Sensor märts/aprill 2018

G4S EESTI AJAKIRI

Märts-aprill 2018 | NR 2 (141)

Parimad TURVATEENINDAJAD ÜHISTEENUSED VÄIKE, AGA TUBLI

RAUL REAP

MAAL JA ÕHUS

ÜRITUSTE

HOOAEGA ALGA!

Bruno Mänd

hoiab korda Rakveres

GALERII

FOTOD: MATTI KÄMÄRA, SILVER GUTMANN, ANTS LIIGUS, EGERT KAMENIK

Saka mõisas esines Narva koorikooli koor, teemaks „Eesti 100“.

Ilmar Kivimäel täitus 10 aastat G4Sis.

SUUR TÄNU!

V Juhatuse esimees Priit Sarapuu.

eebruari alguses toimusid üle Eesti neljas paigas G4Si staažikate töötajate tänuüritused. Ida-Virumaa pikaajalisi töötajaid tänati Saka mõisas, Lõuna-Eesti töötajaid kostitati hea ja paremaga Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumides, Lääne-Eesti töötajaid võeti vastu Ammende Villas ning Põhja-Eesti töötajaid tänati Balti Jaama ootepaviljonis. Kõikides kohtades lõi muusikalist meeleolu mõni kohalikest kooridest. G4S Eesti tänab staažikaid töötajaid ümmarguse juubeli saabumisel: 5, 10, 15, 20, 25 aastat. Töötajat peetakse meeles kohe staaži täitumise päeval ning talle antakse üle staažimärk. Pidulikult tänatakse kõiki pikaajalisi töötajaid kalendriaasta alguses.

Vaata lisaks: net.g4s.ee/staazikad

Pärnus esines tütarlastekoor Argentum Fox.

Tallinnas esines noorte segakoor Vox Populi.

Vladimir Kisselil sularahadivisjonist täitus 5 tööaastat.

Lõuna piirkonna turvajuhil Andres Sakkovil täitus 5 aastat G4Sis.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

Hea teenindus on see, mis määrab

SISUKORD 2 GALERII. Suur tänu staažikatele 3 JUHTKIRI. Irene Metsis 4 UUDISED. Tervitame uusi töötajaid.

Krimi. Malevasuvi ootab ees

6 PERSOON. Riskijuht Raul Reap võtab riske maal ja õhus

9 TEHNOLOOGIA. Omniva

pakiautomaadid ja SEB panga sularahaautomaadid G4Si hoole all

10 MÄRKA TURVATEENINDAJAT.

2018. aasta parimad turvateenindajad

12 TEHNIK. Soovitusindeks aitas valida kliendisõbralikemaid tehnikuid

13 SOOVITUSINDEKS. Sammhaaval järjest paremaks

14 ÜHISTEENUSED. G4Si tubli tütarfirma kolis kesklinna

16 PERSOON. Bruno Mänd

hoiab Rakvere turvalisust

18 TÖÖ ÜRITUSTEL. Ürituste hooaeg on alanud – liitu G4S Stafiga!

19 KODU TURVALISUS. Kui kodus on

lemmikloomad või … robottolmuimeja

20 VARIA. 2 tilka vett, nuputamist.

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Irene Metsis Dagmar Pedaja Jaan Nappus Indrek Sarjas Veljo Jakovets Priit Orasson Martin Tomberg

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

K

es meist kliendina ei sooviks teenindamist nii, et tunneksime, et meid on mõistetud ja meile on pakutud just seda, mida ootame ja isegi natuke rohkem. Pakutavad teenused ja tooted võivad tihtipeale olla sarnased. Määravaks on kogemus, mille klient töötajatega suheldes saab. Tänapäeval on hea teenindus muutunud juba normiks ja klient ootab veelgi enamat – midagi erilist, nii-öelda vau-efekti. Ta väärtustab ja hindab tegu, mida ei osanud oodatagi.

Hea teeninduse nimel näevad paljud organisatsioonid kõvasti vaeva, nii ka meie G4Sis. Me soovime teada, mis kliendile meeldib, mida ta oluliseks peab, miks ta just meie teenust tarbib ja kuidas ta selle kõigega rahul on. Lisaks on veel midagi, mis kliendile alati korda läheb ja talle naeratuse näole toob – see on inimlikkus, märkamine, hoolimine. See on soov teha oma tööd rõõmuga ja südamega, nautida seda ise ja pakkuda positiivseid emotsioone teistele.

G4Sis töötab 2400 inimest ja need inimesed on kõik väga erinevad. Meil ongi kõigil erinevad kogemused, teadmised, arusaamad. Ja nii, nagu on igaühel eri arusaam tööd tehes ja suhtumine olukordadesse, ei pruugi kõik ühtmoodi mõista ka seda, milline on hea teenindus. Ettevõttena proovime me võimalikult palju jagada kogemusi omavahel ja leida lahendusi, mis meie hea tavaga kokku läheksid. „Mina olen G4S“ hea tava dilemmade arutelud elust enesest on olnud põnevad ja kogemusterohked enamikule osalejaist. Tänu sellele oleme ühtlustanud arusaamasid õigest või valest käitumisest, heast või halvast valikust töö tegemisel. Nende aruteludega oleme organisatsioonina astunud sammukese lähemale parema teeninduse suunas. Meie teenindus on täpselt nii hea, kui head on meie töötajad.

Seekordne Sensor toob mitmeid näiteid inimestest, kelle jaoks töö ei ole lihtsalt üks töö, mida teha, vaid nad pakuvad klientidele midagi rohkemat kui lihtsalt olukorra lahendamist. Usun, et just see saab olla meie konkurentsieelis, kui oma tööd tehes hoolime-märkame ja astume iga päev sammukese selles suunas, et kliendid oleksid me tööga rahul. Ja kui kliendilt küsida, miks just G4S, siis vastuseks võiks olla see, et „teie inimesed pakuvad just seda, mida ma kliendina ootan ja rohkemgi veel“.

Võtame siis eeskuju nendest töötajatest, keda kliendid on toonud eeskujuks, ja neid inimesi on kindlasti meil rohkem, kui siia Sensori numbrisse kirja sai.

IRENE METSIS Personalidirektor

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Bruno Mänd Foto: Meelis Meilbaum

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|3|

UUDISED

G4S omandas keskkonna­juhtimise sertifikaadi

Alates aprillist turvab G4S Tere tootmist ja Põlva Kooli

Alates 1. aprillist on G4Si valves nii Tere tootmisüksused Viljandis ja Põlvas kui ka Põlva Kool. Tere objektid on jagatud vastavalt asukohale turvajuhtide Andres Sakkovi ja Liisi Pehka vahel. Põlva Kooli telliti mehitatud valve kuni kooliaasta lõpuni seoses ühe probleeme tekitava noortekambaga, märkis teenistusjuht Argo Raag. Meie turvatöötaja aitab koolis korda hoida igal koolipäeval kell 7.30 kuni 15.30.

Märtsi lõpus ja aprilli alguses olid G4Sis audiitorid, et kontrollida, kas ettevõtte juhtimissüsteem vastab ISO 9001 kvaliteedijuhtimise standardile. Samuti otsustasime esmakordselt taotleda keskkonnajuhtimise sertifikaati ISO 14001.

Ettevõte tõestas mõlema standardi nõuetele vastavust. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise sertifikaatide omamine annab võimaluse rahvusvahelisel tasemel paremini konkureerida, samuti eelise paljudel hankekonkurssidel. ISO 9001 näitab ettevõtte head juhtimiskvaliteeti ja ISO 14001 keskkonnariskide hindamist. G4S Eesti arvestab oma tegevuses keskkonna säästmise põhimõtteid: kasutame oma ressursse säästlikult, hoiame keskkonda jäätmeid sorteerides, kasutame autodega sõites säästlikku sõiduviisi.

G4S aitab pakkuda Medi häirenuputeenust Alates veebruarist pakub Meditech Estonia häirenuputeenust koostöös G4Siga. Müügijuhi Martin Eenmaa sõnul tähendab teenuse pakkumine meile võtmete hoiustamist ja patrulli väljasõitu koos hooldustöötajaga patsiendi juurde.

Vajadusel kutsutakse kohale ka kiirabi või päästeamet. Vajutades Medi häirenuppu, ühendatakse patsient käed-vaba telefoniga ning vajalik info edastatakse G4Si Juhtimiskeskusele. Veebruaris ja märtsis on juba mõned sõidud tehtud ning oleme saanud ka ühed tänusõnad.

“Palun avaldada siirast tänu hooldustöötajale ja [patrulli turvatöötajale] Arvi Koovitile 15. märtsil minu emale osutatud vajaliku ja objektiivse abi eest! Medi häirenupu teenus toimib, on vajalik ja elupäästev!!!”

Sammume jälle!

G4Si liikumiskuu on mai, mil toimub ka traditsiooniline tervisematk. Kutsume Sind 4 nädalal, 30.04– 27.05 koos kolleegidega 3-liikmelistes tiimides samme koguma! See muidugi ei tähenda, et peate üheskoos tingimata kõndima minema, kuigi ka see on tore. Samme võid lugeda täpselt nende käepäraste vahenditega, mis olemas on. Tiime saab kysimused@ee.g4s.com kirja panna kuni 7. maini, mil tuleb esimese nädala andmed edastada.

Iga nädal teeme vahekokkuvõtteid ning juuni alguses selgitame välja parimad. Jälgi infot siseveebis!

|4| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

Võta osa G4Si üritustest!

Toome Sinuni valiku lähiaja ettevõtmisi. Jooksvat infot jälgi siseveebist!

• 21.04 G4Si meistrivõistlused bowlingus Tartus (kontakt: Sergei Karelin) • 11.05 Toidupanga kogumispäev (kontakt: Esme Kassak) • 19.05 Üle-eestiline ujumispäev spordiklubi partnerujulates (kontakt: Sergei Karelin) • 1. –31.05 Sammuvõistlus 3-liikmeliste tiimidega (kontakt: kysimused@ee.g4s.com) • 10.08 G4Si suvepäevad Peipsi ääres

UUDISED

Personaliuudiseid

KRIMI

Alates 1. veebruarist töötab lennundusosakonnas kvaliteedispetsialistina Merje Voog.

Merje on lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldusja ärikorralduse eriala, viimati töötas ta Kontaktikeskuses projektijuhina, hallates tiime üle Eesti. Lennundusosakonnas töötades on Merje ülesandeks tõsta klienditeeninduse kvaliteeti. “Esmane on muidugi julgestus, kuid mõnede kitsaskohtadega tegeledes saab teenindust veel paremaks teha,” tõdeb ta. Merje üheks hobiks on käsipall, kuid proovib huviga ka teisi spordialasid järele.

G4S turvatöötajad hoidsid ära lumesaha varguse

Alates 1. veebruarist töötab sularahateenuste osakonnas kliendihaldurina Andreas Mängel, kes kuni aasta alguseni kuulus Solarise turvatiimi ja töötas kaubanduskeskuses ka vahetusevanemana. Andreas töötab G4Sis alates 2015. aastast, kuid vahepeale on jäänud ka ajateenistuse läbimine. Tööga kaubanduses sai Andreas igati hästi hakkama, kuid tundis, et soovib muutust. Praeguseks on Andreas juba kenasti sisse elanud uues ametis ning tema tööst on osakonnas palju kasu.

Veebruaris liitus G4Si Milestone’i tiimiga Heikko Lemming, kel on pikaajaline Telia taust. Heikko on IT-valdkonnas tegutsenud paarkümmend aastat. Meie videovalvelahenduste tiimis jääb tema õlule süsteemi keskne administreerimine. Samuti on Milestone’i tiimiga sel aastal liitunud seni tehnilise spetsialistina töötanud Sergei Veritšev ning tehnikute ridadest on üle tulnud Lauri Tarbe.

Tiimi veab tehnoloogia arendusjuht Veikko Raasuke.

Laps G4Si töömalevasse

Ka sel suvel toimub G4S „Julged hoolida?“ töömalev. Valdavalt on noored vanuses 13–16 aastat abiks rannavalvuritel Pirita ja Stroomi rannas, ent abistame ka Eesti Toidupanka ja Uuskasutuskeskust. Töömalevasse pääsemiseks tuleb täita etteantud küsimustega motivatsioonikiri, mille blanketi saab siseveebist või kirjutades kysimused@ee.g4s.com. Lisaks malevasse soovija huvile peame oluliseks ujumisoskust, kasuks tuleb varasem kogemus. Töömalev toimub kahes vahetuses, iga noor saab osaleda vaid ühes vahetuses. Esimene vahetus algab 25. juunil, teine juuli keskel. Malevasuve lõppu tähistame augustis traditsiooniliselt ühise kinoseansiga.

18.03 öösel pidas turvatöötaja Urmas Leetmaa Viljandis kinni isiku, kes oli tunginud ilma loata kliendi territooriumile ja üritas lumesahka ärandada. Eelnevalt märkas vastaval alal ühe rekka juures liikumist juhtimiskeskuse videooperaator Karina Moskalenko. Turvatöötaja kohale jõudes selgus, et keegi oli püüdnud katki lüüa veoauto klaasi, kuid see vaid mõranes.

Patrulli turvatöötajat nähes jooksis meesterahvas teiste masinate taha. Isik peeti kinni ja anti üle politseile.

Ilmar Kivimäe pidas kinni lillepoe raha varga

9. märtsil kella poole kahe paiku päeval sai G4S paanikahäire ühest Kiviõli lillekauplusest. Üks meesterahvas varastas lillepoes olles kassast 109 eurot sel hetkel, kui klienditeenindaja oli läinud korraks tagaruumi. Häirele reageerinud patrulli turvatöötaja Ilmar Kivimäe sisenes just sel hetkel lillepoodi, kui isik, raha käes, üritas sealt väljuda. Kliendile tagastati sularaha ning varas anti üle politseile.

Varas: tegemist oli mu kaksikõega

16. veebruaril pidas Stockmanni turvatiim kinni naisterahva, kes oli möödunud aasta viimastel päevadel kaubamajast varastanud dressipluusi hinnaga 120 eurot.

Kinnipidamisel väitis naisterahvas, et tegemist oli tema kaksikõega, kes viibib hetkel Soomes. Oma väite tõestuseks tegi naisterahvas turvatöötajate kuuldes ka “telefonikõne”, kus karmisõnaliselt manitses õde nii enam mitte tegema. Naisterahvas hüvitas kauplusele tehtud kahju.

Rohkem uudiseid leiad net.g4s.ee!

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|5|

PERSOON

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ERAKOGU

Viimased kolm aastat on Raul lennutanud peamiselt langevarjureid.

Raul Reap VÕTAB KONTROLLITUD RISKE MAAL JA ÕHUS

G4Si sularahadivisjonis nüüdseks üle kahe aasta ametis olnud Raul Reapi tõmbas raudlindude poole juba lapsepõlves. Tema kooliajal piloote Eestis veel välja ei koolitatud, kuid kokpitti ta hiljem ometi jõudis, alguses purilennukit ja hiljem juba mootorlennukit juhtides. Selja taga 900 langevarjuhüpet, lennutab ta viimased kolm aastat põhiliselt ise langevarjureid. |6| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

PERSOON

R

aul leiab, et kuigi tema lendamise ja hüppamise hobid võivad tunduda ekstreemsetena, on need riskide maandamise mõttes seotud tema tänase ametiga. Tema sõnul on lendamine kontrollitud riskide võtmine. „Muidugi on alati ohutum olla maa peal, kui hakata loodusele vastu punnima ja ennast sealt lahti rebima. Samas on lendamine üks selline hea näide, kus inimkond on otsustanud väga teadlikult võtta kontrollitud riske ja see on osutunud väga edukaks. Lennata tavalise reisijana reisilennukis on üks ohutumaid transpordiviise maailma statistika järgi. See on muutunud nii tavaliseks, et me üldse ei teadvustagi endale seda, et istume kusagil väikeses torus ja kihutame 850 km/h läbi õhu – rahulikult lehitseme raamatut, haigutame, mõtleme omi mõtteid. Mida kõike on pidanud inimesed selleks tegema, et see kõik saab täna nii ohutu olla! Mõnes mõttes müstika,“ naerab Raul.

turvaohud teravdatud tähelepanu all, aga mitte ebaproportsionaalselt.“ Raul tegeleb igapäevase järelevalve, protseduuride väljatöötamise ja elluviimisega, lisaks kvaliteedisüsteemiga, mis on osa riskijuhtimisest. Suur osa tema tööst on sularahadivisjonis turvameetmete tagamine: õige varustuse kasutamine, kaasaegne tehnoloogia, töökorras autod, toimivad läbipääsu- ja turvasüsteemid, koolitused jne. Vahel võib tunduda, et küll neid reeglistikke on palju, ent siinkohal tuleb mõista, et esiteks oleme me turvaettevõte ja vastutame päris suurte varade eest ning teiseks suurettevõte, kus ei ole arukas, kui igaüks toimib oma hea äranägemise järgi. „Nii suures firmas on kindlad protseduurid ikkagi vajalikud, küsimus on, kuhu see mõistlik piir tõmmata ja kui palju jätta igaühe enda terve mõistuse otsustada.“

LAPSEST SAATI LENNUNDUSHUVILINE

Lennukid pakkusid Raulile huvi juba väikesest peale. „Lapsena pani ta lennukite mudeleid kokku ning luges palju lennundusalast kirjandust. Sel ajal, kui Raul oma esimese ülikooli valiku tegi – Eesti kroon oli nädal aega vana –, piloote ei koolitatud veel Eestis. „Ma ei oleks kunagi ka liinilennuki piloodiks väga kippunud. Minu jaoks on lennundus palju mitmekesisem.

Tunnen, et kui ma lennunduses ei tööta, on mul palju põnevam lendamas käia.

Vanasti, kui iga päev Tallinna lennuväljal töötasin (Raul töötas 10 aastat Estonian Airis – toim.), siis teinekord nädalavahetusel tahtsin pigem kuhugi loodusesse või rattaga sõita, et sest mürast eemale saada,“ arutleb Raul nüüd.

Oma esimese lennu tegi Raul 2005. aastal purilennukiga ja paar aastat

VAATAB SUURT PILTI

Mida täpsemalt teeb Raul aga riskijuhi ametis? „Minu ülesanne riskijuhina ongi hinnata riske ja leida nende maandamiseks optimaalsed lahendused,“ selgitab ta.

Lihtne võiks olla keerata režiim nii põhja, kui annab, ent iga tegevus peab olema põhjendatud ja liigne piiramine pärsiks tööd. Seega, kõike tuleb teha mõistlikkuse piires. „Pooldan sellist mõtteviisi, et vaatame suurt pilti. Me peame igapäevaselt tegelema sularahateenuse osutamisega ning hoiame sellega seonduvad riskid ja

Üheks põnevaks langevarjuspordiks on kujundhüpe.

Huvitav teada!

Esimene langevarjuhüpe tehti 22. oktoobril 1797 Pariisis.

Millest alustada?

Eesti Langevarjuklubis www.skydive.ee saab hüppamisega algust teha mitme erineva koolitusmeetodi kaudu.

Eelmisel aastal proovis täiesti töökorras lennukist 4 km kõrgusel väljumist esmakordselt üle 300 inimese. Paljud neist jäävad alaga tegelema aastakümneteks ja teised piirduvadki ühe proovimisega.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|7|

PERSOON

Ka Havannas leidis Raul üles lennukid.

hiljem tegi mootorlennuki load järele. Kui purilennukiga lendamine nõuab alati mingit ilma ja kindlaid tingimusi, siis mootorlennukiga on lihtsam – mõneti sama, kui võrrelda mootorpaati ja purjekat. Samas ühe põnevaima kogemusena toob Raul välja just ühe purilennu. „Lendasin viimati purilennukiga üle-eelmisel suvel Võru lähedal Ridali Lennuklubis, mis on Eestis purilennukeskuseks.

Lihtsalt otsid tõusvaid õhuvoole ja lendad siis ilma mootori mürinata tuule kohina saatel tundide kaupa ringi Lõuna-Eesti maastiku kohal ja vaatad, kuidas kotkad ja kured koos sinuga seal pilvede all tiirutavad. See on tegelikult kõige kihvtim lendamine!“ Viimased kolm aastat on Raul aga peamiselt olnud Eesti Langevarjuklubi lennuki piloot ehk siis lennutanud langevarjuga hüppajaid. Lennutunde on tal aastatega kogunenud üle 500.

HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS

Enne lendama hakkamist tegeles Raul aktiivselt langevarjuhüpetega ning tänaseks on tema kontol umbes 900 hüpet.

Esimese hüppe tegi ta juba üle 20 aasta tagasi. Kuidas oli? „No ikka oli hirmus, jah,“ tunnistab ta. „Ma ütleks, et isegi esimesed viis hüpet olid sellised, kus pulss oli põhjas ja mõtlesid, et kas nüüd on seda vaja. Aga leidsin siis, et üksikute kordade pealt ei saa väga otsustada. On vaja ikkagi proovida ja natuke harjutada, võib-olla tuleb ka õige rõõm siis kätte. Nii läkski ja tuligi.“ Samuti on Raul tegutsenud instruktorina. „Neid inimesi on sadu, keda olen koolitanud ja lennuki uksest välja aidanud hüpata.“ Viimastel aastatel on hüppamine unarusse jäänud, kuna Raul lendab ise pidevalt hüppelennuki piloodina ja peab lennuki tervena maa peale tagasi tooma.

Mis siis aja jooksul muutunud on? „Alguses ületad ennast: üritad uksest välja hüpata – et üldse hüppaksid, et hüp-

|8| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

paksid õiges asendis. Aga mingil hetkel muutub see lihtsalt spordiks. Üritad selle vabalangemise ajal 1 minuti jooksul teha erinevaid kujundeid või võtta erinevaid asendeid, harjutada ennast õhus kogu aeg paremini juhtima. Olen hüpanud koos ka inimestega, kel on 15 000 hüpet tehtud ja ikka on neil põnev!“ Raul juhib tähelepanu, et esimest korda hüpates ei jää mingil juhul aega ringi vaadata, et oh kui ilusad pilved või taevalaotus, vaid mõtled kogu aeg pigem, et kus see rõngas või nöör on ja peaasi, et ellu jääks. Sestap kaasaegse meetodina soovitab ta alustuseks tandemhüpet, mille puhul hüpatakse lennukist välja koos vilunud instruktoriga.

„Saan aru, et väga paljudel inimestel on langevarjuhüpe nii-öelda to-do listis, et seda võiks elus kunagi proovida. Ma kinnitan, et see tõesti on väga äge. Kujuta ette, et sinu kõrvalt läheb reisilennukis järsku uks lahti ja seal on 4 km tühjust.

Siis hüppad sinna välja ja kukud ja kukud ja siis läheb langevari lahti ja hõljud maapinna poole.

See on tegelikult väga ilus ja emotsiooniderohke.“

reasse päris ei taha minna. Lõpp-pilt ongi nagu omal ajal Nõukogude Liidus – neil on kõhud täis, kodutuid ei ole, riik sellised elementaarsed asjad annab kätte, ei pea maksma vee ja elektri eest, toidu eest minimaalselt ja kõik inimesed, tundub, et on rahul. Neid ei häiri, et nad ei saa välismaale ja et neil ei ole seda, teist ja kolmandat uhket asja, aga nad ei oska seda tahtagi.“ Omal käel reisimisega on omad riskid, kuid nende maandamiseks olid Raulil ka Kuuba puhul varuplaanid. „Seal on ainult üks riiklik bussifirma ja meie mõistes Tallinn-Tartu linnade vahel käib kaks bussi päevas, mitte tunnis! Ja võib juhtuda, et need on nädal ette müüdud. Aga nii hull õnneks ei olnud, sest erataksod sõitsid bussipiletitega võrreldavate hindadega. Meie plaan oli, et kui saame Havannast liikuma, siis läheme kaugemale ja pikemale tiirule, ja kui mitte, siis võtame ette lähemad kohad. Eks eelnevalt tuleb endale taust selgeks teha.“ Sõiduvahendi kogemus oli meie oludega võrreldes siiski üsna ekstreemne, sest sõideti autodega, mille koht meil oleks kindlalt romulas – ei polstrit, ei turvavööd. „Siis annad endale aru, et kui kõik nii sõidavad ja ühtki liiklusõnnetust ka pole näinud selle aja jooksul, ju tuleb see risk võtta. Muidugi on sealne liiklus hõredam, sest autosid lihtsalt pole.“

KAALUB RISKE KA REISIDES

Lendamisega on seotud ka Rauli teinegi kirg – reisimine. Ja reisida meeldib talle nii, et võtab edasi-tagasi piletid valitud sihtkohta, kuid sealt edasi juba omal käel seljakotituristina. Nii saab ehedamalt osa teise maa kultuurist ja oludest. „Vahepeal tuleb sellest oma tsoonist välja tulla ja vaadata ka, kuidas mujal elatakse,“ märgib ta. Rauli viimatine reis viis Kuubasse. „Tahtsin näha, kuidas inimesed sellises suletud ühiskonnas elavad. Põhja-Ko-

Põnev kogemus „Naissaarele langevarjuga hüppamine. See oli selline huvitav elamus. Maa pealt ei tundu Naissaar ju nii väike, aga kui tõused lennukiga 4 km kõrgusele ja vaatad ühel hetkel seal uksest välja, et pead maanduma selle väikese täpi peale seal! Peaasi vaid, et saaks täpile pihta! Ikka saime ja kõik läks hästi.“

TEHNOLOOGIA TEKST: ESME KASSAK FOTO: OMNIVA

G4S PAIGALDAB JA HOOLDAB OMNIVA PAKIAUTOMAATE Sügisel võitis G4Si turvatehnikadivisjon hanke ja sõlmis Omnivaga lepingu, et paigaldada ja hooldada pakiautomaate. Koostööd alustasime eelmisel aastal uute pakiautomaatide paigaldamisega, veebruarist teeme pakimasinatele ka hooldust ning kõrvaldame rikkeid.

P

akiautomaatide hoolduse ja paigalduse projektijuhi Veljo Jakovetsi sõnul on Omnival 125 automaati üle Eesti, neist suurem osa Harjumaal.

Omniva pakiautomaadid asuvad üldjuhul kõik väljas, nii on need ööpäev läbi ligipääsetavad. Automaatide tootjaid on tänaseks kaks, seega hooldust tuleb pakkuda kaht tüüpi kapi moodulitele. Kevade hakul, kui lumi päriselt ka sulanud ja külm pakku läinud, on rikkeidki vähem.

Pakiautomaatide hooldus on mõneti võrreldav pangaautomaatide hooldusega, kuid on mõneti isegi lihtsam, kuna teadupärast käib arveldamine pakiautomaatides vaid kaardiga. Teated riketest ja võimalikest probleemidest tulevad läbi kliendi meile. Rikked võivad olla erine-

Omniva uuemat tüüpi pakiautomaat.

vad. Kui paberi otsa saades tegeleb sellega kliendi kuller, siis suurema vea puhul võtame tšekiprinteri ette juba meie. Üht sellist näitab Veljo ka enda töölaua peal.

Nii eelmiste kui ka uute pakiautomaatide tootjad on meie tehnikutele läbi viinud koolituse, lisaks õpetame töötajaid välja jooksvalt vastavalt vajadusele. „Vajadusel lähen ise kaasa ja juhendan tehnikut, kuid üldiselt on üle Eesti meil tehnikud välja koolitatud ja nad saavad hästi hakkama.“ Kui tihtipeale on meie tööks olnud olemasolevate automaatide külge pookida uusi mooduleid, siis hiljaaegu sai püsti pandud ka täiesti uus automaat Mustika keskuse juures.

Lisaks paigaldusele ja hooldusele pakub G4S juba varasemast Omniva pakiautomaatidele tehnilist valvet.

G4S hooldab SEB Panga sularaha­ automaate Alates eelmisest aastast pakub G4Si sularahadivisjon SEB Pangale sularahaautomaatide esimese taseme hooldust. Seni pakkus vastavat teenust Hansab, kes pakub pangale edasi teise taseme hooldust. Eelmisel aastal tuli meie hoolduse alla 132 pangaautomaati ning ülejäänud selle aasta esimestel kuudel.

Pangaautomaatide esimese taseme hooldus tähendab näiteks erinevate ummistuste (kleepekad, klambrid jmt, mida ei tohiks automaati pista koos rahaga) eemaldamist, kaardilugeja vigade ülevaatamist, paberi ja pirnide vahetusi, üldise korrasoleku kontrolli jmt. Teenuse pakkumiseks on G4Si sularahadivisjon tööle pannud väga kvaliteetse hoolduse keskuse ning on esimese taseme hoolduseks välja koolitanud üle 20 töötaja.

Teenuse pakkumiseks oleme mõneti ringi korraldanud ka oma tööd, tänu millele oleme tõstnud reageerimisaegade kiirust. Nii saavad automaadid kiiremini töökorda ja kliendid jälle neid kasutada.

Hooldustöid teevad peaasjalikult rahaveo hooldusjulgestajad, kuid kaasatud on ka sularahaautomaate teenindavate ekipaažide liikmeid. Keskus suhtleb igapäevaselt pangaga, võtab vastu ja reguleerib hooldustöid ning raporteerib, kuidas rikke eemaldamine lõppes ja kas masin sai töökorda.

Esimese taseme hoolduse pakkumine pangaautomaatidele on G4S sularahadivisjoni jaoks igati loogiline samm, kuna meie töötajad tunnevad sularahaautomaate väga hästi ja on varemgi automaate operatiivselt töökorda aidanud.

Samuti on meil suur autopark ja inimestega kaetud terve Eesti, varasemast pakume sularahaautomaatidele ka tehnilist valvet. Juba tehtud hea töö ja positiivne tagasiside pangalt on meil aidanud ka teisi olulisi hankeid võita, näiteks Omniva pakiautomaatide paigaldus ja hooldus.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|9|

MÄRKA TURVATEENINDAJAT

TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

„Märka turvateenindajat!“ kampaania parimaid töötajaid tunnustatakse 16. aprillil Maarjamäe lossis.

Kuidas saab üks turvatöötaja nii lahke ja tore olla!?

Hea teeninduse kuul märtsis korraldasime juba neljandat korda kampaania „Märka turvateenindajat!“, et tunnustada tublisid turvatöötajaid klientide tagasiside põhjal.

Võtsime arvesse ka Soovitusindeksi kaudu laekunud tagasisidet ning valisime esmakordselt välja kliendisõbralikumad tehnikud.

T

agasisidet jälgime igapäevaselt ning see on väga oluline, et pakkuda kliendile parimal tasemel teenust. Kampaania ajal kujunesid iga nädal välja otsekui omad staarid. Kui jagasime meie töötajate kohta kirjutatut omakorda Facebooki lehel, võeti need lood väga positiivselt vastu. G4S Eestis töötab rohkem kui 2400 inimest üle Eesti. Paljude ametite puhul puutuvad inimesed otse klientidega kokku, ent samamoodi mõjutab head kliendisuhet ettevõtte sees toimuv – see, kuidas me omavahel suhtleme ja mismoodi koostööd teeme. Ühelt poolt on suurepärase kliendikogemuse pakkumisel oma roll G4Si hea taval „Mina olen G4S“, teisalt ergutavad head teenindust pakkuma just sellised positiivsed näited, nagu „Märka turvateenindajat!“ kampaania vahendusel oleme saanud. Tagasisidet saime nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

|10| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

ALEKSANDR SITKIN – MAXIMA TÖÖTAJATE LEMMIK Aleksandr töötab G4Sis 2014. aasta sügisest ning on selle aja jooksul olnud ametis nii Viru Keskuses, ABB-s kui ka Ülemiste Rimis. Alates Maxima XXX hüpermarketi avamisest Ehitajate teel töötab Aleksandr seal objektivanemana. Aleksandr teeb oma tööd südamega ning tema peale võib alati kindel olla.

Just nii kirjutavad tema kohta Maxima töötajad alates kaupluse juhatajast kuni ostujuhtide ja müüjateni välja.

„Väga vastutustundlik töötaja. Temaga võib alati arvestada. Oleks vaid rohkem selliseid turvatöötajaid ja igal pool oleks kord majas.”

“Soovin kiita Aleksandrit tema töösse suhtumise eest, sõbraliku suhtumise eest nii kolleegidesse kui ka ostjatesse. Aleksandr ei ütle kunagi ära abi andmisest.”

MÄRKA TURVATEENINDAJAT LEE SARAP JA AARE ALLINGU – HEA TUJU TERVEKS PÄEVAKS

ANDRE AAV – ABIVALMIS KAUBANDUSKESKUSE TÖÖTAJA

Alates eelmise aasta algusest pakub ABB tootmis- ja büroohoonele turvateenust G4S. Kokku on meil seal pea paarikümne liikmeline tiim. Kõige enam puutuvad maja külastavad inimesed kokku administraatori ja objektijuhiga ning nagu tagasisidest välja lugeda võib, ollakse nendega väga rahul. Objektijuht Aare Allingu on seisukohal, et ise head klienditeenindust pakkudes saab sama sõbralikud inimesed vastu ehk et sellest võidavad kõik.

Andre töötab G4Sis alates möödunud aasta lõpust. Vaatamata lühikesele tööl oldud ajale on ta juba silma paistnud väga tubli töötajana, märgib turvajuht Janno Rahu.

Samuti ei ole Andre tublidus märkamata jäänud Pärnu Keskuse klientidele. Märtsi alguses saime ühelt keskuse külastajalt pika kirja, kus toodi välja tema tähelepanelikkust ja abivalmidust keskuse külastajate suhtes. Ühel juhul oli Andre abistanud eakat prouat veepudeli avamisel (“See võib olla küll väike asi, aga uskuge mind, vanainimese jaoks see oli nii liigutav.”), teine kord oli aga abi pakkunud, kui kirja saatnud meesterahva isa oli kinost tulles end halvasti tundnud.

Põnevat Lee kohta Lee käib eelmisest aastast koos isaga kalal ja nüüd ei kujuta oma elu ilma selle hobita ettegi. Ja kalad, mis kinni püütud, pole sugugi väikesed (suurim 3,5 kg)! Naljaga pooleks võiks öelda, et ta võiks kas või ise valmis meisterdada kalavõrgu, sest lisaks kalapüügile meeldib talle näputöö. Lee armastab kududa pitsilisi salle ja sokke.

“Hea meeskonnatöö, kus märgatakse kahtlaseid isikuid, saadakse aru nende tegevusest ning hoolimata vastupanust peetakse nad kinni,” kiidab kliendi esindaja kogu tiimi tööd.

Põnevat Olga kohta Olga vanaisa oli Stalini ihukaitsja. Ent ka tema teise vanaisa ametit hoiti aastaid saladuses. Vabal ajal meeldib Olgale krimisarju vaadata ning igapäevatöös, võib öelda küll, on tal detektiivile omane hea vaist. Vabal ajal armastab Olga kinke pakkida ja kingipakendeid kaunistada.

“Soovin kiita Leed ja Aaret, kes on parim kooslus turvateenistuses. Päev ABB-s algab alati nende naeratusega positiivselt, sest nemad võtavad su hommikul vastu. Kohusetundlikud, sõbralikud, abivalmis... Ilmselt see nimekiri oleks nii pikk, mida kõike saaks nende kahe kohta kirjutada. Lihtsalt parimad!”

“Personalipääsla päevased turvatöötajad Aare ja Lee on alati rõõmsad, abivalmid ning toimivad igas olukorras alati eeskujulikult.”

OLGA KULEŠOVA – TERANE PILK KAAMERA TAGA G4Sis on mitmeid turvatöötajaid, kes suuremale osale inimestele hoopis varju jäävad, kuid kelle tööst sõltub väga palju varaste kinnipidamisel. Olga Kulešova töötab G4Sis juba üle 14 aasta ning tema kogemus ja tulemused videooperaatorina Stockmanni turvatiimis on muljetavaldavad. Tal kohe on väga hea nina, märkamaks tavasilma jaoks kahtlasi tegelasi ja tegevusmustreid. Üks ilmekas näide on märtsi keskpaigast, mil üks noormees vaatas Hugo Bossi särke, kuid riiete uudistamise asemel hoopis ümbrust takseeris. Just tänu Olga tähelepanekutele ja järjepidevusele peeti varguses kahtlustatav isik uksel kinni, kotis riidepuuga särk ja natuke toidupoolist toiduosakonnast.

“Oma elatud aastate jooksul ei ole ma näinud mitte kuskil nii toredat, lahket, sõbralikku ja abivalmis turvameest nagu see noormees.

Ta on väga viisakas ka. Tegemist on kuldaväärt töötajaga ja minu jaoks parima turvatöötajaga, keda kohanud olen.”

„Märka turva­ teenindajat!“ 2018 parimad: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

Andres Lipp Aleksandr Sitkin Lee Sarap Aare Allingu Andre Aav Raimond Laats Anton Škuratov Olga Kulešova Ainar Põldsalu Tiit Ahte Oleg Soljanov Urve Kiis Heigo Lind Ilmar Kivimäe Riina Kalla

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|11|

TEHNIK

„Märka turva­ teenindajat!“ 2018 parimad: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Ahto Jõhvik Marko Kabrits Viktor Sinjutin Andrus Sinisalu Andrei Jeledin Tiit Karu Joel Kõrgmaa Antti Mägilainen Andres Arukase Kristjan Kiho

S

ügisel läbiviidud kliendirahulolu-uuringu järgi on kliendid üldjoontes rahul tehnikute töö kvaliteediga, kuid kõrgemad ootused on töökorraldusele. Kuigi teadmata põhjusega häireid on vähemaks jäänud, on arenguruumi probleemide lahendamise osas.

Kliendid soovivad asjatundlikumat ja kiiremat probleemide lahendamist ning olla paremini kursis lahenduse käiguga. Need on mõned aspektid, mida võtsime parimate valimisel arvesse.

“Kõige tähtsam on, et tehnika on töökorras ja töötajad on teenindusele orienteeritud. Valvake hästi!”

(Klient, 15.03)

ANDRUS SINISALU •

“Tegutsemine kiire ja professionaalne. Saime tehnikult ka üksikasjaliku informatsiooni tehtud tööde ja tehnilise valve seisukorra kohta!”

VIKTOR SINJUTIN •

Marko Kabrits.

• TEKST JA FOTO: ESME KASSAK

„PARIM MEES, KEDA IIAL OLEN NÄINUD.“ Suurem osa G4Si tehnikuid puutub igapäevaselt kokku klientidega. Sellega seoses valisime sel aastal „Märka turvateenindajat!“ raames välja kõige kliendisõbralikumad tehnikud, kes oleksid eeskujuks ka teistele. Kommentaarid vähemalt hinnetega 9–10 noppisime välja soovitusindeksist. |12| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

• •

„Viimane kogemus oli väga meeldiv. Tulemusega jäin väga rahule. Tehniku visiit oli kiire, viisakas ja asjalik.“ „Väga asjalik tehnik, hea suhtlemisoskusega ja kiire.“ „Töö kiire ja korralik, peetakse kinni kellaaegadest. Teenindus oli viisakas ja korrektne.“

AHTO JÕHVIK • •

•

„Väga meeldiv persoon ja suhtlus oli + probleem lahenes.“ “Tundus, et tegemist oli inimesega, kes tunneb oma ala. Juhtis minu kui kliendi tähelepanu olulistele punktidele. Oskas meeldivalt suhelda.”

“Sõbralik, professionaalne, teadis, mis tegi, oskas vastata küsimustele ja oli meeldiv inimene.”

MARKO KABRITS •

•

“Väga tore tehnik oli! Juhendas, suhtles, hoolis, tegi kõik vajaliku ära! Pakkus klaviatuuri/konsooli keele vahetust juhuks, kui me eestikeelsest rohkem aru saame.”

“Parim mees, keda iial olen näinud. Oma ala vaieldamatu proff. Hindan konkreetsust ja oma valdkonna tundmist!”

“Tehnik oli asjalik, korrektne ja pädev. Positiivne oli see, et tehnikul oli kogu varustus kaasas alates redelist kuni kilesussideni. Nii nagu peab.”

ANDREI JELEDIN •

“Andrei vastas professionaalselt kõigile mu küsimustele, lahendas kiiresti probleemi (oli vaja uut akut). Järgmisel päeval helistas ta mulle uuesti, et küsida, kas mul on küsimusi. Ma olin tõeliselt üllatunud! Mulje suhtlemisest oli väga meeldiv.”

SOOVITUSINDEKS

SOOVITUSINDEKSIST on saanud igapäevane tööriist G4S kasutab soovitusindeksit klientidelt tagasiside saamiseks ja rahulolu hindamiseks juba viiendat aastat. Soovitusindeksi hea tulemus, mida soovime saavutada ja hoida, on 42–45%.

TEKST: ESME KASSAK

I

gapäevaselt aitab soovitusindeks kiirelt reageerida võimalikele probleemkohtadele, kokkuvõtlik tulemus annab aga aimu, kuidas kliendid suhet meiega tajuvad – milline on meie kliendisuhete „temperatuur“ ning kuidas „tervist“ hoida.

SAMMHAAVAL PAREMAKS

2016. aastal oli ettevõtte üldine soovitusindeks 42%, eelmise aasta tulemus 41% jäi eelnevale alla. Olles seatud eesmärgid ja nende saavutamiseks olemasolevad võimalused üle vaadanud, otsustasime järgneval kolmel aastal lähtuda vahemikest, mis on miinimum ja millest üle me ei sihi. Arvestades taset, kuhu me jõudnud oleme, on võtmesõnadeks stabiilsus ning järjepidev mõõdukas kasv. Me oleme püsivalt head ning lihvime seda briljanti vaikselt ja järjekindlalt paremaks.

KLIENDI OOTUS

Kliendi tagasiside on meile väga oluline ja selleks, et teda ergutada vastama igale tema postkasti potsatanud küsitlusele ja seda positiivses võtmes, on oluline pakkuda alati parimat võimalikku teeninduskogemust. Mis täpselt kliendi silmad särama paneb, võib olla erinev, ent kindlasti tuleb püüda vastata nendele ootustele, mis seni on tagasisidest välja jooksnud (vaata märksõnu tabelis!). Omaette väljakutseks on murda läbi põhimõttelistest mittesoovitajatest, kes panevad kontaktile väga hea hinde, kuid üldhinnangus jäävad tagasihoidlikuks („Ei sooviks sõbra otsust kallutada.“ / „Pole minu asi soovitada.“). Usume, et väga hea teenindusega võib seegi lõpuks õnnestuda ning iga töötaja saab seda mõjutada oma igapäevase tubli tööga.

SOOVITUSINDEKSI VAHEMIKUD AASTATEKS 2018–2020 G4S

42–45%

Valvedivisjon 67–70% Turvatehnikadivisjon 67–70% Sularahadivisjon 72–75% Müügi- ja klienditeenindusdivisjon 67–70%

Fookuses Kiirus ja viisakus.

Kiirus ja nõustamine.

Viisakus ja täpsus.

Kiirus, viisakus, hind ja kompetentsus.

PRAKTILINE TÖÖRIIST

Soovitusindeksist on saanud kliendisuhete hindamisel ja oma tegevusplaanide seadmisel igapäevane tööriist. Selle kaudu on tulnud välja probleeme, mis vajavad koheselt reageerimist, aga ka neid, mis on pannud meid üht-teist ettevõtte töökorralduses muutma. Tööriista toimivust näitab vahest seegi, et mõned võtmekohad jooksevad kokku ka töötajate rahulolu-uuringust ilmnenuga. Teisisõnu kitsaskohad, mis paistavad kliendini, algavad ikka ettevõttest seest ning kui need lahendada, on nii töötaja kui ka klient õnnelikumad.

PIDEV KOOLITUS

Kindlalt kuulub meie „vitamiinide“ hulka koolitus, mis keskendub ühelt poolt ettevõtte heale tavale ja erinevate tööalaste juhtumite arutelule tiimides, teisalt väga konkreetsetele oskustele-teadmistele. Näiteks aasta lõpus läbi viidud suuremahulisel koolitusel suunasime ja õpetasime tehnikuid kliendi kodudes olevaid turvalahendusi analüüsima ning julgemalt personaalseid nõuandeid ja soovitusi andma ning muudatuste ettepanekuid tegema. Koolituse tulemusena teadvustasid tehnikud, mida klient neilt soovib ja juba mõned kuud hiljem tegi soovitusindeks hüppelise paranemise 65 protsendilt 71 protsendile.

HEA EESKUJU

Parim „tervise“ ergutaja on kindlasti aga hea eeskuju, millest oli juttu eelnevatel lehekülgedel „Märka turvateenindajat!“ kampaania kohta. Soovitusindeksi kaudu tuleb üha sisukamat tagasisidet ning parimad kommentaarid avaldame pea iga nädal ka siseveebis. Esimest aastat noppisime soovitusindeksi põhjal välja hea teeninduse kuu kõige kliendisõbralikumad tehnikud.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|13|

ÜHISTEENUSED

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, EGERT KAMENIK

„Ise olen väike, kuid mu jõud on suur!“ Kevade hakul seadis Ühisteenuste toimekas meeskond end sisse uues kontoris – „rehvitöökojast“ koliti linna keskmesse. Tööõhkkond on sama soe nagu varemgi.

G4Si tubli tütarfirmat võib jätkuvalt nimetada heade ideede kasvulavaks, mille taga ägedad inimesed ja julged mõtted.

50 SEKUNDIT 50 EUROSENTI AUTOPESU

Ühisteenuste uusimaks teenuseks on pesulad, mis koonduvad Linnapesulad märgi alla ja mille üks eesmärk on pakkuda lisaväärtust parklatele. Tänaseks on pesulaid kokku juba 6, neist uusimad Tallinnas Veerenni ärikvartalis ja Haapsalus. Iseteeninduslike pesulate projektijuht Jaan Vill toimetas varasemalt Elmo rendiga, mis on nüüdsest Kredexilt erakätesse liikunud. Küll aga pakume Kredexile kokkulepitud aja vältel veel laadimisvõrgu haldamist.

Esimene Linnapesula sai püsti pandud Raadiku parkimismajas 2015. aastal.

Jaan tõdeb, et pesulate omavaheline konkurents on tihe, sestap on iga uue pesula avamine olnud väga hästi läbi mõeldud. „Tähtis ei ole kvantiteet, vaid

et selles kohas oleks pesula õigustatud.

Kaks meie pesulatest on Alexela tanklate juures, Veerenni pesula seevastu on tiheda liiklussõlme juures, kus ongi hea ummikus seismise asemel 3 minutiga auto puhtaks teha,“ räägib ta.

Linnapesulates on oma erilahendus, ent samas teeme koostööd Jazz pesulatega, kellega on samasugused maksejaamad ja žetoonide ristkasutus.

ELEKTRIAUTO JUHIST KLIENDIHALDUR

Täna kiirlaadimisteenuse klienditoena ametis olev kliendihaldur Karina Tamm sattus Ühisteenustesse tööle 2012. aastal, kui tema endine tööandja Infokaitse OÜ sõlmis koostöölepingu Ühisteenustega.

Pärast lapsepuhkuselt naasmist platseerus Karina aga elektriautonduse pea-

le ja sõidab juba aasta aega ka ise ühe sellisega. „Elektriautol on omad eelised, saab bussirajal sõita ja kesklinnas tasuta parkida,“ muigab Karina. „Lisaks olen paremini kursis, mis muredega kliendid helistavad.“ Praegu, kevadtalvisel ajal on üheks muredest olnud näiteks niiskus pistikupesades. Üllataval kombel ei ole Karina sõnul enam tajuda elektriautode kasutatavuse langust talvisel ajal, vaid laadimisteenuse kasutamine on ühtlaselt aasta peale jaotunud. Sageli tuleb teenindada väliskliente, kes pole hiljem ka kiitusega kitsid olnud.

Karina enda pikim retk elektriautoga on viinud Haapsallu, kuid eelkõige peab ta seda ideaalseks variandiks linnas ringiliikumiseks. Lisaks “laadimistöödele” on Karina suuresti abiks parklate teenindusjuhile Liina Heinmaale, teda vajadusel

Ühisteenused uues kontoris: Hendo Priimägi, Jaan Vill, Urve Tamme, Ksenia Truman, Karina Tamm, Aare Sepp, Liina Heinmaa, Martin Tubalkain, Sandra Vask, Mariann Laane, Ragne Pihl, Maarja Samra ja Ganem Hasson.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

ÜHISTEENUSED Ühisteenuste tiim G4Si suvepäeval draakonitantsu esitamas.

Ühiselt Aasta alguses seisuga on Ühisteenustes kokku 58 töötajat. Üheskoos on käidud nii reisidel kui ka tegeletud seiklusspordiga. Aktiivselt võetakse osa G4Si suvepäevadest, kus on alati üle poole meeskonnast esindatud. Eelmise suve etteasteks käidi Hiina draakonitantsu harjutamas Raadiku parkla katusel, pakkudes kohalikele elanikele äärmiselt huvitavat vaatepilti:) Hüvastijätuks vana kontoriga käidi märtsis bowlingut mängimas.

Miks meeldib Ühisteenustes?

• • • •

„Paigalseisu ei ole. Arenemine ja edasipürgimine nii individuaalselt kui ka ettevõtte seisukohast.“ (Jaan) „Rõõmus kollektiiv, head ülemused.“ (Karina) „Väga arendav poolteist aastat on olnud.“ (Mariann) „Iga paari aasta järel on ettevõttes olnud muudatusi. Ise olen saanud edasi pürgida, kogu aeg on olnud uusi ja huvitavaid väljakutseid. Kokkuhoidev seltskond.“ (Liina)

Uuel aadressil

Ühisteenused AS asub alates 21. märtsist Centennial ärimaja esimesel korrusel aadressil Endla 15.

Samas asub nüüdsest ka varem Tallinna Linnakantselei teenindussaalis töötanud klienditeenindaja.

ka asendades. Liina ise on Ühisteenustesse tulekust alates tegelenud autode ja lubadega, olles päris alguses ka parkimiskontrolör.

INFOKAITSE MITTE ÜKSNES PABERKANDJATELE

Igal argihommikul kell 8 on G4Si peamaja parklas stardivalmis suured Infokaitseteenuste kaubikud. Veospetsialistide tööd korraldab tegus tandem Ühisteenuste kontorist: müügijuht-kliendihaldur Mariann Laane ja müügisekretär Maarja Samra. Marianni sõnul kasvab kliendibaas jõudsasti ning üha enam osatakse lisaks paberkujul dokumentidele mõelda ka muude infokandjate turvalise hävitamise peale. Järjest enam võtavad meiega ühendust näiteks IT-firmad, kel vaja turvaliselt teise ilma saata kõvakettaid ja CD-plaate.

Digitaalsemaks kasvame aga isegi ning Sensori ilmudes on tõenäoliselt kasutusel Infokaitseteenuste rakendus, mis võimaldab veospetsialistidel oma tööd teha spetsiaalselt seadistatud tahvelarvutitega.

See hoiab Marianni sõnul kokku nii aega kui ka raha, loomulikult säästame paberivabana loodust. Kõige tegusam periood on Marianni sõnul poolaasta novembrist märtsi lõpuni, mida saab seostada majandusaasta aruannetega. Seevastu rahulikum periood on suvel. Rakendamaks oma tublisid veospetsialiste ka päikselisemal ajal on meil piloodina plaanis sel suvel koostööd proovida kullerifirmadega.

ei ole tulemuslik. „Kohtusse minek ja rattalukk on siiski äärmuslikud meetmed. Katsume ennekõike muul moel kokkuleppele saada, sest põhjuseid võib olla erinevaid,“ tõdeb parkimiskontrolli ja liikluse reguleerimise juht Ganem Hasson. „On neid, kelle jaoks parkimis­ korraldus mingis kohas on uus, on neid, kel on luba, aga miskipärast ei tõsta seda nähtavasse kohta, on neid, kes põhimõtteliselt ei maksa.“ Suureks abiks Ganemile uue kolleegina on vaidemenetluse spetsialist Sandra Vask, kes lisaks toetab juhte erinevates juriidilistes küsimustes.

AASTAGA 15 TASULIST ERAPARKLAT JA ÜLE 50 KONTROLLPARKLA

NUMBRITUVASTUS JA TARK VALGUSTUS

Ühisteenused korraldab tasulist parkimist ja parkimisjärelevalvet Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Toilas ja Pärnus – portfellis on kokku üle 500 parkimisala. Tasulistes parklates aitab juba 2016. aastast parkimist kontrollida igati tõhus neljarattaline abimees Parkats, millel tänaseks ka paariline. Parklate igapäevatööl hoitakse silma peal eraldi juhtimiskeskusest südalinnas. Eelmisest aastast on Ühisteenustel endal ametis heakorraspetsialist, kes tegeleb parklate heakorraga ning saab vastavat infot ka kolleegidelt.

Arenduse ja tugiteenuste juht Aare Sepp mainib, et kahjuks leidub juhte, kes kipuvad prügimäe ja parkla segi ajama. Neil muidugi hoiame silma peal.

Tasulisi parklaid tuleb Ühisteenuste kontole juurde iga aasta kümme-viisteist tükki, lisaks 50–60 kontrollparklat.

Parkimiskontrolli tõhusust on aidanud tõsta töökorralduse muutmine, lisaks on tööplaanides eraldi rakendus parkimiskorraldajatele. Jääda lootma, et ehk trahvikviitung ei jõuagi aknale, on lühinägelik. Värskeimad kohtulahendid toetavad parkimiskorraldajate tegevust ning on ilmekalt tõestanud, et massiline trahvide tasumisest eemalehoidmine

Kui ligi neli aastat tagasi Ühisteenustega pikemalt juttu tegime, siis oli numbrituvastus Viru keskuse parklas üks uus asi.

Tänaseks on see iga kaasaegse parkla loomulik osa, mis teeb nii parkija kui ka parkimiskorraldaja elu palju mugavamaks. Uusimas, juunis kesklinnas avatavas Finest Ärimaja parkimismajas on lisaks tark valgustus, mis Ühisteenuste kaudu tellitud-paigaldatud. Ehkki kohti uues parkimismajas - 238 - on vähem kui näiteks Viru keskuse või Vabaduse väljaku parkimismajas, on uus hoone märgiline, sest kesklinna ei teki kuigi tihti uusi parkimismaju juurde.

Oluline töövõit on seegi, et eelmisel aastal sai uuendatud lepingut Ida-Tallinna Keskhaiglaga. Sealseid parkimiskohti kasutatakse väga aktiivselt ning tööd jagub, nagu ka neid, kel mingil põhjusel jääb parkimise eest tasumata või eksivad parkimisel kehtestatud piirangute osas.

Heaks tavaks on saanud, et ITK parkimisalalt kogutud trahviraha läheb juba mitmendat aastat kogu ulatuses haiglale heategevuseks. Aastavahetusel soetati trahvirahade eest uudse tehnoloogiaga aktiivmadratsid ITK õendus- ja hooldusabi kliinikusse ning toetatakse naistekliinikusse ema ja lapse toa rajamist.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|15|

PERSOON

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: MEELIS MEILBAUM

Bruno Mänd: “SEDA TÖÖD SAAB TEHA AINULT SÜDAMEGA.”

Bruno Mänd tuli G4Si tööle juba 15 aastat tagasi. Selle aja jooksul on ta tööd teinud nii Tallinnas kui ka Harjumaal, viimased kümme­kond aastat aga Rakveres. Aasta alguses hakkas Bruno silma juhtumiga, kus tema otsustaval tegutsemisel oli suur roll ratastoolis mehe päästmisel suitsusest toast. |16| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

R

äägime Brunoga maast ja ilmast, kuid kaude jõuame ikkagi selle päästmise loo juurde, sest üks põhjus, miks Bruno turvatööd teeb, on teiste abistamine. Meeleldi pühendukski ta ainult korrakaitsetööle, sest graafikuga töö jätab piisavalt aega hobidele ja perele. Lisaks tegeleb ta aga ka põllumajandusega ja tegutseb korvpallikohtunikuna.

Kuidas praegu olukord põllul on?

No loodame, et kõik läheb hästi ja ehk saab aprilli teises pooles põllu peale.

Täna olukord enam mingit ohtu ei loo.

Sellist väga külma ja kuiva talve ilma lumeta ei olnud. See vili, mis sügisel õigel ajal mulda sai ja jõudis tärgata, sellega peaks olema okei. Aga kuna sügis oli, nagu oli – hästi vihmane –, siis eks meilgi jäi vilja maha ja lõikamata.

Mida täpsemalt Sa põllumehena teed?

Olen teinud kõike – külvan, künnan, lõikan. Olen ühes põllumajandusettevõttes osalise ajaga tööl ja teen seal nii palju, kui jaksu on. Talvel ei tee seal suurt midagi, lükkame lund ja ootame kevadet.

Sa alustasid turvatööd Tallinnas.

Mis Sind Rakverre tõi?

Võtsin Rakverest naise:) Võimalusel teeksidki Sa ainult turvatööd. Miks?

Tegemist on graafiku alusel tööga, tänu

PERSOON Roosade tuttidega käeraudu ei ole Brunoga jutustades juba igav ei hakka, tal on ka väga hea huumorisoon. Ükskord pidas ta kinni poevarga ja pani tol käed raudu. Kahtlusalune oli seepeale küsinud, et kas midagi muud ei ole. Bruno ütles vastu, et roosade tuttidega käeraudu meil tõesti ei ole.

Kalev Kalde, turvajuht „Bruno on professionaalne, abivalmis ja vastutulelik töötaja. Ta osaleb aktiivselt ka suurürituste turvamisel, näiteks Saaremaa rallil ja Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Bruno töötab küll patrullteenistuses, kuid aitab mehitada ka valveobjekte, teostada kontrolle ja vajadusel viia läbi tööalaseid instruktaaže. Hunt Kriimsilm ja 9 ametit.“

Ühtki häiret ei saa rutiinselt võtta Ka rutiinsetes olukordades ja korduvate häirete puhul tuleb seda iga kord uuena võtta, sest kunagi ei tea, mis ees ootab, on Bruno põhimõte. Ükskord oli häire tuttava kliendi objektil kell 2 öösel. Klient küsis Brunolt, et kuule, miks me siin oleme. „Usu mind, sa saad palju rahulikumalt magada, kui objekti üle vaatame,“ ütles Bruno. „Hommikul tõdes klient, et sai tõesti [rahulikult magada].“

millele on vaba aega. Mul on kaks väikest armast last, tüdruk saab suvel 10 ja poiss 8, kellega oleks siis rohkem aega koos olla.

Siin lapsed juba räägivad, et kui jää ära läheb, kas me kalal hakkame käima. Hakkame muidugi, ei ole küsimust! Oleme õhtul kuue-seitsme paiku tavaliselt läinud ja öösel tagasi tulnud. Tõsisemalt oleme saanud koos kalal käia viimased paar aastat, varem ei olnud neil seda püsivust. Kalal käimisega peab olema ahvi kannatus. Lastega koos kalal käia on põnev ja eks kala ole ka saadud.

Mis Sa veel lastega koos põnevat teed?

Tüdruk käib minuga korvpallimängudel kaasas. Ma olen korvpallikohtunik ja tema õpib ametit kõrvalt. Ütles, et tahab ka lauakohtunikuks saada. Seal on kaks väikest nüanssi: saab omale natuke taskuraha teeninda ja samas köidab ka sport teda.

Kui kaua Sa neid korvpallimänge oled vilistanud?

Litsentsiga vilistan nüüd juba 10. hooaega.

Ma olen koolist saati suur korvpallisõber olnud: vaadanud mänge ja ise kooli ajal mänginud. Mis kohtunikutöösse puutub, siis see tuli kuidagi ootamatult, kui Rakverre sattusin. Mingi hetk tekkis lihtsalt mõte, et tahan proovida suuremaid mänge.

Neid külamänge olin ma kodukandis juba vilistanud küll. See hoiab heas vormis ja eks selle eest saab ka tasu. Mänge on umbes 2–3 nädalas, kuidas kunagi. Üks suuremaid mänge viimati oli näiteks RSK Tarvas ja Keila Korvapallikooli II liiga finaal.

Ise veel mängid korvpalli?

Ei mängi, küll aga käin talvel suusatamas nii palju, kui jõudu ja jaksu on, ning lastega väljas.

Milline tööpäev sobib Sulle kõige paremini?

Sobib, kui kõike on parasjagu, pisut adrenaliini ja pisut jala sirutamist.

Olen täna seda meelt, et mida vähem on reaalseid sissemurdmisi, vargusi, siis seda võib nimetada efektiivseks ennetustööks, kas siis meie või politsei poolt. Ega täna varas väga enam roni valve all objektide peale. Ta ikkagi vaatab ka enne, ma arvan, ja teeb endale väga peene eeltöö, et mida on mõtet torkida ja mida mitte. Tuleb kogemata veel turvamees, seda siis vaja!

kaval. Ka hea inimeste tundja. Seda psühholoogiat võiks meil täitsa ka koolitustel õpetada – kuidas suhelda närvilise kliendiga, kuidas teda maha rahustada jne.

Miks Sulle meeldib turvatööd teha?

Mulle meeldib inimesi aidata. Eks olen ka selle pärast nina pihta saanud.

Olen suhteliselt tolerantne ka selliste ebatavalisemate asjade suhtes meie riigis, olgu nad pagulased, seksuaalvähemused vms. Pean tunnistama, et läksin väga suure eelarvamusega eelmisel aastal Rakveres turvama seksuaalvähemuste filmifestivali, ent tegemist oli hulga toredate inimestega, kellega ei tekkinud mingisugust konflikti.

Seda tööd ei saa vastumeelselt teha, siis läheb asi nahka, ei saa pikalt kesta.

Sel juhul sa väsid ja tüdid sellest kõigest väga ruttu, muutud ükskõikseks ja üks moment, kui on reaalne oht enda või kellegi teise elule-tervisele, siis oled nagu peata kana, püstol hammaste vahel, mitte kusagile ei liigu.

Mis Rakveres kõige keerukam ses töös on?

Eks ongi purjus inimesed, kes ei saa aru, kus nad on, kes nad on ja miks nad on. Kuidas siis suhelda nendega, kui nad ööd ega mütsi aru ei saa, ja püüda ise seejuures viisakaks inimeseks jääda.

Anna mõned head ideed, miks Rakvere linna külastada?

Meil on vallimägi, meil on suur tarvas mäe otsas. Meil on linnus, linnuses on piinakamber. Meil on veekeskus.

Politseimuuseum, kus ma ei ole käinud (lapsed on käinud), ainult häiret teenindanud. Rakvere teater, kuhu naine mind aeg-ajalt kaasa veab 

Mis teeb üldse heast turvatöötajast suurepärase?

Oma tööd tuleb südamega teha. Seda tööd ei saa igaüks teha.

Kellele siis sobib turvatöö?

Sobib inimesele, kellele meeldib inimestega suhelda, sest päris palju on klientidega suhtlust. Pead olema avatud, nutikas ja

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|17|

TÖÖ ÜRITUSTEL

Tule üritustele tööd tegema!

PANTONE: 388C CMYK: 16;0;97;0 PANTONE: 388C Liitu kohe: CMYK: 16;0;97;0 www.facebook.com/groups/G4SStaff

Soojakraadid toovad endaga kaasa ürituste hooaja alguse. G4S Staff on igasuguseks ilmaks valmistunud uute vormijopedega, sest suvi Eestimaal võib olla ettearvamatu. Samas mitte kõik üritused, mida on vaja turvata, ei toimu õues.

G4S_STAFF_LOGO_TIKKIMISEL G4S_STAFF_LOGO_TIKKIMISEL

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: JAREK JÕEPERA

INFO ÜRITUSTE KOHTA

Järgnevatel kuudel on oodata nii kultuuri- kui ka spordiüritusi, festivale ja rallisid. Selleks, et kõige paremini olla G4S Staff pakkumistega, kutsume Sind liituma Facebooki grupiga www.facebook. com/groups/G4SStaff. Tõelised huvilised saavad just sealt või staff@ee.g4s.com uudiskirja vahendusel info kõige operatiivsemalt kätte ning nii oma töögraafikut ja ka sissetulekut aegsasti plaanida.

Heaks näiteks on Tondiraba jäähallis toimunud üritused, kuhu oleme tiimi saanud kokku vaid paari päevaga.

VÄLJAÕPE

Kuigi igale üritusele eelneb väljaõpe, siis enamiku ürituste puhul peab suurem osa tiimist olema turvatöötaja kvalifikatsiooniga või peab olema läbitud vähemalt esmaõpe (valvetöötajad). Nii Stafi liikmed kui ka kontoritöötajad, kes soovivad üritusi turvates lisa teenida või uusi kogemusi saada, peavad omandama turva-

töötaja kvalifikatsiooni. Hea on teada, et seda on võimalik teha tasuta, kui pärast koolituse läbimist teha kokkulepitud tundide ulatuses tööd. Koolitused toimuvad iga kuu alguses. Samuti on tööd võimalik teha liiklusreguleerijana. Koolituste kohta saad täpsemat infot martin.tomberg@ ee.g4s.com või G4Si siseveebist. Rallide turvamiseks tuleb läbida rallijulgestaja koolitus, mis korraldatakse ürituse eel.

RIIETUS

Kõikidele töötajatele väljastame ürituste ajaks G4S Staff vormiriietuse. Need Stafi liikmed, kes käivad aktiivselt üritustel, saavad vormirõiva pikemaks ajaks enda kätte (v.a jope). Tööriietuseks tuleb üritusele selga panna tumedat värvi püksid ja tumedat värvi jalanõud. Tumedate riiete all mõeldakse siniseid, tumesiniseid ja musti rõivaesemeid. Alates eelmisest aastast täiendab vormirõivast ka jope, et hakkama saada mitmesugustes ilmaoludes.

SPORDIST FESTIVALIDENI

Ehkki paljude ürituste puhul on veel lepingud sõlmimisel, võime julgelt öelda,

et ürituste hooaeg saab olema kirju ning NIIDI VÄRVIKOOD: ISACORD 6010 üritusi leidub igale maitsele. Loomulikult on üritusel esmatähtis töö tegemiNIIDI VÄRVIKOOD: ISACORD 6010 ne, ent tahes tahtmata saab üritusel töö tegija selle melust vähemal või rohkemal määral osa. Ühe huvitavaima ettevõtmisena seisab suvel ees ralli, kuhu on oodata mitme turvaettevõtte tiime, kuna inimeste ohutus on ülioluline. Suuremate ürituste sekka satub pidevalt ka väiksemaid, kuhu vaja käputäis inimesi – firma üritused, konverentsid jmt. Saad kokku panna endale täpselt sellise “portfelli”, nagu ise soovid.

KES? MIS? MILLAL?

Lõuna piirkonna ürituste kohta saad infot kas teenistusjuhilt Argo Raagilt või turvajuhilt Liisi Pehkalt. Mõned kuupäevad: 19.–21.04 Maamess 12.–13.05 Tartu Jooksumaraton 25.–27.05 Tour of Estonia 04.–07.07 Võru Folk (Liisi Pehka) 07.–08.07 Tartu Hansapäevad Jalgpalli turvalisusega tegeleb kõige suuremas mahus Meelis Kalda.

G4S on Tallinnas FC Flora partner, ent aitame turvalisust tagada ka FCI Levadia suurematel mängudel. Uuri lähemalt: meelis.kalda@ee.g4s.com. Eelmisel hooajal turvasime 44 FC Flora matši, lisaks veel mänge üle Eesti.

Põhja piirkonna ürituste kohta saad operatiivseimat infot G4S Staffi FB-lehelt, alati võid küsida infot ka oma turvajuhilt.

HEA TEADA!

Mida kiiremini annad teada oma soovist üritusel turvalisust tagada, seda kindlamalt ka tööd saad, sest enamikule üritustest on vaja vaid piiratud arv töötajaid. Tööle tulijatega võtab vastava ürituse turvajuht ise ühendust. G4S Eesti AS põhitööga töötajad peavad osalemise kooskõlastama läbi oma turvajuhi.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

KODU TURVALISUS

Mida koduvalve seadmete valikul arvestada, KUI KODUS ON LEMMIKLOOMAD VÕI ROBOTTOLMUIMEJA? Kuidas lahendada valvesüsteem siis, kui kodu valvesse pannes jäävad sinna ringi liikuma kassid, koerad või hoopis robottolmuimeja? Kas liikumisandurid tuleks maha võtta ja asendada muude tehniliste lahendustega? Küsisime sel teemal nõu G4S Eesti Põhja piirkonna müügiosakonna juhilt Artur Aunapult.

küberturvalisus on tagatud. Toote valikul võib nõu küsida turvaettevõttelt.

Videovalve peale tasub kindlasti mõelda oma koduhoovi valvamisel.

Arvestada tuleb aga sellega, et naabrid turvakaamera vaatevälja ei jääks. Samuti kasutavad videovalvet paljud korteriühistud oma territooriumi valvamiseks, et kaitsta ühistuliikmete vara.

TEKST: REIMO RAJA FOTO: iROBOT

Kuritegevus on viimastel aastatel pidevas languses olnud. Kas selles valguses on üldse vaja turvaseadmetesse investeerida?

Kahjuks satub endiselt iga päev mitu peret varguse ohvriks. Igaüks meist teab kedagi, kellel on käinud vargad.

Turvaseadmed on aastatega järjest kvaliteetsemaks muudetud ja see muudab ka varaste töö järjest keerulisemaks. Samuti hoiavad head turvasüsteemid vargaid juba ennetavalt eemale.

Kuigi Eesti on järjest turvalisem, siis vargad on alati liikvel. Kui teed oma vara neile liiga lihtsasti kättesaadavaks, siis kindlasti nad kasutavad võimalust midagi näpata.

Kui inimesel on kodus turvasüsteem ja ta plaanib omale võtta robottolmuimeja, siis kas ta peab midagi muutma oma valvesüsteemis?

Kui kodus on tavaline liikumisandur, siis võib see robottolmuimeja liikumisele reageerida. Ehk siis robotit ei saaks kasutada ajal, mil kodu valve all on. Koduloomade liikumisele reageerib tavaline liikumisandur kindlasti.

Mida teha, kui tahetakse kodu valve alla panna ja jätta robottolmuimeja isepäi toimetama?

Sel juhul tuleks kasutada n-ö loomakindlaid liikumisandureid, mille tundlikkust saab reguleerida nii, et need ei reageeriks ei robottolmuimejale, kassile ega koerale, küll aga inimese liikumisele.

Aga kui majapidamises on suuremat kasvu koer? Kas siis ka loomakindel andur ei reageeri?

Kui kodus on mitu lemmiklooma või

suuremat kasvu lemmikloomad, siis tasuks liikumisanduritest loobuda ja võtta kasutusele teised turvaseadmed. Ustele ja akendele saab paigaldada magnetandurid, mis ukse või akna avamisel annavad häireteate. Lisaks saab paigaldada klaasipurunemisanduri, mis annab häireteate, kui aken lõhutakse.

Kas turvakaameraid on mõistlik kasutada, kui kodus on lemmikloomad?

Mõned inimesed soovivad oma kasside-koerte tegevusel distantsilt silma peal hoida ning see on täiesti võimalik. Küll aga tuleb turvakaameraid koju paigaldades kindlasti arvestada pereliikmete privaatsusega.

Samuti peab üle võrgu ligipääsetavad, näiteks nutitelefonist juhitavad valvekaamerad olema kaitstud tugeva parooliga, mida tuleb aeg-ajalt vahetada. Kaamera valikul tasub lisaks pildi kvaliteedile vaadata, kuidas võrku ühendatud kaamerate

Kas turvafirma ikka jõuab piisavalt kiiresti kohale, kui on sissemurdmine?

G4Sil on 75 patrulli üle kogu Eesti.

Seda on sama palju kui näiteks riiklikke päästekomandosid. Meie üle-eestiline keskmine kohalejõudmise aeg on 7–8 minutit.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (141)

|19|

VARIA Viljar Kont tehnoloogia arendusjuht

NUPUTA!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid? Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si termoskruusi ja vihmavarju. Saada vastus hiljemalt 15. mail kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

Eelmise ristsõna vastus oli „Hooli ja märka!“.

Aitäh kõigile vastajatele!

Saunalina võitis Jaanika Kaarits ja termose Solarise turvatiim.

Küsimused 1. Linn Lääne-Virumaal 2. Hoiab turvalisust Rakveres 3. Annab igapäevast tagasisidet klientidelt 4. Teenus, mis hoolitseb andmekaitsjate turvalise hävitamise eest 5. Auto selvepesulate kett 6. Lennutab langevarjureid 7. Hooldame selle firma pakiautomaate 8. Selle järve ääres toimuvad G4Si suvepäevad 10.08!

9. Võimas videovalvelahendus 10. G4Si väike, aga tubli tütarfirma 11. “Parim mees, keda iial olen näinud!”

12. Selle tiimiga saad turvalisust tagada erinevatel üritustel

NAGU KAKS TILKA VETT!

Karl-Erik Taukar laulja

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Otsime USA Saatkonna turvateenistuse meeskonda uusi töötajaid. USA Saatkond on alati kuulunud G4S-i tippobjektide hulka.

Täna on Sul võimalus nende meeskonnaga ühineda ning kandideerida saatkonda tööle ja saad osa kõigist pakutavatest hüvedest: • töötasu vähemalt 5,56 eurot/tund • iga-aastane kindel palgatõus • tasustatud lõunapausid • objektil tasuta jõusaal • võimalus töötada USA Saatkonna objektidel kesklinnas, Pirital ja Tiskres

Töötasu vähemalt 5,56 €/h ja igal aastal kindel palgatõus!

• aasta aega tasuta sportimist G4S spordiklubis Kandideeri saatkonda, kui oled vähemalt 21-aastane, omad G4S-is 6-kuulist töökogemust, julged suhelda inglise keeles ning oled Eesti Vabariigi kodanik.

Kandideerimiseks või lisainfo saamiseks võta ühendust saatkonna objektijuhi Andreiga (tel 503 6653, e-mail andrei.kuhtenkov@ee.g4s.com) või teenistusjuhi Kandideerimiseks või lisainfo saamiseks võta ühendust G4Si värbamiskeskusega, Kristiinaga (tel 507 9428, e-mail kristiina.eelmaa@ee.g4s.com). personal@ee.g4s.com, tel 651 1787, või teenistusjuhi Kristiina Eelmaaga, kristiina.eelmaa@ee.g4s.com, tel 507 9428.

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor