Sensor märts/aprill 2017 by AS G4S Eesti

G4S EESTI AJAKIRI

MÄRTS-APRILL 2017 | NR 9 (137)

ÄGE TIIM

finantsplaneerimise ja -analüüsi osakond Millal kutsuda tehnik?

MÄRKA TURVATEENINDAJAT! G4S – kes me oleme aastal 2017

NAISED PATRULLIS:

Sirje Jürimäe ja Kalli Lomp

GALERII

JUHTKIRI

FOTOD EGERT KAMENIK FOTOD: SERGEI STEPANOV, MAANUS KULLAMAA, AGO TAMMIK, IRENE METSIS

Reigo Ahven meeleolu loomas.

Müük või teenindus?

SISUKORD 2 GALERII. Aitäh staažikatele! 3 JUHTKIRI. Dagmar Pedaja Juhatuse esimees Priit Sarapuu tänab tehnik Joel Kõrgmaad.

4 UUDISED. Krimi. Märka turvateenindajat! Valmistume juba rannahooajaks. Osale rahulolu-uuringus! 6 ÄGE TIIM. Exceli ja huumoriga parimaks siseteenindajaks ehk mis kasu on finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonnast

Suur tänu!

9 NUTILAHENDUSED. Avame G4S Logini ka klientidele. Mehitatud valve operaator helistab

8. veebruarist kuni 13. veebruarini toimusid üle Eesti neljas kohas G4Si staažikate töötajate tänuüritused. Ida-Virumaa pikaajalisi töötajaid tänati Kukruse polaarmõisas, Lõuna-Eesti töötajaid Tartus korporatsioon Rotalia saalis, Lääne-Eesti töötajaid Pärnu Bay Golf Links golfikeskuses ning Põhja-Eesti töötajaid Tallinnas Lillepaviljonis. Tublidele töötajatele pakuti head ja paremat, üllatusesinejana astus üles trummar Reigo Ahven. Vaata lisaks: net.g4s.ee/staazikad

10 PERSONAL. Kes me oleme aastal 2017? 12 NAINE PATRULLIS. Sõidame ringi koos Pärnumaa patrullinaiste Sirje Jürimäe ja Kalli Lombiga Staažikate töötajate tänamine Tartus. Aitäh, Kersti Laabus! Svetlana Veedla.

19 NÕUANNE. Millal kutsuda tehnik? 20 VARIA. 2 tilka vett. Nuputamist. Tule tööle lennujulgestajaks!

Ida piirkonna staažikaid tänati Kukruse Polaarmõisas.

Ülar Austa.

16 HOBI. Kalamehejutud, osa 2: Kaido Kalamets ja Indrek Pukk

Holari Ööpik.

SENSOR Egon Käärik.

Sensor on 7 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis:

issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 1000

Õnne Pallotedder staažikate töötajate töötajate tänuüritusel Tartus.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS • 2

G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

Kolleegium: Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Irene Metsis Kristel Saarm Artur Rinne Eerika Õun

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Sirje Jürimäe ja Kalli Lomp Foto: Esme Kassak

G4S

saab klientidelt teenindusele pea iga päev tagasisidet. Seejuures teeb rõõmu, et meiega ei võeta ühendust üksnes probleemide korral, vaid üllatavalt tihti jagatakse kiidu- ja tänusõnu. Hea kliendikogemus mängib äriedus järjest suuremat rolli ja seepärast on tagasiside meile väga tähtis. Eelmisel aastal saime soovitusindeksi kaudu 4037 vastust ning pooltel kordadel lisati kommentaare, millest on olnud palju kasu edasiste tegevuste plaanimisel. Just lähtudes klientide tagasisidest oleme uuendanud ja arendame ka edaspidi e-teenindust ning valmistanud ette videojuhendid lihtsamate hooldustööde tegemiseks (lk 19). Palju tagasisidet oleme saanud tehnikute ja tehnilise toe osakonna kohta. Uute tehnikute väljakoolitamiseks ja olemasolevate taseme tõstmiseks alustasime koostööd Tartu kutsehariduskeskusega. Hea teeninduse kuul kutsume tunnustama turvateenindajaid (lk 4), et heade näidetega süstida positiivset eeskuju veelgi. „Märka turvateenindajat!“ kampaania on selgelt välja toonud, et vahe meeldiva ja ebameeldiva teeninduse vahel tuleneb viisist, kuidas midagi teha või öelda – reeglid on ikka samad, kuid alati saab jääda neid nõudes sõbralikuks ja lugupidavaks. Mõned aastad tagasi sain kõne ühelt telefonimüügifirmalt. Ega ma mäletagi, mida sel korral müüdi ja see polegi oluline. Tähtis on hoopis see hea emotsioon, mida mäletan teenindaja kõnest siiani. Mis tegi siis selle müügikõne eriliseks? Helistaja karisma ja hääletoon, rahulik ja kompetentne vestlus, kus lõpuni tundsin, et mulle mitte ei üritata toodet maha müüa, vaid selle eripärasid arvesse võttes nõustada, kas mul oleks konkreetset toodet vaja. See inimene tegi oma tööd südamega – tema eesmärk ei olnud iga hinna eest mulle midagi maha müüa, vaid pakkuda head teenindust. Soovin, et meil kõigil oleks võimalus teha tööd, mis meile korda läheb (lk 12) ja meis hea tunde tekitab. Puutudes kokku inimestega, kes on õnnelikud ja rahul, tunneme ka ennast ju selliselt. Me kõik peaksime kohtlema üksteist kui kliente. Austus ja üksteisega arvestamine, täpsus ja kokkulepetest kinnipidamine, avatus uutele ideedele ja paindlikkus aitavad igapäevaste muutustega paremini kaasa minna ning ärgitavad ka ise midagi ära tegema, boonuseks toredad ja abivalmid kolleegid (lk 6). DAGMAR PEDAJA kliendihaldusosakonna juht

UUDISED

UUDISED G4SI TARTU ESINDUS KOLIB SUVEL Tartu esinduse uus hoone aadressil Võru 79 on valmimas ning suveks on plaan sinna ümber kolida. Kui seni on Tartu üksused asunud mitmes kohas linnas laiali, siis nüüd saame kõik kompaktselt ühe katuse alla. Tegemist on täies ulatuses renoveeritava hoonega, mille juurdeehitis on tehtud just G4Si soove ja turvalisuse nõudeid arvesse võttes. Uue esinduse naabriteks on kauplus OnOff ja Olerexi kontor, samas majas on Fasters söögikoht ning üle tee Selver. Kahekorruselise kontori alumisel korrusel hakkab olema rahatöötlus ja Alarmteci esindus, teisel korrusel müügi- ja klienditeenindus, turvatehnika-, rahaveo- ja valveosakond ning Ühisteenused. Kokku on meie päralt ligikaudu 1000 m2, osaliselt on kontor avatud ülesehitusega.

TUNNUSTA TURVATEENINDAJAT! Märts on hea teeninduse kuu ja seda ka G4Sis. Juba kolmandat aastat kutsume “Märka turvateenindajat!” kampaania raames märkama ja tunnustama tublisid turvateenindajaid. Turvatöötajalt oodatakse lisaks professionaalsele tööle üha enam sõbralikku ja asjalikku suhtumist. Sõbralik ja viisakas olek on aidanud nii mõnegi keerulise olukorra kiirelt lahendada või sootuks ära hoida. Selleks, et lisaks asjatundlikule turvatöö tegemisele oleksime head suhtlejad ja osavad klienditeenindajad, saad aga ka sina kaasa aidata, andes meile asjakohast tagasisidet. „Märka turvateenindajat!“ kampaania kestab 10. aprillini ja sel perioodil tagasisidet andnud inimeste vahel loosime välja ka G4Si meeneid. Tagasisidet ootame ka edaspidi – ikka sellepärast, et saada paremaks! Meieni jõudnud head sõnad jõuavad töötajateni, seevastu muredele püüame koheselt lahenduse leida. Loe lisaks: www.g4s.ee/turvateenindaja

Osaledes töörahulolu-uuringus, annad oma panuse sellesse, et G4Sist saaks parem tööandja nii Sulle kui ka Sinu kolleegidele! Soovime teada, mis hoiab Sind G4Sis ja milliseid muutusi peaksime veel ette võtma, et Sinu rahulolu tööga kasvaks. Varasemalt oleme tagasisidet saanud näiteks koolituste formaadi ja sisu kohta, alati avaldatakse arvamust töötingimuste teemal, samuti oleme saanud ettepanekuid töötaja jaoks oluliste tähtpäevade meelespidamise kohta. Uuringus osalemiseks on kaks võimalust: saad vastata Sinu töö e-posti aadressile tulnud elektroonsele küsitlusele või täita paberankeet, mille saad oma juhilt. Sinu arvamus on väga tähtis ja seetõttu kasuta kindlasti võimalust öelda, mida arvad! Küsimustikule vastamine võtab keskeltläbi aega 20 minutit ja see on anonüümne. Osale küsitluses ja mõjuta oma tulevikku ettevõttes! Irene Metsis Personalidirektor

27.03–27.04 Anname asjadele uue elu! Uuskasutuskeskuse kogumiskastid peamajas 05.05 G4Si "Teeme ära!" talgud

Tule sportima!

22.04 bowling Pärnus

Märgi varakult kalendrisse! 11.08 G4S suvepäevad Paunkülas

Soodsalt ooperisse!

Rahvusooperis Estonia sõbrahinnaga 12 eurot: 02.04 kell 12 kogupere muusikal "Karlsson katuselt" 22.04 kell 19 ooper "Tosca"

TELIA JA G4S ALUSTASID SAARTEL KOOSTÖÖPROJEKTI Telia ja G4S alustasid märtsi keskpaigas Saare- ja Hiiumaal koostööprojekt, kus mõlema ettevõtte tehnikud ühendavad kuueks kuuks jõud. Pilootprojekti raames käivad Telia tehnikud G4Si klientide juures ning vastupidi. G4Sil on saartel ametis 4 ja Telial 6 tehnikut. Eelnevalt viiakse neile läbi koolitus ning nad käivad üksteist vastastikku töövarjutamas. Projekti eesmärk on leida viise, kuidas teenindada kummagi ettevõtte kliente võimalikult operatiivselt ka ülekoormuse ajal ning hoida kliendirahulolu kõrgena igas olukorras. Sellist koostööd toetab asjaolu, et mõlema ettevõtte tehnikute töö, tehnilised teadmised ja teeninduskultuur on väga sarnased.

G4S VALVAB TALLINNA SUURIMAID RANDU KA JÄRGMISED 4 AASTAT

21.03–13.04

G4Si töötajate rahulolu-uuring kutsub osalema!

Teeme head!

G4SI PEAMAJAS ON NÜÜD OMA SISETERVISERADA Veebruari alguses avasime G4Si peamajas 256 m pika siseterviseraja. Terviseraja teeb eriliseks, et see kulgeb valdavalt mööda treppi, ühest püstakust üles ja teisest alla. Tänu rajale on uue ja sportliku välimuse saanud ka betoonseinad. Lisaks trepispordile saab teha ringi peale teisele korrusele, mängida muuhulgas elusuuruses trips-trapstrulli ja hüpata 8. korrusel läbi kõige pikemat keksu, mida keegi tõenäoliselt eales hüpanud on. Siseterviserada sai rajatud koostöös Eesti Terviseradadega, kelle kontol on juba 27 siseterviserada ja enam kui sada väljas kulgevat rada. Ka G4Si siseterviserajalt võib sobivatel ilmaoludel minna tegema suuremat tiiru, näiteks ümber maja (170 m), jalutada Stroomi randa või minna jala Rocca al Mare keskusesse ja tagasi (2+2 km). G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

G4S Rannavalve on tööd ette valmistamas Tallinna ja ka teistes Eesti enim külastatavates randades. Kui eelmisel suvel valvas G4S Tallinna randu lühiajalise hankelepinguga, siis aasta lõpus kuulutas linn välja uue hanke pealinna suurimate randade valvamiseks järgmisel neljal aastal. 30. jaanuaril kinnitas Tallinna Kommunaalamet G4Si esitatud pakkumuse hanketingimustele vastavaks ning tunnistas pakkumuse ka edukaks. G4S vetelpäästjad on seega 1. juunist

ohutust tagamas Pirital, Stroomis, Kakumäel, Pikakari rannas ja Harku järve ääres. Vastavalt varasematele lepingutele on G4S valvamas Haapsalu ja Pärnu rannas, samuti Võru ja Viljandi järve ääres. Juba on teada, et G4S on sel suvel valvamas ka Türi, Põlva ja Verevi järve ääres. Samuti hoiavad punavalges rüüs vetelpäästjad silma peal Tartus Emajõe ja Anne kanali ääres ning Otepääl pühajärve ääres.

Tubli töö! Riivo Laidam pidas kinni roolijoodiku

28.02 kella 01.50 ajal teavitas ühe Tallinnas asuva baari klienditeenindaja turvatöötajat, et varsti lahkuvas seltskonnas on alkoholi tarvitanud autojuht. Patrulli turvatöötaja Riivo Laidam jäi välja olukorda jälgima ja peagi seltskond väljuski. Silmanähtavate joobetunnustega meesterahvas liikus sõiduki poole, istus rooli taha ja alustas sõitu. Turvatöötaja informeeris politseid ja järgnes autole. Tuigerdav auto peatus kilomeetri kaugusel järgmise baari ees, kus turvatöötaja blokeeris tema tee. Politsei leidis autost ka varem joobes juhtimise eest karistatud isiku.

Kalle Männik aitas telefoni tagasi saada

1.02 õhtul pöördus Ülemiste kaubanduskeskuses turvatöötaja Kalle Männiku poole külastaja, kellel oli diivanil istudes taskust välja libisenud mobiiltelefon ja seejärel ära kadunud. Ühelt juhuslikult külastajalt saadi ka vihje isiku kohta, kes võis telefoni võtta. Kirjeldusele vastav isik oli turvatöötaja jaoks tuttav nägu keskusest ning ta leidis kahtlustatava üsna kiirelt üles. Liikudes kontrolliks turvaruumi poole, hakkas mehel varrukas telefon helisema – samal ajal tegi tegelik omanik oma numbrile kõnesid. Nii tuligi telefon kiiresti välja. Õigusrikkuja anti üle politseile.

Keila patrull pidas kinni noored vandaalitsejad

22.02 pidasid Keila patrulli turvatöötajad Ronald Wilhelm Plees ja Margit Pihlamets kinni noored vandaalitsejad Keilas ja andis nad üle politseile. G4Si Juhtimiskeskus (1911) sai sel ööl mitu vihjekõnet väikelinna noorte kohta. Kaheksast tabatud noorest seitse olid alaealised ja tarvitanud ka alkoholi. Noored paugutasid linna peal öösel, samuti üritasid sisse murda ühte autosse.

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee!

ÄGE TIIM Finantsplaneerimise ja -analüüsi osakond: Maren Särgava, Rauno Parts, Diana Paakspuu, Olavi Püvi, Kaja Ets ja Neeme Abner.

inantsplaneerimise ja -analüüsi osakond on üks ettevõtte tugiüksustest, mis asub peamaja neljandal korrusel praktiliselt eraldi nurgakeses. Vahel on töid ja tegemisi nii palju, et ei meelita neid sealt ühelegi üritusele kaasa, teinekord aga on kohal kõik see mees ja naine. Osakonnajuht Diana Paakspuu räägib, et väga palju panebki paika töörütm, aga alati, kui võimalik ja vähegi huvi on, siis keegi ikka osakonda esindab. Nii on käidud üheskoos mitte ainult suvepäevadel, vaid ka kevadisel tervisematkal, koos on kokatud ja tegeletud heategevusegagi.

ÄGE TIIM Koos halduse ja võlanõustajatega sügisel Vormsit avastamas. Esiplaanil Lõuna piirkonna haldusjuht Toivo Riik (vasakul) ja Neeme Abner (paremal).

TÖÖ SISUKS NUMBRID

„Lühidalt öeldes on osakonna töö sisuks numbrid. Vaatame, millised olid numbrid minevikus (nt eelmise kuu äritulemused) ja millised on numbrid tulevikus ehk siis prognoosime ja eelarvestame. Igal äridivisjonil on vastas oma inimene – mehitatud valvel Neeme Abner, turvatehnikal Olavi Püvi, tehnilisel valve üksustel, müügil ja klienditeenindusel Maren Särgava, sularahal, Ühisteenustel ja haldusel Rauno Parts –, kelle poole igasuguste numbritega seotud küsimuste ja muredega pöördutakse. Raamatupidajate muresid lahendab Kaja Ets, kes muude tegemiste hulgas haldab ka erinevaid raamatupidamise ja palgaprogramme. Üsna suur osa tööajast läheb Londoni peakontorisse raporteerimisele – hulk keerulist aruandlust, mis iga kuu alguses tuleb õigeks ajaks ära saata. Lisaks haldame arvete keskkonda, finantstulemuste keskkonda QlickView’d ja teeme finantsauditeid.“ TEKST: MARGIT SEDRIK, ESME KASSAK FOTOD: JULIA-MARIA LINNA, ERAKOGU

Finantsplaneerimise ja -analüüsi osakond ehk Exceli ja hea huumorimeelega võib liigutada mägesid

AASTA ALGUSES PARIMATE TÖÖTAJATE TÄNUÜRITUSEL KUTSUTI PARIMA SISETEENINDAJA TIITLIT VASTU VÕTMA TERVE OSAKOND. MILLEGA NAD TEGELEVAD JA MIS SEDA TIIMI KOOS HOIAB − EXCEL, ÜHISED VÄÄRTUSED, HEA HUUMORIMEEL VÕI HOOPIS KINDLAKÄELINE JUHT? 6

G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

KASU ETTEVÕTTELE JA KA TURVATÖÖTAJALE

„Aitame üksustel paremini oma numbreid mõista, et nad saaksid õigemaid äriotsuseid vastu võtta. Analüüsime, kas tulud ja kulud vastavad seatud eesmärkidele ja juhime tähelepanu potentsiaalsetele ohuolukordadele. Kõik see aitab kaasa äritulemi saavutamisele ja sellest saavad kasu ka kõik töötajad. Kui räägime konkreetselt turvatöötajast, siis näiteks kontrollime, et makstud palkades ei oleks vigu.“

KINDLA RÜTMIGA TÖÖ

„Kogu meie elu keerleb raporteerimise tähtaegade järgi. Olen 2003. aastast alates töötanud finantsvaldkonnas ja seega juba 14 aastat sättinud kõik puhkused just nende tähtaegade järgi. See on tegelikult isegi veidi kurb… Kajal ja Neemel on see aeg veelgi pikem olnud. Aasta mõttes omakorda on väga pingeline aeg jaanuarist veebrua-

MÕNED IDEED KOOS OSAKONNAGA VABA AJA VEETMISEKS • Uuri kolleegidelt, kas kellelgi on näiteks põnevaid hobisid, mida ise järele proovida, või kena maakoht, mida külastada. • Tehke koos midagi head – abistage näiteks Toidupanka või käige varjupaiga koertega jalutamas. • Korraldage mõne kolleegi juures aiapidu ja tehke koos süüa või minge piknikule (miks mitte ka talvel!). • Talvel saab alati minna kelgutama ja suvel mõnele kenale terviserajale matkama või lihtsalt ühisele jalutuskäigule.

rini, mil tuleb tegeleda aasta kokkuvõtetega ning valmistuda uueks aastaks. Kiired on ka august ja september, sest siis lisandub tavapärasele tööle eelarvestamise periood. Igakuiselt on kõige keerulisem aeg esimesed kaks nädalat, mil tuleb eelmise kuu tulemustega tegeleda.“

HUUMOR AITAB

„Mulle meeldib meie tiimi juures väga, et kuigi finantsinimesed on reeglina teadatuntud „vaiksed introverdid“, siis meie toas visatakse küll sellist kildu, et aeg-ajalt on kõht naerust krampis ning kolleegid, kes parasjagu telefoniga üritavad suhelda, peavad märkuse tegema, sest lärm on nii suur, et ei suuda vastaspoolt telefonis kuulda :). Samas, kui meie tuppa astuda, siis on väga hästi näha, millal on pingelisem periood käsil – pilgud on siis kõigil pingsalt ekraanidele naelutatud, toas on haudvaikus ning naljategemist vähem. Aga kui siis keegi vis-

kab mõne killu õhku, võtab naer jälle pinget vähemaks.“

OSAKONNAST MEESKONNAKS

„Oluline on, et kõik sooviksid olla osa tiimist. Samas peab meeles pidama, et inimestele tuleb anda aega sisse elada. Kõik ei ava ennast kiiresti, vaid vajavad usalduse kasvatamiseks aega. Ka nalja tegemine eeldab, et üksteist tuntakse hästi. Eks meilgi ole nii, et osad inimesed avavad end rohkem, teised vähem ja see on väga OK. Need oma tiimi tegemised-traditsioonid-siseelu tekivad aja käigus ja sõltuvalt konkreetsetest inimestest. Kindlasti ei saa eeldada, et kui mu eelmises töökohas oli õhkkond ja ühised tegemised ühtmoodi siis saavad need ka selles ettevõttes samasugused olema.“

TÖÖL OLGU POSITIIVNE ÕHKKOND

„Ma arvan, et olen loomu poolest kaasav juht ja suhtlen oma inimestega avatult. Tahan, et tiim oleks alati informeeritud ja inimesed teaksid, mis otsuseid ja miks tehakse ning kõigil oleks võimalik kaasa rääkida. Samuti hindan võrdne võrdsega suhet nii oma tiimi, ülemuse kui ka kolleegidega suheldes. Tööl peab olema positiivne õhkkond! Veedan kolleegidega rohkem aega koos kui oma perega ja kui konfliktid ja vastuolud oleksid igapäevased, siis sellises õhkkonnas ma töötada ei tahaks.“

ERINEVAD INIMESED, ERINEVAD HOBID

„Inimestena oleme ikka väga erinevad. Erinevate iseloomude, vanuse, töökogemuse, hobidega. Võib-olla just seetõttu me sobimegi hästi kokku, sest täiendame üksteist.

ÄGE TIIM

E-LAHENDUSED Ühine pastategu.

KES ON KES?

Diana Paakspuu Töötab G4Sis alates 2014. aasta aprillist ja juhib finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonda. Diana on lõpetanud Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias ja omandanud majandusteaduste magistrikraadi Jönköpingu Rahvusvahelises Ärikoolis Rootsis. Enne G4Si tulekut töötas üle 10 aasta Swedbankis, kus on läbinud ka juhtide reservi programmi (sarnane G4Si Tuleviku Tegija programmile). On varasemalt juhtinud nii väiksemaid meeskondi kui ka rahvusvahelist tiimi. Lööb alati töistel üritustel heal meelel kaasa, olgu selleks trepijooks või Toidupangale annetuste kogumine. Miks? See teeb tuju heaks, toob päevadesse vaheldust ja annab korraldajatele innustust ka edaspidi midagi toredat teha. Heategevus on aga lihtsalt talle südamelähedane. Armastab suusatamist ja pildistamist.

Hobide osas on meil nii söögi nautijaid kui ka sportlashingesid." (Loe lähemalt kõrvalveerust!)

EXCEL AITAB LEIDA ÜHISOSA

Kõiki neid erinevaid huvialasid ja pähe tekkivaid ideid aitab ühendada finantsinimeste sõber Excel. „Näiteks viimase tiimiürituse korraldamisel panime kõik ideed Excelisse kirja ja siis hääletasime. Kui mõni asi üldse ei sobinud, sai veto panna. Igapäevaselt käime koos lõunat söömas ja juttu jätkub meil alati kauemaks, olgu teemaks mõni hiljuti vaadatud film, sport, raamatud või muu päevakajaline teema. Tööst me üldjuhul lõuna ajal ei räägi. Vabal ajal oleme koos pastat valmistanud, aga ka kolleegidega haldusest ja võlanõuetest Vormsit avastamas käinud. Nüüd kevade tulles on mõtteis ilusat ilma tervitada terrassil minu juures. Kui vähegi õnnestub, tahaks millalgi aasta jooksul ette võtta ka retke Naissaarele.“

PAREMAD TULEMUSED TÄNU ÜHISTELE ETTEVÕTMISTELE

„Üritustest osavõtmine toob rutiinist välja, on vaheldus. Siis näed inimest nii-öelda teises keskkonnas ja õpid teda teise nurga alt tundma. Minu arvates on päris raske saavutada inimestega sooja ja usalduslikku läbisaamist (mis on hästi töötava tiimi alustala!), kui tema elust töövälisel ajal mitte midagi ei tea. Sa nagu tunneksid ainult poolt inimest ja paratamatult jääb niiviisi tema mõistmine pinnapealsemaks. Alati kui võimalik, võtame osa ka ettevõtte üritustest. Suvepäevadel oleme ikka pannud ühise tiimi püsti ja tavaliselt üllatame iseennastki lõpptulemustega – ühtse tiimi jõud on väga tugev! Näiteks 2016. aasta suvepäevadel selgus, et tõsiste sporditiimide vahel suutis väike FPA segavõistkond jalgpallis lausa auhinnalise 3. koha saavutada!“

TÖÖRÕÕM

„Rõõmustab kindlasti see, kui saad aru, et sinu tegemistest on kasu ja seda väärtustatakse. Näiteks QlickView juurutamine on olnud suur rõõm. Seda tarkvara kasutab umbes 60 töötajat. Samuti on rõõm suur, kui ärid annavad osakonnale positiivset tagasisidet, kuna meie analüüside, andmete kokkupaneku, finantsauditite tulemusena on saadud teha otsuseid, mis on viinud parema äritulemuseni. Saame nii positiivset kui ka vahel konstruktiivset tagasisidet ja nii me järjest arenemegi ja üritame oma asja võimalikult hästi teha.“

Kaja Ets Töötab G4Sis alates 1994. aastast. Vaatamata sellele, et otsustas eelmisel aastal rahvatantsuga lõpparve teha (Kaja on aastaid tantsinud rahvatantsu Sõlekeses), jätkab agaralt sportlike eluviisidega ja avastab hoolega parimaid discgolfi radu. Lisaks peab Kaja väga ägedat veekoera, landseeri Rikshpati Grafika, kasvatab okkalisi puid ja lilli ning valmistab maitsvaid koduveine ;-) Maren Särgava Töötab G4Sis alates 2011. aastast. Suur osa Mareni vabast ajast kulub õpingutele ning rühmatreeningutele. Lisaks saab Marenilt filmide ja söögikohtade osas alati väga huvitavaid soovitusi. Neeme Abner Töötab G4Sis alates 1999. aastast. Neeme on juba aastaid olnud nagu alustala oma kliendile mehitatud valvele. Sõltumata sellest, mis küsimus tekib, saab see alati lahenduse. Imetlusväärne on Neeme oskus ja võime minna ka kõige väiksema detailini. Alati on huvitav kuulata tema muljetamisi kunagisest käsipalluri karjäärist – ta mängis kunagi väga kõrgel tasemel käsipalli. Rauno Parts Töötab G4Sis alates 2015. aasta jaanuarist. Enne G4Si tulekut töötas finantsalal erinevates organisatsioonides, alates Rahandusministeeriumist ja trükifirmadest kuni suurte jaemüügikettideni. Rauno iseloomust räägib mõndagi see, et kui ta seadis endale eesmärgi joosta läbi elu esimene täispikk maraton, siis seda ka ta tegi. Teda arvati spetsiaalsesse treeninggruppi ja ta lõpetas ajaga kolm ja pool tundi. Olavi Püvi Töötab G4Sis alates 2014. aasta lõpust. Tema üheks vastutusalaks lisaks turvatehnika divisjoni abistamisele finantsteemadel on Londoni peakontorisse raporteerimine ja finantsauditite läbiviimine. Vabal ajal armastab teha nii sporti kui ka lugeda raamatuid. Aastas loeb Olavi kokku vähemalt poolsada raamatut, enamasti ilukirjandust, küll väikese ulmekallakuga. Seega, kui tahad head raamatusoovitust, siis tead kellelt küsida! Tänu kooli ajal tehtud tõsistele kergejõustiku- ja jalgpallitrennidele tundub, et pole spordiala, milles Olavi ka täna hea ei oleks.

G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

G4S LOGIN

AVANEB KA KLIENTIDELE TEKST: ARTUR RINNE, G4S LOGIN PROJEKTIJUHT

G4S LOGIN ON MUUTMAS TÕHUSAMAKS MEIE OMAVAHELIST INFOVAHETUST JA TEEB LÄBIPAISTVAMAKS KA SUHTLUSE MEHITATUD VALVE KLIENDIGA, VÕIMALDADES REAALAJAS JÄLGIDA AUTOMAATSEID RAPORTEID, HÄIRETEENINDUST, TÖÖTUNDIDE STATISTIKAT.

ui seni oli Logini vahendusel saadav info kättesaadav üksnes ettevõttesiseselt, siis nüüd oleme kontosid avamas ka klientidele. Oleme juba tekitanud ligipääsu testgrupile ning kevadel plaanime avada kontod kõikide mehitatud valve klientide kontaktisikutele. Igal objektil on vähemalt üks selline kontaktisik. Tänu Loginile, mis on ühendatud ka G4Si e-teenindusse, pääseb klient talle sobival ajal ligi objekti sündmustele, mille kohta on seni saadud infot objekti turvatöötaja või turvajuhi vahendusel. Seepärast on väga oluline, et Logini sisestatud toimingud oleksid korrektsed, sisaldaksid vajadusel kommentaare ja objektil ei esineks põhjuseta häireid. Logini kasutuselevõtt on igapäevastest toimingutest välja jätnud hulga paberikuhjasid ja muutnud infovahetuse kiiremaks. Samas on tarkade lahenduste ja tublide riistapuude kõrval oluline ka inimene. Nii on objekti turvatöötajale omamoodi tugiisikuks juhtimiskeskuse mehitatud valve operaator, kes võib aegajalt temaga ühendust võtta. Taolised kontrollkõned ja -sõnumid on olulised nii kvaliteetse teenuse tagamiseks kui ka turvatöötaja enda turvalisuse pärast.

OPERAATOR TOETAB

Mehitatud valve operaatori ülesanne on toetada objekti tööd. G4S Logini objekte teenindavad juhtimiskeskuses neli operaatorit: Janika Jakobson, Jevnika Samofalova, Valentina Alasjärvi ja Karita Kalda. Keskmiselt teenindab iga operaator kuni 190 Logini häiret ööpäevas. Kui töötajast ettenähtud aja jooksul märki ei ole ja operaator ei saa temaga ühendust, võib ta objektile olukorra kontrollimiseks saata patrullekipaaži. Peamiselt toimub suhtlus erinevate sündmuste, nagu vahetused, sidekontrollid ja muud ringkäigud, alguste ja lõppude

LOGIN HÄIRETE STATISTIKA JAANUARIS 2017 Turvatöötaja unustas/tegi alguse hiljem Turvatöötaja hilines tööle Alustas liiga vara Turvatöötaja asemel teine turvatöötaja Erinevus graafikutes Turvatöötajal puudub kaart Turvatöötaja jääb kauemaks Turvatöötaja lahkus ja unustas Ringkäigu algus ületatud (tegi varem) Ringkäigu lõpp ületatud Puudulik ringkäik või sidekontroll Paanika Muu

üle. Nimelt tahab operaator teada, kas turvatöötaja on elus ja terve ning mis on alustamata või lõpetamata jäänud tegevuse põhjuseks. Ajast üle minnes soovitab Janika kommentaarina või hiljem raportisse panna selgituse, kuna see võib anda vajalikku infot kliendile või turvajuhile. Samuti juhib Janika tähelepanu, et mõnikord võib probleemiks olla andmeside halb ühendus ning siis tasub kontrollida, kas seadmel on ikka ühendus Login serveriga (seda näitab vastavalt roheline või punane täpp objekti kutsungi kõrval). Kui seadmel ühendus puudub, ei jõua tehtud toimingud operaatoriteni (need jõuavad süsteemi alles siis, kui seadmel on ühendus taastunud) ning juhtimiskeskus saab häire.

HEA TEADA!

Puudulike tegevuste korral näidatakse juhtimiskeskuses anomaaliat. Millised on need tegevused, mis operaatori tähelepanu äratavad ja mille peale ühendust võetakse? Puudulik ringkäik. Kui mõni ringkäigu kiip jääb sisse lugemata. Kui ringkäiku juba alustati, tuleb ka kõik vajalikud kiibid sisse lugeda. Kui kõiki kiipe ei õnnestu sisse lugeda, tuleb märkida põh-

323 12 257 290 36 43 334 443 1416 355 2273 38 238

jus. Näiteks võib kiip asuda kohas, kuhu ringkäiku tehes ei õnnestu mõistliku aja jooksul pääseda, või alustas turvatöötaja Loginis ringkäiku kogemata. Adekvaatse põhjenduse korral ei tülitata turvatöötajat asjatult. Ringkäik tehti enne kontrollaega. Kui ringkäik või sidekontroll tehakse liiga vara ja kontrollaja saabudes enam toimingut ei korrata. Vea vältimiseks on oluline käiku alustada alles kontrollaja saabudes. Harilikult on turvajuht ringkäigule/sidekontrollile määranud ka viiteaja, näiteks 10 minutit. Kui õigel ajal ei saa mõjuvatel põhjustel käiku teha, siis märgi põhjus. Vahetust alustati liiga vara. Vahetust tuleb alustada 15 minutit enne planeeritud algust. Tegelikult on lubatud ajaaken suurem – 30 minutit kuni 0 minutit enne vahetuse algust. Kui vahetust alustatakse aga veel varem, siis süsteem graafikujärgset vahetust ära ei tunne. Vahetus pole graafikus. Kui näiteks keegi on objektil haigestunud ja asendust ei ole süsteemi graafikus, helistab mehitatud valve operaator objektile, et kindlaks teha asjaolud. Ringkäigu alustamine, lõpetamine või vahetuse algus hilineb. Operaator võtab asjaolude selgitamiseks ühendust ka siis, kui ringkäigu alustamine ja lõpetamine viibivad või hilineb vahetus algus. Allikas: Artur Rinne, Janika Jakobson

PERSONAL

PERSONAL 10 aasta madalaim voolavus

310

372

Kutse

Kõrgem

353

482

Põhi

Kesk-eri

939

Kesk

2456 KES ME OLEME? ehk

TEKST: IRENE METSIS, PERSONALIDIREKTOR FOTOD: EGERT KAMENIK

G4SIS TÖÖTAB AASTA ALGUSE SEISUGA KOKKU 2456 INIMEST (SH ALARMTECIS 25 JA ÜHISTEENUSTES 59). VEEL EELMISEL AASTAL SAMAL AJAL OLI SEE NUMBER 2529. SEE TÄHENDAB, ET MEIE INIMESTE ARV VÄHENEB IGA AASTAGA.

Mitmekesine haridus

Hariduse järgi töötavad meil väga erineva haridustasemega inimesed. Kõige enam on keskharidusega töötajaid. Ülejäänud haritustasemed jagunevad enam-vähem võrdselt. Mõnedki töötajad on tänu paindlikule graafikule tööga õppimise sidunud – kes on ette võtnud katki jäänud koolitee ja kes on juurde õppinud mõne huvitava eriala. Eneseharimist ettevõte toetab ja enamasti on juhtidega leitud ka ühine keel õpingute osas. Harvad pole needki juhud, kui ühes osakonnas töötavad inimesed on mõnes teises osakonnas kooli praktikat läbi viinud.

Üks olulisemaid näitajaid, mille järgi saab hinnata, kuivõrd inimesed meie ettevõttes püsima jäävad, on töötajate voolavus ja see oli 2016. aastal 10 aasta madalaim (26,1%). Kuna see, et töötajad tahaksid meie ettevõttes töötada, on üks olulisemaid asju, siis selle nimel tehakse ka palju tööd. Voolavuse numbrile, mis veel kümme aastat tagasi oli pea kaks korda suurem, on mõju avaldanud mitmed töötajate jaoks tehtud tegevused: palga tõusud, koolituste muutmine huvitavaks ja kasulikuks, olmetingimuste parandamine, tööriiete kaasajastamine, tunnustamine jne.

Alla 20

70-79

(0,6%)

(2,5%)

20-29

60-69

(19,9%)

(17,5%)

489

411

30-31

429

50-59

563

(17,5%)

(22,9%) 40-49

487

(19,8%)

538 tööpakkumist

Eelmisel aastal avaldas värbamiskeskus 538 tööpakkumist, keskust külastas 1185 inimest. Tööle tuli 2016. aastal G4Si 483 põhikohaga töötajat, neist 330 (68%) alla 40 aasta vanused. Kuid nii, nagu meil töötab igas vanuses töötajaid, on tööle tulijate seas ka üle 60 aasta vanuseid (u. 7%).

Erinevates vanusegruppides inimesed jagunevad ühtlaselt üle terve ettevõtte.

Ligi kolmandik naised

Muutunud ei ole naiste osakaal, mis on aastakümneid püsinud 30 % juures –1709 meie töötajaist on mehed ja 747 naised. Sama osakaal on, kui vaadata vaid turvatöötajaid. Naistepäeva seisuga oli meil naissoost turvatöötajaid kokku 497, mis on 29,4% kõikidest turvatöötajatest.

Kõige enam 10+ staažiga töötajaid

Tööstaaži osas on kasvanud nende töötajate arv, kes on G4Sis töötanud üle viie aasta. Samuti on rõõm tõdeda, et igal aastal tuleb ettevõttesse tööle aina rohkem noori inimesi, kuid nemad on ka sihtgrupp, kes kõige rohkem ja kiiremini edasi liigub. Noorte seas on levimas tendents, et tööstaaži pikkus ei ole enam väärtus omaette, ja nad otsivad uusi võimalusi ja väljakutseid oluliselt lühema töötamise aja järel. Staažikaid töötajaid peab G4S aga juubelihõngulise staaži täitudes alati meeles. Tänuüritusel selle aasta alguses tänati mitte üksnes 5, 10, 15 ja 20 staažiga töötajaid, vaid ka juba 25 aastat samale ettevõttele pühendunud inimesi.

Mehed Naised

Spordiklubi liikmete arv suureneb

253 78

173 80

434 172

270 140

ALLA 1 AASTA

1–2 AASTAT

3–4 AASTAT

5–9 AASTAT

573 277 ENAM KUI 10 AASTAT

G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

Kuna sport on G4Sis alati au sees olnud, siis G4S Spordiklubi on Sergei Karelini eestvedamisel teinud suure arengu ja spordiklubi liikmete hulk on kõvasti kasvanud. Kui 2014. aastal oli liikmeid 262 ja 2015. aasta lõpus 413, siis 2016. aastal küündis arv juba 478ni. Juurde on lisandunud sportimisvõimalusi ka regioonides (www.g4s.ee/sportimisvoimalused).

NAINE PATRULLIS

NAINE PATRULLIS Sirje Jürimäe (vasakul) sõidab peaasjalikult Vändras, Kalli Lomp hoiab korda Pärnus. Igapäevaselt nad kokku ei puutu, samas on tulnud mõnele häirele ka koos reageerida.

ÜKS VÄHESEID AMETEID, MIDA NAISED G4SIS EI PEA, ON RAHAVEDAJA OMA. SEEVASTU PATRULLIS ON ÜHA TAVALISEM KOHATA NAISI, EHKKI NENDE ENDI SÕNUL ON TEGEMIST TÕELISTE FRUKTIDEGA. IKKA HEAS MÕTTES, SEST KORRAGA TULEB OLLA KORRAVALVUR, PSÜHHOLOOG JA ÕPETAJA.

NAGU ja MUST VALGE KOER N TEKST JA FOTOD ESME KASSAK

aisi võib G4Si patrullis tööl märgata Keilas, Viimsis, Orissaares, Vändras, Pärnus, Paides, Viljandis ja Narvas. Ja kui mõnes piirkonnas on pidanud naisterahvad tulevast tööandjat tublisti veenma, miks ta just patrulli soovib tööle tulla – on ju ka mitmeid teisi ameteid turvaettevõttes! –, siis teises on turvajuht praktiliselt kohe ära tundnud selle õige turvatöötaja soone. Täpselt nii oli Kalli ja Sirjega, kelle mõlemad võttis tööle Pärnus ametis olev turvajuht Janno Rahu. „Vaatad inimest ja tekib äratundmise rõõm,“ märkis ta ja lisas, et mehises tiimis peab ka üks naine olema, eriti veel kui seda sära tekitab. Võtangi naistepäevakuu alguses retke ette Pärnumaale, et nende naiste tööde-tegemiste kohta pisut rohkem teada saada.

1. PEATUS VÄNDRA

Istun hommikul rongi peale ja enne veel, kui olen kohvi lõpuni jõudnud nautida sel arvutivabal päeval, olen Viluveres, kuhu tuleb mulle vastu tunnike tagasi öise vahetuse lõpetanud Sirje Jürimäe. Päris turvaline on rongist välja astuda, kui vastas patrullivormis kolleeg! Saan teada, et peamiselt Vändras tööd tegev Sirje on ka ise põline vändrakas ja tööpiirkond talle ühtlasi kodukant. Sirje mäletab, et lapsepõlves unistas ta saada kohe päris politseinikuks, aga tegelikult tegi ta G4Si tulekuni hoopis teist laadi töid ja on seahulgas aastaid isegi diskor olnud! „Tulin tööle aprilli alguses. Hea, et mitte 1. aprillil! Esimene päev olin väga pabinas, närisin küüsi, et palun-palun, ära ainult häire tule,“ muigab ta. Sirje mainib, et tegemist on tema esimese päristööga,

Kasiinos oli paanikahäire. Seal olid üks teller ja mängija omavahel mitte just karvupidi kokku läinud, aga asjad kergelt lendasid. Kui sinna läksin, hakkas ta hirmsat moodi seletama, kuidas ta oleks pidanud rohkem raha saama ja tema seda asja nii ei jäta. Ma ütlesin, et davai, võta paber ja pane kõik kirja. Asuski siis kirjutama, nagu kirjandit kohe. Lõppu pani lause: „Kui patrulli töötaja saabus, läks mul viha juba üle.“ Kortsutas selle paberi ära ja viskas minema. Sellega asi lõppeski. Tal oligi vaja see emotsioon lihtsalt välja elada.“ SIRJE G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

kuna varasemalt tegutses ta vabakutselise diskorina ja tegi mitmesuguseid juhuotsi, seahulgas sõitis isegi rekaga. „Olen ametlikult kogu aeg kodus istunud, aga siukest, mis päriselt ametlikult leiva lauale tooks, polegi olnud. Seitse aastat olen diskor olnud ja mööda ilma saanud ringi sõita küll ja veel.“ Diskoriametiga tõmbab ta tänase tööga võrreldes isegi paralleele: „Samamoodi tuleb öösel purjus pidulistega maid ja puid jagada.“ Sarnane on ka see, et tööaeg on tal õhtust hommikuni. Kuna tütred on kõik parasjagu suured, noorim kolmest 15-aastane ja vanim 19-aastane, siis annab see omal moel vabadust juurde – saab toimetada oma maakodus Vändras. Üks eelis kodukohas turvalisuse tagamisel on veel. „Kõik tunnevad kõiki ning minu töösse suhtutakse hästi. Ma ei teagi, kas sellepärast, et olen ise siitsamast pärit

või ameti tõttu. Vahel tullakse rääkima ka teemadest, mis puudutab korrakaitset laiemalt. Eks ma kuulan siis ära,“ jutustab Sirje ja tõdeb, et vorm mõjub austust äratavalt.

RUTIINI EI ARMASTA JA KLEITI EI KANNA

Patrullitöös meeldib Sirjele kangesti see, et rutiini üle kurta ei saa ja ikka tuleb huvitavaid seikasid lahendada. „Ma ei ole rutiiniinimene. Mulle sobis hästi selles mõttes ka linnaelu, aga kuna on maamaja – elan suures talus –, siis Vändra sobib mulle praegu hästi, kuni siin on tööd pakkuda.“ Kui aga vaja, tõttab Sirje appi ka Haapsallu või Pärnusse. Juhtumid, mida patrullil pahatihti lahendada tuleb, toimuvad pimedal ajal ja sageli on mängus siis alkohol. Kuidas üks naisterahvas sellised olukorrad lahendab?

Janno Rahu, turvajuht: „Mõlemad kandideerisid patrulli tööle. Sirje oli minu jaoks sisuliselt poole tunniga tööl. See on see, kuidas inimene astub sisse, räägib selgelt, teab mida tahab ja soovib. Vaatad inimest ja oli äratundmise rõõm. Kalliga oli natuke keerulisem, sest siis, kui me esiti otsisime, oli meil üks kurb sündmus olnud ja oli ruttu vaja kedagi tööle. Seega, kui ta esimest korda kandideeris, ei olnud meil talle tööd pakkuda ja jätsime ta CV ootele. Aga läks nii, et juba kahe kuu pärast oli meil uut inimest vaja. Naine patrullis? Vaat’, kui on palju naisi ja üks mees, siis ei kõlba kuhugi, aga vastupidi on väga hea. Naine täiendab meeste seltskonda. Peab ikka see üks naine tiimis olema, eriti kui sära tekitab:) Nad on natuke jõulisemad naised ka, samas panevad meestel hoidma selja sirgemana.“

„Olen ööelu peal olnud juba aastaid ja ei ole suurt vahet, kas lahendan neid vormis olles või vormita. Eks ole emadepäeval kõrtsist sinise silmaga ka koju tuldud, sest läks löömiseks („Ära seda kirja pane!“ ). Lapsed seisid hommikul, lilled käes, voodi juures – „Emme, mis sinuga juhtus?“. Kõige absurdsem variant, mis üldse olla saab,“ jutustab Sirje. Ent naiseks olemisel on ka eeliseid ja vahel saab rusikakangelased lihtsalt „surnuks rääkida“. „Enamiku asju olen saanud sõnadega selgeks teha. Lihtsalt räägid-räägid-räägid, lõpuks ta annab alla (muigab). Ja kes vähegi on mingit kasvatust saanud, siis ole kui purjus tahes, ta ei tule naisterahvast lööma, kui just ise nokkima ei lähe, ei provotseeri.“ Vahel jällegi üritatakse tunnetele rõhuda. „Võetakse, et naisterahvas on selline südamlik ja püütakse kaasa tundma panna, et kuule mul oli kõht tühi ja sellepärast läksin vargile. Hästi kaine pilguga tuleb vaadata seda asja siis. Emotsioonidega ei saa kaasa minna.“ Aga millal patrullinaine kleidi selga paneb? „Viimati kandsin lõpetamisel! Mõtlesin, et võiks mõne eriala ka omandada ja õppisin Järvamaa kutsehariduskeskuses laotöötajaks. Tegelikult kannan kleiti väga vähe, näiteks kvartali parimate töötajate üritusel. Aga muidu mu elustiil lihtsalt ei lase kleiti kanda. Kus ma’s lähen, saag seljas, metsa kleidiga? Või

NAINE PATRULLIS lõhun puid kleidiga? Ei ole võimalik ju! Selline ehtne maa- ja taluelu,“ naerab Sirje. Vabal ajal („On mul siis vaba aega pärast seda, kui ma metsas käin, puid lõhun ja kõike muud teen?“ ) käib Sirje jooksmas ja ujumas, koos tütardega („Meil on hästi kokkuhoidev jõuk!“ ) heal meelel ka batuudil hüppamas, kinos ja veekeskuses.

G4S VÄNDRAS

G4S valvab Vändras tekstiilivabrikut Wendre, Alexelat ja Vändra gümnaasiumi, lisaks Tootsi Turvast ja Kavasoo turbaraba. Sirje räägib, et rohkem kui üks kord, on uss talt rabal heakorral silma peal hoides üle jalgade pannud. „ Jumal oli äärmiselt kehvas tujus või keegi vihastas ta välja, kui ta ussi maailma lõi.“

2. PEATUS PÄRNU

Kui jõuan Pärnusse, on Kalli parasjagu häirel, sest ega paanika küsi, kas sul on parasjagu sünnipäev. Annan üle kommikarbi „Kallile!“ ja asun sünnipäevalapsele järgnevaks paariks-kolmeks tunniks töövarjuks. Mis huvitavasse nimesse puutub

NAINE PATRULLIS (Kalli sõitis ekstra sõbrapäeval Tallinna, et tuua juhtimiskeskusesse ka omanimelisi iiriskomme), siis räägib Kalli, et talt on CV peale isegi küsitud, et aga mis pärisnimi on. „Kuna selliseid olukordi on nii palju olnud, siis võtan alati ID-kaardi kaasa, et Kalli olen!“ Hiljem jutustades selgub, et Kallil on kaks venda ja tütar rõõmustas isa väga – tema selle nime ka pani. Jõuame ka Kalliga nende teemadeni, kuidas naisterahvas patrullis hakkama saab, kuid alustuseks meenutab ta eelmise õhtu juhtumit kiirtoidurestoranis. „See oli minu jaoks üks raskemaid juhtumeid üldse. Tuli vanem naisterahvas, kepiga, istus maha ja hakkas kotikesest oma toitu sööma. Muidugi läks see toidukoha reeglitega vastuollu ja pidin ta välja saatma. Seepeale läks tädike väga ähmi täis ja, pean tunnistama, et mul hakkas tast kahju. Lõpuks saime teenindajatega kokkuleppele, et ta ostab kohvi ega söö seal oma toitu.“ Klientide, kes võivad kuidagi häirida teisi kliente, söögikohast või ka kauplusest minema saatmine on tihtipeale turvatöötaja ülesanne ja põhjus igati arusaadav,

Sirje Jürimäe

• Tööl G4Sis alates aprillist 2015 • Piirkond: Vändra, aga käib abiks ka Haapsalus ja Pärnus • Kolme tütre ema • Kannab seelikut harva, viimati kutsekooli lõpetamisel • On olnud ka diskor • Teeb kõiksugu maatöid, lõõgastub meeleldi tütardega batuudi- või veekeskuses

Siia väjavõte Ur soluptate lante lam am ut pe quiatus andentio dia doluptat magnihi tibus, Ped quidero vidunti nihilicid enimus molupta 14

kuid vahel tekitab inimlikke dilemmasid. Teisest äärmusest toob ta hoopis ühe saekaatri häire. „ Jalutab mulle ühel hilisõhtul valvataval alal vastu soliidses eas härrasmees, natuke purjus, seljakott seljas, tööriistad sees. Ta oli nii rumal – oli jõudnud sealt juba ära minna, aga siis tuli tagasi, ei märganud mind ja otse mulle käte vahele. Küsisin viisakalt, mis teed siin võõral territooriumil. Tema, et tööd otsib. Ütlesin talle, et põhimõtteliselt õige vastus, aga valel ajal ja ilma loata, et mis me nüüd teeme. Ta hakkas selle peale minema liikuma, et lähen siis ära. Siis oli see hetk, kui mul käsi liikus siia (osutab kabuurile). Ütlesin talle, et usu mind, mina ei taha seda kasutada ja sina ei taha, et ma seda kasutaksin. Ta jäi seisma ja olukord lahenes,“ räägib Kalli ja lisab, et see on ka üks äärmuslikumaid juhtumeid olnud. „Üldiselt pole ma aga kordagi pidanud kasutama käeraudu või gaasi. Minu relv on rääkimine, sest vägivald ei ole lahendus.“

INIMESTE TUNDMINE LAEVALT

Kalli on pärit Olustverest, kuid elab praegu kolme pojaga, kellest noorim kolmene ja vanim 16-aastane, KilingiNõmmel. Enne G4Si tööle tulemist on ta olnud kümme aastat stjuardess Tallinki laevadel, aga ka töötanud Securitases ja pidanud Pärnus täiesti oma mängumaad lastele. „Kandideerisin kaks aastat tagasi samal ajal kolme kohta. Lõpuks jätsin kõik teised kõrvale, tulin siia ja pole päevagi seda kahetsenud. See on mu elu teine parim töökoht!“ räägib Kalli. „Suurfirma annab sulle kindlustunde. Võid hommikul rahulikult ärgata, tead, et töökoht on olemas. Ja Pärnus on ka see hea asi, et meil on siin mõnus väike pesake, kõik hoiavad kõiki. Töö patrullis mulle meeldib, eriti öised vahetused, sest siis on patrulliringe ja juhtub ka rohkem. Ma tahan veel 10 kätt suruda ära Õunal (valvedivisjoni direktor Villu Õun – E.K.) sel puhul, et olen ettevõttes töötanud 10 ja 20 aastatki!“ Kalli räägib, et piirkond, kus tema tavaliselt valvab, on natuke probleemsem kui kesklinnas. „Siin on rohkem vargaid ja ka narkomaane – lihtsalt on selline pool Pärnust, aga kokkuvõttes on meil ikkagi rahulik,“ leiab ta. Sarnaselt Sirjega tunneb Kalli, et sageli tekitab ainuüksi vorm või patrulliauto austust ja turvatöötaja sõnu võetakse tõsiselt. Vahel piisab ka mõnelt objektilt läbi astumisest, et kolleegile vajalikku tuge pakkuda. Näiteks ükskord ei kuuletunud sihvkasid maha visanud noortekamp keskuse töötajale, aga nii kui Kalli välja ilmus, korjati haudvaikuses ükshaaval kõik üles. „Kuigi teeme G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

Kalli Lomp

• Tööl G4Sis alates juunist 2015 • Piirkond: Pärnu linn • Kolme poja ema • Armastab kanda kleite • On olnud stjuardess laeval • Meeldib kokata, õmmelda (pigem kodutekstiile) ja lastega reisida-seigelda

ühesugust tööd, on patrullauto ja välise vormi mõju hoopis teine. Koduski, KilingiNõmmel, on inimestel hoopis teistsugune suhtumine. Mina ei tea seal kedagi, aga tundub, et kõik teavad mind. Isegi vanema poja sõbrad suhtuvad minusse mõõduka aukartusega, hoovi naljalt ei tule.“ Emana lähevad talle eriti südamesse ka, kui seadusega lähevad pahuksisse lapsed. „Oli selline olukord, kus turvatöötaja sai kätte 8-aastase lapse, kes esimene kord näitas valet õpilaspiletit. Siis jäi teist korda vahele mulle. Küsin siis, et miks sa seda teed, midagi muud teha pole? Tema vastu, et põnev! Ta juba mõtleb see kaheksane, kasutab vale piletit! Samuti noored emad käivad vargil. Minu arust kõige õudsem asi. Nagu vähe oleks sellest, et enda elu rikud ära, aga ka laste elu.“

SUHTLUS KÕIGE ALUS

Turvatöös peab ta Kalli kõige olulisemaks suhtumist ja märkamist, oskust inimesi kiirelt hinnata. Paljuski on ta selle oskuse saanud laevatöölt. „Soomlased näitavad laeval igasugust palet ja igasuguses rõõmsas meeleoluasendis. Seal oli üks osa minu tööst samuti laeva peal ringi käia ja korda hoida, muidugi koos turvatöötajatega. Oli sama-

Ükskord läksin kasiinosse paanikale. Lähen sisse ja kõik naeravad. Nonii, mis paanika see siis on? Näitavad mulle siis tualeti poole, et vaata sinna. Ja seal siis istus palja tagumikuga mees, välja ei tule, pükse jalga ei pane. Mul läks mingi pool tundi. Pool siukest nalja viskamist ja teine pool tõsist juttu, et kuule tegelikult sa oled ikka soliidses eas mees juba ega siin midagi vaadata ei ole, et paneme ikka need püksid jalga ja lähme ära. Selliseid piinlikke olukordi tuleb ka ette.” KALLI moodi, et hindad olukorda ja proovid seda kõige paremat varianti kõige halvemast ja alles siis liigud halvemate juurde. Suhtlemiskogemust on olnud päris kõvasti,“ räägib ta. Ühtlasi sai Kalli laevalt soome keele suhu, mistõttu aeg-ajalt kolleegid teda appi kutsuvad, kui soomlastega vaja kuurortlinnas suhelda. Kalli kinnitab, et talle meeldib väga suhelda ja on loomult püsimatu ja valmis kohe häirele tõttama. Seda, kui Kalli selge terega tööle tuleb, on kaugele kuulda, ent tal on ka omad mõtlikud hetked. Mõnikord valab ta sellised meeleolud luuletustesse, teinekord käib jõe ääres oma lemmikkoha juures. Väljapoole paistab üldiselt aga särav suhtleja. „Mulle meeldib läbi saada inimestega. Kui saad töökaaslastega hästi läbi, viskad operaatoriga nalja, siis on tööl hoopis teine mekk. Sulle vasta-

takse reeglina sellega, kuidas ise inimestele lähened. Mina olen seda meelt, et headus annab headuse vastu. Kui mõni ütleb ka teisiti, siis võitlen selle vastu.“ Kalli on väga kohusetundlik ja alati valmis appi tõttama, aga kui on vaba aeg, siis selle veedab alati kodus ja lastega. Ta avaldab, et kuna tema enda lapsepõlv oli muretust väga kaugel, siis peab ta ema rolli väga oluliseks. „Meil on sellised spontaansed hommikud. Ärkame üles ja saame suures toas kokku. Mis teeme? Lähme Lätti? Muidugi, lähme Lätti! Meil ei ole väga pikki plaane, juba tänu minu tööle.“ Vahel pannakse ka kaart põrandale ja keegi pimesilmi osutab mõnele punktile. „Mulle meeldib ka käsitööd teha, aga mitte siis kudumist („See ei ole ju loominguline!“ ), vaid teen puidust silte. Või õmblen, aga jällegi mitte kleite, vaid näiteks kodutekstiile.“

HOBI

KALAMEHEJUTUD, II OSA

Varakevadel on veel kõik suured kalad alles SEEKORDSES NUMBRIS SAAME OSA TEENISTUSJUHI KAIDO KALAMETSA JA TURVAJUHI INDREK PUKI KALAPÜÜGI JUTTUDEST. MÕLEMAD KINNITAVAD KUI ÜHEST SUUST, ET KALAL KÄIMINE ON PALJU ENAMAT KUI LIHTSALT KALA PÜÜDMINE, ENT SAMAS ENDA PÜÜTUD JA VÄRSKE KALA ON SEE KÕIGE MAITSVAM.

haug, kui olin 7-aastane). Paar korda enda poolt eelmisel päeval põhja jäänud rakendus, millel kala otsas. Kellegi teise kalastusvarustust (üks spinning, mitmed landid ja põhjaõnge rakendused). Üks kalamehejutt! Koomilisi ja vähem koomilisi juhtumeid on ikka ette tulnud. Näiteks kopraaukudesse kukkumised (astud, astud ja siis korraga oled rinnust saati maa sees), jõe ületamine kahlamispükstega, kui paar meetrit enne teist kallast on nii sügav koht, et vesi käib üle pea. Selliseid „läheme otse!“ juhtumeid, kus tegelikult tuleb teha suur ring, on samuti

olnud. Mobiili levialast väljas ja keset lagedat vett, kui paadimootor ei taha käivituda. Lapimaal üks lugu, kus pidime ühe jõekese suubumise kohas suurde jõkke, kus oli laagri paik, kogu aeg mööda kive turnima ja hüppama, et üle jõekese saada. Enne äraminekut veel erilise hoolega, et jalad ikka kõndimisel kuivad oleksid. Laagriplatsilt lahkudes otsin, et kus mu magamiskott on ja siis näen, et see paneb kiires voolus selle suure jõe poole. Joostes jõudsin magamiskotiga üheaegselt jõekese (Lätäseno) suudmesse ja haaramiseks oli vaid üks võimalus, mille realiseerisin vette sumades. Magamiskoti sain kätte, aga

tagasitee auto juurde 12 km oli vesine. Kas kalal käimise kohta valetada tohib? Kalastusreisid sisaldavad vahel palju muudki peale kalapüügi :) Ma ennast nüüd hirmus kirglikuks kalameheks ei pea, aga valetamine pole kunagi ilus. Milline on turvatöös parim „kalapüügi päev“? Eks kalapüük on kahevõitlus ja nii ka töös, iga raund on tähtis. Kalapüügis ei pruugi võit just sellist tähtsust omada kui töös, aga austa „vastast“ ja ole kannatlik!

TEKST ESME KASSAK I FOTOD ERAKOGU

Kaido Kalamets: „Kalapüük on kontakt loodusega.“ Esimene kalalkäik? Arvan, et 1980ndate alguses, kui olin kuue-seitsmene. Üks nire oli mu kodule lähedal ja paar aastat vanem sõber käis seal kalal, läksin siis ka. Vahepeal jäi nii 10 aastaks soiku, aga taasavastasin 2000ndate alguses, kui üks sõber kutsus kalale. Milline kala maitseb paremini, jääaugust või kevadisest veest püütud? Millal meeldib kalal käia? Kala maitse sõltub palju enamatest asjaoludest kui talv või kevad. Kalal on hea käia, kui suurvett pole, sääski ja parme samuti mitte, taimestik on olematu, aga on meeldivalt soe. Lisaks peab vees olema kala, kes ennast lihtsalt kätte ei anna. Mitut sõpra oled kalapüügiga nakatanud? Raskesse haigusesse pole kedagi nakatanud, mõni tuttav on asja nuusutanud. Kellega kalale läheksid? Kas naisega on võimalik kalale minna? Oleneb püügiviisist. Mõnel puhul üksi, äärmisel juhul kahekesi. Mõnel juhul on seltskonnas jällegi ägedam. Naisega on kindlasti võimalik kalale minna, aga… Miks käid kalal? Selliste küsimuste

Kaido Kalamets taasavastas kalastamise enda jaoks 2000. aastatel.

vastuseks on raamatuid kirjutatud. Kala saamine pole alati esimesel kohal. Kalapüük on kontakt loodusega, aga samas ka sport, ja tegelikult võib sellele igasugu tegevusi juurde liita. Kas sõuad paadiga või kanuutad niisama ja püüad samal ajal kala? Kas läksid matkale, mille käigus kalastad, või läksid kalale matkates? Enda kogemusest võin öelda, et autotrip ümber Islandi võrdub kalapüügiga 6 erinevast järvest (tõsine püük oli ja saime kala ka!). Samas käisin läbi kõik tuntumad vaatamisväärsused, matkasin mägedes, sõitsin offroadi, käisin spaas, panime pidu. Lemmik kalaroog? Mida värskem kala, seda parem. Samas igast asjast saab isu täis. Värskelt soolatud punane kala on väga hea, aga kui oled nädal aega seda söönud hommikuks-lõunaks-õhtuks, siis tahaks praetud räime (tegelikult grill-liha).

Äratus kalapüügi hommikul? Sõltub, keda taga ajama lähen. Varahommikul siis, kui pikem sõit on ees või tõesti kuum suvi ja kala on aktiivne varahommikul. Üldiselt see varajane tõusmine on üleekspluateeritud teema ja tuleb pigem kalurite tööst, mis on hoopis teine ooper. Kalale lähen enamasti puhkepäeval ehk tõusen siis, kui uni läinud või noh äärmisel juhul telefoni äratuse peale, aga siis peab asi seda väärt olema. Üllatus konksu otsas? Kõige salapärasemad tegelased on läinud koos rakendusega minema. Palju nalja on saanud jõe/järvekarpidega (karbis elevad limused on nagu austrid), mis konksust vahel kinni võtavad ja siis on tunne, nagu midagi korralikku on otsas. Lisaks üks lame kivi, mis esmapilgul meenutas krabi (Norras, Barentsi meri). Kott uputatud kassipoegadega. Kaks haugi saba pidi koos (esimene neist oli ka elu esimene G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

Indrek Pukk (keskel) sõpradega kalal.

Indrek Pukk: „Kalamehed saavad ise aru, et teevad nalja, mitte ei valeta.“ Esimene kalalkäik. Kunagi ammu, kui sai endale pruut võetud ja tema maakodus Haapsalu lähedal käima hakatud, siis oli mul seal kohutavalt igav. Kuna selle maakodu lähedal on aga mitu lompi, siis mõtlesin ühel nädalavahetusel, et lähen ostan suvalisest poest suvalise õnge. Endal oli meeles ikka selline odavam variant: kepp, tamiil, kork ja konks. Kui sattusin siis tol ajal Kose alevikus kohalikku ehituspoodi, siis oli seal parasjagu omanik kalatarvete juures ja hakkas ajama, mis sa sellest odavast rämpsust ostad, osta üks korralik ja sellega käid elu lõpuni kalal. Nii siis saigi

HOBI

NÕUANNE Ise püütud kala on kõikse parem!

ostetud kusagilt, kus siis toorena see kala külmas mingi X aeg seisnud või suitsutatult külmas seisnud. Huvitav asi konksu otsas? Suure haugi skelett põhjaõngega Emajõest.

ostetud oma esimene ritv, mis siiani alles. See on siis 3 m teleskoopritv, millele sai ostetud Okuma rull. Lühidalt käisin siis sellega nii korki ujutamas (korgiõng) kui ka lanti loopimas. Lisaks siis vastavalt vajadusele sai sellest tonka rakenduski seotud. Kuna sellega õnnestus ka kohe kala saada, siis juba nädala pärast oli mul üks spinning juures. Tänaseks päevaks ma ei teagi, kui palju neid ritvu, rulle, lante on, aga naine on igatahes kuri, kuna keldris on kõik kohad kalavarustust täis ja hooajal ka elutoas mõned. Milline kala maitseb kõige paremini? Millal meeldib kala püüda? Kõige paremini maitseb oma püütud kala, mis kohe järgmisel päeval üldjuhul suitsuahju rändab. Minu lemmik aastaajaks kalapüügil on talve lõpp või kevade algus. Eriti hea on olla paksu lumega esimene jõe ääres. Siis on teada, et keegi pole käinud ehk suured kalad kõik veel alles. Üksi või sõpradega? Kui forelli lähen püüdma, siis käin üksi või inimesega, kes sellest püügist midagi teab, pikki rännakuid talub jne. Kui tonkatamas käin, siis tavaliselt kellegagi, kes kaasa tahab tulla. Aga naisega? Naisega on võimalik kalale minna, aga kui kala ka tahad, siis jäta naine koju. Kodurahu huvides ma naist kalale kaasa ei soovita võtta. Ja kolleegidega? Näiteks kolleeg Sergeiga ma forelli püüdma enam ei lähe, heas mõttes. Tuli tema kunagi varahommikul minuga kaasa (see kaasa tulemine oli nii, et ta jõudis sada korda meelt muuta, kuni lõpuks ikkagi tuli). Võttis õlled kaasa ja kui ta siis jõe ääres avastas,

et forellipüük ei toimugi ühe koha peal kaldal istudes… Igatahes nägin ma ühel hetkel tema näost (püksid ja ketsid üleni märjad), et ta tahab koju. Andsin talle siis auto võtmed, et ta kuivama saaks minna. Kusjuures Sergei sai siis ka oma esimese ja minule teadaolevalt ka viimase forelli (st jõest ise püüdes). Arvatavasti ta enam kunagi forelli minuga jahtima ei tule :) Mis pakub kalapüügi puhul pinget? Suurt mõnu pakub mulle jõe ääres kala järel luuramine. Lihtsalt unustad kõik muud mõtted ja käid ja loobid lanti. Iga kurv ja põõsaalune on omamoodi salajane. Kindlasti just selle taga või all kala peidab, käib pidevalt mõttes. See on midagi, mida sõnadega kirjeldada ei oska. Mõnus on minna hommikul vara täiesti uut lõiku jõele avastama ja õhtul siis avastad, et nüüd on pime ja autoni on teab kui palju kilomeetreid veel tagasi rännata. Kui selle rännaku ajal ka kala saab, siis see on puhas boonus. Eks mõttes ikka kala järele lähen ja ikka suurema, kui varem püütud. Kui kala aga ei saa, siis pole lihtsalt see õige päev ja tuleb uuesti minna. Lemmik kalaroog? Roogade valmistamisel olen ma mugav. Hommikul või hilja õhtul-öösel koju jõudes kobin magama ja kalad jätan välja ämbrisse. Ärgates on mul naine tavaliselt kõik kalad puhastanud. Ta juba koguse pealt teab, mida edasi teha. Kui on vähe kala, siis pannile või ahju, ja kui palju kala, siis suitsu. Lemmikuks on ikka suitsulatikas või suitsulest ja see siis värskelt tehtud. Kusjuures inimestel, kes kala ei armasta või üldse seda ei söö, siis soovitan värsket suitsukala proovida (lest, latikas, angerjas). Sellel on hoopis teine mekk, kui

Kalamehejutt! Mul on õnnestunud kunagi forell saada ka ilma konksuta. Nimelt olin kunagi ühe Kesk-Eesti jõe peal ja nägin suurt forelli. Vaikselt hiilisin tema selja taha ja loopisin siis lanti tema ette. No ei teinud ta mitte ühestki minu landist välja. Kui lant väga lähedalt mööda ujus, siis pani forell mööda jõge ülesvoolu minema, kuid ujus jälle ja jälle, saba ees, vaikselt tagasi. Kuna autos oli ka lendõng, siis tõin selle. Sidusin erinevaid putukaid sellele, kuid iga kord, kui forell seda mekkis, jõudis ta selle suust enne välja sülitada, kui mina haakida, ja jälle minema. Nii ma siis ühel korral, kui forell oli ülesvoolu minema ujunud, läksin sinna kohta, kuhu ta, saba ees, tagasi oli ujunud. Võtsin oma kahva selja pealt ja panin vette. Uskumatu, aga forell ujuski saba ees otse kahva ja käes ta mul oligi. See jutt küll kõlab uskumatult, aga tõsi see on! Kas kalal käimise kohta valetada tohib? Oi, ja kuidas veel! Aga kalamehed saavad ise aru, et nad nalja teevad, mitte ei valeta. Ikka juhtub nii, et kui ilmaolud sandid ja kala ei saa, siis sõbrale öeldakse, et tuleb nii hullult, et parem oleks kohe kohale sõita. Seltsis ju segasem. Kurb, aga naljakas tõsilugu juhtus kunagi aga ühel üritusel, kus erinevad seltskonnad kokku said ja ühel neiul elukaaslast kaasas ei olnud. Keegi küsis siis, et kus tema mees on? Neiu vastas, et „ta ju hull kalamees ja selle nädalavahetuse jälle veedab kala püüdes“. Kui tundsime siis huvi, kuhu mees kalale läks, vastas neiu, et „kusagil Jüri lähedal püüab lesta“. Meile pakkus nalja, et küllap ajas midagi segamini, sest lest ju meres ja Jüris vaid veehoidla ja jõgi. Selle peale neiu arvas, et ju meie midagi sassi ajame, et mees ju eelmisel nädalavahetusel tõi lesta, ja tõestuseks helistas mehele, et küsida, kust ta lesta püüdis. Vastus: „ Jüris veehoidlast“. Tänaseks nad enam koos ei ela ja mõlemad teavad (k.a „hull kalamees“), et lesta vaid merest saab. Milline on töös parim „kalapüügi päev“? Kui tööpäeva raames kõik õnnestub ja jõuab teha rohkem, kui algselt planeeritud, siis on tööpäeva lõpus alati hea tunne.

G4S EESTI AJAKIRI | MÄRTS-APRILL NR 9 (137)

Millal ja miks kutsuda tehnik? TEKST: MARGIT SEDRIK, KRISTEL SAARM I FOTO: G4S

lmselt oled kokku puutunud nn põhjuseta häiretega, mis tekitavad ebamugavust nii sinu perele, naabritele kui ka lähedastele. G4Si kogemus on näidanud, et tavaliselt on häiretel siiski kindel põhjus olemas. Tihtipeale on selleks rikkis või hooldamata valveseadmed. G4Si juhtimiskeskuse andmetel on põhjuseta häirete osakaal 24 protsenti kõikidest häiretest. Nende vähendamine aitab nii kliendil kui ka G4Sil säästa aega ja raha. Ja mis kõige tähtsam – G4Si patrullekipaaž jõuab reaalse sissemurdmise või paanikahäire korral kiirelt kohale, sest kõige suuremaks ohuks valvesüsteemi rikke korral võib olla juhus, et reaalse sissemurdmise korral valvesüsteem lihtsalt ei rakendu. Valvesüsteemi regulaarne hooldus aitab selliseid murekohti ennetada.

KUI TIHTI PEAKS VALVESÜSTEEMI HOOLDAMA?

Koduklientidel soovitame lasta seadmeid hooldada korra aastas. Suvilaomanikele on aga veidi teised soovitused. Nimelt on n-ö mitte-püsielukohtadel üks spetsiifiline mure: sügiseti, kui ilmad lähevad jaheda-

SAMA OLULINE KUI VALVESÜSTEEMI KASUTAMINE ON SELLE REGULAARNE HOOLDUS. HOOLDAMATA SÜSTEEM VÕIB PÄRSSIDA SISSETUNGI KIIRET AVASTAMIST NING SEE VÄLISTAB KA KODUVALVELE TURVAGARANTII TINGIMUSTE LAIENEMISE. MIS JUHTUB, KUI VALVESÜSTEEMI EI HOOLDA? maks, leiavad erinevad putukad, et turvaseadmed on neile toreda väikese maja eest. See aga võib turvaseadmete tööd häirida. Teinekord tasuks suvilas seadmed üle vaadata kevadel, kui on n-ö vastupidine ränne – kõiksugu elukad ärkavad talvisest uinakust, lisaks on talvega kogunenud tolmu, kui maja pole kasutatud.

KONTROLLI SEADMEID KA ISE

Soovitame aeg-ajalt ka ise oma kodu valveseadmeid testida. Seadmed tasub kindlasti kontrollida enne pikemat äraolekut, et veenduda nende korrasolekus ning tagada, et valehäire ei rikuks näiteks planeeritud puhkust. Süsteemi kontrollimiseks ehk selleks, et teaksid, kas signaal sinu kodust korrektselt turvafirma juhtimiskeskusesse jõuab, saad ise juhtpaneelist häire teha. Näiteks, paned valvesüsteemi valvesse, liigud ruumis ja kontrollid, kas süsteem läheb häiresse. Kindlasti helista ja teavita ka meie juhtimiskeskust süsteemi kontrollist telefoninumbril 1911. Anna teada kontrollitava objekti aadress, oma nimi ja salasõna. Nii ei teki valehäiret ja koos saame

teada, kas süsteem toimib korrektselt.

VÄIKSEMA TÖÖGA SAAD ISE HAKKAMA!

Väiksemaid töid, nagu näiteks suitsuanduri tolmust puhastamine või andurite patareide või akude vahetus, võid proovida ka ise teha. Selleks, et kõik lihtsamini sujuks, oleme valmistanud videojuhendid, milles näeb detailselt, kuidas üht või teist tööd teostada. Videojuhendid leiad e-teenindusest minu.g4s.ee ja G4Si kodulehelt g4s.ee/videojuhend.

TELLI HOOLDUS JUBA TÄNA

Ära siis unusta, et valvesüsteemi regulaarne hooldus väljaõppinud tehniku poolt tagab selle töökindluse. Lisaks akude ja patareide kontrollimisele uuendab tehnika ka näiteks valvesüsteemi tarkvara ning kontrollib üle, kas ikka kõik signaalid korrektselt G4Si juhtimiskeskusesse jõuaksid. Valvesüsteemi hoolduse saad tellida kodulehelt g4s.ee/klienditeenindus/telli-tehnik, helistades klienditeeninduse telefonil 651 1800 või läbi e-teeninduse.

VARIA NAGU KAKS TILKA VETT!

Meelis Kalda

turvajuht

TEENI 250 EUROT VÄRBAMISPREEMIAT!

Otsime tööle uusi lennujulgestajaid, et tagada Eesti reisiväravate turvalisus Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Soovita sõber või tuttav tööle lennujulgestajaks ja teeni värbamispreemiat 250 eurot! Soovitada võid ka iseennast. Lennujulgestaja brutopalk on alates 840 eurot kuus. Tööle võib tulla ainult eesistumise ajaks või jääda kauemaks, nii nagu endale meeldib. Tallinnast kaugemalt tulijatele pakume soodustingimustel majutust G4Si ühiselamus. Kandideerimine ja lisainfo: personal@ee.g4s.com või tel 651 1787.

Indrek Neivelt ärimees ja pangandustegelane

NUPUTA!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid? Kõigi vastajate vahel loosime välja G4S logoga auhindu! Iga kümne vastaja kohta loosime välja ühe auhinna. Saada vastus hiljemalt 21. aprillil kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises! Eelmise ristsõna vastus oli "Olen nutikas". Seekordse auhinnana saab taskulambi Risto Antonov ja termose Marge Mölder.

Küsimused

1. Naisenimi (sisaldab kallistust) 2. Väärtused, millest juhindudes üksteisega suheldes käitume 3. Naisenimi (töötab Vändra patrullis) 4. Naisenimi (ka Väike-...) 5. ... on inimese enda teha. 6. Mehitatud valve objektide nutikas abimees 7. Turvatöötaja, kes aitab tagada lennureisijate ohutust 8. G4Si tunnuslause 9. …, siis ütle! 10. Eestimaa suvepealinn 11. Teeb tuju heaks, aga kõik ei pruugi sellest alati aru saada :) 12. Märka ...! 13. Programm, millest pole kasu üksnes finantsinimestel 14. See firma teeb G4Siga koostööd Hiiu- ja Saaremaal 15. Naisenimi (juhib finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonda)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

KAS TEADSID, ET … G4Si siseajakirja Sensorit saab internetist lugeda aadressil www.g4s.ee/sensor