Sensor jaanuar-veebruar 2021

G4S EESTI AJAKIRI

Jaanuar-veebruar 2021 | NR 1 (157)

INTERVJUU

PRIIT SARAPUUGA MILLINE ON TURVATURG

AASTAL 2051?

DIGIPRÜGI ON TÕSINE PROBLEEM

G4Si hokiklubi:

“Me oleme parandamatud hokientusiastid!”

FÜSIOTERAPEUDI SOOVITUSED TÖÖKESKKONDA

G4S SAAB 30!

Kuidas saan tööalast infot, kui @net.g4s.ee lõpuga e-posti aadressid on suletud?

Kuidas pääseda siseveebi?

Jaanuaris suleti ja kustutati kõik e-posti aadressid kujul eesnimi.perenimi@net.g4s.ee. Tööandja ja töötaja vaheliseks suhtluskanaliks on nüüdsest töötaja isiklik e-posti aadress.

Muudatus puudutab kõiki, kellel on @net.g4s.ee lõpuga meiliaadress.

Pane tähele! Nendel töötajatel, kellel oli varem olemas net-aadress, on nüüdsest siseveebi kasutajanimeks isiklik e-posti aadress, mille olete avaldusele märkinud.

Selleks, et tööalane info jõuaks Sinuni ka edaspidi, on tarvis edastada allkirjastatud avaldus koos isikliku e-posti aadressiga. Ilma selleta ei ole tööandjal võimalik töötaja isiklikule e-posti aadressile infot saata.

1. Mine aadressile https://siseveeb.g4s.ee/.

2. Seejärel leiad paremalt ülevalt sellise nupu nagu „Sisene“ (punases kirjas ja punase ovaali sees).

3. Vajuta sellele nupule.

4. Seejärel sisesta kasutajanimi ehk avaldusega saadetud isiklik e-posti aadress (või G4Si poolt loodud …@ee.g4s. com lõpuga e-posti aadress).

5. Kui logid sisse esimesel korral, ei ole Sul veel parooli, seega jäta parooli kirjutamise osa vahele. Kui Sul pole parool enam meeles, jäta see samm samuti vahele.

6. Klõpsa all paremal nupule „Küsi uus parool“.

7. Seejärel mine oma isiklikku e-postkasti.

8. Sinna peaks paari minuti jooksul tulema uus kiri parooli kohta. Kui seda ei ole, siis kontrolli kindlasti ka rämpsposti.

9. Ava see kiri ning vajuta rohelisele nupule kirjaga „Logi siseveebi“.

10. Siis pakub süsteem Sulle pikka ja keerulist parooli, mille pead eest ära kustutama.

11. Asemele pane parool, mis Sulle kindlasti meelde jääb.

12. Seejärel vajuta nupule „Muuda parool“.

13. Pärast seda saad aadressile https://siseveeb.g4s.ee/ minnes sisestada kasutajanime (Sinu e-posti aadress) ning parooli, mille just endale ise määrasid.

Mida peab tegema selleks, et minu isiklik e-posti aadress tööandjani jõuaks?

Kui Sul on võimalus dokumente digitaalselt allkirjastada (digiallkiri), siis tee nii: • Esmalt mine aadressile https://drive.google.com/file/d/1R71DNgQy-3T3AMlMUlzhPLa3SYXP8Skp/view.

• Seejärel laadi lingilt leitud avaldus endale arvutisse.

• Täida avaldus ära.

• Lisa sellele digiallkiri.

• Saada digitaalselt allkirjastatud avaldus aadressile palgaarvestus@ee.g4s.com.

Kui Sul puudub digiallkirja andmise võimalus, siis tee nii: • Mine aadressile https://drive.google.com/file/d/1R71DNgQy-3T3AMlMUlzhPLa3SYXP8Skp/view.

• Seejärel laadi lingilt leitud avaldus endale arvutisse ja prindi välja.

• Täida avaldus ära ning lisa kindlasti ka oma allkiri.

• Anna avaldus oma turvajuhi kätte, kes edastab selle palgaarvestusosakonda.

Mida G4S minu isiklikule e-posti aadressile saatma hakkab?

• töölepingud ja nende lisad, kiitus- ja hoiatuskäskkirjad; • pöördumised, kui G4S palub uuendada andmeid (nt soovitakse lapsega seonduvat puhkust, ent puuduvad lapse andmed); • laste jõulupakkide väljastamist puudutav informatsioon; • palgalipikud; • meeldetuletused töötervishoiu kontrolli aegade ja koolitustega seonduva kohta; Kui Sulle jäid • töögraafikud (sh G4S Staffi töögraafikud); need teemad veidi • tööpakkumised; segaseks või tekkis • G4Si uudiskirjad. veel mõni küsimus, siis võta ühendust kysimused@ee.g4s.com

JUHTKIRI

Entusiasm on nakkav

SISUKORD 2 MUUDATUSED.

Meiliaadressid ja siseveeb

3 JUHTKIRI.

Tarmo Pärjala

4 UUDISED.

Olulised teated. Tubli töö

6 SÜNNIPÄEV.

G4Si sünnipäeva logo ja ajajoon

8 FOOKUSES.

Digiprügi koristamine

10 NÕUANNE.

Füsioterapeut Katre Lust-Mardna liikumise soovitused

11 KAANELUGU.

G4Si hokimeeskond

14 SUUR INTERVJUU.

Priit Sarapuu G4Si tervisest

16 TULEVIK.

G4S 30 aasta pärast

18 TURVATEHNIKUD.

Töökohapõhine õpe

20 VARIA.

Ristsõna ja sudoku

K

uidas saavutada tõeliselt julgeid eesmärke ja uutesse kõrgustesse küündivaid tulemusi? Kas üldse saab paremini, kas üldse on kuhugi areneda? Olgu tegemist isikliku elu või tööalaste sihtidega – seal, kus lõppeb usk endasse, algavad ületamatud barjäärid. Kuid kui oleme entusiastlikud, hoiame meeled avatud, soovime areneda ja asjadele uue pilguga vaadata, on kõik võimalik.

Millal sa ise tegid midagi sellist, mida varem teinud pole? Midagi tõesti julget ja ennast ületavat? Ja kuskohast said selleks idee, julguse ja pealehakkamise?

Nüüd, koroonatalvel, teame kõik kedagi, kes on otsustanud talisuplust proovida. Jääkülm vesi on karastav – see on selge. See ei tähenda aga, et igaüks meist sooviks esimesel võimalusel jääauku ronida. Ometi võib meid ümbritsevate inimeste entusiasm talisupluse suhtes osutuda nakatavaks. Saunajärgne lumehang ja igahommikune karastavalt külm dušš on sammud õiges suunas.

Raivo E. Tamm, Märt Avandi ja Tanel Padar on tervele Eestile tõestanud, et täispikk triatlon pole jõukohane vaid tippsportlastele.

Nende positiivset eeskuju järgides on spordirajad täitunud üha uute harjutajatega. Nad kõik teavad, et kui jätkub enesedistsipliini võetud sihi poole püüelda, on olemas õiged teadmised ning piisavalt töökust ja kannatlikkust, on kõik võimalik.

Seekordsest Sensorist saab lugeda nii G4Si ajaloo kui ka tulevikuvaate kohta. Seda tehes tasuks mõelda, mis on minu panus? Mida saaksin mina teha veel hoogsamalt, et koos kolleegidega Eestit turvalisemaks muuta? Ja kellele saan mina eeskujuks olla, kes võiks minu entusiasmist tööalaselt nakatuda? G4Si hokiklubi on hea näide, kus mõne entusiasti eestvedamisel on suur hulk kolleege uue spordiala pisikuga raskekujuliselt nakatunud. Loodame, et see nakkus levib pandeemia mõõtmetes edasi, ning soovime entusiastidele jätkuvalt jaksu ja jõudu! Soovitus­ indeks toob meile iga päev ausat tagasisidet meie klientidelt. Usun, et nii väga häid kui ka väga halbu teeninduskogemusi ühendab märksõna „entusiasm“ – esimesel juhul selle olemasolu ja teisel selle puudumine.

Tipptasemel teenust pole võimalik pakkuda, kui ei suhtu kirglikult soovi inimesi päriselt parimal võimalikul viisil aidata. Ükskõikse suhtumise tunneb iga klient ära juba kilomeetrite kauguselt isegi siis, kui kõik sammud on tehtud etteantud juhenditest ja protseduuridest näpuga järge ajades. Õige kogus entusiasmi koos vajaliku annuse teadmiste ja paraja portsu sihikindlusega on see, mis aitab saavutada uutesse kõrgustesse küündivaid tulemusi.

Nakatugem entusiasmist!

SENSOR

Seda ajakirja tegid:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Ann Marii Närska Reimo Raja Silver Jaanson Henry Seemel Tarmo Pärjala Anette Haavel Katre Lust-Mardna

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

TARMO PÄRJALA Standardlahenduste divisjoni direktor

Kirjuta: kysimused@ee.g4s.com

Kujundus ja toimetamine: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 800

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|3|

UUDISED

Klient kiidab Aleksandr Trifanovit Aleksandr Trifanovit kiidetakse ohtliku olukorra lahendamise eest. Klient unustas ahju allkorrusel küdema, mille tõttu tekkis häire.

Meie ekipaaž sõitis häire peale kohale. Telefonitsi ei olnud klienti võimalik kätte saada, sest telefoni oli ta allkorrusele unustanud. Seejärel proovis Aleksandr lumepalle akna pihta loopides kliendi tähelepanu saada ning see õnnestus.

Klient palub patrulli töötajat Aleksandr Trifanovit spetsiaalselt tänada, sest tol hetkel ei taibanud ta ise tänusõnu edastada nii leidliku lahenduse eest, mis võis päästa ta elu!

Tehnika on küll abivahend, millega elusid päästa, kuid lõpuks on elupäästjaks siiski inimene!

Hoia uudistel silm peal: siseveeb.g4s.ee

|4| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

la aig kh

Jaanuaris sai G4Si juhtimiskeskus tulekahju häireteate Narvas asuvast kortermajast. Häirejuhtimise spetsialist Elina Baboško saatis korterisse paigaldatud Nublu suitsuja vinguanduri teadet kontrollima G4Si patrulli turva­töötaja Denis Šikini. Turvatöötaja Denis jõudis kohale mõne minutiga ja pääses lukustamata uksest suitsu täis korterisse.

Põlengu põhjuseks oli pliidil kõrbema läinud toit. Alkoholijoobes elanik magas ise korteris. Denis äratas mehe üles ja eemaldas pliidilt kõrbeva toidu. Kiirabi ja päästjate abi vaja ei läinud. Turvatöötaja aitas korteriperemehel ruumid tuulutada.

O: Ida-Tallinna FOT Ke s

Denis Šikin päästis Narvas joobes toidu­ kõrvetaja

n sso

TUBLI TÖÖ

Hend rik Ili

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA VALIS G4Si TURVATÖÖTAJA HENDRIK ILISSONI AASTA KOOSTÖÖ­ PARTNERIKS

16. korda silmapaistvamaid töötajaid esile tõstnud Ida-Tallinna Keskhaigla aasta töötaja konkursil kuulutati aasta koostööpartneriks naistekliiniku erakorralise vastuvõtu turvatöötaja Hendrik Ilisson.

Hendriku enda sõnul tuli selline nominatsioon täieliku üllatusena. „Haigla juhatuse poolt tuli lihtsalt palve, et vaja oleks teha üks pilt ja video, aga ma ei teadnud, milleks neid vaja on,“ selgitas Ilisson. Eelmisel nädalal hakkasid aga haigla töötajad teda veidral kombel õnnitlema. „Võtsin kõik õnnitlused vastu. Umbes kolmanda või neljanda inimese käest siis küsisin, miks mind õnnitletakse,“ naerab Ilisson. Siis tuligi välja, et Hendrik on valitud aasta koostööpartneriks ning tema enda sõnul tuli see kui välk selgest taevast! „Mina ju sünnitusi vastu ei võta ja otseselt mingisuguseid kangelastegusid ei ole korda saatnud!“ imestas turvatöötaja.

Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonijuhi Marko Mägi sõnul esitasid Hendrik Ilissoni kandidatuuri lausa kaks üksust – naistekliinik ja klienditeenindus! Tema kohta kirjutati järgmist: „Hendrik Ilisson on oma töös tõeline professionaal, ta teeb oma tööd suure vastutus- ja kohusetundega, olles alati valmis seadma patsiendi ja haigla personali vajadused ettepoole enda omadest. Ta on tähelepanelik ja asjatundlik, jälgides, et kõik haigla külastajad ja töötajad tunneksid end turvaliselt ning mis on väga oluline – ta teeb seda kõike heatahtlikult. Ta oskab märgata ka neid nüansse, mis haigla personalile jäävad kahe silma vahele, ja annab tagasisidet, et muuta teenust patsiendisõbralikumaks. Suutes keerulistes olukordades säilitada rahulikkust ja kainet mõistust, aitab ta leida toimivaid lahendusi ootamatult tekkinud olukordadele.

Kui valve alguses näed, et Hendrik on tööpostil, siis on teada, et naiste erakorralises osakonnas on turvaline ja rahulik töörütm ning klienditeenindaja saab keskenduda oma tööle, teades, et eesliinil töötab professionaal, kes toetab 100% meie haigla väärtuseid.“

G4S ON TEENINDUSSEKTORI TÖÖANDJATE TOPIS 2. KOHAL! CV-Online viis läbi traditsioonilise TOP tööandja uuringu, millega selgitati välja inimeste eelistused tööandjate valikul. Kokku osales sel aastal uuringus 3222 inimest eri vanuserühmadest ja tegevusvaldkondadest üle Eesti.

G4S saavutas teenindussektori tööandjate seas suurepärase teise koha! Esimesel kohal on teenindussektoris MyFitness OÜ ning kolmandale kohale tuli Alexela Logistics AS. Uuringu tulemustega saab tutvuda topemployer.ee ja tooelublogi.ee lehel.

Personalidivisjoni direktori Indrek Sarjase sõnul on selline tunnustus tore ja meeldiv üllatus. „2020. aastal värbamisturunduses me G4Siga kampaaniaid ei korraldanud ning seega on uudis, et me inimestele siiski silma oleme jäänud ning meid on välja toodud, eriti tore,“ sõnab ta.

UUDISED

Lennujulgestajad päästsid Tallinna lennujaamas kaitsealuse linnu

: Eino Roos TO i ok FO s

TUBLI TÖÖ

Eino Roosioks päästetud hiireviuga.

Tallinna lennujaama territooriumil patrullinud G4Si lennujulgestajad leidsid hiireviu, kes ei suutnud enam lennata ja vajas abi. Appi kutsuti kolleeg, kes peab Arukülas linnuparki, ja nii toimetati looduskaitse all olev lind turvalisse kohta kosuma.

Hädas olevat lindu märkasid Helena Nõmme ja Siim Kiisk Tallinna lennujaama piirdeaia juures esmaspäeval õhtul, 18. detsembril pärast kella 17. Kuna lind ei suutnud lendu tõusta, siis võtsid lennujulgestajad ühendust Arukülas linnuparki pidava kolleegi Eino Roosioksaga, kes oli parasjagu läheduses ja sai kiirelt appi tulla.

Sündmuskohale saabunud Eino märkas, et julgestustöötajad olid lennujaamast leidnud noore hiireviu. „Selgus, et lind on pikalt näljas olnud, ilmselt alajahtunud ja nõrk,“ ütles Eino. Tiivad olid linnul siiski terved, kuid suled kubisesid parasiitidest.

Eino toimetas hiireviu koju sooja, andis talle süüa ja tegi parasiiditõrje. Noor alakaaluline lind kaalus alla 400 grammi, ehkki oleks pidanud olema vähemalt kaks korda raskem. „Hoiame pöialt ja teeme kõike, et ta kosuks,“ ütles Eino. Kui linnu kehakaal on taastunud ja lumekiht piisavalt taandunud, et noor suleline saaks edukalt saaki püüda, lastakse ta taas vabasse loodusesse.

Hanno Kirschfeldti selfie koos kakuga.

Hanno Kirschfeldt päästis keldrisse lõksu jäänud kaku

G4S sai sissetungiteate Viljandi vallas asuvast talust. Häireteadet kontrollima läinud Hanno Kirschfeldt avastas koos majaperemehega, et koduvalve seadmed ajas häiresse kakk, kes maa-alusesse keldrisse lõksu oli jäänud. Turvatöötaja aitas noore linnu tagasi loodusesse.

Esmaspäeval, 8. veebruaril kella 13 paiku sai juhtimiskeskus sissetungi häireteate ­Viljandi vallas asuvast talust. Olukorda saadeti kontrollima patrulli turvatöötaja Hanno Kirschfeldt. „Maja ümbrust kontrollides kuulsin majast seest põntsatust,” rääkis turvatöötaja juhtunust. Kohapeale tuli ka talu peremees, kellega koos siseneti majja.

Valvesüsteem näitas, et häireteated tulevad põrandaalusest keldrist. Seepeale avati põrandaluuk.

Keldrist lendas ootamatult välja noor kakk, kes pidas toas asuvat peeglit ekslikult aknaks ja põrkas sellega kokku. Hanno haaras noore linnu ettevaatlikult oma haardesse, viis õue ja lubas tal seejärel taas vabasse loodusesse lennata.

Turvajuht Andrei Kuhtenkovi tunnustatakse tubli töö eest kõrgete turvanõuetega objekti mehitamisel Valvedivisjoni turvajuht Tauno Nugis tunnustab turvajuht Andrei Kuhtenkovi, kes suutis aastavahetuse paiku mehitada kõrgete turvanõuetega objekti, kus neljandik turvatiimist oli COVID-19 ohu tõttu eneseisolatsioonis. „Pärast jõule saime teada, et jõulude ajal oli objektil tööl meie töötaja, kellel hakkas vahetuse jooksul paha ja ta lubati koju,“ rääkis Tauno. Hiljem selgus, et tegu oli COVID-19 viirusega nakatunuga, mistõttu võeti vastu otsus kõik temaga kokku puutunud turvatöötajad eneseisolatsiooni suunata.

Sellist plaani toetas ka klient. „ Nii tekkis aga olukord, kus me ei saanud kasutada ühte neljandiku oma meeskonnast,“ ütles Tauno.

Detsembrikuule kohaselt oli veel teisigi töötajaid, kes viirushaiguste tõttu haiguslehel.

Turvajuht Andrei Kuhtenkov aga suutis kogu graafiku ümber mängida ja tööpostid ära katta.

Lihtne see polnud, sest keeruline oli saada inimesi tööle just aastavahetuse ajaks. Turvatöötajate roll on nimetatud objektil ääretult oluline ja mehitamata jätmise korral oodanuks G4Si leppetrahvid.

Lisaks sisaldab leping erinõudeid töögraafikutele.

Andreil oli aastavahetuse ajal palju peamurdmist, et objekt toimiks tagasilöökideta. „Kõik läks hästi ja töötajate suunamine eneseisolatsiooni aitas ennetada võimalikke nakatumisi,“ lisas Tauno.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|5|

SÜNNIPÄEV

Tänavu on G4Sil ees tähtis sündmus, milleks on 30. sünnipäev! Sel puhul toimus siseveebis hääletus, kus valisime üheskoos ettevõttele pidulikuks aastaks logo. Kõige rohkem hääli saanud logo oli number 1, mis hakkab meid sel aastal esindama!

1991

1994

Alustasime tegevust mehitatud valve teenuse pakkujana, meie brändiks oli siis ESS (Estonian Security Service).

Alustasime sularahaveo teenuse pakkumisega.

AJAJOON €

€

2011

2010

2008

Turvasime esimest korda Saaremaa Rallit.

Aitasime euro Eestisse tuua. Vedasime laiali 9,1 miljonit eurokupüüri ja 70,5 miljonit euromünti. Valvasime kahe nädala jooksul kõiki kroonivahetuspunkte üle Eesti.

Ehitasime Eesti-Vene piiri elektrooniliseks valvamiseks esimese omalaadse tehnoloogilise turvalahenduse.

2013 Valmis üks moodsamaid turvakeskusi Põhja-Euroopas – G4S Eesti uus peamaja.

2015

2018

2019

Katsetasime valvetegevuses esimest korda droone.

Tõime turule suitsu- ja vinguanduri teenuse NUBLU ning alustasime tuleõnnetuste vähendamiseks koostööd vabatahtlike päästjatega.

Turvasime Christopher Nolani filmi „Tenet” filmivõtteid Tallinnas.

|6| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

SÜNNIPÄEV

RIIA

1996

1998

1999

Laienesime üle Baltikumi nii Lätti kui ka Leetu.

Alustasime rannavalve teenusega Tallinna randades.

Meist sai iga-aastase suusatamise MK Otepää etapi turvapartner.

Loodi turvaseadmete hulgimüügi ja hooldusega tegelev tütarfirma Alarmtec.

2000 Enamusosaluse omandas Taani turvaettevõte Falck ja võtsime kasutusele nende kaubamärgi.

2007 Sajaprotsendilise osaluse omandas G4S ja muutus kaubamärk.

Sellest ajast kanname nime G4S Eesti.

2004

2002

Turvasime esimest korda üldlaulupidu.

Meil töötas rekordarv töötajaid, kokku üle 4000 inimese.

Turvasime Eestis toimunud Eurovisiooni.

Alustasime Tallinna lennujaamas lennueelse julgestuse ja turvateenuste osutamist.

Ettevõtte nimeks sai Group 4 Securicor.

2020 Turvasime autoralli maailmameistrivõistluste etappi Rally Estonia.

Rannavalve võttis kasutusele droonid.

Müüsime Baltikumis sularaha vedu ja käitlust pakkuvad ärid The Brink’s Companyle.

2021 Praeguseks on meid 1950 ning teenindame 70 500 klienti. G4Sile kuulub Eesti Turvaettevõtete Liidu andmetel 36% Eesti turvaturust, 48% Eesti valveteenuste turust ja 57% Eesti tehnilise valve turust.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|7|

FOOKUSES

Jaanuaris korraldati Telia eestvedamisel üle-eestiline digiprügi koristamise päev.

Mis asi on üldse digiprügi? Kas ja miks peaksime seda koristama või korrastama?

Millist mõju avaldab digiprügi meid ümbritsevale keskkonnale?

Seda kõike uurisin G4Si IT-osakonna süsteemiadministraatorilt Annes Lõbusalt.

Digiprügi

TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

EI SAASTA AINULT DIGITAALSET KESKKONDA Mis asi on digiprügi?

Digiprügiks nimetatakse kogu digitaalset materjali, mida kuskil ladustatakse ja hoitakse ning mis on aegunud või pole enam asjakohane. Kõige lihtsam oleks seda mõista näiteks ketaste kaudu, millel hoitakse faile: tekstifailid, pildifailid, helifailid, dokumendid, mis iganes erifailid. Kõik see on digitaalne materjal ning kui see ühel hetkel on

|8| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

aegunud ega ole enam ajakohane, siis ei ole seda enam mõistlik hoiustada ja nii muutubki see digiprügiks. Teine osa digitaalsest prügist on see, mis asub igapäevaselt kasutatavates andmebaasides – ka see muutub mingil hetkel digiprügiks. Seega kogu digitaalne materjal, digitaalne jalajälg, mis jääb meist igasugusel kujul maha, ongi mingil hetkel suuresti digiprügi.

Kuidas puudutab digiprügi teema G4Si? Digiprügi on väga tõsine probleem, kuna see on meeletult mahunõudlik teema.

Tegin väikese arvutuse: üldiselt on meil otsese digiprügi all kokku 14,8 TB (terabaiti) kettapinda, mida omakorda veel varundatakse kas pika- või lühiajaliselt ja seega saame selle põhimõtteliselt korrutada kahega. See kõik, millel me seda massi

FOOKUSES hoiame, on tegelikult ettevõttele rahaline kulu. Seega digiprügi korrastamine on tegelikult iga ettevõtte töötaja püha kohustus ja me kõik peaksime sellega tegelema.

Julgen väita, et meie ettevõttes moodustab kogu ketastel olevast infost ligi kakskümmend protsenti digiprügi. See teeb tegelikult suurusjärgu 3 TB materjali puhtalt failiteenuse pealt. Ma ei räägi siin eritarkvarast ja kõigest muust. See on tegelikult väga suur maht! Kellel meist oleks kodus 3 TB mahtu võtta, eks ju?

See kõik maksab ning ka selle hooldamine ja ülalpidamine maksab. Tegelikult palgafond kui selline on ettevõtte üks suuremaid kululiike üldse. Mõistlik tarkvaraline või riistvaraline lahendus, mis alguses kallim tundub, kompenseerib kellegi robotlikku töö tegemist ja tagab efektiivsuse, on alati odavam kui töölise palgafond. Digiprügi korrastamine on iga inimese oma kohustus. Loomulikult saab seda automatiseerida ja korrastada ka tehniliselt, mida tegelikult ka tehakse.

Eelkõige peab seda aga ikkagi tegema igaüks ise. Kasvõi andmete turvalisuse seisukohalt – kui hoiad üleliigseid vanu materjale kuskil pilvenurga peal või mujal, siis mõne pahalase jaoks võib see olla vägagi vajalik informatsioon.

Millist mõju meie digitaalne tegevus keskkonnale avaldab?

Kindlasti jätab internet oma CO2 jalajälje ja kogu selle mahu hoidmine kuskil IT-vahendite peal jätab omakorda jalajälgi ja nii edasi. Suures pildis on tegemist üsnagi märkimisväärse küsimusega.

Alustuseks tasub mõelda, et juba selle infotehnoloogilise riistvara ehk arvutite, telefonide, serverite ja muu tootmine on kulu ning tekitab prügi. Hiljem selle kõige utiliseerimine niisamuti. Loomulikult tarbib see kõik elektrit ning elektritootmine on taas jalajälg. Lisaks kogu see energia ja vahendid, mida kasutame serverite jahutamiseks – taas jalajälg. Kui suudaksime teha selle mahu ise märksa väiksemaks, siis oleks see väga suur panus!

Kas on konkreetseid soovitusi, millest peaks alustama, kui tegeleda digi­prügiga?

Kui räägime meie ettevõtte kontekstis, aga ka igast inimesest eraldi, siis kutsun kõiki üles iga päev selle peale mõtlema. Alustades sellest, et kui ma hakkan üldse kuskile midagi salvestama, midagi laadima, siis kas see on vajalik? Kui kauaks see sinna jääb?

Lõpetades sellega, et kui ma ringiga hiljem sellesama koha või teema juurde tagasi tulen, vaatan materjali üle ning kustutan ebavajaliku ära. Lisaks oma isiklikus arvutis olevale tasub aeg-ajalt üle vaadata ka ühiskaustadesse laaditud dokumendid ja failid.

Oluline on ka eri tarkvaradesse laaditud informatsioon. Kui ma laadin siseveebi mingi dokumendi või kirjutan sinna näiteks artikli, siis ka see muutub mingi hetk digiprügiks. Iga inimene peaks mõtlema selles valguses, kas mul on vaja Facebooki postitada mingit küpsise- ja kohvipilti ning öelda, et mul on äge lõuna. Kui palju sa maailmale sellega kasu lood?

5 NIPPI digiprügist vabanemiseks Maailmakoristuspäeva tegevjuht Anneli Ohvril jagab viit soovitust:

1.

Vaata üle oma seadmetes olevad videod ja fotod.

Kustuta ära ühest hetkest tehtud topeltkaadrid ja jäta alles see kõige täiuslikum pilt. Kas teadsid, et ühest üritusest tehtud fotod ja videod võivad tekitada sama palju CO2 kui paarikümnekilomeetrine autosõit?

2.

Loobu mitte­ vajalikest uudis­ kirjadest.

Kas teadsid, et iga e-kiri, mis jõuab su postkasti, tekitab vähemalt neli grammi CO2?

3.

Vaata üle oma vanad kontod ja e-post­ kastid, mida sa enam ei kasuta.

Suvalisi faile võib leiduda ka kõikvõimalikes pilveteenustes, mis annavad tasuta ruumi, nagu näiteks Google Drive ja Dropbox.

4.

Kustuta programmid ja rakendused, mida sul enam vaja ei lähe.

Kui need kustutada, muutuvad seadmed kiiremaks ning nende eluiga pikemaks.

5.

Vaata üle allalaaditud failide kaust ehk Downloads.

Sellesse kausta võivad maanduda paljud failid, mida me tegelikult ei vaja.

Kustuta need failid ning tee seejärel tühjaks ka seadme prügikast.

PANE

Tahaksid lugemise TÄHELE! asemel saada digiprügi teemadest teadlikumaks hoopis podcast'i kuulates? Sul on see võimalus! Siseveebist leiad 27. jaanuari alt digiprügi teemalise podcast'i Annes Lõbusaga.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|9|

NÕUANNE

Liikumine

VÕIB ASENDADA PALJUSID TABLETTE, KUID ÜKSKI TABLETT EI ASENDA KUNAGI LIIKUMIST! TEKST: KATRE LUST-MARDNA, FÜSIOTERAAPIA KLIINIKU JUHATAJA JA FÜSIOTERAPEUT ja ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTO: SILVER GUTMANN

I

nimene on loodud liikuma. Pikalt passiivses ühes asendis olles võib pinge teatud lihasgruppides akumuleeruma hakata ja tulemuseks on ülekoormusprobleemid, nagu alaseljavalud ja lihaspinged kaela- ja õlavöötmes. Nihelemine ja liigutamine tulevad meie kehale istudes väga kasuks.

Iga kord, kui tõused töölaua tagant või teleri eest püsti, mõjub see hästi sinu lihastele ja ergutab vereringet.

Tool, millel me iga päeva istume, on üks kehavaenulikumaid leiutisi maailmas! Nimelt paneb tool meie keha ja ka aju unustama, milleks meie lihased tegelikult loodud on. Tihti arvatakse, et istumine on inimesele halb. Tegelikult ei ole kahjulik mitte istumine, vaid mitte­ liikumine. Nimelt võivad vähene füüsiline aktiivsus ja ülekaalulisus põhjustada kroonilist põletikku, mis on otseselt seostatavad immuunsuse languse, ajurakkude degeneratsiooni (Alzheimer, Parkinson), diabeedi, ateroskleroosi ja vähkkasvajatega.

Meeles tasub pidada, et üks tund trenni päevas kedagi ei päästa ning liikuma peaks pidevalt, terve päeva jooksul. Uuringute järgi on leitud, et kui inimesel on samal päeval trenn, siis ta liigub tööl olles vähem, mõeldes, et ta on päästetud, kuid nii see ei ole.

Vähemalt kord nädalas peaks trenn panema hingeldama ning nädalasse peaks mahtuma vähemalt 300 minutit mõnusat liikumist .

SOOVITUSED ISTUVA TÖÖ TEGIJATELE

Kõige suurem ohuallikas seljale on pikk ühes ja samas staatilises asendis viibimine. Mistahes asendit võiks muuta iga 10 minuti tagant, sest kõige parem asend ongi pidevalt muutuv asend.

Kindlasti pea meeles, et maksimaalselt tohiks istuda järjest 55 minutit ning vahelduseks tuleks teha viieminutiline paus, tõusta püsti, kõndida ringi, teha paar kükki ning seejärel tööd edasi teha.

Õlavööde • Tee õlaringe ning tunneta, kuidas rinna­lihased venivad ja abaluud tahavad taga kokku saada.

• 5 korda tunnis vii käed ja õlad taha, nii et peopesad vaatavad väljapoole, rinnalihases tunned venitust ja abaluid surud taga kokku.

• Vaata paremale ja vasakule üle õla (pea eest alt läbi tuues).

• Jälgi kaela asendit.

• Siruta selg.

• Too pea kergelt taha.

• Lõug 10° alla langetatud. Kujuta ette, et üleval kuklal asetseb nähtamatu aas, mille kaudu riputad end justkui nagisse!

Randme- ja küünar­liigesed • Ära jää liiga pikalt samasse asendisse!

• Painuta sõrmi.

• Pigista käsi rusikasse + siruta.

|10| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

• Lõdvesta käsi raputustega.

• Masseeri kämblaluude piirkonda.

Silmad • Ära ole ekraanile liiga lähedal – välja­ sirutatud käed peaksid ulatuma ekraanini.

• Monitori ülemine serv olgu 5–7,5 cm silmadest allpool (10–15°), tekst võimalikult ekraani keskel.

• 20–20–20 reegel ehk vaata 20 minuti töötamise kohta 20 sekundit kaugusesse ehk vähemalt 20 jala ehk 6 meetri kaugusele.

• Pilguta teadlikult silmi. Kuivuse vastu hoia läheduses kunstpisarad.

• Treeni õues – kaugele vaatamine on silmadele puhkus.

SOOVITUSED SEISVA TÖÖ TEGIJATELE

Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, on ka pikalt jalgadel olemine luulihaskonnale väljakutse.

Kindlasti on seisva töö tegijatel oluline võtta vahepeal puhkepause!

Pane tähele!

1. Seisa nii erinevalt kui võimalik: aktiveeri eri lihasgruppe. Eriti oluline on tuharalihaste aktivatsioon!

2. Õpi sügavalt välja hingama!

3. Pauside ajal kasuta maksimaalselt efektiivseid puhkeasendeid – tõsta jalad kõrgemale ja võimaluse korral heida pikali.

4. Treenides ära kasuta liiga palju selja ülesirutust soosivaid harjutusi.

5. Kasuta õigeid jalanõusid. Kasuks tulevad tugitallad ja tugisukad.

Harjutused seistes • Kandadele ja varvastele tõus • Sääretõsted reie tagakülje aktiveerimiseks • Jala viimine küljele • Põlvetõsted kõhulihaste aktiveeri­ misega • Väikesed kükid

KAANELUGU

G4Si hokimeeskond detsembris 2020.

G4Si hokiklubis TREENIVAD KOOS PARANDAMATUD HOKIENTUSIASTID

TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTOD: SILVER JAANSON (jälgi Silveri tegemisi Instagramis: fotosilz) ja INDREK RAUBA

S

uundun teisipäeva hommikul kella 7.45ks Škoda jäähalli.

G4Si hoki­entusiastidest koosnev tiim käib siin koos iga teisipäeva ja neljapäeva hommikul. Hall on enne kella 8 veel täiesti tühi ja üsna jahe.

Garderoobist hakkab järjest jääle tulema silmapaistvates sinistes hokivormides mehi. Kes istub hetkeks pingile, kes suundub kohe jääle soojendust tegema. Lõpuks on jääl kümmekond hokikeppide ja kiivritega varustatud meest. Trenn võib alata!

Meeskond on koos käinud jää peal harjutamas nüüdseks viis kuud. Mulle, kes ma küll hokivõhik olen, tundub tase juba täiesti arvestatav! Kõik osalejad

on terve trenni vältel äärmiselt keskendunud. Olen üllatunud, et hoki nii vaikne spordiala on. Kõlavad litripaugud, uiskude sahin ja treeneri õpetussõnad.

Ilmselt oli asi aga selles, et teisipäevad ehk täna on tehnikatrennid. Neljapäevad on pühendatud päris mängule, mil jäält õhkab korralikult emotsionaalset lahinguvaimu!

Uurin entusiastidelt endalt, mis neid hoki poole tõmbab ning millised plaanid on tulevikuks.

HENRY SEEMEL, merendusosakonna juhataja ja hokiklubi eestvedaja Olete nüüdseks juba viiendat kuud järjest hokilainel. Kuidas trennid siiani sujunud on?

Viimased neli kuud on läinud kui tuulispask. Nädala oodatuim päev on neljapäev, mil sügistalve hallis hommikus paistab hokitrenn kui terendav tuluke. Trennid on iga korraga aina sisukamad ja põnevamad. Kui alguses oli meil üks treener, siis detsembrist alates on temaga kaasas kaks abilist. Jaanuari lõpu tehnika pooltundi andis meile iluuisutaja Emili. Hüppeid ei praktiseeritud, aga head rühti ja pika tõukesammu kallal sai vaeva nähtud. Mõni trenn on nii intensiivne, et võtab aega, enne kui hingamisrütmi tagasi saab. Aga läbi raskuste ja valu õpitakse kõige enam.

Mitu inimest hetkel aktiivselt trennides osaleb?

Nimekirjas on praegu 19 entusiasti.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|11|

KAANELUGU Henry Seemel

Põhituumik on tosin aktivisti, kes kohe esimesse trenni tulid ning jäänud siiani meie klubile truuks. Nendega liitub vahetevahel mõni kõhkleja-proovija või muidu tares põleva peeru äärde istuda soovija.

On ka selliseid, kes kõik kolm kuud on lubanud järgmises trennis kaasa lüüa, aga pole siiani jääle veel jõudnud. Ilmselt tuleb oodata, kuni viljad küpsevad. Küll nad puu otsast kord alla kukuvad, uisud alla saavad ja jääle tulevad.

Kas grupis on kõik vanad hokiässad või on ka täiesti algajaid?

Oleme kollektiiv entusiaste, kes on lapsepõlves maha pidanud tulised hokilahingud järve- või tiigijääl ning see võitlusmälestus on sügavas mälusopis oodanud oma aega areneda. Uuel ringil ja uuel tasemel. Sestap on kõigil ühtemoodi raske – me põrkame kokku, kukume ja tõuseme ühe kogemuse võrra targemana. Praeguseks keegi enam hokikepiga vikati sarnaselt kolleege ei niida ega vasarana pähe ei lajata.

Märt Šadeiko

oma kohta väljakul, püüti hoida mängugeomeetriat ja pelgalt peale sõitva vastase nägemisest enam keegi pikali ei kukkunud.

Arutasime treeneriga treeningute sisu ning jõudsime arusaamiseni, et tõelised mehed vajavad tõelise trenni eesmärke.

Peagi jõuame niikaugele, et järgneva päeva treeningu sisu ja eesmärgid tulevad arutusele eelneva päeva õhtul, koosoleku vormis. Plaanitav oleks väärt härrasmeeste hokiõpikut.

Meil on tõsine tahe jõuda harrastajate liiga vääriliseks meeskonnaks, et G4Si hokimeeskond figureeriks liiga võistluskalendris. Tuleb tõdeda, et siiani oleme käinud õiget rada. Meid ja meie vormi värve on märgatud ning meil on tagataskus teiste võistkondade kutsed sõpruskohtumistele, mis saavad teoks, kui viiruseoht taandub.

Kas ootate oma ridadesse ka uusi liikmeid?

Teretulnud kõik, kellel soov areneda jääl ise ja seeläbi arendada meeskonda. Kes kahtleb, Praeguseks keegi enam hokikepiga soovitan minna kaema mõnda kõrgliigamängu. Kui vikati sarnaselt kolleege ei niida nähtu erutab ja ajuripatsis on ega vasarana pähe ei lajata.” tunda tulukest süttimas, siis hokiväljak on õige koht. Isegi Kas teil on meeskonnaga ka eeskui sa ei oska uisutada ja peaksid jääl märgid paigas? Kas tahate kunagi ämblikuna liikuma, kuid tunned ennast ka võistlustulle astuda? Või treenite Crosby või Ovy’na, siis tule kindlasti. pigem siiski hobi korras?

Tunne on tähtis. Uisutama õpid. Ja sul Sügisest alates oleme õppinud uisutama on kolleegide toetus. Sest järgmine kutse hokimängijatele kohaselt. Arendanud võib tulla veerand sajandi pärast. Nagu tehnilist baasi ja õppinud tundma mängu osale meist! sisu, mis üha enam meenutab oma taktikaliste lahendustega malet. Detsembriks MÄRT ŠADEIKO, suurkliendihaldur Kust su kirg hoki vastu pärineb? arenesime niikaugele, et meie võitlused Poisikesena sai teistega tiigijääl hokit meenutasid hokimängu – igaüks teadis

|12| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

Indrek Sarjas

mängitud. 7. klassis püüdsime pääseda võistkonnaga mingile turniirile Kohtla-Järvel, kuid selgus, et meil on liiga vähe mängijaid ja meid ei lubatud osalema. Aga tahtmine mängida jäi.

Vahepeal sai hokile kaasa elatud rohkem tugitoolist. Nüüd, pea 33 aastat hiljem viimasest korrast uiskudel, kui Henry pakkus võimalust osaleda treeningutes, ei tulnud kaua mõelda.

Kuidas motiveeriksid oma kolleegi trenni tulema? Ära põe oma oskamatust, sugu või vanust, kõik on õpitav. Meil on lahe treener ja tema abilised ning kõik, kes trennis osalevad, arenevad tänu sellele meeletu kiirusega.

MEELIS KALDA, spordientusiast ja endine G4Si töötaja Mis meelitab hommikul enne tööd külma jäähalli minema?

Võimalus midagi proovida, harrastada aasta ringi korralikult hooldatud jääl.

Pigem sõna külm asemel kasutaks väljendit jahedamas õhus, mis omakorda toob pärast hokitrenni kena värske ja rõõsa naeratuse näole. Selline G4Si-sisene jäähoki meelitabki proovima, treenima ennast treeneriga paremaks uiskudel sõitjaks ja tehnilisi oskusi lihvima, sh hokilitrit libedal jääl taga ajama. Lahe ja motiveeritud seltskond.

Kust su kirg hoki vastu pärineb?

Minule meeldis hokit vaadata ikka telekast, kui olid suured võistlused ja neid ülekandeid tehti. Lapsepõlves sai mängitud Puurmanis mõisapragi tiigijääl või Pedja jõejääl. Täiskasvanuna Tallinna elama ja tööle asudes sai käidud korduvalt hokit vaatamas linnahallis. Suurema hokitõuke

KAANELUGU Meelis Kalda

andis iga-aastane G4Si-sisene jäähokilahing ja nüüd ka korrapärased treeningud.

Sergei Karelin

see sellist sõltuvust, et ei jõua järgmist korda ära oodata.

Kindlasti on suureks motivatsiooniks enda areng ja veel suuremaks motivatsiooniks Ära põe oma oskamatust, on siiski oma kamraadide sugu või vanust, kõik on õpitav.” silmanähtav areng. Kui oled mõne trenni vahele jätnud, INDREK SARJAS, personalidirektor siis selle ajaga täheldad, et sinust märksa Mis meelitab hommikul enne tööd eakamad kolleegid liuglevad jääl nagu külma jäähalli minema? mõned noored iluuisutamise virtuoosid, Jäähall ei ole üldse külm, eriti kui võrreldes sinuga. Pärast sellist vaatepilti vaadata, kui läbimärjana me kõik trennist ei taha naljalt ühtegi trenni vahele jätta. tuleme. Aga jäähalli viib mind pisik hoki Kuidas motiveeriksid oma kolleegi vastu, see on põnev ala, mis on jõukohane trenni tulema? kõigile. Boonusena on meeskond, kellega Kui juba mina suutsin, siis saab igaüks harjutame, super tore. sellega hakkama. Meil on tõeliselt väga Hea on näha ka enda ja teiste arengut, äge treener, kes teeb meiega hindamatut seda nii mänguoskuse arenemisel kui ka tööd. Kui sa kardad hokit, siis peaksid varustuse suhtes – mäng hakkab juba tulema kasvõi selleks, et õppida korralikult mängu jumet võtma. uisutama! Meie trennist on lahe edasi Kust su kirg hoki vastu pärineb? minna perega mõnele uisuplatsile ja seal Lapsepõlvest, kui sai luhapealne jääplats kõikidele demonstreerida õpitud oskusi. lumest puhtaks lükatud ning päevade Teiste uisutajate kadedad pilgud ja oma kaupa uisutatud ja hokit mängitud. Meil pere uhke tunne sinu üle on garanteeritud! olid isegi sõpruskohtumised poistega, kes ALEX LUBNIN, hokitreener harjutasid linna teises otsas enda platsil.

Kuidas sinu hokilugu algas?

Kuna Saaremaal jäähalli ei olnud ja ka Minu isa mängis heal tasemel hokit ja talved läksid pehmeks ära, siis jäi ka ühelt välisreisilt tõi kingituseks uisud ja hokimängimine soiku, aga pisik jäi sisse! hokikepi. Sellest algasid minu esimesed SERGEI KARELIN, spordiklubi juhataja hokilahingud. Ema suureks ahastuseks Mis meelitab hommikul enne tööd toimusid need muidugi elutoa põrandal. külma jäähalli minema?

On ka teaduslikult tõestatud, et homKuidas Eestisse sattusid ja millega mikune trenn annab energiat ja hea siin tegeled?

Eestisse tulin kuus aastat tagasi hokiklubi enesetunde terveks päevaks! Kui see Viking kutsel. Tollal mängisin klubi ridateaduslik element välja jätta ja kui sa des. Mul on treeneriharidus. Juba Eestis hokipisiku kätte saad… siis sa ei mõtlegi olles täiendasin ennast ning sooritasin üldse selliselt, et on hommik, külm jää, treeneri kuuenda kategooria eksami. miks ma peaksin minema! Pigem tekitab

Alex Lubnin

Praegu treenin lapsi ja noori. Samuti olen Roosade Pantrite hokiklubi treener.

Sel hooajal mängin ka hokiklubi Panter ridades kaitseliinil.

Sügisest treenid G4Si hokiaktiviste.

Mis mulje on kollektiivist jäänud ja milliseid perspektiive näed?

Treenerina on nauding õpetada inimesi, kes tahavad õppida, areneda ja võtavad trennist viimast. Hämmastav on näha, millised kired on jääl treeningute lõpus hokimängu ajal. Tulge ise vaatama! Kui meeskonna areng jätkub samas tempos, siis järgmisel hooajal võime julgelt osaleda harrastajate hokiliiga mängudes.

Loe pikemalt siseveebist.

LIITU MEESKONNAGA! Trennid toimuvad Haaberstis Škoda jäähallis 2 korda nädalas: teisipäeviti ja neljapäeviti kella 8–9.

Trenni osavõtutasu 5 € kord ja kuumaks 10 €.

Lisainfo: Henry Seemel 510 0917

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|13|

SUUR INTERVJUU

Eriolukorrad tõid välja meie tugeva külje, milleks on väga hea meeskonnatöö.“ Priit Sarapuu

G4Si

TUGEV KÜLG ON VÄGA HEA

MEESKONNATÖÖ

TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTO: AIVO KALLAS

Priit Sarapuu ütleb, et meie suur eelis on jätkuvalt hea teenindus. „Sõltumata sellest, kas oleme turvamehed, tehnikud või raamatu­ pidajad. Naeratus käib alati G4Si teenuse juurde.“ Terviseteemad on ühe tuntud viiruse tõttu olnud viimasel aastal väga populaarsed. Kuidas sa hindad G4Si tervist praegu?

G4Si tervis on üle keskmise hea. Meie inimesed püsivad terved, meie füüsis ja mõistus püsib terve ja ettevõte on jätkusuutlik.

Selles mõttes on G4Si vorm hea. Eks aeg-ajalt tuleb uusi treeningprogramme teha, et vorm veel paremaks läheks. See ongi meie ettevõttel praegu käsil.

Koroonaviirusega kaasnenud erakordsed olud ja eriolukorrad panid Eesti majanduse ja paljud ettevõtted proovile. Sellised kriisiolukorrad on minu meelest alati väga huvitavad ka sellest vaatevinklist, et need toovad välja ettevõtete tugevad ja nõrgad küljed.

Mida see eriolukord G4Sile õpetas või mida see G4Si kohta rääkis või näitas?

Sa küsisid väga tabavalt just tugevate ja

|14| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

nõrkade külgede kohta. Eriolukorrad tõid välja meie tugeva külje, milleks on väga hea meeskonnatöö. Eelkõige eesliinil, aga tegelikult ka kontori poole pealt.

Suutsime kevadel hästi seista silmitsi esimese lainega, kus me kõik olime suures teadmatuses, aga ettevõte töötas ja seda sai kaugjuhtimise teel tehtud ning meie eesliin oli väga tublilt olemas.

Teises laines oleme olnud märksa kogenumad. Kogu Eesti ja kogu majandus Eestis on sellele kriisile minu arust paremini vastu pidanud. Teises laines juba teame, mis teeme, oleme valmistunud.

Kuigi haigestunuid on rohkem, siis teadmatust on vähem. Inimesed oskavad selle haigusega paremini koos eksisteerida.

Eelmine aasta oli väga ebatavaline.

Uude aastasse liikudes üritatakse jätta halvad asjad selja taha ja võtta kaasa vaid parim. Mis on need head

asjad, mida sa G4Si puhul tahaksid kindlasti 2021. aastasse kaasa võtta?

Neid häid asju on väga palju. Ühte mainisin – tugev meeskonnatöö, üksteise abistamine ja koostöö. Me küll oma rahuloluküsitlustes ja mujal kritiseerime, et meil on kehv koostöö või et võiks olla parem. Minu arust just tänu eri üksuste vahelisele heale koostööle me selle raskema perioodi üle elasime. Mida veel kaasa võtta? Kindlasti teotahte. Meil on praegu ettevõttes muutused käsil. Eelmisel aastal eraldati sularahaäri, sellest ajendatuna kontsentreerume rohkem tehnilise valve ärile ja uue juhtimis­ mudeli juurutamisele. Uute juhtide teotahe ja entusiasm on see, mille ma tahaksin kaasa võtta. Ma usun, et see tuleb ja jääb.

Meil on eelmisest aastast ja aasta lõpust väga palju töövõite, mis tuleb sellel aastal ära teha. Selles vallas on kindlasti

SUUR INTERVJUU palju pingutamist, nii et neid positiivseid asju jätkub. Haiguse mõttes võiksime jääda negatiivseks!

Mainisid töövõite eelmisest aastast.

Kas saad mõne näite tuua?

Lennujaamas on Alarmtecil üks väga suur projekt teha. Selle aasta esimesest kvartalist hakkab peale. Lõpetame turvatehnikaga Eleringi objekte (Uuendatakse alajaamade turvasüsteeme. – R.R) ja on veel mõni suurem projekt. Näiteks kontorihooned, Maakri majad.

Mehitatud valves on allkirjastamisel leping ühe kliendiga, mis toob meile aastas umbes pool miljonit eurot käivet.

Oluline osa on ka Nublu edulool. Meil on ka läbirääkimised klientidega, et hinda tõsta. Nii saaksime oma eesliini töötajaid rohkem motiveerida.

Räägime veidi ka sügisesest struktuuri­ muudatusest. Osa tööta­jaid pidasid seda lausa aasta teo vääriliseks, samas tekitavad sellised muudatused ka töötajates palju stressi ja hirmu muutuste ees. Lõplikke järeldusi teha on muidugi vara, sest struktuuri me alles juurutame, aga mis on sinu esimesed emotsioonid ning kuidas hindad uue struktuuri vajalikkust?

Vajalikkust hindan väga, muidu poleks seda tehtud. Väga suure tempoga on see asi käima läinud. Meil on olnud väikestes meeskondades palju mõttetalguid ja nii mõnigi kord on siin mõne juhi kabineti tuled üsna kaua põlenud, et neid samme oma uute üksustega seada. Hinnata seda protsessi või struktuuri oleks paslik võib-olla järgmise aasta alguses, et kuidas see ettevõttele mõjunud on. Praegu on ikkagi juurutamise aeg. Me hakkame oma ettevõtet teistmoodi mõõtma, meil tulevad uued müügiaruanded, uued majandusnäitajate aruanded. See vajab paika loksutamist.

Need meeskonnad vajavad nii-öelda kokku kasvamist ja see sünergia, mida me sealt soovime saada, vajab nüüd teostamist. Tuleb väga töökas aasta.

Lõppkokkuvõttes on see struktuur vaid juhtimismudel, mitte asi omaette, mis meile nüüd järsku tohutu eduloo toob.

Tegemist on juhtimismudeliga, mis aitab meil paremini eesmärkide poole liikuda. Ütle ausalt, kas see struktuuri­ muudatus eesliini töötajaid olulisel määral üldse mõjutab?

Hea oleks, kui mõjutaks positiivselt!

Hea oleks, kui nad näeksid oma juhti sagedamini, kui nad saaksid rohkem tehnilisi töövahendeid, kui nad saaksid paremat koolitust. Need on mõjud, mis

peaksid eesliinitöötajani jõudma. Just sellepärast, et tänu juhtimismuudatustele me võimaldame seda ressurssi. Need muutused peaksid tegelikult sellisena eesliinis kajastuma.

Aasta lõpp tõi turvaturule põnevaid uudiseid. Saime ajalehest lugeda, et Viking Security ostis näiteks Dussmann Eesti, USS ostis Securitas Eesti ja G4S müüs maha sularahaäri The Brink’s Companyle. Kas oskad selle põhjal ennustada, milliseks kujuneb nüüd Eesti turvaturg?

Mis meie ettevõtet puudutab, siis see algatus tuli omanike poolt. Oli globaalne otsus väljuda sularahaturult. Eesti ja maailma kontekstis toimub konsolideerumine ja üldjuhul sellised suured konsoli­ deerumised toimuvad kriisi ajal. Nagu öeldakse, patt oleks head kriisi raisku lasta, need tekitavaid võimalusi. Arvan, et kokkuvõttes on see kasulik. Need konsolideerumised muudavad ettevõtteid ühest küljest tugevamaks, teisest küljest muutub konkurents nii-öelda sarnasemaks.

Ehk siis neil tekivad suurte ette­võtete mured ja probleemid. Näiteks natuke kõrgem kulubaas ja võib-olla pikem mõtteaeg. Nad ei ole enam nii paindlikud.

Meile on see kasulik, olles turvaturu liider ja kõikidest teistest pikalt ees. Seega ma ei näe seal midagi halba, pigem positiivset. Igal juhul tervitan selliseid asju, see muudab turvaturu tugevamaks.

Meie suur eelis on see, et oleme viisakad ja head teenindajad.

Ostupakkumistest ei ole pääsenud ka G4S, seda küll globaalsel tasandil.

Sügisel hakkas lahti rulluma üks huvitav võitlus, kus G4Si pärast võitlesid omavahel Kanada turvafirma Garda World ja teine oli Allied Universal USAst. Hetkeseis on selline, et G4Si grupi juhatus andis oma nii-öelda õnnistuse Allied Universali pakkumisele ja soovitas aktsionäridel see pakkumine vastu võtta. Kui G4Si aktsiad lähevad Allied Universalile, siis mis hakkab edasi toimuma?

Ma ei oska selle kohta muud öelda kui seda, mis on avalikes kanalites kirjutatud. Peakontor kolib Ameerikasse, aga Euroopa peakontor jääb jätkuvalt Londonisse. Jällegi, see on konsolideerumine, seesama kriis tõenäoliselt on andnud selleks võimaluse. Raha ei ole maailmast kadunud. Likviidseid ettevõtteid on Põhja-Ameerikas väga palju ja nad

otsivad väljundit. G4Si puhul on tegemist rikka pruudiga.

Mõlema ettevõtte kokkumineku puhul tekiks maailmas selge turvaturu liider. Alati on tore olla kõige suurem, kõige parem, kõige tublim, aga selleks, et suurest ettevõttest saaks toimiv ettevõte, läheb tubli kolm-neli-viis aastat. Selleks, et seal hakkaksid toimima ühtsed juhtimisprintsiibid, protsessid, kaubamärgid.

See on põnev protsess ja mõjutab Eestit kindlasti. Väga palju ma sellele praegu siiski ei mõtle. Probleemidega tuleb tegeleda nende tekkimise järjekorras ja see on seal järjekorra lõpus praegu.

Kas mäletan õigesti, et hakkame varsti jagama staažimärke, mille peal on juba arv 30?

Tuleb nii välja jah! Sellise aasta viskab meil märtsikuus ette. See on väga väärikas, arvestades, et Eesti riigi taasiseseisvumise 30. aastapäev tuleb viis kuud hiljem. Ma väga loodan, et saame seda väärikalt tähistada ja selleks hetkeks kõik need inimesed kokku kutsuda.

Mitme eri brändi all on meil 30 aastat töötanud inimesed saanud tegutseda?

Oleneb, kas EVK (Eesti Valvekoondis – toim.) võtta arvesse ühe brändina. Siis tuli ESS, vahepeal oli Falck ja siis Group 4 Security. Võib öelda, et kohe pärast Falcki tuligi G4S. See vahepealne oli niisugune üleminekuperiood, nii et sellisel juhul kolm-neli. Üks muutuja on veel – ­Akropol. Alarmtec on ka meil ju väga kaua olnud, kui mu mälu mind ei peta, siis 1996. aastast.

Brände ja ettevõtteid on olnud üksjagu. Ajalugu on meil väga värvikas.

Uuemad töötajad, kes on siia ettevõttesse tulnud viimase kümne-kaheteistkümne aasta jooksul, ei tea seda. Vahel olekski hea suu lahti kuulata neid vanu häid lugusid. Õnneks on meie seas veel inimesi, kes neid lugusid ka meelsasti räägivad.

Mis sa ütled meie G4Sikatele – turva­ töötajatest, turvatehnikutest kuni juhtkonnani välja –, mida nad peaksid sel aastal tegema, et klient tuleks ja ära ei läheks?

Kõigepealt seda, et püsige negatiivsed niikaua, kui vaktsiin tuleb. Mida peab jätkuvalt tegema ja mis on meie suur eelis, on see, et oleme viisakad ja head teenindajad. Sõltumata sellest, kas me oleme turvamehed, tehnikud või raamatu­pidajad. Naeratus käib alati G4Si teenuse juurde ja me peame säilitama oma konkurentsieelist ehk hea teeninduse.

Loe pikemalt siseveebist.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|15|

TULEVIK

MILLINE ON TURVATURG

30 AASTA PÄRAST EHK AASTAL 2051?

TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTOD: ERAKOGU

Sellel aastal on põhjust meile kõigile õnne soovida – G4S tähistab oma 30. sünnipäeva! Meil on tänaseks olemas kogemus sellest, millise arengu on läbinud turvaturg 30 aastaga. Kus on turvaturg aga aastaks 2051? Sel teemal palusin meie töötajatel oma mõtteid jagada.

CÄROLY ROOTS

tehnilise toe spetsialist 30 aasta peale ennustada on äärmiselt keeruline ülesanne! Pigem võime anda enam-vähem täpset infot järgmise kümne aasta kohta. Turvaturu tulevikule mõeldes on keskseteks märksõnadeks arvatavasti automatiseerimine ja videovalve.

Kindlasti läheb videovalve täpsemaks, töökindlamaks ja paremini kätte­ saadavaks kui praegu. Meil tehnilises toes kindlasti tööd vähemaks ei jää, küll aga jäävad senised küsimused ja probleemid ilmselt minevikku ning tekivad uued ja teistsugused mured, mida lahendada.

Tulevikku vaadates on automatiseerimise kõrval märksõna ka seadmete täpsus. Praegu on tegelikult juba näha, et turvaturul käib pidev rebimine ning kõik üritavad midagi uut ja täpsemat ja paremat luua. Kliendid on tihti üllatunud, et meie seadmed ühte või teist juba ei võimalda. Nõudmistest on näha, et seadmete puhul eeldatakse arengut, mida veel toimunud ei ole. Ilmselt mängib siin rolli ka hind, nimelt on seadmed ehk ka juba olemas, kuid üüratult kallid.

Cäroli Roots

|16| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

30 aasta pärast näeme, kuidas seadmete paigaldus, seadistamine ja kasutamine on niivõrd lihtsad, et kliendid teevad seda kõike juba ise ning tehniku või patrulli kutsumine on nutiseadmes nupuvajutuse kaugusel. Ajad muutuvad ja meie sellega koos. Kui me praegu asendame palju mehitatud valvega objekte videovalvega, sest analüütika suudab märgata väiksematki liikumist, siis tulevikus on videovalve kindlasti tugevas kasvu- ja arenemistrendis. Kuid siiski – seni kuni ühiskonnas on kasutusel tehnika, säilib inimfaktor sõrmistiku ja telefoni vahel!

KATRIN VIITEL-ANI

kliendihaldur See, mis võiks toimuda 30 aasta pärast, on küll väga keeruline küsimus. Usun, et minu tööpäevades ei ole siis enam nii palju käsitööd. Õigemini andmete käsitsi sisestamist ja muutmist ilmselt ei eksisteerigi. Usun, et näiteks kõik lepingud muutuvad veebipõhiseks, kuid vormistamised käivad ikka läbi halduri, seega päris ära minu töö ilmselt ei kaoks.

Katrin Viitel-Ani

Lisaks kõikvõimalikud muud lepingulised küsimused ning nagu töö käigus on selgunud, tahavad kliendid suhelda siiski mitte ainult meilitsi.

Ma ei usu, et see süsteemiahel nii automatiseerituks saab, et mind enam üldse vahele poleks vaja. Näeme seda ka praegu, kus meil on olemas küll ise­ teeninduskeskkond, kuid seda kasutatakse pigem vähe. Pigem on klientidel mugav mulle helistada või kirjutada ja paluda andmeid muuta, kui minna seda ise otsima ja ära tegema. Tulevikus hakkab klient seda osa haldama siiski ise, kuid näiteks seadmete vahetamist ja erinevaid lepingulisi muudatusi tuleb ikkagi koordineerida.

Hetkel on minu arvates võimalikud kaks suunda, kuhu me turvaturul liikuda saame. Vaadates, mis hetkel ühiskonnas toimub, siis esimene variant on 1990ndate stiili tagasitulek – näeksime tänavatel taas pumppüssidega turvamehi meie kõigi turvalisust kaitsmas. Teine suund, mis on muidugi ilmselt loogilisem, on automatiseeritus ja tehnika areng, mis vähendavad kindlasti nii meie kui ka juhtimis­keskuse häirejuhtimise spetsialistide käsitöö mahtu.

Usun, et tulevikus tegeleb klient enda teenindamisega suures osas ise. Kliendi nutiseadmesse tuleb häire, mille kohta ta näeb reaalajas videoülekannet, ning ta otsustab ise, kas soovib patrulli kohale, ning enam ei toimu see telefoni teel kõne näol, nagu praegu, vaid nupuvajutusega nutiseadmest. Kindlasti aga suureneb videovalve teenuse osakaal, mida näeme tegelikult juba ka praegu.

TULEVIK MAREK OTTSON

juhtimiskeskuse vahetuse juht Kui 30 aastat tagasi oli 4 juhtimiskeskust ja operaatori tööks häirete teenindamine, patrullide ja mehitatud valve töö koordineerimine ning töövahenditeks lauaarvuti, raadioside, lauatelefon, klotsi meenutavad nuppudega mobiil, paberil blanketid ja primitiivsed piiparid, siis täna on juhtimiskeskuseid üks, töö iseloom ja vahendid jäänud enamjaolt samaks, kuid tehnoloogiliselt on toimunud peadpööritav arenguhüpe. Tänased tehnoloogilised lahendused on kiired, valdavalt digitaalsed ja juhtmevabad ning suurim erinevus eelneva ajaga on mõttemaailma muutus, käsitsi kirjutamise ja telefoni teel edastatava info oluline vähenemine.

Mina usun, et see, mis meid aastal 2051 ees ootab, on niivõrd ulmeline maailm, et minu kujutlusvõime nii kõrgelt lennata ei luba. See, mida me kunagi lugesime ulmekirjandusest või vaatasime suud ammuli “Knight Rider” filmist, on täna saanud suures osas reaalsuseks. Seega, et ennustada ette tulevikku, peaksimegi

Marek Ottson

hakkama tänast ulmevaldkonda ja võimatuna tunduvaid unistusi lahti mõtestama.

Kindlasti ootab meid ees veelgi suurem ja jõulisem IT-sektori võidukäik, kui seni nähtud on. Usun, et inimene jääb siiski süsteemide loojaks ja haldajaks, kuid sellist käsitööd, nagu me tänasel päeval teeme ja näeme, enam vaja ei ole.

Kui juba täna lendavad droonid ilma inimese sekkumiseta, autod sõidavad ilma juhtideta, tehastes askeldavad robotid ja teenindust pakuvad humanoidid, siis millest me räägime! Turvamaailm, mida me täna tunneme, ei eksisteeri kindlasti 30 aasta pärast enam sellisel kujul.

Turvateenus kui selline ja G4S on hoopis midagi sellist, mille peale me ei oska tänasel päeval mõeldagi.

Kokkuvõttes võib öelda, et edukad on need inimesed ja firmad, kes lähevad ajaga kaasa, oskavad kohaneda ja prognoosida tulevikutrende. Need, kes naudivad täna oma mugavustsooni ja väldivad iga

hinna eest uuendusi, on teinud sammu allakäigutrepi suunas. Edu võti on väärt idee, tugev meeskond ja vajaduste tunnetamine. Ma olen veendunud, et turvalisus ja turvateenus ei kao maailmast kuhugi, aga selle olemus ja põhimõtted muutuvad kardinaalselt. Tuleviku turvateenuse südameks jääb kindlasti tarkade ja töökate inimestega juhtimiskeskus, mida ümbritseb turvatud andmeside, video, programmid, analüütika, analüüs, kiibid, sensorid, failid, serverid jne!

TAIRE HEISKONEN

turvatöötaja Pidevalt mõeldakse välja uusi ja nutikaid lahendusi, mis meie ühiskonnale abiks oleksid. Usun, et seoses sellega liigub kogu süsteem tehnilise valve poole. Mis tähendab, et turvatöötaja füüsilise kohaloleku asemel hakatakse kasutama eri liiki tehnilisi vahendeid, alustades kaameratest kuni robotiteni välja. Tegelikult on praegugi näha, et inimeste osakaal valveteenuses on vähenenud ja asendunud tehnikaga.

Taire Heiskonen

Seega on meil üha enam vaja juurde nutikaid tehnikuid, kes oskaks süsteeme luua ja hallata.

30 aasta pärast näen mina turva­ töötaja rolli hoopis erinevate olukordade lahendajana, näiteks konfliktid inimese ja masina vahel. Patrullid ja mehitatud valve asendatakse suure tõenäosusega mitmesuguste tehniliste lahendustega.

Nagu nägime kevadise pandeemia ajal, siis vähenes oluliselt näiteks füüsiliste poodide osatähtsus ning e-kaubandus tegi läbi suure arengu. Usun, et tulevikus väheneb reaalsete poodide arv veelgi ning e-kaubandus ja tellimused arenevad edasi. Külmiku täitmiseks ei lähe enam keegi poodi, kus on valvamas turvamees, vaid paari klõpsuga toob robotist kuller toidukoti ukse taha.

Kui meie elu on automatiseeritud ja füüsiliselt justkui kaitstud, siis tuleb hakata tegelema hoopis digitaalse kaitse ja häkkeritega, kes meid IT-süsteemide

kaudu rünnata proovivad. See tähendab, et inimesed vajavad turvateenust edasi, kuid turvamine on hoopis digitaalne.

TANEL RÕÕM

turvatehnik Olen kindel, et 30 aasta pärast pole G4S ning turvatehniku töö kuhugi kadunud.

Inimeste jaoks on turvalisus olnud alati tähtsal kohal ja ma ei usu, et see 30 aasta jooksul kuhugi kaoks.

Kindlasti suureneb turvatehnika osakaal ja tähtsus, mis tähendab omakorda seda, et keegi peab süsteemide eest ka hoolt kandma. Elektroonika ei ole teatavasti mitte kunagi täiesti hooldus- ja murevaba valdkond, seega on alati vaja spetsialiste, kes tehnikaga hästi läbi saavad ja vajaduse korral probleeme lahendavad.

Tulevikus on turvasüsteemid küll palju muutunud ja arenenud, kuid tööpõhimõte on neil ikkagi sama. Kõige suurema arengu teevad minu hinnangul läbi aku- ja patareitehnoloogiad, mis muutuvad aja jooksul järjest efektiivsemaks ja kauem kestvaks. Samuti

Tanel Rõõm

hakatakse ilmselt järjest rohkem tavapäraseid turvasüsteeme ja videovalve lahendusi ühte keskusesse integreerima.

Lisaks areneb kindlasti edasi ka süsteemi valvesse panemine ja mahavõtmine ning PIN-koodi kui sellist enam väga ei kasutata. Siin on valikuid palju, alustades kaartidest, nutivõtmetest ja lõpetades sõrmejälje ja silmaiirise skaneerimisega.

Kujutan ette, et tööpäev hoolduse ja rikete kõrvaldamise vallas aastal 2051 on teistsugune kui tänapäeval. Vähem on toimetamist kaablitega ja rohkem tegemist juhtmevabade ühendustega. Enamik probleeme on ilmselt lahendatavad hoopis arvuti abil ja klientide juures kohal käimist tuleb ette pigem harva. Kindlasti kasvab sellisel juhul hoopis kliendisuhtluse ja nõustamise osakaal, sest süsteemid muutuvad keerukamaks. See tähendab omakorda, et tehnika arenedes tuleb ka inimesi koolitada uuenduslikke süsteeme kasutama.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|17|

TURVATEHNIKUD

Töökohapõhine õpe annab kiirelt aimu,

KUIDAS VALITUD AMET PÄRISELT SOBIB TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTOD: ERAKOGU

K

ui enamasti öeldakse, et esmalt õpid ameti selgeks ja seejärel lähed tööle, siis turvatehnikuks õppijad saavad tööga pihta hakata kohe õpingute alguses. Seda nimetatakse töökohapõhiseks ehk õpipoisiõppeks.

Amet õpitakse selgeks töö käigus ja kogenud turvatehniku juhendamisel. Nii saab noor kiirelt ettekujutuse, mida tööandja temalt ootab.

Turvatehniku töökohapõhine õpe kestab pool aastat, millest 20 päeva tuleb koolis teoreetilisi teadmisi omandada. Ülejäänud aeg õpitakse turvatehnikuks otse töökohal, juhendajaks kogenud turvatehnikud.

Koroonakriis pole turvatehnikute tööpõldu vähendanud. Ehitus käib edasi,

turva- ja tuleohutussüsteemid vajavad paigaldamist nii ehitatavatesse kui ka olemasolevatesse hoonetesse ning juba paigaldatud süsteemid hooldust.

Oma ameti tulevikku vaadates kinnitavad kõik turvatehnikud, et tehnika areneb pidevalt ja seetõttu ei pea kartma töö otsalõppemise pärast. Endal peab vaid piisavalt huvi ja tahtmist olema, et end uute tehniliste lahendustega kurssi viia.

Süsteeme, millega tehnik kokku puutub, on väga palju.

VAHELDUSRIKAS TÖÖ

Martin Kriisat viis turvatehnikuks õppima huvi tehnika vastu. Ta alustas Eesti ­suurimas turvaettevõttes G4S viis aastat tagasi. Praktiliste oskuste vallas juhendas teda vilunud turvatehnik, teoreetilist

Martin Kriis arvas, et turvatehniku töö piirdub turvasüsteemidega. „Aga lisaks sellele on veel automaatsed tulekahjusüsteemid, võrguehitus ja muu selline.“

|18| G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

tarkust õppis ta Tartu Kutseharidus­ keskuses.

Martin leidis, et tehniku amet võiks olla huvitav ja vaheldusrikas. „See ületas mu ootusi, valdkond on palju laiem, kui oskasin ette kujutada. Arvasin, et see piirdub turvasüsteemidega, aga lisaks sellele on veel automaatsed tulekahjusüsteemid, võrguehitus ja muu selline,“ loetleb ta. „Ükski päev ei ole samasugune nagu eelmine ja kunagi ei tea, mis võib ette tulla.

Mulle endale meeldib väga paigaldustöö ning teha nii, et näeb endale ja teistele ilus välja ning töötab samuti.“ Kuigi esmapilgul võib tunduda, et turvatehniku töö on lihtsalt üks tehnikaga nokitsemine, siis rõhutavad õpipoisid selle töö suurt vastutust. Kui turva- või tulekahjusüsteem vajalikul hetkel ei tööta,

TURVATEHNIKUD

KUIDAS TURVATEHNIKUKS SAADA? • Võta ühendust turvaettevõttega G4S Eesti ja anna teada oma soovist turvatehnikuks õppida. Ettevõte võtab su vaba koha olemasolul töökoha­ põhisesse õppesse ja suunab Tartu Kutsehariduskeskusesse õppima.

• Teine võimalus on pöörduda kutsehariduskeskuse poole, kes omakorda aitab sul turvatehniku õppeks sobiva töökoha leida.

• Turvatehnikuks õppimiseks piisab põhiharidusest.

Kui on soov omandada kõrgemad turvatehniku kutsekvalifikatsiooni astmed, mis võimaldavad töötada keerulisemate süsteemidega, siis on nõutav juba keskharidus.

siis võivad tagajärjed olla rängad. „Sina vastutad selle eest, et see toimiks nii, nagu peab,“ rõhutab Martin.

AITAB JA KAITSEB INIMESI

Sven-Erik Liblik peab turvatehniku töös tähtsaks missioonitunnet. „Mul on hea meel, et kui ma tööpäeva lõpetan, jääb minust hoonesse süsteem, mis aitab ja kaitseb inimesi.“ Tema hooldada on Tartu linna koolide ja lasteaedade turva- ning tuleohutussüsteemid.

Sven-Erik läks alguses kutseharidus­ keskusesse elektrikuks õppima. „Aga siis kuulsin, et G4Sis on töökätest puudust, tulin appi ja nii see läks, nüüd on kolm aastat möödas. Nägin elektriku ja turvatehniku tööd samal objektil ja samal ajal.

Tehniku töö on kindlasti palju huvitavam.“ Mentorite abi ja tugi oli tal samuti alati olemas. „Keegi mind hätta ei jätnud,“ ütleb ta.

Noor tehnik rõhutab sedagi, et kuigi tema töö tähendab paljudele detailidele keskendumist ja eeldab head tehnilist taipu, on väga olulisel kohal ka avatud meel ja hea suhtlemisoskus. Kohad, kuhu tehnik tööle satub, on samuti seinast seina – alates suvilatest ja eramutest kuni lasteaedade ja suurte tehasteni välja.

IT-TARKUS TULEB KASUKS

Kermo Petermann alustas kuus aastat tagasi õpipoisina, nüüd on ta mentor ja juhendab alustavaid tehnikuid. Ta ütleb, et tehniku töö eeldab väga laia silmaringi. „Sa võid ju turvatehnikast palju teada, aga ikkagi loeb kogemus. Pead oskama luua seoseid varem ette tulnud olukordadega.“ Kannatlikkus, pealehakkamine ja järjekindlus – need omadused on olulised. Peab olema tahtmist pusida, et leida probleemile parim lahendus.

IT-maailma tundmine tuleb samuti kasuks. Tehnik peab oskama paika panna andureid ja suutma arvutis lihtsamad asjad ära programmeerida. Tööd tuleb teha ka eri tarkvaradega.

Kermo ütleb, et isegi praegustel tormistel aegadel on tööd küll ja veel. Ta ise muudab hetkel turvalisemaks 45 Eleringi alajaama, paigaldades sinna uued nutikad turvasüsteemid.

ÕPPIDA SAAB ÜLE EESTI

G4S ja Eesti Turvaettevõtete Liit on olnud töökohapõhise õppe teerajajad Eestis. „See on kõige parem näide töökohapõhisest õppest. Esiteks seepärast, et õppesse värbab tööandja, mitte kool.

Teiseks on väga pädevad mentorid, kes noort juhendavad. Just see on tugi, mida kvaliteetseks õppeks vaja,“ ütleb Tartu Kutsehariduskeskuse töökohapõhise õppe koordinaator Sigrid Tani.

G4S on koostöös kutseharidus­ keskusega uusi turvatehnikuid välja õpetanud viis aastat. Selle aja jooksul on ettevõte kooli õppima suunanud üle 50 tehniku. Eelmisel aastal oli kutseharidus­ keskusel G4Siga kokku 23 praktika­ lepingut ja seda Eesti eri paigus. „Kui muidu kurdetakse, et haridus on töömaailmast kaugel, siis töökoha­ põhises õppes see kindlasti nii olla ei saa,“ rõhutab Tani.

Noor saab töökohapõhises õppes juba paari-kolme kuuga aimu sellest, kuidas turvatehniku amet talle sobib. Ja ka vastu­ pidi – ettevõte peab hindama, kas nad näevad õppija tööpanuses seda, mida nad päriselt ootavad. Teooriatundides tehakse lisaks Ohmi seadusele endale selgeks kõikvõimalikud standardid ja määrused, mis turvasüsteeme puudutavad. Neid teadmisi küsitakse õppe lõpul kutseeksamil.

Kirjuta: G4S Eesti turvatehnika­ divisjoni personalijuht Eve Soolepp eve.soolepp@ee.g4s.com Vaata: www.g4stehnik.ee Turvatehnik Kermo Petermann ütleb, et isegi praegustel tormistel aegadel on tööd küll ja veel.

Tani rõhutab, et turvatehniku erialal löövad võrdselt läbi nii poisid kui ka tüdrukud. „Oluline on enda soov uurida ja õppida ning huvi tehnikamaailma vastu.“ Kui see huvi ja uudishimu nüüd tekkis, siis tuleb G4Siga ühendust võtta ja oma soovist teada anda.

G4S EESTI AJAKIRI | jaanuar-veebruar NR 1 (157)

|19|

VARIA

Ja väraaaav!

Harjutusi sooritatakse keskendunult

Treener nõu andmas

Patrullteenistuse osakonnajuhataja Janec Mururand

Milline näeb välja üks äge hoki­ trenn? Pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna, kuid tegeliku emotsiooni saamiseks tuleb siiski kohale tulla – kohtumisteni jäähallis!

Rohkem pilte leiad siseveebist.

Vahepeal tuleb siiski kukkumisi ette!

G4Si hokimeeskond

Eelmises Sensoris palusime lastel joonistada vahvaid pilte teemal „Turvalised jõulud“. Loosi tahtel saab endale Nublu kaisuka 3aastane Mirtel Laats, kes joonistas päkapiku turvalisest teekonnast kodust kodusse!

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor