G4Si ajakiri Sensor jaanuar-veebruar 2018

G4S EESTI AJAKIRI

Jaanuar-veebruar 2018 | NR 1 (140)

RONALD WILHELM ROZIN

TÄHT G4SI TAEVAS

KES ME OLEME AASTAL 2018 KAS KLIENDID ON RAHUL? MULTISPORTLANE

MEELIS KALDA

Nika Prokopjeva lennujulgestajast eurolaulik

AASTA PARIMAD FOTOD: RAUNO LIIVAND

Egle Hiius.

AASTA TEGIJA Ronald Wilhelm Rozin AASTA TEGU Aegade suurim väljakutse Tallinna lennujaama objektil PARIM TURVATÖÖTAJA Valvedivisjon Aune Orb Bruno Mänd Kalli Lomp Kristi Ploom Michael Grünbach Oksana Kraft Oleg Zvirik Peeter Pusa Raivo Kontus Rando Kosk Romas Goran Romet Orumaa Tiina Kesküla Urmas Likold Sularahadivisjon Anti Kohala PARIM TEHNIK Andrus Sinisalu Janec Must Joosep Palumägi Kristo Vääri Mait Teinberg Priit Põhjala PARIM TEENINDAJA Valvedivisjon, Juhtimiskeskus Liilia Kairo

Sularahadivisjon Alo Kudeviita Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Lona Leitaru Kristi Janson Viktoria Kossenkova Õnne-Ly Merisaar PARIM SISETEENINDAJA Turundusosakond – Margit Sedrik ja Tarmo Pärjala PARIM MÜÜJA Turvatehnikadivisjon Georgi Lazarevitš Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Jaak Luide Marge Saaliste Taimo Nellis PARIM RAHATÖÖTLEJA Riina Tohus PARIM RANNAVALVUR Elise Käit PARIM STAFIKAS Marek Saar-Pargi PARIM SISEKOOLITAJA Kaido Kalamets PARIM JUHT Valvedivisjon Andre Äkke

Ervin Naarits.

Heido Lend Igor Prokofjev Peep Kihlevelt Sularahadivisjon Urmas Riska Turvatehnikadivisjon Martin Jostov UUS ALUSTAJA Kristi Vetemaa, sularahadivisjoni Põhja piirkonna rahatöötluse juht PARIM SPORTLANE Meelis Kalda TEENETEMÄRGI I JÄRK Valvedivisjon Janec Mururand Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Jaan Nappus Turvatehnikadivisjon Vello Oinus Personalidivisjon Valdur Peebo TEENETEMÄRGI II JÄRK Valvedivisjon Ivar Nikopenzius Kalev Kalde Sularahadivisjon Ervin Naarits Turvatehnikadivisjon Tarmo Nigols Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Henri Alt

Tugiteenused Sander Rool TEENETEMÄRGI III JÄRK Valvedivisjon Egle Hiius Jevgeni Sokolov Meelis Mesipuu Ove Sesmin Reilika Aardevälja Tauno Nugis Tiit Nogu Tõnis Tammaru Valdo Pajumaa Üllar Kink Sularahadivisjon Ermo Kruusajõe Meelis Pikkpõld Ruth Kask Turvatehnikadivisjon Dmitri Krivošei Jaak Salundi Kristel Saarm Mihkel Paiken Taro Võsu Veiko Tormet Müügi- ja klienditeenindusdivisjon Kristjan Lee Marina Vaino Äriarendus Veikko Raasuke Tugiteenused Aleksander Semelit Janne Pärn Ühisteenused Anne Vaus

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

Teeme ära!

SISUKORD 2 3 4 6

PARIMAD. Palju õnne parimatele!

JUHTKIRI. Villu Õun UUDISED TÄHT. Ronald Rozin Wilhelm särab nüüd ka taevatähena

8 INTERVJUU JUHIGA. Priit Sarapuu räägib uue aasta plaanidest ja vastab ka töötajate küsimustele

10 UURING. Millest kõneleb kliendirahulolu-uuring?

12 AASTA TEGU. Suur tänu kõigile aasta tegude osalistele!

14 PERSONAL. Kes me oleme aastal 2018?

16 STAAR. Lennujulgestajast lauljatar Nika Prokopjeva

18 SPORT. G4Si aasta sportlane – Meelis Kalda

20 HOBI. Alo Kudeviita loeb aastas poolsada raamatut. Raamatusoovitus

21 NÕUANNE. Kuidas seada eesmärke ja mismoodi kinni pidada uusaastalubadustest

22 KOOLITUS. Koolitusplaanid aastaks 2018 ja aasta alguse koolituskalender

24 VARIA. 2 tilka vett, kalender, nuputamist

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Anu Stamberg Eerika Õun Irene Metsis Priit Sarapuu Villu Õun Indrek Sarjas Aune Martmaa

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

H

iljaaegu elasime üle meie tööelu kaks tähtsat sündmust: saime kätte meie klientide rahulolu-uuringu kokkuvõtte (lk 10) ja tänasime pidulikult G4Si möödunud aasta parimaid töötajaid. Need mõlemad sündmused on omavahel tihedas seoses. Mitte vaid käesoleva Sensori kaante vahel, vaid ka tegu-tagajärg mõttes päriseluliselt. Tänu meie parimate inimeste rohkusele ja panusele oleme uuringu kohaselt Euroopa ärivaldkonna rahulolu tipus. See on kõva sõna.

Me oleme ses tipus juba teist uuringut järjest. Varem reiting nii kõrge ei olnud. Seega aastatel 2014–2015 oleme teinud pingutuse, mis on märkimisväärselt muutnud meie kuvandit ja toimetulekut lubatud teenusekvaliteediga. Järgnevad aastad on lihvinud meie head nägu. Seega võime tõdeda, et viimase nelja aasta jooksul oleme koos panustanud targasti meie teenustesse, mille tagajärgi on nautinud eelkõige meie kliendid.

Kuid on siililegi selge, et ilma Ronald Rozini (lk 6), Dagmar Übneri, Kristi Ploomi, Alo Kudeviita (lk 20), Enno Ottise (lk 4), Kristi Jansoni ning teiste kümnete ja sadade tublide kolleegideta poleks me punast krossigi väärt. Kuniks nende inimeste eeskuju on nakkav ja seab uusi standardeid, mida järgida ning ületada, säilib ettevõttel reaalne võime olla veel parem partner enda klientidele.

Edu peab nautima ja edust tuleb rääkida, sest siis on edu taga seisvad inimesed uhked enda üle. Kuid edust tuleb ka õppida – küllap on tehtud tublisid ja õigeid asju koos õigete inimestega. Neid asju ja inimesi tuleb märgata ja järeleandmata edendada. Eduloo juures tuleb vältimatult aga näha ka seda, mis parandamist vajab ehk millega veel kirglikumalt tegelemine annab veel suurema rahulolu ja edu. Need kitsaskohad toob üks korralikult tehtud rahulolu-uuring õnneks hästi välja. Nii ka seekord.

Kliendid hindavad meie kiirust, katvust, professionaalsust ja masinavärgi tõhusust, ent oskavad päris ausalt ja selgelt osundada ka võimetele, kus peame veel ennast arendama. Siinkohal tahan kõigile meile kinnitada, et juba sel aastal võtame tõsiselt ette taas turvaauditite läbiviimise, juhtide ja klienditeenindajate nõustamise oskuse ning patrulltöötajate pädevuse tõstmise, töö planeerimise ja e-teeninduse funktsionaalsuse parendamise. Need on täna meie ees seisvad olulised võimed, mille suhtes meie kliendid evivad veel kõrgemaid ootusi, kui juba oleme suutnud pakkuda. Süües kasvab paraku isu.

Kõige lahedam on aga see, et eesseisvate väljakutsetega edukalt toimetulemiseks on meil kõige ägedamad inimesed.

Tublid ja pidevalt parima soorituse näljas. Seega on meile kõik võimalik.

Teeme ära!

VILLU ÕUN Valvedivisjoni direktor ja juhatuse liige

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Nika Prokopejva Foto: Stina Kase

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|3|

UUDISED

Abistavad videojuhendid e-teeninduse kasutamiseks G4S e-teenindus on viimase paari aastaga läbi teinud mitmeid muutusi. On muudetud disaini, parandatud kasutajamugavust, loodud uusi funktsionaalsusi ning ühendatud e-teenindusse uusi teenuseid. Statistika näitab, et meie klientidel on välja kujunenud kindlad tegevused, mida kõige enam e-teeninduses tehakse. Aasta lõpus valmistasime mõned videojuhendid, et kasutajate elu veel lihtsamaks muuta. Ekraanijälgimisega lühikesed, 2–3 minutit kestvad, videojuhendid aitavad kiirelt aru saada iseteeninduse võimalustest, selgitades erinevaid teemasid samm-sammult. Juhendid on näiteks salasõna lisamise ja muutmise, hoolduse info vaatamise ja tellimise, mittereageerimise tellimise, kontaktandmete muutmise, arvete vaatamise-maksmise jmt kohta. Videojuhendid on hea töövahend ka meie kliendihalduritele, tehnilisele toele ja juhtimiskeskusele, kes saavad vajadusel kliendile vastaval teemal juhendi saata. Videojuhendid on leitavad ka G4S e-teenindusest nõuannete all. www.g4s.ee/videojuhend

Magusad värbamispreemiad loositud Eelmise aasta lõpus ergutasime oma töötajaid uusi turvatöötajaid G4Si värbama magusate värbamisauhindadega. Lisaks traditsioonilisele poolaasta auhinnale loosisime jaanuaris välja reisitšeki kõigi nende seas, kes soovitasid meile tööle lennujulgestajaid.

Poolaasta auhinna iPhone’i võitis loosi tahtel Dagmar Übner, kes soovitas tööle inimese, kes nüüd täiendab Pärnu keskuse turvatiimi ridu. Reisitšekk 600 euro väärtuses Estravelilt loositi välja kõigi nende vahel, kes soovitasid ajavahemikus 20.03–01.12 G4Si Põhja piirkonna lennundusosakonda tööle turvatöötajaid. Õnnelikuks võitjaks osutus Krista Randma Põhja piirkonna rahatöötlusest. Palju õnne võitjatele ja aitäh kõikidele soovitajatele!

Kokku tuli eelmisel aastal meile tänu soovitustele tööle 97 inimest. Soovitada tasub ka edaspidi, sest värbamispreemia on 130 eurot (vahel ka rohkem) ja iga poolaasta on varuks loosiauhind. Veebruari alguses ootab veel väljaloosimist auhind tehnikute tööle soovitajate vahel. Värba ja teeni!

Enno Ottis kuulutati Eesti Aasta Kaitseliitlaseks Jaanuari alguses Pärnu Endla teatris toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Eesti Aasta Kaitseliitlaseks G4Sis turvatöötajana töötav Enno Ottis. Enno kuulub Kaitseliitu 1994. aastast ja on Jõgeva maleva liige, aastast 2012 juhib ta Põltsamaa üksikkompaniid. Lisaks turvatööle tegutseb Enno abipolitseinikuna. Enno juhendab Põltsamaa ühisgümnaasiumis ka laskurringi, milles osalejad on sageli astunud Kaitseliidu noor- ja hiljem ka tegevliikmeks. “Usun, et Eestimaa on üsna turvaline, sellele aitab kaasa politseinike, piirivalvurite, turvatöötajate jne väga hea väljaõpe,” ütles Enno Ottis.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

Videojuhiseid jagab tehnilise toe spetsialist Kristel Saarm.

Saa G4Si tegemistest osa teles Jaanuaris jõudsid ETV ekraanile kaks rahateemalist saadet. ETV saates „Töörööbikud“ (14.01) tutvustati kahe kulleri tööd – üks neist n-ö sularahakuller, G4Si rahavedaja, Ervin Naarits ja teine toidukuller Maarja. Mõlemad veedavad suurema osa tööpäevast autoroolis, sest väärtuslik veos tuleb viivitamatult kliendini toimetada. Vastasel juhul jahtuvad nuudlid maha või muuseumil pole piisavalt vahetusraha.

ETV2 haridussaates „Heureka“ (15.01) uuriti, kust üldse tuleb sularaha, mida tehakse Eesti Panga rahatöötluse ruumis ja milline on G4Si roll Eesti sularaharingluses.

Vaata järele ETV/ETV2 järelevaatamiste lehelt või G4Si siseveebist!

UUDISED

TUBLI TÖÖ Bruno Mänd aitas suitsu täis majast päästa ratastoolis mehe

Jaanuaris toimus taaskordne G4Si doonoripäev Pärast mõningast pausi oli G4Si peamajas taas külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus. Koolitusklass Meistriklass oli sisse seatud n-ö doonoritelgiks, kus kõik tublidterved inimesed said verd loovutada. Kokku oli seekord annetajaid 33, sealhulgas 5 täiesti esimest korda vere loovutajat. Suur tänu kõigile, kes oma panuse said anda! Olge terved!

G4Si soovitusindeksi sõnapilv 2017 Kogusime aasta lõpus kokku märksõnad, mida meile tagasisides enim anti, ja panime kokku oma sõnapilve. Just selliste sõnadega kostitasid meie kliendid G4Si 2017. aastal. Lisaks kiitustele saime loomulikult ka kriitikat, mis aitab meil ennast parandada. Ikka selleks, et Eesti oleks turvalisem.

3. jaanuaril õhtupoolikul sai G4S tulekahjuhäire Rakveres asuva eramu elutoast.

Kolme minutiga kohale jõudnud patrulli turvatöötaja Bruno Mänd kuulis majast sireeni ja nägi läbi köögiakna ratastoolis istuvat inimest. Tuld ega suitsu kuskilt ei paistnud, kuid majja ka ei pääsenud. Kuna majast tuli veel üks tulekahjuhäire ja trepihall hakkas suitsust halliks minema, teavitas ta juhtunust häirekeskust. Mõne minutiga jõudsid kohale sündmusest teavitatud hooldaja ja päästjad. Selgus, et põleng oli alguse saanud tõenäoliselt küünla ümber olnud jõulukaunistusest, mille ratastoolis vaegkuulja suutis ise ära kustutada. Tuli elutoa laualt kaugemale ei levinud. Kuna majaelanik oli palju suitsu sisse hinganud, viisid kiirabimeedikud ta kontrolli, päästjad õhutasid ruumid.

G4Si patrulli turvatöötajad pidasid kinni eramusse sisse murdnud mehe

G4S turvatöötajad Marek Kuznetsov, Martin Ahman ja Stiven Koll pidasid laupäeva, 6. jaanuari õhtul kinni mehe, kes oli sisse murdnud Tartumaal asuvasse eramusse. Sissetungihäire peale kohale sõitnud patrulli turvatöötaja leidis eest 30ndates eluaastates ebaadekvaatselt käitunud mehe, kes oli kaasa pakkinud erinevaid asju alates ehetest ja käivitanud majaomaniku auto. Sündmuskohale saadeti veel üks patrull ja turvatöötajaid pidasid mehe kinni. Maja üle vaadates selgus, et valveseade oli lõhutud ja sireen koos juhtmetega alla tõmmatud. Turvatöötajad andsid mehe üle kohale kutsutud politseile, kes ta esmalt arstide hoole alla andis.

G4S turvatöötajad aitasid söögikohas tuvastada sisevarguse

G4S Eesti toetab Siilil osalemist 2.–14. maini toimub kogu Eestit hõlmav ja Kagu-Eestis kulmineeruv õppus Siil 2018.

Tegemist on Eesti suurima õppusega, kus osalevad reservväelased, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, ajateenijad, tegevväelased ja liitlased. G4S Eesti toetab enda reservväelaste soovi teenida riiki ja rahvast ning säilitab reservõppekogunemiste ajal keskmise sissetuleku.

G4Sis töötab üle 2400 inimese ning meil on palju reservväelasi, kes sooviksid ja võiksid panustada riigi kaitsesse, kui sellega kaasnev ei avaldaks mõju sissetulekule. Olles turvavaldkonna eestkõneleja, peame enda kohustuseks luua meie töötajatele tingimused, mis toetaksid nende riigikaitse tahet. www.facebook.com/kvsiil

8. jaanuari südaööl sai G4S ühest Tartu toitlustuskohast valvest maha võtmise signaali. Vastavalt kokkuleppele teavitati sellest kohe kontaktisikut ja kohale saadeti patrull. Koos kliendiga kontrollisid turvatöötajad Andrei Stepanov ja Toomas Ivanov objekti üle ja leidsid, et üks firma töötajatest oli omavoliliselt väljaspool tööaega ruumidesse sisenenud. Kohviku tagahoovis täheldati lumel värskeid jälgi ning koostöös politsei ja politseikoeraga saadi inimene kätte. Turvavideost nähtus, et töötaja varastas oma võtmeid ja koodi kasutades kohviku kassast umbes 130 eurot

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee!

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|5|

AASTA TEGIJA

Ronald Rozin: „PISIKE HEATEGU TEKITAB LIBLIKAEFEKTI.“

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: RAUNO LIIVAND, ESME KASSAK

Ta aitab G4Si patrullis ohjeldada noortekampasid ja abipolitseinikuna lahendada perevägivallajuhtumeid.

Teinekord aitab ka purjus võõra rongile, et ta ikka turvaliselt koju jõuaks. Selleks, et veelgi paremini abistada, plaanib ta isegi erakorralist meditsiini õppima asuda. Ta teeb alati rohkem, kui temalt oodatakse, ja on valmis appi tõttama ka vabal ajal.

R

onald Wilhelm Rozin on vaid 23-aastane, kuid juba on ta väga palju ära teinud oma kodukohas turvalisuse loomiseks. Ta teeb seda, mida ütleb G4Si missioon – teeb Eestit turvalisemaks. Kui märkamisest ja appi tõttamisest ei piisa, siis haarab ta ohjad ja teeb ise midagi, mis aitab probleeme ennetada. Nii on tal silmapiiril projekt noorte vabaaja sportlikuks sisustamiseks.

Küsisime, kuidas ta kõige selleni jõudis.

Sa tahtsid juba 18-aastaselt Keila patrulli tulla, aga turvaseadus ei lubanud nii vara alustada. Kuidas see huvi ja soov teisi abistada Sinu jaoks nii varakult tekkis? Kelleks Sa lapsena soovisid saada?

Noorena olin ikka näinud, kuidas turvatööd tehakse. Suureks tõukeks oli minu jaoks patrullile usaldatud avaliku korra tagamine Keila linnas, mis pani mind selle valdkonna vastu veelgi rohkem huvi tundma. Kui tuli hakata tööd otsima, siis tundus loogiline just G4Si kandideerida, kuid too hetk ei olnud veel piisavalt vanust. Kuna mu isa ja vanaisa mõlemad töötavad praegugi veel päästeteenistuses, siis ma arvan, et inimeste abistamine on mulle geenidega kaasa antud. Lapsena soovisin saada panga direktoriks või päästjaks.

Keila üheks murekohaks on oma piire kompavad noored. Kuidas Sina nendega hakkama saad? Kuidas paned end tõsiselt võtma? Vahel on nad ju nii suure kambaga, teie vaid kahekesi.

Keila on üpriski väike kogukond. Nende noortega, kes tekitavad linna vahel probleeme, sain tuttavaks juba kolm aastat tagasi ning sellest ajast peale on käinud üksteise tundma õppimine. Alati ei ole need noored just suured pätid, kes proovivad iga hinna eest Keila linna lammutada, vaid nendega on võimalik ka ratsionaalselt juttu ajada. Leian, et minu vanus on plussiks nendega suhtlemisel

|6| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

AASTA TEGIJA ainult ala enda vastu, vaid teha ka metsarännakuid. Tahame õpetada ja arendada oskuseid, kuidas looduses hakkama saada.

Soovin kaasata võimalikult palju noori, viia läbi põnevaid lahinguid ning teha kõva trenni, nii et noortel ei jaguks enam energiat pahanduste tegemiseks. Hetkel ongi Keilas see probleem, et noortel ei ole oma vaba ajaga lihtsalt midagi peale hakata ning seepärast kipuvadki mõtted lolluste peale minema, alustades väiksematest sodimistest ning lõpetades sissemurdmiste ning ärandamistega. Ma loodan, et noored lahkuvad klubist uute teadmistega (näiteks viime läbi ka esmaabi koolitust), väärtustades asju enda ümber rohkem ning olles aupaklikumad teiste inimeste suhtes. Niisiis kõik projektile hoogu andma läbi Hooandja (www.hooandja.ee)!

Ronald G4Si patrulliga Keila koolis turvalisusest ja turvatööst rääkimas.

ning üksteise mõistmisel. Vahetevahel tuleb neid siiski ka manitseda, et end kehtestada – siis on kõige parem abimees hääletoon ja kehakeel.

Nagu ennist mainisin, me teame juba üksteist hästi ning nad teavad, kui on vaja kuulata ning aru saada, mida nad on valesti teinud. Ega neil ei ole midagi vastu ajada, sest meil on täpselt teada, kes, kus ja mida on korda saatnud. Kõik oleneb hoiakust, mis nende suhtes võtta, kui nad on suure kambaga väljas. Siis tulebki julgelt juurde astuda ning viisakalt suhtlemist alustada. Tihtipeale saab neilt noortelt ka väärtuslikku infot, kas siis lõhkumiste, varastamiste või mõne muu sündmuse raames.

Eelmisel aastal pälvisid Sa päris suure tunnustuse If Kindlustuse vabatahtlike tunnustamisüritusel Aasta Sekkujana. Kuidas nende seikadega siis on, kas Sa tõmbad endale actionit kuidagi ise ligi või oled lihtsalt tähelepanelik ja valmis appi tõttama, kus vaja?

Patrullis olles on meil tekkinud juba väike nali, et me tõesti olemegi magnetid, kes tõmbavad endale erinevaid jamasid ligi.

Siiski tuleb tõdeda, et action tuleneb omaenda tähelepanelikkusest, huvist ning soovist koheselt autost välja hüpata ning abistama tõttama minna.

Kes ja kuidas saaksid Sinu meelest veel panustada kogukonna turvalisemaks loomisele? Kuidas luua turvalisemat Eestit?

Turvalisus minu jaoks ei ole vaid see, kas inimene võib üksinda tänaval kõndida, ilma et ta peaks oma elu üle ohtu tundma.

Igal kodanikul on võimalik panustada oma kogukonna turvalisusesse. Piisab juba ühest heateost päevas, olgu selleks inimese üle tee aitamine või naabri

Taevatäht Ronald Wilhelm Rozin sai G4Si Aasta tegijana kingituseks omanimelise taevakeha. Kindlate koordinaatidega tähel on nüüd nimeks Ronald Wilhelm Rozin ja selliselt on see täht kantud igaveseks üleilmsesse taevakehade registrisse.

puude ladumine. Pisike heategu tekitab liblikaefekti, mille kaudu areneb väiksest heateost suur headus ning see suurendab ka kogukonna ühtset turvatunnet.

Soovin, et keegi ei peaks hirmu tundma.

Turvalisusesse on võimalik panustada ka otsemat teed pidi, tehes seda tööd, mida mina – turvatööd. Võimalik on panustada ka tehes vabatahtlikku tööd abipolitseiniku, päästja või kaitseliitlasena.

Sinu värskeim tegu on ise anda tegevust noortele ja neid asjalikumaks drillida. Mida projekt Nullgrupp endast kujutab? Mis selle tulemus võiks olla Sinu ja mis noorte jaoks?

Nullgrupi eesmärk on pakkuda airsofti ekstreemspordi võimalust Keila kohalikele ning ümberkaudsetele noortele.

Tegemist on väga aktiivse, dünaamilise, ägeda ja kaasahaarava meeskonnamänguga. Meie plaan on noored tänavatelt pahandustest eemale saada ja neis huvi äratada uudse adrenaliini pakkuva spordiala vastu.

Suuremaid eesmärke loodame saavutada loodava treeningklubi raames.

Trennide käigus valmistame noori ette ajateenistuseks ja seda viib läbi kaitseväe sõduri baaskursuse instruktor. Meie visioon on tekitada noortes huvi mitte

Möödunud aasta pole Sinu jaoks olnud mitte üksnes kodukandis korraloomise mõttes teguderohke. Võib öelda, et oled nüüdsest pereinimene.

Mis Sinu jaoks nüüd teistmoodi on?

Teistmoodi ei ole just nüüd väga midagi. Mind on õnnistatud sellega, et leidsin oma hingesugulase just nii noorelt ning tundsin, et on aeg see side ka kiriklikult pühitseda.

Millised tarkused ja väärtused oled oma kodust kaasa võtnud, millest lähtud siiani?

Kui midagi teed, tee korralikult. :) Millega Sulle meeldib tegeleda vabal ajal? Kuivõrd seda vaba aega Sul üldse tekib? Üks juhtum möödunud aastast oli ju selline, et käisid tulevase abikaasaga öises linnas jooksmas, kui sekkumist vajasid kiriku katusel vandaalitsejad.

Mulle meeldib veeta aega oma abikaasaga ning käia erinevatel põnevatel reisidel.

Proovime iga aasta vähemalt kaks sõitu välismaale teha. Eestimaal on meil kahjuks nüüd enamik spaasid külastatud. Ning harva, kui seda vaba aega tekib, siis proovin ikkagi käia abipolitseinikuna väljas. Lisaks sisustab minu vaba aega projekt Nullgrupp, millega saan ka oma teise tegevuse siduda, milleks on aeg-ajalt ka trenni tegemine.

If Kindlustus premeeris Sind magusa reisitšekiga. Kas reisiplaanid on tehtud?

Jah! Juba veebruaris sõidame ära Bahama saartele.

Millest unistad?

Unistan omaenda majast kuskil metsa sees – linnast eemal, kuid mitte väga kaugel. Krunt on juba enam-vähem välja vaadatud. :)

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|7|

INTERVJUU JUHIGA

Priit Sarapuu: TEHNOLOOGIA PEAB OLEMA MEIE ETTEVÕTTE VEDUR TEKST: REIMO RAJA FOTO: RAUNO LIIVAND

G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu vaatab tagasi möödunud aastale ja heidab pilgu tulevikku.

Priit räägib, mida parandada kliendirahulolu kasvatamiseks, kuidas hoida ja arendada töötajaid ning milline võiks olla sularahadivisjoni tulevik.

Kas meie kolleegi Nika Prokopjeva laulu „Knock-Knock“, mis Eesti Laulul osaleb, oled juba kuulanud?

Jah, olen Nika laulu ja laulmist kuulnud.

Mulle meeldib tema loomulik ja ürgne hääl. Laulule elan ka kaasa.

Mis kontserti või muusikasündmust ise viimati nautisid?

Balletti „Tramm nimega Iha“ Rahvusooperis Estonia. Poleks uskunud, et peale muusika ja selle, et etendus on lühike, mulle ka tants meeldima hakkab, aga... uskumatult äge oli. Suve meeldejäävaim elamus oli Ruja kontsert.

Selles Sensori numbris on juttu G4Si tegudest ja tegijatest 2017. aastal.

Mis on need 3 olulist tegu, mida Sina lisaks hääletusel olnud tegudele ise möödunud aastast välja tooksid?

Spordiklubi arengu. Liikmete arv on viimase paari aastaga kahekordistunud ja oluliselt on lisandunud sportimise võimalusi üle kogu Eesti. Ma väga juhustesse ei

|8| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

usu. Ilma sellise entusiastliku ja pühendunud eestvedajata, nagu on Sergei Karelin, asjad nii jõudsasti ei areneks.

Veel tooksin välja turvatehnikadivisjoni ja Alarmteci tulemuste kasvu. Usun, et keegi palju vastu ei vaidle, kui väidan, et soovides ka tulevikus edukas ettevõte olla, siis tehnoloogia ärisuund peabki olema meie ettevõtte vedur.

Balti koostöö on muutunud oluliselt viljakandvamaks. Meil on Läti ja Leedu kolleegidega palju ühiseid kliente teenindada ja võimalusi, millest kinni haarata.

Tänan väga kõiki neid juhte ja spetsialiste, kes oma aega ja energiat läinud aastal sellesse panustasid.

Eesti majandus on pärast masu taas õitsele puhkenud. Ettevõtjad ootavad häid tulemusi ja töötajad paremaid palku. Mida Sa G4Sile selleks aastaks prognoosid?

Ma prognoosin kainet mõistust. Peame arvestama sellega, mis meil on, ja mitte elama suures eufoorias tuleviku arvelt.

Palgad saavad kasvada ja kasvavad koos meie, aga ka meie klientide tööviljakusega.

Uurisime hiljuti meie klientide rahulolu. Üldpilt on ju väga hea, aga kui detailidesse süveneda, siis on asju, mis on läinud paremaks, ja asju, mis on läinud halvemaks. Mida selle põhjal G4Sikatele soovitaksid? Mida me peaksime tegema teisiti või mille nimel rohkem pingutama, et meie kliendid oleksid paremini hoitud?

Tõsi ta on, et helikopterilt vaadates tunduvad asjad väga hästi. Tahaks siiski näha suurklientide suuremat rahulolu.

Tippsegmendist tuleb enamus ettevõtte tuludest ja sinna on suunatud ka meie eriline tähelepanu. Peame ühte oma konkurentsieelist, s.o personaalset teenindust, lihtsalt veel paremini tegema ja seda kõikides üksustes.

E-teenindus vajab kiireid täiustusi. Me pole liikunud soovitud tempos ega jõudnud ka eesmärgistatud kasutajate arvuni.

Probleemikäsitlus on jätkuvalt probleem.

INTERVJUU JUHIGA

Tagasiside klientidele pole piisav, eriti kui meiepoolsed lahendused venivad.

nõuded, mitte vastupidi. Olen optimist ja usun helgesse tulevikku.

Kevadises töötajate rahuloluuuringus toodi ühe murekohana välja koostöö. Võiks järeldada, et osakondade vaheline sujuvam koostöö teeb õnnelikumaks nii töötaja kui lõpptulemusena ka kliendi. Mida saab ettevõte koostöö parandamiseks veel ära teha ja mida on juba tehtud?

Olen täielikult meeskonnatöö usku ja pean koostööd erinevate osakondade vahel meie ettevõtte edukuse mõõdupuuks.

Kõik algab juhtidest – nende oskustest, tahtest, aga ka motivatsioonist oma tiimid teistega ühte jalga astuma panna. Ühised eesmärgid ja nende teadvustamine on tähtsad.

Oma 18aastase staaži jooksul olen selles valdkonnas kogenud meie ettevõtte tohutut arengut! Kindlasti saab veel paremini.

Peame juhtidena looma hea keskkonna, tajuma probleeme ning oskama panna ennast kolleegi „kingadesse“. Kindlasti aitavad siin ka sellel aastal teoks saavad juhtimiskoolitused.

Kvaliteetse teenuse ja hea teeninduse taga on oma tööd hästi tegev töötaja. Mismoodi ettevõte omalt poolt toetab töötajate arengut ja kuidas annab tagasisidet tehtule?

Töötajat kuulates. Lisaks rahuloluküsitlusele (kus küll kahjuks vaid pooled töötajad vastasid) on meil veel mitmeid võimalusi mõistmaks töötajate vajadusi.

Töövarjupäevad, infopäevad, sotsiaalmeedia, arengvestlused jne.

Kas tehnoloogilised lahendused tähendavad ka seda, et inimesi jääb vähemaks? Või vastupidi, see aitab leevendada tööjõu nappust teenindusvaldkonnas?

Inimesi jääb vähemaks niikuinii. Lisaks kasvavale tööjõu defitsiidile on meil vaja kaasas käia ka sellest tuleneva palgakasvuga. Tehnoloogilised lahendused aitavad meil kasvatada tööviljakust.

Turvaettevõttena sõltume me väga palju hangetest. Eelmise aasta suurhangetest libisesid meil käest Eesti Energia ja ei võitnud me endale ka Eesti Raudteed. Kuidas see meie käekäiku mõjutab? Positiivselt mõjutab. Majanduslik kahju on marginaalne. Kerge löök eneseuhkusele peab meid kannustama tegema rohkem oma konkurentsieeliste arendamisel ja (suur) klientidele teadvustamisel. Piltlikult öeldes peame me hanke võitma enne selle välja kuulutamist, s.t kvaliteediga. Odavaim hind ei ole meie tugevaim külg.

Kui nende hangete detailidesse süveneda, siis kas võistlus oli aus, või näed, et siin annaks veel midagi parandada, et just hankijale oleks tulemus parim?

Jäägu see nüüd ikka järgneva lepinguperioodi jooksul hankija otsustada, kas tuli parim tulemus ja teenus. Ise hankijana lähtuksin rohkem oma vajadustest ja seaksin vastavalt ka pakkujatele kvaliteedi-

Priit Sarapuu abikaasaga.

Kevadel on oodata perelisa.

Olen täielikult meeskonnatöö usku ja pean koostööd erinevate osakondade vahel meie ettevõtte edukuse mõõdupuuks.“ Priit Sarapuu Kogutud infot „paketeerides“ sünnivad koolitusprogrammid. Ja tahan, et kui me koolitustel küsime, kas te tulite siia vabatahtlikult, siis enamus tõstab käe.

Töötaja peab tundma, et ta areneb. Toetame arengut ka talendiprogrammidega nagu Tuleviku Tegija. Siit on juba mõned jõudnud juhipositsioonile, näiteks turvajuht Heido Lend ja Viru Keskuse objektijuht Andre Äkke. Mõlemat meest

tunnustati G4S aasta parimate galal ka parima juhi tiitliga. Põhiline on muidugi see, et inimene ise peab tahtma areneda.

Kui tahe on, siis leiame võimalusi ka.

Räägime nüüd teemast, mis meie turvatöötajatele vast kõige lähemal on ehk töötingimustest. Mida eelmisel aastale töötingimuste parandamiseks ära tehti ja mis sel aastal plaanis on?

Uus kontor Tartus. Järgmisena on plaanis leida uued ja kaasaegsemad kontoriruumid Jõhvi ja Pärnusse. Aga tähtaegadest on veel vara rääkida. Samuti plaanime kaasajastada Otepää ja Jõgeva patrullide baseerumispunkte ning rannavalve staape Tallinnas.

Töövarjupäevade käigus saame alati hindamatut tagasisidet meie inimeste töötingimuste kohta ja tänu sellele on samuti objektide olmetingimusi parandatud.

Meile kirjutas üks turvatöötaja.

Võrus, Põlvas ja Valgas on ainult üks mees ühe patrullautoga tervet maakonda teenindamas. Paanikahäirele sõites oleme üksi ja ei tea, milles olukord seisneb. Meil ju on kohustus sekkuda. Aga mis siis, kui keegi viga saab?

Ettevõte ei eelda, et ta läheb eluga riskima, vaid lähtub oma tegevuses ohuhinnangust ja hoiab juhtimiskeskusega sidet.

Töötame koostöös oma partneritega, sh politseiga. Meil on võimalus neid appi kutsuda. Ühemehelised ekipaažid osades piirkondades on majanduslik otsus. Meie võimekus panna välja kahemehelisi ekipaaže sõltub kliendibaasi suurusest. Teine variant oleks seal üldse mitte olla.

Lõpetuseks, millist tulevikku näed sularahaveo teenusele?

See on paratamatus, et alternatiivsed maksevahendid teevad sularaha ees võidukäiku. Põhjamaade kogemus näitab seda ja meie jaoks on küsimus, millal samas kategoorias oleme. Maksevahendina näeme igasugu uusi lahendusi, mida üha laiemalt kasutatakse. Meie peame end efektiivsemaks muutma ja oma tootlikkust kasvatama. Äri peaks liikuma sularahaautomaatide täislahenduse poole – tarnime ATMi, paneme raha sisse, hooldame seda, remondime ja rendime ning ostame sisse makselahendusi. Kuna meil tööjõu hind on võrreldes Euroopa keskmisega veel suhteliselt madal, siis Cash 360 lahendus meie kliendile veel teenust oluliselt odavamaks ei tee. Aga tulevikus selle kasutuselevõtt kindlasti kasvab.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|9|

UURING

Kraadisime kliendirahulolu Kui igapäevaselt kraadib G4S kliendisuhete soojust soovitusindeksi kaudu, siis iga kahe aasta möödudes viiakse läbi põhjalikum kliendirahulolu-uuring.

Sügisel läbiviidud uuringu järgi on teadmata põhjusega häireid vähemaks jäänud, arenguruumi on veel probleemide lahendamise osas.

TEKST: ESME KASSAK FOTO: G4S

V

õrreldes kahe aasta taguse uuringuga on tulemused püsima jäänud või mõne sammu võrra isegi paranenud. Mõõtsime kliendisuhte tugevust TRI*M indeksiga neljas suuremas segmendis: suurärikliendid, tehnilise valve ärikliendid, erakliendid ja sularahaveo kliendid. Huvi tundsime teenuste valiku ja kvaliteedi, tehnika ning loomulikult nende inimeste töö kohta, kes kliendiga igapäevaselt kokku puutuvad.

Samuti küsisime erinevate teenuste ja võimalustega kursis oleku ja toodetelahenduste uuendustega rahulolu kohta.

Saavutatud tulemuse põhjal mahume kõikides segmentides äriteenuste valdkonnas Euroopa esikümnendiku hulka (aastatel 2013–2016 topp 10 indeks alates 87).

Segmenditi saavutasime kõige kõrgema rahulolu sularahaveo klientide hulgas (105), järgnesid erakliendid (97), tehnilise valve ärikliendid (92) ja suurärikliendid (87).

SEE TEHNIKAJUTT ON NAGU HIINA KEEL.

MA OSKAN TÕLKIDA!

SOOVITUSVALMIDUS KASVAB

Üldhinnangutes meile suuri muutusi ei ole, küll aga on näha soovitusvalmiduse järk-järgulist kasvu. Uuringut läbi viinud Kantar Emori juhteksperdi Mari-Liis Eensalu sõnul on soovitamine otseselt seotud kliendi rahuloluga. Kui kliendisuhe on tugev, siis soovitatakse ka ettevõtet teistele. Üheks tähelepanuväärseks muutuseks on klientide väiksem kokkupuude häiretega ja see on tugevdanud kliendisuhet. Vähenenud on valehäired ja ebamäärase põhjusega häired, samuti on kliendid õppinud ise paremini süsteeme kasutama, tänu millele tuleb ette vähem enda tekitatud häireid. Põhjused on erinevad: seadmed on töökindlamad, korduvate häirete puhul püütakse veale võimalikult kiiresti jälile jõuda, infovahetus, regulaarne hooldus jmt. Samas soovivad kliendid asjatundlikumat ja kiiremat probleemide lahendamist ning olla paremini kursis lahenduse käiguga. Eriti kriitiliselt tuli see soov välja suurklientide segmendis.

Kliendihaldureid-turvajuhte hinnati võrdlemisi kõrgelt, aga ootus on suuremaks initsiatiivikuseks.

24

|10| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

G4S võiks siiski saata meeldetuletusi või pakkumisi seadmete hooldamiseks, võib-olla isegi väljavahetamiseks.“ Tehnilise valve ärikliendid on rahul tehnikute töö kvaliteediga, kuid kõrgemad ootused on töö korraldusele. Ikka tuleb ette, et ühe kliendi juurest teise juurde kokkulepitud ajal ei jõua – sel juhul tuleb

klienti aegsasti informeerida, sest ka tema aeg on väärtuslik. Juba kliendi juures olles saab töö professionaalsemalt tehtud, kui on end kurssi viidud eesootava tööga.

Positiivne on, et tehnikute suhtlust tõstetakse esile. Ses osas on koolitused ja meie sisemine infovahetus vilja kandnud. Möödunud aasta lõpust on tehnikutel ka omad sussid! Pealtnäha väike asi, kuid sedagi hinnatakse. Kindlasti avaldab tehnikute tööle üha enam mõju järk-järgult valmiv eTehnik.

UURING ROHKEM TÄHELEPANU KLIENTIDELE

Ehkki hinnang suuräriklientide segmendis on jäänud samaks, toob uuring välja mõned ohukohad, kuhu on vaja panustada kliendisuhte hoidmiseks. Võrreldes eraklientidega on suurkliendid palju altimad teenusepakkujat vahetama või jagama oma objekte mitme firma vahel, sest ei näe eeliseid, eriti kui kriteeriumiks vaid hind või teenuse kättesaadavus. Nii kasutabki suurklient tihtipeale ka mõne teise turvaettevõtte teenuseid. Mõningatel juhtudel on tegemist strateegilise otsusega jagada objektid või erinevad töölõigud mitme turvafirma vahel ära. G4Si peetakse usaldusväärseks partneriks, kelle teenused on kättesaadavad üle Eesti, kuid suurkliendid vajavad enamat. Nad ootavad veelgi suuremat tähelepanu ning patrullide asjatundlikumat ja kiiremat tööd. Erakliendid seevastu on patrullide tööga rahul, andes kõrgeid hindeid nii asjatundlikkusele, abivalmidusele kui ka keele- ja suhtlusoskusele. Kliendihaldurite aktiivsemat suhtlemist ootavad aga nemadki. „G4S võiks siiski saata meeldetuletusi või pakkumisi seadmete hooldamiseks, võib-olla isegi väljavahetamiseks.“ „Võiks uurida, kuidas lepingulisel kliendil seadmete seisukord on ja ega midagi vajalikku pole juurde vaja.“ G4S sularahaveo teenuse kõige olulisemate tugevustena toodi välja mugavus ja kliendi töötajate tööaja säästmine.

Kuigi usutakse, et teenus tagab töötajate turvalisuse, sisaldab meie nõustamine

turvariskide alal veel kasutamata võimalusi. Inkassaatoritele anti kõige kiitvamat tagasisidet – nad on täpsed, korrektsed ja sõbralikud.

Mõneti on langenud rahulolu e-teenindusega, kuigi keskkond on teinud läbi suure arengu. Vastustesse süvenedes võib järeldada, et paljude võimalustega iseteeninduskeskkonnas ei olda üldse kursis. Ühelt poolt saame teha paremat teavitustööd oma kanalites, teisalt saab neid võimalusi tutvustada kliendiga suhtlev kontaktisik. Aasta lõpus said valmis ka videojuhendid e-teeninduses erinevate toimingute tegemiseks (www.g4s.ee/ videojuhend). Need, kes e-teenindust on harjunud kasutama, kinnitavad, et see teeb asjaajamise kiiremaks ja mugavamaks. Info jagamist oma kanalites soovitab ka Kantar Emor. Uuringust võib välja lugeda, et need, kes on paremas infoväljas, on rohkem rahul ja nende antud hinded keskmiselt poole pügala võrra kõrgemad. „Kahju, et mulle on jäänud kahe silma vahele küsitluse ankeedist selgunud rikkalik e-teeninduse võimalus.“ Mis edasi? Mari-Liis Eensalu soovitab keskenduda tugevustele ning leida lahendusi teemadele, mis on kliendi jaoks tähtsad. Konkurentidega võrreldes pole meie eeliseks niivõrd hind või isegi teenuse

Uuringust G4Si kliendirahulolu-uuring viidi läbi veebiküsitlusena 12. kuni 30. oktoobrini 2017 ja sellele sai vastata nii eesti kui ka vene keeles. Küsitlusele vastas 2398 klienti.

kättesaadavus üle Eesti, kuivõrd teenuse kvaliteet, asjatundlik teenindus ja üleüldine usaldusväärsus. Kas me ikka reageerime lubatud aja jooksul? Kas me oleme kohal seal, kus oleme lubanud kohal olla?

Oma tugevusi tuleb hoida ja veelgi paremaks lihvida, mõnda asja saab aga paremaks muuta pelgalt parema infovahetusega. Näiteks ei tea uuringu järgi jätkuvalt pooled kliendid midagi G4Si pakutavast turvagarantiist, mis ometi on üks meie teenuse eeliseid. Aktiivsem suhtlus kõigis segmentides ja uute võimaluste tutvustamine tugevdaks kliendisuhteid veelgi. „Paljudest G4S-i teenustest sain teada alles käesolevat küsitlust lugedes, näiteks et G4S teenuse tugevuseks on võimalus siduda sellega erinevaid lisafunktsioone nagu valvesüsteemi kaugjuhtimine, gaasi- või veelekkeandurid vms.“

TRI*M indeks arvestab lisaks kliendi ratsionaalsele rahulolule ja käitumuslikule lojaalsusele emotsionaalset seotust ning ümbritsevat konkurentsikeskkonda. Indeksi väärtus võib olla kuni 150.

TUGEVAD KLIENDISUHTED

140 120

108

100 80

94

97

76 76

88

92

70 74

87 87

105

90 90

73 72

68

NÕRGAD KLIENDISUHTED

60

74

83

40

Kahe aasta eest saavutatud varasemast kõrgemat taset on õnnestunud hoida, tehnilise valve ja eraklientide seas on näha veel väikest sammu edasi.

20 0

ERAKLIENT n=1706 2011 2013 2015 2017

TEHNILISE VALVE ÄRIKLIENT n=513 2011 2013 2015 2017

SUUÄRIKLIENT n=86 2011 2013 2015 2017

SULARAHAVEO KLIENT n=93

EUROOPA ÄRITEENUSTE VALDKONNA KESKMINE 2013–2016 n=118000

2011 2013 2015 2017 Keskmine Top 33

Top 10

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|11|

AASTA TEGU

Lennujaama tiim sai hakkama aasta suurima väljakutsega, mis pälvis ka kolleegide tunnustuse.

Aasta vingeimad teod TEKST: ESME KASSAK FOTOD: RAUNO LIIVAND, ANDREI OZDOBA, ANDRES PASTARUS, SIIM LUKKA

19. jaanuari hilisõhtul kuulutati G4Si parimate töötajate tänuüritusel välja aasta 2017 tegija ja tegu. Aasta tegija on Roland Wilhelm Rozin, kes on appi tõttamisel ja kodukandi turvalisusest hoolimisel eeskujuks meile kõigile. Aasta tegu on siseveebis läbiviidud hääletuse tulemusena Turvalisuse tagamine Tallinna lennujaamas Euroopa eesistumise perioodil.

A

asta tegu said kõik töötajad valida ise siseveebis kolme projekti vahel hääletades.

Vastamise aktiivsus on aasta-aastalt kasvanud ning see teeb vaid heameelt. Kõigi kandidaatideks esitatud tegude taga seisid terved tiimid ja need projektid olid ja on ettevõtte ning töötajate jaoks väga olulised. Ainuüksi kandidaadiks esitamine on nii suures ettevõttes väga suur tunnustus kõigi projektiga seotud olnud inimeste tööle.

Tutvustame neid tähelepanuväärseid projekte lähemalt.

Turvalisuse tagamine Tallinna lennujaamas Euroopa Liidu Eesti eesistumise perioodil Euroopa Liidu eesistumine tõi eelmisel aastal Tallinna lennujaama viiendiku

|12| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

võrra rohkem reisijaid ja väga palju tähtsaid külalisi. Kokku läbis eelmisel aastal lennujaama reisiterminali 2,6 miljonit reisijat. See kõik tähendas rohkem tööd ka G4Sile, sest meie vastutusel on nende inimeste turvalisus ja laitmatu klienditeenindus julgestuskontrollis. Vahet ei olnud, millise riigi juhti või reisijat oli parasjagu vaja vastu võtta, oma tööd tuli teha ikka äärmiselt professionaalselt. Samuti ehitati lennujaama tähtsaks kohtumiseks ringi – öiseid lennuraja ehitustöid turvasid G4Sikad.

Meil tuli luua 40 uut töökohta ja teha 13 000 lisatundi. See kõik sai võimalikuks tänu jõulisele värbamistööle ja G4S inimestele üle kogu Eesti. Kõige tihedamal tööpäeval eesistumise ajal, kui toimus digitaalteemaline tippkohtumine SUMMIT, läbis terminali 10 241 reisijat. Samas avati

eelmisel aastal ka uusi lennuliine ning juba suvel oli reise tavapärasest rohkem.

Tagamaks tipptasemel turvalisus ja suutmaks nii palju reise korraga teenindada, tuligi meeskonda suurendada. Värbamisel tulid appi ka oma töötajad, kes soovitasid tööle inimesi oma tutvusringkonnast. Kõik spetsiaalselt eesistumise ajaks tööle võetud julgestajad, kes on soovinud G4Sis tööd jätkata, on seda saanud teha.

Lennundusosakonna juhi Kristjan Saariku sõnul pole tema paarikümneaastase turvatöö ja lennujaamas töötamise ajal olnud teist nii mahukat projekti. Aga hakkama saadi, sest nagu Kristjan ikka armastab öelda: „Ühtsuses peitub jõud!“.

Suur tänu kõigile, kes selle projekti õnnestumisele kaasa aitasid!

Tartu uus kontor 12. juunil alustas G4S Eesti Tartu esindus tööd uues kontoris aadressil Võru 79. Kui seni asusid Tartu üksused mitmes kohas linnas laiali, siis nüüd on G4S kõigi oma osakondadega, Ühisteenused ja Alarmtec kompaktselt ühe katuse all. Eri kohtades asumine tõi töötajatele kaasa kohati keerukat logistikat ning seega liigset ajakulu.

G4S kolis täielikult renoveeritud hoonesse, millele ehitati juurde uus osa. G4Si ruumid ehitati meie soovide järgi. Sularahakeskuse ruumide ehitamisel järgiti

AASTA TEGU kõrgeid turvalisuse nõudeid. Kahekorruselise kontori alumisel korrusel asub rahatöötlus ja Alarmtec esindus, teisel korrusel müügi- ja klienditeenindus, turvatehnika-, rahaveo- ja valveosakond ning Ühisteenused. Teisel korrusel asub puhkeruum, ühine riietusruum koos riietuskabiinide ja duširuumidega. Sisekujundus ja ruumilahendus on harjumuspärasest kontorist erinev, see on osaliselt avatud ülesehitusega. Samas leiab G4S Tallinna ja Tartu kontori kujunduses ühiseid jooni. Kokku on meie päralt Tartus ligikaudu 1000 m2 pinda. Kesklinnast kaugemale kolimisega leidis lahenduse ka parkimisprobleem – meile on ette nähtud 35 kohta, lisaks leidub kontori lähistel tasuta parkimiskohti.

Raivo Ritson, turvajuht “Uus kontor on normaalne, väga mõnus. Kriitikat kui sellist väga ei olegi, sest kõigega annab harjuda. Hommikuti kaheksa-üheksa vahel on suurem sumin, kui tehnikud kogunevad ja valmistuvad oma käikudeks, kuid selleks ajaks saab plaanida sellised tegemised, nii et see ei sega. Uue, avatud kontori plussiks on, et omavahel on lihtsam asju ajada, sest näed kohe ära, kas inimene on majas või mitte ja kas on parasjagu hõivatud.

Võrreldes varasema kontoriga on uus kindlasti kaasaegsem. Koosolekuruum on suurem, nii et kannatab 20–30 inimesele isegi koolitusi teha. Saaremaa ralli eel mahutasime lisatoolidega 30 inimest ära. Patrullide riietusruumid on suuremad ning pesemisvõimalused paremad. Üht alguses siiski kartsime, et kuidas turvatöötajad meid üles leiavad – varem oli bussi pealt lihtne tulla kohe kõrval asuvasse kontorisse ju –, aga see pole probleemiks olnud, linn pole nii suur ka.”

Tartu kontori pidulik avamine.

Torti lõikab lahti müügijuhtkliendihaldur Pilvi Rahnu.

Sularahadivisjoni esindusmeeskond: Ervin Naarits, Ermo Kruusajõe, Argo Räpp, Urmas Riska, Meelis Pikkpõld, Alo Kudeviita.

SEB panga sularahaautomaatide esimese taseme hooldus G4S on sularahaautomaatide esimese taseme hooldust püüdnud oma teenuste paketti saada aastaid. Nüüd on see esimene ja tähtis samm astutud ja loodame, et teenus laieneb tulevikus veelgi.

Selle aasta esimeseks kvartaliks on kõik SEB panga sularahaautomaadid meie hooldada. Seni pakkus SEBile vastavat teenust Hansab, kes pakub pangale edasi teise taseme hooldust.

Esimese taseme hooldus tähendab näiteks erinevate ummistuste (kleepekad, klambrit jmt, mida ei tohiks automaati koos rahaga pista) eemaldamist, kaardilugeja vigade ülevaatamist, paberi ja pirnide vahetamist ning üleüldise korrasoleku kontrolli. Juba tehtud hea töö ja saadud positiivne tagasiside pangalt on aidanud meil ka teisi olulisi hankeid võita, näiteks Omniva pakiautomaatide hoolduse.

Esimese taseme hoolduse pakkumiseks oleme sularahadivisjonis mõningaid töid ringi korraldanud ja püsti pannud väga kvaliteetse hoolduse keskuse.

Oleme välja koolitanud üle 20 rahaveo töötaja, pakkudes pangale igapäevaselt kõrgetasemelist teenust. Tegelikult võib öelda, et kõik meie rahavedajad on automaatide „siseeluga“ hästi kursis ning me oleme ka varem kiiremaloomulisi lihtsamaid hooldusi ise teinud, et operatiivselt taastada pangaautomaadi töö. Samuti on meil keskuste ja inimestega kaetud terve Eesti ning meeskond ja autopark konkurentidega võrreldes suurem.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|13|

PERSONAL

2440

EHK KES ME OLEME AASTAL 2018?

G4Sis töötab aasta alguse seisuga kokku 2440 inimest (sh Alarmtecis 25 ja Ühisteenustes 58). Tehnoloogia pealetulek mõjutab järk-järgult ka meid, ent samas on töötajaid võrreldes eelmise aastaga vaid 16 võrra vähem. Seejuures on rõõm tõdeda, et inimesed jäävad üha enam meie juurde püsima. Vaatame numbritele sisse.

TEKST JA INFO: IRENE METSIS, ESME KASSAK, AUNE MARTMAA, ANU STAMBERG, SERGEI KARELIN FOTOD: EGERT KAMENIK, ANDREI OZDOBA, VIKTORIA KOSSENKOVA

IGAS VANUSES TÖÖTAJAID

Turvaettevõtte töötajaskond on nagu läbilõige ühiskonnast – meil on tööl igas vanuses töötajaid. Kõige noorem on üks 18-aastane tehnik, kõige vanemad on 80-aastased turvatöötajad (kokku 4!).

Vahele mahub ühtlaselt igas vanusegrupis töötajaid. Kokkuvõtlikult, tööd leidub meil igas vanuses inimestele, kes vaid tööd teha soovivad.

60–69 421 17%

70 + 81 3%

Alla 20 21 1%

20–29 453 19%

50–59 542 22%

40–49 499 20%

30–39 423 17%

Töötajate vanus

|14| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

LIGI KOLMANDIK NAISED

Eesti suurimas turvaettevõttes püsib naiste osakaal juba aastaid sama, olles vaid pisut vähem kui kolmandik. Mehi on meil tööl 1715 (70,29%) ja naisi 725 (29,71%).

Seejuures ei tule naiste osakaal sugugi mitte kontori poolelt (raamatupidajad, klienditeenindajad jne), vaid samasugune jaotus on ka turvatöötajate puhul. Naisi on meil isegi patrullis – kokku 18, igas suuremas piirkonnas mõni.

LÄBI AASTATE MADALAIM VOOLAVUS

Kui mõned aastad tagasi saime voolavuse näitaja alla 30%, tundus see väga suur saavutus. Veel 2000. aastate alguses oli voolavus ligi 60% (!). Ometi on see number langenud veelgi. 2016. aastal oli meie töötajate voolavus 26% ja eelmise aasta lõpuks 22%. Selle nimel on 2017. aastal ka päris palju tehtud: ette on võetud töötajate rahulolu-uuringus kitsaskohtadena toodud teemad, mitmetes töötajate gruppides on panustatud töötasudesse,

töökeskkonda, töövahenditesse. Palju on veel teha, aga igal juhul näitavad numbrid, et ette võetud tegevused on avaldanud kogu ettevõtte töötajate lahkumisele suur mõju. Rahulolu-uuringu järgi on meil positiivsete hoiakutega jätkajaid 68%, mis on samuti väga hea näitaja. Eesti Turvaettevõtete Liidu andmetel on G4S Eestil tööjõu voolavus turvaettevõtetest kõige väiksem.

10+ STAAŽIGA TÖÖTAJAID KÕIGE ENAM

Tööstaaži osas on jätkuvalt kõige enam neid töötajaid, kel staaži 10 ja rohkem aastat. Teisalt tuleb G4Si igal aastal noori juurde, kes tihtipeale alles otsivad oma teed ning kipuvad meilt edasi liikuma.

Staažikaid töötajaid peab ettevõte meeles juubelihõngulise numbri täitumisel. Sel aastal on staažikate tänuüritusele kutsutud 311 inimest, kel täitunud või kohe-kohe täitumas 5, 10, 15, 20 või 25 aasta tööjuubel. Neid, kes on samale ettevõttele pühendunud 25 ja rohkemgi aastaid, on meil 19.

PERSONAL 581

Jätkuvalt on hinnaline valuuta oma töötajate soovitus – tänu soovitustele tuli meile tööle 97 inimest. Suur tänu!

Mehed Naised

423

288

269

275

186

154

127

88 49

ALLA 1 AASTA

1–2 AASTAT

3–4 AASTAT

5–9 AASTAT

10+ AASTAT

Tööstaaž

Naisi on ka G4Si patrullis, pildil peaaegu kolmandik: Kalli Lomp, Margit Pihlamets, Sirje Puri, Reilika Aardevälja ja Tiina Vaselo.

MITMEKESINE HARIDUS

Kõige enam on G4Sis tööl keskharidusega inimesi, ülejäänud haridustasemed jaotuvad üsna ühtlaselt. Mõnigi, kel jäänud keskhariduse omandamine pooleli, on paindliku graafiku juures leidnud võimaluse haridustee uuesti jalge alla võtta. On ka neid, kes mitu kõrgharidust töö kõrvalt omandanud. Ettevõte toetab nii palju kui võimalik ühelt poolt graafiku koostamise osas, teisalt ka lõputööd või praktikat tehes, tuleb lihtsalt ise initsiatiiv haarata.

TÄIENDKOOLITUSED 55 ERINEVAL TEEMAL

2017 oli ka koolituste osas väga tegus aasta. Eelmisel aastal osales koolitusel kokku 3501 töötajat. Turvatöötaja kvalifikatsioonikursusel osales 177 töötajat, kes omandasid turvatöötaja kutsetunnistuse.

Iga-aastase täiendkoolituse gruppe oli kokku 220 ja erinevaid teemasid täiendkoolitustel 55.

SPORDIKLUBI LIIKMETE ARV KASVAB

321 Kutse (kesk)

380 Kõrgem 334 Põhi või kutse

469 Keskeri 936 Kesk

Töötajate haridus

Kui töötajate üldarv võib meil ettevõttes tasapisi kahaneda, siis sportijate arv on tõusuteel. Eelmisel aastal oli väike langus arvus, kuid on nüüdseks kindlalt ületatud. 2016. aastal oli spordiklubi liikmeid 478, 2017. aastal 443 ja nüüd, 2018. aasta hakul 537.

2017. aastal lisandus mitu uut sportimise võimalust erinevates regioonides: Tallinnas Lilleküla Gümnaasiumis võrkpall koos treeneriga, Tartu Ülikooli Spordiklubi, jõusaal Narvas, ujula Kohtla-Järvel, Fitness 24 piiramatu külastamise õigusega (enne oli 8 korda kuus), CorsaGym jõusaal Tartu uues kontoris, Märjamaa Spordikeskus (jõusaal). Ja Aura Veekeskuses Tartus saab nüüd peale ujumise harrastada ka vesiaeroobikat!

Eelmisel aastal võeti omavahel mõõtu lauatennises, reketlonis, sulgpallis, bowlingus, males, discgolfis, tennises, rannavõrkpallis, jalgpallis, sammulugemises.

Esmakordselt korraldasime septembris spordinädala, mil töötajad ja nende pereliikmed said nädala jooksul tasuta spordiklubi võimalusi proovida. Uuemate aladena on kanda kinnitamas täringujalgpall ja trepijooks. Sel aastal on plaanis katsetada hokiga ning võtta mõõtu ujumises. Kindlasti ootame kõiki huvilisi osa võtma kevadisest tervisematkast.

G4Si aktiivsemad sulgpallurid.

573 TÖÖPAKKUMIST

2017. aastal tuli meile tööle 579 uut töötajat, neist 408 valvedivisjoni. Värbamiskeskust külastas aasta jooksul 1039 inimest, samas olime ka ise kohal suurematel töömessidel. Kokku avaldasime möödunud aastal 573 töökuulutust.

Meie tööpakkumisi vaadati 256 773 korda ja meile kandideeris tööle 4741 inimest.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|15|

STAAR

Lennujulgestaja töö aitas Nikal lennuhirmust võitu saada.

Nika esinemas G4Si aasta parimate galal.

Nika ja Eesti Laul Nika osaleb Eesti Laulu II poolfinaalis 17. veebruaril telekanalis ETV.

Lennujulgestaja PÜÜDLEB EESTI LAULUL Nika TÄHTEDE POOLE TEKST: REIMO RAJA FOTOD: STINA KASE, RAUNO LIIVAND

22aastane G4S lennujulgestaja Nika Prokopjeva sai Ukraina „X-Factori“ saates 20 parima naislaulja hulka ja on Eesti Laulu konkursil oma lauluga „Knock-Knock“ 20 parima muusikapala hulgas. Plaaditäis lugusid on tal juba valmis kirjutatud, aga esimene sooloalbum ootab veel oma õiget aega. |16| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

Sa oled pärit Kundast.

Kuidas su lapsepõlv seal möödus?

Ma elasin seal 12 aastat. Lapsepõlv oli väga äge. Arvuti sain alles 10aastaselt.

Vaba aega veetsin õues, olin kogu aeg puu otsas ja tegime igasugu veidraid asju.

Maja ees oli meil mägi. Talvel võtsime Konsumi poest pappkaste, istusime viiekesi telekakasti ja sõitsime mäest alla.

Mida Su vanemad Kundas tegid?

Emal oli õmblusateljee, isa oli killustikukaevanduses lõhkaja.

Ja siis tulite kogu perega Tallinnasse? Üks päev tuli Tallinnast professor, kes ütles vennale, et ta mängib nii hästi saksofoni, et peab Tallinnasse õppima tulema. Vend elas Tallinnas pool aastat tädi juures ja siis kolis ema sinna. Lõpuks me

isaga müüsime Kundas kõik maha ja kolisime samuti Tallinnasse.

Kuidas Su vanemad Tallinnas omale rakendust leidsid? Isa vist lõhkajana tööd ei leidnud.

Isa teeb igasuguseid ehitustöid. Ema töötas pikalt ühes ateljees, aga paar aastat tagasi läks ta Mustamäe keskusesse. Seal oli ühes keemilise puhastuse firmas ruumi.

Ta ütles: „Mul ei ole materjale, masinaid, aga on käed ja saan tööd teha. Ning 200 eurot. Lepime midagi kokku!“ Ühe aastaga tegime sinna oma ateljee.

Kuidas venna ja saksofoniga läheb? Ütles, et see pole tema jaoks. Talle pandi suuri lootusi, aga tema otsustas minna Tallinna Tehnikaülikooli projekteerimist õppima. Täna töötab Soomes.

STAAR Sinust endast oleks peaaegu teatrikooli tudeng saanud…

Juba Kundas käisin teatrikoolis. Vene kultuurikeskuses olin mitu aastat teatris ja seejärel läksin Vene Teatrisse kaheks ja pooleks aastaks. Ma tahtsin kindlasti Vene teatrikooli sisse saada, aga mitte terve elu sellega tegeleda. Saingi Peterburi teatrikooli sisse, sõitsin sinna, istusin ühikas maha, vaatasin ringi ja ütlesin emale „Tegin ära, lähme minema!“. Ema võttis seepeale peast kinni ja ütles: „Misasja sa teed?!“ Millega siis ema rahustasid?

Ma ütlesin, et ta peab mind lihtsalt usaldama. Ma tundsin, et tegin õigesti. Tallinnasse jõudes läksin kahe nädala pärast „Voice of Baltic“ (2015 Riias) konkursile ja võitsin selle. Siis ema ütles, et ta usaldab mind.

Kolleegid kutsuvad Sind Päikeseks.

Kust Sa selle sära ja energia võtnud oled?

(Hakkab naerma) Mulle on ema ka kunagi öelnud, et kui ma sündisin, siis pandi mulle vist selja peale Duracelli patarei.

Ma ammutan jõudu sellest, kui keegi minusse usub. Ma ei arva, et ma olen nii äge, aga kui keegi ütleb, et talle meeldib see, mis ma teen, siis see sunnib rohkem tööd tegema.

Kes Su muusikamaitset teismeeas mõjutas?

Isa. Ta mängib kitarri. Ta ei lubanud mul kuulata vene popmuusikat. Sellist imelikku tõk-tõk-tõk (teeb tümpsuhäält – R.R.).

Enne magama minekut mängis ta mulle kitarril Led Zeppelini, The Beatlesit, Ray Charlesi jms. Kui ema kodu koristades Verka Serduchkat kuulas ja isa koju tuli, siis ta palus selle lõpetada, sest lapsed ei tohi seda kuulata.

Ja Sinu maitse-eelistus läks rohkem…

Isa poole.

Aga ise teed ju rohkem popmuusikat.

Oleneb laulust. „Sinu ees“ on popikas, aga „Knock-Knock“ kohta ma seda ei ütleks.

Täna on raske öelda, mis stiili ma laulan, sest muusikastiilid on kõik nii segunenud.

Kes täna Sinu laulukirjutamist kõige rohkem mõjutavad?

Mulle meeldib see, mida teeb Rihanna.

Temal on päris palju huvitavaid arranžeeringuid. Samuti Sia. Ma kuulan, mismoodi ta oma muusikat ja sõnu kirjutab. Ta teeb seda südamega. Samuti Alicia Keys. Hääle poolest meeldisid mulle kunagi Christina Aguilera ja Jessie J. Viimase järgi ma õppisin melisme (meloodia kaunistamise võte– R.R.) tegema.

Millest Su Eesti Laulul osalev lugu „Knock-Knock“ räägib?

Seal on kõik segamini – muusika, tavaelu, armastus. Mul oli segadus. Ma ei saanud aru, miks ma tegelen muusikaga ja mis mu elus toimub. Tahtsin kõik seljataha jätta ja mägedesse põgeneda.

Need olid minu deemonid, mis üritasid mind seestpoolt maha suruda. Aga kui ma lõpuks laulan „I’m happy today“, siis see tähendab, et olen lõpuks õnnelik ja saan hakkama. Kukkusin alla, tõusin üles, läksin edasi. See „knock-knock“ tähendab, et koputad endale ja teistele (koputab lauale – R.R.), kui tahad midagi öelda, aga tema ei saa aru. Ja kui sa oled omadega juba väga sassis, depressioonis, ei viitsi enam midagi teha, siis koputa iseendale ja vaata, mida sa teed.

Vaata asju teise nurga alt.

Mis on Vlad Gorbani (laulu „KnockKnock“ üks autoritest) roll Sinu muusikas?

Selline inimene on vaja oma elus leida ja mitte kunagi ära lasta. Tutvusime Gruusias. Hakkasin kitarri mängima, tema tuli klaveriga kõrvale ja (klõbistab sõrmedega lauale – R.R.) ütles, et kuule, see on äge, lisame selle ja selle. Ütlesin, et peame koos laulu tegema! Paningi ükspäev asjad kokku ja lendasin Moldovasse tema juurde. Mul on tavaliselt

Mulle on ema ka kunagi öelnud, et kui ma sündisin, siis pandi mulle vist selja peale Duracelli patarei.

Nika oma ideed ja tema konstrueerib nendest tervikliku ilusa loo. Ta käib mul diktofoniga järel, sest ma võin päeva jooksul talle ideid anda, millest ma ise ka aru ei saa. Ja juhtubki nii, et see muusikapala, mis ta mulle lõpuks saadab, on täpselt see, mis ma tahtsin ja mõtlesin.

Mida Ukraina „X-Factori“ kogemus Sulle õpetas?

Sain tagasisidet staaridelt, kes on juba palju näinud. Seal oli üks produtsent, kes ütles, et ta on juba nii palju näinud igasuguseid artiste, aga minusse ta usub. Ja selleks mul oligi vaja sinna sõita, et kuulda seda inimeselt, kes on mulle eeskujuks. Ta kinnitas, et tegin kõike väga hästi, kõik on okei ja peaksin tegema edasi seda, mis ma teen.

Kuulsin, et Sul on juba terve album valmis kirjutatud. Kus see on?

Ma ei taha midagi niisama välja lasta.

Sellega viskan oma laulud prügikasti.

Tahan, et mind pandaks tähele vähemalt kahe-kolme lauluga. Ma ei taha oma plaati lihtsalt niisama poodi panna, et üks vanaema selle uudishimust ostaks. Pole mõtet albumit kahe-kolme inimese pärast välja lasta, inimestel peab huvi olema. Sel aastal tahan albumi välja anda.

Räägime tööst ka. Sa läksid lennujulgestajaks osalt seetõttu, et lennuhirmust üle saada. Hiljuti ütlesid Sa mulle, et ei karda enam lendamist.

Kuidas see juhtus?

Olin parasjagu ilma tööta. Kui nägin CV Keskuses töökuulutust „Tule lennujulgestajaks“ ja sellel pilti lennukist, siis ma mõtlesin „nääh, lennuk!“ (Nika teeb õudusest grimasse ja häälitsusi). Teine variant oli minna kooli huvijuhiks. Lapsed või lennuk... Ma teadsin, et lastega saan hakkama, aga kas ka lennukiga?

Tegin sellest enda jaoks väljakutse. Kui tulin lennujulgestajaks ja läksin tööpostile äraantava pagasi kontrolli ning uste avanedes nägin suuri lennukeid, siis „aaarh!“. Lõpuks see lennuk ei olnudki enam nii õudne, kui ma sellega rohkem kokku puutusin ja nägin, kuidas sellega tööd tehakse ning kui palju lennukeid päevas lendab.

Kui Sa nüüd lähed lennukisse, siis…

Kõik on okei juba. Ma olen nii palju lennanud ja lennujaam aitas mind ka sellega, et oskan nüüd lennujaamades orienteeruda. Varem kartsin, et üksi lennates eksin sinna lennujaama ära. Moldovasse lendasin detsembris üksinda esimest korda ise.

Võtsin rahulikult. 21aastane ja Kundast, üksinda lennukis (naerab). Nüüd on jummala okei. Võin lennujaamas magada ja tean, mis ümberringi toimub. Ei pea muretsema ka käsipagasi kontrolli pärast.

Kui sa tead, mis on lubatud, siis pole mõtet karta.

Mida lennujulgestaja töö sulle veel õpetanud on?

See töö on õpetanud, et kõike tuleb võtta rahulikult. Olen väga palju näinud, kuidas vanaema saadab last lennukile, on ise närvis ja ajab lapse ka närvi jutuga, et lennujulgestajad võtavad kõik asjad neilt ära ja söövad kotis olevad asjad ära.

Eurovisioonile tahad minna?

Ma tahan saada kogemust. Kõik see õpetab mind. Kui ma saan minna Eurovisioonile, siis see oleks superhea, aga kõige tähtsam on see, kellega ma kohtun seal. Tähtis pole see, mida ma saavutan, vaid kellega ma seda teen. Eesti Laulul tahangi saada juurde uusi tutvusi ja kogemusi.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|17|

AASTA SPORTLANE

Multispordimees

Meelis Kalda

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: RAUNO LIIVAND, ERAKOGU

Pole ilmselt spordiala, mille harrastamisele poleks Meelis Kalda vähemalt mõelnud. Just tema tõi paar aastat tagasi G4Si discgolfi nakkuse, nüüd mainib ta rahvaspordi uue võimaliku trendina padeli tennist. Alanud aasta plaanidesse kuulub ühe väljakutsena esimene täispikk jooksumaraton, samuti lõpuks lohesurfiga algust teha.

TREPIJOOKSUST CURLINGUNI

Turvajuht ja G4S Spordiklubi aktiivne liige Meelis Kalda pälvis G4Si parimate töötajate tänuüritusel aasta sportlase tiitli. Ja asja eest! Meelisel ei ole ette näidata küll ühtki tipptulemust, aga kui võtta ette kõik alad, kuhu on tulemus kirja läinud, siis see avaldab muljet. Olla kümmekonnas spordialas, mis ei anna omavahel loogiliselt haakudes kokku kümnevõistlust!, tubli keskmine, on super tulemus. „Ma võistlen iseendaga,“ ütleb ta ja lisab, et Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul soovib oma tulemusi parandada. Tema lemmikalade esinelikusse platseeruvad sulgpall, ujumine, orienteerumine ja discgolf. Esimest korda proovis Meelis eelmisel aastal curlingut ja sai töökäigus golfipisiku.

UUTE ALADE „MAALETOOJA“

Erinevate spordialade julge järeleproovijana on Meelis neid ka G4Si toonud. Olles mõnda aega väiksema, kuid kindlalt suureneva, pundiga kettaid lennutanud, tehti G4Si suvepäevadel kõigile soovijatele koolitus. Esimesed trepijooksud G4Si peamajas on toimunud just Meelise eestvedamisel, samuti täringujalgpalli lahingud. „Kui muuks jaksu või võimalust pole, siis võiks kasvõi lauamänge mängida,“ soovitab ta. G4Si uue aasta spordikalendrit koostades pakub ta idee tasandil välja kontorispordina ka noolemängu ning tubasema alana piljardit. Pealtnäha mitte spordialana

Meelise spordialad: • rattasõit • (auto)orienteerumine • ujumine • kettagolf • jalgpall • sulgpall • male • krossijooks • trepijooks • maraton • täringujalgpall

• curling • golf • karate • võrkpall • peotants • tennis • lauatennis • reketlon • bowling • bodyjam.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

AASTA SPORTLANE ootab ta võistluskaaslasi kalapüügis. Sest liikuda võib mitmeti ning see, mis inimese käivitab, võib olla väga erinev.

SOOVITAB ALUSTADA SULGPALLIST

G4Sikatel soovitab ta alustada spordiga sõbraks saamist näiteks sulgpallist.

Tõepoolest, kes meist ei oleks suvel õues sulkat mänginud? Suurepärane sportlik ajaviide! „Paar tundi sulgpalli mõjub väga erinevatele lihasgruppidele, lisaks tuleb päris palju samme, ilma et arugi saaksid.

Pärast mängu tundub, nagu oleks seljataga maraton,“ jagab Meelis. Otseloomulikult on selle mängu üheks eeliseks hea seltskond, sest ka seltskond võib olla see, mis motiveerib. „Meie päralt on pühapäeviti Tondiraba sulgpallikeskuses kaks tundi ja kolm väljakut. Kõigiga saab mängida ja staažikamate käe all oma oskusi lihvida,“ julgustab Meelis.

RÕÕM LIIKUMISEST

Liikumine on Meelisele eluviis ja pikalt sportimata ei oska ta olla. Kui küsin, et kas ta mittemidagi tegemata ka oskab olla, siis ütleb ta naljaga pooleks, et võib-olla veerand tundi… Kui ka on töörohkem nädal, siis ujuma, jooksma või sulgpalli ikka jõuab. Liiatigi on Meelisel eesmärk olla suvisel Ironmanil Otepääl ja Tallinnas heas vormis. Kui läheb paremini, mahub nädalasse discgolf ja muudki põnevat. Näiteks aasta lõpus võttis Meelis esimest korda osa erinevatest jõuluüritustest, otsides päkapikke (autoorienteerumine) ja seiklussporti harrastades.

Mida see kõik annab talle? Eks ikka hea enesetunde. „Sportida tuleb vastavalt eale ja võimetele. Tähtis pole maksimaalne tulemus, kui see pole parasjagu eraldi eesmärk, vaid hea enesetunne ja positiivne meeleolu.“

Põnevamaid väljakutseid aastal 2017: Tallinna Teletorni Trepijooks, saalijalgpalli turniir ETELi liikmetele, Spartacus Run (takistusjooksu võistlus Belgias), Kõva Mehe Jooks (takistusja mudajooks), täispikad distantsid kogu Tartu Maraton Kuubik sarja üritustel, Päkapikujaht (autoorienteerumine Tallinnas), Näärilaks (meelelahutuslik seiklussport), Kõrvemaa Triatlon, Ironman Otepääl, discgolf Los Angelesi maailma ühel esimesel ja vanimal rajal Oak Grove (1975), mis on sama vana kui Meelis ise.

Kõik sügisjooksud Meelis on üks 21 staažikast Sügisjooksul osalejast, kes on osa võtnud kõigist 18 jooksust. Intervjuus ajakirjale „Jooksja“ ütles Meelis, et eesmärk on olla lõpuks ainus, kes on kõikidel Tallinna Maratoni 10 km jooksudel osalenud. Jooks täiendab tema jaoks teisi spordialasid.

SPORDI OHUD

Sporti tuleb tema sõnul arukalt teha, siis ei taba ka vigastused, ehkki alati selle eest kaitstud pole. Tema üks kõige tülikam vigastus tuli üsna rumalal põhjusel. Nimelt oli ta minemas korvpallitrenni, aga tossud olid maha jäänud.

Mis seal ikka, mängis paljajalu. Paha lugu oli see, et ühel pealeviskel, kui Meelise jalad uuesti maapinda puutusid, maandus tema jalal kaasmängija ning tulemuseks väike operatsioon.

Nüüd pole mees aastaid korvpalli mänginud.

Vigastada võib ka end üle hinnates ja liiga suurt koormust esimese hurraaga võttes. “Kunagi Mustamäe tee 5 spordisaali toodi meile sõudeergomeeter. Tegin sellel jõudu esimest korda ja tõmbasin selja ära.“ Ikka tasa ja targu, soovitab Meelis täiesti omast kogemusest. Ka pärast töiselt pingelist perioodi manitseb ta end tagasi hoidma. Tema eelistuseks on siis ujumine. Muidugi ei tohi eirata ka elementaarseid ohutusreegleid. Korra on Meelist kiiver rattamaratonil kaitsnud.

TAGAB SPORTIJATE TURVALISUST

Meelis ei tegele üksnes ise agaralt spordiga, vaid oma igapäevatööd tehes aitab tagada sportlaste ja jalgpalli turvalisust. Nii pole ta mõnda aega jalgpalliplatsile mängima jõudnud, küll aga võib üles lugeda muljetavaldava hulga tunde (44 matši aastal 2017), mille on pühendanud jalgpallimatšidel turvalisuse tagamisele. Ühe uue alagi leidis ta just turvalisust pakkudes. Nimelt toimus suvel G4Si klientidele golfiüritus, kus Meelis oli abiks võistluse läbiviimisel. Just tol üritusel sai ta esmase koolituse ja nüüd on eesmärgiks Green Card ära teha.

Dilemma on ka eesseisva sügisjooksu osas, sest 10 km võiks veel joosta töö tegemise vahepeale, aga maratoni mitte.

TEEB SPORTLIKULT HEAD

Kõikidel Meelise tegevustel kipub üsna kindlalt juures rippuma märksõna „sport“. Nii ka heategemisel. Kevadel käis ta Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse lastele heategevuslikus korras tutvustamas discgolfi ning G4S Spordiklubi kinkis lastekodule kaks discgolfi korvi, mis said nimeks Meelis ja Sergei (spordiklubi juhi Sergei Karelini järgi), ning kümme mängukomplekti algajatele.

Sügisel võttis Meelis G4Si esindades osa heategevuslikust ujumisest, et toetada MMile valmistuvat Eesti downi sündroomiga ujujaid.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|19|

HOBI

Alo Kudeviita

TEKST: ESME KASSAK FOTO: RAUNO LIIVAND

LOEB AASTAS POOLSADA RAAMATUT

S

ularahateenuste osakonna kliendihaldur Alo Kudeviita töötab G4Sis 2016. aasta lõpust. Olles varasemalt täiesti läbi põimunud spordikaubandusest, on täna Alo pärusmaaks rahaga seotud toimingud.

Raha- ehk tööasjade kõrval on tal aga alati mahti raamatute jaoks, mida loeb aastas kokku umbes 50.

Kuidas täpselt Alo sõrme raamatutele andis, ta ei mäletagi, sest kooliajal sellist lugemistuhinat ei olnud. „Kui oli võimalik kohustuslikust kirjandusest kuidagi mööda hiilida, siis ma seda tegin. Aga toona ei olnud neid alternatiivseid valikuid ka väga palju, et loed näiteks netist hulga erinevaid sisukokkuvõtteid,“ muigab ta.

Raamatuid ta siiski luges, aga eelistas oma rada pidi seda teha. Suurem sõprus raamatutega algas Alol mõned aastad tagasi ning elukoht Kalamajas otse raamatukogu kõrval on lugemisarmastusele vaid hoogu andnud. „Raamatukogu on mul üle ukse ja vahel lähen sinna vaat et toasussides laupäeva hommikul – midagi huvipakkuvat ikka leian.“ Alol on omad lemmikkirjanikud, ent peaasjalikult leiab ta uusi või ka unusta-

Boriss Akunini teosed pakuvad väga kvaliteetset ja sisutihedat lugemist. Autor peidab tavalisse detektiiviromaani väga osavalt ka ühiskonnakriitikat ja huumorit.Tooks ehk välja kolm liini: suhteliselt traditsiooniline detektiiviromaan (ajastule omane tegevustik leiab enamasti aset 19. sajandi lõpus kuni 20. sajandi keskpaigas); inimloomuse analüüs (tihtipeale peategelase enda või tema truu jaapanlasest abilise Masa näitel, näiteks humaansus segatuna täiesti tüüne valmidusega tappa, kui see on õigustatud või kui enesele kehtestatud normid ja väärtused seda isegi nõuavad); kriitilisus Venemaad valitseva kliki ja üldlevinud moraalinormide (pigem moraalituse) suhtes.Viimati mainitule leiab viiteid pea kõigist tema teostest ning autor ei pea silmas mitte ainult Venemaad, vaid kogu maailma ning selles elavate inimeste väärtushinnangute raskuskeskme nihkumist ja muutumist. Meenub, kuidas romaanis „Türgi gambiit“ peategelane Erast Petrovitš Fandorin tõdeb (ei ole sõna-sõnaline tsitaat), et: „Demokraatia kitsendab nende õigusi, kes on teistest andekamad, teovõimelisemad, aktiivsemad, ja asetab neid sõltuvusse nende suvast, kes on rumalamad, laisemad jne, sest neid on ühiskonnas alati rohkem“. Ometi leiab tema teostest ka ohtralt positiivseid ja ülistavaid viiteid vene inimese suuremeelsusele, lahkusele, kindlameelsusele. Ühiskonnakriitilisus ei ole siiski tooniandev, vaid pigem peidetud kujul, taustaks.

|20| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

tud vanu häid teoseid nii-öelda kruiisides. „Mõnel uuel raamatul hoian aegsasti silma peal, kuid mul ei ole oluline see kohe läbi lugeda. Praegu hoian silma peal näiteks David Lagercrantzil, kes kirjutas järje Stieg Larssoni „Lohetätoveeringuga tüdrukule“. Minu arust lati alt ta läbi ei hüppa – kirjutab sarnases võtmes. Soovi-

Alessandro Baricco teoseid („Emmaus“, „Noor mõrsja“, „Veretult“ (Senza sangue) jt ) võib soovitada kõigile, kellel on huvi inimloomuse ja eksistentsiaalse dualismi ja muu säärase vastu. Kuna keeleliselt on tegemist suhteliselt kerge lugemisega, siis on võimalik neid teoseid lugeda ka kui rongide sõiduplaani, samas intensiivsemalt allteksti ja retoorikasse süvenedes leiab mitmeid viiteid inimloomuse mitmekihilisusele. Milline on indiviidi inimloomus ning millisena laseb ta sel väljapoole paista? Hoolimata sellest, et maailm, ühiskond ja inimesed ümberringi on pidevas arengus ja muutumises, ei olda nõus loobuma oma harjumustest, alistudes seisuse normidele ja kujutletud saatuse/staatuse vääramatusele ja ülimuslikkusele. Suuresti on tegemist küll soovunelmaga ning tihtipeale jääb mulje, justkui eriliselt suure intelligentsikoorma all tegelaskujud ei kannata.Või on tegemist lihtsalt optimistidega. Oma teostes on autor viidanud ka klassisüsteemi naeruväärsusele ning ühiskonna n-ö kõrgemates kihtides asuvate inimeste pingutuste (paista igal juhul sinna kuuluvatena) mõttetusele. Lõpuks läheb elus ikka nii, nagu läheb, ja iga järgnev põlvkond tundub tõestavat, et õnn ning enese ja enda eluga rahulolu võib peituda hoopis väljaspool selle (suuresti väljamõeldud) kasti piirjooni.

tan aga läbi lugeda hoopis tema kirjutatud elulooraamatu jalgpallur Zlatan Ibrahimovićist. See on superteos, mis võiks olla kohustuslik kõigile noorsportlastele.

Eks algmaterjal muidugi on ka hea ehk isik ise,“ jutustab Alo. Üheks lemmikuks Alol on vene kirjandus, olgu selleks Bulgakov, Dostojevski või tegelikult küll Gruusia päritolu Akunin. „Need raamatud on lihtsalt mingi hetk kätte sattunud ja mulle on istunud nende kirjanike stiil. Võib-olla on asi ka heades tõlgetes. Kui tõlkija on olnud samast ajastust, siis tabab ta ehk paremini raamatu sündmustikku ja suhestub sellega,“ arutleb Alo. Raamatuid loeb Alo paber- ehk käega katsutaval kujul. Vähemalt poolsada raamatut aastas tuleb tema hinnangul kokku sellest, et laenutusperiood on 3 nädalat ja iga sellise perioodi kohta võtab ta umbes 4-5 raamatut. „Vabal ajal loen pigem raamatuid, kui et istun ekraani taga. Sporti, tõsi, ma telekast vaatan.“ Järgnevalt mõned Alo raamatusoovitused. Nagu Alo ise ütleb, ei teinud ta süvaanalüüsi, vaid ehk keegi leiab tänu tema tähelepanekutele uut ja huvitavat lugemisvara.

NÕUANNE

Kuidas kinni pidada UUSAASTALUBADUSTEST? TEKST: ESME KASSAK FOTO: SHUTTERSTOCK

Uue aasta alguses annavad paljud inimesed lubaduse olla sportlikum, toituda tervislikumalt, veeta rohkem aega pere seltsis, õppida selgeks midagi uut.

Pidada on neid aga raske. Miks üldse siis uusaastalubadusi anda ja kuidas neid eesmärke täita?

HERTFORDSHIRE’I ÜLIKOOLI PROFESSOR RICHARD WISEMAN SOOVITAB JÄRGMIST: 1. Anna ainult üks uusaastalubadus.

2. Ära oota eesmärkide seadmisega uue aastani.

3. Ära sea eesmärgiks juba läbikukkunud lubadusi.

4. Lähtu endast, mitte sellest, mida kõik teised lubavad tegema hakata.

5. Löö oma eesmärk lahti väiksemateks sammudeks.

6. Räägi oma plaanist ka perelesõpradele.

7. Tuleta endale pidevalt meelde kasutegurit.

8. Premeeri end väikeste võitude ehk iga saavutatud sammu eest.

9. Tee oma plaanid ja edusammud konkreetseks, kirjutades need üles.

10. Ole valmis väikesteks tagasilöökideks ja ära lase end neist heidutada.

(Allikas: https://www.thesun.co.uk/ fabulous/2489711/new-yearsresolutions-2018-how-long-kept/)

K

una aasta esimene kuu on juba möödas, siis ongi paras aeg aasta algusele tagasi vaadata ja võib-olla seatud eesmärke veidi kohandada, nii et need oleksid ka saavutatavad. Oma elule sihi seadmine on hea ja uusaastalubadusi andes raputame end mugavustsoonist välja, asudes tegudele. Tegelikult võiks ja peaks eesmärke seadma isegi tihedamini.

Muutuvad ju ka asjaolud.

Erinevatele uuringutele tuginedes viitab ajaleht The Sun (02.01.18), et üle 60% inimestest ebaõnnestub antud uusaastalubadustest kinnihoidmisel. Vahest tuleks siis need eesmärgid üle vaadata? Räägitakse ju sedagi, et kui dieet või treening ei sobitu sinuga kuidagi, siis harjumust

ei kipu sest saama. Seega tuleks leida midagi, mis meeldib ja haakub – mõelda sellest seisukohast oma eesmärgid ja tegevused läbi. Samuti tuleb anda endale aru, et muutumine ei toimu kannapealt.

Uusi harjumusi on lihtsam kasvatada olemasolevate peale. Oluline roll on ka eesmärgi sõnastamisel – „rohkem sporti“ on hoomamatu ja vahest hirmutav, samas iga päev 30 minutit aktiivset liikumist igati mõõdetav ja tehtav.

Kõige enam soovitataksegi oma suurema eesmärgi jagamist väiksemateks sammudeks ja mitte alustada liiga hoogsalt uuega pihta, vaid ikka tasa ja targu.

Näiteks sportimisel on hea algus seegi, kui iga päev pool tundi jalutada-joosta või miks mitte proovida keskmiselt 10 000

sammu päevas käia. G4S Spordiklubiga liitudes saad muidugi väga rahakotisõbralikult spordiklubides trenni tegema asuda ja leida just sulle sobiv liikumisviis. Nii tekib harjumus, mis kohe ei lahku, paremini ja ka üleminek uuele elustiilile on loomulikum. Samasugust nippi tuleks kasutada mistahes eesmärgi puhul, olgu selleks uneaja suurendamine või kulutuste vähendamine – ikka sammhaaval! Teine oluline soovitus on proovida harjumust tekitada esialgu 30 päevaks ehk umbes kuuks ajaks. Küll siis aastagi ära tuleb!

Kokkuvõttes muudab lubaduste andmine alanud aasta paremaks, sest proovides midagi uut ja tekitades endale uusi harjumusi, arendame iseennast. Kas või natuke.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|21|

KOOLITUS

2018: Lahendame dilemmasid ja arendame praktilisi oskusi TEKST: ANU STAMBERG FOTOD: ESME KASSAK, RAUNO LIIVAND

2018

. aastal on personaliarendamise märksõnadeks käitumis- ja väärtusdilemmad ning praktiliste oskuste arendamine. Oleme planeerinud hea tava dilemmade foorumid lisaks turvatöötajatele ka lennujaamale, patrullile, juhtimiskeskusele ning turvatehnika- ja müügidivisjonile. Samuti on tähelepanu all juhtimiskompetentsid ning tugiteenuste personali areguvõimalused.

Sel aastal plaanime veelgi suurendada G4Si sisekoolitajate ringi, et oma jõududega rohkem koolitusi läbi viia, seda eriti tehnilistel ja turvataktika teemadel. Meie koolitajate tugevust kinnitab nii saadud tunnustus kui ka väliskoolituste kasv. Eesti Sisekoolitajate Liit valis eelmisel aastal Artur Rinne kolme Eesti parima sisekoolitaja hulka. G4Si aasta parimate üritusel kuulutati esmakordselt välja parim sisekoolitaja, kelleks osutus Kaido Kalamets. Kandidaatideks esitati veel Koit Saareli, Artur Rinne ja Siim Siska. Kaido puhul leidis tunnustust tema isiklik initsiatiiv situatsioonitreeningute arendamisel ja läbiviimisel ning aktiivne kaasalöömine õppevideote tegemisel. Alati kui vaja, on ta aktiivselt kaasa löönud ka sisetäiendkoolituste ja väliskoolituste läbiviimisel.

TAGASIVAADE AASTASSE 2017 NUMBRITES 3324 täiendkoolitusel osalejat 250 esmakoolitusel osalejat 2706 tundi koolitusi 220 koolitusgruppi 55 erinevat koolitusteemat

|22| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

Turvatöötajate eelmise aasta täiendkoolitused olid enesekaitsetreening matisaalis, turvataktika praktiline koolitus Paikuse Politseikoolis, valve- ja tuleohutusseadmete alane koolitus, suhtlemistreening videotagasisidega ja enesejuhtimine kriisisituatsioonis. Lõuna ja Ida piirkonnas toimusid politseiga koostöös turvataktika praktilised treeningud, Idas harjutasid patrullid laskmist ja enesekaitset. Algust tegime hea tava foorumitega, kus gruppides arutleti igapäevatöös esinevate dilemmade üle. Sarnaste teemadega jätkame ka alanud aastal, seejuures on Põhja piirkonna turvatöötajal võimalik valida talle sobivate teemade vahel.

Sularahadivisjoni töötajate täiendkoolitus jagunes eelmisel aastal kahte ossa. Esimeses osas lahendasid inkassaatorid ja rahatöötluse töötajad koos hea tava dilemmasid, teises osas oli ra-

G4Si aasta sisekoolitaja Kaido Kalamets.

hatöötlusel enesemeisterlikkuse koolitus ja rahavedu praktiseeris esmaabiandmist eriolukordades. Sel aastal on töötajate soovil tähelepanu all laskmine ja sellega seotud teemad.

Turvatehnikadivisjonis käivitati eelmisel aastal juhendamise programm.

Tehnikutel oli võimalus ennast arendada nõuandlikus ja väärtuspõhises müügis.

Sel aastal on rõhk tehnilistel koolitustel.

Aastat alustame arvutivõrgu tehniliste koolitustega ja lisaks muude tehnilisi teadmisi andvate koolitustega. Samuti on plaanis arendada töötajate telefoniteeninduse alaseid oskusi.

Kevadel on lõpetamas Tuleviku tegija 2. lend, kes sai eelmisel aastal end proovile panna seikluskoolitusel, arendada enda esinemisoskusi, omandada teadmisi personalijuhtimise kohta ning uurida ja jagada üksteisega tuntud juhtide elulugusid. Veebruaris ootab ees veel enesemeisterlikkuse koolitus ning mais 2-päevane juhtimispsühholoogiaalane koolitus, mis on ühtlasi grupi lõpuüritus. Mais alustame uue, järjekorras kolmanda Tuleviku tegija lennuga. Juhtidel ja töötajatel on juba praegu võimalus hakata mõtlema, kes sellesse gruppi võiksid kuuluda.

Veel toimusid eelmisel aastal juhtide õigusalased koolitused ja hea tava foorumid. Väikestes gruppides sai õppida inglise ja vene keelt. E-õppekeskkonnas võtsime kasutusele esmakoolituse mooduli. Sellest aastast saab kättesaadavaks esmakoolitus e-õppena ka vene keeles.

Püüame võimalikult hästi vastata meie töötajate ootustele ja kaasa aidata koolitusvajaduse täitmisele ka sel aastal. Olete oodatud pöörduma koolituse ja arendamise osakonna poole kõikide koolitusi puudutavate ettepanekute ja soovidega!

KOOLITUS

KOOLITUSKALENDER 2018 VEEBRUAR-MÄRTS Kuupäev

Koolituse nimetus

Sihtgrupp

Maht

Toimumiskoht

Registreerimine

VEEBRUAR 05.02

Tere tulemast G4S-i

Kõik uued töötajad

6

Meistriklass, G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus

Personalispetsialist

05.–15.02

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

56

Meistriklass

Personalispetsialist

05.–06.02, 12.02

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulges-tustöötajad

25

Tarkusetuba, G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

06.02

Patrullteenistuse täiendkoolitus: ohutu- ja libedasõit

Lõuna piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad

6

"Teooria: Riia 10, Tartu Praktika: Raadi libedarada, Tartu

Turvajuht

12.–13.02.

TTD arvutivõrgu koolitus

TTD Põhja piirkonna tehnikud

16

IT Koolitus, Lõõtsa 8, Tallinn

Otsene juht

13.02, 27.02

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja enesekaitsetreening, I grupp

Põhja piirkonna turvatöötajad

13,02

Tuleviku Tegija II: enesemeistrelikkuse ja motivatsioonikoolitus

Tuleviku Tegija programmis osalejad

8

Tarkusetuba

Anu Stamberg

14,02

Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening videoga

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Tarkusetuba

Turvajuht

14.–15.02

TTD arvutivõrgu koolitus

TTD Põhja piirkonna tehnikud

16

IT Koolitus, Lõõtsa 8, Tallinn

Otsene juht

16.02, 19.02

TTD arvutivõrgu koolitus

TTD Põhja piirkonna tehnikud

16

IT Koolitus, Lõõtsa 8, Tallinn

Otsene juht

19,02

Juurdepääsu, järelevalvet ja patrullimist teostava töötaja koolitusprogramm

Lennundusjulges-tustöötajad

25

Meistriklass

Turvajuht

19.–21.02

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulges-tustöötajad

25

Tarkusetuba

Turvajuht

20.–21.02

TTD arvutivõrgu koolitus

TTD Põhja piirkonna tehnikud

16

IT Koolitus, Lõõtsa 8, Tallinn

Otsene juht

22.–23.02

TTD arvutivõrgu koolitus, vene keeles

TTD Põhja piirkonna tehnikud

16

IT Koolitus, Lõõtsa 8, Tallinn

Otsene juht

28,02

Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava foorum ja enesemotivatsioon

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Meistriklass

Turvajuht

05.–16.03

Avsec/Basic 123 koolitusprogramm

Lennundusjulges-tustöötajad

66

G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

06.03, 20.03

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja enesekaitsetreening, II grupp

Põhja piirkonna turvatöötajad

06.03

Turvatöötajate täiendkoolitus: ATS ja valveseadmed

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Meistriklass, G4S Eesti koolituskeskus, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

13.–14.03

TTD arvutivõrgu koolitus

TTD Lääne piirkonna tehnikud

16

Koht täpsustamisel

Otsene juht

13.03, 27.03

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja enesekaitsetreening, I grupp

Põhja piirkonna turvatöötajad

19.–21.03

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulges-tustöötajad

25

Meistriklass

Turvajuht

22,03

Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava foorum ja enesemotivatsioon

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Meistriklass

Turvajuht

Täpsustamisel

Lennundusjulgestustöötajate täiendkoolitus: hea tava foorum

Lennundusjulges-tustöötajad

4

Meistriklass

Turvajuht

Täpsustamisel

Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava foorum ja enesemotivatsioon

Ida piirkonna turvatöötajad

8

Koht täpsustamisel

Turvajuht

Täpsustamisel

Patrullteenistuse täiendkoolitus: hea tava foorum ja enesemotivatsioon

Ida piirkonna patrullteenistuse turvatöötajad

8

Koht täpsustamisel

Turvajuht

Täpsustamisel

Liiklusreguleerija koolitus

Põhja piirkonna turvatöötajad

12

Tarkusetuba

Turvajuht

Täpsustamisel

Turvajuhi kvalifikatsioonikursus

Turvajuhi kvalifikatsiooni vajavad isikud

80

Tarkusetuba

Turvajuht

3 + 3 Audentese Spordikeskus, Tondi 84, Tallinn Turvajuht

MÄRTS

3 + 3 Audentese Spordikeskus, Tondi 84, Tallinn Turvajuht

3 + 3 Audentese Spordikeskus, Tondi 84, Tallinn Turvajuht

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar–veebruar NR 1 (140)

|23|

VARIA Carmen Kass modell

NUPUTA!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si saunalina ja termose. Saada vastus hiljemalt 28.02 kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

NAGU KAKS TILKA VETT!

Eelmise ristsõna vastus oli „Usu imedesse!“.

Aitäh kõigile vastajatele! Saunalina võitis Jaan Vill ja termostassi Marlen Kori.

Küsimused 1. “Magus” poolaasta värbamisauhind 2. G4Si hea tava 3. Aitab nii klienti kui klienditeenindajat, nt kuidas patareid vahetada 4. G4Si aasta sisekoolitaja 5. G4Si lennujulgestajast superstaar 6. Koht, kus toimub Põhja piirkonna infopäev 7. G4Si aasta tegija eesnimi 8. Vajadus valida enam-vähem võrdsena näivate võimaluste vahel 9. Talispordiala, meeskonnamäng 10. Linn, kus G4Si esindus kolis suvel uude kontorisse 11. G4Si aasta sportlane 12. G4Si rahavedaja

Viktoria Ränisoo tehniline spetsialist

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

MÄRGI KALENDRISSE!

07.02 Piirkondlik infopäev

Saka mõisas Ida-Virumaal 08.02 Piirkondlik infopäev

EÜS-is Tartus 09.02 Piirkondlik infopäev

Ammende Villas Pärnus 11.02 G4S võistlused

lauatennises Tallinnas 12.02 Piirkondlik infopäev

Balti Jaama ootepaviljonis Tallinnas 18.02 Tartu Maraton Pane veel kirja: Suvepäevad toimuvad 10. augustil (koht veel täpsustub).

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor