G4Si ajakiri Sensor november-detsember 2017

November-detsember 2017 | NR 11 (139)

G4S EESTI AJAKIRI

BRIT TUULIK

ÜRITUSTE PERENAINE

TÖÖ JUHTIMISKESKUSES

MÜÜDID JA TEGELIKKUS

E-TEHNIK

TEHNIKU MUGAV ABILINE

Ilusat pühadeaega!

NARVA ERI: Pildireportaaž

Põnevate hobidega Vassili Kurgin

PARIMAD FOTOD: ESME KASSAK

III KVARTALI PARIMAD TURVATÖÖTAJAD 20. oktoobril tänasid valvedivisjon ja sularahadivisjon oma kvartali parimaid töötajaid Maarjamäe lossis. Pärast tänuürituse pidulikku osa pakuti tublidele kolleegidele suupisteid ja G4Si torti, seejärel mindi üheskoos uudistama vastavatud ja juba suurt populaarsust kogunud Eesti Filmimuuseumi. Suur tänu!

Ljudmila Barabanova Sirje Rämmeld Vassili Kurgin Õnne Pallotedder Tanel Pak Arne Koiduste Mary-Liis Moorbach Jevgeni Sokolov Veljar Jurkatam Aleksei Lisitšjonok Jevgeni Ljubarets Rivo Nigul Andres Lipp Raivo Viidu Indrek Oper Galina Šatskaja Matis Läns Grethel Kasesalu Sergei Krivkov Jaanus Raun Riivo Laidam Elvira Elisabet Sapert Tatjana Grekov Ljubov Boroditš Denis Bartoš Urmas Sõna

Ida piirkonna turvatöötaja Ida piirkonna turvatöötaja Ida piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Lõuna piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Põhja piirkonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Lennundusosakonna turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Patrullteenistuse turvatöötaja Juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist Sularahadivisjoni Lõuna piirkonna vanemkassiir Sularahadivisjoni Põhja piirkonna vanemkassiir Sularahadivisjoni Lõuna piirkonna turvatöötaja Sularahadivisjoni Põhja piirkonna turvatöötaja

Ekskursioon Eesti Filmimuuseumis.

Teenistusjuht Argo Raag tänab patrulli turvatöötajat Tanel Pakki.

G4S Eesti III kvartali parimad turvatöötajad Maarjamäe lossi õuel.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

SISUKORD 2 3 4 6

GALERII. Kvartali parimad JUHTKIRI. Irene Metsis UUDISED. Tubli töö. Lühiteated JUHT. Valev Tõnisson analüüsib nii numbreid kui ka inimesi

10 VÄRBAMINE. Töökuulutustest otse ja ausalt

12 E-TEHNIK. Tehniku mugav abiline aktiivselt kasutuses

14 JUHTIMISKESKUS. Müüdid ja

tegelikkus. Tule proovipäevale!

17 PERSOON. Brit Tuulik viib põnevatesse paikadesse

20 KÜLASKÄIK. Turvatöö Narva moodi 22 HOBI. Vassili Kurgin kehastub vabal ajal keskaegseks sõdalaseks

24 TURVALISUS. Millal eelistada mehitatud valvet?

25 MINU RAHA. Mida peaksid teadma seoses tulumaksuvaba miinimumi muutumisega

26 PÜHADEAEG. Teeme head! Jagame

jõulupakke G4Si lastele ja suurperedele

28 VARIA. 2 tilka vett, nuputamist.

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Viljar Vallner Eerika Õun Irene Metsis Indrek Sarjas Aune Martmaa Kaja Issaenko

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

Teistmoodi lähenemisega teised tulemused

O

len viimasel ajal tänu meie töötajate koolitamisele palju mõtisklenud enesetäiendamise, millegi uue teada saamise ja õppimise teemadel. Teisel poolaastal oleme läbi viinud üle kümne G4Si hea tava foorumi umbes 450 inimesele.

Mis on üldse hea tava foorumite mõte? Eks ikka töötajate kaasamine ja üheskoos erinevate väärtushinnangute lahkamine, mis paneb kaasa mõtlema ja hiljem kas teadlikult või alateadlikult teistmoodi käituma. Kui saame oma seisukohtade üle koos arutleda ja vahel lausa vaielda, siis erinevad arusaamad kinnistuvad. Need omakorda aitavad meil kõigil teha parimaid valikuid tööalaste situatsioonide lahendamisel.

Foorumid on kaasa toonud palju arutelusid, alates küsimustest koolituspäeva alguses, et miks see kõik vajalik on, ja lõpetades päeva lõpus tõdemusega, et tegelikult oli päris tore ja see polnudki nagu päris koolitus.

On selge, et täiskasvanud inimesele ei ole mõtet lugeda loengut, vaid tuleb anda võimalus endal arvata ja kaasa rääkida. Nii oleme ka meie võtnud suuna koolituste võimalikult praktilisele ülesehitusele. Oleme õppinud ise ja andnud võimaluse teistele proovida kõike seda uut.

Vaadates aga laiemalt aastale tagasi, siis tehtud on päris palju. Suurt rõõmu valmistavad kindlasti rahulolu-uuringu tulemused. Töötajaid, kes on G4Siga rahul, on kõvasti rohkem kui varasematel aastatel. Kuid suur töö seisab meil veel ees. Inimestesse tuleb endiselt panustada. Rumaluse tipp on teha samu asju ja oodata teistsuguseid tulemusi. Selle Albert Einsteinile omistatud mõtte võiks igaüks meist võtta endale uuest aastast väljakutseks ja teha miks mitte juba täna midagi teisiti, täiesti uutmoodi või lihtsalt läbimõeldumalt ja nutikamalt.

Sama väljakutse võtame G4Sis endale järgnevaks kolmeks aastaks. Juba järgmisel aastal on suurema tähelepanu all füüsiline töökeskkond ja töövahendid ning suurem panus tehnoloogia kompetentsi kasvatamisse. Kuidas see kõik täpselt välja hakkab nägema, seda näitab aeg. Mina igatahes usun, et seades endale ambitsioonikaid eesmärke ja igapäevaselt pingutades on võimalik saavutada häid tulemusi.

Järgneva kolme aasta eesmärgid on: 1. Olla eelistatuim tööandja turvasektoris.

2. Tagada teeninduskultuuri väärtustav sisekliima.

3. Omada turvatehnoloogia kõrgeimat kompetentsi Eestis.

Seniks aga, kuni kestab veel aasta 2017, soovin kõigile rahulikku jõuluaega. Võtke korraks aeg maha ja ärge unustage inimlikkust enda ümber. Hoolige ja märgake! Sest just väiksed asjad on need, mis lähevad korda ja omavad vahel kõige suuremat mõju.

IRENE METSIS personalidirektor

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Vassili Kurgin Foto: Esme Kassak

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|3|

UUDISED

Ronald Rozin – Aasta Sekkuja If Kindlustuse korraldatud tunnustusüritusel „Aitame Eesti turvaliseks“ kuulutati 8. novembril aasta sekkujaks Ronald Wilhelm Rozin, kes lisaks tööle G4Si patrullis panustab kogukonna turvalisusesse abipolitseinikuna ning sekkub vajadusel ka eraisikuna. Nominendiks esitas Ronaldi G4S ja meil on väga hea meel, et tema tublid teod pälvisid sellise tunnustuse.

Kokku anti If Kindlustusele teada ligi 60 inimesest, kes oma vabast tahtest ja ajast on panustanud meie kõigi turvalisusesse. Ronald osutus üheks kõige silmapaistvamaks abistajaks, keda tänati 1000-eurose reisitšekiga ja tasuta kindlustusega. Ronald märkab ja sekkub vajadusel ka oma vabast ajast, et tagada kaaslinlaste turvalisus. Nii sattus ta suvel peale, kui kohalik noortekamp vandaalitses kiriku juures. Samuti on ta vabast ajast aidanud lahendada kohalikule kogukonnale palju muret teinud röövimisi. Ükskord hakkas Ronaldil kahju rongist maha jäävast naisterahvast ja ostis talle rongipileti, teine kord hoolitses, et maantee ääres lebav joobes mees saaks sooja. Ronald ise ütleb nii: „Usun, et igaüks peab tegema rohkem, kui talle ettenähtud on. Seda nii tööülesannete täitmisel kui ka vabal ajal. Üks heategu päevas ja avatus inimeste aitamisel loob sooja enesetunde.“ Tubli, Ronald! Oled meile kõigile eeskujuks.

Irene Metsis pälvis aasta mõjukaima personalijuhi tiitli Esmakordselt andis Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE 25 sünnipäeval, 31. oktoobril välja tunnustuse „Mõjukaim personalijuht 2017“. Mõjukaimaks personalijuhiks 2017 nimetati Irene Metsis.

PARE tunnustab mõjukaima personalijuhi tiitliga valdkonna väljapaistvamaid tegijaid, et väärtustada personalijuhtimise rolli organisatsioonide strateegilises juhtimises, aidates seeläbi kaasa juhtimiskultuuri taseme tõstmisele, Eesti organisatsioonide arengule ja konkurentsivõimele. Organisatsiooni edukus sõltub tema inimestest ning personalijuhtimise roll organisatsioonile sobiliku kultuuri arendamisel ja tulemuslike töösuhete kujundamisel on muutumas üha olulisemaks. Kokku esitati mõjukaima personalijuhi tiitlile 21 kandidaati.

Personalitöö on Irenet köitnud juba üle 20 aasta ning ta on personalijuhi ametit pidanud varasemalt Eesti Energias, Majandusministeeriumis ja Elionis ning töötanud ka administratsioonijuhina Skanska EMV-s. Alates 2013. aastast töötab Irene G4S Eesti personalidirektorina. Just Irene algatusena sai tänavu kevadel näiteks alguse kaks aastat kestev hea tava koolitus, kus üheskoos käsitletakse ettevõtte väärtusi igapäevasituatsioone lahendades. Irene esitas mõjukaima personalijuhi tiitlile tema tiim personalidivisjonist.

Märgi kalendrisse!

G4Si üle-eestilised infopäevad toimuvad veebruari alguses Ida, Lääne, Lõuna ja Põhja piirkonnas. Infopäevale järgneb staažikate töötajate tänuüritus, kuhu saadab kutsed personalidivisjon. Infopäevad toimuvad: 07.02 Ida-Virumaal

Saka mõisas 08.02 Tartus

Eesti Üliõpilaste Seltsis 09.02 Pärnus Ammende Villas 12.02 Tallinnas Balti Jaamas

Uuest aastast algab G4S Spordiklubi uus hooaeg 1. jaanuarist algab spordiklubi uus hooaeg ning selleks, et klubi pakutavaid sportimisvõimalusi ka kohe uuel aastal kasutada, tuleb hiljemalt 29. detsembril tasuda aastamaks.

Spordiklubi aastamaks on nii töötajatele kui nende pereliikmetele 25 eurot. Kui spordiklubiga on veel liitumata, siis tuleb ühekordselt tasuda ka 13-eurone liitumismaks.

Spordiklubi võimalustega tutvu siin: www.g4s.ee/spordiklubi. Liitumis- ja aastamaksud tuleb tasuda: MTÜ Spordiklubi G4S, a/a EE142200221016380577.

Foto: André Altjõe

|4| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

UUDISED

Sensori küsitlus: enim pakuvad huvi inimesed Sügisel viisime läbi lühiküsitluse Sensori lugemise ja sisekanalite kasutamise kohta. Saime kinnitust, et jätkuvalt pakuvad huvi inimeste lood eri ametikohtadelt ja piirkondadest. Seekordsest tagasisidest võis ka välja lugeda, et Ida-Virumaa inimesed on varju jäänud. Seekordses numbris parandame vea ja toome teieni kolleegid Narvast. Huvi tunti ka erinevate osakondade meeskonnaürituste, situatsioonide lahendamise ja pikaajaliste töötajate motiveerimise vastu. Anna meile teada, kellest või millest soovid Sina lugeda ja võib-olla on just Sinu pakutud idee meile järgmise numbri aluseks!

TUBLI TÖÖ oober ber-okt septem

| NR 2017

) 10 (138

KIRI TI AJA G4S EES

MEES

SES: URING FOOKU OLU -U RAHU AA VETEM HIKS KRISTI LISTIST JU SPETSIA

KA MULTI MTSEV LD JEFI D ARNO GISESE

SÜ USED KOOLIT

! äevad Suvep

Põnevat lugemist pakuvad kõik meie seas. Pole vahet, kas on just tööle tulnud või juba aastaid siin olnud. Saame aga tuttavaks! Vahel võiks lugeda ka lühidalt tutvustavaid lugusid piirkonniti. Kes meil näiteks Tartus töötavad, mida keegi teeb,kui palju meid seal on, milline on 24 tundi Tartus?

Ja nii ka Elvas, Viljandis jne. Pildid, juhtumid, inimesed. ” (Kalli Lomp, Pärnu patrull)

G4S turvatöötajad pidasid öiselt ehitusplatsil kinni suurvarga

Ööl vastu 8. novembrit pidasid G4S turvatöötajad Tallinna kesklinna kortermaja ehitusplatsil kinni mehe, kes üritas varastada kalleid tööriistu.

Ehitusplatsile paigaldatud analüütikaga turvakaamerad tuvastasid objektil inimese liikumise ja see andis häire juhtimiskeskusesse. Kui patrull mõne minuti pärast kohale tuli, üritas varas end ära peita, kuid leiti sellegipoolest üles ning võeti kinni.

Varas püüdis ehitusplatsilt ära virutada asfaldilõikurit, õlipritsi ja valgustit, mille koguväärtus oli ligi 3000 eurot. Häirejuhtimise spetsialistide Valeria Tjapkina ja Karina Moskalenko ning patrulli turvatöötaja Kaido Laanepi tihedas koostöös saadi mees kätte ja anti üle politseile.

G4S turvatöötajad tabasid rõivaste varga

31. oktoobril õnnestus turvatöötajatel Olga Kulešova ja Artur Volkov Tallinnas kinni pidada rõivaste varas. Nimelt käis üks meesterahvas kahel korral vargil ja pääses kalli jopega minema. Kaks ei jäänud kolmandata ja turvatöötajate jaoks juba tuttav nägu oli taas platsis, sedapuhku pükste jahil. Tänu turvatöötajate tähelepanelikule tööle peeti meesterahvas kinni ja anti üle politseile.

Aasta parimaid täname jaanuaris G4Si üks tähtüritusi, kus tänatakse aasta parimaid töötajaid, toimub 19. jaanuaril Tallinnas SpaceX sündmuskeskuses. Seekordset üritust iseloomustab sõna „tulevik“. Kutsed vastuvõtule saadab personalidivisjon detsembris ning kutsed on kahele. Kaugemalt tulijatele korraldame transpordi üritusele ja tagasi. Tänuüritusel kuulutatakse välja parimad töötajad üle ettevõtte ning jagatakse ka teenetemärke. Ürituse üheks põnevaimaks osaks on läbi aastate olnud aasta tegijate ja teo väljakuulutamine. Aasta tegijaid saab igaüks aidata valida aasta alguses siseveebis.

Töövarjupäevast sai töövarjunädal Novembri lõpus käisid G4Si juhid varjutamas kolleege teistest osakondadest ja piirkondadest.

Juba kuuendat korda toimuv töövarjutamine oli sedapuhku nädalapikkune, et igaüks leiaks oma tihedast graafikust talle sobiva aja ning saaks soovi korral mitu korda varjutamas käia.

Juhatuse esimees Priit Sarapuu ning finantsdirektor ja tugiüksuste juht Valev Tõnisson panid end proovile näiteks tehnikuna, teenistusjuht Elvis Karula tutvus turvatöötajana Ida piirkonna kaubanduse oludega, valvedivisjoni Põhja piirkonna juht Kardo Kurm käis raha lugemas ning turvatehnikadivisjoni Lõuna piirkonna juht Janek Vana parkimist korraldamas. Päev tõi rutiinist välja ja tõi fookusesse ühe ametikoha või valdkonna olulisemad teemad. Pärast töövarjutamist täidavad kõik osalenud juhid tagasisideankeedi olulisemate märkamiste ja ettepanekutega ning seejärel tehakse valik, millised muudatused esmajärgus töösse võtta. Mõnigi oluline tööprotsesse või -keskkonda puudutav muudatus on saanud alguse just töövarjupäevast.

Esmakordselt korraldasime töövarjunädala raames ekskursioonid rahatöötlusse ja juhtimiskeskusesse. Täname võõrustajaid ja kõiki osalejaid!

G4S patrulli turvatöötajad aitasid kinni pidada roolijoodiku

Baaris magama jäänud ja sealt välja saadetud alkoholijoobes mees otsustas istuda oma BMWsse ja sõitma hakata. G4S sai väljakutse 6. novembril kella 3 paiku öösel, et Tallinna kesklinnas on ühes baaris laua taha magama jäänud kaks meest. Turvatöötajad Erik Dorohhin ja Aleksei Jefimov äratasid mehed üles ja palusid lahkuda. Üks meestest lahkuski, teisel läks aga aega. Lõpuks kuuletus temagi ent istus rooli. Turvatöötajad püüdsid autot peatada, kuid see ei õnnestunud. Nad teavitasid politseid ohtlikust sõidukist ja järgnesid ise talle. G4S patrulli abiga õnnestus politseil juht kinni pidada.

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee!

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|5|

JUHT

Valev Tõnissonile TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTOD: G4S, ERAKOGU

MEELDIB ANALÜÜSIDA NII NUMBREID KUI INIMESI Oktoobris G4S Eesti finants- ja tugiteenuste direktori ametikohale asunud Valev Tõnissoni iseloomustab katkematu uudishimu numbrite, inimeste ja maailma avastamise vastu. Reimo Raja usutles Valevit pikemalt, et tutvustada uut juhti.

Finantsjuhid on tuntud selle poolest, et numbrite maailm oleks ettevõttes korras. See kõlab väga tehniliselt.

Sinu CV-st hakkas silma aga, kuidas oled ennast juhina arendanud.

2004. aasta alguses sai Valdur Laid Elioni juhiks ja mina ettevõtte finantsdirektoriks. Valdur ütles, et firmas lähevad asjad nii hästi, kui rahul on inimesed. Inimestega tegelevad juhid ja selleks, et nad saaksid teistega tegeleda, peavad nad kõigepealt tegelema iseendaga. Mind huvitavad inimesed: miks nad teevad selliseid asju, nagu teevad, mis on nende käitumismotiivid jne.

Mul on alati olnud huvi psühholoogia vastu ning võtsin Tallinna Ülikooli avatud õppes paar aastat ka psühholoogialoenguid. See läheb numbrite poolega kokku, sest mulle meeldib analüüsida. Kui aga numbrite analüüsiks piisab nende ridadesse-veergudesse löömisest ja õigete valemite kasutamisest, siis inimene on palju keerulisem. See, mis juhtus sinuga lapsepõlves teisel eluaastal, milline oli sinu eesti keele õpetaja ja mida naine sulle täna hommikul ütles, võib mõjutada seda, mida sina mulle täna siin ütled. Seega ei ole inimest võimalik lõpuni mõista, sest ta isegi ei tarvitse mõista, miks midagi teeb.

Finantsjuhina ma üritangi analüüsida nii numbreid kui inimesi. Inimeste analüüsimine kõlab väga halvasti, ma saan sellest aru. Aga see ei ole inimesele nii-öelda skooringu tegemine – paha või

|6| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

halb –, vaid pigem mõistmine, miks ta sedasi tegi. Numbreid analüüsides otsid samuti vastust küsimusele, miks. Miks on selle kuu majandustulemused 50 000 euro võrra paremad või halvemad? Kui sellest aru saad, siis oskad natuke vaadata ka tulevikku ja seda mõjutada. Inimeste puhul on sama küsimus. Miks sina olid esimene, kes tuli ja ütles, et tahab minuga vestelda? See tuli ilmselt inimlikust uudishimust, aga ka töökohustustest.

Selle põhjal võib omakorda prognoosida tulevikus käitumist. Võib oletada, et võtad oma tööd tõsiselt ja tahad, et asjad oleksid korras.

Mis diagnoosi Sa siis mulle panid?

Ma pole kunagi kellelegi diagnoosi pannud. Pigem on tähtis, et saaksin aru, miks ta nii teeb.

Püüdled siis inimeste mõistmise poole ja teed selle nimel iseendaga kõvasti tööd?

Jah. Kuidas oled inimesena muutunud kõikide selliste teemadega tegeledes?

Ma usun, et olen muutunud avatumaks.

Varem oli mul ettekujutus, et inimene peab olema „selline“ ja see „selline“ tähendab tavaliselt, et ta peab olema minu moodi. Avatud suhtumisega annan ma endale aru, et inimesed on erinevad. Erinevused on head ja neid teadvustades on

lihtsam mõista, et sina oled sina ja mina olen mina. Ja kui teed asju omamoodi, ei tähenda see, et teeksid tingimata valesti. Tulemuseni võib jõuda mitut moodi.

Küsimus on pigem selles, kas viis, kuidas neid asju teed, sobib konteksti või mitte. Püüd inimeste aktsepteerimise poole sellistena, nagu nad on, ongi minus kõige suurem muudatus.

Sa olid aasta 2015 mõjukaima finantsjuhi kandidaat. Miks Sind esitati?

2014. aasta lõpus oli toimunud Elioni ja EMT liitmine. Selles liitumises nähti suurt väljakutset nende ettevõtete finantsvaldkonnale ja esitamisega tunnustati tehtud tööd. Ilmselt ongi põhjus, miks aasta mõjukaima finantsjuhi tiitlile keegi esitatakse, see, et ettevõtte finantstegevuses on tulnud teha suur ja oluline muudatus. LHV esitati näiteks seoses börsile minekuga ja Granul Investil oli käimas kiire ja jõuline laienemine üle maailma.

Telias opereerisid oluliselt suuremate numbritega kui nüüd turvasektoris...

Siin on umbes kolm kuni neli korda väiksemad numbrid.

Kas see teeb finantsjuhi töö ka tunduvalt lihtsamaks?

Ei, mitte tingimata. Töö keerukus ei ole kuidagi seotud käibe suurusega, vaid tuleneb hoopis muust. Minu jaoks ei ole

JUHT

Numbreid on lihtsam analüüsida kui inimesi.

Lööd need veergudesse ja ridadesse, kasutad valemeid ning saad sealt analüüsida.

Inimesega on palju keerulisem.” Valev Tõnisson

Viis fakti Valevist

• Telia finantsjuhi kogemust kokku 20 aastat. Alustades Elioni finantsjuhi asetäitjana ja lõpetades pärast Elioni ja EMT ühinemist Telia finantsjuhi positsioonil.

• Elioni ja EMT liitmise protsessi üks juhtidest, tagades ettevõtete finantsaruandluse ja liitmisprotsessi jätkusuutlikkuse.

• 2015. aasta mõjukaima finantsjuhi kandidaat koos Eesti Energia, LHV, Merko ja Graanul Investi finantsjuhtidega.

• Eesti Loto nõukogu liige.

• Tuntud poliitiku Liina Tõnissoni poeg. Liina Tõnisson oli majandusminister Tiit Vähi ja Siim Kallase juhitud valitsustes ning Riigikogu liige aastatel 1992–2007. Täna on ta Eesti Panga nõukogu liige.

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|7|

JUHT

Lastega elektrirolleritel Myanmaris Bagani templite piirkonnaga tutvumas sügisel.

kasumiaruanded raha. Ma ei suuda ette kujutada 65 miljonit (G4S Eesti aastakäive – R.R.). Minu jaoks on see number ja ei ole vahet, milline see number on.

See, mis muudab finantsarvestuse keerukamaks, on organisatsiooni ja toodete keerukus. Samuti mõjutab, kas ettevõte on välisomanduses või mitte. Välisomanikud, eriti kui nad on börsil või väga rahvusvahelised, toovad kaasa hulga (näitab käega suurt kuhja – R.R.) regulatsioone, nõudmisi, raporteerimisi ja kõike seda.

See toob kindlasti kõvasti tööd juurde.

Sa olid Telias kokku pea 20 aastat.

Millised kolm kõige suuremat tarkust sealt kaasa võtsid?

Olulised olid kohad, kus toimus minu jaoks suurem isiklik areng. Üks oli juhtimine, millest me juba rääkisime. Teine õppetund oli, et ma ei peaks olema nii konservatiivne. Mulle meeldivad hästi töötavad ja ennast tõestanud lahendused. Uue kasutuselevõtmisel ei piisa minu jaoks põhimõttest, et prooviks lihtsalt midagi uut. Hakkan kohe küsima, kas seda on kuskil proovitud ja kas see on end õigustanud. Sellest hoolimata tuleb toetada neid, kes suudavad ideid genereerida ja on valmis neid testima. Tuleb ise julgeda rohkem katsetada ja anda ka teistele selleks võimalus. Kolmas tarkus on vast see, et sa ei saa olla hea ja tubli kõikides teemades. Inimestel on paratamatult omad

|8| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

tugevused ja nõrkused.

Kuidas Telia Sinu tehnoloogiaharjumusi mõjutas?

Kõvasti! Raske öelda, millal see juhtus, aga tehnika vastu on mul huvi olemas.

Arvutid, tehisintellekt, plokiahel (andmebaasitehnoloogia, mida kasutatakse näiteks asjade interneti või krüptoraha puhul – toim) – kuidas need töötavad ja maailma muudavad. Õnneks sattusin ma ka sellisel ajal Telias töötama, kus alustati analoogliinidega ning siis tulid aegamööda internet, televisioon ja IT ehk et mul oli võimalik koos organisatsiooniga kasvada ja oma teadmisi selles vallas täiendada. Kui saan näiteks uue telefoni, siis läheb mul kolm-neli päeva, kuni sätin selle täpselt selliseks, nagu mina tahan.

Kasutan Androidi, mis võimaldab selliseid seadistusi. See ongi võib-olla iPhone’i ja Androidi suurim vahe minu jaoks. iPhone teeb kõik mugavaks, aga seda ei saa nii palju sättida oma käe järgi.

Uue juhi saabudes haamerdab inimestel kohe peas küsimus „mis nüüd muutub?“. Mis nüüd muutub siis?

Ma võtan endale rahulikult aega tutvumiseks, mis olukord ettevõttes on ja mis siin on tehtud. Ja mitte, kuidas asjad on, vaid miks nii on tehtud. Tegemistel on alati põhjused ja kui neid ei tea, siis võid

midagi ära lõhkuda, tulles lihtsalt peale, et teeme nüüd niimoodi.

Ettekujutus, kas üldse peab midagi muutuma ja mis see on, tekib aja jooksul.

Revolutsioon ei ole eesmärk omaette, pigem vaatan praktiliselt, mis võiks firmale minu teadmistest kasu tuua. Üks ühele ei saa varasemaid kogemusi üle tuua, sest see on teine organisatsioon, teised inimesed, teine kultuur.

Tugiüksuste juhina allub Sulle poolsada spetsialisti ja osakonnajuhti. Kui suuri tiime oled varasemalt juhtinud ja mismoodi inimesi motiveerid?

Eelmisel töökohal vastutasin väga erineva suurusega tiimide eest. Alguses vastutasin umbes 25–30 inimese töö eest, maksimaalne inimeste arv minu juhitud üksuses on olnud 120–130 inimest. Samas minu otsene meeskond on olnud väike, 2–7-liikmeline. Aga ma ei tähtsustaks neid numbreid üle. Juhtimise seisukohast ei tarvitse olla väga suurt vahet, kas juhtida 50 või 100 inimesega üksust. Üldiselt arvan, et kahjuks ei ole ma väga hea motiveerija. Minu suurim puudus on see, et mul on raskusi märgata olukordi, kus kiitmine ja tunnustamine oleksid omal kohal. Liiga tihti tunduvad mulle tulemused olevat „normaalsed“.

Ilmselt tuleneb see sellest, et ega ma ei kipu ka endale õlale patsutama ja tunnustama pingutust. Olen siiski proovinud

JUHT vastu, siis see huvi võeti koolis ära.

Õpetajate pärast?

Paraku küll. Ta õpib praegu ülikoolis keemiat. Eks ole näha, kuhu see välja viib.

Kuivõrd Sa üldse oma lapsi suunata saad? Palju nad Sind isana kuulda võtavad?

Mingi teooria järgi pärast 12. eluaastat ei saagi enam väga oma lapsi vormida.

Püüan isana olla avatud, nad ära kuulata ja kui küsivad midagi, siis selgitada plusse ja miinuseid. Lõppeks peavad nad ise otsused tegema ja oma tee leidma. Pärast veel heidavad ette ka, et sunniti (naerab).

Noorema tütrega Bali kõrgeimat (100 m) Blahmantungi koske vaatamas 2016. aasta sügisel.

end selle koha pealt parandada. Positiivse poole pealt olen inimestelt saanud tagasisidet, et minu peale võib toetuda ja loota.

Kui ma olen midagi lubanud, siis pole see suusoojaks. Olen kohal olnud ja inimestele abiks olnud. Vahel on inimestel vaja, et keegi nad lihtsalt ära kuulaks. Ja kuulamine tuleb mul hästi välja.

Mis teeb ühe meeskonna tugevaks?

See on raske küsimus. Kui mul oleks sellele hea lahendus, siis ilmselt ma tegeleksin juhtimiskonsultandina. Mina ise olen proovinud lähtuda sellest, et minu meeskonna liikmed oleksid nende konkreetses vastutusvaldkonnas targemad kui mina. Hea kui meeskonnas on piisaval hulgal erinevate tugevustega inimesi ja meeskonnas on avatud õhkkond. Sellises kombinatsioonis tekib piisaval hulgal tervet vaidlust, mis viib asju edasi. Ei lasta üksteisel vajuda mugavustsooni ja kõik meeskonnas vajalikud rollid (näiteks n-ö suhtehoidja, ideede generaator, skeptik) saavad tavaliselt täidetud.

Sinu tugevuseks on numbrite ja inimeste analüüsimine. Millises suunas on liikumas Sinu tütred?

Noorem tütar õpib põhikooli viimases klassis ja paistab hea suhtleja olevat – selline inimeste inimene. Seevastu vanem tütar on pigem reaalainete inimene ja isegi, kui tal oli huvi kunagi majanduse

Räägi oma hobidest ka. Kuidas oma vaba aega veedad?

Alustame siis reisimisest. Ma proovin vähemalt korra aastas kuhugi massturismi kohtadest kõrvale jäävatesse paikadesse.

Otsin kohtasid, mis oleksid võimalikult autentsed. Mind näiteks ei tõmba Dubaisse, sest seal on kõik väga klants. Küll aga olen käinud Jordaanias. Mind ei tõmba Singapuri, küll aga olen käinud Kambodžas. Mind ei tõmba Ameerikasse, küll olen käinud Mehhikos ja Peruus. Viimased 5–6 aastat oleme reisinud koos perega, seljakotid seljas, ja püüame maksimaalselt tutvuda kohalike oludega.

Mulle meeldib näha, kui erinevalt inimesed maailmas elavad ja kuidas nad oskavad seejuures õnnelikud olla. Näed, et inimesed kannavad rehvidest tehtud sandaale või neil ongi üks särk ja rohkem ei midagi, elavad savist onnis, kus teevad lõkke kohal süüa, neil on üks kits ja

lehm ning kooli käivad lapsed kilomeetrite kaugusele jala. See tuletab meelde, et tegelikult ei olegi elul Eestis midagi viga.

Seejuures on need inimesed väga lahked ja abivalmid! Kui mõtled, et taolistes riikides kõik hiilivad ja tahavad sul kõri läbi lõigata, siis nii see ei ole. Valdavalt on maailmas head inimesed. Mul ei ole nende aastate jooksul ühtegi ohtlikku situatsiooni reisidel tekkinud.

Ja need teised hobid?

Aiandus on selline hobi, millega on hea end maandada. See on väga rahustav tegevus. Ma ei väida, et olen tohutu rohenäpp, aga mulle lihtsalt meeldib sedasi toimetada – istutada ümber ja lõigata roose, katta sügisel kinni ja võtta kevadel kate pealt ning suvel nautida nende ilu.

Ja ei pea väga mõtlema, mida sa teed. Kui aga rääkida mu kolmandast hobist, purjelauaga sõitmisest, siis purjelauaga sõites pead olema jälle vägagi selles hetkes. Kui sa seda ei ole, siis läheb puri köiest lahti ja käid kiirusega 50 km/h ülepeakaela vette. See on väga valus.

Sind näeb Tallinnas ka rulluiskudega sõitmas...

Tõsi, viimasel ajal küll vähem, kuna tervis ei ole lubanud. Olen aegade jooksul erinevate spordialadega tegelenud vastavalt sellele, kuidas seltskond on kujunenud.

Olen mänginud squash’i, korvpalli, saalihokit. Saalihoki tuli ära lõpetada, sest põlved ei pidanud sellisele pidurdamisele ja kiirendamisele vastu. Olen proovinud olla sportlik – terves kehas terve vaim!

Valev tegi novembri lõpus toimunud töövarjunädalal tutvust patrulli turvatööga.

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|9|

VÄRBAMINE

G4SI TÖÖKUULUTUSTEST

otse ja ausalt Viimasel ajal oleme töötajatega kohtudes saanud palju küsimusi G4Si töökuulutuste kohta, mida reklaamitakse nii meie siseajakirjas Sensor kui ka tööportaalis CV Keskus. Peamiselt on inimestel küsimus, kuidas see palganumber ikka seal selline on? Ja kas uued töötajad, kes tulevad, saavad siis kõrgemat palka kui olemasolevad töötajad?

TEKST: IRENE METSIS, INDREK SARJAS

S

elgitame järgnevalt lahti, kuidas me värbame inimesi ettevõttest seest ja väljast erinevatele töökohtadele.

Kui avaldatakse mõni töökuulutus, siis me üldjuhul teeme seda samal ajal nii ettevõtte sees kui ka väljaspool ja kõigil meie töötajatel on võimalus nendele kohtadele kandideerida. Samas on ka tööpakkumisi, kuhu saavad kandideerida ainult G4Si töötajad, et pakkuda ennekõike enda töötajatele karjäärivõimalusi.

Kõigi tööpakkumistega saad hoida end kursis ettevõtte siseveebis net.g4s.ee ja

|10| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

jälgides ka uudiskirju. Avalikud tööpakkumised on kõik kättesaadavad tööportaalis CV Keskus. Tihti on kuulutuses palganumber, mida just sellele objektil on võimalik teenida.

See tähendab, et kui otsitakse turvatöötajat brutopalgaga alates 820 eurot kuus, siis selle taga on alati konkreetne objekt, kus sellist töötasu on ka võimalik teenida. Nii oleme otsinud just sellist palganumbrit pakkudes turvatöötajaid Õismäe Maximasse tööle. Kui mõnele meie töötajale tundub kuulutuses nähtud palga pakkumine hea, siis on tal alati võimalik

oma soovist teada anda või siis täpsemat infot küsida personal@ee.g4s.com.

Neis väljapoole kuvatavates töökuulutustes kasutatakse keskmise palga numbrit, mida on võimalik teenida kõikide lisatasudega koos, sh mõne vahetuse jagu ületunde. Nii et see number, mis kuulutuses on, ei pruugi kõikide inimeste puhul just selline olla, kuna koormus ja ka vastutus võib erineda. Seetõttu tasub võtta natuke rohkem aega ja süveneda kuulutusse, saamaks aru, kuidas väljareklaamitud palganumber on saadud. Palk on siiski meil objektipõhine ja sõltub ka sellest millise kvalifikatsiooniga on uus töötaja.

HOIA END TÖÖPAKKUMISTEGA KURSIS! Töötajad, kes meil juba töötavad, aga on huvitatud lisatöö tegemisest, on samuti oodatud oma soovist teada andma ja jälgima kindlasti infot siseveebist. Seal on väga palju pakkumisi ning valik lai.

Ettevõtte sees toimub ikka liikumisi ning võib-olla mõni uus objekt on just sinule uueks sobivaks väljakutseks. Selleks, et teada saada, mis võiks sinu soovidele kõige paremini vastata, tasub pidada nõu

VÄRBAMINE

Soovita tööle turvatehnik!

Järjest enam oleme laienemas ka tehnoloogiavaldkonda ning sellega seoses otsime selle aasta lõpus ja järgmise alguses enda meeskondadesse juurde 17 tehnikut. Kui oled tehnilise taibuga ja soovid saada tehnikuks, siis tervitame seda igati ja püüame omalt poolt toetada. Ühtlasi kehtib meil kuni aasta lõpuni tehnikute soovitamisel värbamispreemia, seega oled oodatud tööpakkumist jagama ka tehnilise taibuga sõprade-tuttavate seas. Soovitades tööle turvatehniku G4Si enne aasta lõppu, on võimalik teenida 250 eurot (bruto) värbamispreemiat ja võita lisaks kaupluse IM Arvutid 500 euro väärtuses kinkekaart. Vaata G4Si tööpakkumisi: www.g4s.ee/karjaar

Veljo Jakovets.

Veljo Jakovets tehniku tööst: Värbamiskeskuse värbamisspetsialistidega, helistades 651 1787 või astudes tööpäeval kell 9–17 läbi peamaja esimeselt korruselt.

Samuti tasub ennast registreerida G4S Stafi nimekirja (staff@ee.g4s.com), et teha tööd ajutistel üritustel, kus makstav töötasu on tavaliselt natuke kõrgem.

Näiteks SEB Sügisjooksul maksti teatud kellaaegade ja töö puhul tunnitasu koguni 10 eurot (bruto). Turvatöötajad, kes soovivad rohkem teenida, on oodatud kandideerima sellistele objektidele nagu Tallinna Lennujaam, USA saatkond, Maxima või töökohtadele nagu tehnik, häirejuhtimise spetsialist, vahetuse vanem, sularahavedaja. See annab võimaluse nii enesearenduseks kui ka kõrgema töötasu teenimiseks.

KASULIK TEADA!

Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) koostatud statistika järgi on turvaturu juhtivatest ettevõtetest turvatöötajal kõrgeim töötasu G4Sis. Ettevõttena oleme selle nimel palju tööd teinud ja iga-aastaselt ka töötajate palkasid üle vaadanud. Töö selle nimel jätkub ka tulevikus, et saaksime oma töötajatele pakkuda turvaturu parimat palka. Palgakorrigeerimisi saame teha tänu sellele, et me kõik oleme teinud head tööd ja usaldusväärse turvateenuse eest on valmis klient rohkem maksma.

Suur aitäh teile kõigile! *** Kõikide pakutavate vabade töökohtadega saad tutvuda siseveebis: net.g4s.ee/toopakkumised/

„Üks päev hooldad tuletõrjesüsteeme, teine päev seadistad arestimajas turvakaameraid ning kolmas päev programmeerid uue büroohoone läbipääsu- ja turvasüsteeme,“ kirjeldab turvatehniku tööd Veljo Jakovets.

Hiljuti liikus ta tehniku ametilt turvatehnika hooldusjuhi positsioonile, kus vastutab selle eest, et meie klientide turva- ja tuletõrjesüsteemid oleksid kontrollitud, hooldatud. G4S Eesti turvatehnikadivisjonis leiab tööd igaühele vastavalt tema oskustele ja teadmistele. Alustades nendest, kes elektrit ei karda ja oskavad juhtmeid ühendada kuni nendeni, kes tunnevad end koduselt programmeerimises ja serverite seadistamises.

Vastavalt sellele leiab tehnikule sobivad objektid ja tööülesanded. Tähtis on soov pidevalt õppida ja areneda.

G4S EESTI AJAKIRI | september–oktoober NR 10 (138)

|11|

E-TEHNIK

eTehnik

TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

ASUS TEHNIKUTELE APPI 2015. aasta lõpus alguse saanud idee luua tehnikutele oma tarkmees taskus tööde paremaks planeerimiseks ja kiiremaks tegutsemiseks jõudis eelmisel aastal töösse. Pärast kuid kestnud testimist jagati lõpuks esimesed seadmed sel suvel välja. Esimeses etapis pandi käima signaalide kontroll, nüüd arendatakse süsteemile juba järgmisi võimalusi. eTehniku seadmed jagati kätte 80 tehnikule üle Eesti.

Oktoobris õppisid tehnikud paremini tundma Google’i võimalusi.

e

Tehniku kasutuselevõtu eesmärk on vähendada telefonikõnede hulka ja suuta tänu tõhusamale töökorraldusele rohkem objekte teenindada, viies töövõlad miinimumini. eTehnik on lahendus, mis koosneb seadme mõttes selleks eraldi mõeldud tahvelarvutist ning erinevatest programmiosadest spetsiaalses veebikeskkonnas. Kuigi eTehniku seade on sisuliselt tahvelarvuti, pääseb sellelt ligi vaid eTehniku veebikeskkonnale ning oma Google’i kontoga erinevatele Google’i rakendustele.

Kogu lahendus on sündinud majas

|12| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

sees tihedas koostöös IT-osakonnaga eesotsas projektijuhi Toomas Altveega.

Turvatehnikadivisjoni tehnilise toe juhi ja eTehniku projektijuhi Viljar Vallneri sõnul on praegu valmis projekti esimese etapi tööd, mille peamiseks sisuks on signaalide kontrollimine. Hooldusjuhi ja eTehniku eestvedaja Andres Peilmani sõnul on esmast tagasisidet erinevat ja positiivse küljelt on välja toodud, et tegemist on väga vajaliku töövahendiga.

TÖÖD MITMES ETAPIS

Töövahendi loomine tehnikutele on plaanitud mitmes etapis ning esimese

sammuna realiseeritigi objektilt tulevate signaalide kontrolli võimalus otse kliendi objektil. Selle etapi lahenduse ideoloogia töötati välja G4S IT-osakonnas ning arendusprojekti juhtis samuti IT-osakond.

Lahenduse tehniliseks teostamiseks oli kaasatud väline partner. Esimese etapi kasutuselevõtu ajal kohaneti rakendusega ning õpiti tundma selle erinevaid nüansse. Protsessi käigus muutus pisut ka senine töökorraldus. Tehnik ei pea enam signaalide kontrolliks telefonitsi tehnilise toega ühendust võtma, jäänud on vaid objektile saabumisest ja lahkumisest teavitavad kõned.

E-TEHNIK

Janek Arrak, tehnik Põlvast: „Olin üks esimestest, kes eTehniku seadme kätte sai ja kasutan seda põhimõtteliselt iga päev. Mina jaoks see midagi raskemaks ei tee, arvutit kasutada oskan. Väga mugav on ise signaale vaadata – oma silm on kuningas! Olen objektil, vaatan ise signaale ja veendun, et kõik korras. Paar kõnet operaatorile kohe vähem ja neil ka väiksem koormus. Lisaks väljaspool tööaega sellele infole ligi ei saakski, nüüd on paindlikum. Olen sellega väga rahul. Samuti saab eTehnikust kätte, kui objektil on olemas omad installer- ja masterkoodid, mis annab kohapeal suurema tegutsemisvabaduse ja töö saab kiiremini valmis.

Kui kliendihaldusprogrammis on info vananenud või vale, siis saan ka selle uuendatud, nii et ka kolleegidel järgmine kord lihtsam. Käisin ka Google’i koolitusel ja olen kasutama hakkamas kalendri funktsioone, et enda tööaega paremini planeerida.“

Lõuna piirkonna tehnik Ago Poolakese ja hooldusjuht Marek Rautson.

eTehniku seadmetega on varustatud 80 tehnikut üle Eesti, eelkõige hooldus- ja rikketehnikud ja eraklientide teenindajad.

“Päris kõigile päevast päeva kasutamiseks ei ole seda hetkel vaja,” selgitas Viljar.

Kuigi eTehnik muudab töö kiiremaks ja sujuvamaks, jääb oma roll tehnilise toe osakonna operaatoritele, kes igapäevaselt hoiavad silma peal tehnikute töödel ja abistavad erinevates toimingutes. Eesmärk on tulevikus jõuda siiski nii kaugele, et objektide etteandmine tehnikule lõpuks automatiseeritakse.

haldustarkvara SLX-i ja Google’i kalendri integratsioon. „Loodetavasti saab selle peagi kasutusele võtta. Järgmine suurem lahendus on e-aktid. Teeme selle nimel projektigrupiga tööd, et saaks lähiajal valmis lähteülesanne ja saaks alustada lahendust teostava partneri valikuga,“ selgitab Viljar.

JÄRGMISENA TULEKUL E-AKTID

eTehnikuga on plaanis järk-järgult mitmeid toiminguid automatiseerida. Kui praegu on eTehnik sisult signaalide kontrollseade, siis tulevikus tuleb funktsioone juurde. Nii ootab teise etapi töödes ees e-aktide kasutuselevõtt, samuti lahendused juurdemüügi jaoks. Tänu sellele ei pea tehnik tegema enam n-ö tühisõite, vaid vajalikud dokumendid (tellimused, kaubakanded jms) liiguvad juba objektilt lahkudes automaatselt kontorisse ning järgmised inimesed saavad töö vajadusel üle võtta. Sõnaga, aruandlus muutub kiiremaks ja mugavamaks.

Järgmise sammuna soovib Viljar juurde arendada ka ühtset suhtlusplatvormi, kasutades ära Google’i erinevaid võimalusi, alates failide jagamise keskkonnast Drive’ist ja kalendrist ning lõpetades suhtlusprogrammiga Hangouts ja kaardilahendusega. Google’i võimaluste kasutamine aitab Viljari hinnangul muuta interaktiivsemaks juhendamise ja omavahelise infovahetuse, asendades Veebitsa. Sellega seoses on tehnikutele tehtud juba ka mõned koolitused. Enamik osavõtjaist pidas

Google’i koolitusel.

E-tehniku kasu:

• kliendile – aitab vähendada objektil kuluvat tööaega • tehnikule – aitab teenindada rohkem objekte väiksema ajaga, parandab infovahetust ja teeb abimaterjalid tehnikule kättesaadavamaks • ettevõttele – aitab tõsta teenuse kvaliteeti

koolitust igati praktiliseks ja mõnusalt tempokaks – oli see ju pikitud niigi tiheda tööpäeva vahele.

Seoses eTehniku kasutuselevõtuga oli loogiline samm luua Google’i kontod ka eTehniku seadet mitte omavatele tehnikutele ja seda ka novembris tehti.

Lähitulevikus on tehniku konto kalendrivaates näha talle planeeritud ja tema tehtud tööd. Selleks on valminud kliendi-

LAHENDUS MAJAST SEEST

Kandev roll eTehniku valmimisel on olnud IT osakonna – Toomas Altvee, Karel Niine, Vahur Järve –, kanda.

Toomas pani vajadused ja soovid kirja ning otsis esimese etapi signaalide kontrolli keskkonna loomiseks meile partneri. Vahur aitas saada vajalikke andmeid eTehnikusse – info häiretöötlustarkvarast on tema organiseeritud. Karel aitas ette valmistada eTehniku seadmed. Algusest saati on olnud projekti kaasatud ka äriarenduse osakonna teenuste arendusjuht Kristjan Mikk, kes on aidanud kaardistada olukorda, leida üles nõrgad või ajamahukad kohad, ja seda ikka selleks, et eTehnikut parimal moel rakendada.

Aga millal eTehnik valmis saab? „Valmis ei saa see töövahend kunagi, sest peame arvestama tehnoloogia arenguga. Võib olla täiesti reaalne, et paari aastaga on nutiseadmete tehniline pool sedavõrd arenenud või uued tehnoloogiad, mille kasutuselevõtuks peame hakkama planeerima uue põlvkonna seadmete hankimist,“ ütleb Viljar.

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|13|

JUHTIMISKESKUS

Juhtimiskeskus – müüdid ja tegelikkus G4S Juhtimiskeskuse tööd hoiab 24/7 üleval nelja vahetuse jagu inimesi, kel omas vahetuses igaühel oluline roll. Kes teenindab häireid, kes jälgib videopilti, kes teenindab mehitatud valve objekte. Eriti kirjuks muutub pilt, kui kontoris suurem osa aknaid jääb pimedaks – siis tuleb nutikalt kõigile muredele lahendus leida.

K

ellele selline töö üldse sobib?

Siinkohal sooviks lahti rääkida mõned müüdid ja vankumatult püsivad arvamused, samas tuues välja omadusi-oskusi, mis tulevad Juhtimiskeskuses töötades tõepoolest kasuks.

Vasakult paremale: Liilia Kairo, Sergei Penkov, Silvi Sommer, Andres Mägi, Regina Moskalenko, Sander Peäske,Viktoria Tšernõhh, Jevnika Samofalova, Ilona Levina, Piret Pihelgas. Ees vahetuse juht Heidi ja vahetuse juhi asetäitja Evelyn Lill.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

Varasem turvatöö kogemus. Varasem kogemus turvatöötajana tuleb kindlasti kasuks, ent võib alustada ka täiesti puhtalt lehelt. Tundes eelnevalt ettevõtet, on lihtsam uutesse tööülesannetesse sisse elada. Hea suhtleja, kellele meeldib kliente teenindada ja kes tahab neid aidata,

TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

saab hakkama aga ka varasema turvatöö kogemuseta, sest kõik on õpitav, kui on vaid tahtmist.

Töö on keeruline. Nii need, kes on tööl teist või viiendat kuud, kui ka need, kes viis või kümme aastat, räägivad, et kõige keerulisem on algus, eriti esimene nädal – siis, kui uut infot on hästi palju.

Suurema pildi saab ette umbes kahe kuuga ja siis hakkavad tasapisi juba mõned numbrid pähe ka jääma, nii et ei pea kõike otsima-üle küsima. Ja mis peamine: “Kõik ei ole esimest päevatööl,” nagu ütleb häirejuhtimise spetsialist Piret Pihelgas.

Teisisõnu, alati on seljatagune ehk vahetuse jagu kolleege, kellelt vajadusel nõu ja abi küsida. Iga algus on raske.

JUHTIMISKESKUS

Miks töötada Juhtimiskeskuses?

• Saab teisi abistada.

• Annab väga hea klienditeeninduskogemuse.

• Hea start ka sisemise karjääri mõttes, kuna ettevõtte südames suhtled erinevate divisjonidega.

• Action ja suhtlus! Oled pidevalt sündmuste keskel ja tead, mis Eestimaal toimub.

• Saad praktiseerida keeli.

• Toetav tiim, kindel rutiin.

Infot on palju. „Alguses võib tunduda raske, sest infot on palju. Samas midagi ei tule pähe õppida, vaid seda saab järk-järgult teha, sest töö on ju arvuti taga ja seal on kõik olemas,“ räägib vahetuse juhi asetäitja Ksenia Kiseljute. Alati võib küsida ka staažikamatelt kolleegidelt – nad abistavad meeleldi, sest väljakoolitatud uuest kolleegist võidavad lõpuks kõik. Programme on üksjagu, aga millises töös neid tänapäeval ei oleks?

„Kui ma midagi ei tea, siis küsin kolleegidelt – alati aitavad. Näiteks ei tea ma veel ka patrullide numbreid peast ja küsin siis lihtsalt üle,“ räägib juuni lõpus Juhtimiskeskusega liitunud Regina Moskalenko.

Naisi on tiimis rohkem. Ehkki Juhtimiskeskuses on umbes kaks kolmandikku naisterahvad, sobib see töö sama hästi meestele. Tõsi, tööd Juhtimiskeskuses on erinevad ja kipub olema nii, et mehed on rohkem videoekraani taga. Septembris Juhtimiskeskusega liitunud ja varem patrullis töötanud häirejuhtimise spetsialisti Sergei Penkovi paelub oma töös ühelt poolt logistika (inimesi ja autosid tuleb distantsilt hallata), teisalt aga võimalus jõuda ettevõtte südamest rohkemate sündmuskohtadeni väiksema ajaga, kui ise kohapeal häireid teenindades. „Saan oma teadmisi paremini kasutada ja rohkem ära teha,“ ütleb Sergei.

Keeled peavad suus olema. Tõele vastab, et Juhtimiskeskuses häireid teenindades, klientidele helistades ja nende kõnesid vastu võttes tuleb kasuks, kui suus on lisaks emakeelele veel mõni keel.

Samas julgustavad töötajad, et põhiväljendid saavad praktika käigus suhteliselt ruttu selgeks, kui vaid endal huvi on.

Teisalt tullakse ka appi. Ksenia ütleb, et võtab meeleldi kõne üle, kui keegi inglise keelega hätta jääb. Regina, kel vene keel paremini suus, tõdeb, et alguses oli tal kiirest kõnelemisest telefoni teel raske aru saada. „Kui ma ei saa aru, siis täpsustan üle,“ räägib ta nüüd. Lisaks on häire teenindamisel kõnemudelile tuginedes vestlusplokid üsna kindlad – üldistatult on vaja teada saada kliendi nimi, tema mure ja salasõna.

Rasked kliendid. Kliendid on tõepoolest vahel rasked, sest helistatakse valdavalt ikka siis, kui mõni mure on.

Ja vahel on see mure öösel, kui tahaks rahulikku und nautida. „Seda kõike ei pea isiklikult võtma ja ei tohigi, aga vahel võetakse. Peab aru saama, et klient elab lihtsalt emotsiooni välja. Sellega hakkama saamine on õpitav,“ räägib Ksenia. Ilona Levina lisab omalt poolt, et kliendi väljaelamist ja ka ähvardusi ei ole vaja karta. „Kui ma ei saa seda muret kohe ära lahendada, kuulan inimese vähemalt ära. Ta võib ju teisel pool toru karjuda, aga mida ta mulle ikka teha saab? Kõik ei olegi minu võimuses, aga ma kindlasti ei karju talle vastu, vaid kuulan,“ räägib ta. Piret tõdeb, et ega klient annagi endale aru, kes teispool toru on ja lihtsalt valab oma pahameele välja. Vahetuse juht Heidi näeb ses ka positiivset: „Raske klient on väljakutse.

See lõhub rutiini ja paneb aju tööle.“

Öötöö!? Häirejuhtimise spetsialist Viktoria Tšernõhh tõdeb, et öötöö ei pruugi kõigile sobida ja võib raskegi olla. „Mulle alguses meeldis, kuid vahel on ka raskeid öid,“ tunnistab ta. Sama ütleb Mirjam Pikksaar: „Enne esimest öövahetust magan hästi pikalt, siis on energiat rohkem, aga teine vahetus on juba raskem, eriti hommiku poole.“ Samas märgivad mõnedki, et pigem meeldib öötöö kui hommikul varavalges ärkamine. „Minu jaoks pole kunagi olnud probleem öösel üleval olla,“ räägib Piret. „Osad muidugi ei kohane üldse. Selle määrab ehk ka inimese tüüp, on ta rohkem hommiku- või õhtuinimene. Mina „elan üle“ need kaks vahetust, kui tuleb tavapärasest varem ärgata. Öösel töötamine raskusi ei valmista.“

Kliendi tagasiside läheb korda.

Ehkki emotsioone, millega häirejuhtimise spetsialistid kõnesid teenindades päevast päeva kokku puutuvad, on seinast seina, jääb selles virvarris ikka meelde positiivne. Hea sõna teeb meele rõõmsaks ja aitab meeles hoida, miks seda tööd tehakse. „See on esimene töö, mis mulle meeldib ja mida ma tahan teha,“ räägib 14 aastat Juhtimiskeskuses töötanud Liilia Kairo. „Iga päev on vaheldusrikas, igas päevas oma pärl. Mulle meeldib, kui saan klienti aidata, kui oskan tema küsimusele vastata. Päev on korda läinud, kui tunnen, et inimene teispool toru on rahul ja ma olen saanud olla kasulik. Tuju teevad heaks inimesed, kes tänavad.“ Paistab, et see „Aitäh!“ väga levinud ei ole, sest kõik toovad tänu erilise tundega välja. Suhtlemine istub hästi ka elavaloomulisele Viktoriale ja temagi tõdeb, et tänamine tekitab väga hea tunde. Ksenia lisab omalt poolt: „See loob hea enesetunde, kui klient on viisakas. Ükskord teenindasin üht välismaalast, kes pärast mind prouatas aupaklikult ja tänas inglise keeles. Tuju oli tükk aega hea ja seda ei rikkunud ka järgnevad häired!“ Kuidas sellisteks mitmekülgseteks kliendikontaktideks valmis olla? Hästi palju õpitakse töö käigus ja, üheskoos juhtumeid arutades. Oluline koht on kliendikõnede analüüsil, millest on õppida nii endal kui ka tiimikaaslastel. Aeg-ajalt korraldatakse koolitusi, kus tuletatakse meelde klienditeeninduse põhitõed. „Palju õpid töö käigus, aga asjalikke koolitusi ei saa kunagi olla liiga palju,“ märgib Piret.

Esimesi kuid häirejuhtimise spetsialistina töötav Sergei tunnistab, et iga päev on midagi uut, millest õppida, sealhulgas eksimustest. Oluline on apsakatest avatult rääkida ja neist õppust võtta.

See, mis aga omakorda läheb kliendile korda, on põhjalikkus ja kannatlik selgitamine. Just selliste kiitustega on silma

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|15|

JUHTIMISKESKUS

Juhtimiskeskuse vahetuse juht Heidi:

„Üritused tugevdavad meeskonnavaimu.“„Hea meeskond ajendab pingutama, pealegi ühtlustab erinevate ürituste korraldamine tiimitunnet.

Me kõik võidame sellest. Üritused on heaks eeltööks, et oma tiimikaaslasi mittetöises õhkkonnas paremini tundma õppida – kuivõrd võid neile toetuda n-ö hulludel päevadel, kui möllavad tormid ja on elektrikatkestused. Me teeme üht asja! Pole ainult minu või sinu häire, vaid kõik oleme ühe asja eest väljas. Ka statistika tegelikult näitab, et see toimib nii. Üritustel on ühendatud nii asjalik kui meelelahutuslik pool. Üks kõige ilmekam näide on Narva Rapid Securityle küllasõit eelmisel aastal. Saime paremini tundma õppida partneri tööd, samas veetsime tiimiga toredalt aega. Ühel aastal käisime üheskoos Reballi (kummipallidega paintball sisesaalis – E.K.) mängimas, pärast oli ühine söömaaeg. Oma üritustele oleme kutsunud ka sama vahetuse patrullid, sest tööl olles moodustame ühe tiimi ja nii saame töistes olukordades paremini üheskoos hakkama. Kui vabamas õhkkonnas kohtume, muutub sisemine energia ja saad veel rohkem sellest. Kokkuvõttes, nii palju kui ise panustad, saad ka tagasi.“

Tule varjuta ja proovi!

Häirejuhtimise spetsialist teenindab telefoni teel tehnilise valve objektidelt saabuvaid häireid. Selles töös saab teha tihedat koostööd nii patrullekipaažide kui ka teiste osakondadega. Töö sobib hästi inimesele, kes julgeb ja tahab suhelda ning kel on „klienditeenindaja verd“. Häirejuhtimise spetsialisti kannustab tagant soov abistada klienti, olles valmis ka keerukamateks olukordadeks. Kuidas aga tegelikult sellest kõigest aru saada? Selle mõistmiseks võid tulla Juhtimiskeskusesse tegema proovipäeva kas või mõne tunni ulatuses, varjutades mõnd häirejuhtimise spetsialisti ja küsides juba kohapeal täpsustavaid küsimusi. Anna oma soovist teada reiko.taaker@ee.g4s.com!

Vahetuse juhi asetäitja Ksenia Kiseljute on töö kõrvalt omandanud kaks kõrgharidust.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

hakanud Liilia. „Tere! Helistasin täna 23.00 teie klienditeenindusse, vastas keegi naisterahvas, selgitas põhjalikult, teenusest jäi väga hea mulje.“ – See on üks mitmest tagasisidest, mis Liilia aadressil saadetud. Asjaosaline ise selgitab, et on põhjalik, kuna talle ei meeldi asju pooleli jätta. „Mulle meeldib, kui asjad saavad lõpetatud. Selgitan alati, kui on vaja. Vahel katsun ka majas sees asjad korda ajada, kui inimesel pole see olnud võimalik.“

Mitmekülgsed hobid

Üks, mis toob häirejuhtimise spetsialistil naeratuse kindlalt suule, on töögraafik, mille kohaselt pärast kaht 12 tundi kestvat päeva- ja kaht öövahetust järgneb neli vaba päeva. Tõsi, esimene kipub minema neist väljapuhkamisele, kuid päevi on erinevaid.

Huvialasid ja hobisid on Juhtimiskeskuse rahval sedavõrd servast serva, et kui ettevõttes poleks üle 2400-pealist töötajaskonda, võiks iga Sensori kaanele panna mõne äärmiselt huvitava ja inspireeriva kolleegi just Juhtimiskeskusest. On täpse silma ja kindla käega laskjaid, militaarmasinate huvilisi, käsitööga tegelejaid, naiskodukaitsjaid, ekstreemspordi harrastajaid, reisiselle, kokkajaid ja nii edasi.

Igatahes, kui kätte saabub väljateenitud vaba nelipäevak, siis ei ole selle sisustamisega kellelgi probleeme.

Ideaalne on selline graafik õppijatele.

Näiteks Ksenia on G4Sis töötades omandanud lausa kaks kõrgharidust, alguses Tallinna Tehnikaülikoolis majanduse ja seejärel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse erialal. Tõsi, nüüd ütleb ta, et on vaja natuke puhata ka ja pühenduda sõpradele-lähedastele ja … hobidele. Õppimisplaane haub ka Sergei, kes soovib tõsisemalt ette võtta logistikaõpingud. „Töögraafik soosib seda,“ tõdeb ta. „Praegu seangi juba enda dokumente kandideerimiseks valmis ja vaatan, mis veel juurde vaja.“

„Tuulega sirelilehed löövad tantsu.“ Häirejuhtimise spetsialisti töös tuleb ette ka põnevaid dialooge kliendi ja kolleegidega. Mõned nopped Viktorialt.

•

•

•

•

Klient helistab: „Naine tegi [valveseadme]kasti lahti, hakkas puhastama ja läks hoogu.

Nüüd ei tööta.“ Häire. Patrull sõidab kohale.

Välisel vaatlusel kõik korras. Vaatab aknast sisse, kass istub aknalaual. „Kodus pole kedagi, ainult kass valvab korda.“ Häire selgitus: „Tuulega sirelilehed löövad tantsu.“ „Autost välja ei tule – kurjad koerad söövad ära.“

Hästi kannatab nelja päeva sisse plaanida pisemaid reise, on see siis üle lahe või siinsamas Eestis. „Minul elavad Võrus sugulased ja kui nii pikk sõit juba ette võtta, siis ikka mitmeks päevaks,“ räägib Piret. Samuti käib ta aeg-ajalt Soomes, suvel grillimas ja järvede ilu nautimas, talvel suusatamas. „See mahub kenasti nelja päeva sisse ära, eraldi puhkust polegi vaja võtta!“ Pärast pikki õpinguaastaid on ka Ksenia enda reisipisiku ellu äratanud: suvel käis sõbrannaga äkkideena Kreekas puhkamas, samuti külastas Leedus elavaid sugulasi. „Hispaaniasse tahaks ka minna,“ plaanib-unistab ta. Reisimõtteid hellitab ka Liilia, kes vaba aja pühendab perele. „Olen vist ainuke inimene, kes pole veel Soomes käinud. SEB Sügisjooksul töötades saadud vautšeri plaanin kasutada perepuhkuseks Rootsi,“ avaldab ta.

PERSOON

Britiga PÕNEVATESSE EESTIMAA PAIKADESSE

Enne G4Si tulekut pea kolm aastat tagasi oli valvedivisjoni assistent Brit Tuulik töötanud administraatorina ilusalongis ning ettekandjana Eestis ja Itaalias. Tänaseks on teda ümbritsev tiim muutunud märksa maskuliinsemaks. Lisaks sellele, et Brit on valvedivisjoni juhtidele paremaks käeks, korraldab ta mitmeid üritusi ning käib vahel ka G4S Stafil abiks.

S

uvise Sensori kaant kaunistas Briti pilt laulukaare all ja seega on viimane aeg nende lugejate ees, kes lootsid heast kolleegist rohkem teada saada, kustutada vana võlg. Mainitud kaanepildiga seoses meenub peategelasele ka üks tore seik. Oli algamas just üks koolituspäev ja G4Sikad kogunesid peamaja fuajees, kui Brit sealt läbi astus. „Üks meesterahvas sammus kindlal sammul minu poole ja ütles „Tere!“, ise kommenteerides, et

tema oli ju seal ajakirja kaanel!“ muigab Brit. Veel üks põhjus Britist juttu teha on kvartali parimate üritused, mis toimuvad just tema hoolika käe all, viimati Maarjamäe lossis ja lossiõues äsja avatud Eesti Filmimuuseumis.

Mis mõtteid üldse tekitas alguses turvaettevõttesse tööle tulek, mäletad?

Mäletan, et ei olnud seni mõelnud turvaettevõttest kui teenindusettevõttest, ehkki

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, EGERT KAMENIK, REIMO RAJA

ülikoolis ikka turvatöötajatega kokku puutusin ja suhtlust oli. Koduleheküljelt hakkas silma ausus kui üks põhiväärtustest ja see mulle sobis. Igatahes ma senisest erinevat valdkonda ei peljanud, intervjuul mind kõvasti testiti ka. Pidin näiteks kirjutama kliendile hinnatõusu kirja ja lahendama situatsioonülesannet turvatöötajaga. Sain aru, et töö on väga vastutusrikas.

Eelkõige muutus minu jaoks tööaeg, kuna seni olin töötanud graafiku alusel. Algus oli muidugi keerukas, kuna kõik käis hästi kiiresti. Olin tegelikult tööle minemas kasiinosse, kui mind kutsuti G4Si vestlusele.

Reede hommikul oli vestlus ja kolmapäeval oli esimene tööpäev juba täiesti üksi.

Kuidas on töötada sellises valdavalt meeste tiimis?

Meeldib. Mõnes mõttes on meestega lihtsam koos töötada. Mitte et nad oleksid vähem emotsionaalsed või suhtleksid oluliselt vähem, aga see on kuidagi teistmoodi ja sobib mulle hästi.

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|17|

PERSOON G4Si tulles olid Sul veel pooleli ülikooliõpingud. Mida õppisid ja mis plaanid sellega edasi on? Õppisin Tallinna Ülikoolis romaani keeli ja kultuure, spetsialiseerudes Itaaliale. See maa on mulle hästi südamelähedane. Töötasin ja reisisin Itaalias kaks suve, käies Roomas ja Sitsiilias, töötades Veneetsia lähedal ja külastades põgusalt ka Milaanot. Peaks plaani võtma ja uuesti Itaaliat avastama minema... Tänu õpingutele räägin itaalia keelt, lisaks sai koolis õpitud hispaania keelt. Nende maade (Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa) kultuurilise ja ajaloolise tausta teadmine aitab vahel siingi kultuurilisi paralleele tõmmata – see tuleb inimeste mõistmisel abiks. Lugesin ka hästi palju itaalia kirjandust, mida ma muidu poleks ehk teinud. Kunagi tahaksin magistrisse ka minna, aga ei tea veel, mis alal.

Mis tööd Sa divisjoni assistendina teed?

Tegelen valvedivisjoni dokumentatsiooniga, näiteks ametlike kirjadega. Protokollin koosolekuid, tellin turvajuhtidele nende meeskondade jaoks vormiriideid – see võttis vahepeal päris suure mahu, kui järjest vormielemendid muutusid –, korraldan erinevaid üritusi, sh igakuiseid divisjoni koosolekuid üle Eesti. Teen mitmesuguseid aruandeid, nt poolaasta aruannete kohta aruandeid sisekorraeeskirjade rikkumiste, puudulike ringkäikude, katmata töötundide jmt kohta. Selle info põhjal aitan teha ka kvaliteedimõõdikuid. Tihti konsulteerin kvaliteedijuhi Karmen Läänega, kellelt saan vajalikku nõu. Samuti valmistan ette presentatsioone ja koostan statistikat, lisaks suhtlen politseiga relvalubade, videosalvestuste, mehitatud valve objektide osas. Ja muidugi bürootarvikute haldus ja tellimine.

Seda kõike on päris palju. Mida Sulle endale kõige enam teha meeldib? Üritusi korraldada tegelikult meeldibki kõige rohkem. See on hästi vaheldusrikas.

Inimestega suhtlus meeldib ja eks aruannetegi tegemine arendab – saan asjadest paremini aru ja oskan nii teisi paremini juhendada.

Ometi leiad Sa mahti ka G4S Stafi tegemistes kaasa lüüa!

See aitab rutiinist välja tulla ja on hea lisaraha teenimise võimalus. Tänu tööle Stafis satun kohtadesse, kuhu muidu ei ole ehk asja. Näiteks sel sügisel sattusin esimest korda elus Horse Show’le. Niisama ei oleks ma sinna läinud, piletid on ka päris kallid. Nüüd aga ostaks kas või pileti – see oli väga lahe elamus! Ka ralli on väga põnev. Olen maikuust saati iga kuu mõnel

|18| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

Valvedivisjoni etteaste G4Si 2017. aasta suvepäevadel oli Hispaania teemaline.Vasakult: Mary-Liis Moorbach, Elina Aru, Brit Tuulik ja Sergei Karelin.

üritusel turvalisust tagamas käinud.

Milline selle aasta üritustest kõige paremini meelde on jäänud?

SEB Sügisjooks, sest olin siis esimest korda lõigujuht. Minu lõigus oli 30 inimest, sh liikluseguleerijad. Esmakordselt sellise vastutusega üritusel tööd teha oli minu jaoks kihvt ja adrenaliinirohke kogemus. Kuna olin läbinud värskelt ka liiklusreguleerija koolituse, sai isegi kolleege asendades veidi aega Põhja pst kandis liiklust reguleerida. Väga meeldejääv on alati Saaremaa ralli. Seal aitasin ma esimesel päeval majutust korraldada, teisel päeval olin katsetel väljas. Ühe tähelepanuväärse ülesandena on Sinu korraldada kvartali parimate turvatöötajate tänuüritused.

Millest lähtud neid korraldades?

Esimene asi on leida koht, mis oleks huvitav ja kuhu niisama inimesed ei

satu. Hea tava on, et see koht oleks G4Si valves. Katsun lähtuda ka sellest, et Eesti eri kohtadest oleks sinna mugav tulla, aga ajaga läheb aina keerulisemaks leida keset Eestit meie valve all olevaid põnevaid kohti.

Eesti Filmimuuseumi avamine oli meile juba aasta alguses kliendilt teada ja seal korraldamises sai kohe kokku lepitud, ainult kuupäev oli lahtine. Nüüd toimub seal üritus ürituse järele, nii et raske mõnd vaba aega leida. Kui poleks sellist eksklusiivset kohta just avatud, oleksime sügisese ürituse väljaspool Tallinnat korraldanud. Ürituse formaat on aastaid sama olnud: umbes tund aega autasustamise osa, suupisted ja tort, ekskursioon. Menüü vaatame alati selle pilguga üle, et ka kaugemalt tulijad saaksid kõhu täis. Kohustusliku osana on laual G4Si logoga tort. Ekskursiooni teeb vahel põnevaks uudne paik, teinekord on väga suur roll kirglikul giidil.

PERSOON Selleks, et üritus laabuks, tuleb eelnevalt paljud asjad põhjalikult üle rääkida, kuid elu on näidanud, et ikka tuleb viperusi. Kuidas Sinul läinud on?

Sa võid tõesti asjad neli korda üle rääkida ja kirjutada, aga mõnikord ikka kõik ei toimi. Olustvere mõis (suvi 2015) oli küll väga kihvt koht, aga samal ajal oli teine grupp sees, kuigi olime ajakava aegsasti kokku leppinud. Samuti olin palunud, et rooside jaoks toodaks viisakas suur vaas – oli hoopis seguämber. „Kas te teete nalja, ma panen valgele laudlinale seguämbri roosidega?“ oli mu esimene reaktsioon. Õnneks giid teadis maja hästi ja saime korraliku vaasi.

Brit järjekordset kvartali parimate torti lahti lõikamas.

Oled juba üheksa tänuüritust korraldanud. Milline paikadest on Sulle endale kõige enam muljet avaldanud?

Näiteks Väätsa mõisa (2017 suvi) jalgrattamuuseum – väga kirglik giid! Kõik tulime sealt suure emotsiooniga ära, nii huvitav oli. Ka sealsed liginullenergia hooned, kool ja päevakodu, avaldasid muljet. Väga mõnusa atmosfääriga oli Vihula mõis

(2016 suvi). Koluvere lossi (2016 sügis) ekskursioon oli eksklusiivne ja tehti vaid meie eritellimusel. Paksu Margareeta (kevad 2016) ja Tallinna Botaanikaaia (kevad 2017) on erakordselt huvitavaks teinud aga just giidid. Filmimuuseum oli huvitav, soovitan seal ikka ära käia! Tegelikult on mulle kõik kohad meeldinud, igaühel omad võlud.

Miks üldse kvartali parimate üritusele tulla, kui oled selle tunnustuse pälvinud?

Enda jaoks ma neid ei tee  Uus põnev koht ja hea seltskond – parimad kolleegid! See on G4Si viis tänada oma häid töötajaid. Ühelt poolt peakski koht sellise vau-tunde tekitama. Isegi kui esmapilgul see ei kõneta, siis tasub tulla, sest toimumiskoht on alati väga hoolikalt valitud.

Iseloomustused loetakse ette, Villu (valvedivisjoni direktor Villu Õun – toim) peab sütitava kõne, tekib mõnus kokkukuuluvustunne. Ma usun, et see annab ka kilbile hoopis teise tähenduse, kui ise kohal olla.

Tulen sealt alati hea tundega ära ja loodan, et parimatele on ka meeldinud.

SOOVITUSINDEKS

III kvartalis oli Soovitusindeksi tulemus turvajuhtidel üks parimaid TEKST: ESME KASSAK

Eelviimases kvartalis oli kõige parem soovitusindeks valvedivisjonil. Kogu divisjon ületas eesmärki paari protsendiga, saades koondtulemuseks 66%. Seatud eesmärgi täitsid nii patrullteenistus (57%) kui ka juhtimiskeskus (69%). Turvajuhtide soovitusindeksi eesmärk oli 70%, tulemuseks saadi koguni 77%.

Kliendihaldusosakonna juhi Dagmar Pedaja sõnul mõjutab turvajuhtide suhteliselt kõrget hinnet mõneti see, et tagasiside andjaid on vähe. Samas need, kes tagasisidet annavad teevad seda sisukalt ning ka väiksemgi „tõrvatilk“ oleks kohe üldtulemuses nähtav.

Soovitusindeksi eesmärgi täitmist mõjutab nii kõrgem eesmärk kui ka vastajate aktiivsus. Selleks, et saada klient üldse vastama, peab kliendikogemus olema meeldejääv. Seda nii erakordselt hea teeninduse kui ka paraku halva kogemuse mõttes.

Mida aga valvedivisjoni puhul kliendid enim tähtsustavad? Sama võrra on kaalu nii kiirusel kui ka viisakusel, olgu see siis reageerimisel häiretele või kliendi probleemide lahendamisel.

Kes siis turvajuhtidest saavad paremaid hindeid ja miks? Teenistusjuhi Kristiina Eelmaa sõnul on klientide seas hinnatud turvajuhid, kes reageerivad kiiresti kliendi päringutele. „Nad püüavad nii palju kui võimalik arvestada kliendi soovidega ning pakuvad välja ka uusi lahendusi. Hea turvajuht on hästi kursis ettevõtte pakutavaga ning näitab välja ka oma initsiatiivi, soovides pakkuda kliendile parimat. Seejuures on tähtis oskus suhelda ja tahta seda teha.“ Samuti täheldas Kristiina hinnatõusu läbirääkimisi tehes, et ühegi juhi või töötaja kohta ei olnud klientidel halba sõna. „Meie juhid reageerivad kiiresti ja võtavad väiksemaidki apsakaid täie tõsidusega, lahendades need ära.“

Villu Kahar

„Turvajuht on asjalik ja püüdlik, avatud dialoogile ja leiab alati lahendused. Villu Kahar on senistest kõige vastutustundlikum olnud ja hoiab enda meeskonda, tulles vastu tellijale nii palju kui vähegi võimalik. Eks igal ühel on ka arenguruumi.“ (29.11.17)

Kristiina Eelmaa „Koostöö alati meeldiv ja kiire ning tulemuslik!“ (02.11.17)

Meelis Kalda „Hea koostöö.“ (09.10.17)

Heido Lend

„Turvajuht töötab pidevalt teenuse parandamisel.“ (01.09.17)

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|19|

KÜLASKÄIK TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

Turvatöö Narva moodi Ühel veel mitte nii väga lumisel novembrihommikul seadsin sammud Narva poole. Õigemini küll Tallinn-Narva rongile. Narva rongijaamas võttis mind vastu turvajuht Igor Kornejev, kellega tegime tiiru olulisematel objektidel. Pikemalt jäin juttu puhuma Auveres kvartali parima turvatööaja Vassili Kurginiga (keera lehte!), ent püüdsin fotosilma abil kinni mõnedki teised kolleegid. Ilus oli näha jõuluehteis G4Si valvatavat Astri uhket kaubanduskeskust ning põnev avastada Soome aukonsulaat Narvas. Inimesed jätsid sedapuhku linna varju ja kõik ei saagi mahtuda ühte päeva, mis tähendab vaid üht – tuleb tagasi tulla!

Viktor Võhhodin Astri keskuses.

Jelena Kuhhar Estin Warehousing objektil.

|20| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

KÜLASKÄIK

Anatoli Mišatov Astri keskuses.

Olga Ivanova Well Technology tehase valvelauas.

Mihhail Dubrovin Vene Viisakeskuse Narva büroos.

Tehnik Konstantin Kovaljov Narva kontoris.

Müügiesindaja-kliendihaldur Alla Antipenkova ja patrulli turvatöötaja Vladimir Zubov Narva kontoris.

Ljubov Belova Astri keskuses.

Niina Vaht Fortaco Estonia tehases ja Soome aukonsulaadis.

Sergei Udovenko Narva patrullist.

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|21|

HOBI

Vassili Kurgini UNISTUSEKS ON VALMISTADA ROBOT TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, ERAKOGU

Vassili Kurgin tuli G4Si tööle viis aastat tagasi, et mõnda aega kooli kõrvalt natuke tööd teha. Ja jäigi. Sisuliselt on ta töötanud samal ehitusobjektil, aga koht ja ümbruskond on olnud pidevas muutumises. Ta on oma silmaga näinud Auvere elektrijaama järk-järgulist valmimist.

O

ktoobris esitati just Vassili (29) üheks Ida piirkonna III kvartali parimaks turvatöötajaks. Parimate üritusele ta töökohustuste tõttu paraku ei jõudnud, aga eks tule siis sõit tema juurde ise ette võtta! Turvajuht Igor Kornejev iseloomustab Vassilit kui korrektset, põhimõttelist ja pädevat töötajat, kes kasutab oskuslikult oma teadmisi ning võtab aktiivselt osa täiendkoolitustest. Oma vaba aja pühendab Vassili LARPile (live action role play ehk päris elus rollimäng – E.K.) ja keskaegsetele võitluskunstidele (HMB ehk historical medieval battle - E.K.). Põnevate hobidega on ta ühendanud ka enda huvi ja

Vassili oma tööobjektil Auveres.

uskunstid.

Keskaegsed võitl Jaanuaris 2016.

Animatsuri 2012 Cosbänd "Seagull the Jesus".

|22| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

HOBI

teadmised automatiseerimise vastu ning tegeleb veel cosplay’ga (kostüümimäng – E.K.) ja aidanud põgenemistoa lahendusi välja mõelda ja ehitada. Nimelt on Vassili lõpetanud Narva Kutseõppekeskuse, kus õppis automatiseerimist ja andmebaaside haldamist.

ja mind võetakse kuulda,“ räägib ta.

Aga kuidas Vassili end vormis hoiab, tunnen turvatöö iseärasusi silmas pidades huvi. Kas mängust piisab? Saan teada, et

TÄPNE JA KIIRE TAIBUGA

Jutustades Vassiliga Eesti Energia ühe kaasaegseima tehase külje all, on mul üürikese aja jooksul võimalus ka tema töökohta ja tegemisi seirata. Mõnes mõttes on mul õnne, sest näen kõrvalt olukorda, kus on väga kiiresti vaja reageerida. Keegi on suurel territooriumil eksinud ja Vassili saab abistada liikumisteid ja kaameraid vaadeldes, lisaks valmistab ühele töötajatest väga kiirelt vajaliku ligipääsuga kaardi. Ja ta on tõesti selles osav! Nagu möödaminnes saab kaart valmis.

Vassili tööpäev algab hommikul vara kell pool seitse. Äratada aitab energiline muusika ja energiajook. Olles ehitust näinud algusaegadest saati, on tal väga hea ettekujutus, kus mis toimub. Enda töös kiidab ta autonoomsust – Vassilile sobib väga hästi, et olles hea väljaõppega ja tundes objekti hästi, saab ta ise kiireid otsuseid vastu võtta ja päeva plaanida.

Turvajuht Igor tõdeb, et juhtides korraga suuremat piirkonda, on väga hea, et saab inimesi niimoodi usaldada. Kõigile see samas ei istu ja mõned kolleegid on liikunud tagasi Narva erinevatele objektidele.

Kui teen vahepeal Vassilist pilti, siis tuleb patsutab talle ehituse juht õlale ja kiidab, et Vassili on tõesti üks väärt mees. „Mulle meeldib, et saan ise palju otsustada. Noorematele valmistab see jällegi peavalu,“ muigab ta. „Siin on konkreetne töö, kindlad ja selged nõuded, kõik arusaadav.“ Küsides eluolu kohta Narvas, jääb Vassili aga nõutuks, sest üle poole ajast veedab ta tööl ja järelejäänud aja pühendab hobidele ja sõpradele. „Vabal ajal olen kodus või klubis,“ märgib ta.

TEHNIKAHUVI EI LASE LAHTI Cosplay.

JUHENDAB NOORI JA MÄNGIB ISE

Narvas on Vassili saanud linna toetusel koos sõpradega enda vedada KARU klubi MTÜ, kus saavad oma hobiga põhjalikult tegeleda ja kus käivad ka noored umbes 14. eluaastast. Klubis mängitakse nii lauakui ka arvutimänge, samuti tegeletakse suuremateks mängudeks-võitlusteks ettevalmistamisega. „Klubi võtmed on viiel inimesel. Anname jututoas teada, mil keegi kohale jõuab, ja tavaliselt viiestkuuest õhtul keegi ikka on. Enne võistlusi on klubi isegi ööpäevaringselt avatud. Juhendan ka noori – olen nagu üks nendest

vad Venemaalt või Ukrainast üheskoos. Õmblustööd korraldame ise.“ Ühtlasi viib see hobi laia maailma – Battle of Nations võistlus toimub iga aasta eri riikides.

Mõneti haakub selle tegevusega ka Vassili teine põnev hobi, animehuvist võrsunud kostüümimängud. Tõsi, neis ta enam ise aktiivselt kaasa ei löö, pigem juhendab teisi ja nuputab välja põnevaid tehnilisi efekte. Cosplay laseb end kehastuda mistahes tegelaseks ning laval oma loominguga proovile panna. Vassili on oma tiimiga osalenud nii Tartus Jaapani popkultuuri festivalil Animatsuri (animatsuri.eu) kui ka käinud väljaspool Eestit võistlemas. Kõige sellega toimetamine on pakkunud nutikaid ideid ka töistesse situatsioonidesse. Vassili kiidab praktilisi täiendkoolitusi ja meenutab, kuidas ühes koostööd ja omavahelist infovahetust arendaval koolitusel oli vaja suulise info põhjal autentne kaart vaja kokku panna või ohtlik ese üles leida. Tal endal oli õnnestunud ese nii osavalt ära peita, et kolleeg ei leidnudki üles.

Vassili keskaegse sõdalasena.

keskaegsed võitluskunstid on Euroopas juba saanud ka ametlikuks spordialaks.

See nõuab nii füüsilist vastupidavust kui ka osavust-kiirust. Koos autentsete kostüümide ja „sõjavarustusega“ on kokku tegemist üsna kalli hobiga. Et seda endale lubada, tuleb olla nutikas. „Teeme koostööd Tartu klubidega ja tellime rel-

Narvas elava Vassili juured ulatuvad ühtpidi teispoole Peipsit kunagisse Eesti külla, teistpidi vaat et Prantsusmaale.

Tema vanavanaema tuli omal ajal tsaari Venemaale kokaks, olles keisrinna Maria Fjodorovna peamine kondiiter. Pihkva kandis elanud vaarisa töötas aga konstrueerimisbüroos. Sarnaselt vaaremaga saab ka Vassili kokkamisega hästi hakkama, kuid noore inimese kiire elutempo juures pole see prioriteet number üks.

Kus aga Vassili ise end tulevikus näeb, näiteks viie aasta pärast? „Mind huvitab ikka see tehnika pool ja olen end sõprade abil vaikselt kursis hoidnud, kuidas end ses osas teostada,“ tunnistab ta. Elektroonika pakkus talle juba noorest peast huvi ning koolis oli tugev just reaalainetes. Kui julgelt unistada, siis tahaks ta kunagi päris oma roboti valmis teha. Seni on ta end teostanud väiksemates projektides. Nii abistas Vassili Narva põgenemistoa Paradox Questroomi jaoks tehnilisi lahendusi välja mõelda ja valmis seada. „Alguses oli huvitav, aga siis muutusid need juba stamplahendusteks ja mu huvi langes,“ tunnistab ta. Kellele sellised toast välja pääsemise harjutused üldse mõeldud on? Selgub, et ikka igale vanusele, kuid on Vassili hinnangul noortele keerukamad. „Noortele on need selle võrra raskemad, et nad ei ole harjunud sellise mõtlemisega, et kasutaks näiteks piimakirja. Tänapäeval on kõik automatiseeritud ja nii mugavaks tehtud, et noored ei tule selliste asjade peale enam.“

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|23|

TURVALISUS TEKST: REIMO RAJA FOTO: SHUTTERSTOCK

Järjest enam tulevad inimestele appi masinad, turvavaldkonnas videokaamerad ja keerukad valvesüsteemid. Paljudel puhkudel on aga ikkagi inimesel endal masinate ees suured eelised, näiteks suhtlemisel, juhendamisel, masinate töö ülekontrollimisel, isikute läbivaatamisel.

MILLAL JA MIKS EELISTADA MEHITATUD VALVET? KUI TEHNIKA KÄED JÄÄVAD LÜHIKESEKS…

Mehitatud valve võetakse üldjuhul appi seal, kus tehnika käed jäävad lühikeseks. Olukordades, mis eeldavad näiteks suhtlemist, turvakontrolli või isiku kinnipidamist. Näiteks lennujaamades on püütud julgestuskontrolli maksimaalselt automatiseerida, kuid ometi on sinna vaja julgestustöötajaid, kes reisijaid juhendavad, aitavad ning vajadusel teevad isikule turvakontrolli ja hindavad, kas pagasist avastatud esemega võib lennukipardale minna või mitte. Seadmed nagu pagasi läbivalgustus, kehaskanner, metallidetektor aitavad võimalikku probleemi tuvastada, kuid siiski peab lennujulgestaja üle kontrollima, mis asi masinate abil tuvastati.

Turvakaamerate juurde kuuluvat tarkvara saab seadistada erinevaid probleeme tuvastama, kuid hinnangu, kas kaamera poolt tuvastatud liikumine vajab ka turvatöötajate kiiret sekkumist, annab ikka videopilti vaatav inimene. Paljudes tehastes on vaja kontrollida, et töötajad ei tooks territooriumile ega viiks sealt välja keelatud esemeid. Seadmed aitavad tuvastada peidetud esemeid, kuid inimene peab üle kontrollima, millega täpsemalt tegu on ja kas töötajal on luba vastav ese territooriumilt välja viia. Inimest on vaja olukordades, mis ei mahu täna veel kindlatesse algoritmidesse.

Kauplustes tuvastatakse kaamerate abil varguse toimepanek, kuid isiku kinnipidamiseks ja asjade läbivaatuseks on vaja turvatöötajat. Turvaelemendid teevad kaupade varguse raskemaks, kuid vargad oskavad ja julgevad neid ikka eemaldada või neist „mööda hiilida“. Siin-

|24| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

kohal tuleb appi turvatöötaja, kes sekkub, kui kaubakaitse elementi püütakse rikkuda. Võrreldes näiteks kaupluse või kohviku teenindajaga mõjub vormiriietuses ja vajaliku ettevalmistuse saanud turvatöötaja sekkumine üldjuhul tõhusamalt ja aitab olukorra kiiremini lahendada. Samuti on turvatöötajal vahendid ja väljaõpe enesekaitseks, isiku kinnipidamiseks ning abi kutsumiseks.

HINNA SUHE ÜKS VIIELE

Tehnilise valvelahenduse hind võib olla suures plaanis 20 protsenti mehitatud valve lahendusest ehk suhe võib olla üks viiele. Ekslikult arvatakse, et palkade kasvades kallineb ainult mehitatud valve.

Tööjõukulude kasv mõjutab tegelikult ka tehnilise valve hinda. Tehnilise valvega on seotud tehnikud, kes seadmeid paigaldavad, turvaettevõtte juhtimiskeskuse töötajad, kes valveseadmetest tulnud häiretega tegelevad, ja turvapatrullid, kes väljakutsele sõidavad.

Mehitatud valve võib olla kulukam, kuid investeering turvatehnikasse on jällegi pikema tasuvusajaga ega pruugi katta kõiki vajadusi. Ühe või teise või kombinatsiooni kasuks mõlemast otsustamine sõltub konkreetsetest vajadustest. Esmalt tasub turvaettevõttega konsulteerida, kes pakub mõistliku ja ettevõtjale jõukohase lahenduse, mis firma turvavajadused parimal moel kataks.

Tasub teada, et iga tehniline valvelahendus töötab mingi piirini, mille ületamisel on vaja inimest. Turvakaamerad mõjuvad küll heidutusena ja peletavad kahtlasi tegelasi eemale, kuid nädalavahetuse õhtul ja öösel nad agressiivsete

purjus külastajate eest ei kaitse. Üks võimalus on hoida turvatöötajat kohal n-ö kriitilisematel aegadel. Teine võimalus on kasutada paanikanupu teenust, et nupuvajutusega turvapatrull vajadusel kohale kutsuda. Mõned kaupmehed kasutavad turvatöötajaid avamisperioodil heidutusena, et „luurele“ tulnud vargaid juba eos eemale peletada.

MITTE AINULT TURVATÖÖTAJA

Kaubanduskeskustes hoiavad turvatöötajad avalikku korda, kuid täidavad sageli ka administratiivseid ülesandeid ja tegelevad klienditeenindusega. Büroohoonete vastuvõtulaua turvatöötajad tegelevad lisaks külastajate abistamisele sageli haldus- ja administratiivküsimustega, näiteks tellivad vajadusel elektriku, torumehe või lifti hooldustehniku.

Turvatöötaja võetakse sageli appi ka siis, kui on vaja oma äri ladusaks toimimiseks mitut asja korraga jälgida, kuid ettevõtjal endal pole aega või soovi sellega tegeleda. Nii ostetaksegi mehitatud valve turvaettevõttelt, et turvatöötaja hoiaks korda parklas, valvaks ettevõttes korda, annaks tarvidusel esmaabi ja vajadusel juhendaks, abistaks ettevõtte kliente.

Keskendumaks oma põhitegevusele, ei ole üldjuhul ettevõtjal aega ka jälgida turvakaamerate pilti jooksvalt ise. Selleks on vaja eraldi inimest, kes annab teada ja kaasab abi, kui tuvastab mõne probleemi. Samuti saab siis poe pinda otstarbekamalt kasutada, kuna suure turvaruumi asemel saab videopilti jälgida turvaettevõtte juhtimiskeskusest.

MINU RAHA

Kuidas tulumaksuseaduse muudatused MINU sissetulekut mõjutavad?

Alates 1. jaanuarist 2018 hakkavad kehtima tulumaksuseaduse muudatused, mille tulemusena rakendatakse inimestele maksuvaba tulu määra nende TEKST: KAJA ISSAENKO, PEARAAMATUPIDAJA FOTO: SHUTTERSTOCK aastatulu suurusest sõltuvalt.

Ü

ldiseks maksuvaba tulu määraks saab 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus (2017. aastal on see 2160 eurot aastas ehk 180 eurot kuus).

Kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

KUI SUUR ON MINU MAKSUVABA TULU?

• Kui sissetulek on kuni 14 400 eurot aastas (kuni 1200 eurot kuus), on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas (500 eurot kuus).

• Alates aastatulust 14 401 eurot (1201 eurot kuus) hakkab maksuvaba tulu vähenema ning jõuab nulli aastatulu 25 200 eurot (2100 eurot kuus) juures. Maksuvaba tulu väheneb 1 euro võrra iga tulule lisanduva 1,80 euro pealt.

Valem kuu maksuvaba tulu summa arvutamiseks, kui kuu brutotulu jääb vahemikku 1201–2100 eurot, on: 500 – 500/900*(väljamakse – 1200)

• Üle 25 200 euro aastas (2100 eurot kuus) teenivatele isikutele maksuvaba tulu ette nähtud ei ole.

MIS MA TEGEMA PEAN?

Kõigepealt arvuta läbi, millisesse vahemikku jääb sinu 2018. aasta tulu tõenäoliselt (arvesta nii brutotöötasu kui ka teisi maksustatavaid tululiike nagu pension, üüritulu, honorar jmt). Seejärel otsusta, kas soovid esitada palgaarvestu-

sele maksuvaba tulu määra arvestamise muutmise avalduse.

Kui tead ette või eeldad, et lisatulud aasta jooksul on võimalikud, soovitame olla konservatiivne ja määrata avalduses igakuiseks maksuvaba tulu määraks väiksem summa. See aitab hajutada maksukoormuse aasta peale laiali ja 2019. aasta algul tuludeklaratsiooniga ei tule suuremat tulumaksusummat välja käia.

Iga G4S Eesti töötaja on tööle tulles juba esitanud avalduse maksuvaba tulu arvestamise või mittearvestamise kohta. Kui sa ei soovi avaldust muuta, jääb senine kehtima ja palgaarvestus arvestab maksuvaba tulu 2018. aastal kehtivas seadusjärgses määras või ei arvesta üldse. Kui aga soovid muuta alates 2018. aastast oma igakuise maksuvaba tulu arvestust, tuleb palgaarvestusele esitada hiljemalt 15. detsembriks vastav avaldus (blanketi ja täpsemad juhised leiad siseveebist).

OLULINE TEADA

• Inimene saab maksuvaba tulu rakendada ainult ühe tööandja juures.

Pensionärid saavad seda rakendada kas tööandja juures või Sotsiaalkindlustusametis.

• Loeb see, millal tasu välja maksti, mitte see, mis perioodi eest tasu arvestati. Näiteks jaanuaris väljamakstud detsembri töötasu on maksuarvestuse mõistes jaanuari tulu, seega 2017. aasta detsembri töötasu väljamaksmisel 2018. aasta jaanuaris arvutatakse

• •

•

•

•

kinnipeetav tulumaks juba uute reeglite järgi.

Aasta algusest kasutamata maksuvaba tulu järgnevatel kuudel arvesse ei võeta.

Maksuvaba tulu avaldust on õigus üks kord kuus muuta (muutmise avaldus peab jõudma palgaarvestusse enne kalendrikuu algust).

Tuludeklaratsiooni koostamisel arvatakse aasta tulu hulka lisaks töötasule ka pension, üüritulu, intressitulu, honorar, väärtpaberite ja kinnisvara müügist saadud tulu (v.a alalise eluaseme müük), dividendid, tulu välismaalt jmt. Tuludeklaratsiooni koostamisel toimub lõplik maksuvaba tulu ümberarvestus ja siis selgub, kas inimene peab riigile tulumaksu juurde maksma või saab riigilt enam kinnipeetud tulumaksu tagasi.

Maksuvaba tulu arvessevõtmist saab töötaja jooksvalt kontrollida, logides sisse e-maksuametisse ja valides sealt alajaotusest „Töötamine ja väljamaksed”  „TSD koondandmed” „Väljamaksete andmete vaatamine”.

Arvuta siit: tulumaks.ee

Näide

Töötaja brutotasu G4S Eestis on 2018. aastal 800 eurot kuus. Oletame, et see summa ei kõigu kuude lõikes ning inimene ei saa mujalt tulu. Sellise kuutuluga on tema aastatulu 12 * 800 = 9 600 eurot ehk alla 14 400 euro. Kui töötaja ei ole avaldanud soovi rakendada madalamat maksuvaba tulu määra või üldse mitte arvestada maksuvaba tulu, rakendab palgaarvestus talle seadusjärgset maksuvaba tulu määra 500 eurot kuus. Kuna eeldus oli, et sissetulek ei muutu, ei teki selle näite puhul tuludeklaratsiooni koostamisel ebameeldivaid üllatusi ning midagi juurde maksma ei pea. Kui aga sama töötaja saab aasta jooksul tulu ka teisest töökohast või pensioni või muid maksustatavaid tulusid, võib aasta lõpus tuludeklaratsiooni koostamisel kõigi tulude summeerimine anda tulemuseks, et tema aastatulu on suurem kui 14 400 eurot ja maksuvaba tulu seega mitte 6000 eurot aastas, vaid vähem. Ümberarvestuse tulemusel peab inimene riigile tuludeklaratsiooniga tulumaksu juurde maksma.

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|25|

HEAD TEOD

Reigo Tori toetab luuleraamatuga „Minu unistuste päeva“ Kirjastus Paljasjalg tähistab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva luuleraamatute sarjaga „Eesti 100 Luuleraamatut“. Ses pidulikus sarjas annab oma esimese luulekogu välja ka SEB panga juures töötav G4Si turvatöötaja Reigo Tori. Kirjastus Paljasjalg katab kõik raamatu väljaandmisega kulud, autoritasu annetab Reigo aga heategevusfondile Minu Unistuste Päev.

Reigo on luuletusi vahelduva eduga kirja pannud juba neli aastat ning tema luuleridu saab lugeda luuletused.ee lehelt. Riimidesse valab Reigo erinevaid emotsioone, mis ümbritsev või ka enda igapäevaelu tekitab. Nii võib tema luuletuste seas leida tähtpäevadeks kirjutatud värsse, ent leiab ka ühiskonnakriitilisemaid tekste, näiteks roolijoodikute või perevägivalla kohta. Mõtlemisainet seega on. Minu Unistuste Päeva toetamise valis Reigo sellepärast, et on ühel Minu Unistuste Päeva üritusel illusionisti Jürgen Veberi lava assistendina üles astunud, sealhulgas lastehaiglas. Raamat jõuab enne jõule müüki ja igaüks saab seda ostes omakorda Reigo heale teole hoogu anda.

Tuult tiibadesse!

Reigo Tori. Foto: Erlich Lõwi

G4Si päkapikud jagavad lastele üle 700 kingipaki

Detsembris muutub G4Si personaliarvestuse osakond mõneks nädalaks omamoodi jõulumaaks, kus kõrguvad suured kingikastimäed.

Just selles osakonnas pakitakse ja jagatakse laiali G4Si töötajate kuni 12-aastastele (k.a) lastele mõeldud jõulukingitusi.

Tänavuse kingi saavad suuremad lapsed ise kokku pandud, väiksemad ema-isa või vanema õe-venna abiga. Ühtlasi äratab kingitus nii suurtes kui väikestes ellu hoole ja armastuse endast pisemate ja nõrgemate eest. Kingitusega on kaasas väikeste värvuliste hoolitsemiseks mõeldud stardipakk, lisaks saad lindude toitmise kohta juurde lugeda siseveebist: net.g4s.ee/talvelinnud. Sobiva kingituse väljamõtlemine on iga aasta üks paras pähkel ja võib julgelt öelda, et selgi korral alustati mõttetalgutega juba suvel. Seekordne kingitus haakub pisut ka eelmisega, kui oli võimalus perega ühiselt piparkoogimaja valmistada. Varasemalt on olnud laste jõulukingiks nii pliiatsite kohver värviraamatuga kui ka korvpallilaud koos kossupiletitega.

Kingitusi jagatakse laiali nimekirja alusel, kuhu on kirja pandud kõik need lapsed, kellest töötajad on teada andnud. Iga lapse kohta on ette nähtud üks kingitus. Tallinnas jagavad paljud pakid töötajatele laiali turvajuhid, piirkondades vahetud juhid. Peamajas töötavad emad-isad saavad kingituse kätte personaliarvestuse osakonnast 1. korrusel.

Küsimuste korral võta ühendust personaliarvestus@ee.g4s.com.

|26| G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

G4Si töötajad toetasid kinkeraamatute ostuga Tallinna Naiste Kriisikodu Novembri alguses panime G4Si töötajate jaoks sümboolse hinnaga müüki kaunis pakendis kinkeraamatud varasematest aastatest. Üheks raamatuks oli „Eesti: Maa ja muu“ (2015) ning teiseks „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ (2014). Kokku kogusime 120 eurot, mille annetame G4Si töötajate nimel Tallinna Naiste Kriisikodule (www.naisteabi.ee). Naiste kriisikodu hoolitseb selle eest, et perevägivalda oleks meie ümber vähem, annab nõu perevägivalla käes kannatavatele inimestele ning peavarju selleks keerukaks eluperioodiks. Sageli leiavad naiste kriisikodus ajutise kodu ka lapsed. Kriisikodu juhataja Inga Mikiver ütleski, et see on väga oodatud kingitus just kriisikodus peatuvatele lastele mõeldes, kes soovivad samuti jõuludest osa saada. Seega oleme üheskoos loonud natuke jõulutunnet. Siiras tänu, head kolleegid!

JÕULUD

Raamatupidamise osakond käis sügisel loomade varjupaigas abiks Septembris käisid Paljassaarel asuvas loomade varjupaigas abiks G4Si raamatupidamise osakond. Idee teha terve tiimiga üheskoos midagi head tekkis osakonnal juba aasta alguses ja loomade varjupaigas toimetamine osutus enamiku eelistuseks. Külastatud varjupaigas oli üle paarikümne koera ja üle 200 kassi.

G4Sikad aitasid koristada kasside puure ja koerte aedikuid, samuti sai loomadega tegeleda, näiteks mängida koerakutsikatega ja jalutada koeri mererannas. Ühe algataja, pearaamatupidaja Kaja Issaenko sõnul oli olukord loomade varjupaigas üle ootuste hea ja humaanne, tingimused kaasaegsed. Näiteks saavad kassid seal soovi korral ka õues käia. Terveid ja kohe uude koju sobivad kasse oli paraku neist paarisajast vaid paarikümne ringis. Samas tegeletakse kõigiga. Siiski tasub teada, et linn rahastab kodutute koerte-kasside ülalpidamist varjupaigas vaid esimesed 2 nädalat, edasi tuleb hakkama saada annetuste ja vabatahtlike tööga. “Palju kasu on vabatahtlike tööst ja me tunneme, et saime abiks olla,” märgib Kaja. Abistada saab alati ka rahaliselt või vajalike asjadega. Lõpetuseks soovitab Kaja kõigile, kel vähegi plaanis koduloom võtta, kaaluda see valik teha just varjupaigas, kus on juba loomade eest väga hästi hoolt kantud.

Vaata lisaks www.varjupaik.ee.

Kontorirotid käisid toitu kogumas Eesti Toidupank korraldab kaks korda aastas, kevadel ja jõulude hakul, toidukogumispäevi üle Eesti, viimati 8. ja 9. detsembril. Mõned G4Sikad on sellest endale juba hea tava teinud ja käivad pea iga kord abiks. Teadupärast on head seltsis veelgi toredam teha ja nii käib üks punt kontorist juba teist aastat Toidupangal abiks peamaja vahetus naabruses asuvas Rocca al Mare Prismas. Tore traditsioon sai alguse, kui paari aasta taguses Sensoris kirjutas Eerika Õun, samuti üks suur heategija!, personalispetsialistist Eve Soolepast. Oli hea tunne head teha. Suur tänu aja eest, head kolleegid!

Vaata lisaks: www.toidupank.ee

Katame suurperede jõululaua

G4Sil on heaks tavaks saanud jõulude ajal meeles pidada oma suurperedega töötajaid ning anda neile pühade eel üle maitsvad pakid hea ja paremaga. Tänavu on selline üllatuspakk tublide päkapikkude abil teele minemas 22 perele, kus kasvab neli või enam kuni 19-aastast last.Kõige rohkem suurperesid on G4Sil Põhja piirkonnas (12), üks Lääne ja 9 Lõuna piirkonnas. Paki kokkupanemise põhimõte on aastaid sama püsinud – sellest leiab jõululauale nii soolast kui magusat ning seda valdavalt kodumaistelt tootjatelt. Kogu söögipoolis on pakitud kelgule, mis jääb ka edaspidi lapsi rõõmustama. Jääb vaid loota, et ka lund jagub. Aidates katta suurperede jõululauda, soovime, et laste kasvatamise murede-rõõmude juures oleks ikka rõõmud ülekaalus ning saaks pühade ajal keskenduda koos ja kodus olemisele.

Ilusat jõuluaega!

Linnumaja.

G4S EESTI AJAKIRI | november–detsember NR 11 (139)

|27|

VARIA

Mark Strong Näitleja

NUPUTA! Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si saunalina ja termoskruusi. Saada vastus hiljemalt 15. jaanuaril kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

NAGU KAKS TILKA VETT!

Eelmise ristsõna vastus oli “Treenin vaimu”.

Aitäh kõigile vastajatele! G4S taskulambi võitis Karina Timofejeva ja vihmavarju Evelin Pahurin.

Küsimused 1. Kaanestaar 2. Siseveebi aadress 3. Korraldab vingeid kvartali parimate töötajate tänuüritusi 4. G4S Eesti ettevõtte süda 5. Kingitus G4Si töötajate lastele (lk 26-27) 6. Tark mees tehniku taskus 7. Aasta sekkuja 2017 8. G4Si luuletav turvatöötaja 9. G4Si klient Narvas (lk 20-21) 10. Kraadib kliendisuhete soojust 11. Eesti mõjukaim personalijuht 2017

Valev Tõnisson G4S Eesti finantsdirektor

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

vusega 1A Kui takistit läbib vool tuge 10V. siis on takisti otstel pinge takistil kui l e ll se e g in p n o Kui suur gevus on 20A? tu lu o o v iv b lä a sed Tead õiget vastust?! Siis saada see meile e-mailile personal@ee.g4s.com koos enda CV-ga ja võtame Sinuga ühendust, et rääkida põnevatest väljakutsetest G4Sis, mida pakume IT- ja turvamaailma spetsialistidele!