Sensor mai-juuni 2018

G4S EESTI AJAKIRI

Mai-juuni 2018 | NR 3 (142)

TULE SUVEPÄEVADELE! TURVAME SUVISEID SUURÜRITUSI

Kristo Vääri AASTA TEHNIK

Romas Goran

JULGELT JUHTUMEID LAHENDADES

TULEVIKUTEGIJAD uuteks väljakutseteks valmis

Rannavalve alustas mais!

PARIMAD

G4S Eesti I kvartali ja „Märka turvateenindajat!“ parimad töötajad Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis.

Palju õnne, I kvartali parimad!

Saue patrulli turva­ töötaja Urve Kiis proovib uut autot.

Marko Kabrits – üks kliendi lemmiktehnikutest.

Suur tänu, Meelis Int!

16.

aprillil tänasid valve­divisjon ja sularahadivisjon Maarjamäe lossis I kvartali parimaid turvatöötajaid. Samal üritusel tunnustati juba neljandat aastat toimunud „Märka turvateenindajat!“ kampaania tublimaid turvatöötajaid, kes said märtsis klientidelt positiivset tagasisidet. Esmakordselt pälvisid kliendi lemmiku tiitli ka tehnikud.

Pärast ürituse pidulikku osa said kõik huvilised tutvuda uuenenud Eesti Ajaloomuuseumiga.

Suur tänu, Ilmar Kivimäe!

Aitäh teile hea töö eest!

VALVEDIVISJON Ida piirkond Põhja piirkond Sven Karp Toomas Siht Veronika Sadovskaja Dagmar Übner Sergei Vladimirov Olga Kulešova Kalmer Liivmaa Lõuna piirkond Oliver Treier Merike Padesaar Eero Siimson Liisa Kalda Tarmo Vainumets Maria Namjak Heldur Puunurm Tiina Kuusma Lennundusosakond Irina Kuldeševa Katleen Parik Sven-Erik Sandla Juhtimiskeskus Sander Peäske Patrullteenistus Meelis Int

Madis Aulik Hillar Amandus

SULARAHADIVISJON Jaan Ojamets Diana Haitov Mairo Lõhmus Maario Senipalu „MÄRKA TURVA­ TEENINDAJAT!“ PARIMAD Valvedivisjon Ainar Põldsalu Aleksandr Sitkin Tiit Ahte Lee Sarap Oleg Soljanov Aare Allingu Urve Kiis Andres Lipp Ilmar Kivimäe Andre Aav Heigo Lind Raimond Laats Riina Kalla Anton Škuratov TURVATEHNIKA­DIVISJON Joel Kõrgmaa Ahto Jõhvik Antti Mägilainen Marko Kabrits Andres Arukase Viktor Sinjutin Kristjan Kiho Andrus Sinisalu Andrei Jeledin Tiit Karu FOTOD: ESME KASSAK

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

Käib töö ja vile koos

SISUKORD 2 PARIMAD. I kvartali ja „Märka turvateenindajat!“ parimad

3 JUHTKIRI. Villu Õun 4 UUDISED. Suvised suurüritused.

Tervitame uusi töötajaid. Tubli töö

6 AASTA TEHNIK. Kristo Vääri

pälvis aasta tehniku tunnustuse

8 TEHNIK. Tule õpi tehnikuks!

9 TÖÖSUHTLUS. Avasime uue siseveebi – astu sisse!

10 KOOLITUS. Tuleviku Tegija 2. lend lõpetas 12 RANNAVALVE. Esimesed rannavalvurid seadsid end ametipostidele juba mais

14 PERSOON. Kesklinna patrullimehe Romas Gorani peamiseks relvaks on sõna

16 TEEME HEAD. Elina Aru

seisab vabatahtlikuna hea loomapidamistingimuste eest

18 SPORT. Priit Vilba kirjutab

laskespordivõistlusest Baltic Storm kohtuniku pilgu läbi

19 SUVEPÄEVAD. Tule G4Si

suvepäevadele Peipsi ääres!

20 VARIA. 2 tilka vett, nuputamist.

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Villu Õun Anu Stamberg Eerika Õun Indrek Sarjas Priit Vilba Elina Aru Janek Vana

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

K

as mäletad viisikest Lumivalgekese loost, kus pöialpoisid laulsid: „Käib töö ja vile koos!“? Kui meenutada, siis tabad, et nad laulsid väga entusiastlikult ja iseennastki motiveerivalt. Küllap oli neil hea tuju – neil vist oli kogu aeg hea tuju, kui nüüd mõni neist välja jätta, näiteks Toriseja, kuid tema oligi selline. Või oli lihtsalt tema loomuses olla kriitiline. Tuju oli pöialpoistel hea ilmselt sellepärast, et töö meeldis neile ja töötulemused olid märkimisväärsed. Nad olid kokkutöötanud meeskond ning ilm oli imeline. Kaevanduses, kus pöialpoisid töötasid, ei olnud küll ilmast lugu, kuid tööle tulles, sealt minnes ja puhkehetkel oli sel tähtis roll meeleolu ning maailma suhtumise kujunemisel.

Meil on kah ilus ilm! Peale pikka polaarööd on see nii kosutav ja ühtlasi üllatav, et ei tea kohe, mida ette võtta. Või kas ikka ei tea? Teha on meil tegelikult küll. Alguses, nagu ikka, ei saa lihtsalt vedama. Kui maikuu oli juba sedavõrd soe ja kaunis, et kõik, kel vähegi tahtmist ja võimalust, läksid randa, siis omavalitsused, kes reeglina tellivad kohale ka rannavalvurid, ei jõudnud ilmaoludele kohe reageerida. Ega nad osanud sellist olukorda oodata. Paljudel polnud asjad sinnamaalegi korraldatud, et rannavalve saaks tööd alustada. Tõele au andes polnud igal pool valmis meiegi. Aga randu on G4Sil tänavu valvata veel rohkem kui mullu. Kui möödunud aastal tagasime ohutust enam kui kolmveerandil Eestimaa randadest, siis nüüd juba kindlasti neljal viiendikul. See näitab meie suurt võimekust rannavalveteenuse osutamisel. Me oleme selles maailmameister Eestis. Just rannavalvega seoses räägitakse meist suvel enim, seega olge tublid, meie kartmatud rannavalvurid (lk 12)! Me armastame teid!

Töö ootab meid ka mitmel suurüritustel (lk 5). Viljandi folk ja Saaremaa ralli on juba kõigile tuttavad väljakutsed. Lisaks oleme pärast mõningast pausi taas kutsutud turvalisust tagama Õllesummeril ja Merepäevadel. Rallidel saadud kogemus ja hea töö on toonud meile suure usalduse ning sel aastal oleme partner Rally Estonia kõige olulisematel lõikudel. Võimalusi on veel ja veel ning paljud meist võib-olla randa ei jõuagi, kuid eks oma igapäevatööst eemalolek ole samuti omamoodi puhkus. Näed teisi inimesi ja maastikke, tuntud sportlasi ja erinevaid artiste, kuuled head muusikat. Tore!

Muuseas, üks võimalus on Sul veel puhkamiseks. Selleks tule G4Si suvepäevadele Peipsi ääres (lk 19). Seal saab olema just Sinule loodud programm, Sinu parimad kolleegid ja kokkutuleku lõõgastav toime Sinu meeltele, füüsisele ning vaimule.

Ikka selleks, et veel paremini teha koos Eestit turvalisemaks!

VILLU ÕUN juhatuse liige ja valvedivisjoni direktor

Kaanel: Pärnu rannavalvurid Elika Laur,

Foto:

Kalli Lomp ja Kristiina Liik Mailiis Ollino

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|3|

UUDISED

Robottolmuimeja tõi G4Sile uusi Koduvalve kliente

Aprilli keskel korraldas G4S taaskord ahvatleva­ te kingitustega kevadkampaania, mille eesmärgiks on võimalikes klientides Koduvalve vastu huvi tekitada ning uusi kliente juurde saada. Kui vara­ semalt on sellise välkkampaania ajal Koduvalve­ ga liitujad saanud kingituseks näiteks jalgratta või tasakaaluliikuri, siis sel kevadel äratasime klien­ tide huvi robottolmuimejaga. Nädal aega kam­ paaniat tõi meile hulganisti päringuid, mis andis müügi- ja klienditeenindusdivisjonile nädalateks tööd juurde, tehnikutele isegi kuudeks. Kam­ paania tõestas end seegi kord – inimestel tekkis suurem huvi kodu turvalisuse vastu ja nad võtsid meiega Koduvalve pakkumise saamiseks ühen­ dust. Kindlasti hoogustas kampaania kliente, kes olid juba ka varem mõelnud teenuse tellimisele.

Kõige enam lepinguid vormistas kampaania lõ­ puks müügijuht Urmas Tammerik. Kampaaniaga seoses kasvas ka tehnikute töömaht, et ikka iga kliendi juurde jõutaks. Kliendile vas­ tu tulles langes nii mõnigi pai­ galdus ja kingi kohaletoomine õhtusse või nädalavahetusse.

Suur tänu kõigile, kes andsid oma panuse kampaaniasse!

Foto: Kerli Halliste

G4Si sügisjooksjad saavad selga spordiklubi logoga sinimustvalge särgi

Juunist kuni septembrini aitab Mustamäel korda luua G4Si patrull 1. juunil sõlmis Mustamäe Linnaosa Valitsus neljaks kuuks lepingu patrullteenuste hanke võitnud turvafirmaga G4S, kes kohustub igapäevaselt tegema kolm patrullringkäiku Mustamäe parkides, turu ja Szolnoki ümbruses jt avaliku korra aspektist tundlikes piirkondades. Soojad ilmad on toonud tänavatele nii noortejõukusid kui ka alkoholiga liialdajaid, mistõttu otsustas linnaosavalitsus kaasata turvafirma avaliku korra tagamiseks. G4Si ülesandeks on ära hoida situatsioone, miks võiksid häirida Mustamäe elanikke ja linnaosa külastajaid.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

G4S Spordiklubi kaudu saavad kõik G4Si töötajad ja ka nende pereliikmed registreeruda Tallinnas septembris toimuvale Sügisjooksule soodustingimustel (5 eurot). Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul on maratoni stiil sinimustvalge. G4Sikate jaoks trükime maratoni ametlikule särgile lisaks G4S Spordiklubi logod. Särgi saamiseks tuleb registreeruda enne 1. juulit. Registreerumiseks tuleb teha ülekanne spordiklubile (MTÜ G4S Spordiklubi, a/a EE142200221016380577) ja vajalikud andmed saata meili teel sergei.karelin@ee.g4s.com. Loe lisaks siseveebist!

UUDISED

TERVITAME UUSI TÖÖTAJAID

Alates 14. maist on G4Sis valvedivisjoni assistendi ja juhiabina tööl Mari-Liis Auntock. Mari-Liis on õppinud Euroakadeemias bakalaureuse- ja magistriõppes ärijuhtimist, spetsialiseerudes veebikaubanduse e-turundusele, mille kohta kirjutas ka lõputöö. Viimati töötas Mari-Liis üle kolme aasta Pille Lill Muusikute Fondis, täites seal kõikvõimalikke ülesandeid, alates toetustega tegelemisest kuni festivalide korraldamises kaasalöömiseni.

Alates 11. maist töötab G4Sis juhtkonna sekretärina Andreanne Kallas. Viimati töötas ta hotellis administraatorina, varaSigne.

Jana.

Mari-Liis.

TUBLI TÖÖ G4Si turvatöötaja hoidis Põlvas ära tanklaröövi

Andreanne.

semalt on ta aga aktiivselt tegev olnud Eesti Õpilasesinduste Liidus, kus oli viimased paar aastat ka esimees.

Alates 7. maist töötab G4Sis raamatupidajana Signe Olev. Signe on varasemalt töötanud finantsalal nii era- kui ka avalikus sektoris. Vabal ajal meeldib Signele teatris käia.

Juba märtsist saati töötab G4Sis turundusspetsialistina Jana Gnezdova, kes on varasemalt töötanud digiagentuurides projektijuhina ja viimati digiturundajana Bigbankis. Jana suureks hobiks on tantsimine ja ta treenib Avis Utilitas Rapla korvpallitiimi tantsutüdrukuid. Jana poole võib alati pöörduda, kui on küsimusi G4Si sümboolika, logotoodete ja teiste turundusteemade kohta.

G4S Staff kutsub suviseid üritusi turvama G4Si ürituste hooaeg on alanud ja mõnedki üritused juba seljatatud. Suve suurimad üritused, mille turvalisuse tagamine on meile usaldatud, seisavad aga ees. G4S on valitud selliste suursündmuste turvapartneriks nagu Õllesummer 4.–6.07, Rally Estonia 13.–15.07 ja Viljandi pärimusmuusika festival 26.–29.07. Õllesummeril ja Viljandi Folgil hoiame korda saja inimesega. Rallitiim on pea kaks korda suurem. G4S aitab tagada turvalisust ka Tallinna Merepäevadel 13.–15.07, Tallinna Maratonil 7.–9.09 ja Saaremaa Rallil 12. –13.10. Kui soovid mõnel neist üritustest tööd teha, siis võta ühendust martin.tomberg@ee.g4s.com. Hoia end G4S Stafi ürituste infoga kursis siseveebis, FB grupis www.facebook.com/groups/G4SSTAFF/ või liitu G4S Stafi uudiskirjaga staff@ee.g4s.com.

19. mai õhtul suundus G4Si patrulli turvatöötaja Andrus Tomingas tegema plaanipärast patrulliringi, ent läks kohale 5 minutit varem, et tanklast süüa osta. Umbes 22.25 sisenes tankla teenindusjaama musta suusamaski ja päikseprille kandev meesterahvas, kes ähvardas noaga teenindajat ja nõudis raha. Märganud isikut, võttis teenindussaali tagaosas viibinud turvatöötaja välja pipragaasi ja liikus meesterahva poole.

Nähes turvatöötajat, põgenes meesterahvas joostes territooriumilt. Mõned päevad varem avastas Andrus samas kohas kütuselekke. Tänu tema kiirele tegutsemisele sai ära hoitud suuremad kahjud.

G4Si turvatöötaja leidis Kohtla-Järvel üles hooldekodu elaniku

Sõites 20. mai hilisõhtul kell 23.40 Kohtla-Järvel mööda Uus-Tehase tänavat, märkas patrulli turvatöötaja Ivan Abramov eakat meesterahvast, kes jalutas mööda teed ja istus hiljem bussipeatusesse. Kuna sellisel kellaajal ses piirkonnas inimesi eriti ei liigu, uuris turvatöötaja meesterahva käest, kas kõik on temaga korras. Mehe jutt ei olnud kuigi adekvaatne ning turvatöötaja võttis ühendust politseiga, kelle abil sai tehtud kindlaks, et tegemist on Saka hooldekodu elanikuga. G4Si patrull toimetas härra tagasi hooldekoju.

Balti jaama turu külastaja kiidab Ene Tari

Maikuus külastas Balti jaama turgu üks eakas pensionär, kes pärast ostu tegemist ei leidnud tagasiteed jaama. Talle pakkus lahkelt abi G4Si turvatöötaja Ene Tari, kes talutas ta välisukseni. „Olen Ene Tarile väga tänulik tema abivalmiduse, hea ja sõbraliku suhtumise eest,“ kirjutas meile eakas proua.

Haapsalu kaupluse külastaja tänab Aariu Hansteini 22. mail õhtul juhtus Haapsalu Uuemõisa Konsumit külastanud kliendil, et pärast kaupade autosse panemist läksid autouksed lukku ja autovõti koos telefoniga jäi autosse. Kaupluse külastaja läks tagasi poodi ja palus turvatöötaja abi, et saaks kasutada telefoni abi kutsumiseks. Turvatöötaja Aariu Hanstein oli valmis lahkesti abistama ja sellega seoses avaldab klient talle tänu. “Tänu temale sain oma probleemile kiire lahenduse ja tobe juhtum oli isegi naljakas. Suur tänu!”

Rohkem uudiseid leiad siseveeb.g4s.ee!

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|5|

AASTA TEHNIK

Kristo Vääri PÄLVIS AASTA TEHNIKU TUNNUSTUSE TEKST: JANEK VANA, ESME KASSAK FOTOD: RAUNO LIIVAND, ERAKOGU

|6| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

AASTA TEHNIK

G4Si Lõuna piirkonna tehnik Kristo Vääri pälvis 23. mail toimunud Eesti Turvaettevõtete Liidu korraldatud Turvakonverentsil 2018 aasta turvatehniku tiitli.

Kristo kogemustepagasis on rohkelt turvalahendusi, möödunud aasta mahukaim projekt oli Valga Vesi oma.

ALUSTAS TURVATÖÖTAJANA

Pärast keskkooli lõppu läks Kristo Tallinnasse Ettevõtluskõrgkool Mainorisse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid õppima. Kuna Lõuna-Eestist pärit Kristol polnud pealinnas õpingute ajal kusagil elada, otsustas ta minna tööle Falck Eestisse (nüüd G4S) turvatöötajaks, et saada firma ühiselamusse tuba.

Alguses oli Kristo objektivanem Ülemiste Rimis, hiljem juba Tartus Lõunakeskuses.

Kaubanduskeskuses objektivanema tööd tehes jälgis ta sageli, kuidas tehnikud oma tööd teevad – paigaldavad ja hooldavad turvasüsteeme –, ja see innustas tedagi turvatehniku ametit õppima.

HUVI TEHNIKA VASTU LAPSEST SAATI

Huvi tehnika vastu on Kristol juba lapsepõlvest saati, kui ta kodus erinevaid seadmeid lahti võttis ja vaatas, kuidas need ikka töötavad. Üks eredamaid mälestusi on Kristol see, kui ta vana Raadiotehnika kassettmaki lahti võttis, aga pärast kokku pannes jäid mõned jupid üle ning kahjuks seda enam tööle ei saanudki. „Kui emaisa sellest hiljem teada said, siis nad selle üle just väga rõõmsad ei olnud,“ muigab Kristo. Hiljem tekkis Kristol juba huvi arvutite vastu.

MITMESUGUSED TURVALAHENDUSED

Alates 2011. aastast töötab Kristo G4Sis turvatehnikuna. Tema kogemustepagasis on rohkelt turvalahendusi – erinevaid nõrkvoolutöid ja lisaks palju videoanalüütikat. Objektid on olnud kõik väga erineva iseloomuga. Ja eks tehniku töös ongi nii, et objektid on üha omanäolisemad ning nõuavad tehnikult oma peaga mõtlemist ning keerukaid tingimusi arvestades kliendile parima lahenduse pakkumist.

Kristo on selle väljakutsega alati hästi hakkama saanud. Tema möödunud aasta üheks töömahukaimaks objektiks oli Valga Vesi AS-i turvasüsteemide ehitamine.

NÄEB SUURT PILTI

Kui klientidelt Kristo kohta tagasisidet küsida, siis ei ole vaja kaua oodata. Teda teatakse ja antakse silmapilkselt positiivset tagasisidet. Peamiselt tuuakse Kristo tugevate omadustena välja oskust vaadata oma tööle natuke laiemalt ja seeläbi pakkuda kliendile rohkem väärtust. Kristo mõtleb alati kaasa ja pakub lahendusi,

mis kliendile kõige paremini sobida võiks.

Innovaatilist muudatust loodab Kristo tulevikus näha objektide välivalves, teostades edaspidi perimeetri valvet droonidega.

KLIENDID ARVAVAD

Kaupo Roop, Eha Metalli- ja Puidutooted TÜ „Väga professionaalne töö. Soovitab alati parimaid lahendusi.“ Vahur Illak, Walcar OÜ „Hea suhtleja ja korrektne töömees.“ Algis Väärmaa, Zupst OÜ „Tark mees. Sooviks, et saadetakse uuesti tema, kui edasi hakkan ehitama.“

KUI TEHA, SIIS KORRALIKULT

Lõuna piirkonna turvatehnika osakonna juhi Janek Vana sõnul on Kristo positiivse suhtumisega nii töösse kui kaastöötajatesse ja leiab lahenduse ka kõige keerulisematele probleemidele. Oma tööeetikat kirjeldab Kristo ise järgmiselt: „Kui juba teha, siis korraga ja korralikult.” Ta ei venita ega raiska mõttetult aega. Oma objekte ehitab ta korrektselt ja loogiliselt, lisades märkmeid, mis oleks kõigile üheselt arusaadavad.

Kristo sel kevadel esimest korda elus Võhandu maratonil.

KOOLITAB VÄLJA UUSI TEHNIKUID

Kristo on läbinud juhendaja koolituse ning koolitab välja uusi tehnikud ning õpipoisse ja -tüdrukuid. Juhendades on ta kannatlik ning pigem suunab ja juhendab, kui et teeb ise ette ära, sest tehniku töös on väga oluline oma peaga mõtlemine.

Turvatehnikuks saamine eeldab rohkelt praktikat väljaõppinud tehniku kõrval.

Seega juhendajal, kes jagab hästi teemat ja suudab selgitada erinevaid lahendusi, on väga oluline roll. Kristo on hea suhtleja, tunneb ise suurt huvi tehnika vastu ja on hästi kursis kaasaegsete lahendustega.

HEINATEOST KUNI VÕHANDU MARATONINI

Vabal ajal meeldib Kristole avastada erinevaid matkaradasid ja joosta. Samuti meeldib talle käia sõpradega kalal. Tänavu kevadel võttis ta esimest korda osa ka Võhandu maratonist, mis tähendas 100 kilomeetri jagu kõva tööd ja seiklusi Võhandu jõel tandemiga „Kilud Kuival 2“ (tulemus 15:43:10). Suviti käib Kristo maal heina tegemas ning aitab vanemaid maatöödel.

KOLLEEG ARVAB

Natalia Mikson, G4S Eesti AS müügijuht: „Kristole on hea usaldada suuri ja vastutusrohkeid projekte. Ta on lahtise peaga ja näeb ette võimalikke probleeme, osates neid aegsasti ennetada. Alati annab ta edasi kliendilt saadud olulise info. Tehniku töö paistab Kristole hästi meeldivat, pakkudes täpselt parasjagu loomingulisust ja vastutust. Samuti ei jookse ta kellapealt minema, vaid teeb töö ikka korralikult ära, peaasi et kõik toimiks.“

Valga Vesi projektist Valga Vesi AS-is vahetas Kristo tavalised lukud elektrilukkude vastu. Kui varem tuli mitme objekti tarbeks kaasas kanda suurt võtmekimpu, siis nüüd on selleks üks läbipääsukiip. Samuti sai seal erinevate objektide videovalvekaamerad suunatud ühte serverisse ja valvesüsteemide keskseadmed ühendatud peakontorisse. Nii on kõik objektid ühest kohast hallatavad ning klient saab ise mugavalt teha uusi kasutajaid ja muuta vajadusel nende õigusi.

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|7|

TEHNIK

TÖÖKOHAL ÕPPIDES TEHNIKUKS! Pole saladus, et tehnikute töö otsa ei saa. Sedaviisi, kuis areneb tehnika ja erinevad tehnilised lahendused muutuvad üha taskukohasemaks ja igapäevasemaks, on alati vaja neid tublisid ja nutikaid inimesi, kes teh­ nika õigesti paigaldavad ja seda hiljem ka hooldavad.

Sügisest on taas võimalik asuda Tartu Kutseharidus­ keskuses õppima tehnikuks.

E

simene lend kutsehariduskeskuses õppinud tehnikuid lõpetas 2017. aastal ja neist paljud said praktilise kogemuse G4Si Lõuna piirkonnas. G4Si poolt on aidanud projekti vedada turvatehnikadivisjoni Lõuna piirkonna juht Janek Vana, korraldades töökohal õpet ja aidates välja töötada ka õppekava. Kui 2016. aasta sügisel alustasime koostööga Tartu Kutsehariduskeskusega, siis me päris täpselt ei teadnud veel, kuhu välja jõuame ja millal koolitamisega jätkame. Suurem osa lõpetajaist on jäänud meiega, kuid tehnikuid on juurde vaja ja nii saabki projekt juba mõne kuu pärast jätku.

VÕTA KOHE ÜHENDUST!

Tehnika areneb igapäevaselt ja ettevõttena panustame me üha enam tehnoloogilisse arengusse, mis tähendab tehnikute suuremat töömahtu. Tööd on tehnikutele pakkuda Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Tule töökohapõhisesse õppesse ja kindlustad nii endale kindla töö ja püsiva sissetuleku koos erialase haridusega. Kui soovid õppida tehnikuks, siis anna endast kohe märku turvatehnikadivisjoni värbamisjuhile indrek.sarjas@ee.g4s.com, sest kohtade arv on piiratud ja neid jagub vaid kiirematele.

TÖÖKOHA ÕPE TARTUS JA TALLINNAS

Kui esimene lend tehnikuid omandas vajalikud oskused ja teadmised Tartus, siis piisava hulga huviliste korral avame grupi ka Tallinnas. Teooriatunnid läbitakse Tartu Kutsehariduskeskuses ja praktilised oskused omandatakse ettevõttes oma ala meistrite juhendamisel. Igapäevasel praktikal ja heal juhendajal on turvatehnikuks saamisel väga suur roll. Hea tehnik on ühtlasi suurepärane juhendaja ja oma teadmiste-oskuste edasiandja. Seda on arvesse võetud ka aasta parimate tehnikute valimisel.

|8| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

Triinu, milline on tehniku töö?

Minu töö on nii füüsiline kui vaimne. Rutiini selles pole, sest tööülesanded ja asukoht vahelduvad pidevalt.

Miks Sulle meeldib töötada G4Sis? G4Sil on palju häid omadusi, välja toon kaks. Esiteks väärtustatakse G4Sis isiklikku arengut.

Enesetäiendamisse suhtutakse positiivselt, isegi julgustatakse. G4S pakub ka ise väga häid täiendkoolitusi. Teiseks on G4S väga lapsesõbralik tööandja. Kõik on alati väga mõistvalt suhtunud, kui mul on laps kaasas olnud. Töö saab ikka tehtud!

Miks Sulle meeldib Su töö?

Mulle meeldib mu töö, sest tehnika on valdkond, mis areneb väga kiiresti. Tänu tööle saan ma olla nende muudatustega hästi kursis.

Targad lahendused loovad võimaluse paremaks eluks ja kõige ägedam selle juures on see, et mul on oskused neid lahendusi luua ja kasutada! Ma saan oma oskusi igapäevaselt rakendada.

Kas soovitaksid oma tööd ka sõbrale?

Soovitaksin, sest G4Sil on väga tore meeskond, kus leiab endale koha igaüks. Töö osas on mitmeid valikuvõimalusi. Tore on see, et isiksusi ei suruta maha, vaid kõiki võetakse sellistena, nagu nad on.

Vaata lisaks: www.g4stehnik.ee

TEKST: INDREK SARJAS FOTO: ANDRES RAUDJALG

Töökoha­põhine õpe on sulle parim, sest: • Sõlmime töölepingu ja töötatud aja eest maksame Sulle töötasu • On praktiline – õpid just seda, mida igapäevatöös vajad • Sind juhendavad parimad G4Si spetsialistid • On kiire – õppetöö kestab üks aasta ja koolis loengutes tuleb käia vaid loetud tunnid • Saad sujuvalt oma töö ja õpin­ gud ühendada, kusjuures tööta­ tud aeg arvestatakse õppe hulka • Õpe lõpeb kutseeksamiga ja kutseeksam on õppijatele tasuta • Saad ettevõttesiseselt edasi are­ neda ja omandada uusi teadmisi • Saad osa sportimisvõimalustest G4S Spordiklubiga liitudes • Õppeajal saad kõigi õpilaste­ ga samaväärseid soodustusi ja toetusi

Triinu Kogerile meeldib tehnikutöö, sest pole rutiini ja saab enda tehnilisi teadmisi ja oskusi rakendada.

TÖÖSUHTLUS TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHATAJA

Kolisime uude siseveebi. Astu sisse!

K

uigi enamus kasutajate jaoks töötab uus siseveeb, nagu vaja, peame vajalikuks rõhutada, et tegemist on n-ö beetaversiooniga. See tähendab, et kasutusele võetud siseveebis on veel parandamist vajavaid kohti. Kui leiad siseveebist mõne puuduse või ei leia vajalikku infot, siis anna sellest kindlasti teada! Praegu ei pääse siseveebi tehnilistel põhjustel veel mõned tehnikud ja mõned uued töötajad.

Kuidas aga uude siseveebi pääseb ja mis seal teha saab?

SISSELOGIMINE

Siseveeb asub aadressil siseveebi.g4s.ee.

Siseveebi kasutaja tegemiseks ja salasõna seadmiseks tuleb kasutada oma tööalast meili, kuhu tulevad järgnevad juhtnöörid. Töömeil on @net.g4s.ee või @ee.g4s. com lõpuga e-posti aadress, näiteks mari. mets@ee.g4s.com või kati.karu@net. g4s.ee. Tööalane meiliaadress on ühtlasi sisselogimisel kasutajanimi. Kui oled unustanud, kuidas tööalasele meilile ligi pääseda või ei saa enda kasutajat aktiveeritud, võta ühendust kommunikatsiooniosakonnaga kysimused@ee.g4s.com!

• Kui logid sisse G4S sisevõrgust, siis ei ole vaja parooli kasutada. Siseveeb saab aru, et oled sisevõrgus. Sisestad e-posti ja märgid linnukese lahtrisse „Pea mind meeles“. Peale „Sisene“ nupu vajutamist saadetakse Sulle postkasti link, millega pääsed siseveebi, ja süsteem jätab Sind samast seadmest ja brauserist sisselogituks 90 päevaks.

• Kui logid sisse väljastpoolt kontorit, siis tuleb endale küsida või luua parool, klikkides lingile “Küsi uus parool”. Siseveebi pääsed, kasutades kasutajanimena enda tööalast meiliaadressi ja loodud salasõna. Kui oled salasõna unustanud, siis kliki sisse logides uuesti „Küsi uus parool“ lingile ja süsteem laseb Sul seada uue parooli.

SISEVEEBI VÕIMALUSED

Siseveebis saad otsida kõiki oma kolleege, kui sisestad tema ees- või perenime töötajate otsingulahtrisse. Telefoninumbrit näitab nendel töötajatel, kellel on töötelefon. Kui töötaja on puhkusel, haiguslehel vms, siis kuvatakse töötaja juurde info, et ta viibib töölt eemal ja on juurde toodud ajavahemik. Hetkel ei saa siseveebist otsida veel neid inimesi, kel puudub siseveebi ligipääs.

Foorum annab võimaluse erinevatel teemadel kaasa rääkida. Selleks, et töökeskkonda parandada, on haldusosakonna eestvedamisel loodud rubriik „Töökeskkond/töötingimused“. Igaüks võib sinna kirjutada oma ettepanekuid või murekohti. Selleks, et ükski ettevõtet edasiviiv idee ei jääks välja ütlemata, on loodud foorumisse Ideepank. Aga ruumi on foorumis kõigeks muukski. Seal võib välja käia ideid ühisüritusteks kolleegidega. Või kirjutada „Vaba teema“ foorumisse mõne müügikuulutuse. Samuti saab nõu pidada, et koos ühise tiimiga kas või G4S Stafi üritustest osa võtta. Lisaks foorumile saab kaasa rääkida uudiste kommentaariumis. Iga uudise kohta saad märkida, kas see meeldib või mitte.

Sinu arvamuse teadasaamiseks lisame mõnede uudiste juurde ka lühiküsitlused, et teada saada, kas see info oli üldse vajalik.

Kalendrisse uues siseveebis lisame olulisemad ettevõtte sündmused. Sealt leiab nii suvepäevad, spordiüritused, koolitused ja muud põnevad üritused, kuhu G4S töötajad on oodatud. Üritusele kalendris minnes saab ka juurde märkida, kas plaanid osaleda või mitte. See säästab meid tulevikus registreerimislehtedest ja annab aimu osalejate hulgast, sest igaüks saab siseveebis märkida, kas plaanib osaleda. Samuti kaob oht, et mõni ürituse uudis on jäänud kahe silma vahele. Vaata kalendrist järele ja tee omad plaanid!

Juuni algusest asub G4Si töötajatele mõeldud siseveeb uuel aadressil siseveeb.g4s.ee ja pakub senisest rohkem võimalu­ si omavaheliseks suhtlu­ seks. Uus veebikeskkond on mobiilne suhtlus- ja uudisteportaal, mis töö­ tab nii nutitelefonist, tah­ velarvutist kui ka süle- ja lauaarvutist.

Kokkuvõttes piisab nüüd oma kolleegidega suhtlemiseks ja erinevatel teemadel kaasarääkimiseks vaid siseveebi sisselogimisest. Vahet pole, kas nutitelefonist, tahvelarvutist või lauaarvutist. Rõõmsat surfamist!

Isikuandmete töötlemisest töösuhetes 25. mail jõustus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles GDPR). Sellest tulenevalt on G4S Eesti välja töötanud töötajate isikuandmete töötlemise põhimõtted, millega saab lähemalt tutvuda siseveebis ja eKontoris.

Uue andmekaitse määruse peamiseks eesmärgiks on anda inimestele parem kontroll enda andmete üle. Igal ettevõttel peavad määrusega seoses olema paika pandud kindlad reeglid, milliseid isikuandmeid kogutakse nii kliendi- kui ka töösuhetes, milleks isikuandmeid kasutatakse ja kui kaua neid säilitatakse. G4S Eesti on selleks koostanud dokumendi „Isikuandmete töötlemise põhimõtted töösuhetes“, mis käsitleb selliseid töötajate andmeid puudutavaid teemasid nagu e-postkasti avamine ja sulgemine töösuhte alustamise ja lõppemise korral, meiliaadresside avamine ja sulgemine, telefonikõnede privaatsus, kaamerate kasutamine tööandja vara kaitsmise eesmärgil, andmete töötlemise nõusoleku andmine ja tagasivõtmine, laste ja kolmandate isikute andmete G4Sile esitamine jne.

Tutvu dokumendiga siseveebis!

Isikuandmete küsimustes saab G4Siga ühendust veebilehe www.g4s.ee/andmekaitse kaudu või e-posti teel andmekaitse@ee.g4s.com. Küsimuste korral võib pöörduda telefonil 651 1800.

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|9|

KOOLITUS

Tuleviku Tegija 2. lend sai tunnistused kätte Ruunavere Postimõisas.

G4Si juhid said jälle järelkasvu TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ANU STAMBERG, ESME KASSAK

Tuleviku Tegija koolitusprojekt jõudis järjekordse olulise verstapostini. 17. mail said lõpudiplomi 2016. aasta kevadel „kooliteed“ alustanud II lennu tulevikutegijad. Kokku alustas eneseharimise teekonda 30 G4Sikat erinevatest osakondadest üle ettevõtte, lõpetas 19.

Sügisel plaanime startida III lennuga. |10| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

P

rogrammi vältel said osalejad võtta osa erinevatest koolitustest ning läbi teha mitmeid praktilisi harjutusi, et arendada enda juhtimisoskusi ja laiendada ka silmaringi. Mõnedki osalejatest on tänaseks ettevõttes järgmisele tasemele liikunud, kes uuel ametikohal ja kes uusi ülesandeid ja vastutust juurde saades.

Grupist väljalangemise põhjused olid erinevad. Oli neid, kellele elu ja töö mängisid ette teised suunad, oli ka neid, kes leidsid endale vahepeal uued väljakutsed.

Elus tuleb ikka teha valikuid.

Tuleviku Tegija programmi eesmärk on motiveerida ja arendada juhi potentsiaaliga töötajaid ja spetsialiste. Kaheaastases programmis oli mitmesuguseid juhtimisega seotud koolitusi: juhtimise baaskoolitus, kliendisuhete juhtimine,

meeskonnamäng välitingimustes, esinemiskoolitus, personalijuhtimine, coachiv juhtimine, enesemeisterlikkus ja motivatsioon. Koolitajaid oli nii ettevõttest seest kui ka väljastpoolt. Meeldejääv oli kindlasti robotite võiduajamine TTÜs ava-aastal, aga ka Martin Veinmanni professionaalse esinemise koolitus eelmisel kevadel.

Iga lennu üks kaasakiskuvamaid ettevõtmisi on olnud välitingimustes meeskonnamäng. Õnneks või kahjuks ei viidud seekordset lendu metsa ellujäämiskoolitusele (1. lend käis – toim), millest siiani liikvel värvikad legendid. Hoopis linna peale seiklema viidi. Tulevikutegijad jagati gruppidesse, kellele kamba peale anti kaasa iPad, ning saadeti linna peale autoga orienteeruma ja ülesandeid lahendama kindla aja jooksul. Kui õige koht üles

KOOLITUS

Palju õnne, Tuleviku Tegija 2. lennu lõpetajad: Veljo Jakovets, hooldusjuht Sigrit Juuse, vanemkassiir Antti Kalmu, tehnik Margo Kivistik, tehniline spetsialist (Alarmtec) Urve Klaus, vanemkassiir Tatjana Kozlova, turvatöötaja Andy Kuurmann, turvatöötaja Janno Kübar, lennundusjulgestaja Heido Lend, turvajuht Andres Makstin, müügijuht (Alarmtec) Anatoli Maršalov, sularahadivisjoni vahetusevanem Rauno Parts, ärianalüütik Janne Pärn (töötas raamatupidajana G4Sis) Marek Rautson, hooldusjuht Anton Rogiv, objektivanem Kristel Saarm, tehniline spetsialist/tiimijuht Margus Salom, tehniline spetsialist Janek Tsirp, tehniline spetsialist Viktoria Tšernõhh, häirejuhtimise spetsialist

leitud, siis kohapeale jõudes tuli vastata mõnele küsimusele, lahendada eluline situatsioon (nt joobes isiku kantseldamine Koplis) või täita mõni ülesanne (nt lasketiirus laskmine).

Möödunud sügisel oli osalejatel võimalik olla töövari enda valitud G4Si juhile. Ärianalüütik Rauno Parts valis varjutamiseks välja juhatuse esimehe Priit Sarapuu. „Sularahadivisjoni direktori Peeter Torimi ja Ühisteenuste juhi Hendo Priimäega teen ma nagunii igapäevaselt koostööd. Kuigi Priit Sarapuu on meiega samal korrusel, tean tema tööst vähem ja sellepärast Priidu valisingi. Sel päeval oli tal palju erinevaid koosolekuid ning ta rääkis ka oma töö kohta G4S Baltimaade juhina.

See oli huvitav kogemus,“ meenutas Rauno. Solarise kaubanduskeskuse objektivanem Anton Rogiv võttis varjutamise ette aga laiemalt – kui teenistusjuht Kristiina Eelmaa oli majast väljas, tuli ta uudistama kommunikatsiooniosakonna tööd, et näha, kuidas Sensorit kokku pannakse .

Lisaks meie juhtidele võeti ette üle ilma (ja läbi aegade) tuntud juhid ning valmistati väikestes gruppides ette uurimused.

See andis koolituspäeval valitud juhti esitledes võimaluse proovile panna ka avaliku esinemise oskused. Mõnigi tulevikutegija võttis täitsa teadlikult endale väljakutse ettekanne ise esitada, et saada see juhti-

töös nii vajalik avaliku esinemise kogemus. Kuid nii selles kui ka eelmises lennus kippus just see koolitus mõnele osalejale komistuskiviks saama – hirm avaliku esinemise ees on nii suur? Seega ekstra kiitus kõigile neile, kes sel päeval kohal olid. Ettekanded olid huvitavad ja mõnigi valitud persoon tekitas elava diskussiooni.

Näiteks turvajuht Heido Lend valis vastuolulise Donald Trumpi, kes ei jäta kedagi külmaks. Heido leidis kunagisest meelelahutajast USA presidendi kohta osavalt omadusi ja oskusi, mida on igaühel teel juhiks või oma eesmärkide saavutamisel kõrva taha panna.

Tuleviku Tegija 2. lennu lõpukoolitus viis õppurid kontorikeskkonnast välja kaunisse Ruunavere Postimõisa, kus viis läbi praktilise koolituse isiklikust arengust, motivatsioonist, suhtlusest ja juhtimisest läbi loovterapeut, coach ja koolitaja

Dali Kask. Kõik projektis osalejad tõdesid viimasel koolitusel, et programm on neid inimestena arendanud ning enesekindlust ja eneseteadlikkust tõstnud. Kahepäevase koolituse lõpetuseks anti lõpetajatele üle pidulikult diplomid, lõpusõnad andsid kaasa valvedivisjoni direktor ja juhatuse liige Villu Õun ning juhatuse esimees Priit Sarapuu.

Päris mitu programmis osalejat on asunud tööle juhtivale ametikohale, näiteks Heido Lend turvajuhina, Kristel Saarm tehnilise spetsialisti/tiimijuhina, Veljo Jakovets hooldusjuhina. Tulevikus on plaanis tulevikutegijaid kaasata erinevatesse arendusprojektidesse ja pakkuda võimalust üles astuda sisekoolitajana. Kristel annabki juba veebruarist alates turvatöötajatele ja juhtimiskeskusele koolitusi turvaseadmete kohta.

Ärianalüütik Rauno Parts veetis päeva juhitoolil, õppides tundma juhatuse esimehe Priit Sarapuu tööd.

Üks esimesi koolitusi pani proovile osalejate osavuse robotite kokkupanemises.

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|11|

RANNAVALVE

Vetelpäästjate

kiire start suveks Sel aastal algas suvi erakordselt vara. Lõuna-Eesti randades olid veeolud juba mais sellised nagu tavaliselt juulis, roheline lipp lehvimas. G4Si rannavalvehooaja avasid Marge Tamm ja Kamilla Arak 26. mail Pühajärvel, järgmine päev olid rannavalvurid tööl juba ka Emajõe ääres.

TEKST: ESME KASSAK, FOTOD: ARGO RAAG, ANDRES SAKKOV, MAILIIS OLLINO, HENRY SEEMEL, ESME KASSAK

Türi tehisjärve ääres seisavad suvitajate ohutuste eest viljandlased Reilika Aardevälja ja Kevin Aas. 15. juunile plaanitud ametliku rannavalve hooaja avamine tõsteti Türi järve ääres kaks nädalat varasemaks ning rannavalvurid on platsis 1. juunist.

G4Si rannavalvehooaja avasid veel eelmisel päeval matemaatika lõpueksamit teinud Marge Tamm ja Kamilla Arak 26. mail Pühajärvel.

MÄRKAVAD JA ABISTAVAD

Vetelpäästjatel tuleb randades sageli kadunud lapsi otsida. Rahvarohkemates, Tallinna ja Pärnu randades võib G4S rannavalvuritelt küsida lapsele käepaela. Sellele saab lapsevanem oma telefoninumbri kirjutada, et hoolsad rannalised teaksid, kellele helistada kui märkavad üksikult uitavat last. Kõige olulisem on siiski oma lastel ise silm peal hoida. Rannavalvuritelt saab alati ka esmaabi. Kõik rannavalvurid on läbinud esmaabikoolituse, samuti on igas tiimis alati keegi, kes just tohterdamisega tegeleb.

Varasemate rannasuvede põhjal on kõige enam tegeleda lõikehaavade ja marrastustega. Üheks lõikehaavade põhjuseks on klaastaara, millega ei lubata randa tulla.

Rannavalve fotokonkurss G4S Eesti valvab suuremas osas Eestimaa randades. Soovime meie tublide kolleegide tööd ja kauneid randu jäädvustada ja seega kutsume kõiki G4Sikaid tegema rannavalvest pilte ja jagama neid kommunikatsiooniosakonnaga kysimused@ee.g4s.com. Parimatele auhinnad!

|12| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

Staažikad rannavalvurid Aleksandr Semelit, Kristi Roos ja Elise Käit poisid kimpu seadmas maikuus.

ABIKS TÖÖMALEVLASED

Tallinna rahvarohkemates randades, Pirital ja Stroomi rannas on rannavalvuritel alates 25. juunist kuni augusti alguseni abiks G4S „Julged hoolida?“ töömalevlased. Malevlased aitavad patrulliringe teha, lastele käepaelu jagada, soovi korral vee temperatuuri mõõtmas käia, rannainfot tabloodel sättida, heakorra eest hoolitseda jmt. Rõõm on tõdeda, et töömalevast kasvab peale ka uusi rannavalvureid. Tervitame teid esmakordselt rannavalve ridades, Rasmus Ambur, Elis Ott ja Sofja Varavin! Tublisid noori on rannavalves aga veel – see on õpingute ajal suurepärane võimalus tööd teha, hoida end heas vormis ja olla värskes õhus.

AASTA RANNAVALVUR ELISE KÄIT

Selle aasta alguses tunnustas G4S esmakordselt ka aasta 2017 parimat rannavalvurit, kelleks on Elise Käit. Elisel on rannavalve staaži 5 aastat ning ta tõusis üsna kiiresti ranna vanemaks. Elise on igal suvel aidanud välja koolitada ka G4Si töömalevlasi. Oma vaba aja pühendab Elise suuresti spordile – ta on mänginud korvpalli nii Eesti, Prantsusmaa kui ka Monaco meeskondades. Kui vaja, sõidab nii mootorpaadi, rolleri kui ka kaubabussiga. Elisest kui tublist sportlasest ja rannavalvurist on kirjutanud ka mitmed väljaanded.

RANNAVALVE

Uute rannavalvurite väljaõppe üheks kõige raskemaks osaks on merepäästeõppus, mis isegi nii ilusal suvel nagu tänavu, kipub otsekui kiuste kõige jahedamale päevale sattuma. Aga eks nii saagi kindel olla, et kui sellistes oludes saab hakkama, saab ka kriisolukorras hakkama!

Rannavalvuri eelduseks on hea ujumisoskus. Ujulapäeval aitab rannavalvurite ujumisoskusi lihvida treener ja endine rannavalvur Pavel Anufrijev, kes selgitab ka, kuidas erinevate ujumisstiilide kasutamine aitab päästmisolukorras hakkama saada. Koolituse üheks osaks on päästmisvõtted.

Rannavalve tarkusi antakse edasi põlvest põlve: rannavalve juht Henry Seemel ja Pirita ranna vahetusevanem Karl Seemel.

KUIDAS SAAB RANNAVALVURIKS?

Elise Käit: „Tasemel vetelpäästja puhul on esmatähtis osata hästi ujuda ja tunda ennast vees mugavalt. Hooaja alguses toimub koolitus: ujumine, meditsiin, psühholoogia, aeroobne treening ja hiljem ka merepäästeõppus.

Kui koolituskava edukalt läbitud, saadki päästjaks.“ Noorte kõrval on tähtis roll staažikatel, kel rohkem praktilist kogemus rannas. Tööülesanded on mitmekesised ja vajavad põhjalikku kaardistamist ja läbimõeldud tegutsemisplaani. Oluline osa on ennetamisel ehk riskide aegsal märkamisel – reageerida tuleb nii vees kui liival.

RANNAINFO VEEBIS

1. juunist on avatud www.g4s.ee/rannad lehekülg, kust saab infot randade õhu- ja veetemperatuuri ning rannakülastajate arvu kohta. Sama infot vahendavad Delfi.ee, Postimees.ee ja Ilm.ee. Enne vette minekut tuleb veenduda nii enda ujumisoskustes kui ka ilma- ja rannaoludes. Soovitame rannamõnude turvaliseks nautimiseks valida rannad, kus on vetelpäästjad. Kui ei ole kindel, mida tähendab rannas lehviva lipu värv, siis saab alati selle kohta küsida lisainfot rannavalvuritelt.

Pärnu rannavalvetiim on suures osas täiesti uues koosseisus, tiimi vedamas tubli patrulli turvatöötaja Kalli Lomp (keskel).

G4S valvab 21 rannas üle Eesti • Tallinnas Pirita, Stroomi, Kakumäe, Pikakari ja Harku järve rannas 1. juunist 31. augustini kell 10–20.

• Pärnu rannas 1. juunist kuni 31. augustini. Tööajad on 1.–10. juuni kell 10–18, 11. juuni–19. august kell 10–20 ja 20.–31. august kell 10–18.

• Tartus Anne kanali ääres, Emajõe vaba- ja linnaujulas 27. maist 31. augustini kell 10–21.

• Viljandi järve ääres 1. juunist 31. augustini kell 10–21.

• Paala järve ääres 1. juunist 31. augustini kell 12–20.

• Otepää Pühajärve ääres 26. maist 31. augustini kell 11–20.

• Võrus Tamula ja Kubija järve ääres 1. juunist 31. augustini kell 10–21.

• Türi järve ääres 1. juunist 19. augustini kell 12–18.

• Elvas Verevi rannas 1. juunist 31. augustini kell 12–20.

• Põlva paisjärve ääres 1. juunist 31. augustini kell 11–19.

• Tõrvas Vanamõisa ja Riiska järve ääres 1. juunist 15. augustini kell 11–19.

• Haapsalus Paralepa ja Vasikaholmi rannas 1. juunist 31. augustini kell 10–20.

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|13|

PERSOON

TEKST JA FOTO: REIMO RAJA

Romas Goran

PEAB OLULISEKS LAHENDADA OLUKORDI SÕNADEGA Romas Goran on turvatööd teinud aastaid, olles turvatöötaja erine­ vates ööklubides ja baarides, samuti on ta hooajaliselt töötanud G4S turvatöötajana kaubandusobjektidel. 2016. aasta kevadel tuli Romas tööle G4Si, alguses sularahavedajaks ja hiljem kesklinna patrulli.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

PERSOON „On olnud aegu, kus ma armastan seda tööd, ja on olnud aegu, kus ma vihkan seda tööd. Kui sind kaks korda nädalas tahetakse ära tappa, siis ei taha enam seda tööd väga teha. Aga ma olen selles töös hea ja mul on siin patrullis hea seltskond. Lähen hea tuju­ ga tööle ja olen positiivne.

Täna mulle siiski meeldib see töö.“ Romas Goran

relvataoliste esemete ja elektrišokirelvaga. Mehe oskus sellistele olukordadele professionaalselt reageerida on aidanud tal neist situatsioonidest edukalt välja tulla ning teistele inimeste elu ja tervisele kallale kippuvad tegelased politseile üle anda. Täiesti sinikatega pole paraku temagi jäänud, ent alati on jäänud ta kiirelt tegutsedes ja oma oskusi kasutades olukorra peremeheks. Situatsioonide kontrolli alla saamisel peab ta esmatähtsaks asjaosalistega suhtlemist ja oskust end kehtestada, vahel kulub marjaks ka huumorimeel.

OSKAB END KUULAMA PANNA

Kuigi Romasel on tulnud rinda pista väga pingeliste olukordadega ja seista silmitsi ülimalt agressiivsete ja vägivaldsete inimestega, rõhutab mees siiski, et tähtis on jõu ja erivahendite kasutamist vältida ning lahendada olukord ennekõike sõnadega. Selleks kasutab ta oma empaatiavõimet ja head suhtlemisoskust.

Ja kui olukord nõuab, siis võtab appi ka oma väga valju hääle, mida toetab tema hea füüsiline vorm.

ÕPIB JUHTUMITEST

ACTION KESKLINNA PATRULLIS

Romas alustas tööd patrullis alguses autos kõrvalistujana, kuid hea õppijana kiiresti vajalikud oskused ja teadmised omandades üsna varsti juba ise ekipaažijuhina jätkates. Tuli18, millega Romas sõidab, on G4Si üks kõige suurema töökoormusega patrulle. Eelmisel aastal andis ta politseile üle poolsada korrarikkujat. Kokku on tulnud Romasel tegeleda sadade juhtumitega, kuhu on turvatöötaja appi kutsutud, et korrale kutsuda ja objektilt minema saada agressiivselt käituv isik. Iga nädalavahetus sõidab ta keskmiselt 20 paanikahäirele. Üldjuhul mõnda lõbustusasutusse, kus korrarikkujaks alkoholijoobes mees.

TÕRJUB RÜNDEID

Turvatöös on Romast ähvardatud ja rünnatud nugade ning „roosiks“ löödud pudelitega. Samuti on teda ähvardatud

Romasel on kombeks keerulisemaid juhtumeid alati ka põhjalikult analüüsida nii taktikalises kui psühholoogilises võtmes.

Ta otsib alati lahendusi, kuidas teinekord sellises olukorras veelgi paremini käituda.

See on aidanud tal pingeliste olukordadega kiiresti kohaneda ja need professionaalselt lahendada.

• 22.04.17 pidas pangakontoris kinni isiku, kes tahtis valedokumendiga arvelt raha võtta.

• 15.05.17 pidas kasiinos kinni isiku, kes vehkis garderoobis relvaga, mis hilisemal kontrollimisel osutus siiski mulaažiks. Sündmuskohale sõitnud Romas takistas mehel relvataolist eset uuesti kätte võtmast ja andis mehe üle politseile.

• 28.06.17 avastati Kaarli puiesteelt kahtlane kott, mis oli riputatud kohviku ukselingi külge. Et samal ajal harjutati noorte tantsupeoks, teavitas Romas leiust häirekeskust. Koos turvajuhiga aitas ta päästjatel piirata ohuala ja evakueerida inimesed. Õnneks demineerijad ei leidnud kotist midagi ohtlikku.

• 30.09.17 Bussijaamas istus bussis raskes alkoholijoobes isik, kellel oli kotis raketipüstol. Buss oli Romase kohale jõudes inimestest evakueeritud. Romas astus bussi ja viis koti koos relvaga eemale ja hoolitses politsei saabumiseni selle eest, et joobes mees kedagi ei ohustaks.

• 10.11.17 Romas sai väljakutse Euroopa hotelli, kus klienditeenindajat ähvardas noaga Soome turist. Romas sai mehelt noa käest, pidas ähvardaja kinni ja andis politseile üle.

OHUTUS ENNEKÕIKE

Hoolimata sellest, et patrullis tuleb vastamisi seista vägivaldsete ja tihti ka relvastatud isikutega, väärtustab Romas oma töös ohutust. Enne kiiret „mahajooksmist“ või isiku relvituks tegemist hindab mees alati olukorda ja käitub vastavalt sellele. Samuti peab ta oluliseks tulla alati tööle puhanuna, et säilitada terav meel ja valvsus, mida on vaja raskete olukordade lahendamiseks. Tänu pikaajalisele kogemusele on Romasel hea vaist ning ta oskab hinnata olukorra kriitilisust, et vajadusel abiväge kutsuda.

MÄRKAB HÄDASOLIJAID

Romas on väga tähelepanelik ja märkab Tallinna kesklinna tänavatel ka olukordi, kus keegi võib hädas olla. Näiteks käesoleva aasta 31. märtsil nägi väljakutselt saabunud Romas, kuidas Ida-Tallinna keskhaigla juures ründab agressiivne patsient kolme kiirabitöötajat. Romas tõttas appi ja aitas vaimselt ebastabiilse isiku kontrolli alla saada. Sedasi märgates ja kiiresti ohtlikes olukordades tegutsedes on Romas Tallinnas korda hoides aidanud Eesti turvalisemaks muuta. Aasta alguses tunnustas G4S Eesti Romast hea töö eest aasta turvatöötaja tiitliga.

HOIAB KORDA KA ABIPOLITSEINIKUNA

Lisaks oma põhitööle on Romas Goran tubli abipolitseinik ja kuulub ka Kaitseliidu ridadesse. Abipolitseinik on Romas olnud 11 aastat ja käinud abipolitseinikuna patrullimas keskmiselt 20–25 korda aastas. Seal on ta lisaks turvatöös ettetulevatele baarikaklustele, purjus inimeste turgutamisele ja vargustele reageerimistele puutunud kokku ka perevägivalla juhtumitega. Romas alustas abipolitseinikuna tegutsemist juba 18-aastaselt ning sai sel ajal ka kõigi aegade kõige noorema abipolitseiniku tiitli.

LOEB RAAMATUID JA TEEB FILMIROLLE

Vaba aega sisustab Romas pere, lugemise ja heade filmide seltsis. Eriti meeldib talle lugeda. Tema suured lemmikud on ulmekad, kuid ta loeb huviga ka kriminulle, armastusromaane ja teisi kirjandusžanre. Aeg-ajalt käib mees ka filmivõtetel ja sarjades kõrvalosade rolle täitmas. Näiteks saab teda näha värskes Eesti filmis „Portugal“.

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|15|

TEEME HEAD

Elina Aru seisab

loomade õiguste eest

Valmistades ette õigusalast koolitööd, avastas G4Si peamaja administraator Elina Aru enda jaoks loomakaitse­ organisatsiooni Nähtamatud Loomad. Nüüd aitab ta seal juba ise vabatahtlikuna üritusi korraldada.

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ERAKOGU

E

lina Aru asus eelmisel aastal Tallinna Majanduskoolis õigusassistendiks õppima. Juba sügisel tuli kirjutada üks õigusalane essee, mis viis ta kokku loomakaitseorganisatsiooniga Nähtamatud Loomad.

Elina, kuidas Sa sattusid Nähtamatute Loomade vabatahtlikuks?

Läksin eelmine aasta Majanduskooli õppima ja kodutöö raames pidin kirjutama essee „Kuidas kujunes õigus õiglaseks õiguseks?”. Pidime valima alateema ja mina valisin juhuslikult loomakaitse.

Keskendusin karusnahatööstuse ja puurikanade heaolu analüüsimisele. Nähtamatute Loomade üks kampaaniatest on kanade heaolukampaania ja nõnda ma nad leidsingi ning saatsin avalduse, et vabatahtlikuks hakata. Tänaseks on tänu meie tööle näiteks Rimi ja Maxima teatanud, et loobuvad üleminekuajaga puurikanade munade müügist. Samuti peame läbirääkimisi järgmiste ettevõtetega, et tagada loomadele paremad tingimused.

Mida täpsemalt Sina vabatahtlikuna seal teed?

Nähtamatute Loomade vabatahtlikud on jagatud tiimidesse. Mina tegutsen Tallinna üritustesarja tiimis koordinaatorina.

Me korraldame oma tiimiga igakuiselt ettekandeid, filmiõhtuid, aruteluõhtuid ja teisi põnevaid üritusi. Näiteks mais keskkonnakuu raames tegi meie eestvedamisel Eesti Rahvusraamatukogus ettekande loomatööstuse keskkonnamõjudest ning loomsete toodete ökoloogilisest jalajäljest Maaülikooli põllumajandus- ja keskkon-

|16| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

Elina esinemas Nähtamatute Loomade 1. sünnipäeval.

TEEME HEAD

nainstituudi teadur Silja Kana. Juuni on Nähtamatute Loomade sünnipäevakuu.

Tähistame esimest sünnipäeva mitme üritusega. Sügisel korraldame Eestis esimest korda toidutootmise tuleviku teemalise konverentsi Food Innovation Summit, olete oodatud!

Mida oled vabatahtliku tööst õppinud?

Pean tunnistama, et ei osanud aimata, kui struktureeritud ja läbimõeldud saab üks peamiselt vabatahtlikkuse alusel töötav heategevusorganisatsioon olla.

Meie vabatahtlikud on targad ja motiveeritud inimesed, kes inspireerivad mindki rohkem pingutama. Ajaplaneerimine on Nähtamatutes Loomades väga oluline oskus, et saaksime olla efektiivsed ja aitaksime loomi võimalikult tõhusalt. Meil on kõigil piiratud ressursid – nii aja kui raha mõttes –, aga nende strateegiline kasutamine on aidanud lühikese ajaga juba palju saavutada. Meile on tähtis areng ja sellest lähtuvalt koolitatakse vabatahtlikke järjepidevalt. Tunnen, et vabatahtlikuna tegutsemine sellises pulbitsevas organisatsioonis on ka mulle positiivselt mõjunud.

Kuidas oled ise tarbimisharjumusi muutnud?

Pärast seda, kui hakkasin rohkem uurima, kust liha meie lauale jõuab ja mis on näiteks loomade pidamist reguleerivad seaduseparagrahvid, sain aru, et olen terve elu uskunud müüti ja otsustasin oma tarbimisvalikuid muuta. Söön nüüd samuti kotlette, jäätist, šokolaadikomme, kui soovin, aga need on taimse tooraine baasil valmistatud. Sõnaga, Nähtamatute Loomadega liitudes laienes mu silmaring ka toidu valdkonnas. Olen loomseid tooteid enda menüüs kõvasti vähendanud.

Miks see kõik on Sulle tähtis?

Pean seda teemat tähtsaks, sest meil kõigil on võimalus väikeste sammudega mõjutada kellegi heaolu ja vähendada kannatusi. Kõik inimesed, keda tean, hoolivad loomadest. Seega usun, et me kõik saame omalt poolt väikese panuse anda, et loomadel oleks parem elu. Kutsun üles uurima Taimse Teisipäeva (www. facebook.com/taimneteisipaev) retsepte, et leida omale lemmik, mida aeg-ajalt valmistada, suurendadades nii tervisliku taimse toidu osakaalu menüüs. Ja mis seal salata, kevadsuvel teevad need toidud ka olemise kergeks, nii et soovitan kõigile!

Ma olen ka muidu suur loomade armastaja. Hiljuti võtsin teise kassi juurde.

Elina Aru Ranna Rantšos, kus asub Eesti esimene farmiloomade varjupaik.

Nähtamatud Loomad on looma­

Elina kass Suslik “abistamas” koolitöödeks õppimisel.

Loomade kaitse ja õigusõpingud on tegelikult omavahel ju päris tihedalt seotud? Millised regulatsioonid on tootjatel, millised õigused on kaitsjatel …

Jah, nii on! Esseed kooli jaoks kirjutades viisin end mitmete teemadega kurssi. Ise konkreetse valdkonnaga tegelemine aitab kindlasti teoreetilisi teadmisi paremini omandada ja seadusepügalaid lahti mõtestada.

kaitse­organisatsioon, mis tegeleb peamiselt põllumajandusloomade kaitsega Eestis. Ühenduse eesmärk on vähendada ja ennetada loomade kannatusi tööstusfarmides. Nähtamatud Loomad alustas tegevust 2017. aasta kevadel ning organisatsiooni liikmeteks on vabatahtlikud üle Eesti. Organisatsioon tutvustab tarbijatele ja ettevõtetele võimalusi, kuidas loomasõbralikemaid otsuseid langetada.

Vaata lisaks: www.nähtamatudloomad.ee.

Huvitav teada Nähtamatud Loomad veavad üleeuroopalist kampaaniat, mis kutsub FIFA juhtorganit üles võtma vastutust MM-I eel sihtkohariigis kodutute loomade tapmise eest. Vaata lähemalt: www.nähtamatudloomad.ee/fifa.

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|17|

SPORT

TEKST JA FOTOD: PRIIT VILBA

BALTIC STORMIST

KOHTUNIKUPILGU LÄBI 12. kuni 27. maini toimus Eestis Harjumaal asuvas Kroonu laskepaigas järjekordselt üks maailma suurimaid IPSC käsirelvavõistlusi Baltic Storm 2018, kus oli esindatud ka G4S. Nimelt aitasid võistluse läbiviimisele kohtunikena kaasa G4S Sularaha­ divisjoni töötajad Andrei Guštšin, Igor Kuznetsov, Dmitri Paju ning Priit Vilba.

B

altic Storm on maailmas aasta-aastalt sedavõrd palju populaarsust kogunud, et sel aastal kahjuks 150 soovijat võistlusele ei pääsenudki. Tulemuse said kirja 527 võistlejat 27 riigist üle maailma, kaugeimalt tulid seekord Macau laskurid 23-liikmelise tiimina. Võistluse mastaapidest veel niipalju, et korraga oli töös 20 väiksemat laskepaika ehk inglise keeles bay`d, iga laskur läbis kahe päeva jooksul 40 laskekatset ning laskemoonakulu ühe võistleja kohta oli minimaalselt 700. Kohtunikke oli võistlusel ametis 62.

Kuna osaleda soovijate hulk oli sel aastal tõesti väga suur, lisas korraldaja täiendavalt kaks võistluspäeva, kuhu oli niisamuti kohtunikke vaja. Seepärast ei õnnestunud ajapuudusel meie plaan Igoriga võistlus ise täies mahus läbi teha. Mõned katsed jõudsime siiski treeningu eesmärgil läbida. Siinkohal suur tänu rahaveo osakonna juhatajale Argo Räpile, kes andis omalt poolt suure panuse, et saaksime võistelda! Oma parima, liikuvate märkide katse puhul sain production divisjonis (relvatehase seeriatoodang – toim.) 260 võistleja seas 45. koha. Selles katses oli viis staatilist märku ja kaks liikuvat metallplaati ehk kokku 12 lasku. Mul läks soorituseks aega 14 sekundit. Kokku

õnnestus mul vaid 8 katset läbida ning needki vahepeal ruttu särki vahetades, sest kohtuniku särgis võistelda ei tohi.

Milline meie töö aga kohtunikena oli? Töökoormusest võistlusel annab aimu ehk see, et minu viis päeva tööd kohtunikuna tähendas 13-tunniseid päevi püstijalu ehk 65 tundi – sammudes mõõdetuna 125 000 sammu. Ma täitsin 1000 tulemuslehte, allkirju andsin 2000 ja kirjutasin selle käigus ühe pastapliiatsi täiesti tühjaks, viimasel päeval pidin juba teise kasutusele võtma. See kõik on aga tühiasi võrreldes saadud positiivsete emotsioonidega, mille annavad ülilahedad võistlejad, kellest paljud osalevad Baltic Stormil igal aastal. Seda emotsionaalsem on nendega kohtumine kord aastas. Samuti on töö rahvusvahelisel võistlusel keelepraktikaks hea, sest võistluse ametlik keel on inglise keel.

Ja muidugi on lahe, kui keegi hindab meie tööd ja annab positiivset tagasisidet nagu see: „Priit, ootame väga kõigi teiega kohtumist järgmisel aastal. Sina ja kogu tiim olete vapustavad. Tuleme suurimal heal meelel külla teile ja Baltic Stormile!“ (Priit, I look forward to see you all next Year. You and the whole team behind are so amazing. I love to visit you and Baltic Storm.)

Pühapäeva hommik (24.05) algas sellise lõbusa taanlaste tiimiga. Dennis Martlev tuli juba laupäeva õhtul minu juurde ning teatas, et pühapäeva hommikul on nad minu juures esimestena kohal. Selliste lahedate laskurite pärast ma ikka ja jälle seal osalen.

Priidu tee kohtunikuks 2014. aastal osales Priit esi­ mest korda võistlusel amet­ nikuna. Järgmisel ehk 2015. aastal hindas korraldaja te­ ma teadmisi juba sedavõrd, et oli kohtuniku ametis.

Kohtuniku kursused ja ek­ samid tegi Priit 2016. aasta veebruaris. Priidu mentoriks on olnud Baltic Stormi range master Dmitri Udras, kes on hinnatud kohtunik kogu maailmas. Igapäevaselt hoiab Priit end värskena oma klu­ bi Ervin Shooting Clubis va­ nemkohtunikuna (range officer) tegutsedes. Samas on laskesport vaid üks Priidu harrastusi. Ta mängib mee­ leldi ka discgolfi ja armastab väga rulluisutada.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

SUVEPÄEVAD

Tule G4Si suvepäevadele peipsi äärde!

10.–11. augustil toimuvad Peipsi põhjakaldal puhkekeskuses Suvi (www.peipsi-suvi.ee) G4Si suvepäevad. Suvepäevadele on oodatud kõik AS G4S Eesti kontserni töötajad.

Traditsioonilist programmi, kuhu kuuluvad sport ja meelelahutus, täiendab kõik Peipsi-teemaline, olgu selleks suitsukala või sibul. Meeleolu loob muusikaline kollektiiv Tricky Jay, kelle repertuaaris on nii eesti-, venekui ka ingliskeelseid laule. Kõhtu aitavad täita Maarjamaa parimad grillimeistrid Türi Pritsumehed ja Peipsi kalamehed. Suvepäevade peaesineja oled Sina ehk iga G4Si töötaja!:)

PROGRAMM

Reedel, 10.08 Suvepäevade põhiprogramm toimub reedel ja saab avapaugu divisjonide vahelise esimese võistkondliku mänguga kell 13. Keskpäevani saabutakse puhkekeskusesse, registreerutakse ja majututakse. Kõiki tulijaid ootab tervituseine (supp).

• SEIKLUSRADA • ERINEVAD TÖÖTOAD Grillime ja suitsutame, saunamütsitame, teeme sääsemääret ja virgutame vaimu joogaga.

• SPORTLIKUD JÕUKATSUMUSED TÕSISTELE SPORDISÕPRADELE Võrkpall, jalgpall, rammumees.

• ÕHTUKS VARUKS ÜLLATUSED! Divisjonide etteasted ja palju muud.

Suvepäevadele tuleb külla ka Geenidoonori telk. Juulikuus teeme eelregistreerumise kõigile neile, kes soovivad hakata geenidoonoriks ja anda 6 ml veeniverd. Loe lisaks geenidoonor.ee.

Laupäeval, 11.08 Hommikul pakutakse kõigile suvepäevalistele kosutatavat hommikusööki ning siis seatakse end tagasi koduteele.

Registreerumine Võta ühendust Sulle kõige sobivama kontaktiga, maksa osalustasu 5 eurot ja anna kindlasti teada bussi (ka ööekspressi) ja majutuse soovist. Bussid viivad ja toovad ning väljuvad Tallinnast, Tartust, Pärnust, Narvast, Jõhvist ja Rakverest. Busside väljumised piirkondadest sõltuvad sõitjate arvust. Öösel sõidab Tallinnasse tagasi ka Ööekspress (väljumine sõltub soovijate arvust).

Lõuna piirkond: Vija Raadik vija.raadik@ee.g4s.com 651 1698 Kristina Ljamina kristina.ljamina@ee.g4s.com 651 1641 Ida piirkond: Sveta Veedla sveta.veedla@ee.g4s.com 651 1600 Põhja piirkond: Ene Kloch ene.kloch@ee.g4s.com 651 1555 Sjubhana Salimova sjubhana.salimova@ee.g4s.com 651 1800 Mari-Liis Auntock mari-liis.auntock@ee.g4s.com 651 1900 Andreanne Kallas andreanne.kallas@ee.g4s.com 651 1700 Liina Heinmaa liina.heinmaa@yhisteenused.ee 651 1538 Lisainfo: Eve Soolepp eve.soolepp@ee.g4s.com 5645 6523 Maarja Kikkas maarja.kikkas@ee.g4s.com 651 1786 G4Si suvepäevad on mõeldud G4Si töötajatele, et üksteisega paremini tuttavaks saada ja vahetumas õhkkonnas lahedalt aega veeta.

G4S EESTI AJAKIRI | mai–juuni NR 3 (142)

|19|

VARIA

Nuputa!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si saunalina ja joogipudeli. Saada vastus hiljemalt 31. juulil kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

1 2 3 4 5 6 7

Küsimused 1. Aasta 2017 Eestimaa parim turvatehnik 2. Valvedivisjoni assistent 3. Annab noortele esimese töökogemuse 4. Tuleviku Tegija diplomiga hooldusjuht 5. See suur tiim aitab tagada üritustel turvalisust 6. Üks suviseid suurüritusi, kus tagab turvalisust G4S 7. Selle veekogu ääres alustas G4S Rannavalve ametlikku hooaega kõige esimesena 8. Selle järve ääres toimuvad G4Si suvepäevad 9. G4S Eesti aasta 2017 parim rannavalvur 10. G4Si patrulli turvatöötaja, kes hoiab Tallinna kesklinnas korda 11. Naissoost tehnik Tartust (eesnimi) 12. … ja 7 pöialpoissi 13. G4Sikas, kes seisab hea loomapidamistingimuste eest 14. Türi … (Maarjamaa parimad grillimeistrid)

8 9 10 11

12

13

14 Eelmise ristsõna vastus oli „Käi terviseks!“.

Aitäh kõigile vastajatele! Vihmavarju võitis Andres Piperal ja termoskruusi saab Alina Hohlova.

10.–11.08

Getter Jaani, laulja ja tantsutüdruk

S U V E PÄ E VA D Peipsi põhjakaldal Puhkekeskuses Suvi (www.peipsi-suvi.ee)

SEIKLUSRADA ERINEVAD TÖÖTOAD (grillime ja suitsutame, saunamütsitame, teeme sääsemääret ja virgutame vaimu joogaga) TÕSISTELE SPORDISÕPRADELE TÕSISED SPORTLIKUD JÕUKATSUMUSED (jalgpall, võrkpall, rammumees) ÕHTUKS VARUKS ÜLLATUSED!

ja Peaesine

Y TRICK JAY

Registreerumiseks REGISTREERU: VIJA RAADIK KRISTINA LJAMINA SVETA VEEDLA ENE KLOCH SJUBHANA SALIMOVA MARI-LIIS AUNTOCK ANDREANNE KALLAS LIINA HEINMAA

(Lääne) (Lõuna) (Ida) (Tallinn) (Tallinn) (Tallinn) (Tallinn) (Tallinn)

vija.raadik@ee.g4s.com kristina.ljamina@ee.g4s.com sveta.veedla@ee.g4s.com ene.kloch@ee.g4s.com sjubhana.salimova@ee.g4s.com mari-liis.auntock@ee.g4s.com andreanne.kallas@ee.g4s.com liina.heinmaa@yhisteenused.ee

6511698 6511641 6511600 6511555 6511800 6511900 6511700 6511538

LISAINFO: EVE SOOLEPP MAARJA KIKKAS

eve.soolepp@ee.g4s.com maarja.kikkas@ee.g4s.com

56456523 6511526

võta ühendust Sulle sobivaima kontaktiga, maksa osalustasu 5 eurot ja kindlasti anna teada bussi ja majutuse soovist.

Bussid viivad ja toovad ning väljuvad Tallinnast,Tartust, Pärnust, Narvast, Jõhvist ja Rakverest.

Kogunemine kell 12.00.

NAGU KAKS TILKA VETT!

Jana Gnezdova, digiturundusguru ja tantsutüdruk

Tule G4Si suvepäevadele!

10.–11. augustil Peipsi ääres puhkekeskuses SUVI Suvepäevadel kavas: • Seiklusrada • Erinevad töötoad (saunamütsitamine, sääsemäärde tegemine, jooga) • Sportlikud tegevused (jalgpall, võrkpall, rammumees)

• • • • •

Grillimine ja suitsutamine Divisjonide etteasted Päevajuht Tauri Tallermaa Meeleolu loob Tricky Jay Palju häid kolleege!

Lisainfot leiad: siseveeb.g4s.ee

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor