. Päeva alguses tee esmalt olulised tegevused, lükka edasi vähem väärtust loovad tegevused.

#4 Kujunda ajakava Iga minut loeb. Ära raiska aega.

# 8 Juhi end Kõik on Sinu kätes: distsiplineeri ja motiveeri iseennast tegevusi lõpule viima. Premeeri ennast, kui midagi eriti hästi läheb.

#5 Rakenda Pareto printsiipi ehk 80:20 reegel 20% tegevustest annab 80% tulemustest. Keskendu iga päev 20% ajast olulistele tegevustele.

#9 Vajuta aeg-ajalt off-nuppu Puhka tehnoloogiast, mine jalutama ja hinga värsket õhku. See aitab mõtteid korrastada. #10 Vaata tulevikku Sea pikaajalisi eesmärke – see aitab hoida fookust ja saavutada lühiajalisi.

Alusta juba täna ja see muudab Sinu elu!

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

kampaania

Teeni palgalisa ja võida iPad! Kas teadsid, et lisaks värbamispreemiale on kõigil G4Si töötajatel võimalik võita endale iPad Mini? Loosisime aasta alguses ühe iPadi välja eelmise aasta soovitajate vahel ning uus ootab omanikku juba juuni lõpus. Tekst: Indrek Sarjas, ESME KASSAK

K

õigi nende vahel, kelle soovituse tulemusena vormistati 1. septembrist kuni 31. detsembrini 2014 tööle uus töötaja, loosisime välja väärt tahvelarvuti iPad Mini 16GB WIFI Space Grey. Õnnelikuks võitjaks on Rando Kosk! Palju õnne!

Uus iPad Air 16 GB WIFI Silver ootab väljaloosimist juba mõne kuu möödudes. Loosimisel osalevad kõik need, kelle soovituste alusel vormistatakse 1. jaanuarist kuni 30. juunini tööle uus töötaja. Loomulikult maksame Sulle ka iga soovitatu eest preemiat 130 eurot. Muide, mullu vormistati meie omatöötaja soovituse alusel tööle 177 uut töötajat ja nende soovituste eest maksti välja 23 010 eurot.

Kuidas soovitada?

Uurisime tublidelt soovitajatelt, keda ja kuidas nad on värvanud. Tartus patrullis töötav Joonas Trolla naasis pärast mõningast eemalolekut G4Si eelmisel aastal ning on tagasi tulles soovitanud tööle kolme-nelja tuttavat. Kahest soovitatust on saanud tänaseks talle head kolleegid, kellele on ta ka ise saanud nõuga abiks olla. Kõige keerukamaks peab Joonas soovitamise puhul otsustamist, keda soovitada. „Ei taha heast tuttavast ilma jääda ega ka seda, et ülemus viltu vaataks,“ selgitab ta. Eelkõige on Joonas soovitanud oma tuttavaid patrulli tööle, sest just selle töö kohta on tal endal kogemus olemas. Tartust rääkides märgib ta ära sellegi, et paljusid motiveerib töö ja kooli ühendamine – on võimalik õppida ning samal ajal paindliku graafiku alusel töötada ja lisa teenida.

Möödunud suvel juhtimiskeskusse vahetuse juhina tööle asunud Raigo Pae soovitas eelmisel aastal tööle ühe töötaja, kellel oli varuks ka varasem kogemus juhtimiskeskusest. „Ta tundis huvi, suhtlesime pikalt ja ma selgitasin talle, mida see töö endast kujutab ja mis on keskuse töös vahepeal muutunud,“ räägib Raigo. Samuti oli Raigo soovitusega kohal, kui üks kolleeg soovis ettevõttesiseselt ametikohta muuta, mis värbamisstatistikas siiski ei kajastu.

Lennujaamas töötavat Rando Koske, kes soovitas tööle ühe inimese, tabas võit ootamatult. „Ma teadsin värbamispreemiast, kuid iPad oli minu jaoks üllatus. Olin parasjagu matemaatika loengus, kui Indrek Sarjas mulle võidust teatas. Muidugi oli mul väga hea meel,“ räägib võitja. Rando õpib töö kõrvalt ärijuhtimist ning peab tööle soovitamisel tugevateks argumentideks paindlikku graafikut ja häid kolleege.

Eelkõige on ta valmis tuttavaid soovitama tööle, milles tal ka endal kogemus on. „Ma ei saa ju lubada, et kusagil mujal on sama äge kui meie objektil!“ n

Palgalisa teenimiseks ja iPad võitmiseks toimi nii: • Sul on sõber, tuttav või tead mõnda head inimest meie konkurendi juurest või kasvõi trennisaalist, kes sobiks meile turvatöötajaks, Sulle kolleegiks ja kliendile usaldusväärseks partneriks.

• Sa räägid talle oma tööst ning soovitad meile tööle tulla.

• Inimene tuleb G4Si karjäärikeskusesse või piirkondlikku esindusse ja täidab tööle asumise ankeedi.

• Meie anname inimesele infot, milliseid täitmata ametikohti on ja leiame talle sobivaima (ankeedile kirjutab tööle tulija soovitajana Sinu nime).

• Kui soovitatu läbib kõik värbamisprotseduurid ja sõlmib töölepingu, arvestatakse järgmisel palgapäeval Sinu töötasule lisaks 65 eurot (bruto).

• kui Sinu poolt soovitatud inimene töötab vähemalt 4 kuud, arvestatakse Sinu töötasule lisaks taas 65 eurot (bruto).

Lennundusosakonna juhataja Kristjan Saarik annab iPadi üle Rando Kosele

Vaata tööpakkumisi: net.g4s.ee -> Koolitus ja karjäär -> Tööpakkumised

13

kaanelugu

Saaremaa mees

tagab korda Põltsamaal „Jaa, Enno on suur sõjard!“ ütlevad tunnustavalt ja veidi justkui ettevaatlikult Enno Ottise Põltsamaa kolleegid. Sõjardiks nimetatu ise aga peab end hoopis suureks metsa ja vabaduse austajaks. tekst: Julia Garanža fotod: Julia Garanža, erakogu

N

eed on kaitseliitlase ja G4Si Põltsamaa patrullekipaaži turvatöötaja Enno Ottise sõnul ühed temale olulisemad väärtused.

Aasta täis tegusid ja tunnustusi Aasta 2014 tõi Ennole mitu auga välja teenitud tunnustust. Maikuus sai ta koos paarimees Villu Vallistega Lõuna prefektuuri abipolitseinike üksuse kutsemeisterlikkuse võistlustel esikoha. Mõlemad mehed on staažikad kaitseliitlased: Villu on Kaitseliidu Jõgeva malevkonna pealik, Enno aga juhib

14

Põltsamaa üksikkompaniid. Abipolitseinike ridades on Enno alates 2001. aastast.

“Usun, et iga Eesti Vabariigi kodanik tahab, et tema kodukoht oleks turvaline ning et tänaval võiksid rahulikult kõndida nii koolist tulev laps kui ka poekotiga vanamemm. Et politsei igale poole ei jõua, tuleb ka teistel inimestel turvalisusesse oma panus anda,” ütles mees võistlustele järgnenud autasustamisel.

Oktoobris pälvis Enno Jõgevamaa aasta koolitaja tiitli. Nimelt Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii pealikuna koolitab ta tulevasi noorkotkaid, kodutüt-

reid, kaitseliidu noorliikmeid ja kõiki teisi kaitseliitlasi, tehes seda tööd oma vabast ajast ja tahtest.

Tunnustamist kajastanud ajalehele „Vooremaa“ selgitas Enno, et noortega ajendas teda tegelema põhitöökoht turvafirmas G4S, kus ta öösiti Põltsamaa linnas ringi sõites nägi, millega noored öisel ajal tegelevad.

Nii küpses tema peas mõte, et tuleks hakata noori tänavalt n-ö ära korjama ja pakkuda neile alternatiivset tegevust. Veel lisas asjaosaline, et nüüd, mil omad lapsed kodust läinud, saab ta oma aega vabatahtlikuna pühendada ka võõrastele lastele.

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

kaanelugu ne." l: "Laiguline vorm on mulle südameläheda Kaitseliidu üritustel on Enno alati koha

Enno Ottis

Jahimees aastast 1979 Kaitseliidu liige aastast 1992 Abipolitseinik aastast 2001 AS G4S Eesti töötaja aastast 2003

Arvamusfestival 20 14.

Enno Ottise Kodumaast, metsast ja vabadusest

Toob noored tänavalt Kaitseliitu

Kust Enno militaarsed huvid alguse said? „Saaremaal, kust ma pärit olen, sai poisikesena mängitud igasugu sõjalise kraamiga, seda oli vabalt leida kasvõi metsas. Jahimees olen aastast 1979,“ loetleb ta. Nõukogude ajal teenis Enno aega eliitvägedeks peetavas allveelaevastikus. Kõige pikem periood, mille ta keemik-dosimetristina merepõues veetis, ilma et oleks korrakski horisonti näinud, kestis 5 kuud. „Keegi meeskonnas peale allveelaeva juhtkonna ja leedukast šifreerija ei teadnud, kus me selle ajaga jõudsime ära käia, kuid kaldale jõudes sai igaüks rinnamärgi „Eriti kauge reisi eest“,“ räägib Enno. Kui aasta pärast Eesti iseseisvumist tuli ettepanek astuda Kaitseliitu, ei mõelnud ta pikalt.

Vestluse ajal heliseb mehe telefon korduvalt: politseist uuritakse, kas Enno saab võtta abipolitseiniku vahetuse, ja noored registreerivad laskmistrennile. Kaks aastat tagasi toimus Enno Ottise ja Jõgeva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Sõmera vahel vestlus, mis tõi Enno tihedasse kalendrisse veel ühe väljakutse. „Rääkisime Üllariga Põltsamaa noortest ning kumbki tõdesime, et tegevusetus ajab nad rumalusi tegema: jooma ja linnavara lõhkuma. Üllar ütles, et sa oled ju üksikkompanii pealik, mõtle midagi välja!“ Ning Enno mõtleski. Ta kutsus linna peal halva kuulsusega noored Kaitseliitu, lähenes neile individuaalselt ja rääkis igaühega eraldi. „Kaotada polnud mul midagi ja ju

metsatarkused • Metsa minnes lae telefon täis ning anna lähedastele teada, kuhu plaanid minna ning kuna tagasi tulla.

• Riidesse pane kihiliselt ja erksavärviliselt, nii on vajadusel lihtsam metsas ära eksinut leida.

• Õpi kasutama kompassi!

Kui GPS ei toimi ja telefon tühi, on kompass metsalise suurim abivahend.

15

kaanelugu Sõbrad: Ennoga on seljatagune kindel

Raivo Joorits, Jõgeva maleva Põltsamaa malevkonna kaitseliitlane vanemseersant Enno on väga hea suhtleja, küllap ta valdab inimeste lugemisoskust. Reeglina on noortega ühise keele leidmine raskem, kuid Enno saab sellega väga hästi hakkama. Ta oskab noori kaasa tõmmata ning nad peavad temast lugu. Minu jaoks on Enno parim sõber, keda tunnen juba aastaid.

Saul Sikk, ametivend turvaettevõttest Topsec Turvateenused OÜ Lisaks sellele, et oleme Ennoga sõbrad ja naabrid, puutume üsna palju kokku ka tööalaselt. Kui tööl olles (Põltsamaa Selveris – toim) näen, et on Enno vahetus, siis tean, et seljatagune on kindel.

Mul on selle mehe kohta vaid kiidusõnu: see, kuidas ta noortega tegeleb, vormides neist tublid eesti mehed, on imetlusväärne. Et noored ei kipuks end tänaval välja elama, viib ta nad metsa, kus oma energiale leitakse kasulik väljund.

Muide, mul on olnud olukordi, kus pahandustesse sattunud noored on öelnud: kutsu parem politsei, ära Ennot kutsu!

Oluline on märkida sedagi, et inimeste korrale kutsumiseks ei pea Enno jõudu kasutama, sest tema sõnadel on kaalu. Suvel oli mul situatsioon, kus vahetult enne poe sulgemist tuli üks külastaja kurtma, et tal varastati spordikott, millega mees pidi reisile minema. Vaatasin videosalvestusi ning leidsin, kes koti võttis. Helistasin Ennole, rääkisin loo ära ning varsti selguski, et kirjeldusele vastav noormees on parasjagu teises kaupluses. Mõne aja pärast oli Enno juba koos politseiga noormeest poe juures ootamas.

Meil on väga ladus koostöö ja seda me ei vaata, et vormid on seljas erinevad.

16

"Poisid registreerivad laskmistrennile," selgitab Enno järjekordset telefonikõnet vastu võttes. mu ettepanek siis meeldis neile,“ tõdes ta.

Relvandus, metsamatkad ja ellujäämisõpetus mõjusid toona 14–15-aastastele poistele ahvatlevalt ning õige pea said neist kompanii noorliikmed. „Tead, ära nimeta mu noori tänavapoisteks, esiteks ei hulgu nad enam tänavatel ringi, teiseks, see oleks neile solvav,“ hoiatab Enno. Ta lisab selgituseks: „Poisid teavad, et saavad siin käia, kui kaks tingimust on täidetud: suhted vanematega head ning kooliasjad korras.“ Enno usub, et Kaitseliit pakub noortele köitvat tegevust ning kompanii majas, mille ruume kasutab ka G4Si Põltsamaa patrull, on kord maksma pandud. „Vanemad on muutustega rahul ning minu jaoks on see väga oluline näitaja,“ räägib ta. Oma noortele õpetab ta topograafiat, metsas hakkama saamist, relvade käsitsemist, laskmist ning esmaabi andmist.

Sügav side metsaga Metsa tundmisega ning oskusega selles edukalt hakkama saada ka siis, kui tsivilisatsiooni hüved saavad otsa, on Ottisel veel üks seos.

Nimelt seente ja marjade hooaeg tähendab tema jaoks lisatööd, sest Eestimaa metsades algab äraeksinute otsimise periood.

Enno räägib lugu, kuidas ta koos teiste vabatahtlikega otsis Pajusi vallas metsa läinud linnaprouat. „Naine läks mehega riidu, võttis suure ämbri ja läks metsa närve rahustama. Kui ta õhtul tagasi ei tulnud, hakkas mees muretsema ning hommikul asusime suurte jõududega, 30–40 inimesega, prouat metsast otsima. Ei mingit tulemust. Politsei positsioneeris naise telefoni ära ja nägi, et see asub kodus. Selgus, et kogu selle aja peitis naine end talus lauda all…“

Enno räägib, et seeneliste hooajal jahil ta käia ei jõua, sest koguaeg on vaja inimesi metsast otsida. „See on väga suur ressurss, mida riik ja vabatahtlikud kulutavad inimesi metsast otsides. Metsa parem tundmine ja lihtsate reeglite järgimine aitaks säästa nii närve kui raha,“ leiab mees.

Töö patrullis nõuab erksust Enno sõnul on Põltsamaa enamjaolt hea rahulik koht, kuid aeg-ajalt juhtub ka siin olukordi, mis ei lase oma tööd liiga lõdva randmega võtta. Mõned aastad tagasi oli juhus, kus Enno oli endale väga tänulik, et kuulivest sai selga aetud. Politseilt tuli info, et ühes majapidamises on käinud võõras mees, kellel oli nuga käes. Paluti kontrollida. „Vestlesin šokis perenaisega, kelle sõnul veidi enne südaööd astus ühtäkki tema majja võõras mees, nuga käes. Sissetungija nägi pere suurt koera ning ju siis pidas targaks ära minna. Küsisin naiselt noaga mehe tundemärgid ning läksin tagasi patrulli.

Tee peal nägin äkki kirjeldusele vastavat isikut. Läksin ta juurde, kuid mees muutus kohe närviliseks ning lõi mind noaga. Tera jäi kuulivesti ja metallplaadi vahele kinni.

Mina ise õnneks viga ei saanud. Aga ma sain tookord selle mehe peale vihaseks!“ Head koostööd politsei ja turvafirma vahel peab Enno väga oluliseks: „Inimeste jaoks on oluline, et abi tuleks võimalikult ruttu ning kui koostöö ja infovahetus toimivad hästi, jõuame kiiremini ja rohkem ära teha.“ Abipolitseinikuna teeb Enno kuus paar vahetust, kuigi tahaks rohkem. „Ei, ma jõua kahte jumalat teenida, põhitöökoht on mul ikka G4Sis,“ lisab ta muhedalt. n

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

suvepäevad

Suvepäevadelt oodatakse mitmekülgset meelelahutust Vaid kuus lühikest kuud lahutavad meid järgmistest G4S Suvepäevadest. Möödunud aasta novembris kogusime teie arvamusi ja ettepanekuid selle kohta, mis kutsuksid suvepäevadest osa võtma. TEKST: Maria Šnaper Suvepäevad on meie jaoks hea võimalus tuua kokku inimesed kõikjalt üle Eesti ning õppida üksteist veidi lähemalt tundma tööst vabas õhkkonnas, kuid kogemus on näidanud, et senine ürituse formaat vajab värskendust. Soovime, et suvepäevadel osaleks rohkem inimesi ning oleme selle nimel valmis uuendusteks. Mida me teada saime?

Ürituse koht

Suvepäevi soovitakse vahelduseks Käärikule mõnes teises kohas.

Hea teada!

G4S Suvepäevad 2015 toimuvad 14. ja 15. augustil Raplamaal Toosikannu Puhkekeskuses.Toosikannu Puhkekeskuses on võimalik nii loodusega sõprust teha kui ka silma ja kätt laskmisega teritada. Seekordsed suvepäevad toimuvad grillifestivali formaadis.Täpsem programm on veel koostamisel ning läbirääkimised esinejatega käivad.

Ürituse programm

Kuigi soovime olla väga sportlik ettevõte, siis programmilt oodatakse lisaks spordivõistlustele ka teist laadi tegevusi. Kindlasti ei soovita loobuda võrkpallist sportlikus programmis, kuid uute ja põnevate ideedena märgiti ära näiteks turvataktikate demonstratsiooni või inimlogo pildistamist droonilt. Eriti paistsid kirgi kütvat ideed esinejate osas: Tanel Padarist Üllar Jörbergini, sekka Smilers, Meie Mees ja Kukerpillid.

Suvepäevadel kutsub osalema: Võimalus tulla koos perega 10%

Mitmekülgne meelelahutusprogramm 17%

Tasuta transport 10%

Majutus 12%

Söök ja jook 13%

Pesemisvõimalused 11% Põnevad võistlused 12%

Toit ja majutus

Huvitavad esinejad 15%

Mitmekülgse meelelahutusprogrammi järel peetakse oluliseks kohapealseid tingimusi ning toidu ja majutuse kõrval on vajalik pesemisvõimaluste olemasolu.

Kokku vastas küsitlusele 403 inimest, kellest ligi pooled (194) on osalenud ka varasematel suvepäevadel. Kõikide nende vastanute vahel, kes märkisid ära ka enda e-posti aadressi, loosisime välja 3 G4Si logoga saunalina. Andres Antonov, Sirja Böning, Evelyn Lill – loosiõnn naeratas teile!

Täname kõiki, kes jagasid meiega oma arvamusi ja ideid möödunud ning tulevaste suvepäevade osas! n

Kommentaare •„Esinejatest peaks olema keegi selline, kes veab rahva kohale.

Pigem üks ja hea kui mitu kehva. Samas jätkuprogramm võiks olla ka huvitav.“ • „Võiksid olla erinevad töötoad aja sisustamiseks.“ • „Eakamate töötajate osalusvõimalusi sportimisel tuleks täiendada, sest seni on domineerinud jõulised spordialad.

Lisanduda võiks näiteks õhkrelvast täpsuslaskmine, mis seostub ka meie tööga. Ka kiirturniiri läbiviimine mõttemängudes, näiteks kabes, pakuks huvi. Mõtlemisvõime arendamine on meie töös positiivne.“

17

intervjuu

Raul Kukk –

südamega teiste abistaja Aasta turvatöötaja tiitli saanud Raul Kukk oli möödunud aastal ametis valdavalt Viimsi vallas patrullides ja sealsel elul silma peal hoides. tekst: Esme Kassak FOTOD: JULIA GARANŽA, ERAKOGU

E

hkki mõnegi kandiga võrreldes on tegemist suhteliselt rahuliku piirkonnaga, jäi Rauli tähelepaneliku silma alla nii mõnigi sekkumist vajav seik, neist kõige värvikam ehk narkoseeneliste ohjeldamine. Viimsi elanikud teavad Rauli suisa nimepidi ning temasse suhtuvad teatava respektiga isegi need isikud, kes on saanud tõsisemate vestluste osaliseks. Raul Kukk on varasemalt töötanud nii politseis kui ka G4S Eesti erinevatel objektidel, kuid oma elus on tulnud tal juhtida ka tornkraanat, elustada inimesi ja „ravida“ autosid. Viimane meeldib talle siiani, kuid samuti on talle südamelähedane inimeste abistamine. Sestap pole imestada, et ta on valitud ka patrullteenistuse ja juhtimiskeskuse töötajate usaldusisikuks G4Sis. Sa oled töötanud nii politseis kui ka turvaettevõttes, kogu aeg valmis reageerima, kui keegi seadusega pahuksisse läheb. Kust see alguse on saanud?

Kõik saab alguse lapsepõlvest. Mäletan, et 7-aastaselt tahtsin ma miilitsaks saada. Viiendas-kuuendas klassis tegin endale jalgrattaload ning minust sai noor liiklusinspektor. Reguleerisin kooli ees liiklust.

Samuti pole mulle kunagi meeldinud, kui kellelegi tehakse liiga – nõrgemaid tuleb kaitsta. Minu ema oli tugeva õiglustundega ning kuna ta oli minu jaoks suur eeskuju ja autoriteet, muutus see ka minu jaoks praktiliselt isikuomaduseks.

18

Raul on ka üks G4Si ühiselamu püsiasukatest ning tunneb seal end koduselt

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

intervjuu

Eero Siimson, kolleeg: Raul on üks väga omanäoline ja kõrge vaimsusega mees. Eks tal ole elus ka probleeme olnud. Kui ta oli minu tiimis, näiteks Teletornis, siis oli ta esimene mees, kes jagas juhtnööre, kui midagi juhtus. Ta on ääretult põhjalik oma töös ja võib öelda, et ka oma muudes ettevõtmistes. Vahel tahab ta korraga liiga palju ette võtta ja siis võib see tuua elus sekeldusi kaasa. Ta on ise naljaga pooleks öelnud, et kui midagi ei ole veel juhtunud, siis kui tema kohale jõuab, siis hakkab juhtuma. Inimesena on ta asjalik ja usaldusväärne ja mind ei ole kunagi alt vedanud. Ta on ka mulle üht-teist õpetanud ja loodetavasti on mul talle ka olnud midagi vastu anda. Tundub, et meil seda vastastikust mõistmist on olnud. Praegu on ta jälle liikunud rohkem vaimsete teemade juurde ja see on igati positiivne.

Sinu töökogemuste nimekiri on väga kirju. Kuidas Sa G4Si jõudsid?

Ma tulin ajutiselt suveks turvatööle 2003. aastal ja nii ma siia jäin. Kohe, kui olin avalduse ära teinud ja minu taust kontrollitud, oli järgmisel päeval turvajuht mul ukse taga, et minusuguseid mehi on meeskonda vaja. Pidin veel samal päeval hoopis elektriku tööd minema tegema...

Enne Viimsit patrullisid Sa hoopis Koplis. Mis oli teistmoodi – kas tööd jäi ka vähemaks?

Alguses tundus tõepoolest, et Viimsis on Kopliga võrreldes igav. Teistmoodi oli Viimsis kindlasti see, et väljakutseid praktiliselt ei olnud, ise tuli jälgida ja silmad lahti hoida, mitte lihtsalt kokkulepitud ring läbi sõita. Tegin piirkonna enda jaoks hästi selgeks, olin kohal, vestlesin ja suhtlesin inimestega.

Kui Koplis oli vaja näiteks teada, kuidas viisakalt inimesi baarist välja visata, ilma et sellest suurem konflikt võrsuks, siis Viimsis on tulnud lahendada rohkem heakorraga seonduvaid probleeme. Samas selgitustööd on vaja olnud mõlemal juhul teha.

Mis on turvatöötaja kõige olulisem ülesanne ja millised omadused aitavad seda täita?

Turvatöötaja põhitöövahendid on silmad, kõrvad, suu ja aju. Turvatööaja ülesanne on

ennetamine ja ette näha, et vältida konfliktisituatsioone või hoida neid suuremaks paisumast.

Oluline on osata ära tunda teatud situatsioone, käitumist ja kehakeelt, aga olla kursis ka seadustega. Selle omandab töö ja kogemusega. Inimene tahab ikka kergemalt hakkama saada ja kui asjad toimivad, siis on lihtne langeda sellesse kergelt läbisaamise rutiini.

Siit aga võivadki probleemid alguse saada.

Iga olukord on eriline ja sellele tuleb läheneda sõltumata tuttavast mustrist nii, nagu see oleks täiesti esimene.

Mis teeb ühest tavalisest turvatöötajast suurepärase?

Kõige olulisem on koolitus – peab olema selge, millega ja miks tegeled ning millised on sinu võimalused. Soovitan lugeda 1994. aastal välja antud „Turvataktika“ õpikut, kus on kirjas kõik oluline.

Teiseks on tähtis valmisolek ja alles seejärel füüsiline ettevalmistus, ilma milleta muidugi ka ei saa. Hea turvatöötaja on korraga nii sõdur, papp kui ka näitleja, öeldi ühel kriminaalkoolitusel. Suhtlemisel, selgitamisel ja arusaamisel on väga suur roll.

Milline tagasiside on Sinu jaoks oluline? Mis läheb Sulle korda?

Suhted klientidega. Kui näed, kuidas kliendi suhtumine muutub, kui ta mõistab, et tema objektil hoitakse tõepoolest silma peal. Viimsis olles baseerusin tihtipeale Olerexi tanklas, mille töötajad kinkisid mulle kilpkonna sõnumiga, et kuidas me ilma sinuta hakkama saame, kui kuulsid minu haiglasse sattumisest.

Märkamine ja tunnustus on tähtsad, kuid ka palk on oluline. Inimene saab õnnelik olla, kui

teeb seda, mida tahab, ja saab selle eest väärilist tasu. Oluline on ka meeskond ja tunne, et sinuga arvestatakse. Meie vahetuse juht Heidi (Esva – toim) oskab oma meeskonda hästi koos hoida.

Kas seda, mis Sinuga juhtus, oleks saanud ka kuidagi ära hoida?

Märgid tulevad muidugi varem, kuid inimene üritab ikka kuidagi kohanduda olukorraga.

Minu hoiatus oli lõpuks infarkt. Kui see juhtus, ei osanud ma seda kuidagi ära tunda, kuigi olen tihedalt kiirabitööd pealt näinud, lihtsalt süda oli paha ja pea käis ringi. Jalutasin omal jalal erakorralisse. Olles veel uuringutel tahtis minu kohusetunne mind kell viis hommikul algavasse vahetusse viia.

Paar päeva hiljem põhjalikumatel uuringutel olles olin tõsimeeli valmis minema veel Kaitseliidu õppustelegi. Arsti sõnum oli aga selge: elu-, töö- ja puhkekorraldust tuleb muuta. Paraku kipub inimene ikka end üle pingutama, et teenida tunnustust ja märkamist, ja see surve viib elu paigast ära.

Mis on Sinu elus peale teiste turvalisuse tagamise veel tähtis?

Mulle meeldib teisi aidata. Olen vabatahtlikuna sõltuvuste nõustaja-konsultant ning viin sel teemal läbi ka loenguid.

Pean oluliseks vaimse poolega tegelemist ning kui mingi teema mulle parasjagu huvi pakub, siis loen selle kohta juurde. Üheks minu viimatiseks lemmikautoriks on Tommy Hellsten, kelle põhimõtted on mulle väga lähedased. Vaba aega armastan veeta sõprade seltsis. Samuti meeldib mulle nokitseda autode kallal, leides vigu üles, ning mängida kitarri. n

19

sport

tekst: Maria Šnaper Kommunikatsiooniosakonna praktikant FOTOD: MARIA ŠNAPER, ERAKOGU

Raivo Raudsepp: iga tegevusvaldkond täiendab teist ehk terves kehas terve vaim

Eestimaa südame vahetuses läheduses ja täpsemalt Türi linnas elab patrullekipaaži julgestustöötaja Raivo Raudsepp. Nagu öeldakse, on heal lapsel mitu nime: Raivo on pikaaegne G4Si tööpere liige, kellel saab tuleval augustil täis 20 aastat tööstaaži meie ettevõttes, peale selle on ta tubli pereisa, aktiivne spordiinimene, rahvatantsija ning usaldusväärne ja meeldiv kolleeg. Jaanuaris toimunud Aasta parimate töötajate autasustamisel sai Raivo spordilembus tunnustatud Aasta sportlase tiitliga.

Mis puutub aktiivsesse eluviisi, siis sport on olnud lahutamatu osa Raivo elust juba koolist saati. Kes oleks osanud arvata, et ka oma viiekümnendat sünnipäeva tervitab Raivo reipal jooksusammul.

Jooksmine ja liikumine annab Raivole energiat ning on heaks vahelduseks töisele argipäevale.

Suusatamisest rahvatantsuni Sportliku hingega Raivo tegeleb peamiselt jooksmisega, kuid samuti meeldib talle ujumine ning talvel, kui ilm seda vähegi soosib, käib ka suusatamas. „Paraku sel aastal olen jõudnud suusarajale vaid ühe korra, kuid loodetavasti avaneb neid võimalusi veel.

Kui muud moodi ei saa, siis saan oma spordipisiku toidetud ka rahvatantsus,“ jutustab ta.

Sportimine on Raivo jaoks kui elustiil, milleta ei kujuta ta oma tegemisi ette. „Ma ei pea ennast sundima panema spordiriideid selga ja minema välja. Spordist on saanud minu meeldiv vajadus või kui nii saab öelda, siis lausa sõltuvus. Kui tekib pikem paus ajanappuse tõttu, hakkab keha nõudma kohustuslikku liikumist ja tahes tahtmata ma avastan end jälle sörkimas.“

20

Palju sõltub soovist

Küsimuse peale, kuidas jõuab Raivo tegeleda nii mitme erineva huvialaga, jääb ta veidi mõttesse ja ütleb pärast lühikest pausi, et ta ei tea isegi päris täpselt, aga suuresti jääb asi soovi taha kinni. Ta tunnistab, et elu on kulgenud just nii, et üks asi on tinginud teise ning tulemus on ilmne – iga tegevusvaldkond täiendab teist. „Kui mõelda järele, siis ka tööelus on olnud heast füüsilisest vormist palju kasu. Nii mõnigi kord on tulnud ette pättide tagaajamist ja siis olengi hilisemates analüüsides jõudnud järelduseni, et treeninguteta poleks ma võimeline tegema oma tööd sama produktiivselt, kui teen seda oma praeguses vormis. (Muigab) Olen ju jõudmas üsna soliidsesse ikka, kuigi viiekümne aastasena ma ennast ei tunne.“

TOP 10 jooksja oma vanuserühmas

Elus oli ka aeg, mil olude sunnil ja täpsemalt tervislikel põhjustel ei saanud Raivo enam teha harjumuspärast trenni. 1986. aastal vene sõjaväes saadud põlvevigastus viis spordilembelise mehe ligikaudu tosinaks aastaks rajalt kõrvale.

Umbes kümme aastat tagasi tekkis aga soov panna end jälle proovile, alustada otsast ja nii leidsidki jooksutossud taas tee jalga. Alustades esiti lühemate vahemaadega, võtab Raivo praeguseks julgelt osa suusa- ja jooksumaratonidest ning tunnistab, et ajapikku on ka tulemused märkimisväärselt paranenud.

Kui 2009. aastal kulus Raivol 63 kilomeetrise suusamaratoni läbimiseks 6 tundi ja 11 minutit, siis

juba 2013. aastal läbis ta sama vahemaa 5 tunni ja 14 minutiga. Lisaks kuulub Raivo Eesti kümne parima jooksja hulka oma vanuserühmas (Raivo on sündinud aastal 1964 – toim).

Väljakutseks triatlon

Raivo sõnul ei ole vanus takistuseks, et teha sporti. Ainukese piiri seab enesetunne. „Kui tervis lubab, siis näen ennast sportimas ka 80-aastasena, aga eks elu dikteerib oma,“ lausub ta reipalt. Sportimisvõimaluste leidmise kohalt on Raivo sageli ilmutanud ise leidlikkust ning kui on tahet, siis tekivad võimalused. Tahtest kõnelevad ka tema tulemused.

Ainuüksi eelmisel aastal osales Raivo vähemalt kaheksas maratonis, mille hulka kuuluvad näiteks Narva Energiajooks (21 km), Eesti Ööjooks (21 km), SEB Tallinna Maraton (21 km) ja Viking Window Paide-Türi rahvajooks (13,6 km). Praegu terendavad silmapiiril juba uued võimalused ning eesseisvate maratonide kuupäevad on kõik välja kirjutatud. Tulevikus soovib Raivo end proovile panna aga triatlonis.

Oluline on leida sobiv spordiala

Raivo peamine nõuanne kõigile teistele sportima hakkamisel on selge – leida tuleb ala, mis meeldib. „Sporti ei pea kartma, peab leidma vaid ala, mis sulle sobib, aga alustada tuleb siiski ettevaatlikult. Kui rääkida konkreetsemalt jooksmisest, siis algaja võib-olla ei saagi kohe hakata läbima jooksusammul pikki vahemaid, vaid mõistlikum on alustada näiteks kepikõnniga ning alles järkjärgult koormust tõsta,“ soovitab ta.

Kui sportimine on juba kehasse pugenud, siis on ilma raske hakkama saada, on Raivo veendunud. „Tunne, mis tekib pärast trenni, on fantastiline ja ainuüksi selle kogemiseks võikski trenni teha. Esimesed trennid on algajale kindlasti väsitavad, kuid mõne aja pärast keha harjub, enesetunne muutub ja trenn võtab hoopis teise ilme.“ n

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

sport Kommentaarid Maarika Haavistu, äriarendusosakonna teenuste arendusjuht: Käin kaks korda nädalas trennis ja tunnen ennast tõelise BodyJam’i fännina!

Spordisaalis tantsimine teeb mu tuju heaks, süstib minusse energiat ja, mis seal salata, hoiab sportlikku vormi. Poleks osanud oodata, et trennis käimine mõjub figuurile nii hästi, et aastaga jääb kleidivöö mitu numbrit suuremaks ning tudengiea püksid taas jalga lähevad!

G4Si bodyjammijad koos treener Kristiina Alliksaarega. „Ja meid on veel!” täpsustab Kristiina.

Tule tantsima!

Tekst: Kristiina Alliksaar Les Mills BodyJam instruktor, G4S peamaja sekretär

Nagu näed, on sportimisvõimaluste kalendris midagi ka tantsusõpradele. Jah, see on tantsutrenn BodyJam! Suur rõõm on tõdeda, et osavõtt muutub järjest aktiivsemaks, ja kuna häid mahub üheskoos tantsima palju, oled väga oodatud trenniga liituma.

Mida teeme? LesMills´i tantsutrenn BodyJam kestab 55 minutit ning me tantsime kuumade hittide saatel erinevaid stiile (hip-hop, house, rock, latino, jazz jne).

Miks kasulik? Saad kindlasti võrratu trennielamuse, arendad aeroobset vastupidavust ja tantsuoskust, põletad korralikult kaloreid ja neid kasutegureid on veel. Tulles trenni annad endale võimaluse saada parem enesetunne ning elada paremat elu kui seni!

Julgustan kõiki, nii algajaid kui ka kogenud tantsusõpru tulema proovitrenni, kus ootavad ees vahvad ning toetavad kolleegid, superhea muusika ja vinged tantsustiilid. Garanteeritud on, et 55 minutit trennis on Sinu aeg ja Sa unustad selleks ajaks kõik muu! Kogusin Sinu jaoks kokku ka nelja kolleegi trenniela-

Kristiina julgustab kõiki trenni tulema.

mused, et saaksid parema ettekujutuse trennist, ja ehk ka lisamotivatsiooni tantsima tulekuks. n

Sergei Karelin, G4S Spordiklubi juhatuse liige, turvajuht: Läksin BodyJam´i trenni, kuna olin kunagi Kristiinale lubanud, seega pigem kohusetundest. Minnes olin suhteliselt skeptiline ja mingil määral enda peale vihanegi (lubades endamisi edaspidi rumalatest lubadustest hoiduda). Trennis olles üllatusin aga positiivselt, sest tegemist oli täitsa fun asjaga. Ära tulles tundsin, et oli igati hea mõte tantsima minna – sain paraja koormusega meeleoluka trennikogemuse võrra rikkamaks. Kui veel lõbusale osale ja koormusele lisada fakt, et sain tantsida ilusate tüdrukute seltsis, siis seda õhtut saab pidada täiesti kordaläinuks. Kindlasti soovitan teistelegi, vähemalt ära proovida!

Mary-Liis Moorbach, G4S peamaja administraator: Esimeses BodyJam´i trennis oli üllatus suur, kuidas kõik saavad nii kiiresti tantsida, ja esimese hooga ei saanud kohe arugi, mis liigutus oli see või teine, ise ka veel krampis ja liikumine nagu puutükil. Tegelikult pole nii: mõne aja pärast hakkab juba asjale pihta saama ning siis on hoog sees ja tantsutuju laes.

Kuna aeg läheb seal uskumatult kiiresti, siis ei panegi tähele, kui märkamatult on aeg sealmaal, et trenn juba läbi ja tuleb asuda ootama järgmist korda. Väga positiivne on see, et muusika on mitmekülgne ja kaasahaarav, kindlasti igaühe jaoks midagi meeldivat. Olen väga rahul, et otsustasin BodyJam´i proovida. Kui meeldib tantsida ja trenni teha, siis meeldib ka jam’ida, soovitan soojalt.

Sirli Aru, raamatupidaja BodyJam on tantsuhullule väga sobiv trenn, kuna saab proovida erinevaid tantsustiile ja samal ajal kuulata erinevat muusikat. Peamine põhjus, miks ma end kohale vean, on loomulikult see, et ma armastan tantsimist ja rõõmsat seltskonda. Kõige veidram ja innustavam põhjus, miks ma ka peale vaimselt väsitavat tööpäeva trenni lähen, on see, et elukaaslane on öelnud: „Mine parem trenni, sul on pärast palju parem tuju!“ Ja nii ongi. Power!!!

21

sport

G4S Spordiklubi sportimisvõimalused tekst: Esme Kassak fotod: G4S Spordiklubi

G4S Spordiklubi liikmed saavad sõltuvalt piirkonnast käia näiteks ujumas ning kasutada jõusaali või kergejõustikuhalli. Suurem osa sportimisvõimalusi on klubi liikmetele tasuta, kuid võib ette tulla ajalisi või kasutamiskordade piiranguid. Nii näiteks tuleb arvestada osades piirkondades viis korda kuus piiranguga ujumisel ning mõnes klubis saab tasuta sportida vaid päevasel ajal.

Eraldi kokkuleppe soodustingimustel trenni tegemiseks oleme sõlminud spordiklubide ketiga MyFitness, mille klubid asuvad lisaks Tallinnale ka Pärnus, Viljandis, Narvas ja Tartus. MyFitnessiga liitumine on 15 eurot, kuutasu Tallinnas 35 ning mujal piirkondades 25 eurot.

TALLINN

Tallinna ja selle lähikandi spordihuvilistel on võimalus ujumas käia viis korda kuus kas Õismäe, Nõmme või Tabasalu ujulas. Kergejõustikku teha ja jõusaalis käia saab Kesklinna ja Lasnamäe kergejõustikuhallides. Teisipäeviti kell 17.30–19.00 saab spordiklubis Teras käia korvpalli ja laupäeviti kell 12.20–14.00 võrkpalli mängimas, neljapäeviti kell 17.30–19.00 saab Õismäe Spordimängude Hallis saalijalgpalli mängida. Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 20.30– 21.30 kostitab Kristiina Alliksaar kõiki tantsuhuvilisi Rocca al Mare klubis MyFitness hoogsa BodyJam treeninguga. Pühapäeviti saab Tondiraba tennisehallis sulgpalli mängida.

TARTU

Tartu ja selle lähikandi spordihuvilised saavad käia Aura Keskuses viis korda kuus ujumas ning Ülenurme Gümnaasiumis kolm korda nädalas (E, N 18.30–19.30, P 19.00–20.00) korvpalli mängimas. A.Le Coq Spordimajas saab kaks korda nädalas (T, R 11.30–13.00)

Hea teada!

• Spordiklubiga saab liituda nii G4Si töötaja kui ka tema üks täiskasvanud pereliige (abikaasa / elukaaslane) ning kuni 19aastased lapsed.

• Spordiklubiga liitumiseks tuleb tasuda ühekordne liitumistasu 13 eurot ning edaspidi kord aastas aastamaks, milleks on kontserni töötajale 25 ja turvatöötajale 13 eurot.

Pereliikmete aastamaks on 25 eurot.

• Liitumis- ja aastamaksud tuleb tasuda MTÜ Spordiklubi G4S arveldusarvele EE142200221016380577, selgituseks soodustuse põhjus (nt turvatöötaja, Mihkel Tamme pereliige, töötaja) ning piirkond. Sportimisvõimalusi saab hakata kasutama tasumisele järgnevast kuust.

• Tasuta pääsu sportima tagab spordirajatise administraatori juures asuv nimekiri, mida uuendatakse iga kuu 25. kuupäeval järgnevaks kuuks. Nimekirja kantakse ainult need liikmed, kelle aastamaks on jooksva kalendriaasta eest tasutud.

• Täpsemat infot G4S Spordiklubi kohta saad klubi juhatajalt Sergei Karelinilt (sergei.karelin@ee.g4s.com, tel 512 4381).

tegeleda enesekaitsetreeningutega, poksi ja üldfüüsilise ettevalmistusega. Fitlife Spordiklubis on võimalik päevapaketti kasutades täiesti tasuta trenni teha, muudel aegadel lisandub 5 eurot kuus.

PAIDE, PÕLTSAMAA JA KUREMAA

Kuremaa ujulas ning Paide Tervisekeskuses saab käia iga päev ujumas ja jõusaalis. Ujumas saab iga päev käia ka Põltsamaa Linnaujulas.

PÕLVA, VÕRU JA VALGA

Põlvas Avraali võimlas mängitakse kaks korda nädalas (K 18.00–20.00 ja P 20.00–22.00) korvpalli. Valgas saab iga päev käia FIE V. Sišovi jõusaalis. Võru Spordihallis mängitakse esmaspäeva õhtuti kell 19.00-20.30 korvpalli ning iga päev saab kasutada ka jõusaali.

22

JÕHVI, NARVA JA KUNDA

Jõhvi spordihuvilised saavad kasutada Jõhvi spordihalli ja sealset jõusaali. Kunda ujulas saavad töötajad käia viis korda kuus tasuta ujumas. Narvas saavad spordiklubi liikmed käia ujumas ja kasutada jõusaali spordiklubis Energia.

HAAPSALU JA PÄRNU

Haapsalus saab käia viis korda kuus ujumas Haapsalu ujulas. Pärnakad saavad viis korda kuus käia ujumas kas Tervise Paradiisis või Sanatooriumis Tervis. Lisaks on pärnakad oodatud kasutama spordihalli Kimberi Klubi jõusaali, kus päevasel ajal on treenimine tasuta ning pärast kella 17 tuleb tasuda täiendavalt 2 eurot.

Vaata lisaks: www.g4s.ee -> Ettevõttest -> Spordiklubi G4S

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

lühiuudised Tervitame uusi töötajaid

Aasta lõpus toimus finantsdivisjonis mitmeid ümberkorraldusi ning selle tulemusena on tiimi lisandunud ka täiesti uus inimesi.

8. detsembril asus finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonnas analüütikuna tööle Olavi Püvi. Olavil on seljataga neli aastat tööd Swedbankis ning muude tegemiste kõrval on tal käsil ka lõputöö Eesti Maaülikoolis, kus ta on õppinud majandusarvestust ja finantsjuhtimist.Vabal ajal meeldib Olavile sporti teha ja lugeda ning veeta aega pere seltsis.

Jaanuari teisest nädalast töötab ärianalüütiku ametikohal Rauno Parts, kes on töötanud finantsalal erinevates valdkondades, alates ministeeriumist kuni jaekaubanduseni. Rauno on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis nii tootmistehnikat kui ka viimati majandusarvestust. Sarnaselt Olavile seisab temalgi veel ees lõputöö kirjutamine.Vabal ajal armastab Rauno sportida: jalgrattaga sõita, jooksmas ja suusatamas käia.

Möödunud aasta viimasest kuust võib peamaja administraatorite seas näha veel üht uut nägu. Administraatoritele Eerika Õunale ja Mary-Liis Moorbachile tõttab aeg-ajalt appi Sirelin Lillo, kes varasemalt on töötanud Võru Juustutööstuses ja praegu töötab poole kohaga Swissotelis turvatöötaja-administraatorina. Töö kõrvalt on Sirelinil käsil täiskasvanute gümnaasiumi lõpetamine, pärast mida plaanib ta edasi õppima minna.

Match-It! programm toetas kaht G4Sikate projekti

Detsembri esimestel nädalatel esitasime G4Si globaalse heategevusprogrammi Match-It! raames kaks taotlust G4S Eesti töötajatelt. Mõlemad said jõulude eel positiivse vastuse. Veel eelmise aasta numbri sees jõudsid ka mõlemad 500-naelased tšekid toetatavate projektide kontaktisikuteni.

Match-It! programm toetas vabal ajal jalgpallitreenerina tegutseva turvajuhi Veiko Kurimi ettevõtmist noorte vabaaja sisustamisel ning turvatehnikadivisjoni projektijuhi Aivar Niiholmi algatust Aruküla waldorfkooli õpilaste abistamisel heategevusliku kalendri valmistamisel. Kokku esitas G4S Eesti möödunud aastal kolm taotlust ning kõik said positiivse vastuse.

Kui Sul on mõni hea idee või tore algatus, mis toetab Sinu kodukanti, anna sellest teada kommunikatsiooniosakonnale kysimused@ee.g4s.com. Projektis osalemise tingimuseks on, et oled G4Si töötaja, toetad mõnd kogukondlikku tegevust ning oled sellesse projekti ka ise panustanud. G4S Match-It! programm kahekordistab Sinu panuse ning maksimaalselt on võimalik taotleda 500 naela.

Vaata ka net.g4s.ee -> G4S Match-It!

Küsitlus: mida ootavad kolleegid alanud aastalt?

Kristel Saarm võttis aasta alguse puhul nõuks Sensori nimel uurida kolleegidelt, mis jääb meenutama eelmist ja mida oodatakse alanud aastalt.

Kadi Kisand, juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitja

Aasta 2014 möödus minu jaoks väga kiirelt. Sügisest asusin õppima Tallinna Majanduskooli kohtusekretäri erialale. Kuna mulle pakub suurt huvi õiguse eriala ning enamik selle eriala õppeaineid on õigusteemalised, sain kinnitust, et valitud suund on õige ja tulevikus plaanin minna ülikooli õigusteadust õppima. Kevadel hakkasin taas ka jalgpallitrennis käima. Kuna meistri- ja esiliiga ajad on möödas, siis nüüd mängin ühes rahvaliiga mõnusas amatööride tiimis. Kindlasti tuleb 2015. aasta veelgi kiirem kui 2014. Tööalaselt olen 1. jaanuarist uuel ametikohal ja töötan nüüd juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitjana. Kevadel lisandub eelmainitule juba ka esimene kohtupraktika, mida saan teha vabadel päevadel. Minu jaoks on alanud aastal kindlasti väga tähtis uuel ametikohal hästi hakkama saada, koolis kõik asjad tähtajaks ära teha ning jätkata treeningutega. Rohkem lubadusi uue aasta plaanidesse mahutama ei hakka.

Allar Krjukov, müügiesindaja-kliendihaldur, Ida piirkond

Kuna minu 2014. aasta möödus peamiselt kaitseväes, siis on just sealt meelde jäänud nii helgemad kui ka hullemad hetked. Kaks kõige meeldejäävamat hetke olid kindlasti 6. jaanuaril, kui meid bussiga Mereväe baasi viidi, ning 28. novembril, kui täitsime kõik vajalikud dokumendid ja saime koju.

6. jaanuaril oli ärevus sees, sest ei osanud midagi oodata. Kui kohale jõudsime, tekitati kohe meie ümber nn Kaitseväe keskkond ja hakati kamandama. Selline elu kestis esimesed 3 kuud.

Järgnevad 3 kuud möödusid mul vahipataljonis noorem-allohvitseri kursusel, kus õppisime peamiselt juhtimist ja strateegiat.

Pärast kursuse lõpetamist olin viimased 5 kuud jälle Mereväe baasis tagasi, kuid seekord juba jaoülemana. Üle poole sellest viimasest viiest kuust möödus õppustel metsas ning öösiti saime magada keskmiselt vaid 4–5 tundi, parematel päevadel ka 6–7 tundi. Nädalavahetustel saime aeg-ajalt koju. Jaoülema õlule langes minu arvates veel kõige raskem otsus: keda lasta nädalavahetuseks koju ja keda mitte. 2015. aastal on minu lubaduseks töötada ning rügada selle nimel, et tuleks palju-palju lepinguid ja et kõik kliendid oleksid rahul ning rõõmsad.

Eduard Borzõkin, inkassaator, Põhja piirkond

Eelmise aasta oktoobris täitus mul päris maagiline tööjuubel – 15 aastat turvafirmas G4S. Uskumatu, aga ma töötan turvavaldkonnas juba eelmisest sajandist! Selle ajaga olen saanud ennast proovile panna väga mitmes ametis. Sügisel läks tütar lasteaeda.

Aeg lendab nii kiiresti! Ootused 2015. aastaks on palgatõus, et ei peaks tegema nii palju ületunde ja et oleks rohkem aega perega koos olla. Lisaks unistan ka uue auto ostmisest.

Harry Sild, patrullekipaaži turvatöötaja, Lääne piirkond

2014. aasta oli minu jaoks väga eriline, kuna sain vanaisaks. Tööl oli ka palju huvitavaid situatsioone, kuid midagi väga eriskummalist meelde ei jäänud. Mulle tundub, et aasta-aastalt muutuvad järjest keerulisemaks 18–25aastaste noorte käitumismustrid ja suhtumine ümbritsevasse. Kõik teavad oma õigusi, kuid unustavad, millised on nende kohustused ühiskonna suhtes. 2015. aastal olen valmis vastu võtma kõiki huvitavaid seiku, mida aasta endas peidab. Suuri lubadusi ja ambitsioone ma endale ei sea. Tervise ja kaalu osas muret tundma ka ei pea. Tööalaselt olen tänaseks näinud kõike võimalikku.

Ootan stabiilsust ja loodan, et ka alanud aastal saan jätkata tööga, mis mulle meeldib.

Pilvi Rahnu, müügijuht-kliendihaldur, Lõuna piirkond

2014. aasta oli minu jaoks töökas ja edukas. Suur rõõm on kuuluda Lõuna Müügidivisioni toredasse meeskonda, kus kunagi igav ei hakka. Kindlasti jäävad 2014. aastat meenutama G4S-iga seotud meelolukad suvepäevad ja nende läbiviimine. Isiklikus elus oli üheks oluliseks sündmuseks vanema tütre põhikooli lõpetamine. Uueks aastaks ma tavaliselt mingeid lubadusi ei anna.

Ma lihtsalt ei ole sedasorti inimene, et nüüd teen nimekirja ja luban, et hakkan homsest paremaks inimeseks. Olen pigem seda meelt, et kui on vaja midagi muuta või ära teha, siis tuleb härjal sarvist haarata ja asi korda ajada! Seda võib küll lubaduseks pidada, et annan ses osas endast parima.

23

VE UR 28

ristsõna



Eelmise lehe Fotonostalgia loosiõnn naeratas Viktoria Uleksinale, kes saab õige vastuse eest G4Si saunalina. Palju õnne!

Ristsõna vastused koos pildil aset leidva sündmusega on oodatud e-posti aadressil kysimused@ee.g4s.com kuni 10. veebruarini. Õige vastuse saatjate vahel loosime välja G4Si saunalina.