AS G4S Eesti ajakiri SENSOR jaanuar 2016 by AS G4S Eesti

JAANUAR-VEEBRUAR 2016 | NR 1 (129)

G4S EESTI INFOLEHT

ALEKSEI SINJUK –   offline-usku IT-inimene

Aasta tegu ja tegija VEIKKO RAASUKE  jagab Dubai muljeid

Juhtimiskeskuse  edukad muutused

Aasta turvatöötaja

Heido Lend:  „Suhtlemine on kõige alus!“

PARIMAD

FOTOD: EGERT KAMENIK ja ESME KASSAK

2015. aasta parimad

Aasta tegija Ranno Tovstsik astub lavale.

AASTA TEGIJA Ranno Tovstsik AASTA TEGU E-patrulli kasutuselevõtt PARIM TURVATÖÖTAJA Valvedivisjon Aivar Ostrak Riho Rosenberg Svetlana Kruusamäe Liivi Kukk Nikolai Kazakov Irina Ivanova Heikki Suokas Arne Sammel Jevgeni Ljubarets Hendrik Ilisson Heido Lend Aime Lääne Sularahadivisjon Meelis Bubert PARIM JUHT Valvedivisjon Peep Kihlevelt Kalev Kalde Villu Kahar Heiki Liiva Turvatehnikadivisjon Holari Ööpik Klienditeenindusdivisjon Viljar Vallner

jad ja Tänukir rgid. mä teenete

Meelt aitas teiste seas lahutada Tanel Padar.

u viib ammar Madis T ulli auhinna e-patr se. Lõunas

PARIM SISETEENINDAJA Aleksei Sinjuk tugiteenustest Maren Särgava finantsdivisjonist PARIM MÜÜJA Turvatehnikadivisjon Roman Raagel Müügidivisjon Urmas Tammerik Vija Raadik Klienditeenindusdivisjon Märt Šadeiko

PARIM TEHNIK Turvatehnikadivisjon Aleksandr Zahharov Hillary Reimann Nikolai Bahlinov Viktor Kostarev Klienditeenindusdivisjon Valeri Šljaiteris

PARIM RAHATÖÖTLEJA Marina Garifulina

PARIM TEENINDAJA Turvatehnikadivisjon Margus Salom Müügidivisjon Svetlana Veedla Klienditeenindusdivisjon Rika Joala Sander Peäske Tugiteenused Kristi Tiit Ühisteenused Dmitri Borissov

TEENETEMÄRGI I JÄRK Valvedivisjon Margus Alamets Sularahadivisjon Argo Räpp

PARIM SPORTLANE Tarvo Räni UUS ALUSTAJA Diana Paakspuu finantsdivisjonist

TEENETEMÄRGI II JÄRK Valvedivisjon Kristiina Eelmaa Kristjan Saarik Sularahadivisjon Irma Eerme

G4Si aasta sportlane Tarvo Räni. Turvatehnikadivisjon, AS Alarmtec Merlyn Lemsalu Klienditeenindusdivisjon Sulev Heinsalu Juhtkond Kristiina Alliksaar Tugiteenused Kaja Ets Ülle Pure TEENETEMÄRGI III JÄRK Valvedivisjon Anastassia Ivlijeva Nimrod Topkin Jevgeni Vjazkov Urmas Paroll Liia Piirsalu Oleg Frolov Andres Sakkov Janno Rahu

Kardo Kurm Sergei Dušin Sularahadivisjon Peeter Torim Liile Kosso Rain Post Turvatehnikadivisjon Janis Kaarits Marek Vind Priidu Metsamägi Klienditeenindusdivisjon Aleksei Zahharov Personalidivisjon Irene Metsis Tugiteenused Krista Tenjes Tarvi Raudmägi AS Ühisteenused Liina Heinmaa Jaan Vill

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

JUHTKIRI SISUKORD 2 PARIMAD. Aasta parimate tänuüritus 3 JUHTKIRI 4 UUDISED. Krimi. Tervitame uusi töötajaid. Spordiklubi teated 6 PERSOON. Teeme tutvust tarkvara teenindusjuhi Aleksei Sinjukiga, kes pälvis G4Si aasta siseteenindaja tiitli 9 VÄRBAMINE. Loosisime välja järjekordse iPadi 10 TÖÖVARJUPÄEV. Personalidirektor Irene Metsis teeb kokkuvõtte töövarjupäevast 12 AASTA TEGU JA TEGIJA. Palju õnne aasta teo osalistele ja aasta tegijale! 14 JUHTIMISKESKUS. Juhtimiskeskuse osakonnajuht Reiko Tääker räägib arengutest ja muutustest juhtimiskeskuse töös 17 MISSIOON. Kommunikatsioonijuht Reimo Raja tutvustab G4Si uut missiooni ja visiooni 18 REIS. Äriarenduse osakonna tehnoloogia arendusjuht Veikko Raasuke käis möödunud aasta lõpus Dubais Milestone’i koolitusel 20 AASTA TURVATÖÖTAJA. Heido Lend – üks tosinast G4Si aasta parimatest turvatöötajatest 22 KOOLITUS. Koolitusjuht Anu Stamberg teeb kokkuvõtte möödunud koolitusaastast, samuti avaldame kahe esimese kuu koolituskalendri 25 VARIA. Nuputa ja kaks tilka vett

SENSOR

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus:

KOLLEEGIUM Esme Kassak Reimo Raja Kristiina Luts Maarika Haavistu Irene Metsis Anu Stamberg Reiko Tääker Indrek Sarjas Eerika Õun

Kirjuta meile:

Trükk: Reusner Tiraaž: 1400

Kaanel:

Läbi inimeste parimaks

elmise aasta lõpus vaatasid G4S Eesti juhid üle ettevõtte strateegia, seal hulgas ka meie visiooni ja missiooni. Visiooniga kirjeldab organisatsioon tuleviku olukorda, milleni oma tegevuse abil soovitakse jõuda. Siinkohal jõudsime ühisele arusaamale, et G4Sist peab saama hinnatuim turvalahenduste pakkuja. Missioon (loe lk 17) selgitab kõigile osapooltele G4S Eesti olemasolu põhjust ehk milleks on ettevõte loodud ja mis on tema roll Eesti ühiskonnas. Missioon juhatab meid õigetele tegudele ja otsustele ning selgitab, mida me siin Eestis teeme. Siin pikka vaidlust polnud – me muudame oma tegevustega Eesti turvalisemaks ja seega meie missiooniks on turvalisem Eesti. Ja ärgem unustagem ka oma ettevõtte väärtusi, mida me kõik ühiselt järgime igal pool maailmas, kus G4S tegutseb – kliendikeskus, pädevus, parimad töötajad, ausus, koostöö, ohutus ennekõike. Kuidas aga viia ellu meie missiooni ja visiooni ning pidada kinni meie väärtustest? Soovitan tutvust teha Swissôteli objektijuhiga Heido Lend (loe lk 20). Heido käitumine ja suhtumine oma töösse on eeskujulik näide G4Si väärtuste kandmisest. Juba oma professionaalse töösse suhtumise ja hea suhtlemisoskusega suudab ta parandada inimeste turvatunnet ja muuta sedasi Eestit turvalisemaks. Ka kliendil on tema kohta vaid häid sõnu. Ühtlasi julgustab Heido noori turvatööd proovima, sest see amet annab julgust, kogemust ja suhtlusoskust. Teisisõnu, väga hea põhja elus hakkamasaamiseks. Päti kinnivõtmine annab enesekindlust, vähendab hirme ning inimestega tegelemine turvatöös parandab väga palju suhtlemisoskust. Inimeste tundmine ongi Heido sõnul kõige alus. Hea suhtlemisoskuse ja tähelepanelikkusega paistab silma ka G4Si aasta tegija nominent Ene Tari (loe lk 13), kelle põhirelvaks on… naeratus! Viisakas suhtlemine ja sõbralik olek hoiab tema sõnul ära nii mõnegi keeruka olukorra. Sellised inimesed ongi need, kes sillutavad teed selleks, et G4Sist saaks hinnatuim turvalahenduste pakkuja. Selliseid ägedaid mehi ja naisi jagub meie ettevõttes veelgi ja oleme teie üle väga uhked! Rohkelt tõestusmaterjali leiab kasvõi värskest Emori uuringust, mis näitab, et meie klientide rahulolu on väga kõrge. See on tohutu samm edasi, et saada hinnatuimaks turvalahenduste pakkujaks. Sellest uuringust põhjalikumalt kirjutame juba järgmises numbris. REIMO RAJA Kommunikatsioonijuht

kysimused@ee.g4s.com

Heido Lend, foto Egert Kamenik

UUDISED KRIMIUUDISED G4Si turvatöötaja pidas kinni Võru juveelivarga Võrus leidis jaanuari teisel nädalal väikese vahega aset kaks juveelivargust. Pärast esimest vargust tabas G4Si turvatöötaja Margo Kämbre varguses kahtlustatava kohalikku pubisse sissemurdmiselt. 11. jaanuaril palus üks pandimaja külastaja näha kullast kaela- ja käeketti. Saades müüjalt mõlemad esemed, keeras ta end ringi ja väljus pandimajast. Päev hiljem tabas meie turvatöötaja sama mehe pubist, kuid 14. jaanuaril oli kahtlusalune uusi tegusid juba juveelikaupluses tegemas. Kui seni oli politsei kohaldanud kahtlustatavale elukohast lahkumise keelu, siis 18. jaanuaril peeti mees lõpuks kinni.

G4Si turvatöötaja pidas kinni baarikülastajat noaga vigastanud mehe G4S turvatöötaja Imre Kütt pidas 19. jaanuari öösel kinni mehe, kelle tabas taksojuhi peksmiselt. Kohapeal selgus, et enne seda oli sama mees vigastanud noaga ühe naise kätt. G4Si ekipaažid said paanikahäire ühest Tartu baarist varahommikul veidi enne nelja. Nelja minutiga sündmuskohale jõudnud turvatöötaja märkas, et baari ees olev takso vilgutab tuledega ja samas autos käib rüselemine. Lähemale astudes kuulis ta, et taksojuht hüüab appi. Turvatöötaja tegi taksoukse lahti, tiris taksojuhti rünnanud mehe sealt välja ja pani tal käed raudu. Sama mees oli eelnevalt ähvardanud baarikülastajaid ning ka ühe naisterahva kätt vigastanud. Agressiivne mees viidi politseimajja kainenema.

G4Si turvatöötajad tabasid koduvõtmega kaupluse avanud isiku 13. jaanuari õhtul peale kella 21 sai G4S ekipaaž sissetungihäire ühest Elva kauplusest. Kolme minutiga sündmuskohale jõudnud ekipaaži turvatöötaja Raimond Väli andis G4S juhtimiskeskusele teada, et välisel vaatlusel sissemurdmise jälgi ei paista, kuid kaupluses viibib üks mees. Lähemal uurimisel selgus, et meeskodanik oli oma koduvõtmega avanud kaupluse ukse ja sinna omavoliliselt sisenenud. Turvatöötaja pidas mehe kinni. Turvakontrolli käigus leiti mehe jope taskust neli lõhnavett, mis pärinesid poe sortimendist. Mees anti üle politseile.

G4S TÄHISTAB 25. TEGUTSEMISAASTAT

Märtsis täitub 25 aastat meie alustamisest turvaettevõttena. G4S Eesti on saanud alguse turvaettevõttest ESS, mille sünnipäevaks peetakse 15. märtsi 1991. Just sel kuupäeval väljastas Tallinnalinnavalitsus dokumendi firma registreerimise kohta. ASist ESS kasvas välja ESS Grupp, millest sai juhtiv turvateenuste pakkuja Baltikumis ja mis reorganiseeriti 2000. aastal kontserniks Falck Baltics. Alates 2007. aastast on kontserni ainuomanik G4S ja G4S Eesti jätkab selle tütarettevõttena. Tähistame juubeliaastat mitmete ürituste ja üllatustega märtsis. Kindlasti pakume sel päeval töötajatele meie piirkondade esindustes torti. Täpsemat infot saad siseveebist ja uudiskirjadest.

G4S EESTI PÄLVIS VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTTE HÕBEMÄRGISE 22. jaanuaril andis ettevõtlusminister Liisa Oviir pidulikult üle Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi märgised 2015. aasta eest neile Eesti ettevõtetele, kes osalesid Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi konkursil. G4S Eesti on alates 2011. aastast viiel järjestikusel aastal pälvinud vastutustundliku ettevõtte tunnustuse. Tänavu olime esmakordselt hõbetaseme väärilised. Seega oleme nüüd astunud tubli sammu paremuse poole. Märgise saamine näitab, et peame jätkusuutlikku arengut väga oluliseks ja meie tegevus väljendab läbimõeldud ning mitmekülgselt hoolivat käitumist ümbritseva inim- ja looduskeskkonna ning oma sidusgruppide suhtes. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et tegutseme selle nimel, et keskkond, kus me kõik elame, oleks sõbralikum ja kestvam. Ja kuidas muidu me saaksimegi Eestit turvalisemaks muuta, kui me ei oleks sotsiaalselt vastutustundlikud.

Vastutustundliku ettevõtte tunnistuse andis kommunikatsioonijuhile Reimo Rajale üle ettevõtlusminister Liisa Oviir.

UUS GLOBAALNE TEAVITUSSÜSTEEM SPEAK OUT Alates eelmise aasta lõpust võttis G4S plc kasutusele uue konfidentsiaalse teavitussüsteemi Speak Out, mille kaudu saab turvaliselt teada anda tõsist laadi eetilistest rikkumistest või kahtlustest rikkumiste kohta. Speak Out asendab senise Safe2Say. Iga töötaja vastutab selle tagamise eest, et me lähtuksime oma tegevuses ettevõtte põhiväärtusi ning ärieetika reegleid järgides, olles täielikult kooskõlas seadustega. Seetõttu on tähtis, et töötajad saaksid teada anda juhtumitest, mis nende meelest võivad olla vastuolus ärieetikaga või mis seab kolleegid ohtu. Vastutustundlikult ja eetiliselt äri tegemine annab nii meie töötajatele, partneritele kui ka klientidele kindlustunde, et tegemist on ettevõttega, mida võib alati usaldada. Töötajad saavad võimalikest teemadest teada anda ööpäevaringselt spetsiaalsel telefoninumbril helistades või veebilehe kaudu www.g4s-speakout.com. Sellelt aadressilt leiad juba ka täpsemad juhised. Niisamuti saad Speak Out kohta rohkem infot siseveebist (Töötaja meelespea Eetika põhimõtted). G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

UUDISED Tervitame uusi töötajaid

Mustamäe Keskus.

TERVITAME UUSI KLIENTE

Alates veebruarist on G4Si valves nii ehituskaubamaja Bauhaus Lasnamäel kui ka Mustamäe Keskus. Kui Bauhaus ei vaja lähemat tutvustamist, siis Mustamäe Keskus on värskelt avatud kaubandus- ja vabaajakeskus Mustamäe tee ja Tammsaare tee nurgal. G4Si poolt on uues keskuses nii tehniline lahendus kui ka mehitatud valve. Bauhausi objekti teeb turvajuhi Meelis Kalda sõnul huvitavaks sealne videovalvelahendus, mis hõlmab relssidel liikuvaid kaameraid – nii saab külastajatest hoopis teise pildi ette. Tööd alustame seal viie-kuue inimesega, kuid tiim on kindlasti suurem aiandushooajal, mil avatakse ka väline kaubanduspind. Lisaks on 1. märtsist G4Si valvesse tulemas energeetika- ja automaatikavaldkonnas tegutsev rahvusvaheline ettevõte ABB AS. Ligikaudu sajas riigis tegutsev firma alustas Eestis tegevust 1992. aastal ning praeguseks töötab firma erinevates üksustes üle Eesti tuhat inimest. G4S asub ettevõttele Jüris pakkuma mehitatud valvet ning oleme selleks kokku panemas 20-liikmelist turvatiimi.

G4SI DOONORIPÄEVAL KOGUTI KOKKU 18 LIITRIT VERD 22. jaanuaril toimus G4Si peamajas doonoripäev, mille raames loovutasid 40 töötajat üle maja kokku 18 liitrit verd ning PERHi Verekeskus sai juurde seitse täiesti uut doonorit. Lisaks G4Sikatele andsid oma panuse ka Eesti Interneti SA, Pipedrive’i ja Pixsteri töötajad. Doonoripäev kestis hommikul üheksast kuni poole üheni päeval ning kui päris esimene pooltund välja jätta, siis lookles õdede juures kogu aeg järjekord verd loovutada soovijatest. Samuti oli tore tõdeda, kui rõõmsameelselt head tehti ja kuis kolleegid üksteist toetasid. Head teha on tõesti rõõm ning iga doonor võib endale uhkusega õlale patsutada – on see ju märk sellest, et lisaks sellele, et oled hea inimene, oled ka väga hea tervisega! Viimati toimus G4Si doonoripäev 2009. aasta sügisel, nüüd plaanime traditsiooni jätkata ka uues peamajas. Verekeskus tänab G4Si ning loodab juba mais meile uuesti külla tulla. Aitäh doonoripäeva korraldajale Eerika Õunale personalidivisjonist!

4. jaanuaril asus G4Si sularahadivisjoni riskijuhina tööle Raul Reap. Raul on õppinud Tallinna Ülikoolis füüsikat ning EBSis ärijuhtimist. Rauli kõige pikaajalisem töökogemus pärineb Estonian Airist, kus ta viimati töötas lennundusjulgestuse juhina. G4Si tuleb Raul riigisektorist. Pea kõigis oma ametites on Raul moel või teisel kokku puutunud riski- ja kvaliteeRaul Reap. dijuhtimisega ning on, muide, ülikooli ajal töötanud ka turvamehena. Ja seda koguni tänase kontoritoakaaslase, protsessijuhi Jüri Sillastega koos! Rauli suurimateks hobideks on lendamine ja langevarjuhüpped. Raul kuulub lisaks Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu juhatusse ning tihtipeale lennutab just tema langevarjurite lennukit. Ehkki paljud peavad langevarjuga hüppamist ohtlikuks, näeb Raul siingi professionaalse riskijuhina eelkõige ülesannet osata ohte maandada ja riske ennetada. Alates 18. jaanuarist töötab klienditeenindusdivisjonis ärikliendihaldurina Vootele Poll. Vootele on varasemalt tegelenud müügiga ja kliendisuhtlusega nii tootmisettevõtetes kui ka viimati lasteväljakuid edasi müüvas firmas Fixman Eesti. Vootele on sündinud küll Haapsalus, kuid muidu põline tallinlane. Ta on omal ajal lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaVootele Poll. duskonna ning hetkel on tal lõpusirgel ettevõtlusõpingud EBSis. Turvavaldkonnaga on Vootelel niisamuti kogemus olemas. Kunagi keskkooli ajal töötas ta õpingute kõrvalt Jaanus Rahumäe turvafirmas ESC ning tal oli au 1993. aastal turvata paavsti külastust Eestisse. Vabal ajal mängib Vootele korvpalli ning armastab looduses viibida ja matkata.Vootele on mitmel aastal vabatahtlikuna kaasa löönud ka PÖFFi korraldamises, ent viimane aasta on ta seoses pisipoja sünniga olnud eelkõige pühendunud perele. Küll aga mahtus eelmisse aastasse proovilepanek jooksumaratonis – Vootele jooksis elus esimest korda läbi poolmaratoni Tallinnas ja Riias.

Uuenda oma andmeid!

Kui Sul on hiljaaegu muutunud elukoht, e-posti aadress või telefoninumber, siis anna sellest teada personaliarvestuse osakonnale personaliarvestus@ee.g4s.com. Kehtivad kontaktandmed on olulised, et saaksime Sinuga vajadusel ühendust võtta.

Spordiklubi teated

Turvajuht Villu Kahar.

Eerika Õun.

Valmis on saanud uus spordikalender. Pane oma kalendrisse kirja lähiaja olulisemad spordivõistlused: 21.02 Tartu Maraton 06.03 G4Si meistrivõistlused sulgpallis Pärnu 20.03 G4Si meistrivõistlused lauatennises Tallinnas 11.–12.03 Eesti Korvpalliliidu suurtoetajate korvpalliturniirTallinnas Vaata lisaks: www.g4s.ee/sportimisvoimalused

PERSOON

ALEKSEI SINJUK –

IT-INIMENE, KES EI PELGA OLLA OFFLINE TEKST: KRISTIINA LUTS I FOTOD: EGERT KAMENIK, ERAKOGU

TARKVARA TEENINDUSJUHT ALEKSEI SINJUK ON G4SIS VÕRDLEMISI VÄRSKE TÖÖTAJA, OLLES SIIN TÖÖTANUD LIGIKAUDU POOLTEIST AASTAT. OMETI ON TA SELLE LÜHIKESE AJAGA JÕUDNUD ENDALE KASVATADA LOJAALSE FÄNNIBAASI, KEDA TEINEKORDKI IT-MUREDES AITAB. 2015. AASTA PARIMATE TÖÖTAJATE VASTUVÕTUL KUULUTATI ALEKSEI AASTA PARIMAKS SISETEENINDAJAKS. 6

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

PERSOON

G4Si

suur töötajaskond paistab silma väga mitme külgsete huvidega inimeste poolest. Meil on tõsise väljanägemise ja mehiste tööülesanne tega härraseid, kellel samal ajal hinges sügav aiandushuvi. Meil on ka pealtnäha hapraid naisterahvaid, kellel tänu suurele spor dilembusele tegelikult jõudu küll ja veel. On karjäärihulle, kes ja gavad sisimas hoopis sügavamaid väärtusi ja osalevad vabataht likuna nii mõneski heategevuslikus ettevõtmises. Seekord teen juttu IT-inimese Alekseiga, kes vastupidiselt üldlevinud arvamu sele on vabal ajal vägagi offline-suhtlemise usku. Küsin talt alustu seks, mida tema töö siis täpsemalt kujutab, mida nii paljud kollee gid on hea sõnaga esile toonud. Eriti varmas on kiidusõnu jagama tehnilise toe osakond, kuna „koostöö Alekseiga sujub väga hästi“. „Tarkvara teenindusjuhil on väga palju kohustusi. Sisuliselt pean tagama minu alluvuses kasutatavate süsteemide tõrgeteta töö. Hurm, TAP, Sharepoint, Lotus Notes ja loomulikult Google on kõik minu vastutusalas. Väga oluline roll on ka andmete varundami sel, mis on samuti minu korraldada. Asju, millega tegelen, on väga palju, kõik ei tule kohe meeldegi. (Naerab.) Serverite administreeri mine on ka väga oluline ülesanne,“ loetleb Aleksei oma kohustusi. Palun Alekseil selgitada, mida süsteemide administreerimine täpse malt kätkeb ja mida tuleb teha, et kõik protsessid tõrgeteta toimiksid. „Administreerimine tähendab tervet hulka meetmeid: süsteemi konfigureerimist ja rikete haldamist, tagades kontrolli ja andmete turvalisust. Väga oluline on monitoorida ja uuendada süsteeme õigeaegselt,“ valgustab mind Aleksei. Kuid aitab tööjutust! Põlen uudishimust, et kuulda Aleksei kui IT-inimese arvamust digiteeri misega seotud teemadel, mis on ühiskonnas praegu väga aktuaalsed.

HEA TEADA • Kui Sul on IT-mure, siis kõigepealt tee uus korrektne pöördumine iTugi-sse (leiad selle eKontorist).   Pöördumise vormi on võimalik lisada ekraanipilt ja pöördumisega seotud faile. IT osakonnas on  kokkulepitud tööprotseduurid, kuidas pöördumisi kiirelt käsitleda. Järgmise sammuna määratakse töö lahendaja.  Pöördumise omanikku teavitatakse igast lahenduse sammust e-posti teel. • Pärast probleemi lahendamist anna tagasisidet. Oodatud on ka ettepanekud, et tööd paremini korraldada.

ILMA INTERNETITA TULEB APOKALÜPSIS

Inimestele on läbi aegade pakkunud põnevust katastroofidraamad ja stsenaariume ühe või teise õnnetuse võimalikest tagajärgedest tekib endiselt nagu seeni pärast vihma. Tuhanded raamatud ja filmid on pühendatud zombide ülestõusudele, tulnukate invasioonidele ja kõi kehõlmavatele looduskatastroofidele. Kultuurist huvituva inimesena on minulgi põnev kuulda, mis juhtuks Aleksei arvates siis, kui ühel päeval kaoks maailmast ootamatult internet. Aleksei esimene siiras reaktsioon küsimusele on: „See oleks täie lik apokalüpsis!“ End kiiresti kogudes muutub ta aga juba järgmisel hetkel väga asjalikuks.

„Kui kaoks internet, leiaksime sellele kiiresti aseaine. Kindlasti jääks rohkem aega silmast silma suhtlusele!“ „Saaksime hakkama ka ilma internetita, ainult e-kirju ei õnnes tuks välja saata. Google’i serverid asuvad väljaspool ega kuulu meile. Aga eeldusel, et muud „vanaaegsed“ kommunikatsioonivahendid jääksid alles, saaksime omavahel ikkagi suheldud ning turvateenus ei jääks samuti osutamata. Kui rääkida üldisemalt, siis arvan, et ini mene harjub kõigega. Kui kaoks internet, leiaksime sellele kiiresti mingi aseaine, võttes abiks kasvõi varasemad tehnoloogiad, nagu näiteks telefon ja faks. Kindlasti jääks rohkem aega silmast silma suhtlusele, mis on minu arvates isegi positiivne,“ arutleb Aleksei.

Aleksei on üks neist olulistest inimestest G4Sis, kelle õlul lasus Aasta teoks kuulutatud e-patruli kasutuselevõtu sujumine.

PERSOON Kolleegidega IT-osakonnast offroad-sõitu harrastamas.

KOLLEEG ARVAB Margus Pind, Lääne piirkonna haldusjuht „Olen 100 protsenti nõus Aleksei valimisega aasta siseteenindajaks. See otsus ühtib lisaks paljudele teistele kindlasti ka minu omaga. Tegemist on väga kohusetundliku, sõbraliku ja positiivse ellusuhtumisega inimesega, kellele lausa meeldib igapäevaselt tekkivaid probleeme lahendada. Aleksei jaoks on tema töö justkui ka hobi, talle meeldib suhelda, talle meeldib, kui kõik saab korda. Temaga võib rääkida otse, ta saab aru. Tänu oma teadmistele ja abivalmidusele sulandus Aleksei ka väga kiiresti meie seltskonda. Kuna tegelen Lääne piirkonnas lisaks haldusteemadele IT poolega, siis suhtleme temaga pea igapäevaselt tööalaselt ning lisaks puutume kokku muudel teemadel ja ühisüritustel. Viimasena meenuvadki meie IT osakonna üritus Kiviõli seikluspargis, saunaõhtu, mõõduvõtt bowlingus ja Tarvi Raudmägi (andmeturbejuht – toim) eestvedamisel korraldatud superlahe offroad’i üritus Rakvere kandis. Rõõm on omada enda tutvusringkonnas selliseid inimesi, kellega saab alati arvestada ja kelle jaoks kokkulepped on täitmiseks ja lubadused pühad. Kindlasti kohtume ja kordame neid üritusi veel ;)

INIMESED, RÄÄKIGE OMAVAHEL!

Nii mõnegi jaoks võib mõjuda ootamatult, et Aleksei pooldab ITinimesena eelkõige otsesuhtlust. Tehnoloogia ei ole tema jaoks muud kui abivahend tööasjade ajamiseks. Vabal ajal on üks tema lemmik tegevusi veeretada juttu mõnusas seltskonnas, kelleks on eelkõige perekond, aga ka sõbrad ja töökaaslased. Kolleegidega trehvab ta enamasti G4Si spordiklubi vahendusel ühiselt sportides. Alekseil on küllaga kiidusõnu G4Si spordiklubi aadressil: „See on lihtsalt suurepärane, et meie ettevõttes on selline võimalus loodud. Ühe korraga saab pärast pikka tööpäeva nii akusid laadida kui kolleegidega TÕELISELT suhelda. Enamikus ettevõtetes sellist eelist pole ja ma arvan, et see on üks neid olulisi asju, millega G4S teistest tööandja test eristub.“ Spordialadest eelistab Aleksei praegusel ajal võrkpalli ja ujumist, kuid omal ajal oli ta kõva käsi (või jalg!) capoeira’s (Brasiiliast pärit võitluskunst – K.L.). Treeningud jäid pooleli poja sünniga, kuna väi kemehe tegemiste kõrvalt ei jätkunud nendeks lihtsalt aega. Nüüd aga loodab Aleksei, et poeg jätkab nende peres capoeira traditsiooni. Ta sai just neljaseks, mis on paras vanus treeningutega alustamiseks. „Tahaksin, et ta teeks lähiajal selle võitluskunstiga tutvust – võiksin teda lisaks trenni viimisele ise juhendada,“ unistab Aleksei.

MIS VÕIKS OLLA PAREM ÜHEST PEREREISIST

Alekseiga vesteldes saab aru, et tegu on pühendunud pereinimesega. Nagu ta ise ütleb: „Esimesel kohal on laste vajadused ja alles siis tulen mina.“ Hooliva isana laseb ta oma lastel proovida kõikvõimalikke huviringe ja trenne ning on lahkelt nõus neid sinna-tänna sõidutama. Lisaks pojale kasvab Aleksei peres 10-aastane tütar. Kummagi lapse puhul peab Aleksei oluliseks teha teavitustööd, et igasuguseid tehnoloogilisi vidinaid tuleb kasutada mõistlikkuse piires. Nii käib

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

PERSOON nende peres nutiseadmete kasutamine kindlate reeglite järgi, et las tel ei tekiks moodsatest ajaröövlitest sõltuvust. Üheks nende pere lemmiktegevuseks on reisimine. Alekseil pole sugugi piinlik tunnistada, et võrreldes luksuslike kuurortidega pakub talle palju suuremat rõõmu kodumaa avastamine. „Kas oled käinud Kaberneeme männimetsas? Seal on tõeliselt eriline atmo sfäär,“ õhkab ta. Samamoodi fännab Aleksei Pärnut, mida ta on viimase paari aasta jooksul mitu korda külastanud. Pärnu puhul võlub teda seal viibides tekkiv vabastav tunne, mis häälestab juba eos puhkuselainele. Eraldi väljatoomist väärivad saared. Alekseile meeldivad väga need veest ümbritsetud moodustised, mida Eestil on nii palju ja Lätil ei ühtegi. Lähiajal tahab ta kindlasti ära käia nii Naissaarel kui Pranglil, mis mõlemad kuuluvad tema koduse Viimsi valla koosseisu.

HEAL LAPSEL MITU... HOBI

Suure reisiarmastusega näib igati kokku sobivat fotograafia. Kui das siis muidu kõiki külastatud kohti ja vaatamisväärsusi ka aastate möödudes mäletada? Nii kuulub fotograafia samuti Aleksei arvu kate hobide sekka. Lisaks reisimälestuste talletamisele aitavad fotod tal ka muid meeleolukaid hetki mäletada, olgu nendeks laste sünnipäevad, pere kondlikud üritused või mistahes teised jäädvustamist väärt olukor rad. Alekseist veel innukam pildistaja on tema abikaasa, kel on põh jalikumad fotograafiateadmised ja kes hoolib natuke rohkem fotode kunstilisest poolest. Aleksei ise rahuldub ka nutitelefoniga tehtud pil tidega, kuna leiab, et nende kaamerad on tänapäeval piisavalt head. Sellegipoolest üritab ta ka telefoniga tehtavaid kaadreid sättida, et pilt võimalikult hästi reaalsust peegeldaks. Nagu eelnevast veel vähe oleks, on Alekseil tagataskust võtta veel üks harrastus. Üks tõeliselt mehine harrastus, milleks on meisterda mine, näiteks ka mitmesuguste elektriprojektide kallal nokitsemine. "Mul on kodus üks ruumike, mis on nagu väike töökoda. Seal olen ma kokku pannud elektriskeeme, lõiganud tikksaega vineerist erine vaid asju välja ja muud seesugust," selgitab Aleksei. Huvi meister damise ja mitmesuguste ehitusnüansside vastu on toonud Alekseile koha lausa kahe korteriühistu juhatuses. „Alustasin meie maja kor teriühistu juhatusest ning ilmselt aktiivse tegutsemise ja erinevate probleemide eduka lahendamise tõttu kutsuti mind ka teise korte riühistu juhatusse. Täidan seejuures ka majahalduri ülesandeid,“ lisab ta tagasihoidlikult. Nagu näha, oskab Aleksei pakkuda head teenindust nii G4Sis töö tades kui teistes projektides osaledes (mida on palju!). Märkimis väärne on see, et kõige selle kõrvalt jõuab ta olla ka hea isa ja abi kaasa. Õpetades lastele maast madalast, et tehnoloogia progressi kõrval on elus ka muid, märksa inimlikumaid väärtusi, teeb ta minu arvates lausa ühiskondliku heateo. Kas see kõik pole mitte tunnusta mist väärt? Aleksei poja ja tütrega ujumas.

Turvajuht Sergei Karelin andmas iPadi üle Aare Allingule.

Värba ja teeni: iPadi võitis Aare Allingu Eelmise aasta viimase iPadi võitis uue töötaja G4Si soovitamise eest Põhja piirkonna turvatöötaja Aare Allingu. Aare on varem ka häid tuttavaid tööle soovitanud ja selle eest värbamispreemiat teeninud, kuid eelmisel aastal soovitas ta vaid korra ning kohe oli tal ka loosiõnne. Soovitamise ajal töötas Aare Ülemiste keskuse Rimis, kuhu ka sõbra soovitas. Kuna Rimile me hetkel teenust ei paku, siis on Aare lähiajal vahetamas objekti ja võtaks sõbragi heal meelel ühes. Aare soovitas tööle naabrimehe, kellega tulid tööjutud teemaks. „Suvel ikka grillime koos ja saame hästi läbi. Võtaksin ta uuele objektile kaasa küll!“ võib tema jutust välja lugeda soovituse kvaliteeti. iPadi võit tuli Aarele täieliku üllatusena ja lubab uue, moodsa riistapuu peagi kasutusele võtta. Uue iPadi loosime välja poole aasta pärast juuli alguses. Loosimises osalevad kõik need, kelle soovituse alusel vormistatakse 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2016 tööle uus töötaja. Mida rohkem sinu poolt soovitatud sõpru ja tuttavaid meile tööle asub, seda suurem on ka sulle väljamakstav värbamistasu ning suurem võimalus saada iPadi omanikuks! Iga tööle soovitatu eest, kes alustab tööd G4Sis turvatöötajana, teenib tema soovitaja 130 eurot (bruto). Sellest pool tasutakse inimese tööle asumisel ning teine pool pärast katseaja läbimist. 2015. aastal vormistasime soovitusega tööle kokku 132 inimest. „Veerand kõigist meie uutest töötajatest jõuavad meieni tänu oma töötajate soovitustele. Minu jaoks näitab see seda, et inimesed on rahul G4Si kui tööandjaga ja julgevad siia kutsuda ka enda sõpru ja tuttavaid,“ ütles värbamis- ja personalijuht Indrek Sarjas. Tööle võib soovitada nii sõbra koolipingist, naabrimehe kõrvaltänavast kui ka teretuttava spordisaalist. Lisainfot tööle soovitamise kampaania ja pakutavate ametite kohta saad Värbamiskeskusest tel 13322 või 651 1787.

TÖÖVARJUPÄEV

Töövarjupäev

andis tagasisidet infoliikumise kohta MÖÖDUNUD AASTA DETSEMBRIS KORRALDASIME G4SI TÖÖVARJUPÄEVA JUBA NELJANDAT KORDA NING IGAL AASTAL ON SELLEST OLNUD PÄRIS PALJU KASU. KOKKU KÄIS SEL KORRAL 30 JUHTI TÖÖVARJUDEKS ERINEVATE AMETITE TÖÖDEGA LÄHEMALT TUTVUMAS. TEKST: IRENE METSIS I FOTOD: ANU VILLMANN (Pärnu Postimees), ERAKOGU

öövarjupäev on mõeldud peamiselt juhtidele ning selle eesmärk on kogu da tagasisidet kohtadest, mida annab parandada ja muuta veel paremaks ning suju vamaks. Nii on juhid alati tagasisidet andnud kuuel teemal: tööprotsess, infoliikumine, koolitus, juhtimise korraldamine, olmetee mad ja ettevõtte maine. Kuna töövarjutami ne on üks kõige paremaid viise teada saada, kuidas kolleegid oma tööd teevad, siis eelmi sel aastal sai algust lisaks juhtide töövarjuta misele ka patrullide ja juhtimiskeskuse vahe line töövarjutamine. Samas asjad ei parane nii kiiresti ja häirejuhtimise spetsialistide ja regiooni patrullide koostöö osas on näha en diselt veel kõvasti arenguruumi.

MIS SEL AASTAL KÕIGE ROHKEM SILMA JÄI?

Loo autor Irene Metsis käis sel korral töövarjuks Pärnu patrullis.

INFOLIIKUMINE

Mitmes kohas jäid silma vanad ja aegunud infomaterjalid ning tööjuhendid, mis on pärit väga ammustest aegadest ja kannavad valet logo. Need vajaksid kindlasti uuendamist ja muutmist, sest mõjutab ju ka see meie mainet, kui materjalid on aegunud. Samuti märkas üks juht, et objekti- ja vahetusejuhtidel puudusid mobiilide lühinumbrid. Ilmselt on see vanast ajast sedasi olnud, kuid nüüd võiks selle muu tuse küll teha ja lühinumbrid tekitada.

KOOLITUS

Koolituse osas toodi välja väga mitmel kor ral, et patrullide ja juhtimiskeskuse häirejuh timise spetsialistide vaheline töövarjutamine on väga vajalik. Tänaseks on see süsteem tööle saadud, et uued töötajad varjutavad teineteise tööd. See on oluline töö sisust paremaks aru saamiseks. Samuti on regioonide patrullid käi nud juba osaliselt Tallinnas juhtimiskeskuses. Seda kindlasti jätkatakse ja miks mitte laien dada seda tulevikus ka teistele ametikohtadele. Siinkohal on heameel märkida, et ära mainiti

sedagi, et töötajad, kes meie juhte juhendasid, olid väga pädevad ja oskasid oma teadmisi hästi edasi anda.

OLMETINGIMUSED

Kõige rohkem ettepanekuid tehti olmetingi muste osas. Soovitusi tuli töötajate toitlusta mise tingimuste parandamise osas, olme- ja puhkeruumide osas, vormi kaasajastamise osas, vormirõivaste jõudmise ebapiisava kiiruse kohta regioonidesse kui ka näiteks e-patrulli seadme kinnitamise kohta autos – „E-patrulli käsiseade võiks olla armatuuri külge nii paigutatud, et seda ei tuleks sõidu ajal kätte võtta“. Loomulikult sai ka sel aastal oma tähele panu Masternaut. Vormirõivaste kaasajas tamise teemal on arutelud juba pikka aega käinud ning sellesse protsessi on kaasatud ka töötajate esindajaid. Kui sellega on jõutud lõppfaasi, siis saame konkreetsematest sam mudest juba lähemalt rääkida.

TÖÖPROTSESS

Tööprotsess sujus paljude juhtide arvates üsna ladusalt. Mõnes kohas märgati vajaka jäämisi ning kohti, kus annab töökorraldust veel sujuvamaks muuta.

JUHTIMINE

Nii nagu eelnevatel aastatel, toodi ka sel korral välja, et töötajad ootavad juhiga roh kem suhtlust, seda nii info jagamise mõttes kui ka selles osas, et juhid võiksid oma töö tajaid rohkem tunnustada ja kiita. Samas said väga paljud juhid just kiita, kuna nende koostöö oma alluvatega oli väga hea. Olen ise käinud juba kolm aastat erineva tel töökohtadel töövarjuks ja pean ütlema, et see on üks parimaid viise saada aru, kuidas kolleegid oma tööd teevad ja mis on nende murekohad. Jätkame seda traditsiooni kind lasti ka tulevikus ja ikka kõik selle nimel, et meil asjad paraneksid. G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

TÖÖVARJUPÄEV ARTUR AUNAPU, Põhja piirkonna müügiosakonna juhataja: „Töövarjuks käisin neljandat korda, varasemalt olen olnud hooldusteh nik, juhtimiskeskuse videooperaator ja Pärnu keskuse turvatöötaja, nüüd siis Keilas patrullina. Keila valisin sellepärast, et pean seda nii-öelda oma piirkonnaks: minu vastutada on iga-aastane Keila linna patrullteenuse lepingu uuendamine, Keilas asuv kliendihaldur on müügiosakonna koosseisus jne. Väga positiivne oli, et mehed tunnevad linna läbi ja lõhki. See aitab meie teenuse toimimisele kindlasti väga palju kaasa ja loodetavasti tunnevad tänu meie inimestele Keila elanikud ennast turvalisemalt. Samas täheldasin, et töötajatele peaks rohkem meie taustaprot sesse selgitama ehk näiteks seda, kuidas klient üldse meile tuleb ja miks temaga mingeid asju kokku lepitakse. Kohati ei mõisteta, et klient on see, tänu kellele saadakse palka. Kui me oleme klien diga milleski kokku leppinud, siis sellel on oma põhjus ja seda me ka täidame. Kui siiski ei saada ühest või teisest ülesandest aru või see ei tundu loogiline, siis on see koht, mis tuleks rää kida selgeks oma vahetu juhiga. Üldse võiks omavahelist suhtlust rohkem olla nii tiimi sees kui ka juhiga, näiteks korra kuus võtta kogu vahetus kokku ja vahetada vajalikku infot. Paberil on ime lihtne infot edastada, kuid aeg-ajalt on oluline vahetult suhelda ja otse selgitada, mida ja miks me teeme. Samuti soovitaksin meie turvatöötajatel julgemalt külastada kohalikku kontorit, kus saab korraks aja maha võtta, arvutit kasutada ja kas või kohvi juua ning tualetti kasutada.

PEETER TORIM, sularahadivisjoni direktor: „Valisin töövarjutamiseks turvatehnika tehniku töö Narva lähedal paiknevas Eesti soojuselektrijaamas, sest tegemist on ühe maailma suurima põlevkivielektrijaamaga. Töö oli objekti mastaapsuse – suur territoorium sügavalt maa seest kuni pilvepiirini – tõttu sisult mitmekesine ja ka füüsiliselt nõudlik. Sain huvitava kogemuse võrra rikkamaks ja veendusin, et sellel objektil töötavad pädevad ning oma tööd armastavad kolleegid.“

AUNE MARTMAA, personaliarvestuse osakonna juhataja:

„On väga õige otsus, et töövarju päeval osalejate ringi laiendati, sest paljudele osakonnajuhtidele tuleb kasuks teada, kuidas käib töö teistes osakondades, ning see aitab näha mõningaid asju hoopis teise nurga alt. Valisin juhtimiskeskuse, kuna olen alati mõelnud, kuidas nad kogu selle infomahuga hakkama saavad. Kõike tuleb väga operatiivselt teha, kahe silma asemel peab olema kümme. Selles töös on kiire reageerimisvõime väga oluline. Rõõm oli näha, et minu varjutatav on oma töös väga pädev. Mind üllatas, kui palju neid häireid ikkagi tuleb. Igale poole patrull muidugi minema ei pea, kuid kliendiga tuleb suhelda ikka, ka sellisel kellaajal, mis klienti sugugi rõõmsaks ei tee. Kogu aeg midagi toimub – kiire reageerimine ja pidev toimetamine. See oli mulle huvitav kogemus. Kindlasti saab töövarjutamisest erinevate teemade ja võib-olla ka murede kohta vahetut tagasi sidet, näiteks vormirõiva sobivuse kohta. Samuti toob töövarju päev töötajale lähemale juhid, kes tunnevad reaalselt huvi var jutatava töö vastu. Äärmiselt tore ja vajalik ettevõtmine! Kui vähegi võimalus, võtan ka järgmine kord sellest osa.“

KAJA ISSAENKO, pearaamatupidaja: „Käisin töövarjuks esimest korda. Valisin Ericssoni tehase, sest ettevõte ise on huvitav, moodne ja innovaa tiline. Samuti tahtsin näha valve divisjoni tööd nii-öelda rohujuure tasandil. Tootmisettevõttega olen ka varem kokku puutunud, seepärast tundus tehaseelu üldiselt tuttav. Turvatöötaja peab seal täitma teatud rutiine, näiteks ekstra turvakontroll süsteemi poolt juhus likult valitud sisenejale. Paljudele kontrollitavatele võib see tüütu tunduda ja on ka nurinat, kuid turvatöötaja jääb ikka viisakaks ja sõbralikuks. Turvajuht Viktor Tridvornoviga tegime kaitseva henditega varustatult ringkäigu tehases, käies läbi meie valvepos tid. Veidi jälgisin ka häirekeskuse tööd. Tööprotsess tundus läbi mõeldud ja sujuv – igaüks teadis, mida teha. Kõik laabus ja ühtegi vahejuhtumit sel ajal ei toimunud. Turvatöötajad kinnitasid, et tõsiseid vahejuhtumeid ongi neil harva. Eks seegi näitab, et meie valvedivisjoni töötajad teevad kohapeal head tööd.“

AASTA TEGIJA

PALJU ÕNNE AASTA TEGIJATELE! 22. JAANUARIL TOIMUNUD AASTA PARIMATE TÄNUÜRITUSE ÜHEKS TIPPHETKEKS OLI AASTA TEGIJA JA AASTA TEO VÄLJAKUULUTAMINE. NII AASTA TEGIJAT KUI KA AASTA TEGU VALITI KOLME TUGEVA KANDIDAADI VAHEL. SISEVEEBIS TOIMUNUD HÄÄLETUS PAKKUS KUMMAGI KATEGOORIA PUHUL ÜKSJAGU PINGET, KUID MÕLEMAL JUHUL OLI ÜKS KANDIDAAT PIDEVALT TEISTE EES JUHTIMAS. AASTA TEGIJAKS KUULUTATI SUVEL KAKS LAST UPPUMISOHUST PÄÄSTNUD RANNO TOVSTSIK NING AASTA TEO TIITLI SAI E-PATRULLI KASUTUSELEVÕTT. PALJU ÕNNE TEGIJATELE! TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: EGERT KAMENIK

AASTA TEGIJAD

Kuigi Aasta tegijaks kuulutati kolmest kandidaadist vaid üks, võib julgelt öelda, et kõik nad on selle tiitli väärilised. Ainuüksi Aasta tegija kandidaadiks saamine on suur tegu! Kõiki aasta tegija kandidaate iseloomustab tõsine töösse suhtumine, tublid saavutused ja mõistagi teistele eeskujuks olemine.Tutvustame 2015. aasta tegija kandidaate lähemalt. Ranno Tovstsik asus G4Si tööle 2012. aastal ning pärast aastake ajateenimist tuli meile 2014. aastal tagasi ja liitus oma kodulinna Türi patrullteenistusega. 2015. aastal tegi Ranno läbi rannavalvekursused ning asus samast suvest tööle Türi tehisjärve ääres ranna vahetusvanemana. Just sellest suvest on pärit ka sündmus, miks Ranno sai Aasta tegija kandidaadiks esitatud.

Ainuüksi aasta tegija kandidaadiks esitamine on suur tegu. Aasta 2015 aasta tegijad on (vasakult) Anatoli Plõševski, Ene Tari ja Ranno Tovstsik. Aitäh teile!

Juuni lõpus toimusid Türi tehisjärve ääres noortekeskuse suvepäevad ja lapsi oli järve ääres omajagu. Ühel hetkel tuli Rannol endal vette hüpata, sest mõtlemiseks aega enam ei jäänud. Väikese vahega jäid tema hinnangul liiga pikalt vee alla kaks peanuppu, vesi aga läheb seal sügavaks järsku. Silma järgi umbes 9–10-aastase poisi ja tüdruku tõi ta kohe veest välja ning õnneks pääsesid kõik asjaosalised vaid väikese ehmatusega. „Alles nüüd olen hakanud mõtlema, et läks ikka väga hästi,“ ütleb ta.

Rannot on alati tõmmanud rannavalve poole, nii et kui turvajuht Jaak Kaarepere tegi ettepaneku suviseks tööks, oli ta sellega kohe päri. “Väiksena vaatasin Baywatchi ja mõtlesin, et tahaks ise ka selline olla. Imetlesin seda tööd,” meenutab ta. Ranno oskab ujuda juba algklassidest saati ning hoiab end Paides ujumas käies ka talvisel ajal vormis. Samuti läheb töö rannavalves kokku tema väärtustega – “mulle meeldib aidata”. Aasta parimate galal selgub seegi, et Ranno käib Paides doonoriks.

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

AASTA TEGU E-patrulli kasutuselevõtuga on olnud seotud mitmed üksused. Auhinnapuud on vastu võtmas ühes G4S Eesti nõukogu esimehe Lauri-Veikko Saloranta (vasakul), juhatuse esimehe Priit Sarapuu (keskel) ja miimiga Margus Alamets, Madis Tammaru, Janno Rahu, Andrus Jauk, Reiko Tääker ja Aleksei Sinjuk.

Ene Tari töötab G4Sis alates 2010. aasta 1. septembrist. Alustustööpäev on igati sümboolne, sest suurema osas ajast on Ene töötanud Tallinna Ülikooli heaks, tagades nii ülikooli töötajate, külaliste kui ka tudengite turvalisust. Objektivanemana on Ene hoolitseda ja juhtida ka viieliikmeline väike, kuid tubli turvatiim. Kolleegi Liina Aderi sõnu kasutades võib Enet kõhklemata nimetada ülikooli turvatiimi hingeks ja südameks. Ene ise ütleb, et on üsna range, ent kui ta pikemalt räägib, võib järeldada, et see on selline emalik rangus – asjad peavad olema korras. Nii nagu võib oletada, et ülikooli külastavad inimesed on keskmiselt intelligentsemad, on intelligentne ka üks Ene põhirelvi naeratus. Naeratus loob tema sõnul usaldust ning hoiab nii mõnegi sekelduse ära.Tema põhimõte on mistahes probleemsete isikutega üritada hakkama saada alguses ikka hea sõna ja kannatlikkusega. Mis puutub aga Aasta tegija kandidaadiks esitamist, ütleb Ene: „Me kõik oleme tegijad!“ Ta rõhutab, et kogu tema tiim on väga tubli. Anatoli Plõševski töötab G4Si turvatehnikadivisjonis 2006. aastast, alguses tehnikuna ja viimastel aastatel objektijuhi ülesandeid täites. Möödunud aastal olid Anatolile usaldatud tööd

seoses Põhja-Eesti Regionaalhaigla C-korpuse teise osa renoveerimisega – kõik, mis puudutas erinevaid nõrkvoolulahendusi. Kindlalt võib öelda, et Anatoli õlul lasus eelmise aasta ühe nõudlikuma projekti teostus. Anatoli on turvatehnikadivisjoni Põhja piirkonna juhi Tarmo Nigolsi sõnul rohkem tegude kui sõnade mees, kellel saavad püstitatud ülesanded alati tehtud ja kes leiab alati lahenduse. Ta on oma töös järjepidev ning nõudlik nii enda kui teiste suhtes. Juhtides PERHi objekti tõestas Anatoli end nii tasemel spetsialistina, kes tunneb väga hästi oma tööd, kui ka hea juhina, olles oma tiimile suurepäraseks eeskujuks.

AASTA TEOD

Aasta teo tiitli nimel pistsid rinda kolm 2015. aasta olulist projekti: saladuslooriga kaetud tehniline projekt Kaitseministeeriumile, sõidukikontrolli teostav Parkats ja e-patrulli kasutuselevõtt. Iga tegu on oma nägu ja joonele võistlema panna on neid väga keerukas. Hääletuse tulemusena võitnud projekti e-patrulli eristab teistest kindlasti, et selle kasutuselevõtt on puudutanud ettevõtte mitmeid üksuseid. Ilmselt pole G4Sis kedagi, kes ei teaks, mis on e-patrull – mugav käsiseade, mis on aida-

nud vähendada kulusid, tõsta teenuse kvaliteeti ja muuta infovahetust kiiremaks. Tänu e-patrullile on juhtimiskeskuse kõnede hulk vähenenud ligikaudu kaks korda, ekipaažide väljasõitude arv vähenes umbes veerandi ning kohalejõudmise aeg objektidele paranes 12%. E-patrulli kasutamisega on seotud G4Si mitmed üksused: klienditeenindus, juhtimiskeskus, valvedivisjon, äriarendus, IT, finantsosakond ja tehniline tugi. Möödunud aasta suurima tehnilise projekti tellis G4Silt Kaitseministeerium. Tänast geopoliitilist olukorda arvestades on tegemist Eestile väga vajaliku taristuprojektiga, mis kannab meiega sama ülesannet: Eesti turvaliseks! Projekt kestis üle aasta ja selle muutis meie jaoks eriliseks, et lisaks tavapäraste süsteemide väljaehitamisele tuli meil korraldada ka pinnasetöid ja ehitada välja vajalikke trasse. Kogemus missugune! Parkatsi projektiga alustati 2015. aasta jaanuaris ning see võeti täielikult töösse augustis. Parkats on nelja kaamera, kuvari ja printeriga varustatud sõiduk, mis suudab minutis kontrollida kuni 140 autot. Parkimiskontrolöri tööd täielikult sõiduk ei asenda, küll aga muudab kontrolöride töö senisest palju tõhusamaks. Ja mugavamalt saab tööd niisamuti teha!

HEATEGEVUS

Juhtimiskeskuse SOOVITUSINDEKS paranes aastaga 6%:

2014 45%

2015 51%

Muutused juhtimiskeskuse töös MUUTSID G4SI PAREMAKS KLIENDITEENINDUSETTEVÕTTEKS KUI VAADATA TAGASI MÖÖDUNUD AASTALE, SIIS VÕIB TÕDEDA, ET KÕIGEST ÜHE AASTAGA ON ETTEVÕTTE SÜDAMES JUHTIMISKESKUSES TEHTUD VÄGA SUUR SAMM EESMÄRGIKS SEATUD KÜMNE PARIMA TEENINDUSETTEVÕTTE HULKA PÄÄSEMISEKS. PAREMAID KLIENDISUHTEID KINNITAVAD NII TÖÖTAJATE SÕNAD KUI KA KLIENDIRAHULOLU-UURING. TÄPSEMALT RÄÄGIB MUUTUSTEST JUHTIMISKESKUSE OSAKONNAJUHT REIKO TÄÄKER. TEKST: REIMO RAJA I FOTOD: REIMO RAJA, ESME KASSAK

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

INNOVATSIOON

JUHTIMISKESKUS ARVUDES Iga kuu: ligikaudu 80 000 häiret üle 82 000 telefonikõne üle 13 000 patrulli väljasõidu Keskmine ooteaeg G4Si juhtimiskeskuse numbrile 1911 helistades on 8 sekundit. Keskmiselt kestab kõne 45 sekundit.

protsendi võrra, sest tarkvara abil tuvastame kohe häire edastanud objektile lähima pat rulli ja lühima trajektoori sündmuskohale. Eelmise aasta sündmustest ei saa maini mata jätta ka seda, et märtsist muutus minu positsioon. Sain juhtimiskeskuse osakon najuhiks, enne seda olin juhi kohusetäitja. Samuti hakkasin uue töötaja koolitusel „Tere tulemast G4Si“ tutvustama ettevõtte teenin duspõhimõtteid, et iga uus töötaja mõistaks kliendi ja turvateeninduse olulisust ja kasu. Kuidas on häirejuhtimise spetsialistide ja patrulli omavahelist koostööd mõjutanud omavaheline töövarjutamine?

Mis muutus juhtimiskeskuse töös aastal 2015?

Möödunud aastal alustasid tööd vahetuse juhi asetäitjad, kelle ülesanne on olnud töö tajaid koolitada ning aidata juurutada ja õpetada e-patrulli kasutuselevõttu ligi 50 juhtimiskeskuse inimesele. Võtsime kasutusele ka uued eesmärgid: häirete teenindusse võtmise kiirus ja vasta mata kõnede osakaal. Samuti määrasime töötajatele tulemustasu juhtimiskeskuse soo vitusindeksi eesmärgi täitmisel. Nii-öelda tühisõitude vähendamiseks hak kasime häirete korral kliendile helistama. Seni saatsime kõigepealt patrulli välja ja alles siis võtsime kliendiga ühendust, et veenduda, kas abi on ikka tarvis. Paljudel kordadel kliendid tühistasid väljakutse, kuna tegemist oli valehäirega või oli kontaktisik ise objektil ja tuvastas häire põhjuse. See on omakorda aidanud vähendada patrullide väljasõite ligikaudu 15 protsenti. Rohkem aega kliendiga tegelemiseks andis meile ka eelmisel aastal töösse raken datud e-patrull. Tänu sellele vähenes juhti

Alustasime häirejuhtimise spetsialistide ja patrullide omavahelise töövarjutamisega augustis. Sest saati käivad iga teatud aja järel juhtimiskeskuses külas patrullid eri nevatest piirkondadest, korraga neli–viis inimest. Möödunud aastal külastasid meid Lõuna piirkonna patrulli turvatöötajad, nüüd on järg Lääne käes. Aasta lõpus käi sid omakorda kõik juhtimiskeskuse vahetuse juhid ja asetäitjad Lõuna piirkonnas ekipaa židele töövarjuks ning jooksvalt saadame ka häirejuhtimise spetsialiste end selle tööga kurssi viima. Kogemus on olnud positiivne ja seni saadud tagasiside põhjal võib öelda, et varjutamine on väga vajalik omavahelise koostöö veelgi tõhusamaks muutmisel. Juhtimiskeskuse soovitusindeks paranes. Mis aitas seda saavutada?

Parema soovitusindeksi saime tänu sellele, et kõik ettevõtte osakonnad keskendusid heale klienditeenindusele ja soovitusindeksile. Fookus oli klienditeeninduse parandamisel ja selle eesmärgi saavutamise pideval mõõt misel. Väga oluline oli juhtide panus tööta jatesse ning avalikud arutelud ja selgitamine soovitusindeksi olulisusest. Me vaatasime läbi kogu negatiivse tagasiside ja võtsime klientidega „Tänu e-patrulli kasutuselevõtule kontakti, uurimaks, milles asi ja kuidas on nii juhtimiskeskuse kui ka patrulli me ennast parantöö kiirem, täpsem ja kvaliteetsem." dada saaksime. Probleemid olid tekkinud peamiselt klien diga suhtlemisel – sellest, miskeskuse telefonikõnede hulk kaks korda, kuidas me temaga räägime, kuni vajaliku kuna ekipaažid saavad e-patrullist vajaliku kiire lahenduse leidmiseni. Suhtlemisoskuse info kiirelt kätte ja seetõttu pole enamasti osas saab iga inimest paremaks muuta ja tarvis meilt lisainfot küsida. Tänu e-patrul selle nimel teeme palju tööd. lile on nii juhtimiskeskuse kui ka patrulli töö kiirem, täpsem ja kvaliteetsem. Sellest Kuidas siis täpsemalt? omakorda võidab klient, kes saab meilt kva Me alustasime eelmisel aastal kliendikõnede liteetsemat turvateenust. Näiteks on parane analüüsisüsteemi loomisega. Tegime seda nud ka patrullide kohalejõudmise kiirus 12 koostöös Aeternumi koolitajatega. Vajadus

KUIDAS MÖÖDUS 2015 JUHTIMISKESKUSES? Meelis Mesipuu, juhtimiskeskuse vahetuse juht „E-patrull võttis hulga töökoormust maha. Kaks korda vähem telefonikõnesid, sest patrull saab kohe vajaliku info kätte. See annab meile ka rohkem aega kliendiga tegeleda. Aruandlus on samuti täpsem ja kvaliteetsem. Näiteks saame sündmuselt kohe fotod kätte. Vahetuse juhi asetäitjast on väga palju abi. Saime vahetuse juhi koormuse normi. Täna on mul inimene, kellega oma tööülesandeid jagada, et kõik vajalik tehtud saaks. Juhtimiskeskuses toimub pidevalt väga palju ja selle kõige haldamiseks ja juhtimiseks jääb ühest inimesest väheks. Valehäirete hulk on ka vähenenud, mis viitab sellele, et valvetehnika paigaldus on kvaliteetsem ja tehnikud teevad oma tööd paremini. Minu vahetuses on töökeskkond stabiilsem. Inimesed, kes on tööle tulnud, on ka valdavalt jäänud ja täitmata ametikohti polegi hetkel. Juhtimiskeskus sai ka uue juhi – Reiko Tääkeri. Ta oskab meil hoida rahu ja vaikust ning tema juhiks saamine tõi töötajatel naeratuse näole.“

Gerly Tabri, juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitja „Eelmisel aastal sain vahetuse juhi asetäitjaks, enne olin häire juhtimise spetsialist ja videooperaator. Uus amet tõi rohkem vastutust, aga see väljakutse meeldib mulle. Täna saan hästi hakkama. Eelmisest aastast tooksin välja selle, et e-patrull tegi meie töö lihtsamaks. Kõnede hulk jäi vähemaks ja ekipaažidega on suhtlus lihtsam. Nad saavad vajaliku info kiirelt kätte ja kõik sujub. See on väga suur muutus meie jaoks ja annab palju kindlust juurde. Ka kliendid on meiega rahulolevamad tänu sellele, et meil on aega nendega rohkem tegeleda.“

JUHTIMISKESKUS

Patrullide ja juhtimiskeskuse omavahelise koostöö parandamiseks   käivad G4Si patrullid üle Eesti juhtimiskeskuses umbes viieliikmeliste tiimidena varjutamas. Mõistes teineteise töö eripärasid, paraneb kommunikatsiooni ning infovahetus on edaspidi ladusam.

oma analüüsimudeli järele tekkis mõttest, et võiksime kliendikõnesid senisest süsteem semalt analüüsida. Töö hakkas pihta juba eelmise aasta teises kvartalis ja praegu tege leme analüüsisüsteemi ellurakendamisega. Plaanime edaspidi teha nii, et iga häire juhtimise spetsialist valib ise iga kuu välja kaks telefonikõnet, mida analüüsida. See teeb kokku ligi poolsada kõnet kuus, mida hakkame hindama. Ja selle hindamise teeb etteantud vormi põhjal kõigepealt töötaja ise ja seejärel tema vahetu juht või juhi asetäitja. Kõnede analüüsimine on vajalik selleks, et töötaja näeks, kuidas ta saaks ennast arendada ja mismoodi kliendiga veel paremini suhelda, et häireteenindus kulgeks ladusamalt. Kokkuvõttes annab selline analüüsisüsteem töötajale rohkem kindlust ja oskusi oma tööks ning õpetab paremini suhtlema ja ennast väl jendama. See on võimalus teadvustada enda tugevusi ja arengukohti ning seeläbi areneda. Klient omakorda saab parema teeninduse ja

oodatud tulemuse, mis kasvatab tema usaldust ja kindlustunnet G4Si suhtes. Eelmisel aastal alustasid juhtimis keskuses tööd vahetuse juhi asetäitjad. Kuidas see samm on juhtimiskeskuse tööd muutnud?

Juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitjad viivad läbi kliendikõnede analüüsimudeli protsessi, koolitavad jooksvalt töötajaid ja aitavad asendada häirejuhtimise spetsialiste ja juhte. Suurema koormusega perioodidel aitavad nad ka häireid ja kõnesid vastu võtta. Ühtlasi on nad mentorid uutele töötajatele. Eelmisel aastal oli vahetuse juhi asetäitja tel väga suur roll e-patrulli kasutusele võtmi sel. Nemad õpetasid juhtimiskeskuse tööta jaid seda kasutama ja tegid ka mitmeid arendusettepanekuid, kui märkasid puudusi. Vahetuse asetäitjatega loome me endale üht lasi juhtide reservi ning nende värbamisega vähendasime vahetuse juhtide koormust.

Klientide hinnangul on G4S häiretele reageerimise kiiruses konkurentidest parem Juhtimiskeskusesse on viimase aasta jooksul helistanud 58% eraklientidest ja patrullidega on neist kokku puutunud 22%. Enamasti helistatakse häirete ja väljakutsetega seoses, iga teine eraklient on suhelnud ka valveseadmeid puudutavates küsimustes. Ühenduse saamise ja häiretele reageerimise kiirusele andsid erakliendid keskmiselt häid hindeid. Välises võrdluses on häiretele reageerimise kiirus aga konkurentidest oluliselt parem. Positiivset tagasisidet anti elektrooniliste käsiseadmete ehk e-patrulli kasutuselevõtule patrullides. G4S teeninduse olulisteks tugevusteks on juhtimiskeskuse teenindajate ja patrullmeeskondade abivalmis ja sõbralik hoiak.

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

MISSIOON

G4S Eestil

ON UUS MISSIOON JA VISIOON

TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht

EELMISE AASTA LÕPUS VAATASID G4S EESTI JUHID OTSA ETTEVÕTTE STRATEEGIALE NING LEPITI KOKKU ETTEVÕTTE UUES MISSIOONIS JA VISIOONIS. ETTEVÕTTE VÄÄRTUSI, MISSIOONI JA VISIOONI AITAB LAHTI MÕTESTADA KOMMUNIKATSIOONIJUHT REIMO RAJA. MISSIOON – TURVALISEM EESTI

Missioon selgitab kõigile osapooltele G4S Eesti olemasolu põhjust ehk milleks on ettevõte loodud ja mis on tema roll Eesti ühiskonnas. Missioon juhatab meid õigetele tegudele ja otsustele ning selgitab, mida me siin Eestis teeme. Vastus on lihtne – me muudame oma tegevustega Eesti turvalisemaks. G4S inimesed töötavad selle nimel, et Eesti oleks turvalisem. Kuna turvalisust pole kunagi piisavalt või liiga palju, siis saigi valitud sõnapaar, mis viitab jätkuvale parandamisele. Kuidas siis täpsemalt saavad G4S inimesed muuta Eestit turvalisemaks? Me muudame Eesti turvalisemaks, olles hinnatud turvapartner Eesti inimestele, ettevõtetele ja riigile. Selleks tuleb meil järgida ettevõtte väärtusi, olles kliendikesksed, pädevad, ausad, tulemusele orienteeritud, värvates parimaid töötajaid, tehes head koostööd ja loomulikult väärtustades ka ohutust, et hoida nii enda kui ümbritsevate inimeste tervist ja elu. G4S on usaldusväärne partner mitte üksnes eraettevõtetele, vaid ka riigile. Näiteks möödunud aasta suurima tehnilise projekti tellis meilt Kaitseministeerium. Me muudame Eestit turvalisemaks, pakkudes uuenduslikke turvalahendusi. Tehnilise valve lahendused arenevad pidevalt ja nende maht mehitatud valve kõrval kasvab kiirelt. Tänaseks oleme testinud isegi droone nii tehnilise valve kui ka rannavalve teenuse osutamiseks. Me muudame Eesti turvalisemaks, andes parimaid turvasoovitusi. Me jagame oma klientidele ja ka laiemale avalikkusele turvasoovitusi, kui näeme kuskil probleeme. Anname nõu, kuidas oma vara ja tervist paremini kaitsta nii kuritegelike kavatsustega inimeste kui ka näiteks tuleõnnetuste eest. Samuti näeme enda laiemat vastutust ühiskonna ees. Me muudame Eesti turvalisemaks, vähendades riskikäitumist ühiskonnas. Näitena saab siin tuua „Julged hoolida?“, mille veebilehe ja Facebooki lehe kaudu jagame inimestele soovitusi nii turvalisuse teemadel kui ka kutsume üles teineteist rohkem märkama ja abivajajaid aitama. Samuti on G4S aastate jooksul toetanud mitmeid noorte spordiprojekte, et noortel oleks vaba aeg kasulikult ja arendavalt sisustatud. Me muudame Eesti turvalisemaks, tegutsedes kõikjal Eestis. Ei saa märkimata jätta, et me muudame riiki turvalisemaks ainuüksi sellega, et oleme kõige laiahaardelisem turvaettevõte. Enam kui

VÄÄRTUSED Väärtused on meie ühised eetilised põhimõtted, mille järgi organisatsioon ja tema liikmed joonduvad ning otsuseid teevad. Sedasi näitame ka oma klientidele ja koostööpartneritele, millised me oleme, mida me tähtsaks peame ja väärtustame. Iga G4Si töötaja peab oma tegudes ja otsustes lähtuma justnimelt meie väärtustest: kliendikeskus, pädevus, parimad töötajad, ausus, koostöö, ohutus ennekõike.

HEA TEADA! Ettevõtte kohta leiad vajalikku infot  siseveebist http://net.g4s.ee   rubriigist Töötaja meelespea.

70 patrullekipaaži üle Eesti näitab meie kohaolu ja mis peamine – meie suutlikkust minna abivajajale kiirelt appi.

VISIOON – HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA

Visiooniga kirjeldab organisatsioon tuleviku olukorda, milleni oma tegevuse abil soovitakse jõuda. Olla hinnatuim turvalahenduste pakkuja tähendab seda, et me pakume kõrgeima kvaliteediga turvateenuseid ja oleme kliendile eelistatuim valik. Me pühendume oma klientidele, et täielikult mõista nende turvavajadusi. Meie tugevuseks on oskus pakkuda klientide vajadustele vastavaid lahendusi, mis loovad nendele ka ärilist kasu. Sellest kõigest kumab läbi ühe väga olulise märksõnana klienditeenindus. Ükskõik, kui head on meie pakutavad lahendused, siis ilma väga hea klienditeeninduseta me hinnatuimaks turvalahenduste pakkujaks ei saa. Vaadates meie kasvavat soovitusindeksi näitajat ja paljude klientide iganädalast positiivset tagasisidet, võime tõdeda, et oleme õigel teel, kuid palju tööd seisab veel ees. Pahameelt valmistavad peamiselt olukorrad, kus me piisavalt põhjalikult ei selgita, miks me mida teeme: miks ei selgitata koti läbiotsimise tagamaid kaubanduskeskuses või seda, miks kutsutakse tanklasse politsei, kui selgub, et kütuse maksmiseks ei ole raha. Turvatöötaja parim relv ei ole ammu enam vööl olev püstol või pipragaas, vaid eelkõige suhtlusoskus ja empaatiavõime. Viisakas ja lugupidav turvatöötaja tekitab turvatunnet. Lisaks inimestele pakub turvatunnet ka tehnika ehk kõikvõimalikud tehnilised turvalahendused nagu turvakaamerad, liikumisandurid jms. Just meie töö ongi pakkuda kliendile kindlaid ja kvaliteetseid turvalahendusi. Siingi saame olla paremad, leides kliendile just need lahendused, mida tema vajab ja mis on samas mugavad ja töökindlad.

REIS

VEIKKO RAASUKE LÄBIS MILESTONE’I EKSPERDITASEME KOOLITUSE DUBAIS

ÄRIARENDUSE OSAKONNA TEHNOLOOGIA ARENDUSJUHT VEIKKO RAASUKE KÄIS MÖÖDUNUD AASTA LÕPUS ARAABIA ÜHENDEMIRAATIDES MILESTONE’I KOOLITUSEL. HEA KOLLEEG JA KONTORITOAKAASLANE MAARIKA HAAVISTU UURIS TALT, KUIDAS LÄKS REIS TÖÖALASELT JA MILLISEID MULJEID ON SEST EKSOOTILISEST SIHTKOHAST JAGADA. TEKST: MAARIKA HAAVISTU I FOTO: ERAKOGU

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

REIS Käisid detsembri alguses Milestone’i koolitusel Araabia Ühendemiraatides, Dubais. Mis sa seal täpsemalt tegid?

Milestone Systems’il on 3 sertifikaadi taset: Milestone Professional, Advanced, Expert, lisaks IT-arendajatele mõeldud SDK. Koo litusi viib läbi Milestone partner Connex International. Käisin Milestone Expert taseme koolitusel juba teist korda. Kõiki taseme sertifikaate väljastatakse 2-aastaks, seega, kui aegumisel taotleda Expert taset, peab uuesti edukalt sooritama Advanced taseme eksami. Advanced taseme eksami saab teha veebis, Expert taseme peab tegema klassiruumis. Kui küsite, miks toimus kooli tus Dubais, siis on asi lihtne, Euroopas kor raldatakse koolitusi harva, Dubais ja AbuDhabis tihedamini, sest nõudlus suurem. Koolitus oli küllaltki intensiivne: palju materjali, teooria ja praktilised ülesanded, kokku kestis 3 täispikka tööpäeva. Peale minu osales koolitusel kokku 5 inimest, nii Araabia Ühendemiraatidest, Omaanist, kui ka Bahreinist, koolitaja oli Bangladeshist. Keeleliselt ja kultuuriliselt põnev kooslus, igaüks rääkis oma spetsiifilises murrakus, – meenutas küll inglise keelt, kuid sõnu ei eris tanud –, püüa sa siis aru saada. Jäin koolitusega rahule, sain teadmisi kin nitada ja paber ka taskus. Kahepoolne võit, koolitaja sai teadmisi juurde haldamise kohta, mina tugevaks teoorias. Mul õnnestus kooli tusmaterjalides isegi vead leida (toim. naerab), mis lubati tootja poolt ära parandada. Mida Milestone Expert sertifikaat G4S Eesti jaoks tähendab?

G4S Eesti on Baltikumis ainuke Expert tase mega Milestone edasimüüja. Klient saab nö parima garantii – meil on kõige põhjaliku mad teadmised ja oskused videoanalüütika tugevused kliendi heaks tööle panna. Räägi reisimuljetest ka. Millega Dubaisse lendasid, mis jäi enim meelde?

Dubaisse lendasin Turkish Airlines’iga ümber istumisega Türgis Istanbulis. Elevust tekitas lennukist satelliittelefoniga Eestisse helis tamine. Ja toimis tõrgeteta, suurepärane kvaliteet. Dubai on kõrbesse ehitatud linn, kus asuvad pilvepiirile ulatuvad kõrghooned, võimsad hotellikompleksid, hiiglaslikud vabaaja- ja ostukeskused, maailmatasemel restoranid, merreulatuvad palmisaared ja kuulus rannapromenaad. Külastasid maailma kõrgeimat ehitist – 828 m kõrgust Burj Khalifa’d. Kirjelda seda kogemust.

Uskumatu vaade: 360 kraadi 125. korrusel siseruumis või sise- ja väliplatvormil 148.

korrusel. Lift sõidab kõrvulukustava kiiru sega 60 km tunnis. Lifti on multimeedia abil projekteeritud linnavaade, justkui sõidaks klaasist kuplis. Soovitan ajastada külastus kella 16–17 ajaks, nii näeb linna nii päeva valges kui ka päikeseloojangu järel, sest 20 minutiga on väljas kottpime. Milliseid Dubai „pärleid“ õnnestus veel külastada?

Paadiomanikuna käisin loomulikult ka sadamamelu piilumas. Kui minu 6meetrist kaatrit võib Dubai standardite järgi pidada pigem päästepaadiks, siis seal seisavad ikka 12–18 m „püssid“, mille stardivalmis mees kond on ootel, mil härrad limusiiniga jahile tuuakse, ja õhtu võib alata. Nii ma seal sei sin, tajudes, et seesama kord on elus kõige lähem, mil saan tunda „õhus“ kõike seda luksust. Kasutasin juhust saada osa ka Marina lin naosa rannapromenaadi öö(m)elust: klubi desse lubati esimestel tundidel „kõik tasuta“ egiidi all vaid naised, hiljem said nendega liituda sissepääsu pileti lunastamisel mehed. Kõige üllatavam oli minu jaoks aga sadama kai vahetus läheduses päikese suunas pöörle vad kõrghooned. Dubai on elukalliduse poolest maailma linnade edetabelis Šveitsi finantskontserni UBSi uurimuse põhjal 15. kohal. Kui kallid hinnad seal on? Palun too mõni näide.

Üldiselt on Eestiga võrreldes samad hinnad, riided ja jalanõud isegi odavamad, kuid kin nisvara hinnad on ülikõrged. Palgatase aga spetsialistil 6–9 tuhat eurot neto. Sealse äri kultuuriga annab siiski Põhjamaa inimesel harjuda, peaasjalikult stiilis „aega on, võta rahulikult“ suhtumisega. Ja kui on ikka palav, siis lihtsalt ongi nii, homme jälle päev. Kas ei tulnud mõtet ise sinna mõneks ajaks tööle jääda ja nii-öelda rahulikult võtta?

Tegelikult, kui aus olla, juhuste kokkulan gemisel kohtusin kohapealse turvaseadmete paigaldusettevõtte juhiga, kes tegi mulle konkreetse tööpakkumise. Nii ahvatlev kui see ka tunduda võis, meeldib mulle prae gune töö. G4Sis läheb aina põnevamaks: super meeskond, lahedad projektid ja, mis kõige tähtsam, pärast suuri muudatusi juht konnas on ettevõtte kliima oluliselt parem. Seega hingame äriarenduse tiimi ja juht konnaga «ühes rütmis». Ja Eestist oleks ikka kahju lahkuda, siin hää jahe :) Välisministeeriumi kodulehel hoiatatakse Araabia Ühendemiraatides terrorismiohu eest. Kuivõrd turvaliselt tundsid

end reisil olles? Milliseid turvameetmeid kasutatakse näiteks hotellides, restoranides, ostukeskustes?

Enne reisi olin veidi ärevil, mitte küll nii palju kui mu kolleegid, aga siiski. Esiteks, mulle ei meeldi pikad lennud – ma lihtsalt ei suuda nii kaua paigal püsida –, ja teiseks, talumatu kuumus. See on tõesti õudne, päe vasel ajal on võimalik ellu jääda vaid sise ruumides viibides. Kui rääkida turvalisusest, siis on neil seal kõik väga hästi ja muretsemiseks pol nud vähimatki põhjust. Videovalve ja tur vatöötajate silmad on kõikjal: majutusasu tustes, ostu- ja söögikohtades. Nende jaoks on külastajate turvalisus prestiiži küsimus. Küll aga loobusin mõttest rentida päevaks mootorratas ja minna Dubaid avastama omapäi pärast saabumist, taksoga lennu jaamast hotelli jõudmist. Raudpolt-kindlalt veendusin, no pole hää mõte!, ja siinkohal liiklussurmade statistika esikohas ei eksi. Hullumeelne liiklus, aina signaalitatakse ja tallatakse gaasipedaali nii, kuis jaksatakse. Soovitan kasutada taksot, mis on muide üliodav, poole tunni sõidu eest tuleb välja käia 10 eurot. Samapalju maksab metroo piiramatu läbisõiduga päevapilet. Ja see on high-end tase, pole mingi „ihhähhää“ (naljaasi – M.H.), ikka RFID-iga, mitte mag netribaga. Samas on metroo nii lihtne ja loogiline. Araabia Ühendemiraatidesse reisimisel soovitatakse järgida kultuurilise eripära tõttu teatud käitumisreegleid riietumisel, kohalikega suhtlemisel, avalikus kohas alkoholi tarbimisel jpm. Kuivõrd puutusid kohalike kommetega reisil olles kokku?

Mitte väga, turistide osas ollakse leebemad. Kuid loomulikult tuleb kohalikke kom beid austada ja nendega arvestada. Mulle meeldis inimeste ääretu viisakus, näiteks kui ühistransporti sisenes perekond, tõusid eranditult kõik püsti, pakkudes istet ka pere isale, mis on Eestis mõeldamatu. Mida ei tohi Dubais mitte mingil juhul teha?

Purjus peaga avalikus kohas liikuda – sind korjatakse kohe ära –, võta kohe takso ja sõida hotelli. Alkoholi müüakse, aga ainult turistidele suunatud kohtades. Ja lõpuks, must see kohad, mida näha ja teha Dubais.

1. Maailma kõrgeim ehitis Burj Khalifa. 2. Sadamapiirkond: Marina linnaosa ja rannapromenaad. 3. Suurim veepark Aquaventure. 4. Suusatamine sisehallis Ski Dubai.

AASTA TURVATÖÖTAJA

HEIDO LEND: „INIMESTE TUNDMINE ON KÕIGE ALUS.“ TURVATÖÖ KIPUB ESMALT SEOSTUMA TÖÖGA KAUBANDUSES VÕI LINNA PEAL PATRULLIMISEGA EHK TÖÖGA, MIS HAKKAB IGAPÄEVASELT KÕIGILE SILMA. MÕNETI VÄHEM PAISTAB VÄLJA TÖÖ ERINEVATEL OBJEKTIDEL, KUS MEIE TURVATÖÖTAJA ON SAGELI KLIENDILE PAREMAKS KÄEKS. JA EKS MIDA VÄHEM PAISTAB, SEDA PAREMINI TÖÖ KA TEHTUD ON. ÜKS SELLINE OMA OBJEKTI VÄGA HÄSTI TUNDEV MEES ON HEIDO LEND (27), KES ON G4SIS TÖÖL 2011. AASTAST JA SESTPEALE KA SWISSÔTELIS. TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: EGERT KAMENIK, ESME KASSAK

otelli peasissekäigust Heido töö postini küll ei jõua, kuid see ei tähenda, et tema juurest kuidagi vähem inimesi läbi käiks. Töötajad, part nerid, hotelli külalised, konverentsikes kuse kasutajad. 30-korruseline, kesklinna kõige kõrgem hoone tähendab esmapilgul justkui dubleeritud kaamerapilte Heido töölaual, kuid ometi suudab ta neid kõi ki jälgida. Otsekui selle ilmestamiseks as tub valvelaua juurest läbi töötaja, kes kü sib, kas 23. korrusel on vaibad vahetatud. Pilk videopildile ja vastus tuleb kiirelt. Tegemist on hotelliga, kus on võõ rustatud väga tähtsaid külalisi. Barack Obama külastuse ajal oli Heidol puhke päev, ent see käik oli ka väga salastatud. Oleks ta siiski sel päeval tööl olnud, oleks ta tähtsat külalist vaid õhust aimanud.

Ühe põnevaima sündmusena enda jaoks mainib ta aga Inglismaa jalgpallikoondi se võõrustamist ja turvamist hotellis 2014. aasta oktoobris EM-valikmängude ajal.

SPORTLASE HINGEGA

Sportliku kokkupuute mainimine ei olegi nii väga juhuslik. Selgub, et Heido ise on tuli hingeline korvpallisõber. „Ma oleksin tahtnud sportlaseks saada,“ poetab ta jutu sekka ning oletab, et üheks takistuseks võis saada elukoht Eestimaa tei ses otsas pea Läti piiri ääres. „Linnas on ikka rohkem võimalusi: on tööd, vabaaja veetmise võimalusi ja ka paremad tingimu sed oma huvialasid õppida ja rakendada,“ räägib Mõisakülast Viljandimaalt 2009. aastal pealinna asunud noormees. See siiski ei tähenda, et kooli ajal võistlustel käinud

Heido oleks spordimõtted maha matnud, lihtsalt nüüd käib ta oma sõpruskonnaga kossu mängimas. Sportimist ja vormis olemist – Heido käib ka jõusaalis – peab ta turvatööd tehes väga oluliseks. Igapäevane paljuski istuv töö nõuab tema sõnul liigutamist, samuti tuleb hea vorm teatud situatsioonides kasuks. Nimelt käib Heido tihti nädalavahetustel abiks hotelli restoran-baaris Horisont turva tööd tegemas ja sealsetes õhtustes ja nädala vahetuse olukordades kulub igati marjaks heas vormis olek, et külastaja võtaks öeldut tõsiselt. „Kõigepealt tuleb sõnadega hakkama saada, aga tuleb ette olukordi, kui tuleb klient välja juhatada, et ta teisi ei häiriks,“ märgib Heido. Veel parem on aga selliseid olukordi ette näha. Tema sõnul on tõsisemad juhtumid hotellis jäänud aastate tagusesse aega, enim G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

AASTA TURVATÖÖTAJA probleeme kipub tekitama alkoholiga liialda mine. „Üldiselt oli eelmine aasta rahulik.“

INIMESTE LUGEMISE OSKUSEST

Heido on veendunud, et turvatöö tege mise teeb oluliselt lihtsamaks oskus inimesi lugeda. Nii on mõnikord mõistlikum mõni piduline ukse taha jätta, et vältida hilisemaid konflikte. „Eeltöö on väga tähtis keeruka mate situatsioonide ärahoidmisel. Kehakeel annab tohutult palju infot turvatöös juurde – mõistad kavatsused ära ja nii on parem ini mest jälgida. Kehahoiakust ja näoilmest loeb väga palju välja,“ usub Heido. Vabal ajal meeldib talle lugeda ning sageli ongi selleks lektüüriks midagi psühholoo giast. Ta räägib õhinaga, kuidas see vald kond talle huvi pakub. Nii töös kui igapäevases suhtluses lähtub Heido põhimõttest, et alati tuleb viisakaks jääda. “Häiriva kliendi puhul jää esindusli kuks ja selgita, mis on valesti, alles siis võib vajadusel jõudu näidata. Suhtlemine on kõige alus!” Ja need pole ainult ilusad sõnad. Heido on sõbraliku olekuga ning oskab oma tähelepanu jagada, seejuures märga tes olulisi infokilde. Samu väärtusi, millest ise lähtub, jagab ta ka oma tiimiga. Sest mida muud peegeldab jutt kolleegide kohta: “Kolleegid on hästi vastutustundlikud ja hoiavad alati kokkulepetest kinni.” Heido püüab objektijuhina maksimaalselt arvestada kaastöötajate graafiku soovidega (see mõjub sisekliimale väga hästi) ning vaja dusel leida kompromissi. “Kui on vaja arsti juurde minna, siis leiame alati selle aja – ter vise arvelt ei tohi koonerdada!” toob ta ühe näite. Haiguse ajal teise asendamine võib

Turvatöö tegemine annab julgust, kogemust ja suhtlusoskust. olla komplitseeritud, kuid aeg-ajalt tuleb sedagi teha. Igal juhul on Heidol alati kõik kontrolli all (vajadusel on ta telefonikõne kau gusel) ning turvajuhi Veiko Kurimi sõnul on kliendilt tema kohta tulnud vaid häid sõnu.

VAIM OLGU ERGAS

Ehkki Heido pole endale kuigi palju vabu hetki nädalasse jätnud, jälgib ta väga täpselt, kui palju on mõistlik end koormata. “Puhkama peab ka! Üks päev võiks olla vahel selline, kus mitte midagi ei tee. Kogu aeg ei pea rabelema. Puhates lõõgastud kõige paremini,” tõdeb Heido oma vanuse kohta vägagi arukalt.

Heidol on alati kõik kontrolli all ja vajadusel on ta vaid telefonikõne kaugusel.

HUVITAV TEADA: Swissôtel Tallinn avati 10. detsembril 2007. Hotell on osa multifunktsionaalsest Tornimäe keskusest, kuhu kuuluvad ka korterid, kontorid, kohvikud ja kauplused. Hotellis on 238 tuba, 2 koosolekuruumi, nõupidamisruum ja Eesti suurim (455 m2) peosaal. Hotell on 117 m kõrge. Hotelli hoones on toimunud päästjate trepijooksuvõistlus “Kõrghoone kuningas”. Swissôtel Tallinnas on ööbinud 2012. aasta augustis Lady Gaga. (Allikas: Wikipedia)

“Hea film, sõpradega koos ajaveetmine või lihtsalt enda kõigest väljalülitamine – see tuleb kasuks.” Samuti lõõgastub ta trenni tehes, pealegi annab see hea enesetunde. Või nagu ta ise hästi sõnastab: “Siis on vaim ergas ja füüsiliselt ka parem olla.” Nii peabki Heido lisatöid võttes silmas, et vähemalt üks nädalavahetus kuus jääks talle endale. Peale lisatöö hotelli üritustel on Heido käinud tööd tegemas G4Si turvatavatel erinevatel üritustel. Esmajoones meenub talle hiljutine põnev Robotex, aga ka Tallinna Ülikooli tudengite peod. Kui dagi jääbki mulje, et enesetäiendamise ja -harimise poole teda moel või teisel tõmbab. Just tuttavalt tudengilt on ta saanud huvitavat psühholoogiaalast lugemist ning ta ei pelga ka küsida teda huvitavate teemade kohta. Ka aasta parimate üritustel Heidoga juttu vestes võib tunda viimistletud uudishimulikkust ning soovi ja julgust asjadest rohkem teada saada.

TASA JA TARGU

Heido teadmistejanu, täpne ja kohusetund lik töösse suhtumine annab alust arvata, et tal on veel kaugele jõuda. Küsingi otse, et kus ta end viie aasta pärast näeb. Ühelt poolt ütleb ta, et talle ei meeldi pikalt ette rääkida, kuid see ei tähenda, et plaane kui selliseid ei

oleks. “G4S on suur ja võimalusi palju, kuid võib juhtuda ka, et olen mujal. Üldiselt aga mulle ei meeldi asjatult veksleid välja anda. Kui räägid oma plaanid välja, siis kipuvad need ebaõnnestuma. Võtan päev korraga.” Küll näeb ta viie aastaga tehnika meeletu arengu mõjusid, mis teeb igapäevase turva töögi aina huvitavamaks. “Miks mitte droo nide kasutuselevõtt? Tänu neile saab kiirelt suurest alast pildi ette. Kindlasti on teatud objektide puhul neist kasu, hea täiendus senisele varustusele,” arutleb ta turvavald konna lähiaja arengu üle. Ühes on ta aga veendunud – töö turvaet tevõttes annab noorele inimesele väga hea pagasi. Lähtudes objekti spetsiifikast on Heido saanud väga head inglise keele prakti kat ja saanud lihvida suhtlemisoskust ka üldiselt. “Soovitan noortel tulla turvatööd tegema: see annab julgust, kogemust ja suht lusoskust. Teisisõnu, saab väga hea põhja edaspidiseks ja üldse elus hakkamasaamiseks. Päti kinnivõtmine annab kindlasti enesekindlust, samuti kaob hirm ära ja jul ged oma arvamust konstruktiivselt aval dada. Kogu elu on üks olelusvõitlus ning ini meste tundmine on kõige alus. Tasub sellest alustada küll,” lausub Heido intervjuu lõpe tuseks vägagi läbimõeldult.

KOOLITUS

KOOLITUSKALENDER 2016 USA JUHTIMISTEADLANE MARGARET WHEATLEY ON KIRJUTANUD, ET JÄTKUSUUTLIKU ORGANISATSIOONI ÜKS OLULISEMAID EESMÄRKE ON TÖÖTAJATE ARENG, MITTE LIHTSALT RAHA TEENIMINE VÕI KELLEGI TEENINDAMINE. TEKST: ANU STAMBERG I FOTO: ESME KASSAK

a usun, et meie ettevõte liigub selles suunas, et üha rohkem panustada oma töötajatesse ning läbi selle saavutada paremaid tulemusi. Arenguruumi kindlasti veel on, aga numbrid räägivad enda eest ise. Tagasi vaadates eelmisele aastale võiks välja tuua sellised iseloomustavad numbrid: koolitusgruppe oli kokku 204 (2014. aastal 104 gruppi), kus osalejaid 3750 (2014. aastal 3517). Koolitusele kulutati 2015. aastal kokku 240 305 eurot (2014. aastal 180 788 eurot), mis teeb ühe töötaja kohta peaaegu 96 eurot (2014. aastal 70 eurot). Sellest võib järeldada, et G4Si juhid on hakanud rohkem väärtustama inimeste koolitamist ning investeerima inimeste arendamisse. Tunnustamist väärivad kõik meie tublid spetsialistid ja juhid, kes pühendasid oma aega ning leidsid võimaluse oma teadmisi ja oskusi teistega jagada. Meie äramärkimist väärivad sisekoolitajad on Helges Mändmets, Üllar Kink, Arbo Aasoja, Artur Rinne, Indrek Sarjas,

KUUPÄEV

Argo Raag, Villu Kahar, HenrySeemel, Siim Siska, Irene Metsis, Viljar Vallner, KarmenLääne, Sergei Veritšev, Heikki Sikka, Martin Tubalkain, Arvo Lindvest, Tarmo Nigols, Kardo Kurm, Koit Saareli, Ivar Luht ja Kristiina Eelmaa. Tubli tööd

on teinud Lennujaama koolitusmeeskond

Tauno Nugis, Kristjan Saarik, Heigo Stamm, Ivar Nikopenzius, Jelena Nüüd ja Jaak Kerstna. Eraldi tahaksin tänada „Te-

re tulemast G4Si“ uue töötaja koolituspäeval ülesastujaid, kes tegid seda entusiasmist ja soovist ettevõtte arengule kaasa aidata. Need olid Reiko Tääker, Esme Kassak, Valdur Peebo, Aune Martmaa, Villu Õun ja Priit Sarapuu. Sellel aastal jätkame uue hooga ja veidi teistsuguste põhimõtetega. Turvatöötajate koolitused varieeruvad piirkondade kaupa. Põhja piirkonna turvatöötajal on võimalus täiendkoolitust valida erinevate teemade hulgast.

KOOLITUSE NIMETUS

SIHTGRUPP

MAHT

Teemade valik tuleneb turvatöötaja töö eripärast ja kompetentsidest. Iga töötaja peaks turvajuhi abiga leidma enda jaoks teema, mis temale vajalik. Piirkondades planeerime turvatöötajatele täiendkoolituspäevale rohkem erinevaid teemasid praktilisest vaatevinklist. Sellel aastal teeme koostööd Paikuse Politsei kooliga, mis kindlasti toob uusi teadmisi ja oskusi. Turvatehnika divisjonis on fookuses taas suhtlemise temaatika, seekord teenindusprotsessi etappide kaupa praktilise treeninguna, ja muidugi ka tehnilised koolitused. Klienditeenindusdivisjon lihvib jätkuvalt oma kliendiga suhtlemise oskusi. Jätkame erinevate tasandite juhtide koolitustega ning taaskäivitame uue Tuleviku tegija grupi. Koolitusplaan on täies mahus nähtav Intranetis: http://net.g4s.ee/koolitusplaan2016, mida täien dame järjepidevalt. Siinkohal kahe järgneva kuu väljavõte plaanist:

TOIMUMISKOHT

REGISTREERIMISE INFO

VEEBRUAR 1.02.

Tere tulemast G4Si

Kõik uued töötajad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Personalispetsialist

01.–11.02.

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Personalispetsialist

12.02.

Turvatöötajate täiendkoolitus: valveseadmed ja esmaabi

Põhja piirkonna turvatöötajad

II korruse koolitusruum + V korrus Meresaal, Paldiski mnt 80

PUB kettal Koolituse kaustas

16.–18.02. 23.–26.02.

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestus töötajad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Tauno Nugis

22.02. ja 29.02.

Tehnikute suhtlemise praktikapäev

Põhja piirkonna tehnikud

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Indrek Sarjas

22.02.

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja praktiline esmaabi

Lõuna piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

A Le Coq’i Spordiklubi, Ihaste tee 7, Tartu

PUB kettal Koolituse kaustas

29.02.

Patrullteenistuse täiendkoolitus: tuleohutussüsteemid, valvesüsteemid ja turvataktika

Lõuna piirkonna patrullteenistus

A Le Coq´i Spordiklubi, Ihaste tee 7, Tartu

PUB kettal Koolituse kaustas

02.02, 09.02, 16.02, 23.02.

Turvatöötajate täiendkoolitus: Mehitatud valve õigusrikkuja kinnipidamine ja turvataktika turvatöötajad praktiline treening

4x3h

Teras Spordikeskus, Rannamõisa tee 4h

PUB kettal Koolituse kaustas

05.02, 11.02, 19.02, 25.02.

Turvatöötajate täiendkoolitus: õigusrikkuja kinnipidamine ja turvataktika praktiline treening

4x3h

Teras Spordikeskus, Rannamõisa tee 4h

PUB kettal Koolituse kaustas

Mehitatud valve turvatöötajad

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR-VEEBRUAR | NR 1 (129)

KOOLITUS

G4Si uue töötaja infopäev „Tere tulemast G4Si“ 1. veebruaril. KUUPÄEV

KOOLITUSE NIMETUS

SIHTGRUPP

MAHT

TOIMUMISKOHT

REGISTREERIMISE INFO

MÄRTS 1.03.

Turvatöötajate täiendkoolitus: valveseadmed ja esmaabi

Põhja piirkonna turvatöötajad

II korruse koolitusruum + Meresaal, Paldiski mnt 80

PUB kettal Koolituse kaustas

4.03.

Tuleviku tegija projekti koolitus: juhimise põhitõed läbi isikliku kogemuse

Valvedivisjoni projektis osalejad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Kutsete alusel

7.03.

Tere tulemast G4Si

Kõik uued töötajad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Personalispetsialist

01.03, 08.03, 15.03. 22.03.

Turvatöötajate täiendkoolitus: õigusrikkuja kinnipidamine ja turvataktika praktiline treening

Mehitatud valve turvatöötajad

4x3h

Teras Spordikeskus, Rannamõisa tee 4h

PUB kettal Koolituse kaustas

03.03, 10.03, 17.03. 24.03.

Turvatöötajate täiendkoolitusõigusrikkuja kinnipidamine ja turvataktika praktiline treening

Mehitatud valve turvatöötajad

4x3h

Teras Spordikeskus, Rannamõisa tee 4h

PUB kettal Koolituse kaustas

07.–17.03.

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Personalispetsialist

03.–04.03, 10.–11.03, 23.–24.03, 31.03.

Turvajuhi kvalifikatsioonikursus: riskide juhtimine, turvaplaan, turvalisuse juhtimine, õigusaktid, tuleohutus jne

Turvajuhi kohusetäitjad, turvajuhid täiendkoolitusena

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

eerika.oun@ ee.g4s.com

3.03.

Tehnikute suhtlemise praktikapäev

Põhja piirkonna tehnikud

IV korrus Taevasaal, Paldiski mnt 80

Indrek Sarjas

4.03.

Tehnikute suhtlemise praktikapäev

Põhja piirkonna tehnikud

V korrus Meresaal, Paldiski mnt 80

Indrek Sarjas

10.03. ja 11.03.

Tehnikute suhtlemise praktikapäev

Lääne piirkonna tehnikud

8 8

Kersti Võlu koolitus keskus, Jõhvi

venekeelne, Indrek Sarjas

14.03.

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja praktiline esmaabi

Lõuna piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

A Le Coq´i Spordiklubi, Ihaste tee 7, Tartu

PUB kettal Koolituse kaustas

21.–22.03.

Turvatöötajate tasemete tõstmine

Lõuna piirkonna turvatöötajad

Sihtasutus Tartu Kiirabi, Riia 18, Tartu

Turvajuhi kaudu

21.–23.03.

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestus töötajad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Tauno Nugis

28.03. ja 29.03.

Tehnikute suhtlemise praktikapäev

Lõuna piirkonna tehnikud

AHHAA keskus

Indrek Sarjas

28.–30.03.

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestu stöötajad

II korruse koolitusruum, Paldiski mnt 80

Tauno Nugis

31.03.

Tehnikute suhtlemise praktikapäev

Ida piirkonna tehnikud

Strand Hotell, Pärnu

Indrek Sarjas

VARIA NAGU KAKS TILKA VETT!

NUPUTA! Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis? Saada meile vastuseks saadud lause ja ka lehekülje number, kus see lause käesolevas Sensoris veel kirjas on. Vastuseid ootame kuni 3. märtsini kysimused@ee.g4s.com Ärikliendihaldur

VOOTELE POLL tähtsa

kliendikohtumise eel.

Star Treki näitleja

CHRIS PINE puhkehetkel

Eestimaa mändide all.

Eelmise ristsõna vastus oli "Ägedat uut aastat!". G4Si logoga saunalina saab seekord Taavi Tambur. Palju õnne!

1. G4Si aasta tegu 2015 2

2. G4Si üks väärtustest

3. G4Si aasta 2015 sportlane

4. Traditsioon, mis viib juhid tutvuma turvatööga üle Eesti

5. Suurlinn, mida külastas Veikko Raasuke

6. Kaanestaar 7 8

7. Ahvatlev värbamisauhind 8. Sportlike G4Sikate ühendus

9 10

9. Mida koguti 18 liitrit? 10 Laul turvatöötajast

11. Viisaka turvatöötaja üks põhirelvi (Ene Tari) 12

13 14

12. Sellelt aadressilt leiad rohkem siseuudiseid 13. Sinu… 14. G4Si aasta tegija 2015

15. Kraadib kliendisuhteid