Sensor juuni-juuli 2019

Juuni-juuli 2019 | NR 3 (148)

G4S EESTI AJAKIRI

FILMIVÕTTED TALLINNAS

ÜKS SUUREMAID TURVAPROJEKTE

TULE G4SI

PEREPÄEVALE!

RANNAHOOAEG TÄIES HOOS

Marika Abner

MAIT TEINBERG

INNUKAS LAHENDUSTE LEIDJA

loob koolis turvalisust

PARIMAD FOTOD: ESME KASSAK

Aitäh suurepärase töö eest!

12. aprillil tänasime Rahvusooperis Estonia 2019. aasta I kvartali ja “Märka turvateenindajat!” kampaania parimaid turvatöötajaid. Teist aastat tunnustasime hea klienditeeninduse eest ka tehnikuid.

Pärast ürituse pidulikku osa avanes kõigile osalejatele võimalus teha tutvust põneva ooperimaja telgitagustega.

Saime osa proovidest ning piiluda ka grimmituppa ja õmblustöökotta.

Vaata lisaks: siseveeb.g4s.ee Liisa Kalda ja Evi Jakimov.

VALVEDIVISJON Ida piirkond Alexey Kamrysh Anu Kivinurm Villu Mauer Lõuna piirkond Evi Jakimov Arvi Laasme Ainar Põldsalu Põhja piirkond Tiit Jalakas Ain Kahlberg Aleksandr Urõvski Triinu Sarv Vahur Luumann Jaanika Kaarits

Kristo Kiviloo Jüri Salmre Tiit Roasto Patrullteenistus Erko Kiuru Kevin Kaskla Magomed Murtuzaliev Juhtimiskeskus Oksana Dergatšova Lennundusosakond Sander Mägi Kristiina-Marianne Mosin Liliana Košeleva

SULARAHADIVISJON Henri Keerd Julia Djakunovski Helo Piigli “Märka turvateenindajat!” parimad Valvedivisjon Andre Aav Lee Sarap Pavel Lobin Marek Kutepov Jüri Kalju Maie Paju Liisa Kalda Marika Abner Kristi Ploom Heidi Murdla

Erika Küttis Keivi Kangur Jelena Aleksejeva Svyatoslav Mayer Alain Ameljušenko Turvatehnikadivisjon Reili Allmere Cäroly Roots Toomas Rajasaare Joel Kõrgemaa Tiit Karu Andrus Sinisalu Aleksei Tiivel Aleksei Zahharov Dmitri Pešin Hanno Sellis

I kvartali parimad Rahvusooper Estonia terrassil.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

SISUKORD 2 GALERII. Suur tänu, kvartali parimad!

3 JUHTKIRI. Martin Tomberg 4 UUDISED. Suvised üritused, spordiklubi teated, uued töötajad

6 PERSOON. Marika Abner – Jüri Gümnaasiumi koolipere lemmik

9 NÕUANNE. Kuidas teenindajana tunda end turvaliselt?

10 RANNAVALVE. G4S valvab 19 rannas üle Eesti

11 TÖÖMALEV. Mida arvavad noored tööst rannas?

12 G4S STAFF. Tule suvel tööle ja saa osa põnevatest üritustest!

14 TEHNIK. Mait Teinbergile meeldivad tehnikaalased väljakutsed

16 KESKKOND. Kuidas jätta endast maha väiksem ökoloogiline jalajälg?

18 TERVISESPORT. Maikuu terviseprojektid innustavad

19 PEREPÄEV. Tule G4Si esimesele perepäevale Rakveres!

20 VARIA. Nuputa. 2 tilka vett.

Tule G4S Staffi!

Saa osa ülipõnevast suvest!

S

uvi toob igapäevatöösse hea vahelduse. Nii nagu rannavalvurid ei jõua suve ära oodata, et saaks päev otsa rannas töötada, on ka erinevad üritused turvatöötajatele hea vaheldus. Lõpuks saab värske õhu kätte ja ehk päikestki! Teised inimesed, tegemised ja numbrid.

Selle suve projektid on eriti võimsad. Laulupeo suurust me teame.

Pool Eestit saabub Tallinna ning lauluväljakul ja selle ümbruses tuleb tagada nii osalejate kui ka külaliste turvalisus. See on üks hea töö, sest valdavalt tulevad inimesed laulupeole hea tujuga. Kui just vihma ei saja ega nõuta vihmavarju jätmist värava taha. Aga need üksikasjad saab juba eelnevalt kokku leppida. Et kõik huvilised sujuvalt peole jõuaksid, on meil lisaks G4S Staff töötajatele abiks enne mõlemat kontserti ka vabatahtlikud. Samuti ootame Sind juulis tööle suve suurimale autospordi sündmusele – Rally Estoniale.

Laulupidu ja ka Rally Estonia on suured projektid, ent Eesti suurim turvalisusprojekt on kahtlemata Christopher Nolani lavastatava filmi „Tenet“ võtete turvamine. Midagi nii mastaapset pole Eestis varem tehtud. See on kordades suurema töömahuga kui laulupeo või Tallinnas toimunud Eurovisiooni turvamine. G4S Eesti on ainus turvaettevõte, kes sellele tööle kvalifitseerus, kuna ettevõttel on rahvusvaheline vastutuskindlustus ja kõige suurem turvatöötajate võrgustik.

Püsivalt on hõivatud vähemalt 150 turvatöötajat ja liiklusreguleerijat. Ööpäevaringselt on erinevatel objektidel väljas 40 inimest. G4S töötajad teevad filmivõtetega seoses umbes 40 000 töötundi. See on võrdne 20 töötajale aastaringse töö andmisega. Meie teeme sellise mahu kahe kuuga.

Seejuures iga päev võib tuua midagi uut. Töömahud muutuvad päevade ja isegi tundidega. Ainuüksi ettevalmistuste ajal on väga paljud inimesed juba tööd saanud, et kaitsta filmitegijate vara ning hoida eemal uudishimulikke pilke.

Pikk jutt lühidalt: tule suveks G4S Staffi tööle ja võta sõbrad ka punti!

Tee ise endale sobiv graafik, saa osa põnevatest projektidest ja teeni lisa.

Kõigi suviste stafikate vahel loosime suve lõpus välja 300-eurose reisitšeki. Tööle ootame nii turvatöötajaid, valvetöötajaid kui ka klienditeenindajaid. Pane oma andmed teele g4s.ee/staff!

MARTIN TOMBERG G4S Staff projektijuht SENSOR

Kolleegium:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Esme Kassak Reimo Raja Irene Metsis Artur Rinne Eve Soolepp Karmen Lääne Andres Pastarus

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 900

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: Marika Abner Foto: ETEL/Tuuli Saarniit

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|3|

UUDISED

G4S on XXVII laulupeo „Minu arm“ turvapartner

Võta soodsalt osa Sügisjooksust!

Suvise XXVII laulupeo „Minu arm“ turvapartner on G4S Eesti. Oleme aidanud turvata ka kolme viimast üldlaulupidu ning teame hästi, kuidas nii suurel üritusel kõigi osalejate heaolu tagada. Oleme juubelipeol väljas kuni 200 töötajaga. „Laulupidu on Eesti inimestele kõige südamelähedasem muusika- ja rahvasündmus. Selle õnnestumisele kaasa aitamine on meile suur au ning kindlasti ka väljakutse, mida võtame täie tõsidusega,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun. G4Si ülesandeks on tagada kümnete tuhandete peol osalejate ja kõigi pealtvaatajate turvalisus nii kontsertidel kui ka proovides.

Laulupeo avakontsert "Õpetajale" toimub Tallinna lauluväljakul 6. juulil algusega kell 19, rongkäik kell 13.00–18.00. Laulupeo peakontsert on 7. juulil kell 14.

Lisaks G4S Stafile on neil kahel päeval lauluväljaku juures näha ka G4S logoga punaseid särke – vabatahtlikud juhendavad saabuvaid laulupeo külalisi ja G4S töömaleva noored aitavad korraldada tööd rattaparklates. Kui soovid laulupeol tööd teha, siis võta ühendust aadressil martin.tomberg@ee.g4s.com!

G4S Spordiklubi kaudu saavad kõik G4Si töötajad ja nende pereliikmed registreeruda Tallinnas septembris toimuvale Sügisjooksule vaid 5 euro eest. G4Sikatele anname selga ka spordisärgi. Soodustingimustel saad registreeruda kuni 15. juulini. Registreerumiseks tuleb teha ülekanne spordiklubile ja saata e-posti aadressile sergei.karelin@ee.g4s.com vajalikud andmed (nimi, isikukood, distants, särgi suurus): MTÜ G4S Spordiklubi, a/a EE142200221016380577, selgituseks Sügisjooks ja nimi

Spordiklubi sisehooaeg pausil Suvel on G4S Spordiklubi sisehooaeg pausil, ent kutsume Sind osa võtma erinevatest võistlustest ja ka õuetrennidest.

Teisipäeviti saab koos Omniva spordihuvilistega käia Peetris Rae keeglis rannavollet mängimas, neljapäeviti mängime Sõle staadionil jalgpalli. Juulis on ees ootamas tennise võistlus Tallinnas ning augustis jalgpall Viljandis.

Jänku Juss õpetab lennujaama julgestuskontrolliks valmistuma Koolita end ise: Milestone’i e-õppe kursus Juba mõnda aega on G4Si e-õppe keskkonda kasutanud turvatöötajad, et tööle asumisel läbida esmakoolitus.

Nüüd on valminud meie e-õppekeskkonnas kursus, kus on võimalik omandada teadmisi videovalveteenusest ja Milestone’i platvormist. Kursuse eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust teenuse kohta ning tänu sellele osata pakkuda paremaid lahendusi klientidele. Koolituse põhiliseks sihtgrupiks on turvajuhid, kliendihaldurid ja müügijuhid, aga ka kõik teised huvilised on teretulnud kursust läbima. Kirjuta oma soovist koolitusjuhile aadressil anu.stamberg@ee.g4s.com.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

Lapsed omandavad uusi teadmisi kiiremini ning oskavad hästi õpetada ka enda lapsevanemaid, seda eriti olukordades, mis puudutab tervet perekonda. Sestap oleme appi kutsunud just Jänku Jussi, et jagada lennureisile minejatele praktilist nõu, kuidas julgestuskontrolli kiirelt ja muretult läbida. Reisija harimine lihtsustab ka lennujulgestajate tööd.

Multika sisu on lühidalt järgmine: Jänku Juss on reisile minemas ja koos perega asutakse asju pakkima. Üheskoos õpitakse, kuidas enne äralendu kohvrid pakkida nii, et julgestuskontrollis kõik ladusalt kulgeks. Jänku Jussi animatsioon valmis koostöös G4Si ja Jänku Jussi loojatega. Ühtlasi näitab selline projekt ilmekalt, et tänases tööturu olukorras tuleb valmis olla väga mitmesugusteks projektideks. „Ma ei oleks kunagi arvanud, et saan kaasa lüüa Jänku Jussi multika loomisel, aga just selline võimalus avanes, töötades G4Sis!“ ütles värbamis- ja personalijuht Indrek Sarjas.

UUDISED

PERSONAL Maikuus alustas G4S müügi- ja klienditeenindusdivisjonis kliendihaldurina tööd Kirsika Tenslind, kes on varasemalt pikalt töötanud Kirsika eri valdkondades klienTenslind diteenindajana. Lisaks täienesid kliendihaldurite read seoses ettevõttesiseste liikumistega. Mai lõpust töötab kliendihaldurina senine Juhtimiskeskuse vahetuse juht Katrin Viitel-Ani, kes soovis päevasele tööle asuda.

Tema asemel on nüüd uus vahetuse juht „Tuleviku tegija“ programmi läbinud Kadi Kisand ja uus vahetuse juhi asetäitja Marlen Kori.

Samuti liitus kliendihaldusosakonnaga senine tehnilise toe operaator Merili Kaup. Soovime kõigile senistele ja uutele G4Sikatele kiiret sisseelamist!

Mais toimus rahulolu-uuring.

Aitäh kõigile vastajatele!

Selleks aastaks on meie töötajate rahulolu uuringu küsitlus lõppenud. Siinkohal on õige hetk tänada kõiki, kes võtsid vaevaks vastata ja tunnevad muret meie ettevõtte käekäigu osas.

Aitäh kõikidele vastajatele! Üks meie töötajatest on öelnud: „Kui ma ei tee omalt poolt midagi, siis pole lootustki, et midagi paremaks muutub. Kui ma vähemalt vastan uuringule ja panen oma mõtted kirja, siis olen andnud oma väikse panuse sellesse, et midagi saab paremaks minna.“ Täpselt nii ongi. Kõige hullem siin elus on, kui enam miski ei paku huvi ja enam üldse ei näe mõtet kaasa rääkida.

Selle aasta uuringule vastas kokku 829 inimest, mis teeb vastamise protsendiks 35,8.

Nagu varasemalt, sai selgi korral vastata interneti teel, mobiili kaudu ja paberankeediga, mis toimetati kinnises ümbrikus otse Tripod OÜ kontorisse. Elektroonseid kanaleid kasutades vastas üle poole (56,8%) töötajatest ja paberkandjal 43,2% töötajatest.

Rahulolu sisulised tulemused selguvad juba juuni lõpuks, kui meie koostööpartner kõik andmed töötleb. Jääme huviga ootama tulemusi. Nende põhjal teame, kuhu järgmised kolm aastat oma tegevused suunata.

Aitäh veekord kõigile, kes hoolivad ja andsid oma tagasiside ootuste osas ettevõttele!

Alates aprilli lõpust töötab G4Si peamaja administraatorina Annaliisa Loorits, kes jagab vahetusi Aljona Gontšarjonokiga. Suure koerasõbrana on Annaliisa varasemalt töötanud muuhulgas koerajuuksurina. Kolm aastat tagasi võttis Annaliisa esimese koera ning suur osa vabast (ja ka mitte vabast) ajast läheb tal kolmele koerale ja nendega võistlustel käimisele.

Irene Metsis, personalidirektor

Alates 6. maist on Põhja piirkonna uue haldusjuhina ametis Roland Türner. Roland on viimatised kümmekond aastat töötanud erinevates riigiasutustes nii haldus- ja osakonnajuhina, lisaks on töötanud erasektoris.

Vabal ajal meeldib Rolandile reisida ning mööblit restaureerida.

Digitaliseeri enne 1999. aastat välja antud tööraamat

Märgi kalendrisse!

9. augustil G4Si perepäev Rakvere linnuses Shutterstock

Kui Sinu esimesed töötegemised jäävad 1999. aastast varasemasse aega ja Sulle on väljastatud tööraamat, siis tasuks mõelda selle digitaliseerimise peale. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse tööraamatu järgi kuni 31.12.1998, alates 01.01.1999 arvestatakse seda inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel. Tööraamatuid väljastati 1. juulini 2009, seega, kui tulid hiljem G4Si tööle, siis on tööraamat Sinu käes. Ühel või teisel juhul on võimalik personaliarvestuse osakonna kaudu lasta oma tööraamat Sotsiaalkindlustusametis digitaliseerida.

Anna digitaliseerimise soovist teada hiljemalt 30.06.2019 aadressil personaliarvestus@ee.g4s.com.

Hoia uudistel silm peal siseveeb.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|5|

PERSOON

Marika Abner – JÜRI GÜMNAASIUMI KOOLIPERE LEMMIK

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ERAKOGU, ESME KASSAK

Turvatöötajat on harjutud nägema appi tõttamas öösel pubides-baarides, takistamas pikanäpumehi kauplustes, turvamas suurüritusi… Üha enam aga mõtlevad turvalisuse peale ka koolid, et miski ei segaks õppimist ja õpetamist. Üks selliseid koole on Jüri Gümnaasium, kus kümme aastat on turvatöötajaadministraatorina ametis olnud G4Si turvatöötaja Marika Abner.

M

arika tuli G4Si (toona ESS) tööle juba 1996. aastal. Enne turvatöötajana koolis tööle asumist on ta töötanud valvekeskuse operaatorina, andmebaasi administraatori ja sekretärina. Miski on igatahes Marikat koolis hoidnud ning oma tööd teeb ta südamega. Seda on märganud ka koolipere, kes esitas Marika möödunud sügisel Aasta Õpetaja 2018 konkursile hariduse sõbra kategoorias. Marika jõudis maakondlike finalistide hulka ning ühena nominentidest kutsuti ka Aasta Õpetaja Galale. Konkursile esitamine oli kooli poolt suur tunnustus.

AASTA TURVATÖÖTAJA 2018

Pool aastat hiljem jagasid Jüri Gümnaasiumi õpetajad ja direktor Marika kohta lahkelt tagasisidet “Märka turvateenindajat” kampaania raames ning Marika pälvis G4Si “Kliendi lemmiku” tiitli. Kevadel esitasime Eesti Turvaettevõtete Liidule just Marika kandidatuuri, pürgimaks Eestimaa parimaks turvatöötajaks. Meie rõõmuks valitigi Marika Abner aasta 2018 turvatöötajaks.

Meie kooli turvatöötaja Marika on väga abivalmis ja lahke. Samas, kui on vaja, on ta õiges kohas karm ja temale saab alati loota. Ta liigub väga palju majas ringi ja märkab erinevaid asju ja olukordi.“ (Sandra Ausmees) Kui turvajuht Veiko Kurim teatas Marikale rõõmsa uudise, et ta ongi valitud aasta 2018 turvatöötajaks, oli Marika väga üllatunud. „Külmavärinad käisid üle kere. Väga hea meel oli. Tunnustuse üle

|6| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

Marika Abner oma tööpostil JürI Gümnaasiumis.

PERSOON on alati hea meel,“ ütleb Marika. 16. aprillil sai Marika Eesti Turvaettevõtete Liidu teeneteristi ning kingituseks tahvelarvuti.

TULI KOOLI JA JÄIGI

Kümme aastat tagasi oli Marika valiku ees, et mida tööalaselt edasi teha. Tulnud emapuhkuselt tagasi oli ettevõttes toimunud sedavõrd palju muutusi, et muuhulgas oli tema ametikoht sekretärina kadunud. Kõigepealt pakuti talle tööd lennujaamas, aga väikese lapse kõrvalt see ei sobinud, sest tööajad läksid poolde öösse ja algasid väga vara.

Alati lahke naeratusega maja peal ringkäike tegemas. Sekkub, kui vajatakse, jäädes alati rahulikuks ja asjalikuks.“ (Marje Tahk) Kui Jüri Gümnaasiumist oli turvatöötaja lahkumas, pakuti Marikale seda kohta. „Siia tulles arvasin, et see töökoht on mul ajutine. Nüüd on seda ajutist juba kümme aastat olnud. Ma ei raatsi siit ära ka minna, kuna siin on nii toredad inime-

On olnud juhtumeid ka probleemsete ja agressiivsete lapsevanematega, kes üritavad väljaspool kokkulepitud aega õpetajate tööd segada.“

sed. Me oleme nagu üks perekond,“ ütleb Marika. Ja töö lastega talle meeldib. „Lapsed on täiesti minu ala. Mul on omal kolm last ja ma armastan lapsi.“

KOOLIELU VARJATUD POOL

Kõik muidugi nii armas igapäevaselt pole ja sellepärast ongi koolis vaja turvatöötajat-administraatorit. Millised on need keerukamad olukorrad, kus tuleb end kehtestada ja meie vorm ja väljaõpe tähtis? „Igapäevaselt käib võitlus suitsetamisega ja tänu järjepidevale tegevusele on see paari aastaga märkimisväärselt vähenenud. On olnud juhtumeid ka probleemsete ja agressiivsete lapsevanematega, kes üritavad väljaspool kokkulepitud aega õpetajate tööd segada. Oleme neile inimestele viisakalt, kuid konkreetselt selgitanud kooli korda,“ avaldab Marika.

Marika kohaolek muudab koolimaja turvalisemaks ja rahulikumaks paigaks.

Tänu sellele saavad õpetajad teha oma tööd rahulikuma südamega ning ka laste koolirõõm on suurem.“ (Veronika Koppel)

Marika ütleb, et tütred on tema suurim vara.

Teisalt meenub talle üks juhtum, kus lapsevanem teda tänama tuli. „Tee ääres oli peatunud auto ja koolimaja õues kogunes suur hulk lapsi. Kohale oli sõitnud kaks võõrast noormeest, kes otsustasid kätte maksta ühe meie kooli õpilasele selle eest, et ta oli narrinud ja ähvardanud

ETELi tegevjuht Andre Lilleleht ja juhatuse esimees Villu Õun andmas Marikale üle teenetemärki.

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|7|

PERSOON nende sugulast. Mind nähes noormehed selgitasid toimunut. Minu nõudmist kõigil laiali minna võeti kuulda ja olukord lahenes seekord rahulikult, edasi tegeles juhtunuga politsei. Järgmisel päeval käis noormees, keda oli ähvardama tuldud, koos isaga mind tänamas, et olin suurema kakluse ära hoidnud.“

RAHU, AINULT RAHU

Kolme lapse vanemana teab Marika, et kõige paremini saab lastega erinevad arusaamatused lahendada rahu säilitades.

Kõige keerukam iga on tema hinnangul viies, kuues ja seitsmes klass, ent vahel ka nooremad õpilased. Mis aitab end kehtestada? „Rahulikkus. See, et võtan asja rahulikult. Ma ei karju laste peale, neile tuleb läheneda sõbralikult.“

Kolleegid Marikast Maria Tiro, Jüri gümnaasiumi direktor „Turvatöötaja Marika Abner on usaldusväärne koostööpartner kogu Jüri gümnaasiumi perele. Igapäevaselt tema tegevusele justkui kuigi palju tähelepanu ei pöörata. Me oleme harjunud, et ta on olemas ja tal on kindlad ülesanded.

Kuigi Marika põhiülesanneteks ei ole koostöö teiste organisatsioonidega, puutub ta kokku peaaegu kõikide koolimaja külastavate inimestega ning esmamulje tekitajana ja turvalisuse tagajana on tema panus väga oluline.

Ta ei jäta kunagi reageerimata, kui märkab õnnetut, vihast või muul viisil abi vajavat last. Reageerib ise ja vajadusel informeerib vastavat koolitöötajat. Marika on igapäevane koostööpartner tugikeskuse töötajatele, klassijuhatajatele.

Marika on pühendunud töötaja, suurepärane kolleeg ja hea eeskuju õpilastele. Ta on kooli väärtusi kandev ja mõistab haridusasutuses töötamise vastutust. Marika on tagasihoidlik, samas teeb igapäevaselt rohkem kui tema amet eeldab.“ Villu Õun, valvedivisjoni direktor „Gümnaasiumi töökollektiiv peab Marikat sõbralikuks ja abivalmiks inimeseks. Kooliõpilaste sõnul on Marika järjekindel, aga õiglane, konkreetne ja sõbralik turvatunde looja. Vaatamata turvatööst tulenevatele rangetele reeglitele oskab Marika luua positiivset õhkkonda. Oma hea suhtlemisoskuse ja sõbralikkusega on ta võitnud kogu koolipere poolehoiu ja aitab muuta Eestit turvalisemaks."

|8| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

Meie kooli turvatöötaja on alati abiks. Ta jääb igasugustes olukordades viisakaks, rahulikuks ja toetavaks.“ (Tiina Kukka) Koolitöö segajate jaoks on suures koolis kasutusel nii-öelda rahuklass. Marika ülesanne on tunni segaja juhatada rahuklassi, kus on abiõpetaja ning kõik vajalik õppimiseks ja mängimiseks. Kui laps ei nõustu rahuklassi minemisega, siis püütakse lahendusi leida koostöös kooli tugikeskuse sotsiaaltöötajate ja psühholoogidega. Kõige karmim samm on lapse koju saatmine ja talle vanemate järele kutsumine.

HINGELT… REISKORRALDAJA Vabal ajal meeldib Marikale palju looduses viibida ja reisida. Ta reisib nii koos oma pere (Marikal on kolm tütart) kui ka sõpradega. Maade avastamine on tema suur kirg ning kõik reisid on ta ise kokku pannud. Eriti meeldivad Marikale Aasia riigid. Ja ehkki reise on tänaseks küll ja veel korraldatud, peab ta siiani üheks

meeldejäävaimaks kunagist pulmareisi Taisse, kuhu sõbradki sattusid samal nädalal. Viimatised reisid on Marika viinud Sri Lankale ja Balile. Enim paelub teda loodus ja kohalikud vaatamisväärsused. „Mere äärde minekuks ei pea ju nii kaugele minema,“ naerab ta. Samas tunnistab, et reiside lõpus leitakse muidugi ka aega ranna jaoks. Kui aga parasjagu reisida ei saa, siis võtab Marika ette rännaku mõne tõsielulise raamatu vahendusel. Ta on läbi lugenud pea terve „Valge“ sarja, mille tõsielulood avavad oma kaasakiskuvate lugudega riike ja kultuure lähemalt.

Marika suurt südant jagub ka loomadele. Kodus on „bossiks“ jänes ja kui saaks võtaks Marika koju veel mõne looma. Niisiis käib ta suurest armastusest loomade vastu abiks loomade varjupaikades, viib näiteks koeri jalutama või mängib seltsi vajavate kassidega. Samuti toetab loomapäästega tegelevaid organisatsioone ja loomade hoiupaiku. Kevaditi osaleb Marika Teeme Ära! heakorratöödel ning järgib ka igapäevaselt loodussäästlikku eluviisi, sest peab igaühe jalajälge oluliseks meie ühise maailma hoidmisel.

Marika Abner – Eesti Turvaettevõtete Liidu Aasta Turvatöötaja 2018.

NÕUANNE

TEKST: ARTUR RINNE FOTO: ESME KASSAK

KAS TUNNED END TÖÖL

turvaliselt?

Hiljaaegu jõudis meediasse teade, et G4S turvatöötajad pidasid kinni hotellitöötajat vägistada üritanud inimese.

Administraator sai ses olukorras enda kaitsmisega ilusti hakkama. Kuidas aga tulla taoliste ootamatute olukordadega hakkama? Tavaliselt ei mõtle keegi sellele enne, kui niisugune olukord käes.

P

araku tõdeme enda töös, et olukordi, kus erinevate ettevõtete töötajad peavad turvafirma appi kutsumiseks paanikanupule vajutama, on tuhandeid. 2018. aasta jooksul teenindasid G4Si ekipaažid Eestis 11 859 paanikahäiret, millest 1025 juhul tekitati kellelegi kahju või anti ründaja politseile üle. Need on hirmuäratavalt suured arvud, aga samas vaid meie ettevõtte statistika. Põhiliselt juhtub selliseid olukordi ettevõtetes, kus klient ja töötaja vahetult kokku puutuvad, näiteks erakorralise meditsiini osakond, hotellid, teenindusasutused, söögikohad jms. Eesti suurima turvaettevõttena soovime klientidele turvalisust luua lisaks kaitsmisele ja päästmisele koolitamisega, et osataks ise varakult ohumärke näha ja astuda töötajate kaitsmiseks esimesed vajalikud sammud.

Töökeskkond peab olema turvaline ja võimaldama põgeneda Kõige esimese asjana tuleks väga täpselt läbi mõelda, kuidas asetseb töötaja töökoht kliendi suhtes. Kujutame ette igapäevast olukorda, kus teenindaja ja klient istuvad teenindusboksis. Mis juhtub, kui klient ägestub ja ründab teenindajat? Kui teenindaja juhtub istuma boksi tagumises nurgas, pole tal kuhugi eemalduda ning ta peab ennast rünnaku eest kaitsma hakkama. Ainsaks võimaluseks jääb enesekaitseks vastu rünnata … Aga kas sellest alati piisab? Sellise olukorra tekkimist saab ära hoida, kui töökeskkond planeerida nii, et jääb võimalus eemalduda. Kliendi koht ei tohiks olla ainukese väljapääsu ees, kuna sellisel juhul ei ole töötajal võimalik ründava kliendi eest põgeneda.

Töötajat peab õpetama konfliktset inimest ära tundma ja temaga õigesti käituma Konfliktset inimest on tegelikult üsna lihtne ära tunda. Ta vaidleb, solvab ja ülbitseb. Seab teise osapoole pädevuse küsimärgi alla või esitab ebamõistlikke nõudmisi. Ta ei allu kehtivale korrale ja välistatud pole seegi, et ta tuleb kallale.

Sellise inimesega suheldes peab töötaja säilitama rahu ja enesekindluse, kuna ründaja otsib alati abitut sihtmärki. Ta ootab, et vastas olev isik kohmetuks ja kaotaks enesekontrolli. Selleks, et ise tema üle kontrolli hoida, tuleb töötajal oma hoiakuga vaimselt vastu seista. Enda rollis püsides peab jääma rahulikuks, viisakaks ja enesekindaks ning keskenduma kliendi probleemile, mitte tema käitumisele.

Töötajal peab olema õigus end kaitsta Juhul kui klient muutub klienditeenindaja püüdlustest hoolimata siiski agressiivseks, on lähtuvalt karistusseadustiku paragrahvist 28 hädakaitse lubatud.

Seadus ütleb, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Enesekaitseks ei tohi isikut lasta endale löögiulatusse, tuleks säilitada vahemaad, näiteks kätt välja sirutades. Ruumis tuleks liikuda nii, et töötaja ja ründaja vahele jääks alati mõni kaitsev objekt, näiteks laud, kapp vms.

Kindlasti ei tohi lasta end nurka suruda.

Kui on paigaldatud paanikanupp, tuleks seda juba esimeste ägestumise märkide ilmnemisel kasutada, kuna abi saabumine võtab natuke aega.

Kui ründaja suudab töötajast kinni haarata, tuleb tal end lahti rebida.

Vastavalt olukorrale tuleb kas põgeneda või võidelda. Sellises olukorras ei tohi ootama jääda, vaid mõelda ainult enda elule ja tervisele. Tuleb teha häält ja abi kutsuda. Vasturünnaku puhul tuleb alati kaaluda, kas see on otstarbekas. Selle eesmärgiks peaks olema sundida ründajat kaitsvale tegevusele, et seeläbi rünnaku hoog maha võtta. Teostus peab olema agressiivne ja üllatuslik.

G4S koolitused G4S koolituskeskus pakub klientidele erinevaid koolitusi, sh enesekaitse algkursusi teenindajatele. Vaata lisaks www.g4s.ee -> Teenused -> Koolitused.

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|9|

RANNAVALVE Viljandi rannavalvurid Kevin Aas (ka G4S Eesti aasta 2018 rannavalvuri nominent) ja Kärolyn Mäesaar õpivad politsei eriala. Suvine rannavalvuri töö on põnev vaheldus, mis annab ühtlasi kogemuse, kuidas rannas korda luua.

TEKST: ESME KASSAK FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

G4S rannavalve tööajad:

G4S rannavalve AVAS SUPLUSHOOAJA 1. juunil algas Eesti randades ametlik rannahooaeg.

Ligi 100 G4Si vetelpäästjat hoiavad rannalistel silma peal 19 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus.

„K

ui joogivesi, päikesekreem, rannalina ja hea tuju on kaasas ning osatakse nii enda kui teiste ohutusele mõelda, siis on kordaläinud rannapäev garanteeritud,“ ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Mullusele suvele tagasi vaadates toob Seemel välja ühe muret tegeva suuna. „Sageli jätsid lapsevanemad rannas omapäi koolieelikuid, justkui eeldades, et väikese lapse elukogemus ja ohutaju on täiskasvanuga sarnane. Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad.

Väikeste laste kirg on maailma avastada, kuid ohte nad veel ei taju, mistõttu neid omapäi vee äärde jätta on võrdväärne nende ohtu seadmisega,“ rõhutas Seemel.

|10| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

Randa minnes soovitab Seemel koju jätta alkoholi, klaastaara ja lemmikloomad. Eelmise aasta palaval suvel tuli G4S vetelpäästjatel mitmetel kordadel minna appi inimestele, kes vees purjusujumist harrastasid. Üks juhtum lõppes ka traagiliselt. Viljandi järve uppus 14. juulil alkoholijoobes mees, kes sõbra kukil hüppetornist vette hüpates end vastu torni ära lõi, teadvusetuna vette kukkus ja järve põhja vajus.

Türi, Kubja ja Verevi järvede tornide juurde aitasime hooaja hakul korraldada hüppetorni kasutaja hea tava, mis tuletab meelde, kuidas ohutult hüpata: 1. Enne hüppamist hinda oma võimeid ja ujumisoskust. Kui on kahtlus või hirm, tule teinekord.

2. Tornist hüpatakse ainult ühekaupa.

Nii tagad enda ja teiste ohutuse.

• Tallinna Pirita, Stroomi, Kakumäe, Pikakari ja Harku järve rand 1. juunist 31. augustini kell 10–20.

• Pärnu rand 1. juunist kuni 31. augustini. Tööajad on 1.–16. juuni kell 10–18, 16. juuni– 18. august kell 10–20 ja 19.–31. august kell 10–18.

• Haapsalu Paralepa ja Vasikaholmi rand 1. juunist 31. augustini kell 10–20.

• Tartu Anne kanal, Emajõe vabaujula ja Emajõe linnaujula 1. juunist 31. augustini kell 10–21.

• Viljandi järv 1. juunist 31. augustini kell 10–22.

• Paala järv 1. juunist 31. augustini kell 12–20.

• Otepää Pühajärv 1. juunist 31. juulini kell 11–20 ja 1. augustist 31. augustini kell 11–19.

• Võru Tamula ja Kubija järv 1. juunist 31. augustini kell 10–21.

• Türi järv 1. juunist 31. augustini kell 12–20.

• Elva Verevi rand 1. juunist 31. juulini kell 12–20 ja 1. augustist 31. augustini kell 12–19.

• Põlva paisjärv 1. juunist 31. augustini kell 11–19.

3. Enne hüppamist veendu, et hüppetorni all vees ei ole kedagi ees.

4. Peale hüppamist ürita kohe eemale ujuda, et mitte jääda järgmisele hüppajale ette.

5. Ära roni torni konstruktsioonidele – võid kukkuda ja viga saada.

Henry Seemel juhib tähelepanu ka randades vette pandud poidele, mis tähistavad ujumisala. Poide piiri sees on ujumine turvalisem – vesi pole liiga sügav, põhi on kontrollitud ja ujuja jääb reeglina vetelpäästjate vaatevälja.

Samuti tähistavad poid seda ala, kuhu veesõiduki või surfilauaga minna ei tohi.

1. juunist on avatud g4s.ee/rannad lehekülg, kust saab infot randade õhu- ja veetemperatuuri ning rannakülastajate arvu kohta. Kokku on Eestis 50 avalikku randa, mille vee kvaliteeti jälgib ka Terviseamet.

NOORED TÖÖLE

ND KO LTS E SE LAH VER E I M S UV PARI A AITAN MIN

Esimene töökogemus noorte töömalevast I EST EM E ALIS TURV ND A R A J E PÄIK ÄGE TÖÖ

ÄGE TÖÖ

ND KO LTS E SE LAH I EVER M S UV PARI A AITAN MIN

Juba lasteaias hakatakse küsima, kelleks tahad suurena saada. Mõni teab vastust juba siis, mõni otsib terve elu. Hea võimalus mõista, milline töö meeldib ja sobib, on juba noorena alustada ja erinevaid töid järele proovida. G4Sil on selleks noorte töömalev ning meie rõõmuks tuleb iga aasta mõni malevlane ka päriselt G4S rannavalvesse tööle. noorte töömalev on mõeldud 13–16-aastastele noortele esmase töökogemuse ja taskuraha saamiseks. Maleva noored teevad tööd Pirita ja Stroomi rannavalvurite abilistena, lisaks käivad abiks Toidupangas ja Uuskasutuskeskuses. Sõltuvalt tööde iseloomust on noored iga suvi saanud abiks olla ka mõnel üritusel, sel aastal laulu- ja tantsupeol rattaparklate tööd korraldamas.

Enne töö alustamist läbivad noored 2-osalise koolituse. Teooriaosa hõlmab ettevõtte tutvustust ning tööõiguse ja karjääri koolitust, praktiline viiakse läbi rannas ja ujulas. Ujulaõppe eesmärk on lihvida noorte ujumisoskust ning tutvustada neile ka esmaseid päästevõtteid.

Noored küll päästma ei hakka, ent soovime, et rannas töötav malevlane tunneks end veekogu ääres turvaliselt. Maleva noored tunneb ära punaste särkide ja punasevalgekirjude torusallide järgi.

Kõik malevasse kandideerinud noored pidid täitma põhjaliku ankeedi, kus pidid kirjeldama oma seniseid töökogemusi või saavutusi ning kirjutama oma ootus-

I EST EM E ALIS TURV JA RAND PÄIKE

Eliise (14): „Töötasin malevas ka eelmisel aastal. Oli väga huvitav ning kohtas päris palju uusi inimtüüpe.“

G4Si töömalevlased 2018. aasta suvel loomaaia talgupäeval.

test maleva tööle. Noppisime välja mõned vahvamad ja sisukamad vastused neist ankeetidest.

Miks soovid töötada suvel?

Mida ootad G4S töömalevast?

Mona (15): „Soovin suvel töötada, et omandada töökogemust ja oma vaba aega kasulikumalt sisustada. Rannavalves töötades õpiksin aega planeerima, inimestega suhtlemist, probleemide lahendamist. Muidugi on tore ka natukene taskuraha teenida. G4Si töömalevast ootangi tutvumist uute inimeste ja uute huvitavate ülesannetega.“ Joonas (13): „Et olla vähem arvutis, liigutada rohkem ja saada töökogemust.

Kuna armastan vett, siis rannavalve abilisena saaksin ennast tõestada endale meeldival alal.“ Kas oled varem töötanud?

Carmen-Kätrin (13): „Ka eelmisel aastal töötasin G4Si malevas rannavalve abilisena. Jagasin rannas käepaelu, panin staabis andmeid välja, mõõtsin vee temperatuuri ning teavitasin päevitajaid mitte klaaspudelitest juua.“

Kui Sinu poole pöördub rannas abivajaja keeles, mida Sa ei mõista, siis kuidas toimid?

Beatrice (14): „Kasutan telefonis olevat tõlkerakendust või küsin abi kelleltki, kes oskab seda keelt.“ Jürmo (14): „Jään rahulikuks, üritan abivajajaga suhelda ja samal ajal kutsuda appi vanemaid päästjaid.“ Matis (15): „Üritan teda rahustada ja midagi sobilikku talle pakkuda. Üritan rääkida temaga ja kui välja ei tule, vihjan kätega.“

Milline on Sinu ettekujutus rannavalvuri tööst?

Roger (13): „Minu ettekujutus rannavalvurite tööst oleks rannakülastajate abistamine, suunamine. Pidev valvelolek, mis toimub nii rannas kui ka veekogus.“ Robin (16): „Nad peaksid paar korda päevas mõõtma vett ja minema patrullile.

Kui nad on oma putkas, siis nad peaksid vaatama välja veele ja randa, et kõik oleks korras.“ Miks Toidupank ja Uuskasutuskeskus on vajalikud?

Georg (13): „Toidupank aitab inimesi, kellel pole nii palju raha, et ennast toita. Uuskasutuskeskus on vajalik selle jaoks ,et maailm ei ole prügi täis, vaid [seisma jäänud ja kasutuseta asjad] tehtaks uuteks, paremateks asjadeks.“ Heigo (16): „Toidupank tegeleb inimestega, kellel on igapäevaselt raske toitu tagada. Uuskasutuskeskus saadab kasutuskõlblikud asjad uuesti ringlusesse ja võimalusel annavad vanale asjale uue elu sisse, lisaks annetavad ka asju abivajajatele.“ Ägedat malevasuve!

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|11|

ÜRITUSED

Tee G4S Staff ridades tööd ja võida reisiraha!

TEKST: G4S FOTO: JAREK JÕEPERA

Iga suvi toob kaasa hulga projekte ja üritusi, mille jaoks on lühemal perioodil tarvis turvalisust tagada. Juba on seljataga kevadine Maijooks ja Tallinna Vanalinna Päevad, ent kõige töisem kuu juuli seisab veel ees. Tule saa neist erakordsetest projektidest osa ja teeni lisa.

Kõigi suviste stafikate vahel loosime augustis välja 300-eurose reisitšeki!

|12| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

T

ööd on pakkuda nii turvatöötajatele, valvetöötajatele kui ka klienditeenindajatele. Alustuseks vali välja mõni meelepärane üritus ja sobita see enda kalendrisse. Kui sellised tööotsad sobivad hästi, küsi julgelt lisa!

Pakkumisi on rohkem töötajatele, kel on turvatöötaja kvalifikatsioon või läbitud liiklusreguleerija koolitus. Korraldame selliseid koolitusi ka nädalavahetustel.

Koolitused on tasuta, ent töötajaga tehakse koolitusleping, mille alusel ootame teatud perioodi jooksul kohustuslike tundide tegemist. Need tunnid on mõistagi tasustatud.

6.–7.07 XXVII laulupidu “Minu arm” G4S alustab valvetega lauluväljakul juba 1. juulil, laulupeo proovid toimuvad 4. ja 5. juulil. Tagame laulupeol turvalisust ligi 200 turvatöötajaga. Eelvalvete ajal ja öistes vahetustes on töötunni tasu 6 eurot (bruto), 4.–7.07 proovide ja kontsertide ajal 7 eurot (bruto). Laulupeo rongkäik ja avakontsert toimub 6. juulil.

Kõik päevased töötajad saavad proovide ja kontsertide päevadel kehakinnituseks laulupeo suppi.

13.–14.07 Rally Estonia Shell Helix Rally Estonia 2019 on esmakordselt korraldatav ametlik WRC promotsiooniralli, FIA Baltic Rally Trophy ning Eesti ja Läti autoralli meistrivõistluste etapp. Rallile Lõuna-Eesti käänulistele kruusateedele oodatakse starti maailma tippe, sh kõikide WRC tehasetiimide autosid. G4Sikate ülesandeks on tagada rallisõitjate ja pealtvaatajate ohutust kõigil kiiruskatsetel. Mõlemal päeval tagame turvalisust 160-liikmelise meeskonnaga.

Rallirada saavad julgestama tulla kõik töötajad, kes valdavad eesti keelt vähemalt kesktasemel ning on vähemalt 18-aastased. Kui on veel läbimata ralli rajajulgestaja koolitus, siis seda saab teha 9. juulil G4Si peamajas Tallinnas.

Teistest piirkondadest saab koolitusest osa võtta ka videosilla vahendusel.

Kaugemalt tulijatele korraldame ko-

ÜRITUSED

G4S STAFIKA MEELESPEA

G4S

Sta haletulekuks transpordi ning majutuse (magamiskott jne tuleb ise kaasa võtta). Ööbima jäävad töötajad saavad 13.07 õhtusöögi ja 14.07 hommikusöögi. Mõlemal päeval antakse kõikidele töötajatele tööpostile kaasa toidupakk. Töötunni tasu on 6.50 (bruto).

Filmivõtted Laagna tee või mitte, need tulised arutelud jäävad Sensori tegemise aegu. Üks, mis kindel, filmivõtted pakuvad palju tööd, sest kõik võtetega seonduv peab olema hästi turvatud, seda sõna otseses mõttes ja ka uudishimulikke pilke eemal hoides.

Sel suvel käivad Tallinnas erinevates kohtades tuntud filmirežissööri Christopher Nolani uue filmi “Tenet” võtted.

Järgmisel aasta linastuva filmi võttekohad on teadaolevalt veel Itaalias ja Indias. G4S Staff tagab objektide valvet, haldab läbipääsurežiime, turvab võttemeeskonda ja reguleerib ka liiklust.

Tööd jagub algsete plaanide järgi augustini. Töötunni tasu on alates 6 eurot (bruto).

ff

Kui soovid suurüritustest osa saada, kas või mõne päeva kaupa, siis võta ühendust G4S Staff projektijuhi Martin Tombergiga, martin.tomberg@ee.g4s.com või tel 5306 1146.

Vaata lisaks siseveeb.g4s.ee!

Tartu, Viljandi ja Võru Viljandi suuremad üritused meie jaoks toimusid Sensori tegemise ajal ehk 7. ja 8. juunil. Tartus aitame luua turvalisust laulupeol, jaanipäeval ja hansapäevadel ning Võrus folgil. Sooviga Tartu üritustel tööd teha võta ühendust Argo Raagiga, argo.raag@ee.g4s.com või tel 528 1110, Võru ürituse puhul kontakteeru Liisi Pehkaga, liisi.pehka@ee.g4s.com või tel 516 9475.

• • • • • •

23.06 Tartu jaanituli 20.-23.06 Tartu laulupidu 27.-29.06 Tartu linna päev 18.07 Võru Pärimustantsu Festival 20.-21.07 Tartu Hansapäevad 26.08 Tartu Rulluisumaraton

Kellele annan oma töötamise soovist teada?

Iga ürituse juures on turvajuhtide kontaktid. Lisatööd tegema minnes veendu, et põhitöö graafik seda lubab. Lisatöö tegemisest tasub teavitada ka oma turvajuhti. Tema kaudu saad ka edaspidi infot erinevate ajutiste projektide kohta.

Mis ma üritusele selga panen?

Pane selga tumedad riided, jalga tumedat värvi jalanõud. Meie anname Sulle vastavalt töölõigule selga G4S või G4S Staff vormirõiva. Võta kindlasti kaasa ka töötõend!

Kuidas saan infot eesseisva töö kohta?

Küsi infot lõigujuhilt. Avalike ürituste kohta saad ka iseseisvalt lisainfot otsida ürituse kodulehelt. Ole valmis küsimusteks ürituse ajakava ja toimumiskoha kohta. Kui Sa külastajat abistada ei oska, siis pöördu oma lõigujuhi poole. Ürituse turvajana loome me nii G4Si kui ka vastava ürituse mainet ning seega tuleb valmis olla erinevateks küsimusteks ja suhtlusolukordadeks. Kiire ja asjakohase info liikumine on üks osa turvalisuse loomisest.

Mida ma seal üritusel tegema pean?

Enne üritust toimub alati töötajate juhendamine või koolitus. Üritustel kogunetakse varem ning selgitatakse täpsemalt töölõike, jagatakse omavahel tööülesanded. Kuula tähelepanelikult ja küsi julgelt, kui midagi jääb selgusetuks.

Ralli eel toimub rall rajajulgestaja koolitus. Kui Sul pole veel turvatöötaja kvalifikatsiooni, ootame Sind edaspidi kindlasti ka turvatöötaja koolitusele!

Milline on töötasu?

Töötasu suurematel üritustel on 6 kuni 10 eurot (bruto). Tasu sõltub üritusest, tehtavast tööst ja tundide arvust. Erinevatel üritustel võib lisaks tasule olla veel hüvesid, nt Maijooksul või Sügisjooksul kingikott, Laulupeo ajal pakutakse suppi, rallil antakse toidupakk kaasa jne. Töötasu makstakse pangaülekandega pärast ürituse toimumist.

Kust leian infot tööpakkumiste kohta üritustel?

Kõige operatiivsemat infot G4S Staff pakkumiste kohta saad, kui liitud staff@ee.g4s.com uudiskirjaga või jälgid G4S Staff lehte Facebookis: facebook.com/groups/G4SStaff

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|13|

TEHNIK

MAIT TEINBERGI paeluvad keerukad projektid TEKST: ESME KASSAK FOTOD: REIMO RAJA

Mait tuli G4Si tööle nüüdseks seitse aastat tagasi sisuliselt otse koolipingist.

Tehnikahuvi oli juba siis, kuid just G4Sis sai ta turvatehniku ameti päriselt selgeks.

Suisa sedavõrd hästi, et tema kätte võib usaldada mistahes projekti. Tõsi, väiksed projektid ei paku talle lihtsalt nii palju pinget. Milline on turvatehniku töö?

E

elmise aasta suurimad tehnikaprojektid, mille valmimisele Mait kaasa aitas, olid seotud Balti Jaama Turu, Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone ja Lennujaama parkimismajaga. Aasta lõpus algasid tööd Bolti (siis veel Taxify) uue hoone süsteemidega. Sellistel suurtel objektidel on Mait olnud ühtlasi objektijuht, kes on kui vahemeheks meie meeskonna ja tellija vahel.

Mait Bolti uue hoone ehitusel Tallinnas.

PROJEKTEERIJATE PAREM KÄSI Teisalt võib öelda, et Mait on kui projekteerija parem käsi. Ta oskab projekte hästi lugeda ja parimate lahenduste leidmisel kaasa mõelda. Kui projekti käigus kohapeal olude sunnil midagi muutub, siis oskab ta tehnilisi üksikasju teades hüva nõu anda. Just projekteerimise meeskond esitas Maidu Eesti Turvaettevõtete Liidule aasta tehniku kandidaadiks.

Projekti mõistmine ja sellest kinnipidamine on hea lõpptulemuse nimel väga oluline. Maidu tugevuseks on seegi, et näeb suuremat pilti ning oskab võimalikke probleeme aegsasti ette näha. Mait suhtleb objektijuhi rollis väga kirju seltskonnaga, sest esimesed tööd algavad juba koos ehituse algusega. Juba algetapis on vaja teada, kuhu mingid ühendused teha või kust kaabeldused vedada. Vahel on see eriti keerukas, kui tegemist tavapärasest erineva disainilahendusega, aga kui info on kohe olemas, on kõik tehtav.

HEA JUHENDAJA

Mait on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi nõrkvoolusüsteemide paigaldaja erialal.

G4Si tulles pühendus Mait esimesed paarkolm aastat turvatehniku ameti üksikasjalikule omandamisele, alates süsteemide mõistmisest kuni konkreetsete töövõteteni ja oskusteni. Ka praegu ei asu uued tehnikud meil kohe tööle, vaid käivad alguses õpipoisina staažikamatel tegijatel kaasas.

|14| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

Osakonnajuhataja Tarmo Nigols märgib, et mida aeg edasi, seda rohkem mõistavad uued tehnikud küll süsteeme programmeerida, ent kui vaja ise käed külge panna, siis neid oskusi napib. „Mait suudab vajadusel terve turvasüsteemi paigaldada. Kui vaja, kaabeldab ta kõik ise, paneb andurid seina, ühendab seina ja programmeerib ka ära,“ räägib

Tarmo. Nõndaviisi, ise kõiki etappe hästi osates suudab Mait ka teisi hästi juhendada ning välja koolitada. Ta on läbinud mentori koolituse ning õpipoisid on talle vaid häid hindeid andnud.

Mait on andnud mulle päris palju.

Kui ettevõttesse tulin, ei osanud ma midagi. Maidu juhendamisel õppisin kahe

TEHNIK kuu jooksul palju uut. Mait selgitab arusaadavalt ja kui midagi jääb segaseks, siis selgitab uuesti. Tema parim iseloomuomadus on kindlalt see, et ta ei anna alla, enne kui asi lõpetatud.“ (Õpipoiss Kenneth)

Kolleegid Maidust Tarmo Nigols, turvatehnikadivisjoni Põhja piirkonna osakonnajuhataja „Maidule võib südamerahuga usaldada uued ja suured süsteemid. Ta oskab väga hästi projekte lugeda ja selle põhjal ette kujutada valmivat hoonet tervikuna. See on väga vajalik oskus, sest hiljem seadmete juurde ja ringi paigutamine on palju keerukam kui mitte võimatu.

Tellijad ja lõppkliendid on Maidu tööga rahule jäänud ning koostöö jätkunud ka pärast põhiprojekti.“

TEHNILISELT KEERUKAD PROJEKTID

Mait on oma sõiduvees, kui käsil mõni tehniliselt keerukam projekt. Seal pole ohtu rutiini langeda ning saab rakendada kogu oma tehnilist loovust. Ühe põnevaima tööna mainib Mait politsei- ja piirivalveameti riikliku tähtsusega projekte, millest paraku lähemalt rääkida ei saa.

Teinekord tuleb loovus appi võtta sõna otseses mõttes loovate disainilahenduste puhul nagu uuenduslike lahendustega EKA peahoone. Teisel korrusel on näiteks sein, mis pole tavapärases mõttes sein, vaid pigem disainielement tudengitele kasutamiseks.

Oskust ja julgust sukelduda täiesti uutesse süsteemidesse peab Tarmo Nigols üheks väärtuslikumaks omaduseks Maidu puhul. Üks asi on saada professionaalselt hakkama juba tuttava süsteemiga, teine orienteeruda seni tundmatus lahenduses ja seejuures suuta adekvaatseid ja kiireid otsuseid vastu võtta. „Uued süsteemid tähendavad suurt vastutust, kuid Mait seda ei karda.

Talle vastupidi just meeldib uusi ja suuri lahendusi testida ja paigaldada,“ ütleb Tarmo. Mait on avatud uuele ning valmis uusi asju katsetama. Enne ta järele ei jäta, kui kõik töötab nii, nagu tarvis.

Anatoli Plõševski, hooldusjuht „Suurtel objektidel on Maidu kanda ka objektijuhi roll. Ta jagab oma tiimile töid ja juhendab tehnikud, vajadusel suhtleb tellija või kliendiga otse. Mait on väga sihikindel ja tema peale võib alati kindel olla. Mait leiab igas olukorras lahenduse. Võin kindel olla, et tema käe all kõik toimib.“

2018. aasta alguses pälvis Mait G4Si aasta parimate töötajate tänuüritusel Aasta Tehniku tiitli.

KALAMEES JA EHITAJA

Kui igapäevaprojektid viivad Maidu valdavalt siseruumidesse, siis tema hobid viivad ta õue. Ehitama, kala püüdma, jalgrattaga sõitma. Tema kõige põnevamaks hobiks on metallidetektoriga ringi uudistamine.

Seni, kuni enda maja on veel mõtete tasandil, käib Mait heal meelel sõpradel abiks ehitamas. Samuti meeldib talle kala püüda ning jalgrattaga sõita.

Uued süsteemid tähendavad suurt vastutust, kuid Mait seda ei karda. Talle vastupidi just meeldib uusi ja suuri lahendusi testida ja paigaldada“ Tarmo Nigols

Kuidas saada turvatehnikuks?

Sedaviisi, kuis areneb tehnika ja erinevad tehnilised lahendused muutuvad üha taskukohasemaks ja igapäevasemaks, on alati vaja neid tublisid ja nutikaid inimesi, kes tehnika õigesti paigaldavad ja seda hiljem hooldavad. G4S panustab ettevõttena üha enam tehnoloogia arengusse ja see tähendab, et ka tehnikute töö osakaal kasvab.

Pakume turvatehnikule tööd Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Kui Sul on tehnilist taipu ja soovid vastu võtta uue väljakutse, siis ootame Sind kandideerima. Eeldame, et Sul on tehniline haridus või varasem töökogemus nõrkvoolusüsteemide paigaldamisel, aga kui mitte, siis kutsume Sind omandama turvasüsteemide tehniku eriala Tartu Kutsehariduskeskuses. Avaldusi õppima asumiseks saab esitada kuni 2. augustini. Loe lähemalt: khk.ee/eriala/turvasusteemide-tehnik Ameti õppimine toimub enamjaolt töökohapõhise õppena ning päriselt koolitame Su välja Tartus või Tallinnas igapäevase töö käigus. G4Si tehnikute juhendajad on saanud eraldi koolituse ning enamik neist on ka varasemalt uusi turvatehnikuid välja õpetanud.

Anna oma huvist teada või küsi lisainfot: Janek Vana, janek.vana@ee.g4s.com, tel 510 7241 Indrek Sarjas, indrek.sarjas@ee.g4s.com, tel 651 1781

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|15|

HOOLIME KESKKONNAST TEKST: KARMEN LÄÄNE, ESME KASSAK FOTOD: G4S

Sel kevadel vaatasime Teeme Ära! talgute ajal ettevõttes sissepoole ja otsustasime koristada hoopis kontoris sees.

Kraamimispäev peamajas näitas, et mõne aastaga koguneb igasugu asju, mida tegelikult vaja enam pole. Ühtlasi aitas ühisettevõtmine meelde tuletada jäätmete sorteerimise põhitõed.

KUIDAS ETTEVÕTTENA

keskkonda säästa?

K

ontoritalgud oli üks tore ettevõtmine, aga veelgi tähtsam on igapäevaselt jälgida, et ettevõtte tegevuse käigus tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Suure ettevõttena tajume enda vastutust ning peame vajalikuks ka teistele eeskujuks olemist. Kõige tõhusam on üldse mitte jäätmeid tekitada, ent kui neid ikkagi tekib, siis tuleb neid sorteerida õigesti. G4S on ettevõttena loonud endale selge süsteemi, kuidas keskkonda säästes tegutseda. Nendest põhimõtetest lähtume nii G4Si kontorites ja esindustes kui ka mehitatud valve objektidel ja külastades teisi ettevõtteid. Ka oma koostööpartnerite valikul eeldame, et nad tegutseksid keskkonnasäästlikult.

Seekordse Teeme Ära! päevaga tähistasime ühtlasi keskkonnajuhtimise sertifikaadi (ISO 14001:2015) esimest sünnipäeva. Palju õnne! Meile on omistatud kaks sertifikaati erinevate

|16| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

Seekordse Teeme Ära! päevaga tähistasime ühtlasi keskkonnajuhtimise sertifikaadi (ISO 14001:2015) esimest sünnipäeva. Palju õnne!“ standardite alusel – nad mõlemad on G4S Eesti juhtimissüsteemi olulised osad. Kvaliteedijuhtimise standard (ISO 9001:2015) on ettevõtte juhtimiskvaliteedi hindamise aluseks ja näitab organisatsiooni tegevuste pideva parendamise edukust. Keskkonnajuhtimise standard (ISO 14001:2015) loob aluse hinnata keskkonda säästva mõtteviisi rakendamist ja keskkonnariskide ohjamist ettevõtte tegevuses.

Neile standarditele vastamine annab võimaluse rahvusvahelisel tasemel paremini konkureerida, samuti eelise paljudel hankekonkurssidel.

HOOLIME KESKKONNAST

G4Si keskkonnapoliitika G4S lähtub enda tegevuses keskkonda säästvast mõtteviisist ja iga meie töötaja tegutseb keskkonda hoidvalt. Astume samme selle nimel, et vähendada CO2 saastet meie elukeskkonnas. Autode kasutusel on oluline roll meie tegevuses ja me pingutame selle nimel, et vähendada sellest tekkivaid tagajärgi. Arendustegevuses on meie suundumus luua rohkem e-lahendusi.

SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS JA KESKKONNASÕBRALIKUD SÕIDUKID

G4S on suure autopargiga ettevõte ja seega on meie jaoks väga oluline nii säästlik sõiduviis kui ka meie sõitudest tingitud keskkonna saaste vähendamine. Oleme seadnud eesmärgiks kolme aasta jooksul, 2018–2021, vähendada sõidukite CO2 näitajat 5%. Selleks kasutame ohutuid ja keskkonnasäästlikke sõiduvõtteid, patrull- ja rahaveoautodes on ökonoomse sõidu jälgimiseks Masternaut.

Sõidukite väljavahetamisel eelistame madalama CO2 emissiooni näitajaga mudeleid. Mõnes piirkonnas on patrulliautona kasutusel juba ka hübriidautod. Jälgime elektriautode arengut ning plaanime järk-järgult elektriautode kasutuselevõttu. Eestis müüdavate elektriautode arv ja nende kvaliteet on kasvamas ning uue põlvkonna elektriautod suudavad ühe laadimisega läbida pikemaid vahemaid. Elektriautode laiemaks kasutuseks vajame autosid, mis suudaksid ühe laadimisega läbida päevas 300 km ja mida saaks kiirlaadida. Lisaks peab elektriautode kasutuskulu olema võrreldav diisel- või hübriidautodega.

PABER JA PAPP

Kasutame kontoris vastava märgistusega keskkonnasõbralikumat taaskasutatud olmepaberit. Püüame järjest enam kasutada digitaalseid dokumente ja minimaalselt faile välja printida.

Mida digitaalsem kogu n-ö paberimajandus on, seda kiiremad on ka protsessid. Näiteks ka rahulolu-uuringule vastasid üle pooled töötajaist just internetis. Sensorit loetakse üha enam internetis ning sellest lähtuvalt kohandame tiraaži. E-tehnik on aidanud vähendada paberi kogust tehnikute töös.

Kui siiski väljatrükiks läheb, siis printerid on vaikimisi seadistatud printima dokumente kahepoolselt, säästmaks paberit. Võimalusel ja vajadusel soovitame kasutada paberi teist külge märkmepaberina. Paberi ja papi sorteerime muudest jäätmetest eraldi. Andmetega dokumendid kogume infokaitsekastidesse.

OHTLIKUD JÄÄTMED

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda selleks ette nähtud kohtadesse. Peamajas on näiteks igal korrusel patareide kogumise kast, et oleks mugav need kohe õigesse kohta panna. Haldusosakonna juhi Andres Pastaruse sõnul

on patareide kogumiskastid väga hästi vastu võetud ja neid kasutatakse üsna aktiivselt. See näitab teadlikkuse kasvu.

Osade printerite tahmakassette kasutame korduvalt, tagastades need edasimüüjale korrastamiseks ja uuesti ringlusse laskmiseks.

Talgupäeval kogusime turvajuhtidelt kokku seisma jäänud (pipra)gaasiballoonid. Need laseme ohutult lõpuni tühjaks ja kasutame edasi õppematerjalina. Patareide ja ülejäänud ohtlike jäätmete, näiteks kemikaalid, ohtlikud vedelikud, valgusallikad ja tahmakassetid, käitlusega tegeleb haldusosakond.

KILE JA PLASTIK

Kõige enam kilet oleme kasutanud rahatöötluses seoses müntide pakendamisega. Kile kasutamise vähendamiseks ostsime juunis 2018 uued mündipakkeliinid, tänu millele vähendasime kile kasutamist umbes 1000 kg. Uutel pakkeliinidel on kilepakend vahetatud paberi vastu. Teatud hulgast kilest ja plastist me paraku loobuda ei saa ja selle kogume eraldi kokku.

Taarat tekib meil igapäevatöös vähe ja sellest tingitult ei ole me kontorites korraldanud pudelite kogumist, ent soovitame töötajatel ise selle eest hoolitseda. Eesti on üks väheseid riike, kus tegutseb toimiv pandipakendisüsteem.

Kui maas vedeleb münt, siis korjad ju selle üles, aga pudeli? Vähemalt enda joogipudelid võiksime kokku koguda ja selleks ette nähtud kohta viia, taaraautomaati või siis plastpakendite konteinerisse.

ELEKTRI- JA IT-SEADMED

Kontrollime, et meie paigaldatavate toodetega oleksid kaasas kasutusjuhendid, milles on kirjas juhised seadmete käitluse kohta pärast kasutusaaja lõpetamist. Näiteks, kui Nublu suitsuanduri kasutamisest loobutakse, tuleb seade ja patarei hävitada vastavalt nõuetele. Ütleme enda juhendis Nublu klientidele, et andur koosneb materjalidest ja osadest, mida on võimalik taaskasutada ja ümber töödelda. Ütleme, et seade sisaldab patareid, mida ei tohi hävitada tavalise majapidamisprügi hulgas. Toome sellegi välja, et korrektne seadmete ja patareide hävitamine aitab vältida kahju keskkonnale ja inimese tervisele.

Eraldi kogume kokku vanad elektri- ja IT-seadmed. Vana või kasutuskõlbmatu elektroonika kogumispunkti viimise korraldab IT-osakond, kasutatud valveseadmete kogumis-

punkti viimise korraldab turvatehnikadivisjon.

IT-seadmed vaatame üle ka taaskasutuse mõttes, sest heas korras klaviatuure ja hiire ning isegi arvuteid saab mujal oludes uuesti kasutada. Eelmisel aastal kinkisime seisma jäänud, kuid väga heas korras arvutid, mille IT-osakond üle vaatas, Tallinna Laste Turvakeskusele. Oluline on, et andmekandjaid sisaldavad seadmed oleksid eelnevalt andmetest turvaliselt puhtaks tehtud.

ENERGIA JA VESI

Igapäevaselt saame jälgida oma vee ja elektri kasutust – nii nagu kodus ei jäta vett niisama voolama või tühjaks jäänud tuppa tuld põlema, ei tee me seda ka kontoris. Kui oled viimane lahkuja, siis kustuta enda järel palun ka tuli.

Samadest juhistest lähtuvad koristusfirmad ja juhtimiskeskus omakorda kontrollib, et peamajas tõesti tuled ei jääks öö läbi põlema. Energia säästmiseks kasutame valgustites võimaluse korral LED- või luminofoorlampe.

Jälgime hoolikalt ka kontori küttekulusid ning eelistame uute üüripindade puhul ruume, kus on kütte- ja jahutusautomaatika.

Näiteks aasta lõpus on kolimas Jõhvi esindus ruumidesse, mis on paremini meie nõuetega vastavuses.

TAASKASUTUS

Ajapikku koguneb kontorisse ka selliseid esemeid, mida tööks enam pole vaja, kuid mis on heas korras. Sageli on tegemist raamatute ja riietega. Kevadise kontorikoristuse korras kogusime kõige enam kokku registraatoreid, mis uuena ostes maksavad vähemalt 2 eurot.

Muist heas korras registraatoreid lasime majas uuesti ringlusse, ülejäänud normaalses korras registraatorid saatsime Uuskasutuskeskusesse.

Samuti kogunes koristuse käigus kõrvaklappe telefonikomplektidest ja pildiraame, ent ka reklaamkingitusi.

Võrreldes nii mõnegi maaga on Eestis prügikorraldus väga hea, ent sorteerimises saab igaüks veel palju ära teha. Kui juba mõned sammud sel teel astutud, siis tundub loogiline igal pool neist samadest põhimõtetest lähtuda. Kodus ehk ei puutu igapäevaselt kokku IT-seadmete utiliseerimisega, küll aga paberi-, plast-, toidu- ja segaolmejäätmetega. Ettevõtte põhimõtted ei erine kodustest põhimõtetest, küll aga on mõju palju suurem. See mõju tuleb kokku meie kõigi tegevusest. Hoiame keskkonda ja hoolime sellest!

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|17|

TERVISESPORT

TERVES KEHAS TERVE VAIM!

TEKST: ESME KASSAK FOTO: VIKTORIA KOSSENKOVA

Kolmandat aastat korraldab G4S maikuus sammuvõistlust, et innustada inimesi rohkem liikuma. Sammuti tiimides, et üksteist ergutada ja arendada meeskonnatööd.

E

hkki oleme seadnud sihiks teha päevas keskmiselt 10 000 sammu, tekib tipus ikkagi tuline võistlusmoment. Peaauhinnaks on siiski rõõm liikumisest ning kingitus kõigile neile, kes tervisliku eesmärgi saavutasid.

Võistlus kestis 4 nädalat, 29. aprillist kuni 26. maini. Osaleti 3-liikmeliste tiimidega ning iga nädal tegime vahekokkuvõtteid. Startis 27 tiimi ja kõik nad lõpetasid ka. Samme mõõdeti käepäraste vahenditega – telefonide, spordikellade, sammulugejatega. Meie ühtki tulemust ei kontrollinud, kuna üks G4Si väärtusi on ausus. Sellegipoolest mõned osalejad saatsid meile tulemusi kella/telefoni kuvatõmmistena.

Kui eelmisel aastal oli kõigile tublidele, eesmärgi täitnud sammujatele kingituseks veepudel, siis tänavu oli vastava kirjaga seljakott – „Mina kõnnin 10 000 sammu päevas“. Lisaks korraldasime pärast sammuvõistluse lõppu kõigile huvilistele tervisliku toitumise loengu ja smuutide töötoa. (tutvu materjalidega siseveebis!) Ikka selleks, et saaks mõne nipi kõrva taha, kuidas sportlikult aktiivsena enda energiavarusid targalt täiendada.

Kevadise sammuvõistluse 2019 võitis ülekaalukalt tiim, kuhu kuulusid Evelyn Lill, Sjuba Salimova ja Maria Baum.

Evelyn Lill kõndis mõnel nädalal keskmiselt ka üle 40 000 sammu päevas. On küsitud, et äkki ta raputab telefoni, et nii palju samme. Tegelikult Evelyn ongi võtnud väga pikad retked ette, seda nii eelmisel kui ka sel kevadel, kõndides näiteks Tallinna lähivallast peamajja tööle. Individuaalses arvestuses kolmandale kohale tulnud Raimond Laats on turvatöötaja Pärnus – tema sai suurema osa sammusaagist just tööl olles ja vahel ka kolleegi eest patrulliringi tehes. Igatahes on need

Piiriäärne tervisematk lõpetas 7-aastase suurprojekti

üle mõistuse suured numbrid ja korraldustiimiga manitseme ikka tervislikult tippima.

Rõõmu tegi aktiivne osavõtt, sest mitte iga ürituse kohta saa ütelda, et ligi sada osalejat. Sammuvõistluse plussiks on, et igaüks saab valida talle sobiva aja ja koha sammude saamiseks. Võib kõndida üksi, aga võib ka kolmekesi terve tiimiga.

Samas võtsid võistlusest osa ka mõned, kel tiimi polnudki. Sel moel saime kokku kolm väga ägedat tiimi: Südikad sammujad (Triinu Sarv, Silver Jaanson, Annika Koort), Head teenindajad (Lee Sarap, Kristi Ploom, Liisa Kalda) ja United (Romas Goran, Jelena Kleiman, Sirje Puri).

Suur tänu kõigile osalejatele ja arukat sammumist!

VÕITJAD: TIIMID

1. Müürililled – Evelyn Lill, Sjuba Salimova, Maria Baum 2 248 596 2. KKK – Raimond Laats, Kerli Viirsalu, Kalli Lomp 2 065 522 3. Lõvid ja kitseke – Viktoria Tšernõhh, Piret Pihelgas, Liilia Kairo 2 023 950

VÕITJAD: ÜKSIKARVESTUS 1. Evelyn Lill 2. Silver Laager 3. Raimond Laats

1 143 376 936 036 914 367

Seitse aastat tagasi tuli G4S Spordiklubi välja väga ambitsioonika mõttega üheskoos läbida Oandu-Ikla 375 km matkatee. Kuidas seda kõik koos teha, nii et keegi tee peale maha ei jääks? Eks ikka jupi kaupa ja igaüks talle sobivas tempos. 10. mail jõudsime lõpuks finišisse!

Iga aasta võtsime üheskoos ette ühe matkaraja, millest 10–15 km pikkune rajalõik läbiti koos. Seejärel jäi osalejatele võimalus omal käel talle sobivas tempos ülejäänud rada läbida. Tõestuseks tuli saata korraldajatele pilte. Megaprojekti tegid täies mahus läbi Kristi Vetemaa ja Kristi Karelin, kes said viimase etapi lõpus kingituseks jalgratta. Juhhuu!

Seekordne matkapäev oli üle aastate üks vihmasemaid, see-eest läbida tuli üks väga põnev lõik huvitavate vaatamisväärsustega. Matka alustati sisuliselt Eesti-Läti piirilt ning jõuti tagasi Lemme lõkkekohta. Matkaraja keskel kostitati osalejaid väikese folgikontserdiga, joogi ja võileibadega. Matka lõpetuseks said kõik kingituseks Oandu-Ikla graveeringuga spetsiaalse seenel käimise noa.

Suur tänu korraldajatele Valdur Peebole ja Sergei Karelinile! See oli üks väga vinge projekt. Aga mis edasi?

Anna meile teada, millise idee võiksime järgmisel kevadel käiku lasta! On selleks mõni ekskursioon, seiklusmatk, talvine suusamatk, retk tõukeratastel, rabamatk või midagi muud. Kõik soovitused on teretulnud. Kirjuta meile kysimused@ee.g4s.com!

G4Si tervisematkajad.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

PEREPÄEV

REGISTREERU!

Tule G4Si perepäevale 9. augustil Rakvere linnuses!

T

änavune suve ühisüritus toimub päevase üritusena, kuhu võib kaasa võtta ka oma pere. G4Si perepäeval Rakvere linnuses leiab tegevust igaüks, suured ja väikesed, pere- ja mitte pereinimesed.

Meeleolukale üritusele tulekuks korraldame suurematest esindustest bussid.

Rakvere linnuses satud 16. sajandi linnuse eluolu kujutavasse teemaparki, kus ajastutruud meeleolu loob linnuserahvas.

Linnuses peetakse taluloomi, seal on sepikoda, savikoda, puutöökoda, aga ka teadustekamber ja erinevad temaatilised näitused.

Tutvuda saab keskaegsete relvadega ja panna end proovile mõõgavõitluses.

Perepäevale tulekuks palume Sul ennas kirja panna hiljemalt 22. juuliks. Registreeruminetoimub internetis (vt QR-koodi või mine siseveebi).

Osalemiseks tuleb tasuda sümboolne 5 eurot iga täiskasvanud inimese kohta, lastele on osavõtt tasuta. Registreerumisel tuleb teada anda, mitmekesi tuled ja kas vajad ettevõtte transporti.

G4S perepäeva kava 10.00–11.00

11.00 11.15

Kogunemine Rakvere linnuses.

Saabujatele pakume varase lõunana suppi.

Perepäeva avamine. Linnuse meeskonna rongkäik.

Põnevad tegevused linnuses. Perepäevalisi juhendab ja ergutab päevajuht Tauri Tallermaa.

• Ekskursioonid gruppides • Õuealal loomad (eesel, hobune, jänesed, lambad) • Käsitöötuba. Kõigil huvilistel on võimalik meisterdada mesilasvahast küünal • Lasteteatri 15 min etendused • Vibulaskmine (juhendamine ja seejärel võistlus) • Mõõgavõitlus koos juhendamisega

Lisaks korraldame linnuses G4S spordiklubi lustakaid võistlusi nii suurtele kui ka väikestele: saapa viskamine, hobuse võidujooks, klotsitorni ehitus, takistusrada, noolevise, köievedu.

14.-00–15.00 Toekas hiline lõuna 17.00 Võistluste kokkuvõtted ja autasustamine,

pakume kringlit tee ja kohviga 17.30–18.00 Päeva lõpetamine ja koduteele asumine Loe Rakvere linnuse kohta lisaks: www.rakverelinnus.ee

G4S EESTI AJAKIRI | juuni–juuli NR 3 (148)

|19|

VARIA Martin Tomberg G4S Staff projektijuht

Nuputa!

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Kõigi vastajate vahel loosime välja mängukoera Nublu. Saada vastus hiljemalt 20.07.2019 aadressil kysimused@ee.g4s.com ja osaledki loosimises!

Küsimused 1. Tore seltskond, kellega koos üritusi valvata ja lisa teenida 2. Kaanestaar 3. Suve suurim rallispordiüritus 4. Nutikas videohaldustarkvara 5. Filmivõtete koht Tallinnas 6. Seda ametit pidades saab veeta päevad rannas 7. Juubelilaulupeo avakontserdi pealkiri 8. Asjade internet (ingl k lühend) 9. Spordiala (ka G4Si võistlusi tehakse) 10. Selles linnas korraldame G4Si esimese perepäeva 11. Innovaator teise sõnaga

NAGU KAKS TILKA VETT!

Batman Kangelane

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

TULE TÖÖLE G4S STAFFI! Veeda huvitav suvi ja teeni lisa! G4S on sel suvel turvapartneriks väga põnevatele projektidele, neist suurimad XVII Laulupidu, Rally Estonia ja Hollywoodi filmivõtted.

Töötasu alates 6

eurot tunnis (bruto)

Laulupeol ja rallil pakume tasuta toitlustust, rallil ka majutust. Tööle ootame nii turvatöötajaid kui ka valvetöötajaid ja klienditeenindajaid. G4S Stafiga liitumiseks peab vanust olema vähemalt 18 aastat.

Liitu G4S Stafiga staff@ee.g4s.com g4s.ee/staff

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor