Sensor detsember 2020

G4S EESTI AJAKIRI

Detsember 2020 | NR 5 (156)

KÜBERTURVALISUSEST KLIENDID TERMOKAAMERATEST KOLLEEGI KOROONAKOGEMUS

III KVARTALI PARIMAD

TURVATÖÖTAJAD

Arvi Laasme – sihikindel tegutseja

Hoiame viiruse eemal!

Kanna maski

Hoia distantsi

Kasuta HOIA mobiilirakendust Laadi mobiilirakendus alla veebilehelt hoia.me

1247

T

hoia.me

OH

kriis.ee

ON

TA G

AS

I!

Haigena pĂźsi kodus

JUHTKIRI

SISUKORD

Teistmoodi aasta

2 TERVIS.

HOIA äpp

3 JUHTKIRI.

Indrek Sarjas

4 UUDISED.

Olulised teated. Uued kolleegid.

Tubli töö

6 FOOKUSES.

Veikko Raasuke IT-teemadest

8 PARIMAD.

III kvartali parimad

10 PERSOON.

Arvi Laasme – sihikindel tegutseja

13 TÖÖVARJUKUU.

Silver Jaansoni kogemus

14 VIIRUSE VASTU.

Termokaameratest

16 OLULINE.

Meiliaadresside sulgemisest

17 TURUNDUS. Videopilk

18 COVID-19.

Kolleegi kogemus

20 VARIA.

Nagu kaks tilka vett.

Jõulufilmide soovitused

2020.

aasta on olnud kui sõit Ameerika mägedel oma tõusude-languste ja järskude kurvidega ning sekka sööstmine tundmatusse pimedasse tunnelisse, kus ei ole näha, mis meid ees ootab ja kuhu see viib.

Märtsis puhkenud koroonaviiruse pandeemia on muutnud meie igapäevast elukorraldust ja tekitanud hulgaliselt majanduslikku kahju.

Selle tõttu on ettevõtted pidanud uksi sulgema ja töötajaid koondama.

Arvudesse pannes tähendab see seda, et Eestis on võrreldes aasta­ tagusega ligikaudu 15 000 töötut rohkem. Meie oleme G4Sis üheskoos kõvasti pingutanud, et säilitada töökohti ja vältida koondamisi.

Omalt poolt tahan öelda väga-väga suur AITÄH kõikidele meie ees­ liinitöötajatele! Kui kontoritöötajad saavad vajaduse korral täita tööülesandeid ka koduseinte vahelt, siis teie muudate Eestit turvalisemaks iga päev koduseinte vahelt väljas. Panen teile südamele, et kasutaksite kõiki ettevaatusabinõusid, et tervist hoida! Andke oma otsestele juhtidele kohe märku, kui isikukaitsevahendid (maskid, kindad, desovahendid) hakkavad otsa lõppema, et nad saaksid teile uued tuua!

Lisaks koroonaviiruse põhjustatud ümberkorraldustele muutus ka G4Si struktuur. Nimelt hakkasime alates 1. oktoobrist tegutsema uue struktuuri alusel, mis keskendub eelkõige tehniliste lahenduste äri kasvule ja klienditeenindusele. Eks nii mõnigi ebatasane nurk tuleb veel maha lihvida, aga kogu muudatus oli vajalik, et luua alus uueks kasvuks ja ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks.

Muutused ei ole tihtipeale kõige mugavamad, aga teevad meid inimesena paindlikumaks. Lisaks toovad muutused meid mugavustsoonist välja ning panevad asjadele vaatama uue ja värskema pilguga. Teisisõnu on muutused just need, mis meid elus edasi viivad, ja usun, et oleme kõigi nende muutustega, mis sel aastal on olnud, ilusti hakkama saanud!

Uus aasta on kohe-kohe ukse ees ja usun, et see toob meile uue hingamise! Võtame 2020. aastat kui ühte suurt õppetundi ning liigume uude aastasse hea kogemustepagasi ja väärtuslike teadmistega!

Rahulikke eelseisvaid pühi ja head vana-aastalõppu!

INDREK SARJAS personalidirektor

SENSOR

Seda ajakirja tegid:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Ann Marii Närska Reimo Raja Veikko Raasuke Anette Haavel Indrek Sarjas Silver Jaanson

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kirjuta: kysimused@ee.g4s.com

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 800

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|3|

UUDISED

Tervitame oma mees­konnas uut turundus­spetsialisti Anette Haavelit! Varem on Anette töötanud üritus­ turundusagentuuris projektijuhina. Olete ilmselt kuulnud ja näinud Eesti Muusikaauhinna galat, MyHits Awardsi ning Eesti filmi- ja teleauhindade galat – kõikide nende suurürituste taga ongi seisnud Anette ning vastutanud selle eest, et kõik sujuks.

Meie juures on Anette abiks klientidele suunatud ürituste korraldamisel ning toodete turundamisel.

Vaba aega meeldib Anettele veeta koos oma koera Pinokkioga, kas temaga koos loodust avastades või talle uusi trikke õpetades. Alati võib Anettega kokku põrgata ka jõusaalis treenides.

Oktoobris liitus meiega uus kommunikatsiooni­spetsialist Ann Marii Närska. Enne G4Si on Ann Marii tegutsenud kommunikatsioonialal jae- ja hulgimüügi- ning logistikaettevõttes. Lisaks täiendab ta teadmisi Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistrantuuris. Kui töö ja magistriõpingute kõrval juhtub veidi vaba aega olema, siis võib Ann Mariid kohata erinevatel rabaradadel, teatrites või kinodes.

Kui mitte seda, siis on ta lugemas mõnda järjekordset krimiromaani või kokkab midagi uut ja maitsvat!

Kui tunned, et tahaksid midagi põnevat kolleegidega jagada, rääkida oma proovikivide rohkest tööpäevast, soovitada olulisi teemasid, mida kajastada, või oled hädas siseveebi kasutamisega, siis ootab Ann Marii suurima hea meelega teie kirju, sõnumeid, kõnesid või koputust õlale, et nendest teemadest rääkida!

Hoia uudistel silm peal: siseveeb.g4s.ee

|4| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

Turvatöötaja Tanel Pak pidas kinni murdvarga 2. novembril kell 03.18 sai juhtimiskeskuses häirejuhtimise spetsialist Oksana Dergatsova sissetungi häireteate Räni alevikus asuvast kauplusest. Olukorda saadeti kontrollima meie patrulli turvatöötaja Tanel Pak. Sündmuskohale jõudnud turvatöötaja nägi juba eemalt, et kaupluse kaubauks on pooleldi avatud. „Kaubaukse all kaupluses oli musta riietatud mees, kel nägu riidega varjatud ja sõrgkang käes,“ kirjeldas Tanel Pak juhtunut.

Murdvaras märkas turvatöötajat ja hakkas minema jooksma. „Sõitsin mehele järele ja autost väljudes märkasin, et kauplusest jooksis välja veel teine isik,“ ütles Tanel. Ta jooksis järele sissemurdjale, keda märkas esimesena ja kes oli lähemal. „Andsin talle korduvalt korraldusi seisma jääda ja kang maha visata,“ kirjeldas ta juhtunut. Tanel sai põgeneva õigusrikkuja kätte ja pani tal käed raudu. Teine murdvaras põgenes sündmuskohalt.

Tanel Pak andis kinnipeetud mehe üle politseile. Samuti kirjeldas ta korrakaitsjatele, milline nägi välja põgenema pääsenud isik. Juhtunu üksikasju uuritakse kriminaalmenetluses.

FOTO: Aldo Luud Õhtuleht

Uued töötajad

Intervjuud Tanel Pakiga kuula G4Si 11. novembri taskuhäälingust!

Patrulli turvatöötaja Allar Link päästis Pärnus eaka naise Tulekahju häireteate sai G4Si juhtimis­keskus Pärnus asuvast kortermajast reedel, 16. oktoobril kell 12.10 ja häirejuhtimise spetsialist Piret Pihelgas saatis kohapeale patrulli. Turvatöötaja Allar Link jõudis kohale nelja minuti pärast, vaatas tulekahjusignalisatsiooni puldist, millisest korterist alarm tuleb, ja kiirustas olukorda kontrollima. Korteriukse juures oli juba üks naabritest, kes püüdis kuskile helistada.

Allar pääses koodluku abil korterisse, mis oli tema sõnul nii paksult suitsu täis, et näha oli vaid eaka, ratastoolis istunud korterielaniku jalgu. Turvatöötaja viis 80ndates eluaastates naise õue värske õhu kätte ning palus appi tulnud majaelanikul köögis kõrbeva söestunud toiduga panni pliidilt ära tõsta ja pliidi kinni keerata. Värske õhu kätte viidud majaelanik oli suitsust ja vingust uimane ning tundis end halvasti. Allar kutsus kohale kiirabimeedikud, kes kannatanu haiglasse tervisekontrolli viisid. Päästjate abi vaja ei läinud.

UUDISED

Kolleeg uues ametis

G4S korraldab hanke Tallinna kontori ruumide leidmiseks G4S korraldab hanke Eesti peakontori ruumide leidmiseks. Tallinnas asuva kontori rendileping lõpeb kahe aasta pärast, ruumide vajadus on muutunud ja seetõttu vaadatakse uusi võimalikke asukohti, kuhu kontorit kolida. „Otsustasime teha avaliku hanke, et kaaluda eri võimalusi Tallinnas ja selle lähiümbruses,“ ütles haldusosakonna juht Andres Pastarus. Praeguste, Tallinnas Paldiski mnt 80 asuvate ruumide leping lõpeb aastal 2022. „Ettevõtte ruumide vajadus on võrreldes selle ajaga, mil end praegusesse kontorisse sisse seadsime, oluliselt muutunud. Vajame uut laopinda turvatehnika jaoks, samas ei ole meil enam vaja infra­struktuuri sularaha töötlemiseks, sest sularahaäri liikus teise omaniku alla,“ lisas Pastarus.

Kuna G4S on Eesti ühe suurima autopargiga ettevõte, siis vajame endiselt palju parkimiskohti.

FOTO: Eesti Turvaettevõtete Liit

G4S võitis ETELi laskmis­võistluse

Esimene koht G4S Eesti, teine koht USS Security ja kolmas koht Caesar/ETEL ühendvõistkond.

2020. aasta ETELi laskevõistluste rändkarika tõi koju G4S Eesti võistkond!

Teise koha saavutas USS Security ja kolmandaks tuli Caesari/ETELi ühendvõistkond.

Traditsiooniliselt läbiti ka sellel aastal KL Männiku lasketiirus kolm laske­ harjutust, kus rändkarika eest võistlesid iga osaleva ettevõtte neli parimat turvatöötajat/turvajuhti.

Individuaalses üldarvestuses sai parima tulemuse Rando Vaher (USS Security Eesti), teisele kohale tuli Jevgeni Vjazkov (G4S Eesti) ja kolmandale Janec Mururand (G4S Eesti). Õnnitlused kogu G4Si tiimile ning Jevgeni Vjazkovile ja Janec Mururandile – suurepärane töö!

Vaata siseveebist ürituse galeriid! siseveeb.g4s.ee

Alates oktoobrist on G4Si uueks töökeskkonna spetsialistiks Artur Rinne. Uue ametiga on Artur enda sõnul kiiresti kohanenud ning paika on saanud ka esimesed suuremad projektid, millega tuleb tegeleda. Esimene suurem töö on riskianalüüs, mille tulemusel hakatakse töökeskkonda paremaks muutma ning täiendama tööohutuse kava.

Igas ettevõttes, sõltumata selle suurusest, peab olema määratud töökeskkonna­spetsialist, kes tunneb töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte, ettevõtte töötingimusi, jälgib ja kontrollib neid ning vajadusel võtab kasutusele abinõud ohutu töö tagamiseks.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesanded: • Töötajate juhendamise korraldamine.

• Ettevõtte töötervishoiu ja töö­ ohutusalase tegevuse korraldamine vastavalt seadusele.

• Igapäevane töötingimuste jälgimine, et tagada töötajate ohutus.

• Teiste osapoolte kaasamine. Näiteks töötajad aitavad välja selgitada võimalikud ohud töökohal või valida isikukaitsevahendeid.

Lõuna piirkonna uus hooldus­juht Ago Poolakese on varem G4Sis täitnud üle kuue aasta tehnilise spetsialisti ametikohustusi. Mõte hooldusjuhi ameti­kohale kandideerida tuli Agol suuresti sellest, et just sai tal läbitud kaheaastane Tulevikutegijate programm, mis on mõeldud just vaheastmejuhtide koolitamiseks.

Koolitus andis talle ka enda sõnul palju julgust juurde. „Selleks, et ennast arendada ning uusi väljakutseid vastu võtta, mõtlesingi proovida hooldusjuhi ametikohale kandideerida,“ selgitas Ago. See õnnestus tal ka väga edukalt, sest alates 1. novembrist ongi Ago uus Lõuna piirkonna hooldusjuht! Ago sõnul soovib ta pärast kontoritööga tutvumist minna kindlasti ka objektidele, et tutvuda tööga väljaspool kontorit.

Lisaks on üks eesmärke anda eri töölõikudega tutvumisel soovitusi ja teha mõningaid muudatusi, et muuta tööd paremaks ja efektiivsemaks.

Intervjuud Ago Poolakesega kuula G4Si 11. novembri taskuhäälingust!

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|5|

FOOKUSES

Küberturvalisus – ENNE MÕTLE JA SIIS TEGUTSE TEKST: VEIKKO RAASUKE

Meie elu muutub iga päev aina digitaalsemaks, mis tähendab, et küberturvalisuse teema muutub üha olulisemaks ja aktuaalsemaks. Peame pidevat võitlust pahalastega, kes üritavad inimesi aina tihedamini ja kavalamalt rünnata.

MIDA TÄHENDAB KÜBER­ TURVALISUS?

Küberturvalisus kui selline on teemaks olnud läbi aegade. Põhiline jutt on alati, et vahetage paroole ja nii edasi. See on kõik vana ja tuttav teema. Nende asjadega on paraku niimoodi, et kui me inimestena oskaksime nii teha, et suudaksime alati õppida teiste vigadest, siis oleksime peaaegu täiuslikud. Kahjuks see nii ei ole, me oleme ikkagi inimesed, kes teevad vigu ja kipume ikkagi õppima oma vigadest.

Meie elu on läinud üha rohkem digitaalseks ja nii võime öelda, et praegu eksisteerivad kaks elu paralleelselt – päris elu ehk inimesed, kes on meile päriselt lähedal, ja siis need inimesed, kes on meil digitaalses ringis ehk Facebookis, Instagramis jne.

Kuna me jagame digitaalselt üha rohkem informatsiooni, siis pakub see huvi üha rohkematele, nii heade kui ka halbade kavatsustega kodanikele.

Lõppude lõpuks on kõik väga lihtne – kõik taandub rahale. Näiteks kui me eraelus kasutame postkastina Gmaili, siis mõtleme, et saame seda teenust kasutada tasuta. Tegelikult ei saa, sest meie olemegi Gmaili jaoks kaup, mille kaudu nemad profileerivad meid ning suunavad meile õigeid reklaame ja teenivad selle kaudu kasumit.

Seega on neid, kes kasutavad meid legaalsel viisil kaubana, aga on ka teisi, kes seda legaalselt ei tee ja kes minu hinnangul nii nutikad ei ole. Kuigi ilmselt arvavad nad ise, et on veel nutikamad, et oskavad kuritegelikul viisil raha teenida.

|6| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

Digitaliseerumine tegi selle aasta märtsis alanud epideemia tuules suure sammu edasi – pea kõik kolis ümber veebikeskkonda. On tekkinud olukord, et neid kasutajaid, kes varem ei olnud väga altid digitaalseid suhtluskanaleid kasutama, on nüüd digikeskkondades üha rohkem.

Teisisõnu on seda niinimetatud kala meres, mida lihtsa võrguga püüda, järjest rohkem ja seda kasutatakse ära. Lisaks sellele, et digikeskkondades liigub üha enam inimesi, areneb ajas ka pahavara.

Praegu on liikvel näiteks pahavara, mis tuleb Wordi dokumendiga e-posti. Vaatad, et kirja on saatnud minu postkastis olev inimene. Võib-olla on veidi veider, et seal on paar ingliskeelset sõna, aga avad ikkagi selle dokumendi ja vajutad „Enable macros“ (ee k ’luba makrod’) ja sellega võetaksegi su arvuti üle.

Seega läheb petmine üha kavalamaks, mis tähendab seda, et oleme pidevas võitluses. Meie peame ennast üha paremini kaitsma ja ründajad proovivad meid üha kavalamalt rünnata. Täpselt samamoodi võime tuua paralleeli viirusega, mis meil akna taga levib. Koroonaviirusega on elementaarsed sammud, mida saame teha, et seda peatada. Ei ole ühte imerohtu, aga on hulk samme, mida astuda, et ohte vähendada. Täpselt samamoodi ka ITs – kaitse koosneb väikestest detailidest, mis hakkab kõik pihta sellest, et ole veebis tegutsedes tähelepanelik. Enne kui midagi teed, mõtle ja vaata, kuhu see link sind viib, mida see avab. Mõtle, kas su sõber päriselt ka kirjutaks sulle „Please confirm“ (ee k ’palun kinnita’)?

Tuleb aru saada, et tegelikult kõnnid sa ringi maailmas, kus sina oled kaup ja kus igal pool on juba söödad välja pandud. Nii et digitaliseerimisega on meres kala (ehk tavainimesi) aina rohkem ja pahalaste võrk läheb üha paremaks.

Kui sa praegu saadad ükskõik kellele endast paljastava pildi, siis see pilt on internetis olemas juba sellel hetkel, kui pildi tegemise klõps alles käib. Paljude asjade peale me tegelikult isegi ei tule, mis kõik võiks endast ohtu kujutada. Ka minul on olnud selline olukord, kus mul oli natukene kiire ja ma ei süvenenud nii korralikult ning peaaegu oleksingi ohvriks langenud. Aga mind on päästnud see, et mul tekib alati kolme sekundi sündroom, seega – alati enne mõtle!

Kuna kõikide ohtude peale ise ei tule, siis üks mu soovitustest on käia ja vaadata aeg-ajalt Riigi Infosüsteemide Ameti tehtud väga tänuväärset portaali itvaatlik.ee. Seal on võimalik tutvuda aktuaalsete petuskeemidega ja mängida peas läbi eri stsenaariumid. Miks seda tegema peaks? Samamoodi nagu meie turvatöötajad käivad koolitustel, me õpime korduvalt esmaabi andmist ja teeme läbi evakuatsioonikoolitusi. Kõike selleks, et harjutaksime läbi ohtlikke olukordi. Kui me oleme nendes olukordades juba olnud, siis tekib kuskile seljaajusse ka teadmine, kuidas sellistes olukordades käituda. Täpselt samamoodi on ka ITs.

OLE TÄHELEPANELIK TASUTA TARKVARA SUHTES

Minu töös tuleb välja ka sellist infot, et inimesed külastavad tööarvutitega selliseid veebilehti, mida tegelikult ei peaks külastama ja mis pole võib-olla otseselt tööülesannetega seotud. Lisaks kiputakse tööarvutitesse mänge paigaldama. See on tegelikult üsna ohtlik – üks on tasuta saadud mängud ja teine tasuta tarkvara allalaadimine.

FOOKUSES Kui saad endale tasuta tarkvara, siis üsna suure tõenäosusega saad endale tasuta ka jupikese lisatarkvara, millega sind jällegi kaubaks muudetakse. Nendes asjades tasub olla hästi ettevaatlik, sest nagu me teame, siis tasuta lõunaid ei ole olemas.

Mõnel puhul võib olla mõistlikum maksta selle tarkvara eest need 15–20 eurot ja olla kindel, et see on ostetud legaalsest kohast ja tarkvara on legaalne. Kui keegi seda müüb, siis tema jaoks on see äri ja ta tahab seista hea selle eest, et sinna ei ole mingisugust sodi kaasa pakitud.

mõttes on teoreetiliselt võimalik, et keegi saab vahepeal selle autentimise sessiooni algatada, aga ta ei saa seda teha kunagi sellesama numbriga. Seega kui kontrollid neid numbreid, siis oled taas kord palju paremini kaitstud. Ma olen oma silmaga näinud, et need ei kattu, eriti siis, kui tegemist on panka logimisega. See üks hooletu kord võib tähendada, et sul ei ole mõtet enam panka logida, sest seal ei pruugi enam midagi olla.

VAHETA PAROOLE JA KASUTA KAHEASTMELIST AUTENTIMIST

Me teeme alati kõik selleks, et ei juhtuks. Aga VÄGA oluline on, et juhul kui juhtus, siis tuleb sellest kohe teada anda. Ükskõik mis, ütleme meie töötajate puhul, kui on juhtunud mingisugune halb olukord, keegi on kuskil vormis mingi halva pildi teinud või kuskile saatnud või mis iganes. Sellest tasub alati teada andma tulla ja alati abi küsida, sest niipalju kui me oskame ja suudame, alati aitame.

Ka sellel puhul, kui keegi saab kuskilt kogemata oma arvutisse mingi viiruse, siis mida varem me selle kätte saame, seda väiksem on tõenäosus, et see laiali levib ja suurt kurja teeb. Me saame selle masina võrgust elimineerida. Alati, kui kellelgi on kahtlus, et arvutiga ei ole midagi õigesti, siis esimene kõige lihtsam asi on arvuti täiesti välja lülitada.

Minupärast võta sel ka aku tagant ära või lauaarvutil tõmba juhe välja ja too masin professionaalide kätte.

Üks äärmiselt oluline teema on ikka ja jälle koodide-paroolide vahetamine.

Lisaks, kus vähegi võimalik, ka kaheastmelise autentimise kasutamine. Tundub alguses keeruline, aga tegelikult on hästi lihtne ja mugav. Ehk kui sa hakkad kuskile sisse logima, sisestad parooli, sulle saadetakse telefoni peale SMSiga number, mille lisad sisselogimisel sinna juurde ja ongi tehtud. Ei midagi keerulist, aga tõstab turvalisuse taset kordades.

Kui teisel inimesel isegi on sinu parool olemas, siis ei tasu väga karta, sest tal on sissepääsemiseks vaja ka sinu telefoni. Üks asi, millega minu tutvusringkonnas on pihta saadud, on autentimise kinnitamine. Nimelt suhtutakse väga ükskõikselt näiteks panka sisselogimisel autentimise kinnitamiseks telefoni peale saadetavate neljanumbriliste koodide kontrollimisse. Need numbrid ei ole sinna pandud niisama. Tehnoloogilises

MIS SAAB SIIS, KUI IKKAGI JUHTUB MIDAGI HALBA?

Loe pikemalt siseveebist!

5 lihtsat soovitust, kuidas veebis ohutumalt tegutseda

1.

Ära klõpsa peidetud ega lühendatud linkidel.

Tänapäeval ei ole avalikus kommunikatsioonis enam hea toon kasutada viiteid kujul „mine SIIA“ või siis „vaata https://bit.ly/2JdmePf“.

2.

Kontrolli alati linki, millele vajutad ja kuhu see sind päriselt viib.

Brauseri taskbar’ilt (alt vasakult nurgast) saad seda hiirega lingi peale minnes enamasti kontrollida.

3.

Kontrolli, kas e-kiri on tulnud õigelt aadressilt. E-posti puhul näitab sinu e-posti tarkvara tihtipeale inimese nime. Osa puhul on selle järel näha ka aadressi, kust kiri on tegelikult tulnud. Siin on äärmiselt oluline teada, et väga lihtsalt saab sinna nimeks kirjutada näiteks Hr. Priit Sarapuu, aga selle taga võib olla peidus meiliaadress teen.teile@ tynga.ee. Aadressi kontrollimiseks mine hiirega nime peale või klõpsa lahti saatja andmed, et näha, milliselt meiliaadressilt on kiri päriselt tulnud.

4.

Kui oled kontrollinud, et fail (Wordi, Exceli või Powerpointi failid) on laekunud õigelt postiaadressilt, ja otsustad selle avada, siis ole eriti ettevaatlik, kui faili avades ilmub rakendusse ülevale äärde kollane riba, kus vaatab rõõmsalt vastu kollane riba ja nupuke „Enable editing“ (ee k ’luba küljendamine, muutmine’) – kui seda nuppu vajutada, siis saavad faili sees peidus olnud elukad ketist lahti ja võivad järgmise hetkega sinu arvuti või ka nutitelefoni juppideks rebida.

5.

Ära sisesta ühtegi infokildu lehtedele, mille aadress ei alga kujul https://. Juhul kui lehekülg algab http://, siis sinna oma andmete sisestamine on sama, mis nende aknast õue karjumine – kes aga tahab, saab seda pealt kuulata.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|7|

PARIMAD

III KVARTALI parimate turvatööta jate tunnustamine TEKST JA FOTOD: ANN MARII NÄRSKA

III KVARTALI PARIMAD LÕUNA PIIRKOND Jüri Mihhailov Helen Tarakanova Arvi Laasme PÕHJA PIIRKOND Aivar Sikk Saul Sikk Oliver Treier Andro Tammik Jaanika Kaarits Reigo Tori Tatjana Kozlova Vitaly Vilkov Julia Zuravljova IDA PIIRKOND Merle Lepanurm Peep Metshein Vladimir Lazonen PATRULLITEENISTUS Andres Siilbek Riivo Laidam Aleksandr Konin JUHTIMISKESKUS Anette Aleksandra Tamm LENNUNDUSOSAKOND Helena Nõmme Sille-Maria Keller Taavi Ludvi

Vaata galeriid ja kõikide parimate iseloomustusi siseveeb.g4s.ee!

|8| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

Oktoobri keskel toimus Haapsalu piiskopilinnuses III kvartali parimate ja tublimate turvatöötajate tunnustamine. Lisaks ametlikule osale ja ühisele lõunasöögile toimus huvilistele vastvalminud muuseumis ekskursioon.

L

õuna piirkonna patrullitöötaja Andres Siilbek liitus G4Siga tänavu veebruaris. Lõuna piirkonna patrulliteenistuse juht Andres Sakkov kirjutab Siilbeki kohta, et töötatud kuude jooksul on Andres teinud patrullis väga head tööd. Varem on Andres töötanud Tartu maleva lahingukompanii jaoülemana ning

seejärel teenis ta jalaväerühma ESTPLA-22 koosseisus Liibanonis.

Kas III kvartali parima töötaja tun­ nustus tuli suure üllatusena?

Tegelikult suur üllatus muidugi, sest ma alles veebruaris tulin G4Si tööle. Eks olen selle nimel muidugi pingutanud, salaja oli midagi juba aimata, sest ülemuse käitu-

PARIMAD Andres Sakkov (paremal) ja Andres Siilbek (vasakul) III kvartali parimate tunnustamisel.

Helena Nõmme III kvartali parimate tunnustamisel.

mine oli kohati siuke… Aga jah, tegelikult tuli ikka muidugi üllatusena!

Mis ametit sa enne G4Siga liitumist pidasid?

Olin viis aastat Kaitseväes. Teenisin riiki nii sees- kui ka väljaspool, juhendasin noori. Enne seda olen tegelenud 15 aastat Kaitseliiduga, spordiga, perega, maja ehitan, koera kasvatan!

Kas sul on oma tööst välja tuua veidraid juhtumisi?

No neid juhtumeid on igasuguseid ja väga erinevaid. Kui neid eraldi välja tuua, siis me jäämegi siia jutustama, teil diktofoni mälu ei ole nii palju. (Naerab – toim.)

Inimesed on leidlikud, ütleme niimoodi, et vastavalt sellele peame meie olema veel leidlikumad, et ennetada neid juhtumeid ja nendega siis tegeleda. Mingit erilisemat juhtumit… (Mõtleb – toim.) Kõik on erilised omamoodi! Alates noorte peatamisest liiklusmärgi maast väljatõmbamisel, lõpetades kanali ääres üks versus kolm maadlusega, kus üks üritab sinult tulirelva ära võtta. Inimesed on leidlikud.

Sina kui III kvartali parim turva­ töötaja, millised omadused peaksid sinu arvates ühel heal turvatöötajal olema?

Enesedistsipliin, rahu säilitamine igas olukorras. Ennetamine – oskus näha ohtu seal, kus pealtnäha ohtu pole, sest tavaliselt on see seal olemas. Põhjalikkus, tehes kontrolle ja asju, ning kohusetunne!

Loe pikemalt siseveebist!

L

ennundusosakonna patrulli­ töötaja Helena Nõmme kohta kirjutab lennundusosakonna objektijuht Heigo Stamm järgmist: „Lennujaamas töötamise ajal on Helena silma paistnud suure tahtejõu ja motiveeritusega olla tööalaste oskustega pidevalt parimal tasemel.“

Miks sulle see töö meeldib?

Sest sa ei tea kunagi, mis saama hakkab.

Lähen hommikul tööle ja vaatan, hmm, kas ma saan täna oma kohvi lõpuni juua või ma ei saa oma kohvi lõpuni juua.

Kunagi ei tea ette, see on põnev. Ei teki sellist rutiini, et lähen ja pean seda tegema. Iga päev on midagi uut.

Millega sa varem tööalaselt tegele­ nud oled?

Toitlustusega! (Naerab – toim.) Töötasin enne catering’is. Siis sai mul aga päevapealt punkt ja ütlesin, et kõik – ma tahan kardinaalselt midagi uut. Kuidas ma sattusin lennujaama, oli nii, et ma viimases kohas panin lahkumisavalduse lauale ja ütlesin emale, et võtan esimese tööpakkumise, mis ette juhtub. Vaatan – Tallinna Lennujaam. Noh, heakene küll! Ma pean siis minema… Ja läksingi ja saingi. No ja siin ma olen! Varsti juba viies aasta.

Väga äge! Milline peaks olema inimene, kes tuleb lennujaama tööle?

Kas tal peaksid olema mingid kindlad isikuomadused?

Pead olema julge, sest olukorrad on sellised, et kui oled argpüks, siis sul ei ole mitte midagi teha seal. On vaja konkreetselt reageerida ja vahepeal ka jõudu kasutada. Jah, meil on ka kaastöötajad ja kui näed, et olukord läheb käest ära, siis saad oma kaastöötaja appi kutsuda. Aga kui sul puudub julgus, siis sul ei ole lennujaamas midagi peale hakata, sest seal karjutakse ja kisatakse ikka väga palju su peale. Sul peabki olema just see, et ma nüüd lähen ja ma teen.

Kuidas suudad pingelises olukorras rahulikuks jääda? Mida sina oma peas mõtled, kui sul on vastas keegi, kes röögib?

Mis sul viga on?! (Naerab – toim.) Enne kui sisened lennuväljale või üleüldse tuled lennujaama, siis tutvu reeglitega.

Ma ju ei eelda, et lähen näiteks poodi ja võtan midagi riiulilt ega maksa selle eest.

Ma lähen poodi selle teadmisega, et pean teatud reeglitest kinni pidama. Lennuväljal on täpselt samamoodi.

Loe pikemalt siseveebist!

Täname Helen Tarakanovat!

Aitäh, Andro Tammik!

Aleksandr Konin ja Kalev Kalde.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|9|

PERSOON

Arvi Laasme: „Meeskonnaga oleme justkui üks üksus ja ühe asja eest väljas!“

Arvi Laasme SIHIKINDEL TEGUTSEJA

TEKST: ANN MARII NÄRSKA FOTOD: ALO-ARTUR OTSA, MEHIS BORN JA ANN MARII NÄRSKA

Eedeni kaubanduskeskuses objektivanemana töötavat Arvi Laasmed kiidavad nii töökaaslased kui ka kliendid. Turvajuhi Rene Laabuse sõnul on Arvi oma positiivsuse ja kohusetundlikkusega tõstnud olulisel määral töökvaliteeti objektil ning mõtleb alati, kuidas asju paremaks teha ega karda seda ka välja öelda.

Vaba aeg on Arvil sisustatud Noorte Kotkaste ja Kaitseliiduga.

Töötad G4Sis alates 2018. aastast. Kus sa enne olid?

Kaitseväes, täpsemalt Kuperjanovi pataljonis ning enne seda olin ajateenija.

Kaitseväes olin ma instruktor. Põhimõtteliselt olin ma nii instruktor kui ka rühmavanem. Selline kaks ühes!

Kuidas sa üldse G4Si tööle sattusid pärast sellise ameti pidamist?

Tulin Kaitseväest ära ja siis oligi vaja uus töö leida. Mõtlesin, mis edasi teha

|10| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

ja tundus hea mõte võtta aasta vahepausiks ja mina kuskile mujale tööle. Et siis saab mõelda, mis ma üldse edasi teen.

Otsustasin saata kõikidesse turvafirmadesse kirja ja esimene, kust mulle vastati, oligi G4S! Üsna pea vastasid ka teised, aga lõpuks otsustasin ikkagi G4Si kasuks tänu ettevõtte heale mainele ja just G4Si tuntusele.

Olen kuulnud, et sind kiidetakse objekti meeskonnale uue hingamise

andmise eest. Lisaks oled sa tuntud oma sihikindluse ja motiveerituse poolest – kui tööl näed, et midagi saab paremaks muuta, siis teed selle kindlasti ära. Kust tuleb sinu sihikind­ lus ja motiveeritus?

Ikkagi tänu Kaitseväele ja Kaitseliidule.

See distsiplineerib ja on tänu sellele ka asi, mida ma oskan teistelt rohkem nõuda. Muidugi vahepeal ei meeldi töökaaslastele need teemad, mis ma siin ette võtan, aga üldpildis ollakse ikkagi rahul.

PERSOON Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on siin päris palju asju muutunud.

Kas sa teadlikult motiveerid kuidagi oma meeskonda? Kas on selline üks kindel eesmärk või sa lihtsalt inime­ sena oledki selline, et suudad oma olekuga motiveerida teisi inimesi enda ümber?

Pigem olen inimesena selline, see ongi tulnud Kaitseliidust, aga ka noorkotkaste juhina. Seal oled samamoodi eeskujuks ja eks ma üritan ka tööl teistele kolleegidele heaks eeskujuks olla.

Eks ma üritan ka tööl teistele kollee­ gidele heaks eeskujuks olla.

Nii et tegelikult töö ise hoiab vormis?

Töö ise jah! Olen ise selline, et teen alati rohkem. Näen alati pigem rohkem vaeva kui see, et ah ma niikuinii ei jõua, ma ei hakka üritamagi. Pigem lähen ja jooksen järele, no ja kui ei saa kätte, siis ei saa, ei ole midagi.

Oled aktiivne Kaitseliidus, astusid hil­ juti abipolitseinikuks ja lisaks oled ka Noorte Kotkaste rühmajuht. Kuidas sa seda kõike intensiivse töö kõrvalt teha jõuad?

Siinkohal peaksin ütlema ikkagi aitäh turvajuhile, et mul on paindlik graafik.

Kuna ma suures pildis teen endale ise graafikuid, siis on väga hea seda kõike sinna kokku sobitada. Ega mul otsest vaba aega ei ole. Kui ma ei ole tööl, siis on Noorte Kotkaste üritus ja kui ei ole seda, siis on töö!

Miks on sinu jaoks üldse meeskonna­ töö oluline? Milles seisneb sinu jaoks meeskonnatöö?

Kuna me töötame oma meeskonnaga ühes keskuses, siis on oluline see, et me kõik saaks aru, kes mida tegema peab täpselt. Siin jookseb täpselt see Kaitseväe teema sisse, et on üks üksus ja me oleme kõik ühe eest väljas. Selleks, et oleks hea ja mugav õhkkond, leiame koos üles probleemid või siis probleemidele ka koos vastused. Sealt edasi on juba hoopis lihtsam koos minna.

Kuidas tuli mõte abipolitseinikuks astuda?

Kui päris aus olla, siis suures plaanis on selles „süüdi“ isa. Isa oli mul kunagi politseinik ja eks sealt see üleüldine vormi kandmise eeskuju tuli. Astusin abipolitseinikuks 12. klassis. Mõtlesin, et miks mitte! Et panustada vabatahtlikuna. Vahepeal oli mõte kooli minna, aga noh, sellest ei ole midagi saanud.

Mulle tehti objektivanema ettepanek ja siin ma nüüd olen!

Mitu inimest on rääkinud Sinu kangelasloost seoses ühe vanema inimesega, kellel oli pea verine ja keda sa väga kiiresti aitasid. Mis täpsemalt toimus?

See oli selline olukord, et üks vanem naisterahvas hakkas teiselt korruselt eskalaatoriga alla sõitma. Ta sai kakskolm sammu tehtud ja siis veeres ta sealt ülevalt alla ning kui mina sinna jõudsin, siis vereloik oli juba pea all. Läksin kiiresti tagasi turva­ruumi, tõin meditsiiniasjad ja hakkasin lappima. Seejärel tegeles temaga edasi juba kiirabi, lahastasid kaela ära ja viisid ta õmblemisse, nii palju kui mina tean.

Näen alati pigem rohkem vaeva kui see, et ah ma niikuinii ei jõua, ma ei hakka üritamagi.

Novembri lõpus käisid RÕKil. Mida see endast kujutab ja mida sa seal täpsemalt teed?

Olen Kaitseliidus praegu reservväelane ja aastas korra tehakse selline reservõppe­ kogunemine – kutsutakse inimesed välja.

Seal tehakse laias pildis ettevalmistusi sõjaajal tegutsemiseks. Ehk siis teeme läbi igasuguseid olukordi. Pigem alati ootan neid kogunemisi, sest nii saab töörutiinist välja. Miks ma selliste asjadega tegelen, ongi see, et võimalikult palju rutiini murda.

Kust sa pärit oled ja milline on su pere?

Olen Pärnumaalt sellisest pisikesest kohast nagu Kilingi-Nõmme. Sealt, kust Liisi Koikson ja ka teised tulevad! Mul on kaks venda, selline korralik meestepunt!

Väike vend on mul samamoodi selline hull aktivist. See, ma arvan, on vist ikka pere värk, et kui võetakse mingi kindel siht, siis tuleb see ikka lõpuni ära raiuda.

Kui juba, siis juba, jah?

Vahepeal on teistel see, et oeh, jälle sa kirjutad midagi ja tuled mingi uue mõttega.

Ja siis vaatame ja mõtleme ja seedime ja kaalume. Pigem usun, et turvajuhil on lihtsamaks läinud, et ma tulen mingisuguse ideega. Võib-olla teised ei tule sellise idee peale, siis ma ikka pakun välja.

Kas sa olid juba kooliajal selline aktiivne, korraga mitme projektiga hõivatud?

Jaa, olin küll. Gümnaasiumi minnes astusin ka Kaitseliitu. Eks see võttiski mu aja.

Aga jah, juba kooli ajal olin hull aktivist.

See on tänasesse edasi kandunud.

Noorkotkaste üritusel rääkimas noortele äraeksimisest.

Sind on kirjeldatud ka kui kõige kiiremat töötajat, kellel kulub Eedeni keskuse ühest otsast teise jõud­ miseks umbes täpselt 10 sekundit.

On see tõsi? Kas hoiad end mõne spordialaga vormis?

See on tõsi, aga otseselt mingi spordialaga ei tegele. Aga see 10 sekundit ongi täpselt see, kui kiiresti peaks jõudma ühest otsast teise, kui on tuletõrjehäire – seal loevad ainult kiired jalad!

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|11|

PERSOON Millised on tulevikuplaanid? Kus sa ennast viie aasta pärast näed?

Kui aus olla, siis ega ei oskagi öelda.

Mingid mõtted on, kutsumus on ikkagi tagasi Kaitseväe poole. Samas jälle on mul ka turvajuhi paberid tehtud, seega võiks ka seda suunda hoopis edasi minna.

Vaatame, mis elu toob!

Paljud noormehed on arvamusel, et Kaitsevägi on tüütu kohustus. Mida sa ütleksid nendele noortele, kes

Läti meedias olnud pilt Arvist Kaitseliidu Lätis toimunud õppustest „Sword 2020“.

Mis üldse praegu on tööga seoses muutunud?

Arvan, et esimese laine ajal oli küll hullumaja. Siis oli keskus kinni ja kõik töötajad olid mures, kas meile üldse tööd jätkub. Rahustasin, et meile jätkub alati tööd! Tegelikult muutunud ongi lihtsalt see maski kandmise kohustus.

Suures pildis meie tööd see teine laine, mis praegu liikvel on, ei ole niivõrd palju enam mõjutanud.

Kas keskuse külastajate seas näed maskikandmise suhtes nüüd juba vahet ka? On see osakaal teise laine ajal suurenenud või pigem käiakse ikka ilma?

Tartus tegelikult ikka on vahe sees. Ühis­ transpordiga sõites kannavad inimesed hoopis rohkem maske kui varem. Kuidas nüüd öeldagi – ilus vaadata! Vist ei ole enam nii palju sellist suhtumist, et mis seal ikka, ei taha maski ette panna. Mulle endale tundub, et inimesed on rohkem hoolima hakanud. Või siis hakatakse aru saama, et asi on ikka päris jama, et see ei ole tavaline viirus, vaid ohtlikum olukord.

Pigem kanname ennetavalt maske, kui peame jälle seisma olukorra ees, kus kõik lukku läheb. Seda ei ole meil kellelgi vaja.

Pakun sulle veel võimalust kõik, mis ütlemata jäi, välja käia!

Tahaksin veel öelda, et meeskond on meil Eedenis ikka väga kokkuhoidev ja nendega võiks luurele minna iga kell!

Arvi (paremal) eelmisel aastal Kaitseliidu õppusel „Orkaan“.

mõtlevad, et oh, ma ei taha sinna minna. Miks see tegelikult on vajalik kogemus?

Ma läksin ise vabatahtlikult. Pigem lähen ise, kui et mulle tuleb paari aasta pärast kutse. Niimoodi saan oma elu hoopis palju paremini planeerida. Mina soovitangi kohe pärast gümnaasiumit minna, sest siis ei ole sul veel vaja mitte midagi mõelda, et ma nüüd lähen tööle või õppima. Hea lihtne minna, laste kõrvalt oleks juba kindlasti hoopis raskem. Ja üks asi, miks ma kindlasti soovitan minna, on see, et sealt saab sõbrad terveks eluks!

Enamik minu sõpru ja mu suhtlusringkond koosnebki nendest, kes olid minuga koos ajateenistuses. Nendega koos on läbi tule ja vee käidud.

Mida sina jõuluvanalt sel aastal soovid?

Turvajuhi tööpakkumist. (Naerab – toim.) Mul said aasta tagasi paberid tehtud. Praeguses ametikohas tunnen kuidagi , et turvajuhina saaksin hoopis rohkem ära teha, et oleks rohkem objekte.

Ja sooviks näomaski kindlasti. Hetkel õnneks on muidugi olemas. Eks praegused olukorrad on, nagu need on – ei tea, mis homne päev toob.

|12| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

TÖÖVARJUKUU

Silver Jaansoni kogemus TEKST: SILVER JAANSON

Selle aasta töövarjukuu raames käisin varjutamas kommunikatsiooniosakonda. Igapäevaselt olen ma aga hoopis Solarise Keskuse vahetusvanem. Tänu töövarjupäevale sain ma kinnitust tuleviku karjääri suhtes!

K

ommunikatsiooniosakond jagab kabinetti turundusosakonnaga, mistõttu sain veidi kätt proovida ka turunduses.

Põhiliselt olin töövarjuks kommunikatsioonispetsialistil Ann Marii Närskal ning õhtu poole veidi ka kommunikatsioonijuhil Reimo Rajal.

Mõte minna töövarjuks just kommunikatsiooniosakonda tuli mul sellest, et tahaksin ilmselt tulevikus sarnases valdkonnas õpinguid jätkata ning ka tööd teha. Tundus mõistlik tutvuda päriselt selle valdkonna ülesannetega, et näha, kas töö on ka päriselt selline, nagu ma oma peas olen ette kujutanud.

PIKK TÖÖPÄEV KONTORIS

Tööpäev algab kontoris kell kaheksa, aga minul paluti G4Si peamajas kohal olla üheksaks. Alla administraatori juurde tuli mulle vastu Ann Marii, kes mind edasi kommunikatsiooni ja turunduse kabinetti juhatas. Selles kabinetis veetsingi enamuse päevast mulle antud tööülesandeid täites. Alustuseks tutvustati mulle veidi kommunikatsiooni ja turunduse tööd ning seejärel oligi aeg asja kallale asuda!

Sain ülesandeks kirjutada siseveebi üks uudis, teha taskuhäälingu tarvis üks telefoniintervjuu ja Instagrami story’sid, otsida G4Si kontorite seintele fotosid, pakkuda välja uusi teemasid Geeniuse portaalis G4Si blogis kajastamiseks ning pildistada juhtimiskeskust. Intervjuu tegin ma turvatöötaja Tanel Pakiga, kes oli kinni pidanud ühe murdvarga.

Minu tehtud intervjuud saab kuulata 11. novembril!

Pärast G4Si peamaja kõrgeimal korrusel suurepärase vaatega lõunasöögi nautimist oli aeg mõelda välja Instagrami story’de sisu. Stsenaarium välja mõeldud, filmisin ise kaadrid ka üles ja tänu sellele

sain selgemaks, kuidas sotsiaalmeedia sisuloome täpsemalt käib. Õhtul kella viie paiku, kui enamus oma tööpäeva vaikselt lõpetama hakkasid, suundusime meie Reimoga juhtimiskeskusesse, kus sain nende tööga veidi tutvuda ja keskusest ka mõne foto teha. Tööpäev lõppes minu jaoks kella seitsme ajal.

MEELDEJÄÄV KOGEMUS

Mind üllatas kõige rohkem see, kui hästi mind vastu võeti ning kui palju mind ülesannete täitmisel usaldati. Kommunikatsiooniosakonna puhul ei oleks ma arvanud, et neil on nii palju eriilmelisi tööülesandeid, millega nad iga päev tegelevad. Mind pani imestama, et nii suure ettevõtte puhul, nagu seda on G4S, on kogu kommunikatsiooniosakonna vastutus vaid kahe inimese õlul (nagu ka turunduses!). Mõlemad osakonnad

Mind üllatas kõige rohkem see, kui hästi mind vastu võeti ning kui palju mind ülesannete täitmisel usaldati.

teevad vaatamata väga paljudele eri tüüpi ülesannetele oma tööd super kiiresti ja kvaliteetselt!

Töövarjutamine oli suurepärane kogemus, mille üle olen väga tänulik. Kogu meeskond oli nii sõbralik ja abivalmis ning tänu sellele kogemusele sain ma kinnitust, et see eriala on kindlasti midagi, millega tahan ka tulevikus tegeleda. Sain isegi soovitusi, kuhu ja mida täpsemalt võiksin õppima minna.

Kõige eredamalt jääb mulle varjutamisest kindlasti meelde intervjuu ja Instagrami story’de tegemine. Need tegevused olid mu jaoks täiesti uudsed ja väga harjumatud ning kohati ebamugavad.

Samas nüüd, kui see on läbi tehtud, on enesekindlus märksa suurem ja järgmistel kordadel tuleb kõik kindlasti palju ladusamalt!

Taskuhäälingu intervjuud tegemas.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|13|

VIIRUSE VASTU PERSOON

TERMOKAAMERATE TEST: MIS ON AUTOMAATSETE PALAVIKUTUVASTAJATE HEAD JA VEAD? TEKST: REIMO RAJA FOTO: ANETTE HAAVEL

Novembris saatsid Dahua ja Hikvision oma palavikku tuvastavad termokaamerad Tartusse AHHAA teaduskeskusesse, kus neid ühe päeva jooksul eri olukordades testiti.

T

eaduskeskuse AHHAA juhatuse esimees Andres Juur selgitas, et oleme küll harjunud termokaameratest rääkides kasutama sõna mõõtma, kuid tegelikult ei ole need mõõteseadmed, vaid indikaatorseadmed. „Need annavad meile indikatsiooni. Sellest pole hullu, sest kui politsei viib läbi „Kõik puhuvad“-reide, siis inimesed ei puhu mitte mõõteseadmesse, vaid indikaatorseadmesse. Kui oled enne lasknud aknapesuvedelikku ja aurud on õhus, siis võib indikaatorseade öelda, et oled tarbinud alkoholi,“ selgitas Juur. Ta lisas, et enne kui inimesele vormistatakse protokoll, tuleb puhuda mõõteseadmesse ehk n-ö tõenduslikku alkomeetrisse. „Ka poest ostetavad termomeetrid on indikaatorseadmed, mis on kalibreerimata,“ ütles Juur. Ta ise soovitab apteegis müüdavast kaubast vana head klaasist termomeetrit, mida kümme minutit

|14| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

kaenla all hoitakse. Samas ei keela keegi ka termokaameraga võtta temperatuuri kaenla alt, iseasi kui mõistlik see on.

AHHAA teaduskeskuses tehtud katsed näitasid väga hästi, et palaviku tuvastamiseks mõeldud termokaamerad on kõige ohutum (kontaktivaba), kiirem ja mugavam viis tuvastada palavikus inimene ehk võimalik viirusekandja. Selle kasutamine ei pidurda inimeste liikumisvoogu, ei eelda lähikontakti ega ahista inimest.

Lisaks tõid katsed välja olukordi, mida peaks termokaamerate kasutamisel arvestama ja millele tootjad ka ise tähelepanu juhivad. Esimene on see, et külmast õuest tulles on inimese nahk jahtunud ja kuna termokaamera, nagu ka infrapuna termomeeter, võtab kehatemperatuuri just naha pinnalt, siis on soovitatav anda jahtunud nahale natuke aega soojeneda.

Samuti võib termokaamera tööd segada näiteks ventilatsioonist või soojapuhurist tulev õhuvool, mis inimesele peale langeb.

KUST KRAADIDA?

Katse näitas üsna hästi, et erinev temperatuuri võtmise meetod annab pisut erinevaid tulemusi. Kaenlaalune on kõige soojem, seejärel ninapoolne silmanurk ja siis laup. Seega tasub kehatemperatuuri mõõtes vaadata, kust kohast konkreetne seade temperatuuri võtab. Silmanurk ja kaenlaalune on n-ö õuekülmast kindlasti vähem mõjutatud kui laup. Seda illustreerivad hästi ka testid, mis näitavad, et kui Dahua termokaamera võttis õuest tulnud inimeselt silmanurgast temperatuuri, siis stabiliseerus temperatuurinäit väga kiirelt. Märksa kiiremini kui teine, Hikvisioni termokaamera ja infrapuna käsitermo­meeter. Seda põhjusel, et ninapoolsest silmanurgast pisarakanali juurest mõõtes saab täpsema tulemuse.

Ka külma duši alt tulnud inimene või märja näoga katsealune sai Dahua kaameraga silmanurgast kenasti kraaditud, kuid laubalt temperatuuri võtvad seadmed jäid õige tulemuse kuvamisega esialgu natuke hätta ja näitasid pisut madalamat temperatuuri.

Näopiirkonnast kehatemperatuuri võtmine tähendab ka seda, et müts, näomask ja prillid võivad kraadimist segama hakata. Infrapuna käsitermomeetrit ja Hikvisioni termokaamerat segas näiteks

VIIRUSE VASTU mütsi kasutamine, sest see kattis lauba.

Dahua kaameral tekkis temperatuurinäidu edastamisel probleem siis, kui inimesel oli peas müts ning ees prillid ja mask. Kui prillid ära võeti, sai Dahua palavikutuvastaja oma tööga suurepäraselt hakkama.

Muide, termokaameraid saab panna ka maski kasutust kontrollima. Seadmel saab sisse lülitada funktsiooni, mis paneb kaamera häiret andma olukorras, kus inimese nina ja suu on katmata.

ÜRITUSTE TURVALISUS

Koroonaviiruse kiire ja pidurdamatu levik on ürituste korraldamisega seotud ärid viinud kuristiku äärele, sest avalike ürituste korraldamine on väga piiratud.

Mitmesuguste ohutusmeetmete kasutamine on õnneks võimaldanud neid korraldada.

Septembri alguses toimunud Eesti Filmi- ja Teleauhindade galal kraaditi infrapuna käsitermomeetritega üle kõik Alexela kontserdimajja sisenejad.

Suursündmuse korraldamisega seotud Anette Haavel, kes praegu töötab G4Sis turundusspetsialistina, tunnistas, et oleks võinud kasutada termokaameraid. Selleks on mitu põhjust.

Infrapuna käsitermomeetrite kasutamine nõuab aega, tekitab järjekordi ja eeldab lähikontakti, sest kaugelt mõõta ei saa. Ka on vaja inimest, kes temperatuuri võtab. Lühidalt, see on tööjõumahukas ehk kulukas. Samuti on selline lähedalt ja ükshaaval kraadimine inimestele ebamugav, sest riivab nende privaatsust. Nagu näitasid AHHAA keskuses tehtud katsed, siis ei näita infrapunatermomeetrid täpsemat tulemust kui termokaamerad ja võivad vajada kalibreerimist, näiteks pärast 300 kasutuskorda. Kes seda lugeda jõuab?

Sel põhjusel pakub ürituste turvalisusega tegelev G4S Staff klientidele samuti automaatse palavikutuvastaja ehk termokaamera kasutusvõimalust, seda ennekõike üritusele tulijate ohutuse pakkumiseks. Termokaamera suudab hetkega kraadida mitu inimest korraga ega

tekita seetõttu järjekordi. Kui automaatne palaviku­tuvastaja peaks mõnel külastaja liiga kõrgest temperatuurist märku andma, siis saab selle inimese kõrvale suunata, et ta igaks juhuks üle kraadida.

HAIGENA ENAM KOOLI EI MINDA

Kui Tallinna linnavalitsus jagas kooliaasta alguses koolidele toetust palavikku tuvastavate termokaamerate soetamiseks, olid paljud inimesed skeptilised selliste seadmete vajalikkuses. Tallinna Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm tunnistas „Aktuaalsele kaamerale“ oktoobri alguses, et vanemad enam haiget last kooli ei saada. Tallinna Saksa Gümnaasiumis tuvastati näiteks septembris G4S paigaldatud termokaamera abil viis palavikus õpilast, kes koju tagasi saadeti. Siinkirjutaja vestles novembri Tallinna Inglise kolledži direktori Toomas Kruusimägiga, kes ütles, et automaatsete palavikutuvastajate suurim väärtus on see, et haigena enam kooli ei minda.

Tallinna Linnatranspordi AS termokaamerast Sügisel võttis automaatse palavikutuvastaja kasutusele ka Tallinna Linnatranspordi AS. Ettevõtte sisekontrollijuhi Tarmo Laiga rääkis sel teemal Reimo Raja.

Milliseid meetmeid kasutab Tallinna Linnatranspordi AS viirusohu tõrjumiseks? Öösel käib busside, trammide ja trollide puhastus osoneeritud veega. See on andnud kõige paremaid tulemusi nii koroonaviiruse kui ka teiste viiruste vastu võitlemisel. Loomulikult soovitame ja rõhutame rangelt, et kanname ikka kõik maski. Kellelegi meist ei meeldi selle maskiga niisama olla, aga see on väga tõhus meede, et meid kõiki tervena hoida.

Kuidas saate kindlad olla, et inimene, kes hommikul tööle tuleb, on terve ja võib bussi-, trolli- või trammijuhina ohutult oma tööpäeva alustada?

Meile on äärmiselt oluline, et need, kes linna­ kodanikke teenindavad, oleksid täie tervise juures ega oleks ohtlikud endale ja teistele.

Kontrollime juhtide tervislikku seisundit, et nad saaksid alustada tööpäeva tervena ja heas vormis. Teeme alkoholijoobe kontrolli, mõõdame nende temperatuuri palavikku tuvastava termokaameraga ja teeme üldise ülevaatuse.

Olen kuulnud, et mõõdate neil isegi vererõhku.

Me ei tee seda kõigi juhtide puhul, aga meil on kogenud kontrollijad, kes annavad hinnangu kõikidele ühissõidukijuhtidele. Kogenud silm ütleb ära, kas inimese üldine tervislik seisund on okei või mitte.

Kui bussijuht tuleb hommikul tööle, aga tema tervislik seisund pole hea, siis kontrollijad ütlevad talle, et võib-olla tasub koju minna ja puhata, selle asemel, et oma tööpäev kuidagi ära teha.

Kuidas jõudsite sellise otsuseni, et võtta kasutusele palavikku tuvastav termokaamera, ja kuidas on selline seade end õigustanud?

Koostöös G4Siga me oma Kadaka tee peakontori sissepääsu termokaamera komplekti paigaldasime. Otsust teha polnud keeruline.

Praegu on enamik suuri ettevõtteid, koolid jne selle paigaldanud. See on kiireim ja tõhusaim viis anda hinnang inimese tervislikule seisundile. Üks osa on ühissõidukijuhid, aga teine pool on teenindav personal. Me ei saa alahinnata

ka nende kohustust olla terved. Meil on remonditöökojad ja kontoritöötajad. Kui üks nakatunud töötaja tööle tuleb, siis seab ta ohtu ka teised. Termokaamera on üks lihtsamaid ja tõhusamaid meetmeid, mida kasutada.

Kas olete mõne palavikulise juba ukse pealt kinni püüdnud?

Minu teada ei ole tänase päeva seisuga ühtegi haiget kaamera vaatevälja jäänud.

Meie sõidukijuhid on päris kohusetundlikud ja oleme selgelt mõista andnud, et kui oled haige, siis püsi kodus. Seda on väga hästi järgitud ja see on taganud meie teenuse jätkusuutlikkuse.

Kui peaks tekkima võimalus koroonaviiruse vastu vaktsineerida, siis kas termokaamera kaotab teie jaoks hoobilt vajalikkuse?

Võimalik vaktsiin aitab olukorda kindlasti leevendada ja luua riskirühmades kindlust.

Aga meie termokaamera pole paigaldatud lühiajalise eesmärgiga. Koroonaviirus pole ainuke haigus, mida peame kartma. Kui meie sõidukijuht ei tunne end hästi või ei suuda hinnata, kas ta on palavikus või mitte, siis termokaamera aitab ka edaspidi sellele kaasa, et meie sõidukijuhid on täie tervise juures ja kõikidel on ühistranspordis kindel sõita.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|15|

OLULINE

@net.g4s.ee lõpuga e-posti aadressid suletakse G4S sulgeb ja kustutab sel aastal @net.g4s.ee lõpuga e-posti aadressid, mida kasutavad peamiselt turvatöötajad. Edaspidi suhtleb G4S tööandjana selliste kasutajatega töötaja isikliku e-posti kaudu.

MIKS SEDA TEHAKSE?

Sulgemise põhjuseid on mitu, esmalt on põhjuseks @net.g4s.ee vähene kasutamine.

Umbes pooled turvatöötajatest ei ole oma töömeili kordagi sisse loginud. Samuti on kujunenud, et juba praegu kasutavad tööandja ja töötaja tööalaseks suhtluseks enamasti turvatöötaja isiklikku e-posti aadressi.

KUIDAS TÖÖALANE INFORMATSIOON EDASPIDI E-POSTI TEEL KOHALE JÕUDMA HAKKAB?

Edaspidi on G4Si ja töötaja vaheliseks suhtluskanaliks töötaja poolt tööandjale edastatud isiklik e-posti aadress. Isiklikule e-posti aadressile saadetakse informatsiooni vaid juhul, kui G4S ei ole töötajale loonud tööülesannete täitmiseks @ee.g4s.com-lõpuga töist e-posti aadressi. @net.g4s.ee e-posti aadresside kasutajatele hakatakse tööalast informatsiooni (sh G4S uudiskirju ja palgalipikuid) saatma isiklikule e-posti aadressile.

Kui sul tekkis selle teemaga seoses küsimusi, kirjuta kysimused@ee.g4s.com ning sind aitab kommunikatsiooniosakond.

Need, kelle @net.g4s.ee postkastis on isiklikku infot, mida on tarvis alles hoida, soovitame need materjalid enda jaoks juba varakult salvestada. Koos e-posti aadressi sulgemisega kustutatakse ka kogu postkastis olev sisu ja hiljem seda taastada ei ole enam võimalik.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

Selleks, et sinuni jõuaks kogu tööalane informat­ sioon, palun laadi lingilt shorturl.at/suJSZ alla avaldus ning täida see ära. Seejärel digiallkirjasta rohkem siseveebist! ja Loe saada avaldus siseveeb.g4s.ee palgaarvestus@ee.g4s.com.

Kui digiallkirjastamise võimalus puudub, siis prindi palun avaldus välja, täida ja allkirjasta käsitsi ning anna see esimesel võimalusel turvajuhi kätte, kes edastab selle raamatu­ pidamisosakonda.

TURUNDUS

Videopilk korteriühistule – TEKST: ANETTE HAAVEL FOTO: DAHUA

LOOME TURVALISEMA KOGUKONNA Üksteisest hoolivates väikestes kogukondades on siiani tihtipeale toimiv naabrivalve ehk naabruskond hoiab jõudumööda silma peal üksteise varal. Tänapäeva kiire elutempoga infoajastul pole see eelkõige suuremates linnades aga kindlasti piisav lahendus.

K

es meist ei oleks kuulnud, kuidas kellelgi on trepikojast järjekordselt mõni jalgratas ära varastatud või kellegi majaseinale on joonistatud veidraid pilte. Rääkimata koridoriklaasi katkilöömisest või siis katsest proovida trepikoja ust lahti muukida.

Suurtes kortermajades ei pruugi naabrid aga üksteist enam isegi tunda ja kahtlaseid asju tähele panna. Siinkohal tulevadki appi turvakaamerad. Videovalvesüsteemi olemasolu korteriühistu territooriumil aitab efektiivselt ennetada pahategusid, kahjujuhtumeid ning nende menetlemisega kaasnevat aja- ja närvikulu – pätt lihtsalt väldib kohti, kus on oht vahele jääda.

Probleemi lahendamiseks on G4S välja töötanud uue Videopilgu teenuse.

Tegemist on videovalveteenusega, mis on suunatud just korteriühistutele.

Mida sisaldab korteriühistutele mõel­ dud Videopilgu teenus?

Videovalve teenus sisaldab kõike vajalikku kortermaja videovalveks. Olenevalt maja suurusest paigaldatakse sinna vajalik hulk kaameraid ja sellest tuleneb ka teenuse kuutasu. Kaameraid ega videovalvesüsteemi ei ole tarvis välja osta – mõlemad sisalduvad Videopilgu teenuse kuutasus.

See tähendab, et kui näiteks kaameral peaks ilmnema tehniline rike, vahetab G4S selle kohe uue vastu välja ning korteri­ ühistu selle eest lisatasu maksma ei pea.

Teenuse hinnas sisaldub ka kogu süsteemi paigaldus ja hooldus, mida teostatakse kord aastas. Kui peaks tekkima mõni tehniline mure, saab abi G4Si tehnilise toe osakonnast. Soovi korral saab muuta näiteks kuutasu väiksemaks, tasudes alguses paigalduse eest eraldi, ühekordse tasuna.

Kui korrarikkumise tõttu on vaja videosalvestistest tõendusmaterjali, teeb G4Si töötaja seda teie eest. Teie ütlete, millisel vahemikul sündmus aset leidis ja mida täpsemalt on vaja otsida, ning meie leiame selle teie eest, juhul kui sündmuse salvestus on arhiivis olemas. Nii ei ole vaja ise aega kulutada, et leida salvestiselt õige koht ja teha sellest väljavõte. G4Si professionaalsete töötajate pilk leiab õige koha kiirelt ja muretult.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|17|

COVID-19

Raul Menind:

„KOLM PÄEVA OLIN KÕRGES PALAVIKUS JA EGA MA NENDEST PÄEVADEST ERITI MIDAGI EI MÄLETA“ TEKST: ANN MARII NÄRSKA

Õnneks tõi suvi koos päiksega pärast rasket keva­ det kaasa ka koroonaviiruse taandumise ning sügise hakul hakkas juba tunduma, et hullemad ajad ongi möödas. Kahjuks see nii ei ole ning kuri viirus tõstis taas pead. Uurisin G4Si Põhja piirkonna patrulliteenistuse turvajuhilt Raul Menindilt tema kogemuse kohta seoses etteaimamatu viirusega.

Kuidas tervis on?

Praeguseks on tervis täitsa tipp-topp.

Kergelt on veel väsimusnõrkust sees, aga muidu on täitsa hea juba. Suurem hullus on juba möödas.

Kuidas sa üldse kahtlustasid, et sul võiks koroonaviirus olla?

Sellist kahtlustamise asja ei saanudki minu puhul olla, sest see haigus tuvastati mu abikaasal. Temal oli test positiivne ja siis oligi lihtsalt aja küsimus, millal see minul välja lööb. Mulle määrati samuti testi tegemine ja see osutuski positiivseks.

Test tehti sulle seega enne, kui üldse mingid sümptomid jõudsid esile tulla?

|18| G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

Jah, mul abikaasal tehti laustestimine tööandja poolt. Temal ei olnud ka alguses mingeid sümptomeid, kui tal test tehti. Kui mina käisin testi tegemas, siis ei olnud ka mul veel mingeid sümptomeid. Olin enda teada täiesti terve poiss!

Mis hetkel andsid tööandjale teada, et sul võib see haigus olla? Kas oota­ sid ära testi tulemused ja andsid alles siis teada?

Sellest andsin kohe teada, kui mul abikaasal oli teada testi positiivne tulemus, sest ka mind oli siis kohe karantiini määratud.

Kui mul oli endal positiivne testitulemus, siis olin juba isolatsioonis.

Millised sümptomid pärast positiivset testi ilmnema hakkasid?

Põhimõtteliselt kohe järgmisel päeval lõi täiesti ootamatult välja palavik, kuiv köha ning ajas kogu aeg vaikselt köhatama. Lisaks peavalu. Need olid sellised esmased tunnused.

Kui kõrge palavik oli?

Ikka üle 38 kraadi. Kolm päeva olin kõrges palavikus. Ega ma nendest päevadest midagi eriti ei mäleta. Sellele lisaks oligi siis peavalu ja mingisugune nahalööve, liiges- ja lihasvalud. Ei olnud kuigi mõnus olla.

Kas arstiabi läks vaja? Õnneks ei läinud, saime ennast koduste vahenditega turgutada. Võtsime tavalist paratsetamooli.

Mis saab edasi? Kas peate tegema veel mingisuguse testi või lihtsalt ootama, et sümptomid mööduksid?

Millised on edasised käitumisjuhised?

Käitumisjuhistest nii palju, et kui sümptomeid ei ole, siis perearst otsustab, millal ta tööle lubab. Mingeid kordusteste praegu vist ei ole vaja teha. Vajaduse korral muidugi võib teha antikehade testi, kas neid on kehas või ei ole. Kordustesti tehakse neile,

COVID-19 kes jäävad lähikontaktsetena karantiini – kui esimene test on negatiivne, siis umbes nädala pärast peaks tegema kordustesti, et ka see oleks negatiivne.

Kas HOIA äppi kasutad?

Ei ole veel jõudnud. Praegu pole vajagi vist kasutada.

Aga kas tulevikus plaanid kasutada?

Ei olegi selle peale niimoodi mõelnud.

Mis minu seisukohast edasi saab, on see,

ÜLDINE MEELESPEA! Kui ma haigestusin, siis kuidas käituda?

• Kui oled haige, püsi kodus.

• Kui haigestusid tööl olles, mine kohe koju.

• Kui oled kokku puutunud COVID-19 viirushaigusesse nakatanuga, siis püsi samuti kodus.

• Teavita haigestumisest oma vahetut juhti.

• Proovi mõelda, kas ja millal viibisid haigena tööl ning kes võisid olla sinu lähikontaktsed. Anna ka sellest oma vahetule juhile teada.

• Võta ühendust perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetus­ lehe vajaduse suhtes.

et olen selle haiguse nüüd läbi põdenud.

Maailmas vist täpselt ei teata, kas see kordub või ei kordu. Aga tõenäoliselt tuleb ikka mingi hetk kasutusele võtta see HOIA äpp. Vähemalt siis hoiatab, kui keegi (haigetest – toim.) on läheduses olnud.

Kas sul on kolleegidele soovitusi anda, kuidas haigestumisest hoiduda?

Sinu puhul tuli see muidugi kodusest keskkonnast, aga mida peaks iga päev jälgima, et mitte haigestuda?

Peaks hoidma ikkagi puhtust – oluline on kätepesu, pindade puhastamine.

Tuleks kanda maski, hoida distantsi ja vältida rahvakogunemisi, eriti siseruumides, kus on palju rahvast koos. Minu abikaasa näite puhul levis see haigus väga kiiresti ja täiesti märkamatult töökeskkonnas. Piisas ühest nakatunud inimesest, kes enesele teadmata ja ilma sümptomiteta levitab seda väga kiiresti.

Just hoida ja vältida selliseid rahvarohkeid kohti!

Mu kolleeg on nakatunud COVID-19 viirusesse, kuidas ma peaksin käituma?

Kolleegid, kes pole haigestunud töötajaga sümptomite esinemise perioodil või kuni kaks päeva enne seda kokku puutunud, võivad jätkata tööl käimist, kuid peavad jälgima 14 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb neil jääda koju ja käituda haigestumise juhendi järgi.

Millal ma võin pärast haigust uuesti tööle tulla?

Haigestunud töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes pärast sümptomite teket, seda tingimusel, et tal ei esine respiratoorseid sümptomeid (köha, nohu) ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. Kui töötaja haigusleht on arsti poolt lõpetatud, siis töötaja võib naasta tööle ja tööandjal ei ole õigust nõuda töötajalt täiendavat testi.

Kas tööandjal on olemas isikukaitsevahendid, et neid vajaduse korral töötajatele jagada?

Jah, haldusosakond on täiendanud isikukaitsevarustuse varusid ja vastavalt vajadusele saavad juhid töötajatele tellida haldusosakonnast nii näomaske, desinfit­ seerimisvahendeid kui ka kummikindaid.

Kuidas saan mina aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele?

G4S soovitab töötajatel kasutada HOIA mobiilirakendust, mille kaudu saab haiges­ tunu teavitada neid rakenduse kasutajaid, kellega on olnud lähikontaktis. Niimoodi saab kasutaja kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades tal astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Minu töötaja haigestus koroonaviirusesse ning andis sellest mulle teada. Mida edasi teha?

• Vahetu juhina pead töötaja haigestumisest teavitama töökeskkonnaspetsialisti Artur Rinnet (tel 651 1728, artur.rinne@ee.g4s.com).

• Töökeskkonnaspetsialisti ülesanne on välja selgitada, kas ja kellega võis COVID-19 diagnoosi saanud töötaja tööl olles kokku puutuda, et selgitada välja lähikontaktsed.

• Teavita info olemasolul Artur Rinnet ka haigestunud töötaja lähikontakt­ sete kolleegide kohta.

G4S EESTI AJAKIRI | detsember NR 5 (156)

|19|

VARIA

NAGU KAKS TILKA VETT! Tuuli Roosma teleajakirjanik

JÕULUFILMID KOGU PERELE

Multifilm „Grinch“

Kas G4S Koduvalve olemasolu oleks hoidnud ära Who-ville’i küla lisa­ mured jõulude ajal?

Imekauni väikse Who-ville’i küla servas kõrges kaljukorteris elab koos oma ustava koera Maxiga härra Grinch – suur roheline pehmekar­ valine tüüp, kelle eesmärk on varastada küla jõulud.

Mõistes, et Who-ville’i küla elanikeni pole jõudnud info G4Si koduvalvest, aimab ta, et see on tema võimalus!

Ta saab nüüd muretult kõikidele kodudele ligi, ilma et nende omanikud midagi teaksid!

• Kas Grinch suudab varastada kogu küla jõulurõõmu?

• Mis juhtub, kui unustada oma kodu turvalisus?

„Üksinda kodus 1“ Margit Sedrik turundusspetsialist

KÕIK LAPSED JOONISTAMA!

Sel korral paneme nuputamisoskuse asemel proovile hoopis loomingulisuse.

Palume lastel joonistada üks vahva pilt teemal „Turvalised jõulud“.

Pilt võib olla inspireeritud mõnest filmist, raamatust või luuletusest. Võib olla ka täiesti uus ja tore lugu.

Fotod või skaneeringud laste joonistustest palume saata e-posti aadressile kysimused@ee.g4s.com.

Kõikide pildi saatnute vahel loosime välja armsa Nublu kaisuka! Pilte ootame kuni 10.01.2021.

Eelmises ajakirjas ilmunud ristsõna vastus oli „Vähem on rohkem“. Loosi tahtel saab endale pehme G4Si fliisteki Marko Kabrits!

Kas oled oma pereliikmetele õpetanud, kuidas käituda, kui kodus on sissetungija?

McCallisteride perekond valmistub jõulupuhkuseks Pariisis.

Hommikul, mil lend väljub, magatakse sisse ja perekonna noorim poeg Kevin unustatakse suure sahmimise peale koju. Olukorra kasutavad ära kaks kurikaela, kes pere­ konna majja puhkuse ajal sisse murravad.

Vargad õpivad teiste vigadest ja muutuvad aasta-aastalt aina kavalamaks. Filmis „Üksinda kodus“ riietub pätt politseivormi, et saada täpsem info selle kohta, mis toimub parasjagu selles majas, mida röövida kavatsetakse. Lisaks teevad vargad väga hea eeltöö, uurides põhjalikult kogu tänava majapidamisi.

• Kuidas käituks sinu laps, kui majas on sissetungija?

• Kas järgmine eAkadeemia võiks käsitleda teemat, kuidas selgitada lapsele koduturvalisust?

„Päkapikk“

G4Si mehitatud valve, kuidas teie segaduses päkapikkudega käituksite?

Mitu aastat tagasi jõululaupäeval ronis üks väike poiss Jõuluvana kingikotti, jõudes sedasi põhjapoolusele.

Kasvades üles päkapikuperes, mõistis poiss, kelle nimeks sai Buddy, et ta ei pärine sealt, kus ta on üles kasvanud, ja peab leidma oma pärisidentiteedi. Jõulude lähenedes otsustab Buddy seada sammud New Yorki, kus elab tema pärisisa. Peagi taipab ta, et maailm, kus ta isa elab, on vägagi kaootiline ja erinev põhjapoolusest. Lisaks mõistab ta, et kaubanduskeskustes olevad turvamehed ei olegi nii sõbralikud, kui nad pealtnäha paistavad – nad ei luba mitte midagi poest niisama kaasa võtta, vaid viskavad ta hoopis poest välja!

„Eia jõulud Tondikakul“

Kas teadsid, et Nublu suitsu- ja vingu­andur võib muutuda alates 01.2022 ko­hustuslikuks?

Film „Eia jõulud Tondikakul“ räägib kümneaastasest tüdrukust nimega Eia, kes saadetakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse tallu, mis asub imekaunis ­Lõuna-Eesti metsas. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viima kokku kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust. Filmis peatub Eia vanas majas, kus on ka köetav kamin. Kas paned filmi vältel tähele, et majas oleks olemas Nublu suitsu- ja vingugaasiandur?

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor