Sensor märts-aprill 2019

G4S EESTI AJAKIRI

Märts-aprill 2019 | NR 2 (147)

TRIINU SARV

SOLARISE KESKUSE PARIM TEENINDAJA

MILLISELE

KOOLITUSELE MINNA?

VÄRBA

KOOS MEIEGA!

Märka turvateenindajat!

Arko Narits multitalendist lennujulgestaja

GALERII FOTOD: KRISTI KAMENIK, MARIA BUHHAROVA, JAAK NILSON, HELIN LOIK-TOMSON

Suur tänu!

Veebruari keskpaigas tänasime üle Eesti G4Si neid staažikaid töötajaid, kel täitus ümmargune tööjuubel ehk 5, 10, 15, 20 või 25 aastat. Ida piirkonna pikaajalisi töötajaid tänasime Narva kolledžis, Lääne piirkonna töötajaid Pärnus Ammende Villas, Lõuna piirkonna töötajaid Tartus Dorpat konverentsikeskuses ja Põhja piirkonna töötajaid Tallinnas Mustpeade majas. Seekord tekitas tänuõhtul elevust iga töötaja kohta tema tööle tuleku päeva kohta leitud põnev fakt. Pärast kingituste üleandmist esinesid rahvatantsurühmad ning pakuti torti.

Vaata lisaks: siseveeb.g4s.ee

Priit Sarapuu tervitab staažikaid töötajaid.

Aitäh, Janno Rahu!

Auriika Hannus - 5

Meelis Pikkpõld – 15

Eero Simson – 20

Ervin Võip.

Meeleolu aitasid luua rahvatantsurühmad.

Eve Sillaste

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

SISUKORD 2 GALERII. Suur tänu, staažikad!

3 JUHTKIRI. Jaan Nappus 4 UUDISED. Selle kevade ja suve olulisemad ettevõtmised. Tubli töö

6 TURVATEENINDAJA. Triinu Sarv – mida pähe võtab, selle ära teeb!

9 VÄRBAMINE. Näitame turvatööd uues valguses

10 MÄRKA TURVATEENINDAJAT. Hea teeninduse kuu parimad töötajad

12 TEHNILINE TUGI. Tublimad turvateenindajad soovitusindeksi põhjal

13 SOOVITUSINDEKS. Mis paneb kliente tagasisidet andma?

14 PERSOON. Arko Narits räägib, kuidas käib kokku lennujulgestus ja klaverimäng

17 LENNUNDUSJULGESTUS. Täiendame lennundusjulgestajate ridu

18 KOOLITUS. Koolituse soovitusi ja koolituskalender

20 VARIA. Piltmõistatus, 2 tilka vett.

Tule tööle lennundusjulgestajaks!

Kliendid on tähtsad, aga …

S

eekordne Sensor on pühendatud kliendihaldusele ja inimeste värbamisele. Kliendid ja töötajad on iga äri kõige olulisemad alustalad. Ja nagu kriitiliste asjade puhul ikka, on neid raske leida ja hoida, aga kerge kaotada. Kui nad on olemas, on „normaalne“, aga kui ei ole … Nende tõelist väärtust tajud puudumisel.

Lisaks on need kaks väga tugevasti teineteist mõjutavat huvigruppi, kelle omavaheline vaatenurk sõltub tihti majanduse ja tööjõuturu olukorrast.

Kui tööjõudu saab valida, peetakse klienti vaieldamatult tähtsaimaks, kui tööjõuturul läheb kitsaks, kiputakse seda dogmat kahtluse alla seadma.

Ja meil Eestis on hetkel töötajate leidmise keerukuse tõttu see teine variant. Klient on kuningas! Klient maksab meile palka! Klient on kuningas, kui ta kuninglikult käitub!? Tähtsaim, kui iga klienti hoida, on hoida oma töötajaid, sest nemad oma pühendumuse ja professionaalsusega on ettevõtte mootor ja energiaallikas. Kui sel teemal internetiavarustes ringi tuhnida, siis tundub olevat lõputu ring – nagu muna ja kana dilemma, mis kipub minema põhimõtteliseks vaidluseks, et kummal on õigus.

Lõppkokkuvõttes on see tegelikult täiesti tähtsusetu, sest loeb tulemus.

Nii töötajad kui ka kliendid on mõlemad inimesed, keda on piiratud ressurss, ja mis kõige olulisem – üks ei toimi ilma teiseta. Nad on omavahel tihedalt seotud. Üks mulle enim sümpatiseeriv seisukoht (autorit kahjuks ei mäleta) küsimuses, kas tähtsamad on töötajad või kliendid, kõlab umbes nii: „Töötajad on tähtsamad, sest kliendid tulevad ja lähevad, aga töötajatest sõltub selle ulatus! Kohtle oma töötajaid hästi, investeeri nende oskustesse, levita ja tunnusta kliendikeskset käitumist ning sa ei pea enam kunagi sellele küsimusele vastama.“ Iga inimese vajadus on olla kasulik. Meiegi ei töötaks teenindusäris, kui meil seda vajadust ei oleks. Loome ja pakume klientidele vajalikke teenuseid nii, et nad on meiega koos edukad ja emotsionaalselt seotud.

Järjepidevus, austus, väärtushinnangud ja usaldusväärsus – see on meie klientide lojaalsusprogramm! Oleme positiivsed ja avatud nii üksteise kui klientide vastu. Märkame üksteist ja tunnustame!

JAAN NAPPUS müügi- ja klienditeenindusdivisjoni direktor

SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Irene Metsis Dagmar Pedaja Jaan Nappus Indrek Sarjas Eerika Õun Anu Stamberg

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Arko Narits Foto: G4S

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|3|

UUDISED

G4Si töömalev tuleb taas Selgi suvel anname noortele vanuses 13 kuni 16 aastat saada üks oma esimesi töökogemusi noortemalevas. G4Si töömalevasse kandideerimiseks tuleb täita tosinkonna küsimusega ankeet. Ankeetide põhjal komplekteerimine kaks vahetust, millest üks kestab 25.06–14.07 ning teine 15.07–4.08. Malevanoored on graafiku järgi igapäevaselt abis G4Si rannavalvuritel Pirita ja Stroomi rannas, lisaks abistame iganädalaselt Toidupanka ja korra kummagi vahetuse ajal Uuskasutuskeskust. Malevatööle pääsemise eelduseks on väljaõppe läbimine. See hõlmab endast karjääri- ja tööõiguse alast koolitust, praktilist väljaõpet rannas ning ujumisoskuste lihvimist.

Malevasse kandideerimise ankeedi leiad siit: goo.gl/eVRc68

Käi terviseks, 29.04–26.05 Juba kolmandat kevadet pühime spordijalanõudelt tolmu ning asume üksteise võidu sammuma. G4Si sammumiskuu kestab 4 nädalat. Samme loeme 3-liikmelistes tiimides, mis tuleb enne võistlust registreerida, kirjutades kysimused@ee.g4s.com. Sammuda võib koos või eraldi, oluline on tiimitöö!

Et G4Si üheks põhiväärtuseks on ausus, siis sammude lugemist me kellegagi kaasa kontrollima ei tule, ehkki võime aeg-ajalt täpsustavaid küsimusi esitada. Samme võib lugeda mistahes vahendiga – telefoniga, spordikellaga või sammulugejaga. Selleks, et võistlusse põnevust juurde tuua, arvestame tänavusel võistlusel AINULT ja AINULT SAMME: jooksmine, kõndimine, tantsimine, hüplemine … Seega, jalgpalli mängides, ketast lennutades ja sulgpalli harrastades tuleb kokku lugeda sammud, mitte treeningu aeg. Sammumisekuu auhinnaks on rohkem energiat ja parem enesetunne, lisaks üllatusauhinnad tublimatele.

G4Si perepäev toimub 9. augustil Rakvere linnuses Kraamime kontori puhtaks Sel kevadel vaatame rohkem sissepoole ja kraamime Teeme Ära talgupäevast innustatult reedel, 9. mail kontoris sees. Kraamimise aktsiooniga saavad ühineda kõik meie esindused, kes soovivad toa särama lüüa. Kraamimise päevaks ettevalmistumiseks jagame sisekanalites hüva nõu, mida ja kuidas ära visata ja sorteerida. Peamajas kogume elektroonsed, ohtlikud ja paberjäätmed eraldi, lisaks kogume kokku heas korras esemed (raamatud, meened jne), mis võiksid uue omaniku käes uue elu saada. Selleks teeme koostööd Uuskasutuskeskusega.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

Üle viie aasta oleme teinud suvepäevi vaid töötajatele. Oleme kõvasti sportinud Valgamaal Käärikul, oleme tšillinud-grillinud Raplamaal Toosikannus, oleme juubeldanud Pärnumaal Lepaninas ning sulistanud Peipsi ääres.

Oleme varasemalt saanud palju tagasisidet, et töötajad sooviksid sellisest üritusest osa võtta koos perega. Sel suvel teemegi G4Si suvise ühisürituse uues formaadis. Ootame Sind reedel, 9. augustil G4Si perepäevale Rakvere linnusesse, et minna ajas tagasi. Perepäev algab hommikupoolikul (ajakava veel täpsustub) ja kestab umbes kuueni. Kohale ja koju tagasi saad G4Si bussiga.

Päeva juhib Tauri Tallermaa. Perepäevale saad kaasa võtta oma pereliikmed, kuid võid tulla ka üksi või kolleegidega.

Põnevaid ajaloohõngulisi tegevusi jagub kõigile. Päevakava on veel kokkupanemisel, kuid üks mis selge, kindlasti õpid paremini tundma Eesti üht paremini hoitud linnust ja saad osa linnuses pakutavatest tegevustest. Pane endale kuupäev juba täna kirja, et saaksid graafiku sobima sättida nii tööl kui oma pere jaoks. Perepäevale registreerimise avame mai lõpus või juuni alguses.

UUDISED

Võta aprillis osa G4Si rahulolu-uuringust!

G4S EESTI AJAKIRI Märts-aprill 2019 | NR 2

(147)

TRIINU SARV Aprillis on taas tulemas G4Si töötajate rahulolu-uuring, mida viime läbi iga kahe aasta järel. Rahulolu-uuringust MILLISELE osa võttes saad meile teada anda, millega oled etteVÄRBA võttes rahul ja mis teeb muret. Uuring on anonüümne.

Täpsem uuringu on veel selgumas.

Uuringut viib sõltumatu osapoolena läbi Tripod, kes teeb kokkuvõtted vaid ametikohtade või suuremate osakondade järgi üldistades. Küsimustikku saab täita Märka turvateenindajat! nii elektroonselt, mobiilselt kui ka paberkandjal. Ärgitame Sind kindlasti avaldama oma arvamust, et muret Arko Narits tekitavad küsimused jõuaksid meieni ja leiaksid lahenmultitalendist duse. Paljud muudatused ettevõttes on alguse saanud lennundusjulgesta just tänu tagasisidele rahulolu-uuringust. Ootame Sija nu tagasisidet ka selle kohta, millega oled rahul. Nii teame, milliste tegevustega jätkata.

Küsime töötajate arvamust üle aasta ja uuringule järgneval ajal panustame väga palju sellesse, et töötingimused ja -keskkond toetaks igapäevatöö te2018 AASTA DURIST gemist. Mõned juba eelmises uuringus üles kerkinud AASIAN UG NG VI teemad on jätkuvalt aktuaalsed ja nendega tegeleme 2019 AL ST G4S AA edasi, näiteks juhtimiskompetentside arendamisega OOP! HOROSK ettevõttes ja koostöö parandamisega erinevate üksuste vahel. Hästi palju on tagasiside mõjutanud ka meie koolitusi ja nii on täna koolituskava veelgi praktilisem. ni Jevgelo Oleme viimas esmatasandi koolitusi e-keskkonda, et v Soko a saaks paindlikumalt oma aega plaanida, samas praktilised koolitused on ettevõtteüleselt kättesaadavad kõigile, näii silmag detektriivvatöötaja teks enesekaitsetreeningud. tu Täpsemat infot rahulolu-uuringu kohta jagame G4Si sisekanalites, uudiskirjas ja siseveebis. Jälgi meie sisekanaleid!

SOLARISE KESK USE PARIM TEENINDA JA

KOOLITUSELE MINN

A?

KOOS MEIEGA!

2019 veebruar Jaanuar-

| NR 1

(146)

KIRI TI AJA G4S EES

VINGEIM

AD TEOD

ULT NTEERIT ARGUME – ÄRGID JA EESM ED ES INIM

TUBLI TÖÖ!

Turvatöötaja Viivi Trei leidis märtsis Tartu turult rahakoti. Rahakoti vahel olnud numbritele helistades sai ta teada vanaproua aadressi ja viis talle rahakoti koju kätte. Selline teguviis läks ka proua lapselapsele südamesse ja ta tänas sellega seoses Viivit “Märka turvateenindajat!” kampaanias tagasisidet andes.

Tänu turvatöötajate Maie Paju ja Olga Kulešova heale tööle peeti märtsi alguses Tallinnas ühes kaubanduskeskuses kinni alaealine kõlarite sarivaras. Kõlarite puudumise avastas keskuse rentnik inventuuri tehes.

Pärast paar päeva eeltöö tegemist saadigi noormees kätte. Selgi päeval püüdis ta keskusest lahkuda, kallis kõlar põues. Koos varasemate käikudega oli kauplusele tehtud kahju umbes 3000 eurot. Noormees anti üle politseile.

Patrulli turvatöötajad Margit Pihlamets ja Kevin Kaskla märkasid 15. märtsi hilisõhtul kahtlase sõidustiiliga autot Keilas. Turvatöötajad teavitasid politseid, kes auto ka kinni pidas.

Autos viibis neli alaealist noorukit, üks neist roolis. Vaid mõned tunnid hiljem, 16. märtsi varahommikul märkasid turvatöötajad kohalikust ööklubist autoga lahkumas alkoholijoobes seltskonda. Ka sellest autost teavitati kohe politseid, kes kõrvaldas juhi liiklusest. Selgus, et kinnipeetul puudus juhtimisõigus, lisaks leiti autost kaks tulirelva ja nukirauad.

Võta osa G4Si üritustest!

Toome Sinuni valiku lähiajal toimuvatest vähem või rohkem sportlikest üritustest.

Valmistume rannahooajaks Eelmisel aastal tuli suvi ootamatult, randa meelitav ilm rõõmustas inimesi juba maikuus. Hoiame pöialt, et selgi suvel oleks põhjust Eesti suurematesse randadesse suvitama minna. Selleks, et rannad oleksid turvalised, on suuremas osas meie randades suvitajate ohutust tagamas G4S Rannavalve. Juba märtsis oleme täiendanud vetelpäästjate ridu ning aprilli lõpus algab tihe koolitusprogramm. Lähtudes juba kehtivatest lepingutest on G4S hiljemalt 1. juunist väljas Tallinna randades (Pirita, Stroomi, Kakumäe, Pikakari, Harku järv) ja Tartus Emajõe kallastel (Emajõgi, Anne kanal), samuti aitame suplejate ohutust tagada Võru järvede ääres ja Põlva järve ääres.

Sügisel lõppes meil leping Viljandiga, kus oldi meie tööga väga rahul – lähiajal ootab sõlmimist leping järgmiseks 3 aastaks. Samuti on oodata uusi hankeid Pärnu ja Haapsalu randades teenuse osutamise osas. Head valmistumist!

12.04 G4Si I kvartali ja „Märka turvateenindajat!“ parimate töötajate tänuüritus 12.04 G4Sikad aitavad Rocca al Mare Prismas Toidupangal toitu koguda 13.04 G4Si bowlingu võistlus Al Mare Bowlingus 29.04-26.05G4Si sammumiskuu (3-liikmeliste tiimidega) 09.05 Teeme Ära! ehk kraamime G4Si kontori puhtaks 10.05 G4Si tervisematk

Hoia uudistel silm peal siseveeb.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|5|

PERSOON

Triinu Sarv:

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ERAKOGU, ESME KASSAK, MAREK METSLAID

„TAHTSIN JUST SOLARISE KESKUSES TÖÖTADA.“

Ta on gümnasistina jõudnud Baltimaade noorte vibulaskjate seas juuniorite esikolmikusse. Sel kevadel valiti ta üheks parimaks Solarise keskuse teenindajaks.

Tagasisidet rahulolevatelt klientidelt on tema kohta toonud ka „Märka turvateenindajat!“ kampaania. Turvatööd tehes on ta kaotanud 50 kg. Millest alustame?

PARIM TEENINDAJA

Veebruaris toimus Solarise keskuse aasta parimate töötajate üritus, kus G4Si turvatiim kuulutati aasta abimeheks. Meie suureks üllatuseks valiti meie töötaja ka üheks aasta parimaks teenindajaks. Triinu Sarv oli üks 11 kogu keskuse teenindajast, kes auväärt tunnustuse pälvis. Valijateks olid keskuse enda töötajad.

Tunnustuse üleandmisel oli Triinu korraks ära ja sestap arvas esiti, et kolleegid teevad nalja talle sellest rääkides. „Me oleme natuke teises rollis kui need, kes otseselt kliendiga kokku puutuvad – pakuvad kindlat teenust või toodet. Meie ülesanne on kohal olla ja turvalisust tagada,“ ütleb ta. Teisalt, tähelepanelik ja kiirelt reageeriv turvatiim aitab sõbraliku oleku ja viisakusega kindlasti kaasa kes-

kuse mainele tervikuna. Turvatöötaja on keskuse külastaja jaoks sageli ka lähim infopunkt, kes oskab pea kõigile küsimustele vastata. „Kõige parem küsimus on olnud, et kus apteek asub. Vastasin siis, et vaadake üles silti. Inimene ise ka naeris.“

KINDLA EESMÄRGIGA TURVATÖÖLE

Kuidas aga Triinu turvatööle üldse sattus? Triinu esimene päev G4Sis oli 1. oktoobril 2017. „Tulin teadlikult G4Si ja sooviga töötada just Solarise keskuses. Tahtsin liikuva töö peale saada.

Alguses sattusin toidupoodi ja siis tuli ise liikumisringe juurde teha, aga nüüd teen just seda tööd, mida soovisin,“ räägib ta.

Iga vahetus sammub Triinu umbes 25 000 kuni 30 000 sammu. Lisaks liitus ta G4Si tulles spordiklubiga, võttes treeninguid alustades personaaltreeneri. „Pole mõtet üksi jõusaali end lõhkuma minna. Tasub kuulda võtta kogenud inimese nõu,“ soovitab Triinu ka teistele algajatele. Selliselt, pidevalt end liikumises hoides, vaadates üle oma toitumiskava (suhkur ja nisu välja) ning tehes jõudu spordisaalis, on Triinu pooleteise aastaga

Vaadet Solarise keskuse katuselt naudib fotograafi silmaga Triinu väga. Tööalaselt satub sinna siiski harva.

|6| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

PERSOON

Daniel Golikov ja Triinu Sarv Solarise keskuses.

selg sirgeks.“ Koolinoori käib keskuses palju, kuid üldiselt käituvad nad hästi, samas on ka üksikud tuttavad näod, kelle puhul ei tohi valvsust kaotada.

ÄGEDAD KOLLEEGID

Tegelikult ei tohi valvsust üldse kaotada.

Triinu räägib, et isegi kui mõni päev võib tunduda hästi igav ja rahulik, siis ette ei saa midagi ennustada. Kas või see päev, mil Solarise keskusesse sattus sünnitaja.

See oli muidu täiesti rahulikult kulgenud päev. Ja õnneks lõppes ka uuele ilmakodanikule kõik väga hästi. „Kunagi ei tea, milline päev ees seisab. Kõigeks tuleb valmis olla!“ Lisaks huvitavale tööle hoiavad Triinut turvatööd Solarise keskuses tegemas ka sealsed inimesed ja töökeskkond laiemalt. „Mul pole kordagi olnud sellist tunnet, et ei tahaks hommikul tööle tulla. Kui poed avatakse ja kliente veel vähe, siis kõik tervitavad ja naeratavad,“ jutustab ta. „Ka meie oma tiim on väga tore ja kokkuhoidev. Ka nalja saab. Nagu Kaitseliidus öeldi, nalja võib teha, aga töö peab tehtud olema!“

Triinu foto musträstast.

kaotanud 50 kilo ning vormipükse vahetanud kümme korda (!).

JUBA LAPSEPÕLVES HUVI KORRAKAITSE VASTU

Mis siis nüüd edasi, kui soovitud tulemus käes? „Lõpuni rahul ei saa kunagi olla,“ muigab Triinu. Samas tõdeb ta, et enesetunne on palju parem ja seeläbi ka enesekindlus kasvanud. Valdkond pakub talle aga huvi. „Seitsmeaastaselt ütlesin ma, et lähen sõjaväkke või politseisse!“ avaldab Triinu. Selline mõte tuli talle pähe ilmselt sellepärast, et nägi 90ndatel oma silmaga auto aknast tanke mööduvat. Sestap ei maksa imestada, et noorena kuulus ta Kodutütardesse, hiljem Naiskodukaitsesse ja Kaitseliitu. „Enne G4Si tulekut töötasin valvuri ja vahetusevanemana Kaitseliidu Valvekompaniis. Mõned mu sõbrad töötasid turvafirmas, aga ma ei olnud kindel, kuidas mina hakkama saaksin.“ Oma töötamise ajal on Triinu saanud kantseldada nii noortepunte kui ka olla läheduses, kui sünnitanule kiirabi oli vaja kohale juhatada. Igav kohe kindlasti pole. „Kõige keerukam on, kui probleemi lahendades sekkuvad kõrvalised isikud, kes tegelikult kogu asja ei tea.“

Seevastu ümberkaudsete koolide kasvandikud kuulavad päris kenasti turvatöötajate sõna. „Vorm mõjub noortele hästi. Nad võivad omavahel lollitada, aga kui turvatöötaja juba läheneb, siis läheb

Üks noormees lõi rusikaga seina augu, kui tema sõber peeti kinni.

Lõpuks pidime tal endal käed raudu panema, et ta olukorda hullemaks ei teeks.“

VABAL AJAL LOODUSFOTOGRAAF

Aga kui jääb seljataha mõni sündmusterohkem päev? Kuidas Triinu pärast seda oma akusid laeb? „Mul ei ole kombeks tööd koju kaasa võtta,“ märgib Triinu. „Vahel harva jääb mõni sündmus painama. Siis kuulan muusikat, aga üldiselt elurütm ise aitab.“ Kodus võtavad tähelepanu lapsed, sügisel kooli minev tütar ja teismeline poeg. Poisil on järjest enam oma tegemisi, samas kui tütar tuleb meelsasti kaasa, kui ema tahab oma kätt pildistamises harjutada, kas või modelliks olemisega.

MUSKEL KULUB MARJAKS

Kas enda pidev vormis hoidmine on töös ka vajalikuks osutunud? Või saab sõnadega kõik selgeks tehtud? Triinu tõdeb, et ennekõike saab asjad viisakalt selgeks räägitud, ent kui vastas on suurem punt või alkoholi tarvitanud isik, tuleb kõigeks valmis olla. „Siis on hästi oluline omavaheline tiimitöö, sest sellised inimesed võivad olla ettearvamatud. Üks noormees lõi rusikaga seina augu, kui tema sõber peeti kinni. Lõpuks pidime tal endal käed raudu panema, et ta olukorda hullemaks ei teeks.“

Triinu koos kolleegidega Solarise aasta parimate töötajate galal.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|7|

PERSOON

Klient arvab Kristin Lepkson, Solaris Keskuse turundusjuht „Parimate teenindajate väljaselgitamisel sai Triinu erinevate rentnike käest tohutult kiidusõnu. Ta on ise nii habras naisterahvas, aga probleemideta haarab endast kaks korda suuremal mehel turjast kinni ning talutab ta turvaruumi (kui on põhjust). Maja peal on Triinu alati heatujuline ja viisakas. Kui vaja, tõttab appi ka sünnitajale :) Kokkuvõtvalt võin Triinu kohta öelda, et ta panustab rohkem, kui ta tööjuhend ette näeb.“ Hanna Jairus, Piletilevi klienditeenindaja „Triinut märkasin ma kohe, kui Solarise Keskusesse tööle asusin.

Tõenäoliselt esmalt lihtsalt seetõttu, et tegemist oli toreda naisterahvaga.

Töötades Solarises sai üsna kiiresti selgeks, et tegemist on äärmiselt professionaalse turvatöötajaga. Tema kiire ning loomulik reageerimine on tänuväärne. Üleüldiselt on ka Solarise keskuse turvatöötajad kõrgel tasemel ning igapäevaselt tööl olla väga turvaline. Lisaks turvalisusele on nad abiks igapäevaste lihtsate ülesannetega, nagu seda on klientide juhatamine ning juhendamine. Solarise keskuse turvatöötajatel on hea suhtlemisoskus ning nad on äärmiselt abivalmid.“

„Pildistamise huvi on mul alati olnud, kuid tegelema hakkasin sellega juhuslikult. Üks sõber kinkis mulle oma vana kaamera ja niimoodi sõprade juhendamisel ning ise õppides hakkasingi pildistama. Kui ilm.ee lehel võitis minu tehtud foto musträstast sügisesel pihlapuul, oli mu üllatus suur, aga see innustas,“ avaldab Triinu. Loodus on teda alati tõmmanud ja see on ka hea viis end muust maailmast korraks välja lülitada.

AVASTAB JA ÕPIB

„Kaamerasilm õpetab looduse kohta palju rohkem,“ jutustab ta. „Näeb paljut, mida palja silmaga ei püüa. Helkpilved, virmalised ... Samuti olen lindude-loomade-taimede kohta juurde õppinud, et ikka teaks, kes täpselt pildile sai.“ Mis aga teeb pildi heaks? „Emotsioon,“ on Triinu täiesti kindel. „Pilt võib olla tehniliselt natuke mürane, aga ta peab kõnetama.“ Lisaks omal käel fotografeerimise õppimisele liitus Triinu sügisel G4Si „Tuleviku tegija“ programmiga. Kas see võiks ta tulevikus karjääriredelil ka vastutusrikkamale tööle viia, on veel vara rääkida,

|8| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

Tallinna Maraton ehk jooksupidu kuulub kindlalt Triinu plaanidesse.

ent silmaringi on juba avardanud. „Need koolitused panevad enda tööd vaatama teise pilguga. Ei ole enam silmaklapid peas. Aitavad raamist välja näha,“ räägib ta. Samuti on ta saanud G4Sikate seast juurde uusi sõpru-tuttavaid, kellega on veel aasta jagu koolitusi ees. „Kindlasti on „Tuleviku tegija“ koolitused juba praegu mulle julgust ja enesekindlust juurde andnud.“

SPORDIB TÖÖL JA PUHKEAJAL Nii kui Triinul on puhkepäev, võib teda üsna kindlalt leida jõusaalist. Tööajal saab ta piisava koormuse pidevast liikumisest ning aeroobne treening on sellega tehtud. Kevadel paneb ta kindlapeale veel ka rulluisud alla. Tegelikult ei saabunud selline sportlikkus Triinu ellu üleöö. Tõsi, G4Si tulles oli tal tõsine plaan oma kaal tagasi kontrolli alla saada, ent sportlik oli ta juba kooliajal – ta käis kergejõustiTriinu G4Si suvepäevadel rammu katsumas.

kutrennis. Kui küsin, mis on siis ka tema lemmikala, kuulen üllatuseks, et vasaraheide! „Olen Järvakandist pärit ning käin kaks korda aastas seal võistlemas heitealadel, sügiseti on mitmevõistlus ja kevadel heidete päev, millest lemmikala on vasaraheide. 1. mai on juba kindlalt kalendris kirjas! Kedagi teist naistest seal võistlemas viimati pole olnud, seega võistlen iseendaga – vaatan, millises vormis võrreldes varasemaga olen, ja kas saan suudan sama tulemust teha,“ räägib Triinu. Aga veel on Triinu olnud tubli vibulaskja. „Arvatakse, et vibulaskmiseks on kõvasti jõudu vaja, tegelikult on kõige rohkem mõistust tarvis. Jõudu on natuke vaja, et vibu kindlalt käes püsiks, aga eelkõige on täpsus oluline.“ Gümnaasiumi ajal tuli Triinu Baltimaade sisemeistrivõistlustel vibulaskmises juuniorite kolmandaks.

VÄRBAMINE

Valgusmõõkadega G4SIKAD KUTSUVAD TÖÖLE Märtsi keskpaigast võib sotsiaalmeedia kanalites märgata valgusmõõkadega mehi ja naisi, kes kutsuvad G4Si tiimiga liituma. Enne tuleb läbi teha väike isiksuse test, et ikka aru saada, kas inimene sobib turvatööd tegema. Kampaania on huvi äratanud ja hästi vastu võetud.

V

ärbamis- ja personalijuht Indrek Sarjas rääkis, et kampaania eesmärk on kõnetada noori ja äratada neis huvi turvatöö vastu. „Samas tahtsime välja tuua sõnumi, et turvatöös ei ole oluline niivõrd füüsiline, vaid vaimne jõud. Reklaam on inimestele silma hakanud ning testi on aktiivselt täidetud,“ selgitas ta. Reklaamid jooksevad Facebookis ja Instagramis. Test lisab ühelt poolt mängulisust sihtgrupi jaoks, teisalt mõjutab turvatöö mainet laiemalt, tuues välja olulisemad märksõnad ses ametis.

Kuna värbamises tuleb olla muutunud tööturu tingimustes üha nutikam, siis juba mõnda aega on G4S taolisi kampaaniaid tehes kaasanud erinevaid agentuure. Valgusmõõkadega kampaania sündis koostöös sotsiaalmeedia agentuuriga

Level Up. „Ma enam täpselt ei mäletagi, kuidas me valgusmõõkadeni oma arutelu käigus jõudsime, aga järsku pani see kõigil silmad särama," rääkis Indrek.

Sõltumata ideest oleme juba aastaid olnud seda meelt, et värbamise sõnumi võiks potentsiaalsete uute töötajateni viia meie enda töötajad. Nii ka sel korral. Mõõgaga näeme vehkimas häirejuhtimise spetsialisti Viktoria Tšernõhhi, turvatöötajaid Kalmer Liivmaad ja Silver Jaansonit ning „olude sunnil“ ka Indrekut ennast. „Ühelt poolt ei soovi me pildipanga pilte kasutades sattuda olukorda, kus sama naeratav nägu reklaamib mõnd teist firmat, teisalt annavad oma töötajad alati usutavust juurde. Mul on väga hea meel, et meie töötajate hulgas on nii palju julgeid ja hakkajaid inimesi, kes olid valmis neis reklaamides kaasa lööma. Aitäh!“

Hea teada!

• Kui soovitad G4Si tööle turvatöötaja, tehniku või häirejuhtimise spetsialisti, on võimalik G4Si töötajana teenida värbamispreemiat 130 eurot (bruto), mis makstakse välja kahes osas. Lisaks loosime iga pool aasta välja mõne „magusa“ värbamisauhinna. Juuli alguses loositakse välja näiteks iPhone. Loe lisaks: siseveeb.g4s.ee!

• G4Si töökohtade kohta saab kõige asjakohasemat infot meie värbamiskeskusest tel 651 1787 või 13322. Võib ka kirjutada personal@ee.g4s.com või tulla ise kohale Paldiski mnt 80, I korrus. Värbamiskeskuse uksed on avatud kell 9.00–17.00.

Siseveebis uuendame tööpakkumiste tabelit iga kahe nädala järel.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|9|

MÄRKA TURVATEENINDAJAT

VABANDUST, AGA MA OLEN SUNNITUD TEIL KÄED SELJA TAHA VÄÄNAMA! LOHUTAGE END SELLEGA, ET POLITSEID EI PEA TE ÜKSINDA OOTAMA.

Sel kevadel korraldasime juba viiendat korda kampaania “Märka turvateenindajat!”.

Tuttav kampaania võeti seekord eriti soojalt vastu ning tagasisidet jagati aktiivselt. Rõõmu teeb, et kommentaarid on muutunud aina sisukamaks, tõstes esile meie kõige tublimad töötajad.

TEKST: ESME KASSAK

Kõik turvatöötajad ANDRES VARUSTIN

VÄÄRIVAD KIITUST

„M

ärka turvateenindajat!“ kampaania annab võimaluse saada tagasisidet mitte üksnes tellijalt, vaid ka kliendi töötajatelt, klientidelt ja partneritelt, kellega meie töötaja igapäevaselt tihedalt kokku puutub. Samuti on see hea võimalus paista silma ka neil töötajail, kes objekti eripäradest lähtuvalt ei tegele pidevalt korrarikkujate kinninabimisega.

Nagu üks võrukas meile kirjutas: „Ega see kerge amet ole. Kõik turvatöötajad väärivad kiitust.“ Kampaania alguses saime siiski ka natuke skeptilisemat tagasisidet, et kas turvatöötaja saab teenindaja olla. Muidugi on esmatähtis tagada turvalisus, ent igas olukorras tuleb viisakaks jääda ja täita oma tööülesandeid korrektselt. Näiteks kommentaar Pärnu Keskuse objektivanema Ingrid Jürimäe kohta: „Kui vaja, on Ingrid kuri, ja kui vaja, sõbralik. Oleneb olukorrast, aga kogu aeg on kõik tasakaalus, nagu olema peab.“ Toome teieni kõige ägedamad kommentaarid.

|10| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

ANDRE AAV, Pärnu Keskus Andre kohta kirjutatud tagasiside on alati pikk ja põhjalik, sest tema abivalmidus ja tubli töö läheb inimestele südame põhjani

Andre Aav.

“Märka turvateenindajat!”

Kampaania parimad kuulutatakse välja 12. aprillil Rahvusooper Estonia Valges saalis.

korda. Andrel on kõigi jaoks silmi ning ta abistab alati, kui saab. Ta on aidanud kino lõppedes lonkava meesterahva liftile, juhatanud teed teisest linnast tulnud külalistele ning aidanud hilistel tulijatel paki kätte saada keskuses olevast pakiautomaadist. Ükskord aga unustati keskuse toidupoodi sülearvuti – ka selle aitas Andre toimetada omanikuni. Sellest kõigest kirjutati meile märtsikuus. „Olin Pärnu Keskuses ostlemas. Seal olid üsna lärmakad noored, kes ei osanud olla ilusti. Mõtlesin juba, et lähen ise ja ütlen neile midagi, aga siis tuli turvatöötaja. Ta pikka juttu ei teinud nendega ja tundus olevat väga konkreetne. Seal oli vist kaks punti noori.

Kui ta ühed välja saatis majast, siis hakkasid need teised lollitama, ja ikka väga ruttu oli seesamune turva tagasi ja saatis need noored samuti välja. Kohe oli palju parem šopata, kui ei kisata looma moodi. Turvatöötajalt ikka väga kiire ja professionaalne töö. Tubli poiss. Jätkaku samas vaimus!“

MÄRKA TURVATEENINDAJAT välja läinud). Ta otsustas, et läheb küsib üle, ja selgus, et oligi vale leht väljastatud kontorist. Tänu sellele saadi kiiresti koorem ringi vahetatud ja läks õige kaup välja.”

JÜRI KALJU, Tallinna Lennujaam

Lee Sarap.

LEE SARAP ja AARE ALLINGU, ABB ABB tiimi silmapaistvaimateks töötajateks Lee ja Aare, niisamuti saime toredat tagasisidet Signe Jaupi töö kohta. Kõik kommentaarid toovad välja meie töötajate sõbralikkust ja abivalmidust. Aitäh ja jätkake samas vaimus! „Siia tööle asudes sain nii säravad sõbrad endale. Tööle tulemine on nendega palju meelepärasemaks muutunud. Oskavad alati ka halva tuju suurepäraseks muuta! Parimad!“ „Aare ja Lee võtavad igal hommikul rõõmsalt ja abivalmilt vastu – hoolimata sellest, kui tusane sa ise oled. Murede korral aitavad nad asjatundlikult ja kannatlikult. Inimlikkus ja hoolivus on neid hästi iseloomustavad sõnad. Selle 6-aastase kogemuse jooksul on nad olnud parimad turvateenindajad siin tehases.“ „Majja sisenedes rõõmsalt tervitamas, majast lahkudes midagi ilusat soovides.

Kui vaja abi, siis alati aitavad, pakuvad lahendusi. Suurepärane meeskond ja usaldusväärsed kolleegid.“

Jüri on see mees, kes loob korda lennujaama parklas ja rivistab taksod üles nii, nagu ette nähtud. Kui kõik lennud saabuvad, eriti öösiti, siis on tööd palju, et reisist väsinud inimesed ruttu taksoga kodu poole saaksid asuda. Teha kõiki sellistel hetkedel rõõmsaks on võimatu, ometi oleme Jüri kohta just selliste situatsiooni põhjal saanud positiivset tagasisidet. „Oma ala professionaal, kes teeb tööd südamega ja rohkemgi veel, kui nõutud.“ „Lennujaama parklas oli mul äärmiselt hea kogemus teie töötajaga. Tulin öösel ühe paiku lennukilt ja kuna sõidan firmakaardiga, siis sain vaid Tallinki takso valida. Kõik ees olevad taksod olid aga teise firma omad. Teie töötaja pakkus mulle kiiret ja professionaalset abi õige takso leidmisel. Aitäh! Väsinud reisijale oli see väga abiks.“ „Jälgib lennujaama taksode järjekorda ja vähendab piraattaksondust. Kiitusi ka klientidelt! Väga viisakas teenindaja.“

MARIKA ABNER, Jüri Gümnaasium G4Sis üle 20 aasta töötanud Marika Abner on poole sest ajast olnud administraator Jüri Gümnaasiumis. Hea töö tunnustuseks esitas kool ta sügisel Aasta Õpetaja konkursile hariduse sõbra kategoorias ning ta osutus maakondlikuks finalistiks. „Märka turvateenindajat!“ kampaania on toonud Marika kohta tagasisidet tervelt kooliperelt kuni direktorini välja.

“Marika on väga korrektne, kohusetundlik ja abivalmis. Lisaks turvatöötaja ülesannetele on ta igapäevaselt toeks ja julgustajaks kõigile Jüri Gümnaasiumi lastele, kes seda vajavad. Marika märkab alati, kui mõni laps on kurb, eksinud, haiget saanud või mõni muu mure. Marika kohalolek muudab koolimaja turvalisemaks ja rahulikumaks paigaks ja tänu sellele saavad õpetajad teha oma tööd rahulikuma südamega ja laste koolirõõm on suurem.” „Meie kooli turvateenindaja on väga abivalmis ja lahke. Samas, kui on vaja, on ta õiges kohas karm ja temale saab loota alati. Ta liigub väga palju majas ringi ja märkab erinevaid asju ja olukordi.“

MAIE PAJU, Stockmanni kaubamaja

LIISA KALDA, Sakreti ehitussegude tehas Mäos Omavahel on öeldud, et Liisa on veoautojuhtide hirm, sest nõuab väga rangelt kauba ettenäitamist, samas jäädes alati viisakaks ja selgitades oma tööpõhimõtteid. Liisa põhjalikkust ilmestab hästi üks aastatagune seik, mil ta oli kontrollimas veoautos kaupa, aga teda mitte märganud juht hakkas juba sõitma, Liisa kastis. Õnneks auto siiski väravast välja ei saanud, kuna tõkkepuu avamiseks oli vaja turvatöötajat.

“Liisa on alati sõbralik ja rõõmsameelne. Teeb kohe kõigil hommikul tuju heaks. Aitab alati teisi, kui saab. Teeb alati rohkem, kui ta peaks. Vajadusel jääb kauemaks, kontrollib alati korralikult kõik üle. Ühel päeval avastas, et terve rekka on valesti laetud, kuigi lehtede järgi oli asi õige (eelmine päev oli sama koorem

Marika Abner.

Pavel Lobin.

PAVEL LOBIN, Elva Konsum Ehkki Pavel on meil tööl vaid esimesi kuid, on ta juba võitnud elvakate südame.

Kommentaarid räägivad enda eest: „Kõige abivalmim ja hoolivam turvamees, kelle jaoks töö on justkui hobi.

Lisaks kaupluse turvamisele aitab ta alati külastajaid ja vajadusel nõustab ostlemisel. Tema tööle asumisest on ka Elva Coopi esine muutunud puhtamaks, sest noorte ja joodikute jõugud ei tule kaupluse ette enam kogunema. Pavel on silmapaistev ka oma suurepärase füüsilise vormiga.

Elvalased tunnevad teda kui kartmatut talisuplejat ning nii mõnelegi noormehele teeb ta lõuatõstes silmad ette:)“

Stockmanni objektivanemana jääb Maie tihtipeale varju, kuna juhina tõstab ta pigem teisi esile. Aga eks hea tiim olegi nii hea, kui on juht selle eesotsas! Märtsi alguses sai kaubamaja kätte tänu Maie ja Olga Kulešova heale tööle sarivarga, kelle tehtud kahju oli keskuse rentnikule 3000 eurot. Tagasisidet Maie kohta on veelgi: „Väga sõbralik ja asjatundlik turvanaine. Aitas mul üles leida õige osakonna ja toote ka. Väga meeldiv nii inimese kui ka teenindajana.“ „Viisakas, sõbralik, vastutustundlik.

Paljud võiksid olla sellised nagu tema.“ „Pikaajalise kogemusega, aktiivse ja positiivse hoiakuga töötaja. Alati valmis tegutsema, klientidest hooliv. Hoiab oma fookuse just seal, kus seda töökohustustest lähtuvalt kõige enam vaja.“

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|11|

TEHNILINE TUGI

TEKST JA FOTO: ESME KASSAK

Tehniline spetsialist Cäroly Roots lahendab klientide mured silmast silma kohtumata.

SERGEI ŠTŠERBATSKI

“Hiljuti tuli inimene, kes tegi kõike tööd suurepärase kvaliteediga, iseseisvalt.

Selgitas, mida tegi, ja parandas kõike üsna kiiresti. Tehnik oli lugupidav ja professionaalne.” (lõppu oli lisatud kaks rida südameid)

HELGUR LUTS

“Väga rahul. Tundus, et tegu on spetsialistiga, kes tundis oma tööd suurepäraselt.”

MARKO KABRITS

“Kõik sujus suurepäraselt, sest teenindaja oli tehniliselt kompetentne, heatahtliku suhtumisega ja tegutses vilunult.”

“Rahulik ja asjalik, töö oli kiire ja korralik.

Selgitas, mis juhtub, kui ise valesid patareisid suitsuanduris kasutada.”

“Tehnik oli asjatundlik ja kliendile orienteeritud!”

“Viisakas suhtlus, kiirelt ja täpselt tehtud töö.”

ANDRUS SINISALU

Super teenindus!

Suurepärane töö.

Kiire lahendus.

12 punkti! Üks kasulik tööriist, mille kaudu saame klientidelt tagasisidet osutatud teenuse kohta, on soovitusindeks.

H

ea teeninduse kuul nopime soovitusindeksist välja parimad hinded ja võluvaimad kommentaarid, et välja selgitada turvatehnikadivisjoni tublimad teenindajad. Neist kommentaaridest leiab palju suurepärast, mis on kliendi pannud ilusasti kirjutama.

Hästi tehtud!

CÄROLY ROOTS

“Viimati suhtlesin teie tehnilisest toest Cäroly Rootsiga ja super teenindus.

Inimene nägi kõvasti vaeva ja pingutas isegi rohkem, kui oleks temalt oodanud, ja leidsime minu murele lahenduse. Kui

|12| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

“Märka turvateenindajat!”

Kampaania parimad tehnikud ja tehnilised spetsialistid selguvad 12. aprillil toimuval tänuüritusel Rahvusoope ri Estonia Valges saalis.

saaks, paneks 12 punkti talle!”

“Super teenindus!

Siiralt soovitan tõsta selle inimese palka. Väga meeldiv ja asjalik!”

“Kiire. Kompetentne.”

REILI ALLMERE

“Tehnik saabus täpselt kokkulepitud ajal. Töö tehti ära kiirelt ja oskuslikult. Teenindus oli suurepärane.”

“Kokkulepitud ajal tuli kohale viisakas neiu, tegi tööd kiiresti ja vaikselt.”

“Väga asjalik naissoost tehnik oli!”

“Töö kiire ja korralik.”

“Super tehnik ja veel sellise segaduse järel ülisõbralik ja kiire! Aitähh!!”

TIIT KARU

“Tehnikuhärra oli lahke, asjalik ja oskuslik ning andis enda tegevuste kohta selgitusi.”

“Saabus õigeaegselt, oli viisakas.” „Professionaalne teenus. Sõbralik suhtumine.“

ALO SUMLA

“Tehnik tuli väga kiiresti, oli abivalmis ja professionaalne.”

JEVGENI BOIKOV

“Klienditeenindaja oli abivalmis ja pakkus küsimusele koheselt kiire ja õige lahenduse.”

VIKTOR KOMLEV

“Sain oma küsimustele vastuseid, väga rahul suhtlemisega.”

OLGA PETŠONKINA

“Tore ja sõbralik klienditeenindaja juhendas mind telefoni teel ja probleem sai kiirelt lahendatud.”

“Teenindus lahendas probleemi kaugühenduse teel tehnikut kohale saatmata (ühendas uue kaugjuhtimispuldi).”

KAIDO LUHT

„Positiivselt meelestatud tehnik, kes lahendas probleemi ära.“

AHTO JÕHVIK

“Tehnik teatas tulekust ette ja arvestas lasteaia päevakavaga signalisatsiooni katsetamisel.”

SOOVITUSINDEKS

Super teenindus innustab tagasisidet andma TEKST: ESME KASSAK FOTO: SHUTTERSTOCK

Esimene soovitusindeksi tagasiside 6 aastat tagasi tuli tehnilise toe kohta ja tuleb tõdeda, et tänagi saame kõige enam tagasisidet just tehnikute ja tehnilise toe töö kohta. See on seletatav kontakti personaalsuse ja pikkusega.

HEA TEENINDUS KUTSUB KIRJUTAMA

Küsimustikke potsatab postkasti tänapäeval palju ning mitte alati ei võta klient seda paari-kolme minutit, et meile vastata. Selleks, et klient haaraks sule, on vaja väga meeldejäävat kogemust, olgu see siis positiivne või kahjuks negatiivne.

Kas on siis alati võimalik kliendile seda vau-kogemust pakkuda? Kui kas või viimase paari kuu tagasisidet jälgida, tuleb tõdeda, et on küll ja see väljendub ka vastavates sõnades (lk 12): suurepärane, professionaalne, kiire teenindus, 12 punkti (10-st), väärib preemiat jne.

Mida siis kliendid kõige enam hindavad? Kliendihaldusosakonna juhi Dagmar Pedaja sõnul hinnatakse enim meie tehnikaalast nõu ning hea teenindus kutsub ka kirjutama. „Tagasiside sõltub saadud teeninduskogemusest, aga ka välja saadetud küsitluste hulgast. Igal aastal oleme suurendanud küsitluste hulka paari tuhande kaupa, eelmisel aastal saatsime esmakordselt välja üle 20 000 küsitluse, üle 60 protsendi tehnikute või tehnilise toe kontakti järgselt.“

LAIEM KÜSIMUSTIKU SAAJATE RING

teeb aga tervele ettevõttele silmad ette.

Kontakt kui selline on pigem kiire ja lühiajaline, ent ometi tuuakse vabavastustena välja meie meeste kiirust ja head suhtlemisoskust.

“Saatsin raha esmakordselt ära ja olin pakendi veidi valesti sulgenud, anti nõu, kuidas see oleks parem kinni panna.

Suhtlemine igati sõbralik ja viisakas.” „Suur tänu viisaka teeninduse, hea tuju ja täpsuse eest! Teiega on alati meeldiv koostööd teha.“

NATUKENE ROHKEM PALJU PAREM

Dagmar on veendunud, et kui natukenegi endast rohkem anda, siis jõuavad ka positiivsed hinded 9 ja 10 soovitusindeksisse. „Olen kuulnud, et kui teenus ja teenindus on õiged ja kõik toimub täpselt nii, nagu kokku lepitud, siis eeldatakse, et klient peaks meile andma selle kõige kõrgema hinnangu. Oma kogemusest näen aga, et klient soovib meiega jagada väga head või siis ka halba kogemust. Seega usun, et meie jaoks väga oluliste kõige kõrgemate hinnangute kätte saamiseks on vaja teha või anda endast natukene rohkem.“ Kõige enam ootavad kliendid meilt nõustamist ja kompetentsust, mis toob

kiirelt lahendused. „Need märksõnad on kindlasti võtmekohaks, kuidas tulemusi veelgi parandada ja tõsta kliendi rahulolu kogu teenindusele. Tulemustest räägime pidevalt nii divisjonide kui ka osakondade lõikes.“ Soovitusindeksi eesmärgi täitmine on kõigi töötajate huvides, sest tulemustasu kaudu puudutab see paljusid.

HOIAME SAAVUTATUD TASET

Ettevõtte üldine („Kas soovitaksid G4Si sõbrale või tuttavale?“) soovitusindeksi eesmärk aastateks 2018–2020 skaalas -100 kuni +100 on 42–45%. See on üle kahe korra kõrgem, kui selle tööriistaga alustades (19%). Arenguruumi on jätkuvalt, ent praeguseks oleme jõudnud tulemuseni, kust paremaks saame vaid sammhaaval, lihvides oma head teenindust ning timmides küsimustikku ja selle saajate ringi. „Oleme mõelnud, kuidas saada rohkem tagasisidet ja suurendada vastanute arvu, ning see on pannud ringi vaatama ka võimalike teiste lahenduste osas, kuid head alternatiivi tänaseks me leidnud ei ole. Soovitusindeks on tööriist, mis näitab reaalajas meie klientide rahulolu taset ning annab kiirelt teada kitsaskohad. Selline tagasiside on meile väga väärtuslik.“

Tulemusi on andnud ka see, kui just teenindajaga kokku puutuv inimene saab võimaluse tagasisidet anda. Selliseid muudatusi on sisse viidud turvatehnikadivisjonis, aga värskemalt ka patrullekipaažide küsimustikes. Tänu sellele on viimasel ajal hakanud rohkem tagasisidet tulema ka juhtimiskeskuse ja patrullide tööle. Jätkuvalt hinnatakse ses kontaktis enim kiirust, aga ka seda, mismoodi juhtimiskeskus kliendiga suhtleb ja kuidas nõustab. „Et tehnikutega toimuv kontakt on enamasti pikem ja vahetum, siis kutsub see klienti ka meelsamini vastama. Häire puhul tihtipeale puudub selline kontakt ja seega on ka vastanute osa tagasihoidlikum. Samas sularahadivisjonis ja turvatehnikadivisjonis on vastajate osakaal jätkuvalt 20 protsenti,“ räägib Dagmar.

Sularahadivisjoni I kvartali tulemus 84%

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|13|

PERSOON

Klaverimängijast lennujulgestaja unistab PILOODI AMETIST TEKST: REIMO RAJA FOTOD: ERAKOGU, ESME KASSAK, G4S

ETV saates „Klassikatähed“ laiemalt tuntuks saanud pianist Arko Narits on G4S lennujulgestaja Tallinna Lennujaamas. Üle 12 aasta klaverit õppinud 20aastane noormees eksmatrikuleeris end hiljaaegu muusikaakadeemiast, et tõelise lennundusfännina pühenduda hoopis lennukipiloodiks saamisele.

K

ohtun Arkoga Tallinna Lennujaama terminalis. See on tema jaoks eriline paik, sest sealt avanevad ühed ilusaimad vaated – maanduvad ja õhku tõusvad lennukid. Meie vestlus katkeb alati, kui akna tagant mõni lennuk möödub, ja silmagi pilgutamata teab Arko, millise raudlinnuga on parajasti tegemist.

JUBA KOOLIAJAL KLAVERIVIRTUOOS

Ta on nii suur lennundushuviline, et jättis jaanuarist isegi klaveriõpingud Eesti

Arko oma lemmikkohas, lennuki kokpitis.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

Muusika- ja Teatriakadeemias katki, sest soovib pühenduda Eesti Lennuakadeemiasse õppima pääsemisele. „Kõrgkoolis tuli arusaamine, et klaverimängija elukutse pole see, mida ma tegelikult teha tahan. Sa ei saa olla ainult klaverimängija, vaid pead olema ka õpetaja ja tegema ka kõike muud,“ põhjendab ta.

Mustavalgekirjudel klahvidel musitseerimist alustas Arko 7-aastaselt. Ta ise tahtis klaverit õppida. Hoolimata sellest, et ema, kes oli kunagi paar kuud klaverimängu õppinud, hoiatas poega, et sellega kaasneb jube palju harjutamist. „See oli

üks väheseid vaidlusi temaga, mille ma olen võitnud,“ muheleb Arko. Aga hoolimata muusikaõpetaja soovitustest teda Tartu I Muusikakooli kohe ei võetud. „Läksin eelklassi, ei olnud piisavalt andekas,“ ütleb ta muigega.

Hiljem tõestas ta vastupidist. Kümnetelt klaverikonkurssidelt saadud diplomitega võiks ta terve seina tapeetida. „Vabariiklikel konkurssidel, kus olen osalenud, seal mind vist keegi ei võitnudki mitte kunagi. Mõnikord sain teise koha, sest esimest ei antud välja.“ Pärast kaheksat aastat Tartu muu-

PERSOON Tallinna külastanud artistidest käis ta kuulmas Rammsteini ja Guns’n’Rosesi ning plaanib minna ka Tartusse Metallica kontserdile kaasa elama. Klassikalise muusika kontsertidel käib ta rohkem. Estonia kontserdimaja külastab ta tavaliselt mitu korda kuus.

Samas kontserdiarvustusi Arkolt välja ei pigista. „Mulle meeldib kuulata kontserti nagu lihtne inimene. Ma ei hakka seal analüüsima, kuidas iga noot kõlas. Mulle meeldib nautida tervikut ja lihtsalt kuulata.“

HEA VAATEGA TÖÖ 8. märtsil andis Arko Tallinna Lennujaamas üllatuskontserdi.

sikakoolis läks Arko Tallinna Muusikakeskkooli õppima. Iga päev harjutas ta vähemalt kuus tundi klaverit. „Selleks, et olla täiskohaga pianist, pead olema hullumeelselt pühendunud,“ ütleb ta.

Täna harjutab ta klaverimängu siis kui on tahtmist, tuju või vajadust. Näiteks mõne esinemise eel. Neid on tal enda sõnul piisavalt. „Märtsis oli kolm Eesti kontserdi korraldatud täispikka soolokontserti, lisaks ühel päeval kolm kontserti Jõgeva koolides ja siis mõnel erapeol ka.

Aga esinemiste arv sõltub täiesti kuust.“ Koos sõbra Argo Jentsoniga mängib Arko klaveriduot.

MÄNGIB BEETHOVENIT, KUULAB SLIPKNOTTI

Ise kuulab Arko muusikat võrdlemisi vähe. „Ma ei ole see inimene, kes igal pool kõrvaklappidega käib, ma ei viitsi nen-

Suurte akendega, ruumikas ja nii vaikne, et õhkutõusul oleks võinud Mozartit mängida.

Täiesti uskumatu!“ dega jännata, pigem naudin liikudes naturaalseid helisid: linnulaulu või näiteks linnakära. Muusikat kuulan aga kodus Spotifyst või YouTube’ist.“ Arko meelest on YouTube parem, sest seal näeb ka inimest, kes muusikat mängib.

Ta kuulab põhimõtteliselt kõike, kuid konkreetsemaks minnes tunnistab, et üks tema lemmikžanre on heavy metal. „Mängin Beethovenit ja kuulan Slipknotti.“ Siiski mõned piirid ta omale seab. „Ainus žanr, mida ma ei suuda kuulata, on Eesti räpp, mis praegu väga moes on,“ tunnistab Arko. Seega nublu on tema jaoks out.

Arkole meeldib lennujulgestaja töö juures see, et saab inimestega hästi palju suhelda.

Arko emale ei meeldinud sugugi, et poeg muusikaakadeemiast ära läheb. Nagu emad ikka. Lisaks muretses ta, kust Arko omale tööd saab. „Ma siis näitasin, et kui sa tahad väga tööd, siis võid selle saada iga hetkega ja seejuures valdkonnas, mis meeldib. Kõik on tahtmises kinni,“ ütleb Arko rõõmsalt. Tema sõber oli suvel lennujulgestajana töötanud ja teades, et Arko on selline lennukihull, soovitas tal proovida. Nii Arko tee lennujaama leidiski. „Vaade on päris hea! Ja näeb lennundust teise külje alt. Siin on nii palju erinevaid tahke, mida avastada.“ Arkole meeldib lennujulgestaja töö juures see, et saab inimestega hästi palju suhelda. Kuigi töörutiin on iga töövahetus sama, siis inimesed on erinevad. „Kolleegid on sama kirevad kui kliendid. Inimesi on palju ja igasuguseid. Hästi põnev on!“ Ja muidugi puhkab vabadel hetkedel ta silm lennukitel, mida ta kohati isegi hääle järgi ära tunneb. Kellaja järgi tunnebki.

Julgestuskontrollis on Arko see inimene, kes käsipagasi kontrolli alguses juhendab, et vedelikud peavad olema pakendatud liitrisesse minigrip kilekotti ja need tuleb pagasist välja võtta, nagu ka elektroonika. Loomulikult ei tule see kõikidel reisijatel hästi välja. „On tore võtta kaasa terve oma vannitoa sisu ja siis äkitselt aru saada, et see kõik peab 100 ml kaupa ühte liitrisesse kotti mahtuma. Mõni siis üritab selle süsteemi vastu protesti näidata sellega, et vaidleb minuga.“

KEELEKÜMBLUS, NUTELLA JA MESI

Ka vene keel on tal selle tööga väga korralikult arenenud. Arkole meenub üks tore vene härrasmees, kellega algas vestlus inglise keeles, kuni jõuti selleni, et 150 ml pakend ületab lubatud piiri. Mida rohkem püüdis Arko selgitada, et nii suurt vedelikuanumat ei ole lubatud käsipagasis kaasa võtta, seda rohkem asendus reisija inglise keel vene keelega. Lõpuks kostis ainult sõim. „Viis minutit vaidlesime, aga tulemus oli sama, kui oleks viis sekundit vaielnud – vedelik läks prügikasti ja tema läks lennu peale.“

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|15|

PERSOON Kõik olukorrad aga nii lihtsad pole. Ühel reisijal oli kreem 101 ml pakendis. „Igaks juhuks küsisin vanemalt kolleegilt nõu, kuigi mulle tundus, et see oleks juuksekarva lõhki ajamine," meenutab Arko veidrat olukorda. Reisija lubati koos kreemiga lennukile.

Nugade ja veepudelite puhul on lihtne reisijale selgitada, mis lubatud ja mis mitte. Aga kõik ei ole selles töös nii mustvalge. „Minu kõige esimesel tööpäeval tulid kaks reisijat meega. Üks purk läks prügikasti ja teine ilusti lennuki peale, sest üks oli täiesti vedel ja teine tahke,“ toob Arko näite.

Oli ka selline juhtum, kus julgestuskontrolli tuli inglane. Arko palus tal kõik vedelikud kotist välja võtta ja küsis veel üle, et ega seal rohkem midagi pole. „Siis ta ütles naljaga pooleks, et Nutella on, aga see ei ole vedelik. Ütlesin, et on küll ja sellest ta kahjuks ilma ka jäi.“ Sel lihtsal põhjusel, et Nutella on vedela ja tahke aine segu, mida käsipagasisse panna ei tohi.

KINDEL SIHT SILME EES

Niisama pühendunult, nagu ta varem klaverit harjutas, valmistub Arko nüüd lennuakadeemiasse õppima minekuks. „Oleks tore, kui see sügis saaksin sisse. Ja kui ei saa, siis proovin, kuni saan,“ näitab ta oma pühendumust. „Muusikakoolis olid üldained jube nõrgad ja ma poleks nende tulemustega lennuakadeemiasse sisse saanud.“ Seepärast on ta juba pool aastat käinud Tallinna Tehnikaülikoolis matemaatika kursustel, et mais uuesti riigieksam sooritada. Ka

töö juures näeb puhkepausidel Arkot vaid matemaatikaülesandeid lahendamas. Lisaks on ta nüüdseks läbi lugenud pea kõik eesti keeles ilmunud lennunduse teemalised raamatud. Hiljuti tellis ta Amazonist veel kaks tuhandelehelist lennukipiloodi õpikut.

Huvi lennunduse vastu tekkis Arkol ajakirja Tarkade Klubi sirvides, kus viidati veebilehele nimega Flight Radar. Nii ongi kohas, kus normaalsetel inimestel on telefonis kontaktid, Arkol hoopis Flight Radar.

Kunagi väikese poisina saatis Arko enne Pariisi lendu ema nime alt Estonian Airile kirja, et laps tahaks jubedalt kok-

Siin õues seisab näiteks Airbus 320.

Nii ilus! Perfektne kuju.“ pitti pääseda ja saigi. Järgmine võimalus tekkis tal seoses telesaatega „Klassikatähed“. Sedapuhku sai ta Nordica lennuki kokpitis lennata.

REISILENNUKI FÄNN

Arkole meeldivad just reisilennukid, sest neid tahaks ta tulevikus ise juhtida. „Siin õues seisab näiteks Airbus 320. Nii ilus!

Perfektne kuju.“ Ta on Airbuside, mitte Boeingute fänn. Kunagi USAsse reisides tahaks ta sinna lennata kahekordse ja üle 70 meetri pika Airbus A380-ga, mis mahutab kuni 800 reisijat. Tegu on maailma suurima reisilennukuga.

Tema peamine kriteerium lendude valimisel on siiski hind, aga kui vähegi

Arko tunneb lennukid isegi hääle järgi ära.

võimalust, siis valib Arko hea meelega ka lennukit. Viimane kord Küproselt tagasi lennates langes valik Air Balticu peale, sest ühe otsa sai lennata tuliuue Airbus 220-ga. „Suurte akendega, ruumikas ja nii vaikne, et õhkutõusul oleks võinud Mozartit mängida. Täiesti uskumatu!“.

Suure lennundusfännina on ta sõbraga käinud isegi Soomes Vantaa lennujaamas käinud raudlinde imetlemas, sest seal näeb näiteks Airbus A350 mudelit, mida meil ei kohta. „Lihtsalt vaatad, kuidas lennuk maandub. Iga lennuk maandub erinevalt. Mõni natuke põrkab, mõni tuleb sujuvamalt.

See on elamus omaette, kuidas hunnik metalli tuleb maha või läheb õhku.“ Intervjuu käigus tuleb tal meelde, et tahtis oma äratuskella helinaks panna lennukimootori müra …

Klaver või lennuk Kumb siis on kokkuvõttes ilusam, kas tiibklaver või reisilennuk? „Kas matt Steinway ja Sons tiibklaver või Airbus A320, mis on kõige tavalisem reisilennuk? Nende vahel küll valida ei oska,“ ütleb Arko.

Mis saab Arko Naritsast kui kuulsast Eesti pianistist, kui ta pühendub edaspidi lennukipiloodiks õppimisele? „Ma ei usu, et Arko Narits on kuulus Eesti pianist … See on paratamatus.

Kui tahad teha midagi täie rauaga, siis pead midagi teist selle arvelt jätma.

Eks sellest 12 ja poolest aastast, mil ma olen mänginud, jääb mingi põhi igaveseks. Praegu ma ju mängin ka, klaveriduoga Argo ja Arko.“

Kaotsi läinud jalkakapten Tegelikult pole Arko ainult sõrmed klaveril üles kasvand. Tartus elades mängis ta Tartu Tammeka jalgpalliklubis kümme aastat jalgpalli. Oli isegi kapten ja käis Eesti noortekoondise kogunemistel. „Aga kui Tallinnasse muusikakeskkooli tulin, viis aastat tagasi, siis jätsin jalgpalli ära.

Muusikakeskkool on täiskohaga töö,“ põhjendab ta pallimängust loobumist.

Jalgpall on nüüd asendunud jooksmisega. Poolmaratonidel osalemisi ta enam kokku lugeda ei jaksa. Täismaratone on ta jooksnud kolmneli. „Mulle meeldib see emotsioon, hunnik rahvast, hästi korraldatud joogipunktid ning maksimaalne eneseületus,“ selgitab Arko, miks ta rahvaspordiüritustel käib.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

LENNUNDUSJULGESTAJA

Pakume Sulle

Tule tööle lennundusjulgestajaks!

KAS VÕI AINULT SUVEPERIOODIKS

M

öödunud aasta lõpus jõudis Tallinna Lennujaam 3 miljoni reisijani.

Suvehooajal saab meilt lennata ligi 40 otsesihtkohta. Need on ilusad arvud ja tähendavad, et ka tööd on lennujaamas suvisel perioodil rohkem. Seepärast ootamegi Sind maist oktoobrini kas või ajutiselt lennujaama tiimiga liituma. Kui töö ja seltskond meeldib, näeme Sind rõõmuga jätkamas meiega.

Suveperioodil viiendiku võrra suurem palk Seoses suurema töömahuga on 15. maist kuni 15. oktoobrini reisijate julgestuspunkti lennundusjulgestajate töötasu 20 protsenti kõrgem. “Tahame, et suurema töökoormuse eest makstakse töötajatele väärilist tasu ja et kõik reisijate julgestuskontrolli ametipostid oleksid täidetud. Nii ei jää töötajad tipptundidel üksi ning samal ajal on reisijatele garanteeritud kiire ja kvaliteetne julgestuskontroll,” selgitab G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Lennureiside tipphooajal on lennundusjulgestaja kuutasu normaalkoormuse juures 1100 eurot (bruto). Märtsist

alates on lennundusjulgestaja tunnitasu minimaalselt 5,50 eurot, kõrghooajal on see alates 6,50 eurot (bruto).

Kuidas lennundusosakonda tööle tulla?

1. Kui Sa juba töötad G4Sis, on Sul võimalik tulla ajutiselt just selleks perioodiks lennujaama tööle. Võid tulla ka osalise tööajaga lennundusosakonnale appi või lihtsalt aeg-ajalt lisa teenima tulla. Töö toimub graafiku alusel.

2. Oma huvist anna võimalikult ruttu teada marvin.torga@ee.g4s.com tõi tel 503 9063. Siis teame sinuga arvestada suvist meeskonda komplekteerides ja graafikuid tehes. Ja ka Sina ise tead siis paremini, kuidas suve plaanida.

3. Lennundusjulgestajana saad töötada, kui läbid eelnevalt 9 tööpäeva kestva koolituse. Koolitus toimub maikuus.

Koolituse ajal säilib keskmine sissetulek. Koolitusele ootame ka kõiki neid, kes töötavad juba lennundusosakonnas klienditeenindajana ja soovivad niisamuti lendamise kõrgperioodil suuremat palka saada.

4. Lennundusosakonnas saad tööd teha ka klienditeenindajana, kes suhtleb

• • • • • • • •

Paindlik töögraafik Palju toredaid kolleege Põnev ja vaheldusrikas töö Intensiivsustasud Äge lennujaama kogukond Kaasaegne tehnoloogia Väärikas töö Ühisüritused

reisijatega ja aitab julgestuskontrolli sujuvamaks teha. Tule teeni lisa!

Tule tööle ise või aita levitada sõna!

Alates märtsi lõpust tegeleme aktiivselt uute lennundusjulgestajate värbamisega.

Kutsume võimalikke huvilisi läbi tegema väikest testi, et anda alustuseks aimu eesootavast tööst. Ühtlasi aitab kampaania reisijaid harida, tuletades meelde, millised on need (toidu)ained, mis võivad liigituda keelatud vedelike hulka. „Kogu kampaania idee lähtub sellest, et lennundusjulgestaja töö on nagu Sherlock Holmesi oma – pead olema täpne ja leidma keelatud esemed,“ märgib värbamis- ja personalijuht Indrek Sarjas. Reklaamides astuvad jällegi üles meie enda töötajad, Arko Narits ja Erika Küttis.

Värbamisreklaame märkad kevadel kindlasti sotsiaalmeedias, ent ka raadios ja pabermeedias. Ootame Sind jagama meie kuulutusi ka sõprade-tuttavatega, et sõna võimalikelt paljudeni jõuaks.

Kandideerida saab personal@ee.g4s.com või tel 651 1787 või 13322. Kandideerimiseks peab olema vähemalt 18-aastane, vähemalt põhiharidusega ja kohtulikult karistamata.

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|17|

KOOLITUS

Tutvu G4Si koolituskalendriga: siseveeb.g4s.ee/ koolitus TEKST JA FOTOD: ESME KASSAK

Tööohutuse täiendkoolitus.

Millisele koolitusele minna?

G4Si koolituskalendrist leiab mitmesuguseid koolitusi, alates suhtlemisest kuni praktiliste enesekaitsetreeninguteni, sekka tööohutus ja enesemotivatsioon. Kõik igale poole ei jõua. Sestap noppisime välja paar põnevamat ja igati praktilist koolitust.

Tööohutuse koolitus võib olla huvitav!

Märtsist alates saavad turvatöötajad end täiendkoolitada tööohutuse alal.

Tõsise teema aitab hästi kohale tuua ja praktiliseks teha koolitaja Taavi Lukas.

Poolepäevase koolituse jooksul tehakse selgeks olulisemad ohutusalased teemad erinevate näidete varal ning päeva lõpuks analüüsitakse juba enda objekte. Kui valvatavale objektile tuleb töömees redeliga, siis mis sa teed? Aga kui ta tuleb ketaslõikuriga? Ja märkamatult on teema üle läinud tuleohutusele.

Koolitaja hoiab hästi tempot üleval ning räägib asjadest nii, nagu on. Ilustamata.

Tema jutu peamine sõnum on, et me ei saa veeretada vastutust kellelegi teisele, vaid peame ikka ise tundma objekti kui oma viit sõrme. Et vajalik hästi kohale jõuaks, toob ta ilmekaid näiteid ning loob osalejatega diskussiooni. Ja koolitatavad tulevad hästi kaasa! Visatakse naljagi, aga jäädakse viisakaks. Mis sa siis teed, kui näed viga. Ei lähe kaebama? „Kaebamine on pahatahtlik tegevus. Teavitamine on vajalik selleks, et hoida ära ohtu sinu objektil,“ sõnastab koolitaja ja paneb südamele, et teavitada on igal juhul tarvis.

Kuigi Taavi ise on eelkõige keskendunud tööohutusele kõrgustes toimetamisel,

|18| G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

on ta hästi teinud selgeks turvaettevõtte eripärad. Koolitusosakond on muuhulgas varustanud teda firma möödunud aasta tööõnnetuste statistikaga. Huvi teema vastu kasvatab muidugi ka seadusesilm ise, mille kohaselt rikkumiste korral võib juriidilisest isikust rikkujat ohustada 32 000 euro suurune trahv. See summa paneb tahtma väga täpselt aru saada, kes mille eest vastutab. Selleks peab olema dokumentatsioon korras ja riskianalüüs tehtud ning turvatöötaja peab hästi teadma valvatava objekti eripärasid. Ja tagatipuks muidugi „trenn“ ehk koolitus, „mis peab olema tehtud nii, et inimene saab aru.“ Mitte linnukese tegemiseks.

Koolituse lõpuosas saavad osalejad ise analüüsida objekte, kus töötavad, vastutasuks koolitaja asjakohane tagasiside.

Loodetavasti õnnestub neid nõuandeid ka praktikas kasutada, ikka selleks, et objektil oleks vähem muret. Loe sel teemal lisaks

§ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

„Nägin tuleviku G4Si!“ Alates 2016. aastast G4Si ridades Omnivale turvateenust pakkuv Vahur Luumann peab G4Sis töötamise üheks boonuseks meie koolitusi. Tema viimatine

lemmik on videoga suhtlemistreening, millest õnnestus tal isegi kaks korda osa võtta. „Suhtlemistreening videoga on tähtis, et inimene näeks end ise, mitte ei kaebleks teise üle. Kaamera ees olukorra lahendamine pani osalejad hästi proovile ja nad võtsid end kenasti kokku. See oli nagu metamorfoos – alguses inimene lobises ja lobises, aga kui kaamera ette läks, siis oli kui ringi tehtud ning tegi kõigile silmad ette. Sellist koolitust on kõigile vaja,“ räägib Vahur.

Heaks näiteks oli juhtumi lahendamine, kus situatsiooni järgi puudus osalejal vastava keele oskus, aga pidi sellest hoolimata oskama keskuse külastajat juhendada. Seal, kus sõnavarast jääb puudu, tuleb appi inimlikkus – sõbralikkus ja viisakas juhendamine. Suhtlemistreeningud on Vahuri sõnul turvatöös üha vajalikumad, sest puutume ses töös kokku väga erinevate ja üha rohkem ka teist keelt kõnelevate inimestega. „Meil oli koos vapustav seltskond! Mitte keegi ei oodanud pingsalt koolituse lõppu.

Tõeline meeskonnatunne tekkis ja inimesed rääkisid puhtast südamest! Erinevaid olukordi koos läbi mängides tundsin, et ei loe rahvus ja keel, vaid see, kuidas situatsiooni lahendad. Sel koolitusel osaledes nägin tuleviku G4Si!“ võtab ta kokku.

Koolituste kohta saad rohkem küsida enda vahetult juhilt või koolitusjuhilt Anu Stambergilt, anu.stamberg@ee.g4s.com.

KOOLITUS

Kuupäev

Koolituse nimetus

Maht Toimumiskoht ak tundides

Sihtgrupp

Registreerimine

APRILL 02.–11.04

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

43

Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn

Personalispetsialist

3.04

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja seadusandlus

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

5.04

Patrullteenistuse täiendkoolitus: turvataktika praktiline koolitus

Põhja piirkonna patrullteenistus

8

Korrus3, Veerenni 29a – 11, Tallinn

Turvajuht

5.04

Verge meetodi baaskoolitus: toimetulek agressiivse käitumisega

Põhja ja Ida piirkonna patrullteenistus

7

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

9.04

Turvataktika treening matisaalis

Lennundus-julgestustöötajad ja Põhja piirkonna turvatöötajad

3

Korrus3, Veerenni 29a–11, Tallinn

Turvajuht

10.04

Turvatöötajate täiendkoolitus: koostöö päästjatega ja õige käitumine õnnetusjuhtumi korral

Ida piirkonna turvatöötajad ja patrullteenistus

8

Virumaa Hostel, Kalevi 4, Kohtla-Järve

Turvajuht

10.04

Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava foorum ja enesemotsivatsiooni koolitus

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

12.04

Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening videoga

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

12.04

Patrullteenistuse täiendkoolitus: turvataktika praktiline koolitus

Lääne piirkonna patrullteenistus

8

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž Kooli tee 12, Paikuse, Pärnu maakond

Turvajuht

15.04

Verge meetodi baaskoolitus: toimetulek agressiivse käitumisega

Põhja ja Ida piirkonna patrullteenistus

7

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

16.04

Turvajuhtide tööohutuskoolitus

Turvajuhid

4

G4S Lõuna kontor, Võru 79, Tartu

Anu Stamberg

16.–18.04

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus läbivalgustusseadmega töötajatele

Lennundusjulgestus-töötajad

25

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Tauno Nugis

18.04

TTD täiendkoolitus: hea tava foorum ja videovalvesüsteemid

Lääne piirkonna TTD

8

Koht selgumisel

Otsene juht

29.04

Turvatöötajate täiendkoolitus: esmaabi

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

29.04

Patrullteenistuse täiendkoolitus: turvataktika praktiline koolitus

Põhja piirkonna patrullteenistus

8

Korrus3, Veerenni 29a–11, Tallinn

Turvajuht

30.04

Turvatöötajate täiendkoolitus: tuleohutus ja tööohutus

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

MAI 3.05

Verge meetodi baaskoolitus: toimetulek agressiivse käitumisega

Lõuna piirkonna patrullteenistus

7

Koht selgumisel

Turvajuht

7.05

Tere tulemast G4S-i

Kõik uued töötajad

6

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Personalispetsialist

07.–16.05

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

43

Eesti Turvaettevõtete Liit, Endla 16, Tallinn

Personalispetsialist

08.05

Turvajuhtide tööohutuskoolitus

Turvajuhid

4

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Anu Stamberg

9.05

TTD täiendkoolitus: hea tava foorum ja elektriohutus

Põhja piirkonna tehnikud

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Otsene juht

14.05

Turvatöötajate täiendkoolitus: hea tava foorum

Ida piirkonna patrullteenistus

4

Kersti Võlu Koolituskeskus, Kooli 7, Jõhvi

Turvajuht

14.05

Turvatöötajate täiendkoolitus: tuleohutus ja tööohutus

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

16.05

Turvatöötajate täiendkoolitus: suhtlemistreening videoga

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

21.05

Turvatöötajate täiendkoolitus: turvataktika ja seadusandlus

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

G4S Eesti koolitusklass, Paldiski mnt 80, II korrus

Turvajuht

G4S EESTI AJAKIRI | märts–aprill NR 2 (147)

|19|

VARIA

Mida kirjutaksid jutumulli?

Kuidas võiks see dialoog edasi minna? Vaimukaima (või ka kõige tõsielulisema) vastuse saatja saab kingituseks kaisu-Nublu ja Andres Varustini karikatuuriga prillilapi.

Saada vastus hiljemalt 3. mail kysimused@ee.g4s.com.

Pildi autor: Andres Varustin.

NAGU KAKS TILKA VETT!

KUULE, PAARIMEES, SUL ON...

Krister Paris ajakirjanik

Mart Veebel projektilahenduste osakonnajuht

Testi, kas Sul on G4S lennundusjulgestajale omane tähelepanelikkus.

LEIA KOLM ASJA, mida ei tohi käsipagasis vedada.

Tšeki lisa: www.g4stoo.ee

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor