Sensor jaanuar/veebruar 2017

G4S EESTI AJAKIRI

Aasta alguse intervjuu Priit Sarapuuga TERVITAME KAIMADRUSEID! Turvajuhid käivad kalal

AASTA TEGU JA TEGIJAD

Aasta turvatöötaja

KALMER LIIVMAA

„Inimeste äratundmise oskus tuleb ajaga.“

JAANUAR/VEEBRUAR 2017 | NR 8 (136)

AASTA PARIMAD AASTA TEGIJA Artur Rinne AASTA TEGU 40. turvanädal ehk 6 erinevat üritust korraga PARIM TURVATÖÖTAJA Valvedivisjon Tiia Sinisalu Matti Pork Merle Lepanurm Vladimir Zubov Raigo Reisi Kalmer Liivmaa Snezhanna Ivanova Romet Selgis Olev Amtmann Siim Hüvenen Natalja Sims Hendrik Ilisson Sularahadivisjon Anatoli Maršalov PARIM TEHNIK Ahto Jõhvik Tauri Mihklisaar Konstantin Kovaljov Valdur Erm PARIM TEENINDAJA Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Mirjam Pikksaar Viktoria Kossenkova

Turvatehnikadivisjon Triin Vinkel Finantsdivisjon Olga Solopova Ühisteenused Raido Pappel PARIM SISETEENINDAJA Finantsplaneerimise ja -analüüsi osakond – Maren Särgava, Kaja Ets, Rauno Parts, Olavi Püvi, Neeme Abner ja Diana Paakspuu PARIM MÜÜJA Turvatehnikadivisjon Joel Kõrgmaa Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Ramon Kaju Martin Eenmaa PARIM RAHATÖÖTLEJA Alla Mašalo PARIM JUHT Valvedivisjon Ene Nevvonen Julia Staršova Allan Saluri Tauno Nugis Reiko Tääker Sularahadivisjon Viivi Palm

FOTOD EGERT KAMENIK

Turvatehnikadivisjon Ivar Luht Ühisteenused Erko Poska AASTA ALUSTAJA Taavi Teder, turvatehnikadivisjoni lõuna piirkonna tehnik PARIM SPORTLANE Jevgeni Hafizov TEENETEMÄRGI I JÄRK Valvedivisjon Argo Raag Ühisteenused Hendo Priimägi TEENETEMÄRGI II JÄRK Valvedivisjon Veiko Kurim Henry Seemel Sularahadivisjon Vahur Rints Turvatehnikadivisjon Aleksandr Jegorov Madek Kullamaa Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Tarmo Pärjala Evelyn Lill Finantsdivisjon Neeme Abner Maret Koppelmaa

TEENETEMÄRGI III JÄRK Valvedivisjon Andrei Stepanov Viktor Smirnov Tatjana Ustina Merle Välk Ene Tari Orenti Varvas Dmitri Raštšikov Toomas Virula Andres Haller Aivar Lahesaare Sularahadivisjon Peep Maksing Airet Andresson Epp Toom Turvatehnikadivisjon Ekaterina Fedorova Marina Primak Olav Mets Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Mart Veebel Helen Orav Marge Mölder Tugiteenused Ragner Valter Marju Kilp Ühisteenused Astrid Tubin Äriarenduse osakond Kristjan Mikk

Rohkem pilte näed siseveebist net.g4s.ee!

Ürituse teemaks oli talvemuinasjutt.

Parima siseteenindaja tiitli võitis terve osakond.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS • 2

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

JUHTKIRI

SISUKORD 2 PARIMAD. Palju õnne aasta parimatele!

3 JUHTKIRI. Villu Õun 4 UUDISED. Krimi. Muudatustest G4S

Eesti struktuuris. Loosisime välja

järjekordse iPadi. Tervitame uusi töötajaid 6 PARIMAD. Kummardus aasta

teo osalistele ja aasta tegijatele 8 INTERVJUU JUHIGA. Priit Sarapuu

räägib uue aasta plaanidest, klienditeeninduse

tähtsusest, töötajate arendamisest ja hoidmisest 11 MERENDUS. Tervitame kaimadruseid G4Sis! 12 PERSOON. Ajame juttu Kalmer Liivmaaga, kes

on üks 2016. aasta parematest turvatöötajatest 16 SOOVITUSINDEKS. Kolm aastat

soovitusindeksit – kus oleme

ja kuhu oleme teel?

18 HOBI. Miks ja kellega käia kalal?

Kalamehejutud, 1. osa 21 SPORT. Aasta sportlane

Jevgeni Hafizov kogub maratone 22 KOOLITUS. Tagasivaade tehtule

ja uue aasta koolitusplaan 24 VARIA. Tähtsamad kuupäevad.

Kaks tilka vett. Nuputamist

SENSOR

Sensor on 7 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis:

issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 1000

KOLLEEGIUM Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Villu Õun Irene Metsis Jaan Nappus Ene Raja Anu Stamberg Eerika Õun Britta Peiker

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Klient annab meie leiva?

O

n voolanud üksjagu vett merre sest ajast, kui viimati meie ettevõttes leidsid aset suuremad ülesehituslikud muudatused. Nüüd on taas aeg muutusteks ning ma usun, et vaid paremuse poole.

Valvedivisjon kasvab seejuures ehk ettevõtte kõige olulisema allüksuse võrra – juhtimisekeskuse liitumise jagu. Saame preemiaks veel tehnilise valve ärivastutuse. Seega veab valvedivisjon kahte ettevõtte neljast suurest ärist: mehitatud valvet ja tehnilist valvet. See on suur vastutus. Siin pole muud juttu kui auga edasi!

Mõistagi saab seatud ülesannet täita vaid KOOSTÖÖS parimate partnerite ehk kolleegidega – enda inimeste hea tahte ja panusega. Mul pole vähimatki kahtlust, et seda head tahet ja koostöösoovi meil kõigil jätkub.

Juhina hindan ma kõrgelt lojaalsust, ausust, sõbralikkust, töö- ja koostöötahet, abivalmidust, arukust.

Mundriau on minu moto olnud läbi elu. See tähendab meie tegevusalal eelkõige austust kolleegide, klientide ja koostööpartnerite vastu, siiraid ja kirglike suhteid, ustavust ning ennastsalgavust.

Nähes palju märke mulle tähtsate VÄÄRTUSTE kandmisest G4Sis, olen väga optimistlik, et meie ette­ võtmisi kroonib edu või vähemalt rõõm tehtust :) Minu suurimaks kireks on aegade jooksul olnud KLIENDI­ SUHTED. Seetõttu olen väga rõõmus selle üle, et valvedivisjon on olnud ette­võtte priimus soovitusindeksi kui vahetu ja selgeima kliendi tagasi­side osas.

Valve­divisjoni keskmine hinnang on tõusnud kiiremini kogu ette­ võttes. Suurelt on panustanud sellesse meie patrullekipaažide turvatöötajad. See on mõistagi mõjutatud ka meie juhtide panusest ja suhtumisest sellesse, mida me iga päev klientide heaks teeme.

Tavatsen ikka öelda, kui võimalust on, et me võime küll mõnusad mehed ja naised ses ettevõttes olla ja kenasti kokku käia, kuid see saab võimalikuks vaid tänu meie klientidele. Nemad võimaldavad meile seda. Tänu neile oleme me (koosluses) olemas.

Tänu neile on meil väljakutsed, tahe, USK, pingutus ja rõõmud.

Hoidke meie kliente ja teie elus on üks oluline tahk, mis on elamist väärt!

VILLU ÕUN Valvedivisjoni direktor ja juhatuse liige

Kaanel: Kalmer Liivmaa, foto Esme Kassak

3

UUDISED KRIMI Stockmanni turvatiim sai kätte vargapaari

Turvatöötajate ametiühingu esindaja Raul Kukk, töötajate usaldusisik Marvin Torga ja G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu kollektiivlepingut allkirjastamas.

5. jaanuaril leidis turvatöötaja Olga Kulešova kaubamaja prooviruumist Armani Jeans jope hinnasildi.

Vahetuse üle võtnud turvatöötaja Maie Paju vaatas üle videosalvestused ja tuvastas kahtlusaluse vargapaari, kes istus Venemaa numbri­ märgiga autosse. Objektivanem Arndt Vehlmann omakorda suhtles teiste suuremate kaubanduskeskustega, et vastavat infot jagada.

Koostöös Tallinna Kaubamaja turvatiimiga saadigi kätte kaks isikut. Kokku oli paarike varastanud 12 eset üle 800 euro väärtuses. Kõik kaubad tagastati kaubamajale.

Kaljo Siimer pidas tööst vabal ajal varga kinni

Lõuna piirkonna patrulli turvatöötaja Kaljo Siimer tegi möödunud aasta lõpus parasjagu kliendina pühade-eelseid sisseoste Jõgeva Säästumarketis, kui märkas varast, kes oleks tekitanud kauplusele üle saja eurot kahju. Ta nägi, et üks isik läbis kassaliini, ilma kauba eest tasumata.

Kaljo pidas isiku kinni ja kutsus appi ka sel päeval ametis olnud patrulli turvatöötaja Urmas Välba, kellega koos anti varas politseile üle.

Noored vandaalitsesid Keilas, käiku läksid ka noad

6. jaanuari esimestel minutitel tuli politseil ja ka G4Si patrullil ohjeldada Keilas noortekampa, kes vandaalitses mahajäetud hoones. Politsei tuvastas sündmuskohal kinnipeetud noored ja lubas neil lahkuda. Mõni hetk hiljem pöördusid G4Si patrulli poole kaks noormeest, kuna sama kamp oli keskpargis neid noaga rünnanud ja kaasa võtnud nende sõbranna. Patrulli turvatöötaja Ronald Wilhelm Plees osutas viga saanud noorele esmaabi ja kutsus kiirabi. Kätte saadi ka sõbranna, kellega oli kõik korras.

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee!

4

G4S SÕLMIS UUE KOLMEPOOLSE KOLLEKTIIVLEPINGU G4S Eesti sõlmis 19. jaanuaril 2017 uue kolmepoolse kollektiivlepingu. G4Si, turvatöötajate ametiühingu ja usaldusisikute vahel sõlmitud leping on abiks tööandja ja töötajate vahel töölepinguseaduse reguleerimata valdkondades kindlustades kontserni töötajatele suuremad sotsiaalgarantiid.

Kollektiivlepingu läbirääkimisi alustati juba möödunud aasta mais, kuid oli detaile, mis vajasid põhjalikumat arutelu. Enne allkirjastamiseni jõudmist arutati läbi kõik kollektiivlepingu punktid ning kaasajastati pakutavaid soodustusi. Läbirääkimiste kõige olulisem teema oli ka sel korral põhitunnitasu alammäärad.

Soodustuste osas tõusis prillide või näge-

misteravuse korrigeerimise abivahendite hüvitis, mis on nüüd 50 € (varem 35 €). Samuti on kõrgem ühekordne toetus töötaja avalduse põhjal lapse sünni puhul või lähedase inimese toetuse korral. Toetus on nüüdsest 160€ (varem 140€) ning selle saamiseks tekib õigus töötajatel, kel pole viimase tööaasta jooksul tööandjalt hoiatust või muud dokumenti töökohustuste rikkumise kohta.

Kollektiivleping kehtib kaks aastat, kuid vaatamata sellele kogunetakse juba sel sügisel taaskord ühise laua taha, et arutada 2018. aasta põhitunnitasu määrade üle. Kollektiivlepingu täpsema sisu ja soodustuste tingimustega saad täpsemalt lugeda siseveebist.

Irene Metsis

G4S EESTI STRUKTUUR MUUTUS Alates 1. veebruarist muutus G4S Eesti struktuur. Muudatuse eesmärk on ettevõttesisese koostöö ja efektiivsuse parandamine.

Era-, äri- ja suurkliendihaldus liitus müügidivisjoniga ning uueks struktuuriüksuse nimeks on müügi- ja klienditeenindusdivisjon. Divisjoni juhib senine müügidivisjoni direktor Jaan Nappus. Seni klienditeenindusdivisjoni alla kuulnud juhtimiskeskus liideti aga valvedivisjoniga. Ühtlasi läks valvedivisjoni alla tehnilise valve ärivaldkonna vastutus. Tehnilise toe osakond liideti omakorda turvatehnikadivisjoniga. Seoses uue teenusega loodi valvedivisjoni

juurde uus, merendusosakond, mille alla kuuluvad sildumis- ja rannavalve teenuse osutamine ja mida asub juhtima Henry Seemel.

Uus juhtimismudel aitab saavutada veel paremat koostööd osakondade ja divisjonide vahel. Samuti annab see kokkuhoiu protsesside lihtsustamise kaudu ja loob aluse suuremaks kasvuks. Kui soovid täpsemat infot muudatuste kohta, siis jälgi siseveebi, küsi lähemalt vahetult juhilt või külasta ettevõtte infopäevi. Infopäevad toimuvad 8.02 Ida, 9.02 Lõuna, 10.02 Lääne ja 13.02 Põhja piirkonnas.

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

UUDISED G4S EESTI UUS JUHATUSE LIIGE ON VILLU ÕUN Jaanuari lõpus lahkus G4S Eesti juhatuse liikme ja klienditeenindusdivisjoni direktori ametikohalt Ene Raja. Ene tuli G4Si 2012. aastal, olles vastutav G4S Eesti kliendisuhete juhtimise ja kujundamise eest, ja 2013. aastal nimetati ta ettevõtte juhatuse liikmeks. Ene eestvedamisel teadvustati G4S Eesti strateegiline konkurentsieelis, milleks on klienditeenindus.

Ene jätkab edaspidi ettevõtte tegevusse panustamisega G4S Eesti nõukogu liikmena.

G4S Eesti uus juhatuse liige on alates 1. veebruarist valvedivisjoni direktor Villu Õun. Villu töötab turvavaldkonnas juba 1991. aastast ning on lõpetanud Sisekaitse­ akadeemia kohtueelse uurimise erialal. G4Sis töötab Villu alates 2003. aasta jaanuarist, algul mehitatud valve grupi ülemana ja seejärel valvedivisjoni osakonnajuhatajana.

2012. aasta novembrist juhib ta tervet valvedivisjoni. 1994. aastast kuulub Villu Õun Kaitse­liitu, kus ta on väga aktiivselt tegev siiani.

2016. aasta juunis valiti Villu Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimeheks.

VÄRBAMISAUHINNA IPADI VÕITIS MARTIN LARETEI

Eelmise aasta teise poolaasta värbamisauhinna, milleks oli iPad, võitis seekord loosi tahtel Martin Laretei Lõuna piirkonnast. Martini oli kandideerides endale soovitajaks märkinud Jelena Goidina. Palju õnne!

Martin ise töötab G4Sis 2015. aasta juunist ning aitab tagada turvalisust Ülenurme vallas tegutsevas puiduettevõttes Ha Serv. Jelena asus tema soovitusel tööle aga kaubanduses.

Selle poole aastaga tuli G4Si oma töötajate soovitustega turvatööle 46 inimest. Üldse vormistasime aga tööle teisel poolaastal 361 inimest.

Iga tööle soovitatu eest, kes alustab tööd G4Sis turvatöötajana, teenib tema soovitaja 130 eurot (bruto). Lisaks loosime kaks korda aastas soovitajate vahel välja lisaauhinna. Viimasel paaril aastal on selleks olnud iPad, kuid sel aastal loosime välja hoopis iPhone SE. Uus nutividin loositakse välja kõigi nende vahel, kes on uusi inimesi G4Si turvatööle soovitanud 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2017.

Lisainfot tööle soovitamise kampaania ja pakutavate ametite kohta saad Värbamiskeskusest tel 13322 või 651 1781.

HÄÄLETA G4S EESTI EUROOPA PARIMAKS! G4S on üks 16 ettevõttest, kes esindab Eestit Euroopa suurimal ettevõtete konkursil ja osutus valituks kliendifookuse kategoorias.

Kuni 1. märtsini kestab rahvahääletus, kus igaüks saab tunnustada meie ühist pingutust silmapaistvate kliendisuhete loomisel. „Neli aastat tagasi ei läinud me kaasa agressiivse hinnasõjaga turvaturul, vaid võtsime vastu strateegilise otsuse keskenduda parimate kliendisuhete loomisele. Me erineme oma konkurentidest kõrge klienditeenindustaseme ja heade kliendikogemuste poolest. See on meie konkurentsieelis,” ütles G4S Eesti juht Priit Sarapuu.

„Meie järjepidev töö selles valdkonnas on tulemust toonud ja viimase kliendirahuloluuuringu põhjal kuulub G4S Eesti oma tulemustega Euroopa äriteenuste valdkonna top 10 protsendi hulka.“ Euroopa ettevõtlusauhindade konkursi eesmärk on tutvustada Euroopa edukaid ettevõtmisi ja edendada Euroopa ettevõtluskogukonda. Käimas on konkursi teine voor, et välja selgitada iga riigi publiku lemmik ehk National Public Champion.

Vaata ja hääleta: www.businessawardseurope.com/ vote/detail-new/estonia/20490

Tervitame uusi töötajaid Alates 2. jaanuarist töötab G4Si lääne piirkonnas müügijuhikliendi­haldurina Eneken Kaer.

Eneken on pärit Pärnust ja nagu ta ise enda senise töö­kogemuse kohta ütleb, on tal seljataga seitse ametit, alates müüjast ja poe juhatajast kuni arsti assis­ tendini. Eneken on Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis omandanud raamatu­ pidaja kutse, kuid nagu ta ise senise kogemuse põhjal ütleb, soovib oma tööellu rohkem suhtlemist. Vabal ajal meeldib Enekenile palju lugeda, samuti käib vabal ajal meeleldi jooksmas ja rattaga sõitmas.

Alates 2. jaanuarist töötab era­ kliendihaldurina Elin Berdnikova.

Elin on varasemalt klienditeenindajana töötanud nii McDonaldsis, Statoilis kui ka viimati peamiselt tehnilist nõu andes Telias. Pea 10-aastase teeninduskogemuse peale ütleb ta, et suhtlemist ei karda. Oma vaba aega meeldib Elinil pühendada loomingulistele tegevustele, näiteks teha käsitööd ja pildistada. Kunsti luua armastava inimesena on Elin õppinud aastakese graafilist disaini, kuid kõige enam sooviks ta sisse saada Eesti Kunstiakadeemiasse. Praegu on tal käsil logistika­õpingud Tallinna Transpordikoolis.

5

AASTA PARIMAD

Sügav kummardus

AASTA TEGIJATELE TEKST ESME KASSAK I FOTOD EGERT KAMENIK, JULIA-MARIA LINNA

20. JAANUARI HILISÕHTUL KUULUTATI G4S EESTI PARIMATE TÖÖTAJATE TÄNUÜRITUSE ÜHE OODATUIMA OSANA VÄLJA AASTA TEGIJA JA AASTA TEGU. SISEVEEBIS TOIMUNUD HÄÄLETUSE PÕHJAL PÄLVIS AASTA TEGIJA TIITLI ARTUR RINNE NING AASTA TEOKS KUULUTATI 40. TURVANÄDAL.

A

asta tegu ja aasta tegijat said valida kõik töötajad siseveebis hääletades. Rõõm on tõdeda, et aasta-aastalt on hääletamise aktiivsus ka kasvanud. Tiitli nimel võistlesid omavahel väga tublid töötajad ja märkimisväärsed projektid, kohati oli konkurents päris tihe. Samas on ainuüksi tegija või teo kandidaadiks esitamine väga suur tunnustus ettevõttes, kus töötab ligi 2500 inimest ja on iga aasta käsil erinevaid tähelepanuväärseid projekte.

Aasta tegu – 40. turvanädal ehk 6 üritust ja 344 inimest

Aasta teo, 40. turvanädala nimel võtsid auhinna vastu nende kuue ürituse eest vastutavad töötajad: Arbo Aasoja, Janec Mururand, Kristjan Saarik, Marek Kutepov (asendades Urmas Käbi) ja Kristiina Eelmaa.Võitjatega koos rõõmustasid juhatuse esimees Priit Sarapuu (vasakul), valvedivisjoni direktor Villu Õun ja G4S Eesti nõukogu esimees Lauri-Veikko Saloranta (paremal).

6

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

AASTA PARIMAD AASTA TEOD Aasta teo tiitli nimel pistsid rinda omavahel neli olulisemat projekti ja tegu. Esitatud tegude vahel jaotusid hääled üsna ühtlaselt, siiski käis üsna tasavägine rebimine 40. turvanädala ja Eurex CSi G4Siga liitmise vahel.

Viimane päev hääletamist näitas rahvarohke ettevõtmise jõudu ning nädalavahetus, mil tuli korraga tagada turvalisust 6 üritusel üle Eesti, saavutas kõigutamatu edumaa.

Aitäh kõigile, kes sel pingelisel nädalal oma nõu ja jõuga panustasid!

40. turvanädala nime saanud tegu tähendas samale nädalalõpule 7. kuni 9. oktoobrini langenud kuut üritust, kus aitas turvalisust tagada kokku 344 inimest. G4Si inimesed olid tublit tööd tegemas Saaremaa rallil, Horse Show’l, TS Laevade abistamisel sadamates, ligi 6000 pealtvaatajaga Eesti-Läti play-off mängus, Tahtejõutuuril ning 60+ festivalil. Suur roll nendel ettevõtmistel turvalisuse tagamisel oli Kristiina Eelmaal, Kristjan Saarikul, Arbo Aasojal, Urmas Käbil, Janec Mururannal ja Veiko Kurimil.

Populaarsuselt teine projekt oli Eurex CSi liitmine G4Siga. Eurex CSi omandamine ettevõtte omaniku ettepanekul tõi meile kaasa väga töömahuka perioodi.

Tehinguga 2015. aasta novembris lisandus G4Sile korraga palju uusi kliente, keda tuli hakata kohe teenindama ja seda mõistagi meie kõrget teeninduskvaliteeti ja turvanõudeid arvestades. Kõige töömahukamad olidki 2016. aasta esimesed kuud, mil Eurex CS liideti lõplikult G4Siga.

Oluline roll oli meil juunis avatud Piusa piiri­valve kordoni valmimisel, kuhu turvatehnikadivisjoni lõuna piirkond paigaldas nõrkvoolusüsteemid. Projekti keerukus seisnes erinevate süsteemide üheaegses toimima saamises ning kõikide seadmete kooskõlastamises nii Riigi Kinnisvara kui ka Politsei- ja Piirivalveametiga. Kokkuvõttes oli tegemist väga huvitava projektiga ja selle vedaja Janek Tsirp kiidab kõiki töötajaid ja alltöövõtjaid, kes abistasid teda nõrkvoolusüsteemide paigaldamisel.

Tähelepanuväärne on olnud ka tehni­ kute õpipoisiprojekt koostöös Eesti Turvaettevõtete Liidu ja Tartumaa Kutsehariduskeskusega. Paljuski on turvatehnikute väljaõpet aidanud kujundada just G4Si turvatehnikadivisjoni lõuna piirkond eesotsas osakonnajuhi Janek Vanaga. Õpipoisi­ õpe tähendab ameti omandamist suures osas tööandja juures. Sügisel 19 vastuvõetud õppurist on kümme omandamas ametit G4Sis, osa neist olid tehnikuna tööl juba enne kooli algust. Turvatehnikute õpipoisiõpe aitab luua hädavajalikku spetsialistide järelkasvu.

G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu, projektijuht Artur Rinne ja G4S Eesti nõukogu esimees Lauri-Veikko Saloranta.

Aare Allingu.

AASTA TEGIJAD Aasta tegija kandidaadid olid Aare Allingu, Artur Rinne ja Janek Tsirp. Aasta tegija läks üsna hääletamise alguses teiste ees juhtima ning hoidis pea kolmandiku häälte jagu pidevalt edumaad ülejäänud kahe väga tugeva kandidaadi ees. Palju õnne, Artur Rinne, ja jaksu vastutusrikaste projektide vedamisel ka edaspidi!

Artur Rinne töötab G4Sis turvajuhina juba 2004. aastast, kuid eelmise aasta kevadest on ta täiskohaga projektijuht ning tema hoolde on usaldatud turvatöötajate jaoks väga olulise infosüsteemi G4S Logini juurutamise vedamine.

Seda tööd tehes on Artur olnud alati kolleegidele kättesaadav ja abivalmis. Ta paistab silma positiivse suhtumisega, on tasakaalukas ja tühje lubadusi ei anna. Need on hädavajalikud omadused olukorras, kus tekib ootamatult tõrkeid ja kolleegid vajavad kiiret abi.

Janek Tsirp.

Aare Allingu töötab G4Si valvatavatel kaubandusobjektidel alates 2000. aasta juunist.

Eelmisel aastal aitas Aare mitmel korral vastata klientide kõrgetele ootustele, komplekteerides turvameeskonna ja tagades kvaliteetse mehitatud valve teenuse uutel objektidel, kus pidime tõestama, et oleme konkurentidest selgelt parimad. Aasta alguses töötas Aare veel Rimis, seejuures abistas Bauhausis teenusega alustamise käivitamisega ning praegu töötab ta ABB-s objektivanemana.

Janek Tsirp töötab G4Sis alates 2005. aastast ja on ametis projektijuhina turvatehnikadivisjoni lõuna piirkonnas. Janeki projektijuhtimise oskused pandi proovile Piusa piirivalvekordonile nõrkvoolusüsteemide paigaldamisega. Tegemist oli lõuna piirkonna vaieldamatult töömahukama ja vastutusrikkama projektiga. Ühtlasi oli see Janeki jaoks esimene nii suur projekt ja ta sai sellega igati hästi hakkama.

7

INTERVJUU JUHIGA

PRIIT SARAPUU:

„Me kõik oleme kliendi­ teenindajad.“ G4S EESTI JUHATUSE ESIMEES JA BALTI REGIOONI JUHT PRIIT SARAPUU ÜTLEB, ET OLEME JÕUDNUD EUROOPA TOP 10 PROTSENDI TEENINDUSETTEVÕTETE HULKA. SEDA TASET POLE KERGE JÄRELE TEHA JA ON SUUR VÄLJAKUTSE HOIDA. ALANUD AASTASSE VAADATES ÜTLEB TA, ET TÄNA TULEB INVESTEERIDA EELKÕIGE TÖÖTAJATESSE JA SELLESSE, MIS AITAB MEIL TÖÖJÕU KASUTAMIST EFEKTIIVSEMAKS MUUTA. 8

TEKST REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTOD EGERT KAMENIK

2016. aasta oli Sulle ju väga oluline.

Sinu perre sündis juba neljas laps.

Minu enda omadest tõesti neljas, aga kokku on mul kasvatada viis last. Pere on minu jaoks alati oluline olnud. Laste nimel me seda kõike ju teeme. Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad mõtlema, kas tasub nii palju rabeleda ja mille jaoks elus aega vaja on. Kas ma käin tööl selleks, et elada või elan selleks, et töötada. Siin on oluline vahe.

Kuidas Sul siis on?

Mina naudin oma tööd jätkuvalt ja elan selleks, et kõike teha. Kui hommikul tõused üles ja ei olegi veel vastik tööle minna, siis järelikult oled õiges töökohas.

Hoolimata sellest, et väikese lapse kõrvalt jäi öötunde vähemaks.

Siis ongi hea tööle põgeneda (naerab – R.R.).

Aga eks see vaheldus on inimese elus oluline, töö- ja pereelu peavad olema tasakaalus. Mõlemat ei tohi liiga palju ega vähe olla.

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

INTERVJUU JUHIGA Sul on see tasakaal olemas?

Praegu on küll selline tunne, et on. Kui vaadata kogu peret, kõiki lapsi, elukaaslast, ema, siis kõik nad on olulised. Head meelt teeb, et mu kõige vanem tütar on õppimiseks valinud ülikooli Amsterdamis ja kuna mul on seoses uue ametiga (Priit on G4S Balti regiooni juht – R.R.) Amsterdami poole tihti asja, siis näen ka seda last, kes muidu käejala juures pole.

Mis Sind sinna Amsterdami siis tööalaselt viib?

Amsterdamis on G4Si Euroopa peakontor.

Eelmise aasta aprillist alates pean ka meie Läti ja Leedu tütarettevõtete eest seal aru andma. Seetõttu ma seal sagedamini käin.

Ja räägid seal, kuidas on G4Sil Baltimaades läinud?

Peamiselt olen juhi juures vaibal. Vaatame üle viimaste perioodide töösaavutused ja majandustulemused ning seame sihte järgmisteks perioodideks. Läti-Leedu poole on mul ka nüüd rohkem asja kui varasemalt.

Lisaks olen G4S Euroopa Tehnoloogianõukogu liige. Liikmed on valitud juhtide seast, kelle piirkondades on tehnoloogiaäri paremini arenenud. Eestis see nii on. Nõukogul on ülevaatav ja koordineeriv funktsioon Euroopa Tehnoloogia Kompetentsikeskuste töö osas. Muuseas, kompetentsikeskuste parkimisteenuste valdkonda juhib AS Ühisteenuste juht Hendo Priimägi ja videovalve valdkonda turvatehnika divisjoni direktor Priit Orasson. Erinevaid valdkondi on veel neli ja nende juhid tulevad teistest Euroopa G4Si riikidest.

Peamised tööülesanded on tarnija- ja kliendisuhete hoidmine, kasutatavate tehnoloogiate ja paigaldatavate turvasüsteemide standardiseerimine, riikidevaheline koostöö jpm. Kõike, mida tehakse ettevõtete tasandil, tehakse ka regioonide tasandil. Luuakse uusi võimalusi ning lõplik otsus, mida võtta või mida jätta, sünnib juba igas riigis eraldi.

aastate eduloost. Kõigest sellest, mille poolt saab praegu hääletada European Business Awardsil (loe lk 5 - R.R.). Kindlasti oleme eeskujuks oma kliendikesksusega. Ka teistes Euroopa riikides kasutatakse soovitusindeksit, kuid kuna puuduvad süsteemne eesmärgistamine ja järeltegevused, ei ole kogu protsess kuigi jätkusuutlik. Sellisel kujul e-teenindust, nagu meil Eestis, ei ole ühelgi teisel ettevõttel G4Sis.

Ma ei tahaks näha, et asjad on iseenesest mõistetavad. Oma eesmärkide täitmise nimel tuleb võidelda.

Kas see tehnoloogianõukogu on meile ka midagi toonud? ePatrull ja G4S Login on seal teemaks olnud. Tehnoloogianõukogu üks peamistest eesmärkidest ongi jagada parimaid praktikaid.

Mainisid klienditeenindust.

Selles valdkonnas ootab meid ees muudatus. Veebruarist on G4S Eestil uus struktuur. Mis selle muudatuse tingis?

Neid asjaolusid on palju.

Oleme palju investeerinud ja ka meie kasumlikkus on pisut kasvanud koos kliendirahuloluga. Tänaseks oleme saavutanud nii kõrge taseme, et jõudnud Euroopa top 10 protsendi teenindusettevõtete hulka.

Pole kerge järele teha ja on suur väljakutse seda hoida. Kasvu panustamine läheb aina kallimaks. Usun, et ettevõte põhineb kahel alustalal – klientidel ja töötajatel. Eestis on tööjõupuudus ehk täna tuleb investeerida eelkõige töötajatesse ja sellesse, mis aitab meil tööjõu kasutamist efektiivsemaks muuta.

Siiski ei tähenda see kompromisse klienditeeninduses juba saavutatu osas. Kindlasti peame e-teeninduse platvormiga edasi liikuma ja integreerima selle teiste oluliste süsteemidega (ePatrull, G4S Login, eTehnik – R.R.), et olla kliendile mugavalt kättesaadav.

Säilib ka soovitusindeks. Tänu sellele mõistavad kõik, eesliini töötajatest kuni juhtideni, et kui klient on rahul, siis läheb meil kõigil paremini.

Kas me ise oleme Euroopa kolleegidele kuidagi abiks olnud oma lahendustega?

Lisaks mitme tehnikaprojekti tutvustamisele (Eesti kiiruskaamerate süsteem, parkimissüsteemid jt) olen näiteks teinud ettekande ka meie klienditeeninduse viimaste

Aga struktuurimuutuse juurde tagasi tulles …

Juhtimiskeskus liigub valvedivisjoni, tehnilise toe osakond turvatehnikadivisjoni ja klienditeenindus müügidivisjoni (uueks nimeks on müügi- ja klienditeenindusdivisjon – R.R.). Neis kõigis tekib sünergiaid – kulude

kokkuhoid või tulude kasv.

Sa mainisid kulude kokkuhoidu.

See on juhtimiskulude kokkuhoid.

Me ei ole jätkusuutlikud, kui ettevõtte otsekulud kasvavad kiiremini kui käive.

Kokkuhoid halduskuludelt on küll leevendus, kuid kindlasti peame uue tuule puhuma sisse ka oma müügile. Ei saa lõputult patrulle seina äärde panna, sest sellega sööme võimekust, mis on täna meie konkurentsieelis.

Me oleme jõudnud oma klienditeenindusega Euroopa klienditeenindusettevõtete top 10 protsendi hulka. See on väga hea tulemus, aga mida annaks meil veel parandada?

On üldtuntud ärireegel, et 80 protsenti tuludest tuleb 20 protsendilt klientidelt. See kehtib väikeste variatsioonidega enamikus teenindusettevõtetest. Peame oma TOPiga paremini tegelema. Me kõik oleme klienditeenindajad – oled sa juhatuse esimees, kliendihaldur või turvamees. Me kõik tegeleme kliendisuhetega. Struktuurimuutusega anname tänastele suurkliendihalduritele suurema mandaadi, õigused, aga ka kohustused.

Me kandideerime Euroopa äriauhindade konkursil European Business Awards kliendifookuse kategoorias. Mis teeb meid Euroopa tasemel ettevõtteks?

Klient ütleb nii. Meie saame kliendi süsteemseid hinnanguid vaadata aastast 2013 (siis võeti kasutusele soovitusindeks – R.R.) ja näeme, et need on jõudsasti paranenud. Hea tulemuse taga on töö kõikides, äri-, põhi- ja tugiüksustes. 2013. aastal võetud strateegiline prioriteet on kandnud vilja.

Olulisel kohal on ka koolitused, mida oma töötajatele pakume, ning tööjõu voolavuse vähenemine. Kui viis aastat tagasi vahetus turvamees objektil nii kiiresti, et klient ei jõudnud temaga tuttavakski saada, siis täna oleme oma inimesed püsima saanud. Ajaga omandab iga töötaja rohkem kogemusi ja vilumust ning on seeläbi ka parem teenindaja.

Mainisid enne, et peaksime tegelema nüüd uue väljakutsega, milleks on tööjõupuudus.

Jah, me peame veel rohkem kõikidesse inimestesse panustama.

Me väheneme aastas umbes saja inimese võrra. Täna on meil umbes 2450 töötajat, eelmisel aastal oli 2550. Vaatamata sellele on meil töökohti juurde vaja. Neid olukordi on olnud väga-väga harva, kui oleme pidanud eesliinil kedagi koondama. Reeglina

9

INTERVJUU JUHIGA on töökäsi juurde vaja. Tuleb hoida neid töökäsi, kes meil täna juba on. Panustada tuleb koolitusprogrammidesse ja palkadesse, investeerida uutesse IT-lahendustesse, mis aitavad meil teha vähemate inimestega rohkem tööd. Ja usu mind, läbi selle tuleb ka hea klienditeenindus, sest meil on püsivam kaader ja kliendile avatud tehnoloogilised lahendused, mille kaudu me muutume läbipaistvamaks ja teenus kliendile arusaadavamaks.

Näitena siis ePatrull, mis annab kliendile infot, kuidas me talle teenust osutame?

Klient saab meid iga hetk kontrollida, meie teenust tarbijana hinnata. Ka meie eesliini juhtidel läheb oluliselt kergemaks, kuna saavad rohkem keskenduda inimestele ja vähem kontoris istumisele ning aruannete koostamisele.

Aruanded koostavad ennast nüüd… …ise.

Kas on olemas ka mingi konkreetne plaan, kuidas me hakkame töötajatesse rohkem panustama?

Meie koolituskavad on muutunud sisukamaks. Teeme palju praktilisemaid koolitusi.

Näiteks Paikusel. Koolitus pole koht, kus ma ainult kolleege näen, vaid omandan seal ka midagi uut ja põnevat. Koolitusele ei tohiks kedagi piitsaga ajada, sinna peaks tahtma ise minna.

Soovin et jätkuks ka G4S Hea Tava programm. Personalidivisjon plaanib sel teemal mitmeid uusi ja huvitavaid tegevusi.

Kuivõrd hoiad end kursis eesliini töötajate igapäevaste murede ja rõõmudega?

Seda tuleb kogu aeg teha. Sisekommunikatsioon, erinevad aruanded, töövarjupäevad, kohtumised, koolitused jne. Klientide tagasiside aitab palju. Seoses erinevate sündmustega tuleb infot ju igapäevaselt, olgu siis tegu probleemi või kiitusega. Juhtidena peame kursis olema. Ei saa olla ainult töövarjupäev, mil lähed ja üritad aru saada.

Kui sa inimestega ei suhtle, siis sa neid ei mõista. Inimesed on meie valdkonnas kõik.

Kui sa oma äri ei mõista, siis sa seda väga ei tee ka. Juhi töö on suhtlemine ja ilma pole vähemalt teenindusettevõtet võimalik teha.

Meie kõigi head tööd parema klienditeeninduse nimel iseloomustab kasvõi see, et kliendid on harjunud meile tagasisidet andma – siis kui on halvasti ja ka siis, kui on hästi. Mida ju igas ettevõttes naljalt pole. Kiitusi

10

Priit Sarapuu peab tervituskõnet G4Si aasta parimate töötajate tänuüritusel.

kiputakse kitsilt jagama.

See on eestlaste loomuses. Me oleme sellised põhjamaised ja kinnised nagu see uus märk, sellised rahnud. Me ei kipu väga kiitma.

Oleme heade sõnadega kitsid ja mõtleme, et küll ta ise aru saab.

Tuleb nõustuda, et soovitusindeks on harjutanud kliente rohkem oma arvamust avaldama. Mulle meeldiks väga, kui töötajad üksteise aadressil rohkem kiidusõnu välja ütleksid. Et tunnustus tuleks ka sisemiselt. Et meeskonna koostöövaim oleks parem. Tulles meie töötajate rahuloluküsitluse juurde, siis ühena paranemisruumi omavatest teemadest meenubki kohe koostöö. Kindlasti aitab, kui töövõitude ja kordaminekute korral omavahel tunnustust jagame. Ettevõttena teeme seda mitu korda aastas (näiteks aasta parimate ja kvartali parimate töötajate tunnustamine – R.R.).

Kas aastas 2016 oli midagi, mida Sa kindlasti sel aastal enam näha ei tahaks?

Ma ei tahaks näha, et asjad on iseenesest mõistetavad. Oma eesmärkide täitmise nimel tuleb võidelda. Mitte miski pole kindel. Seda näitas meile eelmine aasta väga täpselt. Kõik, kes arvasid, et Ameerika presidendiks ei valita valge hetero mees ja ei lähe need inglased kuskile või mis selle Reformierakonnaga ikka juhtuda saab – kõik nad eksisid!

Positiivne näide on ka meie uus president Kersti Kaljulaid. Teda ei osanud keegi oodata ja mõjubki nagu värske tuul. Siiski pani mind kogu valimisprotsess mõtlema, kas Eesti tüüri juurde hea inimese saamiseks on ikka vaja sellist kirbutsirkust. Ja järeldus, mille soovitan kõigil aastasse 2017 kaasa võtta, on, et ka ebameeldiv protsess võib anda suurepärase tulemuse.

IRENE METSIS, personalidirektor Jätkame sel aastal tegevustega, et muuta „Mina olen G4S“ hea tava veelgi rohkem meie tööelu igapäevaseks osaks. Oleme korraldamas hea tava foorumeid, kuhu kaasame kõik meie töötajad.

See annab võimaluse koos arutleda igapäevatöös ettetulevate väärtuspõhiste küsimuste üle ning teha kokkuleppeid sobivaima lahenduse leidmiseks. Koos arutlemise tulemusena paraneb üksteisemõistmine ja koostöö erinevate üksuste vahel. „Mina olen G4S“ foorumid viime läbi kahe aasta jooksul ajavahemikus 2017. aasta aprill kuni 2019. aasta detsember ja seome need võimalikult palju meie täiendkoolitustega.

Kuna igapäevaelus on meie kõikide töö erinev ja olukorrad, millega kokku puutume, nõuavad just töö iseloomust erinevaid lahendusi, siis kirjeldame situatsioonid võimalikult töötajate igapäevaelu ja -töö sarnaselt. Selleks, et seda teha, kaasame situatsioone välja mõtlema just needsamad inimesed, kes taolisi olukordi ise hästi teavad.

Koolitused, kus hea tava käsitlemisele tuleb, on kindlasti väga põnevad ning kasulikud kõikidele osalejatele. Ja mis eriti oluline, need saavad olema üsna praktilise väljundiga ehk siis nii mõnedki igapäevased dilemmad saavad arut­ elude käigus lahendatud.

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

MERENDUS

1. JAANUARI SÜDAÖÖL ALUSTAS G4S EESTI KOOS ILU­TULESTIKUGA SILDUMISTEENUSE OSUTAMIST AS TALLINNA SADAMALE. SELLEGA SEOSES ON G4SI ASUNUD TÖÖLE NELJA VAHETUSE JAGU KAIMADRUSEID. Kõigil G4Si kaimadrustel on varasemast vähemal või rohkemal määral merenduse taust.

Kaimadrused (vasakult paremale) Vitali Aronson, Eduard Bakhshyan,Vladimir Buttel, Andrey Salogubov, Heino Vau ja Vadim Žigalin.

TEKST JA FOTO ESME KASSAK

TERVITAME KAIMADRUSEID!

U

ue teenuse käima lükkamises on algusest saati olnud suur roll teenistusjuhil Elvis Karulal, kes tänaste tublide kaimadruste sõnul on vajadusel ka ise käed külge löönud laevade kinnitusotste vastuvõtmisel ja kinnitamisel.

Sensor käis ühe vahetuse meeste tööga tutvust tegemas 20. jaanuari hommikupoolikul, kui kuuene tiim võttis kui üks mees vastu suurt Baltic Queeni. Tiimitöö ongi selle kiire, täpse ja sitkust nõudva töö üks olulisemaid alustalasid. Arvestades meeste üsna kirjut tausta, mille ühiseks nimetajaks mõistagi meri, jätab nende omavaheline klapp ja kiirelt tehtav töö väga hea mulje. Teises vahetuses lisaks vanema ametis olev Vitali Aronson on näiteks seilanud nii Arktika kui ka Aafrika vetes, teinud peamiselt tööd madruse, laevakoka ja lihtsalt kokana, ent aastaid tagasi ka sularahavedajana G4Sis! Selle vahetuse vanem (ka otseses mõttes) Heino

KARDO KURM, valvedivisjoni põhja piirkonna osakonnajuht:

Vau on nii kipperi kui ka hiljem laevamehaanikuna suurema osa oma elust veetnud kalapüügilaevadel. Andrey Salogubov on endine kapten ja seilanud sedavõrd mitmete maade meredes, et on välisvetes kohanud ka naissoost kaimadruseid. Vadim Žigalin on lisaks tööle sadamas teeninud leiba kehalise kasvatuse õpetajana ning Eduard Bakhshyan töötas kuni aasta lõpuni kaimadrusena Muuga sadamas. G4Si kaimadrused teenindavad praeguse lepingu järgi Tallinki laevu, millest enamik reisilaevad.

Omavahel räägivad mehed nii eesti, vene kui ka inglise keeles, üksteise mõistmine paistab aga palju sügavam olevat. Tõsi, kui on vaja kiiresti reageerida, siis tulevad kasutusele ka vägisõnad (samuti kolmes keeles!), ent nii kipub olema ka merel, kui vaja ruttu tegutseda, ning seda keegi isiklikult ei võta.

Töö ja tiimiga („keegi alt ei vea!“) näivad kõik rahul olevat ja meestel jagub vaid kiidusõnu Elvise kohta, kes on väga inimliku

Sildumisteenus sai teenistusjuhi Elvis Karula jaoks alguse juba oktoobrikuu lõpus 2016. aastal, mil Tallinna Sadam ja AS G4S Eesti sõlmisid vastava töövõtulepingu. Koheselt algas vastava teenuse sisu põhjalik informatsiooni kogumine, kuna eelnimetatud teenuse kogemus meil puudus. Info hankimine sujus ladusalt tänu meie koostöö­partneritele (Tallinna Sadam, Transiidikeskus ja meie enda eelneva kaimadruse kogemusega turvatöötajad).

Seejärel algas G4Si jaoks üks suuremaid värbamiskampaaniaid kaimadruste kandidaatide leidmiseks,

suhtumisega ja abivalmis. Päris uute töötajate kõrval on kaimadrusena tööle asunud ka kolm G4Sikat logistikaobjektidelt, üks neist täiskohaga ja kaks lisavahetusi tegemas.

Vahetused on meestel nii 12- kui ka 24-tunnised. Ühes tunnis võetakse vastu keskmiselt kaks laeva. Öösel ja varahommikul on vahepeal ka paar 2–3tunnist pausi.

Soojakutes on olemas voodikohad ja oma sööginurk, seinal on raadiosaatja, mille vahendusel saab sadamalt kiirelt vajaliku info kätte. Vahel, kui on vaja teenindada kiiresti kaht laeva, kulub marjaks tiimi käsutuses olev auto. Graafik on meestel ka seinal, nende „seotavad“ laevad teise värviga märgistatud. Kaimadruste (nimetatud, muide, ka otsameesteks – toim) ülesandeks on sadamas laevade sildumisotste vastuvõtmine, pollaritele kinnitamine ja ka sildumisotste äraandmine. Kui tiimitöö sujub hästi ( ja enamasti sujub), võtab ühe laeva kinnitamine aega 5 minutit. Oma silmaga nähtud!

mida juhtis Elvis Karula koos personalijuhi Valdur Peeboga. Kandidaate, kellele korraldati mitmeid infopäevi ning personaalseid kohtumisi, oli rohkem kui 40. Lisaks tegeleti enne teenuse algust mitme muu küsimusega, nagu näiteks kohapealne auto kasutamine, kõik vajalik olmetingimuste osas jne.

1. jaanuaril täpselt kell 00.00 alustati koos ilutulestikuga teenust Tallinna Sadamas. Teenus läks Elvis Karula hoolsa käe all käima ilma suuremate probleemideta ning on jätkunud heas töörütmis tänaseni.

11

AASTA TURVATÖÖTAJA Hilton Tallinn Park hotellis objektivanemana töötav Kalmer Liivmaa on üks tosinast G4S Eesti 2016. aasta parimast turvatöötajast.

Kalmer Liivmaa

MISSIOON ON ABISTADA KUI PRAEGU TALLINNA ÜHES EKSKLUSIIVSEMAS HOTELLIS HILTON TALLINN PARK TURVALISUST TAGAV KALMER LIIVMAA OMAL AJAL MISSIOONIL OLLES HAAVATA POLEKS SAANUD, OLEKS TA ILMSELT JÄTKUVALT KAITSEVÄE RIDADES. TEKST ESME KASSAK I FOTOD ESME KASSAK, ERAKOGU

12

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

V

eebruaris täitub tal viis aastat staaži G4Sis ning jaanuari lõpus toimunud aasta parimate töötajate üritusel kuulutati ta välja üheks parematest turvatöötajatest. Sel ajal kui teised tublid kolleegid aga aasta parimatena aukirju vastu võtsid, elas Kalmer Leedus kaasa hoopis Kaunase Zalgirise ja Real Madridi vahelisele Euroliiga kossumängule. „Mul olid need piletid juba ammu olemas.

Vast saab keegi teine siis minu asemel üritusest osa,“ räägib asjaosaline ise. Selgub, et Kalmeri suhe korvpalli on üsna tõsine, kuigi ise mängib vaid „lõbu pärast“ vahel. „Olen hobi korras korvpallikohtunik – käin mänge vilistamas, ka G4S Noorteliigas,“ ütleb ta. Kalmer on C kategooria kohtunik ja käib vilistamas juba 2001. aastast alates.

G4Si ridades on Kalmer korvpallivõistlusi korduvalt ka turvamas käinud. Ajutistel üritustel turvalisuse tagamine kuulub tema jaoks omamoodi motivatsioonipaketti, mis võimaldab rutiinist välja astuda, suhelda kolleegidega teistelt objektidelt ja ametitelt, vahetada infot ning samas teenida lisa.

KOKANDUSÕPINGUTELT MISSIOONILE

Kalmer sattus turvatööle Haapsalus elades ja õppides üsna juhuslikult. Olles üles kasvanud sõna otseses mõttes väga suures peres – Kalmeril on seitse õde ja üks vend –, hakkas ta varakult omal käel raha teenima. Alguses oli ta ühes kaupluses abiks transamehena, sealt oli edasi turvatööni vaid samm, sest pealehakkamist on Kalmeril alati jagunud.

Toonane tööandja Securitas “lennutas” Kalmeri kümme aastat tagasi mõneks ajaks isegi Saaremaale, kus ta aitas tagada turvalisust Georg Otsa spaahotellis, töötas veel kaubanduses ja tegi käe valgeks ürituste turvamisel.

Sellesse aega jääb ka mõningane eneseotsingu aeg, mil Kalmer jõudis tutvust teha kokandusõpingutega Kehtna Kutsehariduskeskuses. Kokka temast ei saanud, küll aga teeb ta meeleldi ise süüa. “Lemmikud on soolased road. Mulle meeldib pigem eksperimenteerida. Ma ei ole selline, kes võtab retsepti lahti ja siis täpselt selle järgi teeb. Võtan lihtsalt erinevad asjad, viskan potti kokku ja teen. Olen teinud pitsat, pastat, šnitslit – kõik sellised elementaarsed toidud,” räägib ta.

“Tol ajal oli ilmselt neil õpingutel oma tagamõte, aga kuna jäi pooleli, siis jõudsin .... “ Hoopis missioonile.

2007. aastal läks Kalmer aega teenima, pärast mida otsustas ta ühel hetkel minna kaitseväkke üleajateenijaks. Pealegi tuli masuaeg vahepeal ning midagi oli ometi vaja teha. “Olin seal kolm ja pool aastat.

Kaks korda käisin missioonil Afganistanis.

AASTA TURVATÖÖTAJA Teine missioon aastal 2011 (Kalmeriga intervjuud juhtunust saab lähemalt lugeda 30.06.2011 Eesti Ekspressist – E.K.) jäi mul poolikuks,” räägib Kalmer ja arvab vestluse kulgedes, et kui toona haavata poleks saanud, poleks ta täna ilmselt G4Sis. Kuigi selline kogemus jätab igaühele tugeva jälje, tunneb Kalmer kõigest hoolimata, et tema süda kuulub kaitseväele ja võiks uuesti missioonile minna.

Selle omamoodi tõenduseks on Kalmeri Facebooki kontot ilmestav kaitseväe mundris pilt, rinnas veteranide toetuseks ostetud sinilill.

KARASTUNUD ELUS ENESES

Viis aastat G4Sis on Kalmeri jaoks tähendanud tööd kaubanduses, rahvusvahelises koolis, Omnivas objektivanemana ja nüüd Hiltoni suurejoonelises hotellis. Kui G4Si peamajas juttu puhume või mõni päev hiljem hotellis pildistame, on Kalmer pigem tõsise olekuga ja niisama nalja ei viska. Kui aga mõnel teemal jääme pikemalt arutlema, on tal üsna konkreetne nägemus asjadest.

Pole siis ka imestada, et Kalmer oli üks neist tosinast, kes möödunud aasta lõpus edukalt Tuleviku Tegija esimese lennu lõpetas.

Kui küsin, kas ta ka metsas-rabas ellujäämiskoolitusel käis, saan vastuseks “ei”, kuid siis jõuame mõlemad mõistmisele, et ellujää-

Kui mõtled sellele, et sulle antakse, siis tahaks nagu ka vastu anda.

Saan praegu aidates teistpidi ühiskonnale tagasi anda.

Kalmer Leedus korvpalli vaatamas.

mise kogemuse on ta saanud märksa ehedamalt kätte ning sellest vägagi hästi välja tulnud. “Mulle meeldisid need metsalaagrid ja väliõppused,” meenutab ta aega kaitseväes.

Aga riskid? “Ütleks, et niivõrd kuivõrd.

Ekspressile toona antud intervjuu pealkiri oli, et pole vahet, kas suren siin (Afganistanis – E.K.) või Eestis. Tookord leidsin, et tõenäosus, et saan seal hukka, on palju väiksem kui Eestis, kus juhtub näiteks palju liiklusõnnetusi. Tegelikult oli see nii kerge vigastus. Mul olid granaadikillud jalas… Ma ei tea, kas see tuli adrenaliinist, igatahes ma olin suht lõbusas tujus ja ajasin lolli juttu, valu ei tundnud ja midagi ei kartnud. Muidugi loeb inimese iseloomust, mida selline asi temaga teha võib. Mõni ei saagi sellist kogemust peast välja ja see võib panna tema psüühikale korraliku põntsu.”

Tuleviku Tegija koolituse läbisaamisest on Kalmeril aga natuke kahjugi. “Alguses ei teadnud keegi, mida see endast kujutab.

Alles siis, kui koolitus juba käis, hakkasime aru saama. Siis hakkasid ka ise vaikselt teistmoodi mõtlema, juhi seisukohast. Tore asi oli, kahju muidugi, et läbi sai. See kaks aastat läks päris kiiresti,” mõtiskleb Kalmer ja tõdeb, et midagi on mõtlemises muutunud küll. „Ma arvan, et oskan asju planeerida.

Kui antakse mingi ülesanne, siis hakkan mõtlema, kuidas oleks seda kõige parem lahendada või toimetada,” arutleb ta, tuues näiteks nii üht hiljutist õppust kui ka G4S Logini kasutust. Hotelliski näeks ta praegusest tihedamat koostööd, et saaks mitte lihtsalt kvaliteetset turvateenust pakkuda, vaid olla turvapartneriks laiemalt.

HOOLIB JA MÄRKAB

Kuid ka turvatööd tehes täidab Kalmer teatavat missiooni: “Ma arvan, et saan inimestele pakkuda turvatunnet. Kõik teavad, et nad on kaitstud [minuga].” Kui on mõni olukord lahendada, oskab ta hinnata selle kriitilisust ja kas on vaja abivägesid kutsuda.

“No kui hotellis on külastaja enda korrusel joobes olekus magama jäänud, siis ta ei kujuta ju ohtu,” toob ta ühe argisema näite.

Turvatöötaja peab suutma olukorda realistlikult hinnata ja omapäi otsuseid vastu võtta, toob ta välja ühed olulisemad omadused-oskused ses töös. „Turvatöös tekib see inimese äratundmise oskus aastatega.

Ma psühholoogiat õppinud ei ole, aga tajun mingil hetkel ära, mis on õige, mis vale. Inimene tuleb uksest sisse ja sa võid talle näkku vaadates öelda, kas ta on rahumeelne või närviline. Tema keha hoiak ja kehakeel reedab selle ära. Kui näen midagi kahtlast, siis hoian juba vaikselt silma peal, et kui midagi on, siis sekkun. Püüan asja võimalikult rahulikult ja delikaatselt lahendada.“

13

AASTA TURVATÖÖTAJA Ka töövälisel ajal on Kalmer vajadusel valmis sekkuma. “See juhtus novembris millalgi. Öösel lõppes üritus, ma pidin minema hommikul esimese rongiga koju. Kui läksin Ülemiste raudteejaama poole, siis seal trammipeatuses murul lebas inimene peahaavaga.

Oli näha küll, et purjus, aga siis oligi nii, et ma ei saanud tast niisama mööda jalutada.

Kutsusin kiirabi ja seni jälgisin, et ta püsti ei tõuseks ja hoidsin tal käest kinni. Midagi rohkemat ma teha ei saanud, esmaabipakki ju kaasas ei kanna,” jutustab ta. Viimatine kiitus kliendiltki puudutab olukorda, kus üks töötaja kukkus kokku ja kiirabi tulekuni oli just Kalmer tema juures valves ja rääkimas. Saan teada, et missioonile minejad saavad kõik põh-

sele. Samuti on Kalmer rõõmuga osa võtnud G4Si suvepäevadest. Ta tõdeb seejuures, et ega kõik saagi suvepäevadele tulla, sest mõned peavad tööd ka tegema. „Mina teen oma graafiku ise, sellepärast (saan)! (Naerab) Aga isegi, kui ei saa päris ise oma graafikut teha ja on vaja kindlalt neid päevi, saab need ikka vabaks, lihtsalt peab olema aktiivne ja aegsasti küsima,“ on Kalmer veendunud. Ühisüritustel käimine talle aga meeldib, sest siis kohtub inimestega, keda iga päev ei näe. „Saan suhelda – rääkida, kuidas teistel objektidel on töö korraldatud… erinevaid asju on nii palju. Mulle meeldib, kui näen kas või seda, kuidas firmasiseselt töökorraldus toimib. Vahel saab ka turvajuhte taga kirutud

Turvatöös tekib see inimese äratundmise oskus aastatega. Kui inimene tuleb uksest sisse, võid talle näkku vaadates ära öelda, kas ta on rahumeelne või närviline. jaliku meditsiinilise koolituse, liiatigi oli Kalmer seal sanitar, valmis reaalselt abi osutama kaaslastele.

Abistamine, selgub, on Kalmeril üldse kuidagi veres. “Mulle meeldib ka annetada.

Annan vaestele pigem rohkem kui iseendale,” avaldab ta ühe oma põhimõtte. Ta nõustub, et alati pole abivajajani lihtne jõuda, kuid kauplustes on ju korjanduskarbid ja aasta lõpus heategevuslikke telesaateid vaadates ei võta ka suurt tükki üks kõne teha. “Tänaval oleneb inimesest. Tihtilugu seal Viru juures ja vanalinnas on ühed ja samad näod. Siis lähen väga kiirelt või suure ringiga mööda. Aga see oleneb täiesti inimesest, et kes mida küsib. Mõnikord loed internetist abivajaja kohta, siis saab selle järgi otsuseid teha,” räägib ta. On ju Kalmer isegi suurest perest pärit ja mäletab siiani päris hästi, kui palju rõõmu tegi, kui Soomest üks peretuttav lapsi jõulude ja sünnipäeva ajal meeles pidas.

“Kui mõtled sellele, et sulle antakse, siis tahaks nagu ka vastu anda. Saan praegu aidates teistpidi ühiskonnale tagasi anda.” Meie vestluse lõpuks kaalub Kalmer tõsimeeli ka G4Si töötajate usaldusisikuks kandideerimist.

Selleski ametis tuleb üsna palju teistele pühenduda ja toetada kõiges mõeldavas, mis tööelus ette tulla võib.

AKTIIVNE KA TÖÖST VABAL AJAL

Vaatamata tõsisele olekule oskab Kalmer vabal ajal täiesti teisele lainele lülituda, olgu selleks jalg- või korvpallivõistluste nautimine või hoopis kolleegidega täringujalgpalli mängimine. Talle meeldib hea seltskond ning isegi Sügisjooksule läks ta eelkõige kui rahvaüritu-

14

ÜKS LUGU LAPSEPÕLVEST EHK JÄRJE­KINDLUS VIIB SIHILE „Viieselt ma tegin ühe sellise triki… Oli sügisene aeg. Vanemad olid maal kartulit võtmas, mina õdedega kodus.

Mis seal ikka, viieaastane pani jope selga, läks bussijaama ja sõitis bussiga maale. Käisin korra põllu pealt läbi, tehti suured silmad, mida sina siin teed ja öeldi, et mine siis vanaema juurde maakoju. Läksin siis sinna, kõik olid kadunud, kedagi kodus ei olnud. Ma siis natuke aega olin seal ja läksin lõpuks sama targalt bussijaama ja siis koju tagasi, üks ots 50 km. Sõitsingi siis 100 km maha.“

(muigab).“ Samuti meeldib Kalmeril end kursis hoida tööalase infoga siseveebi vahendusel.

Eelkõige pakuvad talle huvi lood kolleegidest nende tööpostil. „Võiks ikka kontorist välja minna, kas või siitsamast kauplusest lugeda töötajast – milline inimene ta on, milline tema töö on. Mitte, et kuidas Sarapuu andis allkirja mingile dokumendile. See on ka tähtis muidugi, aga huvitavam on lugeda, mida teevad firma töötajad, mitte juhtkond. Näiteks see viimane uudis, kuidas Stockmann tabas brändirõivaste vargad, oli väga huvitav lugeda,“ analüüsib Kalmer.

Tööalase infoga kursis hoidmisest on tal ka reaalselt kasu olnud. „Töötasin paar aastat Eesti Rahvusvahelises Koolis, aga suvel seal valvet ei olnud ja pidin ise tööd lisaks otsima. Siis tuli laulu- ja tantsupidu, sain Tõnisega (turvajuht Tõnis Tammaru – E.K.) tuttavaks. Nägin siseveebis töökuulutust, et Eesti Post otsib vahetusevanemat ja lihtsalt küsisin, kas saaks mõned vahetused – seepeale kutsuti mind päris üle,“ räägib ta.

KIPUB TELEPURKI

Kui hiljaaegu oli siseveebis juttu, kuidas kolleeg Janek Post astus telepurgis üles politseinikuna, siis Kalmeril kontol on juba kolm politseinikurolli ja üks kandev osa (12. hooaeg, „Võimukas ema“) tõsielusarjas “Suletud uste taga” ning peaosalise elukaaslase roll “Saladustes” (“Kummituste maja”). Isegi “Kättemaksukontorisse” on ta sattunud, mängides pätti, kes küll avakaadrites kohe maha notiti. Kalmeri Facebooki lehelt vaatavad vastu meeleolukad selfie'd näiteks Sepo Seemanni ja Jan Uuspõlluga. Nimelt satub ta tihtipeale saadetes publikuks ja sealt eelmainitud rollid ka alguse said.

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

AASTA TURVATÖÖTAJA

Kalmer Liivmaa Tuleviku Tegijate koolitusel.

MIS TEEB HEAST TURVATÖÖTAJAST SUUREPÄRASE? 1. Asjade märkamine. Oskus pisidetaile tähele panna.

2. Suhtlusoskus. Peab olema avatud ja oskama suhelda.

3. Oma peaga mõtlemine. Oskus asju näha ja lahendada. Enne tegutsemist pead asjad oma peas läbi mõtlema, kuidas seda kõige mõistlikum lahendada. Iga väikese asja pärast ei ole mõistlik patrulli välja kutsuda.

4. Heas vormis olek. Kindlasti tuleb kasuks ka füüsiliselt heas vormis olemine.

Allikas: Kalmer Liivmaa

MIDA TEEKS JUHINA TEISITI? • Praktilisi koolitusi teeksin. Võiks olla koolituspäevad, kus on ainult praktilised ülesanded, olgu selleks siis esmaabi andmine või kriitilise situatsiooni lahendamine. Kõigepealt võiks keegi rääkida ja seejärel võiks järgneda tõetruu mänguline situatsioon, mis tuleb osalejatel üheskoos ära lahendada.

• Motiveerimispakett võiks olla parem. Preemiate puhul võiks välja maksta selle summa, mis paberil kirjas, ehk juba eelnevalt maksud maha arvestada. Peale ajutisi üritusi võiks seal teenitud lisatasu välja maksta nädala jooksul.

• Ühisüritusi püüaks käima lükata selliseid, kuhu koguneks rohkem kui 10 inimest.

Midagi peab olema, mis motiveerib sinna tulema.

Kalmer ise peab sarjadesse sattumist ja saadetes käimist nii hobiks kui ka üheks vabaaja veetmise vormiks. Jutu sees, muide, selgub, et ta on kunagi käinud muusikakooli teatriklassis, nii et mine tea, mis veel ees seismas. Värskeim roll on tal saates “Päev, mis muutis minu elu”. Seal aitab Kalmer taasesitada minajutustaja lugu. Aga miks Kalmerit telesse kisub? “Seal näed palju rohkem kui telekast ja hoopis teine fiiling on,” ütleb ta. Ekraanitagune elu paistab Kalmerile sedavõrd hästi passivat, et käib saadetes nii üksi kui ka sõpradega. Tema lapsepõlvejutu (vaata lugu pildil – E.K.) peale sellest, kuidas ta bussiga rändama läks, meenub mulle reisisaade „Väljalend“, kus otsiti tänavalt inimesi samal päeval reisile saatmiseks. Panen korraks ka Kalmeri proovile, et kui täna kutsutaks teda reisile, siis mida teeks? „Oleneb, kuidas töökorraldusega on.

Vastutus ka nagu ikka. Päris nii ei saa, et tõmbaks homme soojale maale puhkama,“

jääb ta mõttesse. Ja ega vastutus siis üksnes töö ees pole, Kalmeri peres sirgub peagi kolmeseks saav poeg.

Töisel ajal vaatab Kalmeri “telepurgist” vastu teiste seas aga kümme pealtnäha samasugust ekraanipilti, kus peopesal hotelli korrused täpselt sama vaibaga, otsekui muster. Sõltuvalt objektist ja ametist on turvatöös nii kindlaid rutiine kui ka palju liikumist. Seejuures on väga oluline oskus panna tähele erinevusi ehk et seda, mis võib olla võrreldes viimati nähtuga teistmoodi.

“Oluline on osata märgata pisidetaile.

Näiteks käid korrus korruse haaval hoone läbi ja tajud, kui midagi on valesti ja kontrollid järele.” Üheskoos 2 km pikka ja pool tundi kestvat (info pärineb tema nutikellalt – E.K.) ringkäiku tehes panengi tähele, et kui mõned korrused lähevad üsna kiirelt, siis teise koha peal jääb Kalmer justkui seisma, kuulatama ja vaatab veel miskit üle, et kindel olla.

15

SOOVITUSINDEKS

TEKST DAGMAR PEDAJA

Kolm aastat soovitusindeksit G4S EESTI ALUSTAS SOOVITUSINDEKSI KASUTAMIST JA JÄLGIMIST 2013. AASTAL. KÕIGEPEALT LIITUS SÜSTEEMIGA TEHNILISE TOE OSAKOND, MILLELE JÄRGNESID ERA- JA ÄRIKLIENDIHALDUS NING ÜSNA KOHE KA MÜÜK.

P

raegu küsime tagasi­ sidet kõigi kohta, kes vähegi kliendiga kokku puutuvad, ning arvestame indeksit ka tulemustasus.

Kui esimesel aastal oli soovitusindeks alla 20%, siis eelmisel aastal oli see juba 42%.

Mis selle kolme aasta jooksul toimunud siis on? Tagasisidest lähtuvalt oleme teinud nende aastate jooksul tööprotsessidesse mitmeid vajalikke muudatusi ning saanud sisendit ka uuteks arendusteks. Oma osa on olnud kindlasti pidevatel koolitustel – kliendisuhe on üha paremaks muutunud, ehkki arenguruumi on. 58% (2330) meie soovitusindeksi tagasisidet andnud klientidest on püsikliendid, kes hoiavad firmat ja kutsuvad ka oma sõpru seda tegema. See näitab, et meie oskused ja tahe pakkuda oma klientidele parimat, on endiselt väga kõrge ja liigume õiges suunas.

Soovitusindeks numbrites: • 7922 küsimustikku saatsime välja 2013. aastal • 17777 küsimustikku saatsime välja 2016. aastal

16

2016. aasta ettevõtte üldine soovitusindeks oli 42% . Kokkuvõttes täitsime seatud eesmärki, ehkki oli ka perioode, kus mõni üksustest eesmärgini ei jõudnud. Siis saime kogemuse selle osas, mis vajab muutmist. Soovitusindeksit jälgime me kõigi osakondade puhul ning eelmisest aastast alates arvestatakse seda tulemusmõõdikuna enamiku töötajate – klienditeenindajate, häirejuhtimise spetsialistide, sularahavedajate, turvajuhtide, patrulli turvatöötajate, tehnikute – tulemustasu arvestamises.

Nii motiveerime igaüht parimat teenindust pakkuma.

Kui soovitusindeksi tulemus on kolme aastaga silmanähtavalt kasvanud, siis vastamise aktiivsus kipub kahanema.

2013. aastal vastas küsimustikule 2277 (ankeete 7922) ja 2016. aastal 4040 (ankeete 17 777). Küsimustik ise on lihtne: esimene küsimus on selle kohta, kas klient

soovitaks G4Si teenusepakkujana oma sõbrale või kolleegile, ja teine küsimus viimatise kontakti kohta G4Siga. Kui kõik on sujunud, siis jääbki teinekord küsimustik postkasti seisma. See, mis lõpuks vastama paneb, peab olema kas väga hea või vastupidi rahulolematust tekitanud kontakt. Soovitusindeksi vahendusel tulnud negatiivsete kommentaaride korral võtame kliendiga koheselt ühendust ja püüame probleemile kiirelt lahenduse leida. Positiivset tagasisidet jagame heal meelel sisekanalites, head töötajad toome välja nimeliselt ning sisukamad kommentaarid jõuavad ka soovitusindeksi seinale peamajas.

Soovitusindeksi eesmärk aastaks 2017 on 48%. Eesmärk erineb nii divisjoniti kui ka kvartaalselt. Seatud eesmärki aitab täita suhtumine, et iga klient ja temaga seotud kontakt on tähtis.

Q1

G4S

45% 48% 47% 50% 48%

Q2

Q3

Q4

2017

Valvedivisjon 66% 69% 64% 70% 67% Turvatehnika 73% 72% 70% 73% 72% Sularaha 77% 75% 75% 75% 76% Müük ja klienditeenindus 69% 75% 74% 72% 73%

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

SOOVITUSINDEKS

Miks soovitusindeks on G4Si jaoks (jätkuvalt) tähtis

SOOVITUSINDEKS – MIKS SEINAL? TEKST: MARGIT SEDRIK, TURUNDUSSPETSIALIST

„Mis silmist see meelest“ ütleb vanarahva tarkus. Selleks, et Soovitusindeksiga nii ei juhtuks ja see ei jääks pelgalt numbriteks ning sõnadeks Exceli tabelis, vaid saaks osaks igast töötajast – turvamehest raamatupidajani, saigi üks peamaja trepipüstakutest Soovitusindeksi numbrite ja kommentaaridega esimesest kaheksanda korruseni kaunistatud.

Muidugi ei ole Soovitusindeksi visuaalse kujunduse põhifunktsioon olla kaunis tapeet koridoris. Lisaks igapäevasele meeldetuletusele on see hea viis motiveerida igat G4Si töötajat pingutama üha parema teeninduse nimel.

Seina täiendatakse kvartaalselt. Kui eesmärgid on kõigi 3 aasta kohta ette kleebitud, siis tulemused kleebitakse tabelisse pärast igat kvartalit. Nii on kõigile selgelt näha, kas indeks on punases või rohelises ehk kas oleme endale seatud eesmärki ületanud või mitte. Omamoodi toimib sein ka autahvlina, sest seinale jõuavad parimad ja huvitavaimad klientide kommentaarid meie parimate klientidega kokku puutuvate töötajate kohta.

Soovitusindeksi sein on 2016. aasta lõpuga jõudnud välja 8. korrusele. See tähendab, et nii nagu Soovitusindeksi elus lõpeb üks ja algab järgmine etapp, algab see ka koridori seinal. Järgmiseks 3 aastaks saab seinale uuendatud kujundus.

Idee jääb küll samaks: ikka on võimalik järgida kvartaalselt eesmärke, tulemusi ja klientide antud parimaid kommentaare.

Kuna veebruari algusest hakkab peamaja teist trepipüstakut kaunistama G4S tervisraja kujundus, siis saab Soovitusindeksi trepikoda, mida mööda terviserada alla finiši poole liigub, lisaks tavapärasele tabeli-kommentaari ajajoonele seltsiks veel mõned uued kujunduselemendid.

Head jälgimist!

S

attusin hiljuti ühele uuringule, mis väitis, et iga kliendikaebuse kohta on keskmiselt 26 mitte-rahulolevat klienti, kes on lihtsalt vait. Vait selles mõttes, et nad ei esita ettevõttele kaebust, küll aga jagavad seda oma suhtlusringis ja keskmiselt 9–15 inimesega. „Optimistid“ väidavad isegi, et 13% neist jagab oma halba kogemust rohkem kui 20 inimesega. Hirmutav, kas pole! Klienti, kes annab 10 palli süsteemis 7, peetakse rahulolevaks, kes suure tõenäosusega ei lähe minema või tuleb tagasi uuesti ostma. Aga see on ka kõik! Selleks, et klient jagaks oma head kogemust ja hakkaks sinu heaks tööle, peab ta saama 10-sel skaalal emotsiooni 9–10.

Mida siit järeldada? Ainuke retsept saada klientidelt rohkem vastu, kui konkurendid saavad, on anda ise rohkem.

Mäletan oma kogemusest telekommunikatsiooni valdkonnas tõdemust, et sissetulevaid ja väljaminevaid kõnesid on alati ühepalju. Nii palju, kui annad, nii palju ka saad. Me oleme turuliider, meil on parimad töötajad ja lahendused, kiireim reageerimine ning parim teenindus. Kui uskuda tarku, siis parim algab kliendile 10 palli skaalal 9-st. Kui tahame, et klient tasuks meile kui parimatele, siis peame andma vastu ka ainult parimat.

Meie tulevik peitub klientide lojaalsuses. Lojaalsus on kliendirahulolu tuletis.

Mida rohkem suudame pakkuda üllatavaid positiivseid emotsioone, seda suurem on klientide rahulolu. Me oleme viimaste aastatega teinud suure arenguhüppe kliendirahulolu tõstmisel, kuid selleks, et me oleksime turuliider ka tulevikus, peame olema parimad ka homme ja ülehomme. Anname igaüks parima oma lõigus ja uskuge, kokku tulebki parim tervik. Parim partner klientidele ning parim koht meile, kus töötada.

Kui suudame teha kliendi päeva paremaks on ka meie päev ilusam.

JAAN NAPPUS müügi- ja klienditeenindus­ divisjoni direktor

HUVITAV TEADA! • Soovitusindeksi (inglise keeles net promoter score) süsteemi on loonud Fred Reicheld. Tema lahendus avaldati esimest korda 2003. aasta lõpus Harvard Business Review’s.

• Matt Watkinson kirjutab raamatus „Hea kliendikogemuse kümme põhimõtet“ (Äripäev, 2016), et soovitusindeks on üks paremaid mõõdikuid kliendikogemuse hindamisel.

• G4Sis soovitusindeksi algatanud Ene Raja külastas hiljaaegu Põhjamaade suurimat ärifoorumit Nordic Business Forum, kus majutusteenuseid vahendava ette­võtte Airbnb globaalse külalislahkuse ja strateegia juht Chip Conley ütles, et on seadnud strateegiliseks eesmärgiks omada võimalikult head ja kohest ülevaadet klientide tegelikest soovidest. Conley hinnangul on kohene tagasiside ja reageerimine tegelikele probleemidele taganud ettevõtte edu. Selleks aastaks soovib Airbnb jõuda soovitusindeksi tulemusega üle 70%. Divisjoniti on G4Si eesmärk sama.

17

HOBI TEKST ESME KASSAK I FOTOD ERAKOGU

KALAMEHEJUTUD, I OSA

Turvajuhid räägivad, kellega ja miks kalale minna MÕNELGI KORRAL, KUI OLEN UUTE TÖÖTAJATEGA JUTTU PUHUNUD, ON ÜHE HOBINA MAINITUD KALAL KÄIMIST. KES PÜÜAB ENDA JAOKS, KES SPORTLIKUST HASARDIST JA KELLE JAOKS ON SEE JUSTKUI MEDITEERIMINE EHK SIIS ISEENDA JA OMA MÕTETEGA OLEMINE VÄRSKES ÕHUS.

E

hkki klassikalised karikatuurid viskavad ikka nalja kala suuruse üle, ütlevad G4Sikatest kalamehed, et kala on hoopis boonuseks. Aga las nad räägivad ise! Jutuotsa teevad lahti turvajuhid Villu Kahar ja Meelis Kalda. Kalamehejutud jätkuvad märtsinumbris.

Milline kala maitseb paremini, jääaugust või kevadisest veest?

Siin pigem mängib rolli veekogu ja kala liik, mitte hooaeg. Aga kui valida, siis pigem talvine. Väga mõnus on peale pikka päeva värskes ja külmas õhus koju jõuda ning kaladest mõnus kuum supp keeta.

Kalapüük talvel või soojemal ajal?

Nii ja naa, kuid viimasel ajal eelistan talvist püüdmist. Soojal ajal on kõike muud ka piisavalt teha, et alati kalale ei jõuagi.

Keda oled veel kalapüügiga nakatanud?

Mu vennad ei olnud sisuliselt kordagi jäält kala püüdnud kuni detsembrini 2016.

Pigem ikka spinninguga käinud kevadsuvi-sügis. Nüüd detsembris kutsusin oma kaks venda jääle kaasa külmetama ja näitasin, kuidas asi käib. Said pisiku külge küll. Peale seda helistas kolmas vend ja küsis, et äkki läheks mingi aeg, tahab ka koos oma naisega proovida. Eks me nüüd planeerime seda päeva, mil mõnus pereüritus jääl teha.

VILLU KAHAR: “Valetada

ei tohi kalalkäimise ega ka muude tegemiste kohta.”

Esimene kalalkäik?

Eks esimesed kalad sai ikka lapsepõlves oma kodutiigist välja püütud ja kassidele söödetud. Sealt siis juba edasi teiste veekogude peale ja juba endale pannile särisema. Meenutada ikka hea, et siis kui ma noor olin, oli muru rohelisem, vesi sinisem ja kalu rohkem ( ja suuremad).

18

Üksi või sõpradega?

Esmane eelistus on siiski üksi käia. Samas heade sõprade-sugulastega on teistmoodi lahe – kui kala ei saa, siis on garanteeritud, et igav ei hakka.

Aga naisega?

Kui ma tahan enda ja naise päeva ära rikkuda, siis võib ka koos naisega minna Pole tal seda kannatust, et tundide kaupa ritva või korki vahtida ja isegi kui kala paati või kaldale maandub, siis hakkab pihta „Äkki laseme ikka tagasi?“.

Mitu kolleegi autosse mahub veel?

Seadus lubab sõiduautosse 4 kaasreisijat.

Ilma suurema varustuseta ehk mahubki niipalju – 1 ritv pagasnikusse, väike grill ja paar kasti…

Kelle või mille jaoks püüad kala?

Iseenda jaoks. On küll hea ja tore koju värsket kala saada või isiklikke rekordeid purustada, kuid peamine on ikkagi iseenda meelerahu.

Lemmik kalaroog?

Hästi tehtud värske ahvenafilee munapaneeringus – lihtne ja meeletult hea. Teine valik oleks kindlasti suitsuangerjas. Välismaist kala vahest saab ostetud poest, aga eestimaist kala ikka letilt ei osta. Suhteliselt inetud näevad teised seal välja. Kui siis kusagilt rannikult, Peipsi äärest värskelt suitsetatud ahvenat, lesta, latikat. Üldjoontes need mehed oskavad kala valmistada. Äratus kalapüügi hommikul?

Oleneb päevast. Talvisel ajal on vahel võistlused Lõuna-Eestis. Siis on juba kell 3.30 äratus, hiljemalt kell 5 start, 3 tundi autosõitu ja kell 10 juba püük. Kui vahest emal külas olen Võrumaal, siis kodujärvele ikka tahan enne päikesetõusu jõuda.

Huvitav asi konksu otsas?

2015. aastal jäi merest püüdes landi otsa täpselt samasugune lant, mis endal parasjagu otsas oli. Selles olen kindel, et midagi sellist elus kordagi enam ei juhtu. Üks kalamehejutt!

Mitmed aastad tagasi sai käidud soojal maal puhkamas. Ega pääsu polnud ka kalaG4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

HOBI

Kui valida, siis eelistavad Meelis ja Villu talvist kalapüüki, sest suvel on palju muidki tegevusi.Väga mõnus on pärast pikka päeva värskes ja külmas õhus koju jõudes kaladest üks mõnus kuum supp vaaritada.

püügist. Uurisin kohalike käest, et kuidas see kalapüük käib siis ning lõpuks püüdsingi traditsioonilise lahendusega – tamiil, väike raskus ja konks. Ei ritva ega mitte midagi muud. Väike kalmaaritükk söödaks konksu otsa, ujusin merekaldast mõnikümmend meetrit eemale väljaulatuva kivi otsa ja hakkasin sealt vaikselt loopima ja sikutama seda rakendust.

Igasuguseid huvitavaid ja kirevaid kalu sain sealt, kõik said tagasi ujuma. Mingi hetk sikutasin konksu kivi otsa ja selle otsas oli lihtsalt kinnine rannakarp. Selline suuremat sorti. Läks mõni sekund aega, karp avanes. Sealt voolas välja suhteliselt sültja olemisega imelik valge olevus (karbi sisemus ise ka valge). Maandus siis pruunile kivile, tardus sekundiks ning võttis kiviga sama värvi. Peale seda võttis kõik oma 8 jalga ja lidus üle kivilahmaka ning sulpsas vette tagasi. Tegemist siis pisikese kaheksajalaga, kes endale koduks oli valinud sellesamuse rannakarbi. Kurb päev pisikesel – süüa ei saanudki ja jäi kodust ka veel ilma.

Kas kalal käimise kohta valetada tohib?

Eks alati on nii, et see kala, mis ära pääses oli see kõige suurem Ei ole vaja olla kalamees, et öelda: ei kalalkäimise ega ka muude tegemiste kohta ei ole vaja valetada.

Endal lihtsam elada ja ei pea mälu piinama.

Milline on turvajuhi töös parim „kalapüügi päev“? Mis meeldib selles töös ja mis on suurimad väljakutsed?

Kui tavapärane töö on pigem rutiinne, siis kindlasti selline „kalapüügi päeva“ efekt tuleb pärast mõnd suurt ajutist üritust. Kui

Talikalapüügiga nakatas Villu Kaharit (keskel parempoolne) turvajuht Meelis Kalda (keskel vasakpoolne).

üritus läbi, rahvas juba vaikselt sätib koju ja kui kliendilt tuleb ka veel tänusõna. Vot siis on küll selline tunne, et nädal(ad) planeerimist ja ettevalmistust ja muretsemist on end ära tasunud. Turvajuhile kõige hädavajalikumad on kindlasti tugev närv ja vaoshoitus. Eks siin nimekirja saaks pika, kuid kõige tähtsam on siiski igas olukorras rahulikuks jääda, siis on oluliselt lihtsam lahendusi välja mõelda.

Ja töömõtetest aitab kalapüük hästi välja lülitada?

Kindel „jah“. Minu enda „lemmik koht kogu maailmas“ on minu sünnikodu lähedal üks metsajärv. Pisikene soojärv keset metsasid ja rabasid. Selle kallastel täiesti üksi ja peaaegu täielikus vaikuses hommikul päikesetõusuga peegelsiledal veepinnal lanti loopida. No ei ole mitte midagi siin maailmas, mis mõnusam oleks. Täielik idüll!

MEELIS KALDA: „Kalapüük on kvaliteetaeg iseendale.“ Esimene kalapüük.

Minu kalapüügi ja õngitsemise algus ikka lapsepõlvest. Tavalise õngega hakkasin püüdma nii 1. või 2. klassis, alguses Puurmanis ja hiljem seoses elukohavahetusega Põltsamaal. Lapsepõlves sai veel kalastatud ka Peipsi peal võrkudega, tavaliselt augustis ja septembris, kui sealkandis soode peal sai jõhvikail käidud.

Esimene talikalapüügi mälestus on kusagil 5- või 6-aastaselt vanaisaga koos Pedja jõel. Suurem huvi tekkis alles nüüd viimastel aastatel, täpsemalt alates 2013.

Olen võtnud osa ka mitmest võistlusest, nagu näiteks Viljandi Kuldkala/ Kalafest (2014/2015), Paunküla Karikas (2014/2015), Rummu järve perepäev (2013/2014) ja Vudila Hõbekala (2015).

19

HOBI Kalapüük talvel või soojemal ajal?

Minule meeldib kalal käia aastaringselt – nii talvel, kui jääolud lubavad, kui ka kevadest sügiseni, enamasti spinninguga, vahel ka õngitsemas. Talipüügile lisab võlu see, et antud aastaajal on võimalik käia, istuda, jalutada ning seigelda vee peal, mis suvel ei õnnestu ka pidevalt treenides mitte kuidagi:) Suvi selleks ongi, et saab ujuda ning nautida muid vahvaid tegevusi.

Milline kala paremini maitseb, jääaugust või soojal ajal püütud?

Kalade maitse sõltub pigem ikka sellest emotsioonist ja rahulolust, mille ise neid püüdes oled saanud. Maitseaineid läheb kõigi puhul vaja, mõnel rohkem, mõnel vähem.

Keda oled veel kalapüügiga nakatanud? Talikalapüügiga olen nakatanud ilmselt kolleegi Villu Kahar (kui ka tema seda kinnitab).

Kellega kalal käid?

Enamuse ajast poja Suloga, vahel võtame kaasa ka tema paar sõpra-tuttavat.

Mitu kolleegi veel autosse mahuks? Ühe-kahe kolleegiga saaks ikka kalastama minna, kõik sõltub igaühe varustusest.

Kelle või mille jaoks kala püüad?

Kala olen püüdnud ikka enda jaoks ja pigem nii palju, et ise need jaksan ka ära puhastada ehk mitte „tööstuslikus koguses“. Mina olen alati rahul, kui saan kalastada ja viibida looduslähivaates ning kulgeda antud ajahetkes.

Vahel, kuid väga harva juhtub sedagi, et kalad lihtsalt ei tea, et kalamees saabus või peaks olema kalapäev ;-) Vahel aga satub iga-aastaselt nägema kalameestega koos elutsevaid ning toimetavaid muid vees olevaid elukaid, näiteks saarmaste ja kobraste pesitsuspaiku. Ühel korral sattusin juhulikult nägema ka vees ujuvat rästikut,

kui tal oli pea vee peal ja sabaotsaga hoidis põhjast kinni, imiteerides mingit pulksonit.

Kõige ägedam vaatepilt kestvusega 10–15minutit oli 23.05.2015, kui sattusime Suloga kalastama Jüri kandis. Sinna kohale jõudes nägime üle saja suitsupääsukese parve driftimas madalal jõe kohal omale toitu ehk putukaid püüdes. Jõe lõik ise antud kohas oli 300 kuni 400m pikk ning see suitsupääsukeste parv selliselt liikuski, vaikselt allavoolu suunas.

Kui minna poodi kala järele, siis lase müüjal see üle leti visata ja püüa kinni. Siis saad ka kodus öelda, et „ise püüdsin!“ Mida kalast teed? Kas vahel poest ka kala ostad?

Eks aeg-ajalt ikka ostan kala ka poest, näiteks võileivale fileena panemiseks, suitsetatud kala nosimiseks või salatisse. Üldjuhul väiksemad kalad praen pannil, suurematest saab tehtud uhhaad või panen nad ahju. Äratus kalapüügi hommikul?

Kalapüügi hommikul ärkan üldjuhul kella kuue paiku, kui püük on Tallinna lähistel ja Harjumaal. Üles ajab ikka äratuskell või kell-raadio.

Kalamehejutt!

Püüdsin mitu head aastat tagasi Tallinna lähedal Pirita jõel ühte suurt haugi kaks korda. Algul püüdsin ise, sain kala kätte spinninguga ja asetasin selle kalda ääres olevale puupakule. Peale mõningast edasist püüdmist kuulsin selja taga imelikku krõbi-

nat (nagu murtud vahvel). Ümber pöörates avastasin selja taga üllatuslikult, et haug oli puupakult kadunud ja see oli punast värvi elukogenud kassi hammaste vahel. Kass üritas vaikselt oma sõjasaagiga hiilida oma kodumaja poole, kuid siis me pilgud kohtusid. Mina tema järel ja tema „neliveoga“ minu ees, aga jooksu pealt ja adrenaliinituhinas oma koduaia väravast läbi joosta üritades ei arvestanud ta aiavärava metallvarbade vahede laiusega. Kass ise pääses läbi, kuid meelemärkuseta kala jäi õnneks minu poolele ja nii püüdsingi seda haugi teist korda ning siis juba käsitsi. Kui kala käes, siis panin selle kohe kilekotti ja autosse ning signagi peale ;-))) Siis läksin edasi juba järgmisi kalu püüdma. Väga solvunud kass käis korra minu juures veel oma pahameelt avaldamas, et kuidas mina tema püütud saagiga võisin nii teha ja kadunud ta oligi!

Kas kalal käimise kohta valetada tohib?

Eks nn kalameeste valedel on ikka mingi vahe sees, kuid alati kipuvad „väga suured“ ära minema ning see suurus tuleb tavaliselt kellegi adrenaliinist või trotsist. Alamõõdulised tuleb ikka tagasi lasta, et järgmisel korral oleks sama kala suurem ja priskem.

Lisaks sellepärast, et see kala räägiks ka omadele, kui hea kalamees ma seekord olin ja kutsugu teisedki järgmine kord seda vahvat meest vaatama!:) Minu arust on talvel kalapüügil olulisem püütud kalade arv ja kalade kogukaal, samas kui suvel pigem see, milline kala ja kui palju eraldi kaalus.

Ise ei ole seda kunagi harrastanud, et kui ei saanudki midagi, siis enne koju jõudmist peab kindlasti kala kuskilt soetama. Heaks eesmärgiks on võimalus kalastada ja seda hetke või selleks võetud aega nautida. Kalapüük on kvaliteetaeg.

Järgmises Sensoris räägivad kalamehejutte Indrek Pukk ja Kaido Kalamets.

Meelis Kalda Paunküla Karikal.

Meelis Kalda poja Suloga kalal.

20

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

AASTA SPORTLANE

Jevgeni Hafizov –

MEES, KES KOGUB MARATONE

TEKST BRITTA PEIKER, KOMMUNIKATSIOONIOSAKONNA PRAKTIKANT FOTO ESME KASSAK

Jevgeni Hafizov on elu jooksul kaela saanud sadu medaleid.

1. OKTOOBRIL 2016 ANDIS G4SI SPORDIKLUBI JUHT SERGEI KARELIN G4S TÖÖTAJALE JEVGENI HAFIZOVILE ÜLE NIMELISED DRESSID, SEST MEHE MARATONIDE KONTOL SAI TÄIS 100 PIKKA JOOKSU. JEVGENI TEGUTSEB SCHENKERI OBJEKTIL JA TAL TÄITUB VEEBRUARIS 15 AASTAT G4SIS TÖÖTAMIST. SELLE AJA JOOKSUL EI OLE TA KORDAGI OLNUD HAIGUSLEHEL NING SEDA KINDLASTI TÄNU OMA SPORTLIKKUSELE.

J

evgeni on jutukas ja elavaloomuline 65-aastane mees, kel on kindel siht silme ees. Tema eesmärk on joosta kokku 200 maratoni ning tõusta enim maratone jooksnud inimeste seas 11. kohalt 5.-6. kohale. Sensori kirjutamise ajaks oli ta jooksnud 107 maratoni, 108. kohe 29. jaanuaril järgnemas. Oma esimese maratoni jooksis Jevgeni armees aastal 1988 ajaga 3.33, mis tähendab, et tuleval aastal täitub tal 30 aastat maratonide jooksmist.

HEA TUJU JA ÕIGE TEMPO

Kui uurida G4Si maratoonarilt, mis teda motiveerib pikka maad jooksma, naeratab ta kavalalt ja vastab, et sportlikud ja kenad tüdrukud finišis. Ühtlasi tähendab maraton tema jaoks pidupäeva, mille puhuks tõmbab selga kõige ilusama T-särgi ja jalga ilusad tossud. Jooksma tuleb tema sõnul minna rõõmsameelselt – siis sind märgatakse ja jääd ka pildile. “Jooksmine annab alati mulle fantastilise tunde. Kui kord juba jooksmisega alustad, siis tagasiteed enam ei ole,” tõdeb ta. Mõte aga, et kusagil võiks leiduda inimesi, kellele jooksmine ei istu, tema pähe hästi ei mahu.

Jevgeni treenib 2–3 korda nädalas, korraga maksimaalselt 10 km (“sest muidu väsitad end ära ja jooksed nagu kilpkonn”), ja valmistub maratonideks alati hoolikalt. Ta mainib, et selleks tuleb end nii vaimselt kui füüsiliselt ette valmistada. Paar päeva enne võistlust ta trenni ei tee, pigem puhkab ja sööb korralikult. Enne maratoni võib tema toidulaualt leida kaerahelbeputru või kana

ning rohelise või valge tee. “Tulemust mõjutab see, kellega jooksed, milline ilm on ning mis tujus parasjagu oled. Partneriga joostes on alati parem, sest siis saab üksteist motiveerida ja vaimselt aidata, kui väsima hakkad. Samuti tuleb valida õige tempo, et saaks ka juttu ajada,” räägib Jevgeni.

PÕNEVAD MARATONIPAIGAD

Kõige kaugemaks kohaks, kus Jevgeni maratoni jooksnud on, on Zürich. Tallinnas jookseb ta iga-aastaselt, nagu ka Helsingis, kus ootab sel aastal ees tema jaoks juba 13. maraton. Lemmikuimaks kohaks tänu erakordselt kaunile loodusele on Jevgenil aga Oslo. Ka seal on ta käinud juba 12 korda.

Samuti meenutab ta Ahvenamaal toimunud maratoni, sära silmades. Kõige vähem meeldib talle joosta Pääsküla raba maratonil, kuna see toimub hilissügisel ning tihti on selleks ajaks juba libe ja vahel ka lumine.

“Libedal pinnal on ebamugav ja isegi ohtlik joosta,” ütleb Jevgeni. Üheks omapäraseimaks maratoni kohaks peab mees aga Tondiraba Jäähalli. Sealsel maratonil tuleb siseruumis asuvat ringi joosta 167 (!) korda, et läbida maratoni (42 195 m) pikkus. “Mida vähem kaalud, seda kergem on joosta. Tondiraba maraton on nii intensiivne, et jooksu ajal võtad 5 kilo alla, sest sees joostes hakkab kiiresti palav ja higistad palju,” jutustab Jevgeni omast kogemusest. Lisaks klassikalisele maratonile on ta läbinud kahel korral 24 tunni jooksu Viljandis, kolmel korral TTÜ 50 km mara-

toni ning sama palju ka 100 km maratone Jurmalas.

TÖÖL TOETATAKSE

Kui uurida mehelt tema töö kohta, siis vastab ta heatujuliselt, et on kõigega väga rahul. Tööl on toetavad ja abistavad inimesed ning turvajuhtidega saab alati maratonidel käimise osas kokkuleppele. Paindlik graafik ongi tema jaoks üks olulismaid asju turvatöö juures, sest just tänu sellele saab ta tegeleda alaga, mida nii väga armastab.

20. jaanuaril tunnustati Jevgenit G4Si parimate töötajate tänuüritusel aasta sportlase tiitliga, et innustada meest seatud sihtideni jõudmises.

Ja nagu Jevgeni ise ütleb, siis pensionipõli või palganumber tema jaoks nii olulised polegi, vaid ikka maratonide arv, mille elu jooksul joosta jõuab. Alanud, 2017. aastal on tal eesmärgiks joosta vähemalt 15 maratoni, kuid kui jõuab 20, oleks veelgi parem. Jevgeni on vähemalt sada maratoni jooksnud inimeste edetabeli (kokku 17, sh kolleeg Olav Mets Alarmtecist – toim) eraldi paberile välja kirjutanud ja jälgib seda iga­ kuiselt. Seni on tal õnnestunud ühel aastal kõige enam 16 maratoni joosta. Tänavu on Jevgenil muuhulgas juba planeeritud Tallinn-Stockholm-Kopenhaageni reis, et korraga puhata ja osaleda sealsetel maratonidel.

Vaata lisaks: marathon100.com/tulemused/jooksuhullud

21

KOOLITUS Loengu tüüpi koolitusi täiendavad üha huvitavamad töötoad. Näiteks Tuleviku Tegija 2. lennu lõpetajad lahendasid mängulist ülesannet ringikujuliselt istudes ja omavahel nõu pidades.

KOOLITUS­ KALENDER

2017

L

TEKST ANU STAMBERG FOTO ESME KASSAK

isaks tööalastele oskustele-teadmistele peame tähtsaks arendada ka suhtlemisoskusi ja isiksuse omadusi, mida väärtustatakse meie ettevõttes. Vaatame, kuidas läks lõppenud kooliaasta ja mida uut-huvitavat on varuks uuel.

2016. aastal panime suuremat rõhku turvatöötajatele kui suurimale töötajate grupile ning tegime nii mõnegi muudatuse varasemalt harjumuspärases koolitusplaanis. Kuna voolavus on ettevõttes langenud (2016. aasta keskmine 26 %, samas kui 2012. aastal 42% – toim), siis vähendasime turvatöötajate kvalifikatsioonikursuse sagedust.

Kursus ei toimunud jaanuaris, mais, juulis ja novembris ning samasuguse graafikuga me ka jätkame. Täiendkoolitusel panime rõhku teemade mitmekesisusele, näiteks enesekaitsetreening matisaalis, turvataktika praktiline koolitus Paikuse Politseikoolis, valve- ja tuleohutusseadmete alane koolitus, ebastabiilse kliendiga toimetulek, patrullil ja sularahavedajatel libedasõidukoolitus jne.

22

KOOLITUS 2016 NUMBRITES: • 3772 inimest osales koolitustel • 2636 tundi koolitusi • 213 koolitusgruppi • 52 erinevat teemat • 40 sisekoolitajat

G4S PEAB OLULISEKS HOOLITSEDA, ET NII UUTEL KUI KA KOGENUD TÖÖTAJATEL OLEKSID OSKUSED JA TEADMISED, MIS VÕIMALDAVAD NEIL TÖÖGA EDUKALT HAKKAMA SAADA.

2017. aasta uute teemadena tooks välja videotagasisidega suhtlemistreeningu, videomonitoride kasutamise turvatöös ja enesejuhtimise kriisisituatsioonis. Lisaks planeerime sarnast koolitust, nagu sai tehtud Põhja ja Lääne piirkonna töötajatele Paikuse Politseikoolis, ka Lõuna ja Ida piirkonna turvatöötajatele. Tegemist on suurt huvi tekitanud ja palju tagasisidet saanud praktilise treeninguga, kus harjutatakse isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatust ja hindamist turvatöös ning kahtlustatava kinnipidamist. Ida piirkonna patrullid harjutavad sel aastal laskmist ja enesekaitset.

Eelmise aasta alguses startis uus Tuleviku Tegija grupp ja esimene lend lõpetas 2-aastase programmi. Aastasse mahtusid juhtimis- ja esinemiskoolitused ning töövarjutamine, veel saavad 2. lennu tuleviku tegijad oma võimed proovile panna seikluskoolitusel ning arendada teadmisi juhtimis- ja personaliarendamise valdkondades.

Väga tegus koolitusaasta oli turvatehnikadivisjonis, kus peeti oluliseks nii tehnikute

tehniliste ja suhtlemiskompetentside arendamist kui ka juhtide koolitamist. Sel aastal võtame suuna tehniliste koolituste süsteemi loomisele ning käivitame turvatehnikadivisjoni juhendajate programmi. Kevadel võtame fookusesse toodete ja teenuste koolitused ka kõikidele teistele töötajatele ning arendame selleks välja regulaarse koolituste toimumiskorra.

Nendele, kes tegelevad esitluste tegemisega, pakume sel aastal tuge PowerPoint koolitusega. Väikestes gruppides toimub ka inglise keele õpe. Eriti hea meel on selle üle, et oleme oma arendustega lõpuks nii kaugel, et saame hakata rakendama e-õppe esmakoolituse moodulit. Üheks läbivaks koolituseks sel ja järgmisel aastal on kõiki töötajaid hõlmav Hea tava foorum, kus arutletakse üheskoos erinevate situatsioonide üle. Sellest kirjutame aga juba lähemalt järgmises Sensoris.

Kui kellelgi on soove ja mõtteid, mida koolituste planeerimisel võiks arvestada, siis võtke julgesti ühendust. Soovin kõigile huvitatavat ja arendavat koolitusaastat!

G4S EESTI AJAKIRI | JAANUAR/VEEBRUAR NR 8 (136)

KOOLITUS KOOLITUSKALENDER 2017 VEEBRUAR-MÄRTS Kuupäev

Koolituse nimetus

Sihtgrupp

Maht Toimumiskoht

Registreerimine

VEEBRUAR 1.02, 8.02, 15.02, 22.02

Inglise keel

Valvedivisjoni, müügi­divisjoni, haldus­osakonna töötajad

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

Grupp komplekteeritud

6,02 6.–16.02

Tere tulemast G4S-i Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Kõik uued töötajad Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

6 56

Paldiski mnt 80, Tallinn Paldiski mnt 80, Tallinn

Personalispetsialist Personalispetsialist

7.–9.02

Lennujulgestustöötajate täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundus-julgestustöötajad

25

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

8.02 ja 22.02

Patrullteenistuse täiendkoolitus – laskmine ja enesekaitse

Ida piirkonna patrull­ teenistuse turvatöötajad

5

Kadrina Spordikeskus, Rakvere tee 14, Kadrina

Turvajuht

9.02

Turvatöötajate täiendkoolitus – isikute, ruumide, territooriumi ülevaatus ja hindamine turvatöös

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Kooli tee 12, Paikuse alev, Pärnumaa

Turvajuht

10.02 13.02

PowerPointi koolitus edasijõudnutele Patrullteenistuse täiendkoolitus – ohutu- ja libedasõit

Kõik töötajad Lõuna piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad

8 8

Lõõtsa 8, Tallinn Riia 10 ja Raadi libedarada, Tartu

Anu Stamberg Turvajuht

14.–15.02

Esmaabi koolitus

Esmaabi eest vastutavad isikud

16

Paldiski mnt 80, Tallinn

Turvajuht

15.02

Turvatöötajate täiendkoolitus – enesekaitse, ATS ja suhtlemistreening

Lõuna piirkonna turvatöötajad

8

Kantri Hotell, Riia 215, Tartu

Turvajuht

21.02

Turvatöötajate täiendkoolitus – esmaabi

Ida piirkonna turvatöötajad

8

Kersti Võlu Koolituskeskus, Turvajuht Kooli 7, Jõhvi

21.–23.02

Lennujulgestustöötajate täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundus-julgestustöötajad

25

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

22.02

Tuleviku Tegija II – seikluskoolitus

Tuleviku Tegija II programmis osalejad

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

Anu Stamberg

25.–26.02

Keelatud esemete ja ohtlike ainete tuvastamise täiendkoolitus

Põhja piirkonna turvatöötajad

16

Paldiski mnt 80, Tallinn

Turvajuht

20.02

Turvatöötajate täiendkoolitus – ATS ja enesejuhtimine kriisisituatsioonis

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

Turvajuht

Lennundusjulgestus täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundus-julgestustöötajad

25

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

1.03, 8.03, 15.03, Inglise keel 22.03, 29.03

Valvedivisjoni, müügidivisjoni, haldusosakonna töötajad

10

Paldiski mnt 80, Tallinn

Grupp komplekteeritud

3.03 4.–5.03

PowerPointi koolitus edasijõudnutele Keelatud esemete ja ohtlike ainete tuvastamise täiendkoolitus

Kõik töötajad Põhja piirkonna turvatöötajad

8 16

Lõõtsa 8, Tallinn Paldiski mnt 80, Tallinn

Anu Stamberg Turvajuht

6.03 6.–16.03

Tere tulemast G4S-i Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Kõik uued töötajad Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

6 56

Paldiski mnt 80, Tallinn Paldiski mnt 80, Tallinn

Personalispetsialist Personalispetsialist

6.–10.03 20.–24.03

Avsec/ Basic 123 lennundusjulgestustöötajate baaskoolitusprogramm

Lennundus-julgestustöötajad

66

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

8.03

Põhja piirkonna patrullteenistuse täiendkoolitus- isikute, ruumide, territooriumi ülevaatus ja hindamine turvatöös

Põhja piirkonna patrullteenistuse 8 turvatöötajad

Kooli tee 12, Paikuse alev, Pärnumaa

Turvajuht

8.02 ja 22.02

Patrullteenistuse täiendkoolitus – laskmine ja enesekaitse

Ida piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad

5

Kadrina Spordikeskus, Rakvere tee 14, Kadrina

Turvajuht

9.03

Turvatöötajate täiendkoolitus – isikute, ruumide, territooriumi ülevaatus ja hindamine turvatöös

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Kooli tee 12, Paikuse alev, Pärnumaa

Turvajuhi kaudu

23.03

Patrullteenistuse täiendkoolitus – isikute, ruumide, Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad territooriumi ülevaatus ja hindamine turvatöös

8

Kooli tee 12, Paikuse alev, Pärnumaa

Turvajuhi kaudu

28.–30.03

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

25

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

MÄRTS 1.–3.03

Lennundus-julgestustöötajad

23

VARIA NAGU KAKS TILKA VETT!

G4Si suurkliendihaldur Andreas Nõu üllatab kolleege improteatriga.

Näitleja Margus Prangel nõustab nüüdsest G4Si tippmüügimehi.

MÄRGI KALENDRISSE!

08.02 Piirkondlik infopäev Kukruse polaarmõisas Ida-Virumaal 09.02 Piirkondlik infopäev Rotalia saalis Tartus 10.02 Piirkondlik infopäev Pärnu Bay Golf Links golfikeskuses 13.02 Piirkondlik infopäev Lillepaviljonis Tallinnas 19.02 G4S võistlused lauatennises 26.02 Tartu Maraton 12.03 G4S võistlused sulgpallis Pane veel kirja: Suvepäevad toimuvad 11. augustil.

NUPUTA!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja ägedaid G4S logoga auhindu! Iga kümne vastaja kohta loosime välja ühe auhinna.

Saada vastus hiljemalt 28. veebruaril kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

Küsimused

1. Üks G4Si väärtusi. Selle tagamine aitab ära hoida (töö)õnnetusi 2. Aastaaeg, mil turvajuhtidele Villu Kaharile ja Meelis Kaldale meeldib kala püüda 3. Sensori kaanestaar 4. Tema võitis eelmise poolaasta värbamisauhinna iPadi 5. G4Si aasta 2016 sportlane 6. G4Si aasta 2016 tegija 7. Kraadib kliendisuhete soojust 8. Uusim ametikoht G4Sis 9. Sportimisvahend, millega saab sulgpalli mängida 10. Mida Juku ei õpi, seda ...

11. Mees, kes oli A & O sildumisteenuse käivitamisel

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

KAS TEADSID, ET …

G4Si siseajakirja Sensorit saab internetist lugeda aadressil www.g4s.ee/sensor