G4Si ajakiri Sensor juuli-august 2017 by AS G4S Eesti

G4S EESTI AJAKIRI

JUULI-AUGUST 2017 | NR 11 (139)

JALGPALLIS

ainult tüdrukud?

Lahendame tööalaseid dilemmasid

SOOVITUSI

algajale discgolfarile

34,5

miljonit sammu!

EMOTSIOONIDEROHKE

noorte laulupidu

GALERII

JUHTKIRI

FOTOD: REIMO RAJA

Maani kummardus kvartali parimatele!

Võta suvest parim!

SISUKORD

7. juulil tänati Väätsa mõisas Järvamaal G4S Eesti II kvartali tublimaid turvatöötajaid. Pärast tänuürituse pidulikku osa pakuti traditsiooniliselt torti ja suupisteid, seejärel võeti üheskoos osa ekskursioonist Väätsa mõisas ja jalgrattamuuseumis. II KVARTALI PARIMAD TURVATÖÖTAJAD Maie Tammiksaar Ida piirkonna turvatöötaja Valentina Bondarenko Ida piirkonna turvatöötaja Kalle Semjonov Ida piirkonna turvatöötaja Ants Tiisler Lõuna piirkonna turvatöötaja Ainar Põldsalu Lõuna piirkonna turvatöötaja Romet Orumaa Lõuna piirkonna turvatöötaja Maie Paju Põhja piirkonna turvatöötaja Olga Kulešova Põhja piirkonna turvatöötaja Jevgeni Sokolov Põhja piirkonna turvatöötaja Aleksandr Urõvski Põhja piirkonna turvatöötaja Eduard Mäeots Põhja piirkonna turvatöötaja Urmas Nigul Põhja piirkonna turvatöötaja Orenti Varvas Põhja piirkonna turvatöötaja Gennadi Šarapov Põhja piirkonna turvatöötaja Sergei Grigorjev Põhja piirkonna turvatöötaja Kristjan Lukk Lennundusosakonna turvatöötaja Aarne Kiholane Lennundusosakonna turvatöötaja Vladlena Vinkel Lennundusosakonna turvatöötaja Margit Pihlamets Patrullteenistuse turvatöötaja Romas Goran Patrullteenistuse turvatöötaja Viktoria Tšernõhh Juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist Rene Jõgisalu Sularahadivisjoni Põhja piirkonna turvatöötaja Märt Soo Sularahadivisjoni Põhja piirkonna vanemkassiir Ave Aripmann Sularahadivisjoni Lõuna piirkonna vanemkassiir

2 GALERII. II kvartali parimad 3 JUHTKIRI. Võta suvest parim! 4 UUDISED. Olulisemad sündmused. Tubli töö Ekskursioon jalgrattamuuseumis.

6 LAULUPIDU. Paarsada G4Sikat tagamas turvalisust aasta ühel olulisemal sündmusel 10 HEA TAVA. Harutame dilemmasid 12 VÄRBAMINE. Kuidas jõuda tublide uute kolleegideni? 14 TERVIS. G4Sikad sammusid maikuus 34,5 miljonit sammu 16 SPORT. Tüdrukud ja jalgpall? Oma hobist räägivad Kristel Saarm ja Kadi Kisand 18 NÕUANNE. Kaja Ets jagab soovitusi algajale discgolfarile

Villu Õun annab tänukilbi üle patrulli turvatöötajale Margit Pihlamets.

20 VARIA. 2 tilka vett. Nuputa. Tule suvepäevadele!

uve esimest poolt arvesse võttes võiks päikesevarju kohale joonistada hoopis prisked vihmapiisad. Kuid olgem ausad, sadagu vihma või mitte, siis puhkust on ometi vaja ja ega siis päevast päeva ka ole halb suusailm. Puhkamine nagu iga muu tähtis tegevus nõuab üksjagu ettevõtlikkust, head tuju-pühendumist ja törts õnnegi. Minu puhkuse seni parimad kolm päeva olid hästi ajastatud: pakkisin lapsed kaasa ja seadsin sammud Haapsalu avastama. Oh õnne, ilmgi oli ilus! Mitte küll päris ujumise ilm, aga tagasi tulles oli tunne, nagu oleks vähemalt nädal aega kuurortis olnud. Ka linnarahvas oli väga sõbralik – huvitav, kuidas nad on küll saanud mitme väga eripalgelise ettevõtmise peale oma hea tava nii hästi toimima? Muidugi lähtuvad inimesed omavahel suheldes elementaarsetest viisakusreeglitest, aga kui palju võib olla samas olukorras dilemmasid! Sest üks asi on teenindus siis, kui kõik sujub, teine aga juhul, kui tekib mingi tõrge. Anname meiegi selles numbris ühe tööalase dilemma kõigile huvilistele lahendada (lk 10). Suve saab muidugi erineval moel veeta: kes põgeneb ilma eest kuhugi soojemasse paika, kes toimetab kodukohas ja kes rändab ürituselt üritusele. G4Sis saab seda viimast teha eriti tasuval moel, sest sündmusi, kus meie turvalisust tagame, on päris mitu. Juuli alguses sai paarsada G4Sikat töiselt osa noorte laulupeost, kus igaühel oli oluline roll täita peo turvalisuse tagamisel. Ehkki töö sellisel üritusel on äärmiselt vastutusrikas, võib kindlalt öelda, et kellestki ei läinud peo emotsioon mööda (lk 6). Olgu puhkus või mitte, siis oma meelisharrastustele tuleb ikka aega leida. Oma armastusest jalgpalli vastu pajatavad Kadi Kisand ja Kristel Saarm, kes juhtumisi mängivad samas naiskonnas. Kes on aga oma tõelist hobi veel otsimas, siis Kaja Ets jagab soovitusi algajale discgolfarile (lk 18). Samas tuleb ette hoiatada, et kui sellele alale sõrme kord annad, siis peagi oled kogu Eesti endale korvidega kaardistanud! Paha see muidugi ei tee, sest samme tuleb nagu müdinal (lk 14). Ja loomulikult ootame kõiki G4Si suvepäevadele 11. ja 12. augustil Paunkülas. Veel üks moodus suvest parimat võtta! ESME KASSAK kommunikatsioonispetsialist

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 7 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Kristel Saarm Kadi Kisand Indrek Sarjas Irene Metsis

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

G4S Eesti II kvartali parimad turvatöötajad Väätsa mõisa ees.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS • 2

G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 900 Kaanel: Brit Tuulik turvamas noorte laulupidu Foto: Jarek Jõepera

UUDISED

UUDISED TUBLI TÖÖ!

LENNUJULGESTAJA NIKA PROKOPJEVA

OSALEB UKRAINA X-FACTORI SAATES

RANNAVALVUR TRISTAN KRILLO PÄÄSTIS 8-AASTASE POISI UPPUMISOHUST

SOOVITUSINDEKSI TAGASISIDE TOOB SILMAPAISTEV TEENINDUS Ettevõtte soovitusindeks on küll üle aastate kõrgeim, kuid jäi seatud eesmärgile siiski alla. II kvartali soovitusindeks on 45%, kuid eesmärgiks seadsime 48%. Tulemused näitavad, et vastajate osakaal väheneb aasta-aastalt: 2015. aastal 24%, 2016. aastal 23% ja 2017. aastal 21%. Tagasiside saamiseks on vaja hea teenindusega väga silma paista, et me ikka oma seatud eesmärgid kinni püüaksime. Rõõmu teevad patrullteenistuse ja turvajuhtide tulemused, mis ületasid tubli varuga seatud eesmärki – patrullidel vastavalt 64% (eesmärk 58%) ja turvajuhtidel 100% (89%). Jälgides saadud hindeid ja tagasisidet, võib öelda, et endiselt peetakse kõige olulisemaks nõustamist ja kompetentset teenindust. Mittesoovitajatel (hinne 0–6) on eelmiste aastatega võrreldes etteheiteid rohkem teenuse kvaliteedile, enamasti korduvate probleemide esinemisele. Soovitusindeksi tulemusi saab visuaalselt jälgida taas G4Si peamaja koridoris, kus on kirjas järgmise kolme aasta eesmärgid. Dagmar Pedaja, kliendihaldusosakonna juhataja

TIIGRIMUSTRITES TIBUD JA TÕELINE MEESKONNATÖÖ Ühel kevadisel aprillikuu nädalal olid terve Eesti vallutanud leegimustrites-tiigrivärvilised tasakaaluliikurid. Teleekraanid igas kodus ja üleelusuurused plakatid teepervedel – igal pool vaid popid liikurid. Nii kutsusime sel korral kõiki liituma G4S Koduvalvega. Nüüd on aeg jõudnud sinnamaale, et võime kevadised tibud kokku lugeda. Seekordne kampaania üllatas meid tõsiselt suure päringute hulgaga. Sellist laviini ei ole olnud kunagi varem. Kuid üksi päringute suur hulk lepinguid ei too ja seega asus tööle tubli müügitiim, kes hakkas neid usinalt lepinguteks pöörama. Võeti ühendust iga viimse kui päringu saatnud kliendiga, sest kaalul oli rohkem kui müügieesmärk. Parimatest parim müügiäss sai auhinnaks lisaks aule ja kuulsusele kopsaka kinkekaardi vabalt valitud spaasse. Parimatest parim selgitati välja realiseeritud päringute põhjal ja rebimine esikoha nimel oli ülitihe. Viimase peal napika (0,4% vahet) võidu sai müügijuht Urmas Tammerik kolleeg Taimo Nellise ees. Kampaania täitis igati seatud eesmärke, isegi ületades me ootusi. Seejuures kolmandik

klientidest otsustas hoopis jalgratta kasuks, mis oli niisamuti liitumisel kingitusena valikus. Kui leping sõlmitud, lülitusid tööprotsessi tehnikud, kes said katsetada ka kulleriametit ja liikurid klientidele kätte toimetada. Vaatamata kordades kasvanud töökoormusele, sai paigaldusmeeskond oma töö ja ka lisandunud ülesandega suurepäraselt hakkama, boonuseks kingituse kasutajate vahetud emotsioonid. Suured tänud kõikidele G4Sikatele, kes kampaanias osalised olid – müügist tehnikuteni ja tagasi. Üks üle aegade edukamaid G4Si Koduvalve kevadkampaaniad sai sündida vaid tänu suurepärasele koostööle erinevate osakondade-divisjonide vahel ja igaühe isiklikule suurepärasele panusele. Margit Sedrik, turundusspetsialist

4. juuli õhtupoolikul kella nelja paiku läks G4S rannavalvur Tristan Krillo Võrus Tamula järve rannas veetemperatuuri mõõtma, kui märkas paadisillal turnivat poissi. Ühel hetkel kukkus silla käsipuul kõõlunud laps vette, saunapaadi ja silla vahele. Rannavalvur läks koheselt poisi juurde ja nägi, kuidas too üritas koera ujuda, aga midagi ei tulnud välja. „Poisi pea oli vee all ning oli näha, et edasi ta ei liigu,“ kirjeldas Tristan juhtunut. Ta ulatas poisile ruttu käe, laps haaras sellest kinni ja vetelpäästja tõmbas ta veest välja. Vesi oli selles kohas kaks meetrit sügav. Poiss oli juhtunust alguses šokis ja rannavalvur rahustas ta maha ja kiitis teda, et haaras käest. „Pärast oli kuulda, kuidas ta oma sõpradele ütles, et ta päästis mu elu,“ lisas esimest hooaega rannavalvurina töötav Tristan. Poiss oli veekogu ääres 12-13-aastaste sõpradega, lapse vanemaid rannas ei olnud.

OLGA KULEŠOVA ABIGA PEETI KINNI KAKS PIKANÄPUMEEST Ühes Tallinna kaubanduskeskuses pidasid G4Si turvatöötajad päevase vahega kinni kaks varast, kes üritasid varastada kokku üle 1000 euro eest. 10. juuli hommikul märkas turvatöötaja Olga Kulešova müügisaalis tuttava käitumismustriga noormeest, kes valis korraga mitu toodet, läks proovikabiini, kust väljus tühjade kätega, ja suundus seejärel tualetti. Proovikabiini kontrollima minnes leidis turvatöötaja eest tühjad riidepuud ja ühe dressipluusi taskust kolm turvaelementi. Kaubamajast väljudes peeti noormees kinni, kuid tema juurest ei leitud ühtegi kauplusele kuuluvat toodet. Politsei saabudes tunnistas ta siiski teo üles – skeem oli selline, et ta peitis rõivad WC-sse, kuhu tuli hiljem järele. 12. juulil märkas turvatöötaja veel üht juba tuttava joonise järgi toimivat isikut. Meesterahvas läks parfüümide osakonda, võttis tooteid ja peitis need õlal rippunud jope alla. Pärast liikus ta vähemkäidavasse kohta, kus kohendas end pisut. Kaubamajast väljudes peeti ta kinni – kaupa oli ta põue endale pistnud 251euro eest. Mõlemad mehed anti üle politseile. G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

Tallinna lennujaamas lennujulgestajana töötav Nika Prokopjeva osaleb Ukraina X-Factori telesaates, mille võitja saab omale lepingu plaadifirmaga ja loomulikult superstaarikuulsuse. Kui Nika Kiievis X-Factori lavale astus ja Sia laulu „Chandelier“ esitas, siis vallandas ta stuudiopubliku ovatsioonid ning kõik neli kohtunikku andsid oma jah-sõna tema edasipääsemiseks järgmisse vooru. Uus esinemine telesaates ootab teda ees 28. juulil. Nika on laulmisega tegelenud juba aastaid. 14aastaselt võttis ta laulmise tõsisemalt käsile. Kundas õppis ta paar aastat muusikakoolis laulmist ja saksofoni. Täna on ta puhkpilli kitarri vastu vahetanud ja on enda sõnul olnud poole kohaga muusik viimased viis aastat. Nika on osa võtnud juba ka mitmest muusikafestivalist, hiljaaegu Valgevenes ja kevadel näiteks Tallinn Music Weekil. Samuti saatis ta oma loo „Fly“ Eesti laulu konkursile. Oleks küll kahju kaotada superstaarimaailmale üks tubli lennujulgestaja, kuid sellegipoolest hoiame Nikale pöialt püüdlustes oma unistuste poole ja soovime talle palju edu! Reimo Raja, kommunikatsioonijuht

Nika Prokopjeva.

G4S SPORDIKLUBI KINKIS LASTEKODULASTELE DISCGOLFI KOMPLEKTID 29. juunil käisid sportlikud turvajuhid Sergei Karelin ja Meelis Kalda külas Pärnu Lasteküla laste suvelaagris. Enam kui 20 last ja nende kasvatajad viidi Tõstamaa mõisaparki discgolfi rajale, kus Sergei ja Meelis tutvustasid neile mängureegleid ja õpetasid kettaid heitma. „Tutvustasime, kuidas mäng käib, ja lasime igaühel proovida. Enamus sai hakkama ja mõnel tuli isegi väga hästi välja,“ rääkis Sergei. G4S Spordiklubi kinkis lastekodule kaks discgolfi korvi ja kümme algaja mängukomplekti. „Üks poiss nimega Rasmus mängis nii hästi, et andsime talle personaalse discgolfi kettakomplekti,“ märkis Meelis. Vahvat kingitust jääb lastekülla meenutama korvidele antud nimed Meelis ja Sergei:)

Pärnu Lasteküla lapsed rõõmustasid väga koolituse ja discgolfi komplektide üle.

G4SI SUVEPÄEVAD KOSTITAVAD MAITSVA TOIDU JA LAHEDA PROGRAMMIGA G4Sikate suve tippsündmus toimub 11. ja 12. augustil Paunkülas Harjumaal. Tänavuste suvepäevade teemaks on „Maad ja rahvad“, menüüs on eksootiliste maade maitsed ja kultuur. Sel ajal, kui Sensor oli tegemisel, valmistusid mõnedki osakonnad suvepäevade üheks olulisemaks etteasteks peaesineja Karl Erik Taukari ja Bändi kõrval. Sest seekord ei tule iseseisvusprogramm mugavalt videost, vaid ehedalt otse lavalt! Jõuad veel end suvepäevadele kirja panna! Uuri lähemalt siseveebist net.g4s.ee.

LAULUPIDU

„Kõige raskem selle peo juures oli

MITTE NUTMA HAKATA.”

TEKST: REIMO RAJA FOTOD: JAREK JÕEPERA, REIMO RAJA, ESME KASSAK

XII NOORTE LAULUPIDU TÕI TALLINNA LAULUVÄLJAKULE 90 000 INIMEST. SEDA ON NIMETATUD KA KÕIGE TURVATUMAKS LAULUPEOKS. TURVALISUSESSE PANUSTAS ROHKEM POLITSEINIKKE KUI KUNAGI VAREM JA LIGI 200 G4S STAFI TURVATÖÖTAJAT. UURISIME TURVAPEALIK KRISTIINA EELMAALT, KUIDAS PIDU LÄKS.

„M

ulle meeldib laulupeol töötada, sest ma saan viimase viie loo ajal minna raadiotorni katusele neid kuulama. Istud kõrvuti demineerijaga, kes ütleb sulle, et kuule mul on ka kananahk ihul,“ jagas noorte laulupeo turvapealik Kristiina Eelmaa suure peoga seotud emotsioone. „Sellist pilti sa tavakülastajana laulupeost iial ei saa.“ Kuigi ligi 90 000 inimese turvalisuse hoidmine on väga suur vastutus, siis tunnistavad paljud G4S Stafi liikmed, et laulupeo emotsioonid ei lähe neistki mööda. „Kõige raskem selle peo juures oli mitte nutma hakata,“ nentis Inga Dimitrijeva. „Olenemata sellest, et värava taga tuli oodata sissepääsu, siis inimesed olid kokkuvõttes õnnelikud,“ ütles Kristiina Eelmaa.

Mulle meeldib see sünergia meie inimeste vahel, kui järjekordset suursündmust turvame. Kõik ajavad üht asja ühe eesmärgi nimel, uuest turvatöötajast valvedivisjoni direktorini. Kõik panustavad suure tahtega. See on äge!“ KRISTIINA EELMAA

„Inimesed tulid peredega ja nautisid seda pidu kõik koos.“ Täiendavat turvatunnet pakkus ja rõõmsamat meeleolu aitas hoida seegi, et suur rahvapidu oli alkoholi- ja ka suitsuvaba.

KÕIK AJAVAD ÜHT ASJA

„Mulle meeldib see sünergia meie inimeste vahel, kui järjekordset suursündmust turvame. Kõik ajavad üht asja ühe eesmärgi nimel, uuest turvatöötajast valvedivisjoni direktorini,“ rääkis Kristiina Eelmaa „Kõik panustavad suure tahtega. See on äge!“ Kõige suurem väljakutse sellise suurürituse puhul ongi õigete inimeste kaasamine ja meeskonna komplekteerimine. Tähtsad on esmased valikud, kellega mida ja kuidas tegema hakatakse. Muuhulgas sai juurde ostetud uued raadiosidevahendid.

G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

LAULUPIDU

LAULUPIDU KOMMENTAARID

Eve Soolepp, personalispetsialist Kuna pakuti ja kutsuti, siis kuis ma ikka minemata jätan! Mul oli tegelikult ju valida, kas lähen nagunii kuulama-vaatama või siis ühendan meeldiva kasulikuga  Ja egas laulupeo projektis osalemine seekord nii lihtne olnud, sest nõuded olid kõrgemad kui mõne muu ürituse puhul. Seega tuli selleks ürituseks pingutada ning ettevalmistus oli põhjalik – laulupeo valguses sai turvakool läbi käidud ja turvatöötaja kvalifikatsioon omandatud. Laulupeol töötamine pakkus kindlasti vaheldust igapäevatööle. Varasemalt olen kaasa löönud Harju rallil ja Horse Show’l, nüüd ka jalgpallimängudel. Minu meelest on see hea võimalus turvatöö olemust näha päris „põllu peal“. See aitab minu enda ametikohal erinevate olukordade tausta paremini mõista tänu praktilistele kogemustele saadud laiemale silmaringile. Sellised ühtsed kogemused kasvatavad ka seda suure pere tunnet ja kokkuhoidmist meie suures meeskonnas.

Brit Tuulik, valvedivisjoni assistent

FOTO: REELIKA RIIMAND

Noorte laulupeol turvalisuse tagamisel ajasid kõik ühist asja. Laulupeo turvapealik Kristiina Eelmaa (teises reas vasakult teine) koos politsei, kiirabi ja päästeametiga laulupeo staabis. Märtsis oli noorte laulu- ja tantsupeo hange ning kohe pärast seda algas intensiivne koostöö ja planeerimine. Sinna olid kaasatud Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, politsei, pääste ja kiirabi. „See aitas ka omavahel tuttavaks saada – näha milliste inimestega koos töötama hakatakse,“ ütles Kristiina Eelmaa.

TURVATÖÖTAJAD ÜLE EESTI

Turvatöötajaid tuli laulupidu turvama üle Eesti, näiteks bussidega Tartust ja Rakverest. Öömaja pakuti kaugemalt tulnutele G4S ühiselamus. Selline suurüritus on kui omalaadne kokkutulek, kus saab muuhulgas teise kandi meeste-naistega juttu puhuda ja olulisemaid uudiseid vahetada ( ja ka suvepäevadele kutsuda!). Kuidas aga pea 200-liikmelise turvameeskonna komplekteerimine suure tööjõupuuduse tingimustes läks? „Inimeste leidmine läks hästi! Lisaks jõudsime ka Ühisteenuseid aidata inimestega, kes aitasid liiklust reguleerida ja parkimist korraldada,“ ütles Kristiina Eelmaa. Kaasatud olid kõik töötajad, kel oli vähegi huvi ja kelle põhitöö seda lubas. Kevadel viidi peamajas läbi mitu koolitust, et inimesi aegsasti ette valmistada. Mõnigi kontori poolelt omandas lõpuks turvatöötaja kvalifikatsiooni, paljud läbisid liiklusreguleerija koolituse. „See mulle väga meeldis, et inimesed olid valmis kaasa lööma, ise pakkusid ennast.“ Kokku oli noorte laulupeo turvalisusega seotud 240 G4S töötajat, kellest 40 läksid omakorda appi Ühisteenustele liiklust reguleerima.

ABIKS KVALITEETNE VIDEOPILT

↓Valvedivisjoni direktor Villu Õun oli noorte laulupeol abis Oru väravates, kus ta rõõmustas väiksemaid laulupeo külastajaid kommide jagamisega.

G4S Staff töötajad Richard Torm, Janari Schwede, Brit Tuulik ja Eve Soolepp vahetamas emotsioone vahetult pärast peo lõppu. super!“ Ka koostöö teiste osapooltega politseist, päästest ja kiirabist kulges ladusalt.

Lauluväljakul aitasid turvapealikul toimuvast pilti ees hoida Agvilioni videovalve, mille pilt jooksis operatiivstaapi. Kus liigub põhimass? Kuhu on vaja ressurssi juurde ja kust võib vähemaks võtta? Kus on probleeme? Selliste küsimuste lahendamiseks oli kvaliteetsest videopildist väga palju abi. Kui küsida, kuidas läks koostöö kliendiga ehk Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega, siis tuleb vastus kiirelt: „Suurepärane! Nad on niivõrd ägedad ja positiivsed inimesed, alati valmis kaasa mõtlema. Aet (Maatee, sihtasutuse juht – R.R) seal eesotsas on

VAID ÜKS PÄÄSTEOPERATSIOON

Laulupeo jooksul tuli teha ainult üks päästeoperatsioon. Mere värava jalgrattaparklas murdus omavahel rattaid kokku ühendanud rattaluku süda ja nii ei saadud oma kaherattalisi sõpru kauni õhtu lõppedes enam kätte. Parkat hallanud G4S „ Julged hoolida?“ töömalevlased teatasid juhtunust G4S turvatöötajale ja Kristiina Eelmaa kaasas operatiivstaabis sündmust lahendama päästjad. Nõmme komando mehed lõikasid rattaluku katki ja rõõmsad ratturid said end lõpuks koduteele seada. Sellega oli päästeoperatsioon lõppenud. Kui küsida turvapealik Eelmaalt, kas midagi saanuks laulupeo turvalisuse osas ka paremini teha, siis tunnistab ta, et kõige keerulisem osa oli infovahetus. „Seda saab alati parandada. Oli infolõike, mis läksid meist mööda,“ selgitas ta. Samuti tuleb alati osata hinnata, milline inimene millisele tööpostile kõige paremini sobib, ehk eelnevalt saab palju ära teha. Euroopa julgeolekuolukorrale otsa vaadates tunnistas Kristiina Eelmaa, et tulevikus tasub turvaväravatesse veelgi rohkem inimesi planeerida. Külastajate asjade läbivaatus võtab aega, kuid seejuures ei tohiks järjekordi liiga pikaks ajada. Rohkemate inimestega saaks seda muret leevendada.

„Julged hoolida?“ töömalevlased aitasid korraldada laulupeoliste rataste parkimist kolmes valvega parklas. Mere väravas parkis päeva jooksul kokku pea pooltuhat ratast.

G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

Tore oli rutiinist välja saada ja kolleegidega koos midagi ka väljaspool kontorit teha. See oli vahva päev koos vahvate kolleegidega. Sellistel sündmustel osalemine suurendab ühtekuuluvustunnet ning võimaldab teenida ka lisaraha. Varasemalt olen käinud ka Harju rallil ja Saaremaa rallil tööd tegemas, sel aastal lähen ka Viljandi folgile. Need on suured sündmused, kuhu on väga palju turvatöötajaid tarvis ja miks ei võiks siis minagi appi minna! Töötades koos inimestega, kes korraldavat sündmuste valvet, tekib tahtmine ise ka kaasa lüüa.

Maarja Kikkas, personalispetsialist Suurepärane võimalus kontorirutiinist väljamurdmiseks. Kogemus pakkus mulle palju meeldivaid töötajaid, kellega iga päev ju kokku ei puutu. Mul on tõesti tore kohata meie tublisid turvatöötajaid ja liiklusreguleerijaid erinevatel üritustel. Mõnegagi jätkub lõunalauas nüüd juttu hoopis kauemaks. Ekstra vahva oli kohata nii suures koguses rõõmsaid ja heatujulisi külastajaid. Olen vahel mõelnud, et on olemas äge vidin sammulugeja, mis näitab sulle kenasti, et õhtuks oled märkamatult astunud näiteks 20 000 sammu, aga keegi võiks välja mõelda ka „tere lugeja“ või „kaunist päeva lugeja“. Sellisel üritusel saaks paari päevaga naeratust ja head sõna jagada rekordilistes kogustes. Varasemalt olen käinud abiks veel Harju rallil, Viljandi folgil ja Horse Show’l.

Liis Raudsep, värbamisspetsialist Mina reguleerisin liiklust ja võtsin osa peamiselt ikka sellepärast, et inimesi oli vaja. Tegelikult oli tegemist väga toreda üritusega, palju rahvast ja meeleolukas, tahtsin sellest kõigest osa saada! Vahetult enne laulupidu läbisin liiklusreguleerija koolituse ja laulupeol sain väga hea praktilise kogemuse. Hästi palju sain ka suhelda töötajatega, kellega igapäevaselt kokku ei puutu – meil on sõbralikud ja abivalmis inimesed!!! Eelnevalt olen käinud Harju rallil pileteid müümas ja Saaremaa rallil rajajulgestajana. Kellele siis ei meeldiks üritustel käia!? Mulle igatahes väga meeldib, see on vaheldus põhitööle ja väike lisa kulub samuti ära.

Valdur Peebo, personalijuht Võtsin laulupeost osa, et aidata kaasa suure rahvapeo õnnestumisele G4Si meeskonna liikmena. Kindlasti aitab turvatöö kogemus paremini lahendada igapäevaseid personalijuhi tööülesandeid. Minu jaoks oli ka oluline saada osa laulupeo melust. Sain taaskord kinnitust, kui suur kaal on turvatöös suhtlemisoskusel – naeratus ja hea sõna aitavad ennetada ja lahendada 99% probleemidest! Sain palju silmast-silma suhelda ka meie töötajatega.

Eerika Õun, personaliosakonna assistent Olen käinud ka varasemalt laulupeol turvamas. Eelmise korra meeldivate emotsioonide ja kogemuste pealt läksin jälle uuesti, et saada vaheldust kontoritööst ja töötada koos teiste kolleegidega, kellega muidu kokku ei puutu. Tundsin, et saan peokülalisi aidata ning nende peo turvalisemaks muuta. Sain ka uue tiimitöö kogemuse koos nende inimestega, kelle igapäevatöö on turvatöö.

KOOLITUS

KOOLITUS LAHENDA JA VÕIDA! Kuna koolituse jõudmine kõigi töötajateni võtab aega, pakume välja paar dilemmat lahendamiseks juba praegu. Vali välja üks või mõlemad dilemmad ja paku oma lahendus – mismoodi käituksid? Kui koolitusel on igal dilemmal mitu vastusevarianti, siis nende dilemmade puhul palume lahendused vabas vormis kirja panna. Viis parima lahenduskäigu saatjat saavad kingituseks G4S hea tava eksklusiivse kruusi! Ootame vastuseid kysimused@ee.g4s.com hiljemalt 22. augustil.

Dilemma: Kellel on õigus? Oled turvatöötaja Vadim ning teostad koos paarimehega valveobjektil, kus on kindel läbipääsurežiim, kontrolli autodele ja kaubadokumentidele. Korraga näed, et paariline eksib kontrolli protsessis ja juhid sellele tähelepanu. Paarimees arvab aga, et ta teeb kõike õigesti, ja teil tekib sõnavahetus, sest mõlemad olete enda oskustes kindlad. Kuidas käitud Vadimi asemel?

Alustuseks testiti dilemmasid "Tuleviku tegija" programmi läbinud töötajate peal.

Dilemma: Klient ärritub

Kuidas käituda olukorras,

Tugiüksuste töötajad pead murdmas ja diskuteerimas erinevate lahendusvariantide üle.

Patrullekipaaž reageerib häirele. Sündmuskohale jõudes saab selgeks, et objekti ümbritseb pea 2-meetrine aed ja väravad on lukus. Seetõttu ei ole võimalik lähemat kontrolli teostada, samas objekt on visuaalselt korras. Häirejuhtimisspetsialistina helistad kliendile ja annad patrullilt saadud info edasi. Selle peale klient ärritub ja teatab: Ma ei ole G4Si palganud enda aeda valvama, vaid enda kodu ja seal olevat vara!“. Kuidas käitud häirejuhtumisspetsialistina ses olukorras?

kus pole üheselt õigeid lahendusi? TEKST: IRENE METSIS, PERSONALIDIREKTOR ESME KASSAK, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTOD: ESME KASSAK, REIMO RAJA

Mis on hea tava foorum? Foorumi eesmärk on muuta hea tava „Mina olen G4S“ veelgi rohkem meie tööelu igapäevaseks osaks. Selline foorum annab võimaluse arutleda igapäevatöös esinevate väärtustega seotud dilemmade üle ning teha kokkuleppeid sobivaima lahenduse leidmiseks. Koolitus on mänguline ja annab võimaluse väikestes gruppides arutleda spetsiaalselt selle foorumi jaoks kirjeldatud G4Si töös ettetulevate eluliste situatsioonide üle. Ühiselt lepitakse kokku sobivamad ja parimad lahendused. Lahenduste leidmisel on kindlad reeglid ja laudkondade vahel ei puudu ka väike võistlusmoment.Tänu sellistele aruteludele muutuvad meie arusaamad parimast käitumismudelist ühtsemaks ning paraneb koostöö erinevate üksuste vahel.

uba mõnda aega personaliosakonnas küpsenud mõte hea tava põhimõtteid üheskoos meelde tuletada võttis sügisel lõpuks konkreetse vormi – hakkame harutama dilemmasid! Kevadel testisime koolitust „Tuleviku tegija“ programmi läbinud töötajate ning juhtkonna peal. Esimene hea tava foorum toimus 16. juunil tugiüksustele ja jõuab kahe aasta jooksul kõigini.

KOOSTÖÖ KÕIGE ALUS

G4S Eesti soovib olla üks parimaid teenindusettevõtteid turvasektoris. Teeninduskvaliteeti mõjutab aga hästi palju see, kuidas töötajad eri osakondadest ja ametitest omavahel tööalaseid situatsioone lahendavad. Suures ettevõttes on alati nii, et ühe töö lõpp on teise töö algus. Kogu ahel kliendist kuni teostuseni sõltub erinevate töötajate gruppide heast ning sujuvast koosööst. Hea koostöö tuleb läbi inimeste vaheliste suhete ja mõistmise – sellest, kuidas me mingeid olukordi lahendame ja millised on meie väärtushinnangud. Selleks, et inimesed paremini koos tööle saada, on kindlasti abiks töökorraldus ja selle sujuvus, kuid väga palju annab juurde, kui vahel üleskerkinud keeruline dilemma ühes kolleegidega lahti rääkida. Üllatus

võib olla päris suur, kui avastame, et mitte me kõik ei näe ega tegutse sarnaselt. Meil kõigil on erinevad väärtushinnangud ja see on hea. Kuid alati tuleks leida just meie ettevõtte jaoks kõige paremini sobiv käitumise viis.

DILEMMAD OTSE ELUST

Selle aasta kevadel aitasid meil paljud head kolleegid mehitatud valvest, sularahaveost ja -töötlusest, patrullist, juhtimiskeskusest, kliendihaldusest, müügist ning tehnikute seast leida üles nende igapäevatöös esilekerkivad olukorrad, millele on alati mitu sobivat ja mitu mittesobivat lahendust. Need igapäeva dilemmad said paberile ning neid kasutame järgneva kahe aasta jooksul täiendkoolitustel. Mõnegi dilemma kirjapanek ja selle võimalike lahenduste kirjapanek küttis töögrupis sedavõrd kõvasti kirgi, et vahel kiputi unustama koolituse eesmärk ja üritati minna süvitsi dilemma algeks olnud päris elus esinenud olukorra lahendamisse. Aga kuidas peaks olema ja kes siis mida valesti ikkagi tegi? See näitab, et ettevõttes toimuv läheb kolleegidele väga korda – oleme õigel teel. Mõni dilemma tundus aga teise osakonna töötajale suisa müstika G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

valdkonda kuuluvat või lihtsalt naljana. Järelikult aitab selline dilemmade üheskoos lahkamine mõista ka oma heade kaastöötajate tegemisi teistel ametikohtadel ning näha enda rolli selles ahelas.

KOOLITUS JÕUAB KÕIGINI

Veel enne suve saime alustada tugiüksuste töötajatega, kes said end asetada nii turvajuhi, patrullekipaaži töötaja kui ka sularahavedaja kingadesse, leidmaks lahendusi keerulistele igapäeva dilemmadele.Koos oli umbes 40 inimest, kes lahendasid laudkondades päris emotsionaalselt erinevaid olukordi ja proovisid leida sobivamaid vastuseid. Kommentaaridena võis tihti kuulda, et kas need dilemmad on tõesti pärit reaalsest elust!  Lõppkokkuvõttes sõltub iga päev klientidega kokkupuutuva inimese töö ka sellest, kuidas teeb tööd raamatupidaja või haldusspetsialist või personalitöötaja. Mida rohkem me mõistame üksteise tööd, seda paremini me suudame teha ka koostööd. Hea tava foorumeid korraldatakse kõigile G4Sil töötajatele kahe aasta jooksul, vahemikus 2017. aasta aprill kuni 2019. aasta detsember.

Helle Eisenschmidt, „Tuleviku tegija“ programmi läbinud turvatöötaja Haapsalust Just reaalsetel situatsioonidel peabki see koolitus põhinema. Koolitus annab palju juurde ka neile, kes pole valdkonnas veel nii põhjalikult tegelenud. Nüansse eri olukordade lahendamisel võib olla mitu. Aga kui me oma grupis lahendusvariandid põhjalikult läbi arutasime, siis otsustasime üksmeelselt ikka meie meelest parima kasuks. Tegelikult peaksid kõik osapooled võitma – mingi kompromiss tuleb teha. Neid olukordi tuleb ikka ette, kui pole ühest head lahendust. Siis pead olema mingil määral psühholoog, et neid hästi lahendada. See oskus on vajalik turvatöös.

Mare Annus, vanemraamatupidaja See oli väga tore koolitus. Selliseid võiks rohkem olla! Meile kõigile osakonnast väga meeldis. Oli nii vaimule kui ka avardas silmaringi. Meil ju kellelgi pole siin turvatöötaja kvalifikatsiooni – saime rohkem tundma õppida turvatöö iseärasusi ja paljud asjad said arusaadavamaks. Tore oli ka see, et grupis olid erinevate osakondade inimesed, kel igaühel oma taust ja teadmised. Rääkisime omavahel võimalikud lahendused rohkem lahti ja jõudsime enam-vähem samale arusaamisele. Meeldis ka koolituse mänguline vorm. Rutiinsele laua taga tööle oli see väga hea ja hariv vaheldus.

VÄRBAMINE

olev juhtimiskeskus, on pidevalt tegemist ka värbamiskeskusel. Tõsi, 24/7 me avatud ei ole, kuid samas pole hetkegi, kui G4Si töökuulutust mõnes värbamiskanalis üleval ei oleks. Seega meie kuulutused teevad tööd ka siis, kui me ise magame. Viimase nelja aasta jooksul oleme kasutanud väga erinevaid kanaleid värbamisreklaami tegemiseks. Nii võib näha G4Si kuulutusi tööjõuportaalides,

Hängerid ühistranspordis.

VIIMASTEL AASTATEL ON TÖÖJÕU VOOLAVUS G4S EESTIS JÕUDSALT VÄHENENUD, SIISKI VAJAME SEOSES UUTE OBJEKTIDE JA PROJEKTIDEGA IGAKUISELT PÄRIS PALJU UUSI TÖÖTAJAID. TÖÖKÄTE LEIDMISE MUUDAB KEERUKAKS MAJANDUSE HEA SEIS, SAMUTI RAHVASTIKUS TOIMUVAD MUUTUSED. KUIDAS SELLISES OLUKORRAS HÄID TÖÖTAJAID LEIDA? TEKST: INDREK SARJAS, VÄRBAMIS- JA PERSONALIJUHT FOTOD: G4S

reklaambännereid internetis, videotöökuulutusi ja hängereid ühistranspordis, töökuulutusi ajalehtedes-ajakirjades ja kaubanduskeskuste videoekraanidel, kuulda klippe raadios ja kohata meid erinevatel tööjõumessidel. Meie üheks suuremaks partneriks on CV Keskus, kus on alati üleval kõik meie ettevõttevälised tööpakkumised ja mille vahendusel enamik kandidaate meieni jõuavad.

Videotöökuulutusi saad vaadata:

• Töö kaubanduses: youtube.com/watch?v=7-__QcHGWOo • Töö patrullteenistuses: youtube.com/watch?v=qve6ByrSujo • Töö juhtimiskeskuses: youtube.com/watch?v=x-uIrIJus-g

Linna peal värbamisreklaami tegemas.

VÄRBAMISVIISE

Viimastel aastatel on G4Sis väga palju panustatud töötajate hoidmisesse ja seeläbi voolavuse vähendamisse (2005. aastal oli voolavus 59,2%, 2016. aasta lõpuks 26,2%). Hoolimata sellest, et voolavus on vähenenud, vajame endiselt igakuiselt päris palju uusi töötajaid. Lisaks voolavusele mõjutavad töötajate vajadust meie valvesse lisanduvad uued objektid, samuti turvatehnikadivisjoni töötajate arvu kasv. Tehnoloogia areng on toonud kaasa vajaduse värvata ettevõttesse tehnilise pädevusega spetsialiste. Näiteks 2016. aastal võtsime iga kuu tööle keskmiselt 47 inimest ja aasta peale kokku 568 uut toredat

kolleegi.

„VÕITLUS“ TÖÖTAJATE NIMEL Majanduse hea seis toob ettevõttele ka ühe suure murekoha – uusi töötajaid on

Aega-ajalt on ikka uuritud mult, kes on need inimesed, kes poseerivad meie töökuulutustel ja astuvad üles värbamisreklaamides. Oleme kasutanud nii G4S Eesti töötajad kui ka kontserni töötajatest tehtud pilte. Kuulumine G4S kontserni annab meile võimaluse kasutada grupi fotosid. G4S Eesti videotöökuulutustes astuvad üles töötajad ise ja mõnegi jaoks on see olnud esimene kord astuda kaamerasilma ette.

G4SI PAKUTAVAD HÜVED

Selleks, et potentsiaalne uus töötaja saaks infot ettevõtte pakutavatest soodustustest ja hüvedest ning vastuse küsimusele „Miks töötada G4Sis?“, oleme kokku pannud töötaja väärtuspakkumise. Kõige rohkem tuntakse huvi G4S Spordiklubi sportimisvõimaluste vastu.

VÄRBAMISSPETSIALISTID NÕUSTAVAD

Muutuv tööturg nõuab nutikaid 568 UUT KOLLEEGI AASTAGA

ISE OMA TÖÖD REKLAAMIMAS

väga raske leida ja ettevõttesse meelitada. Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta I kvartali seisuga Eestis üle 11 200 vaba ametikoha, kuhu organisatsioonid uusi töötajaid otsivad. See tähendab, et konkurents tööandjate vahel on väga tihe. Lisaks annab järjest rohkem tunda, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb, mis tähendab järjepidevat tööealise elanikkonna kahanemist.

KEDA OOTAME TÖÖLE G4SI? G4Sis töötab sõna otseses mõttes läbi-

lõige Eesti ühiskonnast.

Meil on tööl inimesi, kes on just saanud täisealiseks, ja ka neid, kes võiksid tegelikult juba pensionipõlve veeta. Ka hariduse ja eelneva töökogemuse poolest oleme väga mitmekesise töötajaskonnaga ettevõte. Selline mitmekülgsus seab ka värbamisele omad väljakutsed.

KUIDAS POTENTSIAALSETE KANDIDAATIDENI JÕUAME?

Meie värbamisreklaam peab potentsiaalset uut kolleegi kõnetama ja panema teda huvi tundma G4Si ja pakutava töökoha vastu. Tuleb arvestada, et sama reklaam ei kõneta värskelt keskkooli lõpetanut ja üle kolmekümneaastast pereinimest. Olemegi värbamise seisukohast jaganud võimalikud kandidaadid erinevatesse sihtrühmadesse ning vastavalt sellele valinud kanalid, sõnumi ja reklaami. Seda kõike selleks, et meie värbamisreklaam oleks kõnekas ja tekitaks huvi tööpakkumise vastu. Kindlat võluvitsa ei ole ja proovida tuleb kõike, olles kohal seal, kus võib leida võimalikke huvilisi.

TÖÖKUULUTUS TEEB TÖÖD KA UNEAJAL

Nii nagu on pidevalt töös G4Si südameks

G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

Tule tööle

TURVATÖÖTAJAKS Ootame Sind liituma meie meeskonnaga, kui: • oled vähemalt 19-aastane ja kohtulikult karistamata • räägid eesti keelt emakeelena või omad vähemalt B-2 keeletaseme tunnistust Omalt poolt pakume Sulle: • ausaid töösuhteid (õigeaegseid palgamakseid, vastavalt seadusele ületundide ja riigipühadel töötamise tasustamist jne) • brutopalk alates 900 eurot kuus • värbamispreemiat 130 eurot • paindlikku ja osalise tööajaga töötamise võimalust Kui soovid liituda meie meeskonnaga, siis saada enda CV aadressile personal@ee.g4s.com märgusõnaga „turvatöötaja“. Lisainfo saamiseks võid tulla ka meie värbamiskeskusesse aadressil Paldiski mnt 80 või helistada telefonil 651 1787 või 13322. Oleme avatud tööpäeviti 9.00-17.00.

Iga G4Si tööle soovija jõuab ühel hetkel värbamiskeskusesse. Sealsed värbamisspetsialistid Aveliin Kalviste ja Liis Raudsep on meie ettevõtte visiitkaartideks, sest just nemad on tihtipeale kandidaadi jaoks esimeseks kontaktiks. See esimene kohtumine on väga oluline. Kuna meil on üleval palju kuulutusi, siis kandideeritakse sageli mitmele ametikohale ja siinkohal on hüva nõu jagavad värbamisspetsialistid suureks abiks. Lisaks aitavad värbamisspetsialistid valida kõikide kandidaatide seast välja just need, kes vastavad meie esitatud nõudmistele ja kannavad endas G4Siga sarnaseid väärtuseid ja hoiakuid.

VÄRBAMISPREMIA TÖÖTAJALE

Samavõrra värbamiskeskusega vastutab uute töötajate leidmise eest oma meeskonda ka iga juht ise. Lisaks saab igaüks, olles hea kolleeg, anda enda panuse, et saaksime uusi toredaid töökaaslasi. G4S on juba aastaid maksnud värbamispreemiat töötajatele, kelle soovituse alusel oleme turvatöötajana tööle vormistanud uue inimese. Värbamispreemia on 130 eurot, kuid erinevate ametite lõikes võib see mõnel perioodil olla ka kõrgem. Näiteks suvel on värbamispreemia inkassaatori soovitamise eest Põhja piirkonna rahaveoosakonda 300 eurot ning kuni 1. detsembrini julgestustöötaja soovitamise eest Põhja piirkonna lennundusosakonda 250 eurot.

SAMMUD

31 PÄEVA 89 INIMEST 34 603 008 SAMMU

G4Sikad sammumas kevadisel tervisematkal.

Kes sammub kõigest väest,

liiget ei ole, andke teada, paneme kuulutuse üles ja aitame leida tiimikaaslased ja võib-olla ka head sõbrad kogu eluks. Peame tunnistama, et natuke kartsime veel seda, kui täpselt me andmeid saama hakkame. Aga üks meie väärtusi on ometigi ausus! Kui sammud ületasid juba 40 000 piiri päevas ja sinna kõrvale tekkisid 50 000 ja isegi 60 000 sammu, siis küsisime asjaosalistelt ainuüksi uudishimust, kuidas selliseid numbreid saavutatakse. Kes käis kolleegide jaoks terviserada ette valmistamas, kes oli hommikust õhtuni linnailu nautides jalul, kes mängis kirglikult discgolfi ja kes jooksis maratoni. Võimalik!

JULGE HUNDI RIND ON RASVANE

Nii seadsidki julgemad sammujad end 1. mail kujuteldava stardijoone taha ning asusid kolmeste tiimidega samme koguma. Võistlust alustas 29 tiimi ja kuigi vahepeal oli ka väikseid kadusid-ümbermängimisi, siis fi nišisse teatavate mööndustega jõudis samuti 29 tiimi. Isegi kui mõnel kaaskõndijal oli mõõtmisvahend rikkis või lõi jalad sõna otseses mõttes alt ära mõni tervisega

SAAB ÜLE IGAST MÄEST!

seotud mure, siis tiim hoidis ikkagi kokku ja keegi selle nädala sammusaagi lõpuks koju tõi. Kui paljude jaoks oli see lihtsalt enda proovilepanek, mis kasvatas keskmist sammude arvu, siis esikümnesse jõudnud tiimid lähtusid kindlast strateegiast, jälgisid konkurentide tulemusi ja seadsid sammu pealt ringi eesmärke.

34 603 008 SAMMU

Kokku tegid 87 G4Sikat 1 kuuga ehk 31 päevaga 34 603 008 sammu. See tähendab, et iga päev tehti koos üle miljoni sammu ja keskmiseks päeva saagiks kujunes 12 830 sammu. Paljud on jaganud enda rõõmu tiimi ilusast tulemusest ja ilus see tõepoolest on, sest koguni 19 tiimi ületas miljoni sammu piiri. Viimasel võistluspäeval "joonistas" üks päeva tippmargi (üle 60 000 sammu puhtalt sammudes) omanikest, turvatöötaja Aivar Adams maha ka meie logo! Kõige enam samme individuaalselt astus aga parkimiskorraldaja Eve Aunap – kokku 953 898 sammu! Selle tulemusega oleks ta ka üksinda paigutunud igati viisakale 21. kohale. Oma tiimi aitas ta aga tuua kolmandaks.

JA VÕITJA ON …

Võitjatiim oli algusest peale ambitsioonikas, kuigi esimesel-teisel nädalal alles vastavalt kolmandal ja teisel kohal. Seevastu kolmandast nädalast peale troonis Powerpuff Girls ehk Egle Hiius, Mary-Liis Moorbach ja Brit Tuulik kindlalt tabeli tipus ning ületas ainsana ka uhke 2 miljoni sammu piiri (2 025 580). HURRAAA!:) Teisele kohale platseerus kindlalt Sammumistiim Lõunavabariikidest ehk Janek Vana, Helve Lustmets ja Tarmo Rääk (1 987 823) ning kolmanda koha saavutas Veni Vidi Vici ehk Erko Poska, Eve Aunap ja Merit Roosioks (1 915 835). Tegelikult on võitjad kõik, kes väljakutse vastu võtsid ja sest rõõmu tundsid. Sama tavaline kui söömine või hingamine tundub meile see, et saame käia, joosta, hüpata. Paraku kõigil seda võimalust ei ole, olgu põhjuseks haigus, õnnetus või vanadus. Tähistagem siis seda, et saame liikuda nii kaua, kui saame, ja lugegem kokku kõik toredad sammud! Suvel võite seda teha ise ja näiteks vaadata, mitu sammu tuleb kokku aias peenraid rohides või metsas marjul käies. Või rännates mööda ilma ringi. Koos G4Sikatega loeme oma samme uuesti kokku juba sel sügisel.

OSALEJATE KOMMENTAARE

G4S EESTI KORRALDAS MAIKUUS SAMMUVÕISTLUSE, MILLEST SAID KÕIK TÖÖTAJAD SÕLTUMATA AMETIST JA ASUKOHAST SOBIVA MÕÕTMISVAHENDIGA KOLMELIIKMELISTES TIIMIDES OSA VÕTTA. VÄLJAKUTSE VÕTTIS VASTU 29 TIIMI, KES SAMMUSID ÜHESKOOS KOKKU 34,6 MILJONIT SAMMU. VÕISTLUSEST KIRJUTAB IDEE PÕHIAUTOR MARGIT SEDRIK.

TEKST: MARGIT SEDRIK, TURUNDUSSPETSIALIST FOTOD: ESME KASSAK, MARY-LIIS MOORBACH

len oma elus järgi proovinud mitmeid väga eripalgelisi spordialasid – ikka selleks, et ennast liigutada ja veidike pikemalt tervelt elada. Iluuisutamine, peotants, moderntants, kuus aastat aeroobikat, erinevad muud rühmatreeningud (kickbox-aeroobika, shaping, zumba), mõni aasta joogat, ujumine, kikkpoks, korvpall, suusatamine, jäähoki, saalihoki, kõik koolikohustuslikud kergejõustikualad ja muidugi olen minagi jõusaalis käinud. Kindlasti jäi midagi loetelust väljagi, kuid kõiki neid olen harrastanud mõnest tunnist kuni mõne aastani. Kas minu püsimatu loomu või kes teab mille tõttu ei ole ükski neist minuga jäänud. Siiski on üks liikumisviis, mida harrastan iga päev ja seda üheksandast elukuust saati. Muidugi käimine!

MIDA, MILLAL, MIKS, MILLEGA, KUIDAS JA KELLELE?

Seega, kui hakkasime arutama, mida sportlikult inspireerivat, meeskonnavaimu tugevdavat ja liikumist propageerivat G4Sis ette võtta, jäi ikka-jälle ette juba mitu aastat õhus rippunud sammuvõistluse idee. Nii mõnedki takistavad küsimused, mis siin alapealkirjas üles loetud said, olid siiani head algatust takistanud. Seekord asju läbi arutades otsustati siiski proovida. Suurim murekoht – millega mõõta ja loomulik mure selle üle, kas kõik ikka saavad osaleda, sest võib-olla pole mõõtjat – sai samuti lahenduse. Tänapäeval on ju igaühel taskus mõni nutividin, mis iga tehtud liigutuse nii või teisiti kokku loeb ja kaardistab. Mina näiteks lugesin oma samme hoopis täiesti tavalise päevinäinud pedomeetriga.

See on mugav, sest kinnitub riiete külge. Kallist aktiivsusmonitori ma endale osta ei soovinud, samas pidasin rattasõidu üle arvet telefoni sisseehitatud programmiga ning ujumise panin kirja lihtsalt ajana, mille arvutasin ringi sammudeks. Tükki see lugemine-arvutamine küljest ei võtnud, aega nõudis kokku umbes 5 minutit nädalas. Kurvad olid vaid need päevad, mil sammulugeja maha ununes ja hea mitu tuhat sammu lugemata jäi. Sest kui sa just suuremat sorti matkasell ei ole, siis loeb absoluutselt iga samm mille astud  Teine suurem mure – kuidas saada kokku tiim – lahenes tegelikult paremini, kui arvata oskasime. Kokku pandi nii oma toa- ja osakonnapõhiseid, sõpruskonnapõhiseid tiime kui ka nendest, kes igaüks ise linnas asusid. Järgmisel korral soovitame olla isegi julgemad – kui kolme G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

Mary-Liis Moorbach, Brit Tuulik ja Egle Hiius kõndisid üheskoos üle 2 miljoni sammu.

Ksenia Kiseljute: "Katsusime tublid olla. Ja kui ei istu arvuti taga, vaid oled puhkusel ja avastad teist linna, siis on kohe teised tulemused." Diana Paakspuu kirjutab, et nende tiimi kimbutasid erinevad vigastused, kuid tiimile püstitatud eesmärk saavutati sellest hoolimata, abiks muidugi ka tublidele palneerijatele kohaselt üks korralik tabel. "Oma eesmärgi teha kolme peale 1 miljon sammu saime täis, mis oli algusest peale meie ainus eesmärk ehk võistelda iseendaga. Seega meel on väga hea, et osalesime ja suur aitäh sellise toreda ettevõtmise korraldamise eest!" Egle Hiius: "Tahtsime kindlalt 2 miljonit täis saada " Inga Dmitrijeva: "Pean mainima, et olen meie tiimi üle väga uhke, sest meie eesmärk saada 1miljon sammu kuu aja jooksul sai täidetud! HURAA!! " Kiidusõnu jagub tal ka tiimikaaslasele Aivar Adamsile, keda nimetab lausa kangelaseks.

Diplomid ja medalid parimatele sammujatele.

Dagmar Übner sõnapatsutuse peale, et on tubli tiimihinge üleval hoidja: "Ikka-ikka vahva ürituse nimel (vihje: võiks veel korraldada ;)) anname parima ."

SPORTLIK HOBI

Jalgpallis ainult tüdrukud? TEKST: KADI KISAND, KRISTEL SAARM FOTOD: KADI BOGDANOVA, EVE-LY SALURAID

NAISTE JALGPALLI EDENDAMISEKS ERGUTATAKSE TÜDRUKUID JUBA MAAST MADALAST. ON ERALDI TRENNID, LAAGRID, PEREPÄEVAD. SIIS AGA, KUI JALGPALLIGA HAKKASID TEGELEMA JUHTIMISKESKUSE VAHETUSE JUHI ASETÄITJA KADI KISAND JA TEHNILINE SPETSIALIST KRISTEL SAARM, OLI NAISTE JALGPALL VEEL ÜSNA TUNDMATU NÄHTUS. NÜÜD MÄNGIVAD NAD ÜHES, FC ERR TIIMIS.

Hõbe on ka väga kirgas medal! Võistkond on selle aja jooksul teinud suure sammu edasi ja mina loodetavasti ka. Oleme liikunud rahvaliiga esituumikusse, eelmisel aastal jäime napilt Keila JK-le alla fi naalmängus, kus lisaajal selgitas võitja penaltiseeria. Natukene küll oli kahju, aga olgem ausad, hõbe on ka väga kirgas medal. Ja nüüd oleme alustanud uut hooaega, kus eelmise aasta kripeldama jäänud fi naalmängu vastane Keila JK on praeguseks alistatud meie kodustaadionil, kuid veel seisab ees mäng Keilas. Loodame, et sellel hooajal suudame olla vähemalt sama tublid kui eelmisel. Aga kuna pall on ümmargune, siis juhtuda võib kõike ja jalgpallis võitjat ennustada hooaja keskel oleks rutakas.

Lapsena mändide vahel Jalgpall ilmus minu huviorbiiti juba varajases lapsepõlves, kui suvevaheajal Mustamäe koduõues koos sõbranna ja naabripoistega jalgpalli mängima hakkasin. Mängitud sai mändide vahel mõttelisel väljakul, kus väravapostideks olid samuti männid ja mis kõige põnevam... ka keset mõttelist väljakut oli üks suur mänd, millega päris palju kokku põrgati ja erinevaid vigastusi saadi.

Vigastuse tõttu 10 aastat pausi Pärast keskkooli lõpetamist, samal suvel, murdsin jalaluu ning ortopeed ei soovitanud mul enam jalgpalli mängida. Möödus kümme pikka aastat. Mõtetes olin juba täielikult loobunud oma suurest unistusest veel kunagi tulevikus seda imelist mängu mängida, kui ühel 2014. aasta sügisööl nägin und, et otsisin kapist üles oma jalgpallikaitsmed. Hommikul ärgates tundus see mulle väga naljaka unenäona. Kuid kolm tundi hiljem saatis üks tuttav mulle Facebooki kirja ning kutsus trenni – mängima jalgpalli rahvaliigasse. Olin kindel, et see ei saa olla juhus, et olin just samal ööl sellist und näinud. Pärast mõningast mõtlemist otsustasingi jalgpalli tagasi minna, küll lõpuks teise trenni seoses sobivamate aegadega.

Meeldejääv Soome 100 matš Nii Kadi kui ka Kristel nimetavad aasta meeldejäävaima mänguna Eesti-Soome 100+ maavõistlust, kus ühe päeva jooksul peeti maha rohkem kui sada võistlust eestlaste ja soomlaste vahel, tähistamaks Soome Vabariigi 100 aasta juubelit ja Eesti Vabariigi peatset, 2018. aastal täituvat, 100 aasta juubelit. FC ERR astus vastamisi Soome harrastajatega FC Afrodite ja võitis mängu seisuga 7:0. „Meie võistkonna jaoks oli see väga erakordne sündmus, kuna esindasime Eestit esimest korda ning mäng toimus väga haruldase sündmuse auks,“ märkis Kristel. „Pidulikkust sellesse päeva lisas kindlasti mängu eel mängitud Eesti ja Soome riikide hümnid, mida võistlustulle astujad innukalt kaasa laulsid,“ lisas Kadi. Isamaalisust jagub aga trennidesse muulgi ajal, sest FC ERR koduväljak asub Snelli staadionil Pika Hermanni torni läheduses, kus kevaditi ja sügiseti trenni tehes kõlab lipu langetamise ajal „Mu isamaa on minu arm“.

Trennist uued ägedad tuttavad Pole aga halba ilma heata, nii leidsin ka mina oma uuest võistkonnast mitu tuttavat. Üheks tuttavaks osutus minu hea kolleeg Kadi Juhtimiskeskuse päevilt, lisaks veel üks võistkonnakaaslane FC Flora naiskonna päevilt ja mitu teist tuttavat. Nüüdseks olen juba 3 aastat saanud jälle tegeleda lemmikhobiga ja, mis kõige tähtsam, maailma kõige lahedamas võistkonnas!

KRISTEL SAI UNES ILMUTUSE JALGPALLI KOHTA

FC Flora „igavesed kolmandad“ Hiljem, veidi vanemaks saades, kutsus üks koolikaaslane mind endaga koos trenni. Nagu selgus, oli selleks kohaks FC Flora tüdrukute võistkond, mida Flora naiskonna liikmed omast vabast ajast juhendasid. Mõne aja möödudes liikusin tüdrukute võistkonnast edasi juba naiskonna ridadesse, mängides seal jalgpalli kokku 7 aastat. Me olime tol ajal nn igavesed kolmandad ja seda aega

jääb mulle meenutama palju pronksmedaleid Eesti meistrivõistlustelt.

KADIT PAELUSID TOOMPEAL LUMESAJUS JALGPALLI MÄNGIVAD NEIUD

Kristel Saarm ja Kadi Kisand jalgpallitrennis. G4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

Lemmikala telekast Jalgpall on meeldinud mulle lapsepõlvest saadik. Suvistel koolivaheaegadel vanaema juures olles vaatas onu telekast alati jalgpalli, kui suuremad võistlused olid. Sättisin ka end koos temaga teleka ette vaatama

ja sellest ajast mulle jalgpall meeldima hakkaski. Toona mängisid sellised suurnimed nagu Jürgen Klinsmann Saksamaa ja Diego Maradona Argentiina eest – nemad kaks jäid kõige eredamalt meelde. Tuttav kutsus trenni Kuna Eestis oli sel ajal naiste jalgpall veel suhteliselt tundmatu nähtus, siis ma ei arvanudki, et võiksin ühel päeval jalgpallitrenni minna. Kuna mulle meeldisid ka võitluskunstid, siis kooliajal tegelesin pisut judoga, hiljem karatega. Jalgpall leidis tee minu juurde ise. Nõmme Kalju klubi juurde oli loodud naiskond ja üks tuttav kutsus treeningutele, sest vastloodud naiskonda oli liikmeid vaja. Otsustasin minna proovima. Aasta oli vist 2006. Nõmme Kaljus olin 3–4 aastat. Siis lõpetasin ja järgnevad aastad jalgpalliga ei tegelenud Facebooki abiga uuesti trenni 2014. aastal liitusin rahvaliigas palliva tiimiga FC ERR. Sattusin sinna Facebooki abiga . Üks sõber jagas fotosid, kuidas kamp tütarlapsi Toompea müüride taustal lumesajus jalgpalli mängis. Uurisin talt kohe, millega tegemist. Kuna soov jalgpalli

mängida oli endiselt olemas, aga mitte enam meistriliiga või esiliiga tasemel, siis rahvaliiga oli selleks igati sobiv koht. Kokkuhoidev tiim Vastuvõtt oli äärmiselt soe. Juba esimeses trennis oli tunne, nagu kuuluksin naiskonda kaua aega. Ei tekkinud hetkekski tunnet, et olen uus ja esimene trenn. Algselt oli tiim kokku pandud ERR töötajatest, aga kuna neil väga palju jalkatrenni huvilisi polnud, siis hakati vastu võtma ka liikmeid väljastpoolt ERRi. Meil on väga lahe ja kokkuhoidev tiim. Nii tihti, kui graaﬁ k lubab Trennid toimuvad 2 korda nädalas, kuid graafi kujärgse töö tõttu (4 tööl ja 4 vaba) jäävad mul kahjuks pooled trennipäevad vahele. Kui ühel kuul saan trenni 6–7 korda, siis järgneval kuul kõigest 2 korda. Sellest on tõeliselt kahju. Siis ei jäägi muud üle, kui vahepeal lihtsalt jooksmas käia. Miks jalgpall? Mis saab olla paremat, kui värskes õhus meeldiva seltskonnaga ringi lipata ja palli taga ajada 

NÕUANNE

NÕUANNE KAJA JA DISCGOLF

NÕUANDEID ALGAJALE KETTALENNUTAJALE

Esimest korda mängis Kaja discgolfi 2015. aasta hilissügisel venna sünnipäeval Jõulumäel Pärnumaal. „Tulemus polnud kiita, aga vahva oli!“ Siis tuli talv peale ja läksid veel mõned kuud, enne kui ta 2016. aasta suve keskel uuesti ketaste lennutamise juurde jõudis. Sellest ajast on Kaja üsnagi aktiivne mängija, sest kui korra sellele mängule sõrme juba annad, siis lahti enam ei saa. Ta teeb trenni ja õpib kettagolfi Eesti esinumbri Silver Lätti käe all ning võtab aktiivselt osa ka erinevatest võistlustest. G4Si kevadisel discgolfi meistrivõistlustel võitis Kaja naiste arvestuses esikoha, sügisel jäi veel alla Viktoria Kossenkovale. „Discgolfi mängides suhtled hästi paljude inimestega, igal mängul jälle uued näod. Võisteldes meeldib mulle mõelda, et võistlen küll teistega – tema nii palju, mina nii palju –, aga tegelikult lähed rinda pistma rajaga. See filosoofia mulle sobib, aga alati ei õnnestu. Iga mängija vaatab, keda võidab ja keda mitte. Aga tegelikult loevad minu oskused ja rada.“ Discgolf viib erinevate radadega kaunitesse kohtadesse üle Eesti, pakkudes väga mõnusat emotsiooni. Seda mängides saab kindlalt kätte ka soovitusliku 10 000 sammu päevanormi. „Looduse poolest on kõik rajad võrratud. Elult polegi midagi paremat tahta!“

DISCGOLF ON PÖÖRASE KIIRUSEGA POPULAARSUST KOGUNUD SPORDIALA, MIDA SOBIB HARRASTADA VANUSEST, EAST JA SOOST SÕLTUMATA. SAMUTI EI NÕUA SEE SUURI KULUTUSI EGA KA EELNEVAT SPORTLIKKU ETTEVALMISTUST. MIDA AGA SELLE ALAGA TEGELEMA HAKKAMISEL VÕIKS TEADA? OMA SOOVITUSI ANNAB G4SI NAISPERE SEAS DISGCOLFI ÜKS OSAVAMAID MÄNGIJAID, FINANTSPLANEERIMISE JA -ANALÜÜSI OSAKONNA PEASPETSIALIST KAJA ETS. TEKST: ESME KASSAK FOTOD: MEELIS KALDA, SHUTTERSTOCK

Emotsionaalne mäng. Kaja

tunnistab, et alguses ei osanud ta discgolfist midagi arvata, kuna tekkis seos tavalise golfiga, mis tundus tema jaoks liiga peetud. „Viskad mingit mõttetut ketast ja välja elada ei saa!?“ kartis Kaja alguses. Õnneks saab küll. Kuigi oma etikett on ka discgolfis, on „emotsioone erinevalt päris golfist lubatud väljendada“. Kaja sõnul on tegemist väga kaasahaarava mänguga: „See „plõks“ käib väga lihtsalt ja mäng imeb endasse, nii et aru ka ei saa. Diagnoos: discgolf.“

Reeglid ja etikett. Ole sa eestlane, soomlane või ameeriklane, proff või oma lõbuks mängija, tuleb discgolfi mängides pidada kinni kindlatest reeglitest. Kasutatav sõnavara ja mängu põhimõte on sarnane päris golfiga: rajad, puttamine (kõnekeeles ka puttimine), parid. Kaja rõhutab omakorda, et nii austusest spordi vastu kui ka ohutuse tagamise seisukohast on vaja mängu- ja elementaarsetest viisakusreeglitest alati kinni pidada. Näiteks ühes poolis ei tohiks üle 5–6 mängija korraga olla („eriti kui ja algajad pundis“) ning ketta maandumiskohas, kui mängitakse sama kettaga edasi, tuleb markerit kasutada. Sarnaselt päris golfiga tuleb kõvasti hüüda („Ketas!“) viske puhul, mis võib teisi mängijaid rajal ohustada. Ketas võib suure hooga päris korraliku kiiruse saavutada. „Draiver liigub minul kiirusega 80–90 km/h,“ märgib Kaja. Loeb õige tehnika. Ehkki discgolfi ketas on mõneti sarnane frisbiga ehk lendava taldrikuga, on tehnika selle lennutamisel hoopis teine. „Kui tahad selle alaga tegeleda, siis tee tehnika korralikult 18

Võta osa discgolfi koolitusest G4Si suvepäevadel! 11. augustil toimuvad Paunkülas G4Si suvepäevad. Programmi kuulub ka discgolfi koolitus, mida viivad läbi discgolfi mängijatest head kolleegid, nende seas ka Kaja Ets. Kaja Ets koos kolleegi Peeter Torimiga ketast lennutamas. rima mängija tuju nulli viia. „Mitu ketast peab kaotama, et ei tunneks end nii masendunult?“ küsib Kaja retooriliselt.

Discgolf, ka kettagolf või taldrikugolf, on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid on üsna sarnased palligolfi omadega, ainult varustus on teistsugune. Discgolfi mängitakse umbes 40 riigis üle maailma. (Allikas: Wikipedia)

selgeks!“ soovitab Kaja. „Leia õpetuste ja enda sisetunde vahel kompromiss. Ketta õigesti käes hoidmisest algab kohe parem mäng.“ Häid õpetusi leiab vabalt internetis, ka eesti keeles, nii et saab omal käel endale sobivas tempos õppida ja katsetada. „Youtube on huvitavaid videosid täis. Kõik maailma esinumbrid mängivad omamoodi. Aga üle mõtelda ka ei tohi.“ Heaks mänguks on tähtis nii ketta viskamise oskus kui ka füüsiline ja vaimne vastupidavus.

Kui ketas kaob võssa, tiiki, eramaale. Kirjuta iga-

le kettale sisse oma nimi ja kontakt. Kui ketas lendab kuhugi võssa, mine võimalusel kohe järele, sest pärast enam nii täpselt ei mäleta, kuhu see maandus. Kui on eramaa, kuhu sisenemine on keelatud, siis tuleb leppida vähemalt ajutise kaotusega ja loota, et tänu kettale kirjutatud andmetele leiab taldrik tee koju tagasi. Mõne lemmikketta kaotus võib aga ka paG4S EESTI AJAKIRI | JUULI-AUGUST NR 11 (139)

Rajad üle Eesti. Discgolfi radu leidub üle Eesti, erineva raskustaseme ja maastikuga. Mängu harrastades avaneb Eestist hoopis teise nurga alt ja võid avastada uusi kauneid kohti. Enamasti on rajad 9 või 18 korviga, kuid see number võib ka erineda. Suurem osa radu on tasuta, nii et leia endale sobivaim ja asu harjutama! Alustuseks on soovitatav maad uurida, sest kui startida liiga keerukalt rajalt, ei pruugi head tõuget edaspidiseks saada. „Kuula maad näiteks Facebookis vastavates gruppides või küsi tuttavatelt. Discgolfi mängimine tähendab palju suhtlemist. Nõmme rada on pigem keerukam, aga kusagilt tuleb alustada. Hea lühike rada on Sauel pargis. Keila rajal on vaheldumisi kergeid ja raskeid kohti, koridore, tõuse ja languseid. Saku on avatud alal, aga see on avatud ka tuultele, lisaks on mitmeid veekogusid, kuhu võib ketas sattuda. Eks igaüks peab leidma oma, sest maitsed on erinevad! Tore rada on Kõr-

vemaal. Ise tahan kindlasti veel Kuutsemäele minna – väga intrigeeriv keerukas rada. Männiku, Kiiu, Paunküla, varsti ka Muraste – valik on lai ja laieneb üha.“

ja marker. Selga sobib Kaja sõnul tavaline spordiriietus, aga ka spetsiaalne riietus on väga mugav. „Lötakate dressipükstega rajale minna ei sobi,“ muigab ta.

Ketaste arv. Kaja kinnitab, et ala

Iga ilmaga. Ehkki parim aeg

saab harrastama asuda kas või kahe kettaga. „Ühe kettaga on tegelikult võimalik täiesti erinevaid lennujooni saavutada. Tean inimesi, kellel on väga head tulemused oma kahe kettaga. See võib tunduda imelik, aga on võimalik. Minul on alati kaasas umbes 15 erineva kaalu, lennujoone ja otstarbega ketast.“ Erineva ketta kasutamise võivad tingida ka ilmastikuolud.

Varustus. Erinevalt nii mõnestki teisest spordialast on discgolfiga alustamine üsna rahakotisõbralik. „See on muidugi nali, sest kettapoest ilma uue plastikuta ikka ära ei tule,“ naerab Kaja. Samas võib alguses kettaid ka laenutada, et leida endale sobivaim. Kui huvi ala vastu on juba suurem ja kettaid koguneb, siis tasub mõelda spetsiaalse seljakoti soetamisele, kuhu mahuvad mugavalt nii kettad, kuivatusrätikud nende jaoks kui ka veepudel

discgolfi mängida on ikka suvisel ajal, saab seda ka talvel mängida ja isegi pimedas. Selleks saab oma kettaid täiendada LED-lampidega. Lisaks on saadaval erilisest plastikust pimedas helendavad kettad, mida UV lambiga enne viset laadida saab. Kaja näiteks soovitab mängukotti kaasa pista ka kindad, et oma järge oodates ei peaks külmetama jaheda ilmaga.

Klubisse. Kui huvi on juba suurem, siis soovitab Kaja liituda mõne klubiga, võtta osa üritustest ja võistlustest. Nädalamängud õpetavad ja arendavad. Mis värk nende kettidega ikkagi on? Ketid korvi ülaosas

aitavad ketta paremini korvi „imeda“. Ega sellest enne aru saagi, kui pole mõned korrad üritanud ketast korvi visata 

VARIA NUPUTA!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid? Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si torusalli ja veepudeli. Saada vastus hiljemalt 16. augustil kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

NAGU KAKS TILKA VETT!

1 2

Aivar Niiholm

laulja

4 5 6 7 8

Dave Grohl laulja

9 10 11

Küsimused 1. Kaanestaar 2. Jagab häid soovitusi algajatele discgolfaritele 3. G4Si hea tava 4. Koht, kus toimuvad 11. ja 12. augustil G4Si suvepäevad 5. Koht, kus toimus II kvartali parimate turvatöötajate tänuüritus 6. Kolleeg, kes sammuvõistlusel kõndis üksinda ligi miljon sammu 7. G4Si 2017. aasta parim tennisist 8. Kolleeg, kes armastab jalgpalli mängida 9. Vidin, mis jälgib autos ohutu ja säästliku sõidu põhimõtteid 10. G4Si tunnuslause 11. Olukord, kus tuleb valida samaväärsete võimaluste vahel

Tule G4Si suvepäevadele! „Maad ja rahvad“ 11.–12. augustil Paunkülas Harjumaal

Eelmise ristsõna vastus oli "Tule suvekatele!". Aitäh kõigile vastajatele! G4S termoskruusi võitis Külli Viherpuu.

SUVEPÄEVADE MENÜÜS: • Eksootiliste maade kultuur ja maitsed (Tai, Hiina, India, Aafrika, Mehhiko, Hispaania, Brasiilia) • Päevajuht koomik Stewart Johnson • Tegevusi nii spordisõpradele kui ka meelerännakute otsijatele • Kalapüügivõistlus • Discgolfi koolitus • Divisjonide etteasted • Karl Erik Taukar ja Bänd • Ja muidugi palju häid kolleege! SUVEPÄEVALISI REGISTREERIVAD:

Suvepäevadele kirja pannes anna teada, kas tuled oma transpordiga või ettevõtte bussiga, samuti palume ette registreerida end ööekspressile. Lisainfot leiad siseveebist: net.g4s.ee!

Põhja piirkonnas Kristiina Alliksaar 651 1700 Brit Tuulik 651 1900 Sjubhana Salimova 651 1800 Ene Kloch 651 1555 Ida piirkonnas Sveta Veedla 651 1600 Lõuna piirkonnas Kristina Ljamina 651 1641 Lääne piirkonnas Vija Raadik 651 1698