AS G4S Eesti ajakiri SENSOR märts 2016

MÄRTS 2016 | NR 2 (130)

G4S EESTI AJAKIRI

Kliendirahulolu on tõusuteel

G4S – kes me oleme?

Eve Soolepp julgeb hoolida

Helen Kelder – klienditeenindusest ekraani taga

Egle Hiius

hobuste taltsutajast turvajuht

GALERII

Fotod: REImo RAJA

Argo Raag

Juhatuse esimees Priit Sarapuu tänab Janne Pärna, kel täitus 10 aastat staaži.

Kristjan Lukk

Personalidirektor Irene Metsis tänab Elle Loogi, kel täitus 10 aastat staaži.

Kummardus staažikatele

Matti Pork

Veebruaris toimusid traditsioonilised G4Si staažikate töötajate tänuüritused Narvas, Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Kutsed autasustamisele said 304 töötajat üle Eesti. 90 töötajal täitus 5 aastat tööstaaži, 116 G4Sikat pidas 10 aasta tööjuubelit, 64 kolleegi tähistas 15 aasta tööjuubelit ning 34 töötajal sai täis 20 aastat tööstaaži.

Aitäh teile hea töö ja pühendumise eest!

Priit Sarapuu tänab Ida piirkonna staažikaid töötajaid.

Mustkunstnik Meelis Kubo pani pealinna publiku käsi sirutama.

Mustkunstnik Meelis Kubo teeb Raivo Ritsoni peal trikke.

Kliendikesksus • ausus • pädevus • tulemuslikkus koostöö • parimad töötajad • ohutus ennekõike 2

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

juhtkiri Sisukord 2 TÄNU STAAŽIKATELE 3 JUHTKIRI 4 UUDISED. Krimi. Tervitame uusi töötajaid.

Lühiteated 6 PERSOON. Räägime Tuleviku tegija programmi

„esmakursuslase“ ja turvajuhi Egle Hiiusega tema

tööst ja hobidest 9 INNOVATSIOON. G4S Login on esimestel objektidel kasutusele võetud 10 PERSONAL. Kes ja millised me oleme

aasta 2016 alguses?

12 UURING. Detsembris läbi viidud kliendirahulolu uuring näitab meie kliendisuhete head tervist 15 TÖÖ KIIDAB TEGIJAT. Jagame kiidusõnu klientidelt 16 E-PERSOON. Kes peitub helendava ekraani taga?

Tutvustame klienditeenindajat Helen Kelder,

kes on üks e-teeninduses suhtlemise vedajaid 18 JULGED HOOLIDA. Personalispetsialist Eve Soolepp jõuab kõikjale appi 20 VARIA. Nuputa ja kaks tilka vett

SENSOR

Sensor on 8 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis:

issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 1400

KOLLEEGIUM Esme Kassak Reimo Raja Kristiina Luts Maarika Haavistu Irene Metsis Eerika Õun Ene Raja Tarmo Pärjala

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel:

Egle Hiius, foto Birgit Nurmik

G4S kliendi sõna maksab

G4S

klientide kolme aasta soovitusindeksi uuringu tulemused näitavad klientide hinnangute selget ja jätkuvat kasvu. Rahulolu teeninduskontaktiga küündib täna kõikide G4S teenuste keskmisena 65 protsendini ning hinnangud ettevõttele on paranenud lausa kahekordselt (!).

TNS EMORi kliendirahulolu-uuring 2015. aasta lõpus kinnitas, et G4Si kliendisuhted on oluliselt tugevnenud kõikides segmentides (loe lk 12), jõudes Euroopa äriteenuste valdkonna top 10% hulka. Siinkohal ongi paslik öelda AITÄH! heade tulemuste eest kõigile, kes meie klientidega igapäevaselt suhtlevad, kes toetavad ja kes juhivad.

Läbi G4S soovitusindeksi uuringu on alates aastast 2013 kliendid meiega suhelnud 10 400 korral. Nendest ligikaudu pooled on lisanud kommentaari, millest on meile eriti abi edasiste tegevuste, arenduste ja paranduste plaanimisel ja kujundamisel.

Iga aasta kevadel saadame G4S soovitusindeksi uuringus osalenud klientidele tänusõnad ja ülevaate meie tegevustest, kus oleme võtnud arvesse uuringus antud hinnanguid, arvamusi, soovitusi.

Selle aasta kirjas ütleme nii: • Kliendid hindavad kõige enam pädevust ja asjatundlikku nõu. Möödunud aastal keskendusime tehniliste valehäirete vähendamisele. See õnnestus veerandi ulatuses ning tulemusena vähenes samavõrd kliendikaebuste hulk.

• Kliendid soovivad kiiret asjaajamist, kuid ka mugavamat ülevaadet, eriti häireteenindusest. Eelmisest kevadest näitame kliendile e-teeninduses häireraportit ülevaatega, millise häire korral sõitis patrull kohale. Kliendid on seda infot väga oluliseks hinnanud – e-häireraportit vaadati eelmisel aastal 21100 korral.

• E-teenindusest on tänaseks saanud infot ja abi 44 protsenti meie klientidest. Oktoobris aavatud turvaportaali Minu Kodukant, mis annab ülevaate piirkondlikust kuritegevusest ja G4S turvasoovitustest, on meie kliendid infot vaadanud üle 9900 korra.

• Klientide huvi on kasvamas nutiturvateenuste vastu. Möödunud aastal tulid turule meie uued nutivalve teenused Koduvalve Pluss ja Väikeäri Nutivalve.

Klientide rahulolu on tähtis, sest see mõjutab ettevõtte äritulemust. Viimasel kahel aastal on meil olnud üle aegade parimad klientide hoidmise ja säilitamise ning eraklientide müügitulemused. Koos kliendihinnangute paranemisega on kasvanud meie ettevõtte kasum. Seega, hea teenindus loeb.

Ene Raja klienditeenindusdivisjoni direktor

3

UUDISED

KRIMIUUDISED Imre Kütt ja Rey Mõim pidasid kinni roolijoodiku

22. veebruari õhtul peale poolt üheksat paluti Tartus G4S patrulli abi, et ühest kohvikust kliendi­ teenindajat ahistanud alkoholijoobes mees välja saata. Kohvikust välja saadetud mees oli aga saabunud autoga ja otsustas ka sellega lahkuda, istudes purjus peaga rooli taha. Tänu G4Si turvatöötajate Imre Küti ja Rey Mõimi tähelepanelikkusele ja kiirele sekkumisele takistati järjekordsel roolijoodikul liiklusesse sattumast ja seadmast ohtu ennast ja teisi. Sündmuskohale kutsutud politsei mõõtis mehel alkoholijoobe. Takistades ilmselgete joobetunnustega isiku rooli istumist aitame tagada nii tema enda kui ka kaasliiklejate ohutust.

G4Si turvatöötajate osalusel peeti Tallinnas kinni sissemurdja

Palju õnne, G4S!

Märtsis täitub G4S Eestil 25 aastat järjekindlat tööd turvalisema Eesti nimel. Loeme enda sünnipäevaks 15. märtsi 1991, mil Tallinna linnavalitsus väljastas dokumendi meie eelkäija ESSi registreerimise kohta. Juubeliaastat tähistame mitmete ürituste ja üllatustega. Võimalik, et loed käesolevat ajakirja torditüki või hoopis šokolaaditahvli kõrvale! Kliente üllatame piduliku õhtuga meie kliendi ja partneri juures Rahvusooperis Estonia, kuhu läheme üheskoos vaatama operetti „Savoy ball“. Ümmargust numbrit hoiame aasta ringi meeles ka oma staažikaid töötajaid tutvustades. Näiteks sel aastal täitub 25 aastat tööstaaži tosinal töötajal, neist pooltega on tööleping sõlmitud niisamuti 15. märtsil 1991. Aitäh teile, et olete nii kaua meiega püsinud!

Juubelist on ühtlasi kantud eesootavad G4S suvepäevad, mis toimuvad tänavu 29. ja 30. juulil Pärnumaal Lepaninas. Pane see kuupäev aegsasti kirja, et saaksid osalemise endale plaani võtta.

Ilusat juubeliaastat meile kõigile!

18. veebruari sai G4S patrull sissemurdmishäire ühest korterist Tallinna vanalinnas. Politsei ja turvatöötajate Artjom Klinkovi ja Vagan Oganesjani koostöös tabati murdvaras, kes oli katuseid mööda liikudes käinud sees kahes korteris, millest ühes olid sissetungist teada andnud valveseadmed. Kahtlustatavat kontrollides leiti tema kotist varastatud esemed. Märkimisväärne on asjaolu, et korterisse tungiti kolmanda korruse akna kaudu ning varga tegutsemisest saadi infot alles siis, kui ta oli murdnud sisse korterisse, kus kasutati valveseadmeid.

G4Si turvatöötajad pidasid politseiga kinni kasiinos relvaga ähvardaja

19. veebruaril kella nelja paiku sai G4S paanika­ häire ühest Tallinnas asuvast kasiinost. Nimelt oli pärastlõunal seal tekkinud konflikt kolme meesterahva vahel ja üks neist oli hakanud teisi relvaga ähvardama. Ühel meestel õnnestus aga relv ähvar­ dajalt käest võtta ning seepeale isik põgenes.

Ehkki ähvardanud isikut ei õnnestunud kohe ümbruskonnast leida, tuli mees peagi sündmuspaika ise tagasi, kaasas tääknuga. Koostöös politseiga pidasid patrulli turvatöötajad Juri Andrjuškevitš ja Viktor Staškov mehe kinni.

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad siseveebist: net.g4s.ee!

4

Märka turvateenindajat Juba mitmendat aastat võib tõdeda, et märtsis muutuvad teenindajad kuidagi ekstra sõbralikuks ja naeratus näol läheb laiemaks. Eks ikka sellepärast, et märts on hea teeninduse kuu. G4Si jaoks on see tava hea võimalus tähelepanu tõmmata turvateenindusele. Oodatakse ju turvatöötajalt üha enam sõbralikku ja asjalikku suhtumist. Turvatöötajad on ka ise tihtipeale tõdenud, et sõbralik ja viisakas olek on nii mõnegi keerulise olukorra aidanud kiirelt lahendada või sootuks ära hoida.

Naeratus on parim relv.

Turvavaldkonnas töötab ligikaudu 400 tehnikut ning 4900 turvatöötajat, kelle professionaalne töö ja hea teenindus annavad meile kõigile suurema turvatunde. Ainuüksi G4Si turvatöötajad annavad iga aasta politseile üle ligi 3000 korrarikkujat ja tagastavad varaste käest äravõetud kaupa kümnete tuhandete eurode eest. Hindamatu on aga selle vara väärtus, mille vastu jääb kuritegu sooritamata, sest turvatöötajad hoiavad selle juba eos ära.

Kutsume sind taas turvateenindajaid märkama ning tunnustama nende head tööd. Soovides jõuda kümne parima teenindusettevõtte hulka, peame ausat tagasisidet väga tähtsaks ja seega oleme tänulikud ka selliste kogemuste jagamise eest, kus meil on veel arenguruumi.

Anna oma tagasi­sidet siit: www.g4s.ee/turvateenindaja. Kõigi nende vahel, kes annavad tagasi­sidet kuni 31. märtsini, jagame aprilli alguses välja G4Si logoga meeneid.

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

UUDISED Tervitame uusi töötajaid

G4S turvas maailma kalleima mündi vedu 21. veebruaril viisid G4Si sularahavedajad politsei eskordi saatel Eesti Ajaloomuuseumisse maailma kalleima mündi – 1794. aasta hõbedollari Flowing Hair („voogavad juuksed“). Haruldast münti sai vaatamas käia kahel päeval vahetult enne Eesti Vabariigi sünnipäeva. Lisaks eksponeeriti samal näitusel Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni esimese tiraaži plakatit, mille väärtus on neli miljonit USA dollarit. Flowing Hair oli esimene Ameerika Ühendriikides toonase pealinna Philadelphia rahapajas vermitud dollar, mida hoidis käes ka Ameerika esimene president George Washington. Münt müüdi 2013. aastal oksjonil 10 miljoni USA dollari eest.

Muuseumis võtsid hinnalise saadetise omakorda vastu seal turvavad G4Si turvatöötajad.

Lõuna piirkonna teenistusjuht Argo Raag ja turvajuht Liisi Pehka.

Alates 1. veebruarist töötab klienditeenindajana sularahadivisjonis Viktoria Ränisoo. Viktorial on vaatamata noorele eale seljataga muljetavaldav 10 aastat kogemust teenindajana, kuid seni peamiselt kaubanduses. Ka turvatöö pole Viktoriale siiski päris võõras, kuna ta on käinud varasemalt abiks G4Si turvatavatel üriViktoria Ränisoo tustel. Uus amet on tema jaoks korralik kannapööre, mis on juba esimeste nädalatega olnud väga arendav. Müüja tööga ei anna võrreldagi, ehkki täpsus ja suhtlemine on mõlemas ametis väga oluline. Igatahes on Viktorial rahamaailmast tekkinud nüüd pisut teistsugune ettekujutus. Ainsa naisterahvana meeste keskel leiab Viktoria, et töö õhkkond on väga asjalik. Uute kolleegide puhul toob ta välja hea suhtluse – kõik on viisakad, märgatakse, tuntakse huvi ja vajadusel aidatakse. Viktoria ise suhtleb vabalt nii eesti kui vene keeles. Vaba aja pühendab Viktoria perele, samuti meeldib talle raamatuid lugeda.

Alates 22. veebruarist töötab G4Sis uue müügisekretärina Sjubhana Salimova, kes võtab mõneks ajaks tööülesanded üle lapseootuspuhkusele läinud AnnaLiisa Lainemäelt. Sjuba on pärit Tallinnast ning õppinud Tallinna Ülikoolis eesti keelt.

Kuna keeleõpe ei tundunud tema jaoks ühel hetkel enam nii huvitav ja võimalik Sjubhana õpetajaamet ka ei tõmmanud, otsustas Salimova Sjuba sõbranna soovitusel õppida Tallinna Majanduskoolis selgeks sekretäri ameti. „Tundub, et leidsin oma eriala. Lisaks võtsin kõrvale personalitöö aineid, mis mulle ka suurt huvi pakkusid,“ räägib Sjuba ise. Enne G4Si tulekut on Sjuba töötanud büroo assistendina Mogos ning sekretärina Audi autosalongis. Vabal ajal meeldib Sjubale rokkmuusikat kuulata ja kontsertidel käia, samuti meeldib talle rattaga sõita ja harrastada joogat.

Kas teadsid, et…

G4S võitis Viljandi järvede rannavalve hanke Viljandi linnavalitsus tunnistas veebruaris välja kuulutatud Viljandi järvede rannavalve riigihanke võitjaks G4S Eesti. Kuna eelmine teenusepakkuja hankeks ei kvalifitseerunud, osutus G4S ainsaks pakkujaks. Järgmised kolm suve tagavad seega Viljandi ja Paala järve ääres ranna turvalisust G4Si punavalges rõivastuses rannavalvurid. Teenistusjuhi Argo Raagi sõnul on Viljandis rannavalve korraldamine võrreldav Võruga, kus niisamuti tagatakse rannas turvalisust kahe järve ääres, millest üks on rahvarohkem. Lähiajal on selgumas ka Pühajärve rannavalve hanke tulemus, ees on veel hanked Verevi, Põlva ja Türi järvede ääres turvalisuse tagamiseks. Sel suvel jätkame valvamist vastavalt varasematele hangetele Tartus Emajõe ja Anne kanali ääres ning Võru järvede ääres.

Rahvusooperi Estonia partnerina on sul iga kuu võimalik külastada üht balleti- või ooperietendust sõbrahinnaga 12 eurot sõltumata istekohast. Jaanuaris oli selleks balletiks näiteks „Pähklipureja“, veebruaris „Bajadeer“ ja 23. märtsil on võimalik vaatama minna „Uinuvat kaunitari“. Täpsemat infot leiad G4Si siseveebist Soodustused rubriigist. Pakkumine kehtib kõigile G4Si töötajatele.

Spordiklubi teated

20. märtsil algusega kell 12 toimuvad Tallinnas TTÜ Spordihoones (Männiliiva 7) G4Si meistrivõistlused lauatennises.

Osa saavad võtta kõik G4Si töötajad ning kohale ootame kõiki, kes vähegi on kunagi pinksireketit käes hoidnud. Tule ja veeda kolleegidega üks tore ja sportlik pühapäev!

Täpsemat infot saad G4S Spordiklubi juhilt Sergei Karelinilt, sergei.karelin@ee.g4s.com, tel 512 4381.

5

PERSOON

EGLE HIIUS:

„Armastan hobuseid, aga tegelen meelsasti ka rehvivahetusega.“

Need, kes veel Eglet ei tea, ei tule seekordset kaanepilti vaadates ilmselt selle pealegi, et hobusega poseeriv särav tütarlaps töötab samal ajal G4Sis turvajuhina. Nii see on – Egle saab võrdselt hästi hakkama nii hobuste taltsutamise kui turvajuhi väljakutseterohke tööga. Lisaks meeldib talle kududa ja autodega tegeleda. Kõlab intrigeerivalt ja mõneti ehk ka vastuoluliselt? Loe edasi ja saad teada, millise põneva isiksusega on tegu.

TEKST: Kristiina Luts I Fotod: ESME KASSAK, erakogu

E

gle on G4Si turvajuhtidest üks värskemaid, olles artikli ilmumise ajaks oma ametikohustusi täitnud napilt üle viie kuu. Ettevõtte jaoks ei ole ta aga sugugi võõras, kuna enne seda töötas ta neli aastat lennujaamas videovalve operaatorina ja vahetuse ülema abina. Enamgi veel – Egle on G4Sis silma paistnud ning tema saavutusi on märgatud ja tunnustatud. Nii kutsuti ta ka Tuleviku Tegijate programmi, kus tal avanes võimalus kandideerida senisest kõrgemale ja vastutusrikkamale ametikohale.

Lennujaama taustaga hiidlane

Egle läbis Tuleviku Tegijate programmi edukalt ning endisele lennujaama asukale igati kohaselt maandus pehmelt peamaja viiendal korrusel turvajuhi toolil. Uurin Eglelt, kuidas turvajuhi töö talle seniste kogemuste põhjal meeldib.„Peamajja olen kenasti sisse elanud, kuid töö ise vajab harjumist. Tunnen, et kogemusi on veel vähe, mistõttu uued olukorrad tekitavad kohati paanikat. Samas, kui oled ühe korra ootamatust situatsioonist välja tulnud, on järgmine kord juba palju lihtsam,“ on Egle emotsionaalselt aus.

Ise kahtlustan, et olukord pole tegelikult pooltki nii hull ja Egle on enda suhtes lihtsalt liiga nõudlik. Mis annab mulle alust nii arvata?

6

Meie intervjuu ajal heliseb Eglel vähemalt kolm korda telefon ning kuulates, kuidas ta oma alluvate ja teiste kolleegide tööd toru otsast koordineerib, jääb mulje, et ta saab tegelikult väga hästi hakkama.

Egle meeldiv ja isegi natuke sõbramehelik suhtlusstiil on ilmselt üks neid faktoreid, mis on aidanud tal kenasti uute kolleegide sekka sulanduda.

Egle on pärit Hiiumaalt Kärdlast ja on suurema osa elust veetnud võrdlemisi rahulikus väikekohas. Tallinna sattus ta viis aastat tagasi, kui asus pärast õpinguid tööle. Ehkki suurlinna elu tundus põnev, osutus reaalsus küllaltki karmiks – esimestel Tallinna-aastatel pages Egle pea igal nädalavahetusel tagasi Hiiumaale. Kui uurin, mis talle Tallinna puhul alguses kõige harjumatum tundus, ei kostagi vastuseks traditsioonilisi variante nagu „liiga suur ja lärmakas“ või „liiga kiire elutempo“. Ei, Egle puhul osutus kõige piinarikkamaks hoopis perekonna ja sõprade kaugus. Aga ajapikku sigines tal ka Tallinnas tutvusi, nii et juba üsna pea muutus elu selles tasuta ühistranspordi kantsis täiesti talutavaks.

Reklaamimüügi projektijuhist turvajuhiks

Aga alustame siis algusest ja uurime, kuidas Egle senine tööteekond täpsemalt kulgenud on.

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

PERSOON

Egle Hiius alustas turvajuhina tööd möödunud aasta septembrist.

„Esimest korda läksin tööle kunstiõpingute kõrvalt. Õppisin Saaremaal ja töötasin samal ajal klienditeenindajana Mönusa Villemi pubis. Mulle meeldis seal tohutult – oli mõnus kogu aeg edasi-tagasi sagida, ja sagimist oli ohtralt, kuna ka kliente oli pubis alati palju.

Tegin seda tööd kooli kõrvalt aastaid. Suvel töötasin Roomassaare jahisadama pubis, mis kuulus samuti Villemi pubide keti alla ja see koht oli veel eriti võrratu – mere ääres, jahtide keskel,“ jääb Egle nostalgitsema.

Tallinnas oli Egle üks esimesi töökohti aga hoopis reklaaminduse alal. „Läksin pärast kooliõpinguid tööle veebi- ja sotsiaalmeedialehtede haldamisega tegelevasse firmasse. Olin seal reklaamimüügi projektijuht ja tegelesin peamiselt ettevõtte teenuste müügi ja klientide teenindamisega. Käisin palju kliendikohtumistel.“ Minul on omakorda väga huvitav teada saada, mis ajendas teda omal ajal reklaamivaldkonda sukelduma. Egle selgitus kõlab järgmiselt: „Õppisin kutsekoolis sellisel erialal nagu kunstiline kujundamine. Õppekava oli kaunis lai – meile õpetati väga paljusid asju, alates keraamikast kuni fototöötluseni. Kokkuvõttes oligi selline disainile keskendunud eriala. Sealt oli üpris loogiline minna edasi tööle reklaaminduse alale.“

Tean omast käest, et häid disainereid otsitakse reklaamiagentuurides tikutulega taga. Eglel ei õnnestunud küll professionaalse kujundajana kätt valgeks saada, kuid vabal ajal harrastab ta vägagi aktiivselt pildistamist ja sellega käsikäes fototöötlust. Eriti meeldib talle pildistada hobuseid, pidades neile fotojahti muuhulgas ratsavõistlustel. Võistluste pildistamisega hakkas Egle tegelema võrdlemisi hiljuti – eelmisel suvel ostis ta endale spetsiaalse hirmkalli objektiivi, mis loodetavasti kõik silkavad ratsud kenasti ja selgelt jäädvustab.

Hobused on üldse Egle suurim kirg, aga sellest räägime natuke hiljem. Praegu tuleme tagasi tema tööelu juurde. Küsin Eglelt, mis järgnes tema töökohale veebiagentuuris. „Pärast seda kui agentuuris minu osakond kaotati, hakkasin uut tööd otsima. Siis mulle jäigi silma G4Si lennundusjulgestustöötaja kuulutus. Kandideerisin sellele kohale ja osutusin valituks. Tegelikult mulle väga meeldis see töö ja kolleegid olid veel eriti lahedad. Tõusin seal isegi vahetuse ülema abiks, aga mingi hetk hakkasin tundma, et vajan uusi väljakutseid. Pea samal ajal tehti mulle ettepanek osaleda Tuleviku Tegijate programmis, millest haarasin kahe käega kinni,“ kirjeldab Egle oma tööd lennujaamas ja edasisi otsustavaid samme.

Edasi juba teame, mis sai.

7

PERSOON G4Si turvajuhi üheksa ametit

G4Si turvajuhi töö on teadupärast väga mitmekülgne, aga mida see endast täpsemalt kujutab, seda peab Egle selgitama. „G4Sis on turvajuht põhiline mehitatud valve koordineerija.

Meie ülesanne on turvameeskondade komplekteerimine, vajadusel uute töötajate värbamine, töögraafikute koostamine, palkade väljamaksmine ja veel palju muudki, sealhulgas objektide dokumentatsiooni korrashoid ja ajakohastamine. Peame tagama, et turvatöötajate töö objektidel kulgeks laitmatult ning ühtlasi hoolitsema kliendi rahulolu eest. Kliendisuhtlus on samuti üks oluline osa turvajuhi tööst,“ kirjeldab Egle oma igapäevarutiini, mida on raske rutiiniks nimetada.

Eglel on praegu 23 alluvat ja tema hallatavate objektide alla kuuluvad kaks Prismat, Järve keskus ja uhiuus Mustamäe keskus. Aprillist lisandub veel neli objekti ja seega ka inimesi.

Mustamäe keskuse valve alla võtmist kirjeldab Egle kui parajat väljakutset, sest objekt oli täiesti uus ja kõik valveskeemid ja -süsteemid tuli nullist välja töötada. Samuti oli see Egle jaoks esimene kogemus tegeleda täiesti uue objektiga. „Ütleme nii, et oleks saanud paremini, aga järgmine kord olen kindlasti hulga targem ja kogemuse võrra rikkam!“ sõnab ta reipalt.

Siinkohal kasutab Egle võimalust ja kiidab oma töökaaslasi: „Olen väga rahul – kõik on väga toredad ja asjalikud inimesed.

See on üks asi, mis turvajuhi tööd tehes alati meele rõõmsaks teeb.

Meil on suurepärane tiim ning kontorisse on alati rõõm tulla!“

Egle üheksa hobi

Ja nüüd, olles lahanud Egle tööelu kõiki olulisemaid aspekte, on paras aeg rääkida hobustest ja natuke ka teistest hobidest. Tema silmad lähevad särama, kui räägib oma hobusest Cellast. Viimati, kui Eglet uue töötajana G4Si uudiskirja jaoks intervjueeriti, hobuse ostmise mõte alles küpses ta peas. Nüüd on see mõte teoks saanud ja Eglel oma isiklik ratsu. „Ta on mul Raasikul hoiul, sõb„Meil on suurepärane tiim ning ranna peab seal talli,“ kommenteerib Egle Hiiumaal koos pere koeraga. kontorisse on alati rõõm tulla!“ Egle hobuse omamisega kaasnevaid ruumiküsimusi. „Käin Cellat paarkolm korda nädalas vaatamas, suvel sagedamini – neli või viis korda. Talvel ei saa temaga suurt midagi teha peale rääkimise ja harjamise, kuna sõbranna juures ei ole spetsiaalset siseväljakut ratsutamipõnev. Rehvide vahetamisega hakkasin tegelema tänu endisele tööseks. Kevadel aga, niipea kui lumi läinud, hakkab pihta suurem töö – lisaks enda ratsutamisoskuste arendamisele tuleb tree- kaaslasele, kelle elukaaslane on töökoja omanik. See on tegelikult nida hobust. Loodetavasti saame juba sel suvel minna takistussõidus väga hea viis lõõgastuda – mõnevõrra füüsiline töö aitab kõikvõimalikud mured mõneks ajaks tagaplaanile jätta.“ võistlema,“ unistab Egle.

Hobuste, ratsutamise ja autode kõrval meeldivad Eglele ka märksa Esimest korda puutus Egle hobustega kokku 9-aastaselt ja see oli „tavalisemad“ tegevused nagu kudumine ja heegeldamine. „Polegi armastus esimesest silmapilgust. „Sõbranna viis mind kord hobuste juurde ja sealt see kõik alguse ammu midagi kudunud, peaks seda sagedamini tegema,“ naerab ta. saigi. Nüüdseks olen 17 aastat nende imeliste loomadega tegelenud ja lõppu sellele küll ei paista. Unistan kunagi tulevikus tallipidamisest Mitmekülgsus kaunistab ja noorte hobuste treenimisest. Olen saanud ka korralikke kogemusi Uurin Eglelt, kuidas ta ennast ise näeb. Missugune tema arvukatest välismaalt: 19-aastasena sõitsin ihuüksi autoga Saksamaale, et teha oskustest ja harrastustest võtab tema põhiolemuse kõige paremini seal tipptasemel sportlaste juhendamisel erinevaid tallitöid. Tulin kokku? pärast seda mõneks ajaks Eestisse tagasi ning juba üsna pea suun„Kirjeldaksin ennast kui rahuliku ja toreda inimesena või vähedusin taas välismaale, sedapuhku Taani. Sealgi tegelesin profisport- malt tahaks arvata, et olen selline. (Naerab.) Üritan vältida liigset laste hobustega, kuid pikapeale muutus füüsiline töö koormavaks ja emotsionaalsust. Olen üles kasvanud meeste seltskonnas, seega pisiotsustasin lõplikult Eestisse tagasi tulla,“ kirjeldab Egle oma hobus- asjadest draamade tegemine polegi kunagi harjumuseks olnud. Aga tega seonduvaid tegemisi. kui rääkida harrastustest, siis eks need hobused ole ja jää lemmikuAga hobused pole Egle ainus hobi. Talle pakuvad huvi ka autod ja teks. Oma tall ja tosinkond hobust, keda treenida, on praegu see ... rehvide vahetamine. kõige ihaldusväärsem unistus.“ „Eks ma lapsepõlves kohalike külapoiste pealt õppisin. Muud Soovime Eglele tööalast edu ja palju jõudu oma unistuste ellumeelelahutust väga polnud ja nii tunduski autodega tegelemine väga viimisel!

8

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

INNOVATSIOON

G4S Logini kasutuselevõtt on läinud ladusalt

Aasta algusest on ligi poolesajal objektil testitud G4S Logini. Tagasiside näitab, et platvormi tuleb veel edasi arendada, kuid üldjoontes on selle töösse võtmine kulgenud palju lihtsamalt, kui alguses eeldati.

G4S Logini ellu­rakendamisest annab ülevaate turvajuht Artur Rinne.

Tekst: Reimo RajA

Kuidas G4S Logini ellurakendamine kulgeb?

Läheb hästi, piloodietapp ligi 50 objektil on lõpusirgel. Muude objektide hulgas kasutatakse täna G4S Logini näiteks Tallinna ja Tartu lennujaamas, Viru keskuses, Stockmanni kaubamajas, Pärnu Kaubamajakas ja Rakvere Maksimarketis. Esimese poolaasta lõpus hakatakse seda kasutama veel ligi 200 objektil. Täna on takistuseks, et pole valmis liides, mis ühendab Logini ja personaliarvestuse programmi TAPi, et tööaja andmed otse personali andmebaasi jookseks. Selle asja tahame märtsi jooksul korda saada, et tööaja arvestus elektroonseks muuta.

Milline on tagasiside kasutajatelt?

Valdavalt on emotsioon, et Logini kasutamine on lihtsam, kui alguses arvati. Sellist tagasisidet on andnud nii turvajuhid kui turvatöötajad. Platvorm töötab ja on näha, et saame enamuse infost õigeaegselt kätte.

Samuti on turvajuhtidel parem ülevaade objektil toimuvast. Väga suur roll G4S Logini ellurakendamisel ongi turvajuhtidel.

Mida pädevam on turvajuht, seda ladusamalt kulgeb tema meeskonnal Logini kasutuselevõtt. Püüame turvajuhtidel aidata uue süsteemi lihtsalt ja kiirelt selgeks saada. Eesmärk pole kedagi kiusata, vaid saada ikkagi parem ja lihtsam lahendus.

On ka vajakajäämisi välja toodud?

Negatiivse poole pealt on toodud mõned puudused platvormil. Pisemaid asju parandatakse jooksvalt. Parandusettepanekuid on tänaseks tehtud mitukümmend. Aren-

dus käib ja mitmed probleemid, mille oleme välja toonud, on juba varem töösse pandud.

Osad puudustest on juba lahendatud, mõni arendus aga võtab paraku aega.

Samuti vajab platvormi eesti keel korrigeerimist. Esimene tõlkeversioon ei ole piisavalt täpne ja vajab veel parandamist. Alguses tõlkima hakates polnud iga funktsiooni täpne tähendus selge ja seetõttu on mõned eestikeelsed käsklused kohati segadust tekitavad. Näiteks sõna „objekt“ asemel on „tööpost“ ja see võib segadust tekitada, kuna igapäevatöös räägime me ikkagi objektidest.

Testkasutajad on täna ebamugavas olukorras, kuna peavad kasutama paralleelselt nii Logini kui ka paberkandjal aruandlust, samuti kasutavad nad endiselt Voicecomi.

Tahame dubleerivad tegevused lõpetada märtsikuus. Selle eelduseks on, et kõik juhtimiskeskuse operaatorid on saanud kasutajakoolituse ja on süsteemiga põhjalikult tuttavad.

Mis kliendi jaoks paraneb?

Klientidele saame aruandeid esitada e-teeninduse kaudu G4S Logini andmete põhjal – alates ringkäikude tegemisest ja sündmuste fikseerimisest kuni kohaloleku ajani välja.

Intsidendi korral kliendi objektil saame koheselt Logini kaudu raporti esitada. Saab foto teha ja kohe info edastada. Info saadetakse käsiseadmest serverisse ning seda näevad turvajuht ja juhtimiskeskus. Samuti näevad seda järgmised kasutajad ehk vahetuse üle võtnud turvatöötajad. See kõik loob eelduse selleks, et klient oleks olulistest sündmustest põhjalikult informeeritud.

Veiko Kurim, turvajuht:

„G4S Login muudab infovahetuse kiiremaks ja läbipaistvamaks. Kui hommikul laua taha istun, on kogu info mul käes ega pea öist vahetust lõpetanud turvatöötajat äratama võimalike küsimustega. Paljudel objektidel muudab uus süsteem senise tehnilise võimekuse palju paremaks. Mobiilne seade, millega saab vajadusel pilte teha ja millel on internetiühendus, loob turvatöötajale objektil paremad võimalused operatiivseks infovahetuseks. Tänu sellele on aruandlus mugavam, ülevaatlikum ja kiirem ning seda ka kliendi jaoks.

See on tõeline revolutsioon ja ma usun selle positiivsesse efekti. Kui see hästi käima läheb, siis tekib turvajuhil rohkem aega ka objektidel käia, kuna infol ei pea enam sõna otseses mõttes sõrmega paberil järge ajama.“

Vahur Truupõld, turvatöötaja Telia objektil:

„Momendil on G4S Logini seade toonud mitmeid küsimusi ja usun, et praegune dubleerimine on siiski ajutine. Üldiselt käin ma tehnika ja ajaga hästi kaasas ja pean oluliseks, et asjad arenevad edasi. Samas tuleb hästi läbi mõelda, kus uus süsteem on väga oluline ja kus vähem oluline. Objektil, kus mina töötan, on kõik vajalikud süsteemid kliendil endal juba olemas ja kõiki neid protseduure teeme siin ka igapäevaselt: elektroonilised aruanded, külalisteraamat, võtmed jne. Mina näen kasutegurit ennekõike suhtluses turvajuhiga ja kliendiga, kes saavad vajaliku info kätte sisuliselt reaalajas. Samas on objekte, mille jaoks on G4S Login oluline edasiminek. Seega leian, et süsteemi kasutus tuleb sõltuvalt kliendist ja objektist läbi mõelda: millised tehnilised tingimused on juba olemas ning millised on konkreetse kliendi vajadused. Muidugi tuleb alati arvestada ka sellega, et tehnika võib tõrkuda, ja siis on vana hea paber-pliiats jälle omal kohal:)“

9

PERSONAL

2567

Mõned väljaanded armastavad aeg-ajalt üllitada uudiseid, millel pealkirjaks kõnekas number.

Millest räägib meie number, avab personalidirektor Irene Metsis.

TEKST: Irene Metsis I Foto: REIMO RAJA

I

10 ja rohkem aastat staaži

ga aasta lõpus on tavaks teha üks tagasivaade G4Si töötajatega seotud numbritele.

G4S kontsernis (sh Ühisteenused ja Alarmtec) töötas aasta lõpu seisuga 2567 töötajat.

Positiivne pilt avaneb töötajaskonnale ka staaži vaadates. Meil on ettevõttes kõige rohkem neid töötajaid, kellel on staaži 10 aastat ja rohkem. Ülejäänud aastate peale jaotub töötajaskond üsna võrdselt. 2015. aastal tähistas oma 5, 10, 15 või 20 aasta staaži juubelit 304 töötajat. Sel aastal saavad koos G4Siga tähistada 25 aasta juubelit 12 inimest, kel täitub sama palju staaži.

779 30%

Kolmandik naised

Naiste ja meeste osakaal on püsinud sarnasena juba aastaid (naisi on kolmandik) ja selles osas pole muutusi näha. Osaliselt peegeldab see kontori poolt, kuid järjest enam tuleb naisterahvaid ka turvatööle. Samas veel mitte nii palju, et see mõjutaks naiste ja meeste osakaalu G4Sis.

1825 70%

Voolavus on vähenenud

Oluline on, et inimesed, kes meile tööle tulevad, sooviksid siin ka edaspidi töötada. Meil on veel väga palju töötajate rahulolu kasvatamise nimel teha, kuid praegu on hea meel näha seda, et meie voolavus (ettevõttest lahkunud töötajate protsent) on kõvasti vähenenud. Kui veel 4–5 aastat tagasi oli voolavus üle 40%, siis 2015. aastal oli see 26%.

Igas vanuses töötajaid

Meie töötajate seas on igas vanuses inimesi – kõige nooremad on 19aastased ja kõige eakam on 78aastane. Sinna vahele jaotub meie töötajaskond vanuseti väga ühtlaselt. Igas vanuses töötajale on võimalik leida just talle sobiv töökoht.

Mehed

Naised

Kolmandik G4Sikatest on naised.

Töötajate staaž G4S Eestis.

Mehed

302

Naised

103

alla 1 aasta

10

273

92

1–2 aastat

345

136

3–4 aastat

285

178

5–9 aastat

561

231

10 ja enam aastat

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

PERSONAL

59,2% 60%

Ka suvepäevad on kui läbilõige G4Sikatest: esindatud on töötajad igas vanuses ja soost.

57,7% 57,2%

50% 47,1%

40%

41,4%

42,7%

30%

38,5%

Alla 20

28 1%

20% 10% 0%

2005

2006

2007

2008

2009

2010

26,1%

29,9%

33,5% 32,6%

2011

2012

2013

2014

60+

2015

20–29

490 19%

514 20%

Voolavus on langenud.

Koolitus tõstab rahulolu

Töötajate oskuste ja teadmiste arendamine annab inimesele võimaluse teha oma tööd hästi ning töötajate koolitamisel on otsene seos meie kliendirahulolule ja kliendi soovitusindeksi kasvule.

Eelmisel aastal läbis koolitusi 3750 töötajat.

See on oluliselt suurem number kui eelnevatel aastatel (ca 3000). Koolitused on muutunud praktilisemaks, koolitusgrupid on väiksemad ning loodame, et sel aastal saame veel rohkem pakkuda praktilist väljaõpet just turvatöötajatele.

2015. aastal sai G4Si peamajas valmis uus koolituskeskus, mis annab võimaluse teha meie töötajatele koolitusi palju paremates tingimustes. On väga oluline, millises keskkonnas inimesed õpivad. Koolituskeskus on saanud meie töötajatelt positiivset tagasisidet.

Eelmisel aastal said alguse sellised uued ettevõtmised, nagu uue töötaja sisseelamiskoolitus „Tere Tulemast G4Si“ (osales 325 uut töötajat), tuleviku juhtide leidmise ja arendamise programm „Tuleviku tegija“ (osales 30 töötajat) , koostöö parandamise eesmärgil patrullide ja häirejuhtimiskeskuse töötajate töövarjutamine. Meil on üle 35 sisekoolitaja, kes kõik panustavad selle nimel, et töötajatele oma teadmisi edasi anda.

Terves kehas terve vaim

Vähem tähtis pole ka see number, mis näitab, kui paljud töötajad on liitunud G4S Spordiklubiga, sest on ju teada-tuntud tõde, et terves kehas on terve vaim. Kui 2014. aastal tagasi oli klubil liikmeid 262, siis 2015. aasta lõpus juba 413. Spordikalendris oli 20 erinevat võistlust ja

50–59

30–39

592 23%

460 18%

40–49 520 20%

Töötajaskond jaguneb vanuseti väga ühtlaselt. üritust, millest kutsusime osa võtma. Kõige populaarsemaks ühisürituseks kujunes SEB Sügisjooks, millest võttis osa üle 160 G4Sika. Spordiklubi tegemiste kohta saad kõige operatiivsemat infot G4S Spordiklubi Facebooki grupist (pane Facebookis otsingusse G4S Spordiklubi).

11

UURING

Kliendirahulolu

on teinud olulise sammu paremuse poole G4S pöörab palju tähelepanu klientide rahulolule. Kui igapäevaselt jälgime seda soovitusindeksi vahendusel, siis iga kahe aasta järel teeme laiapõhjalise kliendirahulolu-uuringu. Miks neid mõlemaid vaja on ja millest kõneleb värske uuring?

Tekst: Tarmo Pärjala, turundusjuht I Foto: ESME KASSAK

K

ui soovitusindeksit võiks võrrelda pideva kraadimisega – kas palavikku on või ei ole –, siis kliendirahuloluuuring on nagu põhjalik arstlik läbivaatus, mis annab kõikehõlmava hinnangu kliendisuhete tervisele. Kui sellist läbivaatust teha regulaarselt, siis näitavad muutused hästi, kuidas tervis vahepeal edenenud on. Nii on see ju ka inimese tervisega. Kui läbivaatus näitab, et on ravi vaja, tehakse raviplaan, kui aga on inimene terve, peab ta sellegipoolest enda tervise eest hoolitsema: tegema regulaarselt trenni, liikuma, toituma tervislikult. Kui kõige selle jaoks teha kindel treeningplaan, siis võivad tulemused järgmisel korral veelgi parema olla ja see näitab omakorda, et tehtud on õiged järeldused ja võetud õige suund. Arvan, et kliendisuhte ja inimese tervise võrdlemine on üsna kõnekas metafoor, andes hea ülevaate, millist kasu rahulolu-uuring annab.

EMORi juhtekspert Mari-Liis Eensalu esitles uuringu tulemusi kliendihalduritele ja müügijuhtidele.

Kliendirahuolu-uuring on nagu põhjalik arstlik läbivaatus, mis annab kõikehõlmava hinnangu kliendisuhte tervisele.

Mida näitab G4Si värske kliendirahuloluuuring? Lühidalt öeldes on meie kliendisuhete tervis hea. Tegelikult isegi nii hea, et nende tulemuste põhjal mahume kõikides segmentides äriteenuste valdkonnas Euroopa esikümnendiku hulka. Vaid 10 protsenti ettevõtetest Euroopas suudab oma kliente niivõrd hea rahulolutaseme juures hoida.

Me mõõtsime rahulolu neljas suuremas segmendis: suurärikliendid, tehnilise valve ärikliendid, erakliendid ja sularahaveo kliendid. Tundsime huvi nii teenuste valiku ja kvaliteedi, tehnika ja tehnikute,

12

turvatöötajate, inkassaatorite, juhtimiskeskuse ja patrullmeeskondade kui ka kliendihaldurite ja turvajuhtidega seotud rahulolu vastu. Samuti oli fookuses hinna ja kvaliteedi suhe, erinevate teenuste ja võimalustega kursis olemine, aga ka rahulolu uute lahenduste ja tooteuuendustega.

Segmenditi saavutasime taaskord kõrgeima rahulolu sularahaveo klientide seas, kus rahulolutaset kokkuvõtlikult näitav TRI*M indeks on 108. Sularahaveo klientidele järgnesid rahulolu poolest erakliendid (94), tehnilise valve äri­k liendid (88) ja tehnilise valve erakliendid (87). Olgu öeldud, et alates 2011. aastast on Euroo­pas Äriteenuseid osutavatele ettevõtetele mõõdetud TRI*M indeksit 237 000 korral ning TOP 10 tulemus algab 95 punktist.

Suhted suuräriklientide ja mehitatud valve klientidega

Suhted suuräriklientidega on viimase kahe aasta jooksul oluliselt tugevnenud. Selle muutuse on kaasa toonud positiivsed trendid mitmes varem madalamalt hinnatud valdkonnas.

Senisest enam on suudetud vältida tehnilises valves tehnilistest probleemidest tingitud häireid ning üldises plaanis ennetatakse ja lahendatakse probleeme paremini. Tänu tehniliste probleemide lahendamisele said varasemast positiivsemat tagasisidet ka tehnikud.

Lisaks on suurärikliendid hinnanud kõrgemalt G4Si panust kliendi turvariskide kaardistamisel. Kliente teenindavad haldurid ja turvajuhid on hoidnud kliente paremini kursis probleemide lahendamise käiguga ning näidanud suuremat initsiatiivi uute võimaluste pakkumisel. See kõik avaldab positiivset mõju.

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

UURING

Kliendisuhte tugevuse TRI*M indeks on üks osa laiemast vaatenurgast, mis seob erinevate huvigruppide tagasiside mõõtmise ühtseks tervikuks. Indeksi lähenemise eripära on kliendisuhete mitmekülgne analüüs, mis arvestab lisaks ratsionaalsele rahulolule ja käitumuslikule lojaalsusele ka emotsionaalset seotust ning ümbritsevat konkurentsikeskkonda. Indeksi väärtus võib olla kuni 150.

Allikas: www.emor.ee/trim

tugevad kliendisuhted

140 120

108

100 80

94 76

76

70

60 nõrgad kliendisuhted

88 74

87 73

90

90

72

65

72

83

40 20 0 € eraklient n=1465 2011

2013

tehnilise valve äriklient n=609 2015

2011

Kliendisuhete hoidmiseks saavutatud tasemel tuleb hoida neid tugevusi, mida kliendid meie puhul väärtustavad. G4S pakub suuräriklientide keerulistele vajadustele vastavaid terviklikke turvalahendusi ja meie valvetehnika on kaasaegne. Kõrgelt hinnatakse patrullteenust ja tehnilises valves võimalust valvestamist kellaajaliselt piirata.

Teeninduses on G4Si tugevus teenindajate sõbralik ja abivalmis hoiak (nii juhtimiskeskuses kui patrullides) ja eeskätt suurkliendihaldurite asjatundlikkus ja kliendikesksus.

Positiivset tagasisidet sai elektrooniliste käsiseadmete ehk e-patrulli kasutuselevõtt.

Tehnilises valves on tõrkeid olnud küll varasemast vähem, kuid siiski on ebaselgete põhjustega häiretega kokku puutunud iga kolmas suuräriklient. Mida rohkem õnnes-

2013

2015

SUURäriklient n=89 2011

2013

SULARAHAVEO klient n=82 2015

tub probleemide põhjuseid välja selgitada ja lahendada, seda rahulolevamad kliendid on.

Suuräriklientide hinnangud tõusid probleemikäsitluse kiirusele ja tagasisidestamisele.

Tulemuste esitusel juhtiski TNS Emori juhtekspert Mari-Liis Eensalu tähelepanu sellele, et probleemid ei pea tähendama kohe rahulolematust, vaid tähtis on, kuidas probleeme käsitletakse. Kiire lahendamine on tema sõnul pea alati positiivse kogemuse allikaks.

Järjest olulisemaks on suuräriklientide jaoks muutumas turvakoolituste teema. Pooled ei osanud küll sellele hinnangut anda, kuid teiste seas oli mõju kliendisuhtele märkimisväärne. Teisisõnu, asjakohased koolitused võiksid kliendisuhet veelgi tugevdada.

Kliendisuhete tugevdamise potentsiaali on ka turvariskide individuaalsel hindamisel

2011

2013

2015

euroopa äriteenuste valdkonna keskmine 2011–2014 n=237000 Keskmine

Top33

Top10

ja turvatöötajate klienditeenindusoskuste arendamisel. Sarnaselt positsioneerus juhtimiskeskuse teeninduse asjatundlikkus, mille osas on suurärikliendid teistest segmentidest pisut kriitilisemad.

Uutest teenustest pakuvad suuräriklientidele kõige rohkem huvi analüütilised videovalvelahendused. Suurärikliendid ei ole küll väga aktiivsed e-teeninduse kasutajad, kuid seal pakuks uutest arendustest enim huvi valvesündmuste statistika. „Probleemid said alati korrektse lahenduse. Hea reageering turvajuhi poolt ja kohene tagasiside kliendihaldurilt. Tänud.“ „Hoidke teenuse taset! See garanteerib teile lojaalsed kliendid, kes ei lahku „odavama“ teenuse järele.“

13

UURING Jaan Nappus, müügidivisjoni direktor:

„Uuring toob välja väga mitmeid lisamüügi võimalusi olemasolevatele klientidele.

Kui klient soovib, et oleksime julgemad uute lahenduste tutvustamisel, siis peab see soov täidetud saama! Uute klientide majja toomine on kindlasti keerulisem ja kallim tegevus, kui tänase kliendi lisamüügi võimaluste realiseerimine.“

Andrus Jauk, äriarenduse osakonna juhataja:

„Arendusprotsesside poole pealt on rahulolu-uuring tänuväärne võimalus saada teada, kas mõtleme kliendiga ühes suunas. Eelmisel aastal tõime turule Väikeäri Nutivalve, mis sisaldab kaameraga andureid. Uuringu tagasisidest võib küll järeldada, et kaameraga andurid on tulnud selleks, et jääda. Katsetasime uuringu käigus ka mõnd uue toote ideed klientide peal ja saime väärtuslikku sisendit, millest edasises lähtuda.“

Ene Raja, klienditeenindusdivisjoni direktor:

„Mitmete protsesside uuendused ja meie tegutsemise parenduste tulemused paistavad uuringu heast resultaadist otseselt välja. Võime olla tulemuse üle väga uhked. Eriti suurt rõõmu teevad tehnilise valve segmendid, kus meil oli sisemine eesmärk vähendada tehnilistest riketest tulenevaid häireid.

Meie töö tulemus paistab selgelt välja, kuna probleemidega kokku puutunud klientide hulk on oluliselt vähenenud.

Järgmisena võtame fookusesse probleemide käsitlemise protsessi. On ka teisi vihjeid võimalikeks protsessiparendusteks. Klienditeenindusdivisjoni eesmärk on teha igas üksuses vähemalt üks protsessiparendus kvartalis – see on olnud meil tulemusmõõdik juba paar aastat. Uuring näitab meile vajalikud parenduskohad ette.“

14

Suhted tehnilise valve äriklientidega

Suhted tehnilise valve äriklientidega on viimase kahe aasta jooksul oluliselt tugevnenud. Üldine ja ka üksikud rahuloluhinnangud valvatavate piirkondade ja objektide lõikes palju ei muutunud, kliendisuhete tugevnemine tugines peamiselt konkurentsieelise selgemale tajumisele. Üks oluline positiivne muutus on siiski ka kliendikogemuses: tehnilistest probleemidest tingitud häireid ja probleeme on olnud vähem. Kuivõrd aga probleemikäsitluses on veel arenguruumi, siis probleemid nõrgestavad suhteid. Kõige tavalisem probleem selles segmendis on väljaselgitamata põhjusega häire ning arenguruumi on probleemide lahendamise kiiruses ning kliendile tagasiside andmises.

Hästi tuli tehnilise valve äriklientide puhul välja teenindajate (telefoniteenindajad, tehnikud, patrullid) keeleoskus . Tõusid eeskätt venekeelseid ankeete täitnud vastajate hinnangud ehk et vene keele oskus on paranenud. Teenuse pakkumise osas on aasta-aastalt tõusnud hinnangud G4Si pakutavatele videovalve lahendustele.

Tehnilise valve ärikliendid hindavad kõrgelt teeninduse kvaliteeti: kliendihaldurite ja tehnikute asjatundlikkust, telefoniteeninduse ja patrullide sõbralikkust. Asjaajamine G4Siga on sujuv, seda toetavad e-teenindus ja patrullide käsutuses olevad elektroonilised käsiseadmed. Kõrgelt hinnatakse ka pakutavate valveseadmete valikut ja kaasaegsust.

Mõneti vastuoluline on aga tagasiside hooldusteenustele. Ühelt poolt märgiti, et G4Sist saab osta kõiki vajalikke hooldusteenuseid, kuid teisalt tuli ühe olulise arengukohana esile seadmete hoolduse ja kontrolli korraldus. Kliendisuhete edasise kinnistamise võimalusi pakub turvaküsimuste alane nõustamine ja initsiatiivikus uute lahenduste pakkumisel. Erinevalt suuräriklientidest ei olnud siin edasiminekut näha ja ei kasvanud ka G4Si pakutavate lisatoodete ja -teenuste tuntus. Uute võimaluste tutvustamine peaks olema seega paremini läbi mõeldud – suurem initsiatiivikus loob võimalusi lisamüügiks.

Samuti võiks eesmärgiks seada tehnilistest probleemidest tingitud häirete ja probleemide arvu vähendamise. Viimaste aastate trend on olnud positiivne, kuid arenguruumi veel on. Alati tasub klientidele üle rääkida ja tagasi peegeldada turvateenuse kasulikkust, nii ennetava kui kahjusid minimeeriva meetmena. Enamikus segmentides tuli välja, et selgitamine pole kunagi liiast, olgu siis teenuse tutvustamisel või probleemide lahendamisel. „Olge ka edaspidi sama tublid kui siiamaani, aitäh!“

„Mõnikord tuleb patrullekipaaž kohale 5 minutiga, teinekord kulub 25 minutit. Mõnikord helistatakse kohe, kui objektil juhtub häire, teinekord saad häirest teada saadetud arvest.“

Suhted sularahaveo klientidega

Sularahaveo klientide segmendis on G4Si kliendisuhted olnud kõigil aastatel kõige paremad. Varemgi kõrgel tasemel kliendisuhteid on õnnestunud veelgi tugevdada.

Hinnangute tõus toetus sellele, et varasemast veel kõrgemalt hinnati G4Si teenuse eeliseid muude rahaveo ja -töötluse võimaluste ees.

Oma osa kliendisuhete tugevnemisel on ka kliendikogemuses: kasvas sularahaveo klientide rahulolu oma kliendihalduritega ja vähem oli kokkupuuteid erinevate probleemidega. Samas negatiivse trendina ei saanud need vähesed probleemid, mis esile kerkisid, nii hästi lahendatud kui varem ja tulemusena langesid hinnangud probleemikäsitlusele. Sularahaveo teenuse puhul hinnatakse, et see on mugav ja säästab tööaega.

Teenuse kiire, täpne ja paindlik teostamine tagab kõrge rahulolu. Kliendisuhteid tugevdab meeldiv suhtlus inkassaatoritega ja hea koostöösuhe kliendihalduritega.

Edasisi võimalusi kliendisuhete tugevdamiseks pakub ennekõike klientide nõustamine turvariskide maandamisel ja initsiatiivi näitamine uute võimaluste tutvustamisel.

See ei ole üksnes kliendile kasulik, vaid võib väljenduda ka lisamüügis ja seega ettevõtte ärikasus. Infokaitseteenusest on kuulnud näiteks 39% sularahaveo klientidest ja väärisesemete hoiustamise võimalusest 27%. „Ükskord suvel inkassaator jättis õigel ajal tulemata, kuid sularahakeskusest reageeriti kiiresti ja saadeti asendaja.“ „Edukas ja kliendisõbralik ettevõte.“

Suhted eraklientidega

Eraklientide segmendis toetus kliendisuhete tugevnemine lisaks tajutud konkurentsipositsiooni paranemisele ka rahulolu kasvule G4S teenuste ja teenindusega. G4Si kõige olulisemateks eelisteks peetakse usaldusväärsust ja asjatundlikkust, kuid tähtis on ka teenuse kättesaadavus.

Positiivse mõjuga on olnud probleemide ennetamine ja nende arvu vähendamine.

Teeninduses on asjaajamist oluliselt lihtsustanud e-teenindus, mida erakliendid kasutavad kõige aktiivsemalt. Kliendihaldureid tunnustati kliendikeskse hoiaku ja suurema initsiatiivikuse eest kui varasematel aastatel.

G4Sist on üldiselt saadud rohkem soovitusi ohtude ennetamiseks ja see toimib kliendisuhteid tugevdavalt.

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

KLIENDID Villu Õun, valvedivisjoni direktor:

„Uuring näitab meile kätte, et alustatud regulaarsete turvaauditite läbiviimine ja esitamine on liikunud õiges suunas.

Samas tahab see veel tublit pingutust, et kõik kliendid ja objektid meie asjatundlikku pilku tunda saaks. „Mina olen G4S“ egiidi all toimiv laiapõhjaline koolitusprogramm ja situatsioonitreeningute läbiviimine peavad samuti jätkuma. Head meelt teeb seegi, et kliendid on positiivselt võtnud vastu meie e-patrulli lahenduse. Ees on ootamas ka järgmised tehnilised arendused, mis muudavad teenuse tõhusamaks ja omavahelise suhtluse paremaks.

Priit Orasson, turvatehnika­ divisjoni direktor:

„Uuring toob esile nii tugevusi kui ka nõrku kohti meie tegevuses.

Tugevuste poolelt on heameel jätkuvalt näha, et oleme turuliidrina klientide silmis endiselt uuenduslikud oma uute lahenduste ja teenustega. Kuna paljuski on innovaatilised lahendused seotud turvatehnikaga, siis on see tunnustus ka turvatehnikadivisjoni tööle. Oleme oma klientidele näidanud, et elektrooniliste patrullide juhtimisega on muutunud häireteenindus oluliselt sujuvamaks ja arusaadavamaks. Sama ootavad kliendid nüüd ka hoolduse osas. Põhilised meie pingutused ongi seotud sellega, et tegevusi paberilt rohkem ära saada ning muutuda tänu elektroonilistele vahenditele ülevaatlikumaks ja läbipaistvamaks.

Peeter Torim, sularahadivisjoni direktor:

„Saime kinnitust, et meie tegevused on sularahadivisjoni klientide üldist rahulolu parandanud, seega oleme õigel teel. Uuringust saab järeldada, et e-lahenduste ja muude kaasaegsete tööriistade rakendamine, mis parandavad ja kiirendavad klientide teenindamist, peavad olema järgmiste aastate prioriteetide hulga ka sularahadivisjonis.“

Teenustepaketi osas olid arengud kahetised: kõrgemaid hindeid anti videovalve lahendustele, autovalvele, kodukindlustusele ja võimalusele siduda valveteenusega erinevaid lisateenuseid, kuid samal ajal vähenes nende teenuste tuntus. Meie tugevused, mida erakliendid hindavad kõrgelt, on teeninduse sõbralikkus ja abivalmidus, seda nii telefoniteeninduse, patrullide kui ka tehnikute puhul. Oluline on ka tehnikute asjatundlikkus ja korrektsus. Sujuvat asjaajamist toetab mugav e-teenindus ja e-patrulli kasutuselevõtt. Kõrgelt hinnatakse ka G4Si pakutava valvetehnika kaasaegsust ja hooldusteenuste valikut. Arenguprioriteetidest tuleks esile tõsta probleemikäsitluse kvaliteeti ja G4Si vastutuse selgust. Selgelt kõige madalamaid hindeid sai probleemikäsitlus nii pakutud lahenduste kui teeninduse osas.

G4S vastutuse selguse parandamiseks loodud Koduvalve turvagarantiil on positiivne efekt vastutuse võtmise hinnangutele, kuid pooled erakliendid ei ole turvagarantiist kuulnudki. Turvagarantii parem kommunikatsioon peaks aitama veenda ka ülejäänud kliente selles, et G4S võtab vastutuse, juhul kui midagi juhtub. Kliendisuhete edasise tugevdamise osas meeldiks eraklientidele, kui neil oleks veel vähem tehniliste probleemidega seotud häireid ja juhul, kui neid ette tuleb, siis leitaks ka põhjused ning lahendused. Lisaks looks lisaväärtust halduri poolne initsiatiiv uute võimaluste tutvustamisel, sealhulgas G4S Kodukindlustuse ja autovalve pakkumisel. Lisaväärtust loob ka turvalisust puudutavate nõuannete jagamine, nagu on näidanud ka viimaste aastate trendid. „Hetkel ei oska ettepanekuid teha, kõik on nii, nagu ühes korralikus turvafirmas peakski olema. Ainsa asjana võiks välja tuua, et hinnad on veidi kallid, kuid saab hakkama. Olen nõus veidi rohkem maksma, et turvateenusel oleks parem kvaliteet.“ „Meeldivat koostööd! Olen rahulik, kui mu kodu valvab G4S.“ Rahulolu-uuringus andis meile tagasisidet 2245 klienti. Uuringu valmimine pole aga mitte protsessi lõpp vaid hoopis selle algus.

Tulemuste põhjal saame vaadata, kuidas meie varasem „treeningplaan“ on töötanud ja kas oleme püstitatud eesmärkide suunas soovitud tempoga liikunud. Selle põhjal saame panna paika uue plaani, et mitte jääda loorberitele puhkama ega võtta häid kliendisuhteid iseenesestmõistetavatena.

Töö kiidab tegijat Tekst: ESME KASSAK

Jagame suurima hea­meelega tagasisidet klientidelt meie hea töö ja teeninduse kohta. Järgnevad kiidu- ja tänusõnad näitavad selgelt, et heast teenindusest teeb suurepärase hooliv, asjatundlik ja kannatlik suhtumine.

Ühele veebruari alguses juhtimiskeskusse tulnud kõne järel saabus G4Si kodulehe kaudu kiitus hea teeninduse kohta.

Kõne, mis pälvis head sõnad, võttis vastu häirejuhtimise spetsialist Liilia Kairo.

“Tere! Helistasin täna kell 23 teie klienditeenindusse, vastas keegi naisterahvas, kes selgitas põhjalikult. Teenusest jäi väga hea mulje. Igatahes kiidan teenust, tõesti positiivne kogemus, tänan,” kirjutas meile Riina. Liilia selgitas kliendile põhjalikult häiresüsteemi toimimise põhimõtteid ning aitas taastada aktiivset tuleandurit.

Veebruaris käis tehnik Juri Antonov tegemas kliendi juures Harjumaal valvesignalisatsiooni hooldust. Ehkki tegemist oli tavapärase hooldusega, avaldas kliendile muljet tehniku sõbralik olek ja ta saatis meile oma tänu ka kodulehe vahendusel. „Täna käis tehnik valvesignalisatsioonisüsteemi hooldust tegemas. Tegemist oli äärmiselt meeldiva inimesega: väga professionaalne, asjatundlik, viisakas ja tähelepanelik (laps, kes muidu pelgab võõraid, lausus pärast tehniku lahkumist, et see oli hea onu),” kirjutas meile Ingrid.

23. veebruaril tuli juhtimiskeskusesse häire Harjumaalt Sakust. Kliendiga võttis ühendust häirejuhtimise spetsialist Andres Mägi. Alguses oli klient pisut trotslik, kuid siis meenus talle, et võis lapse koju magama jätta. Ta lubas uurida ja tagasi helistada. Saime sellise kõne: „Tõepoolest ma olin jätnud tütre magama ja automaatselt kodu valvesse pannud. Kõik on korras. Aga aitäh, et te olemas olete!“ – „Selge, siis ekipaaži ei saada. Ilusat lähenevat aastapäeva!“

15

E-TEENINDAJA

HELEN KELDER: „kliendi lojaalsus sõltub tema mure lahendamisest“

Kuigi iga G4Si töötaja on teenindaja, pöördub klient oma murega esmajärjekorras klienditeenindusse. Üks paljudest tublidest teenindajatest kliki või telefonikõne kaugusel on arvutiekraani taga peituv erakliendihaldur Helen Kelder, kes on ühtlasi kliendihaldurite tiimijuht ning e-teeninduse tugiisik.

TEKST: Maarika Haavistu I Fotod: Esme Kassak, erakogu

Helen Kelder

Ilusalongist turvafirmasse

Lapsepõlves keemiku või ajalooõpetaja ametist unistanud Helen sattus Falcki (G4S Eesti eelkäija) 2008. aastal täiesti juhuslikult. Olles ilusalongi administraator, sai ta toona tegutsenud G4S Noorteklubi juhilt teada, et Tartu kontorisse otsitakse sekretäri. Huvi pärast läks ta töövestlusele ja pärast 5-minutilist vestlust oodatigi teda järgmine päev uue töölaua taha. „Pool aastat hiljem mind koondati ja veel pool aastat hiljem värvati klienditoe spetsialistiks,“ kirjeldab Helen oma töökäiku. Mõne aja pärast jäi ta lapsehoolduspuhkusele ja naastes tuli hoopis Tallinnasse tööle. „Mulle tundub, et Tallinnas liiguvad asjad kiiremini,“ võrdleb Helen nüüd.

Kliendihaldurite tiimijuhina kuuluvad Heleni tööülesannete hulka pöördumiste jagamine ja osakonna aruandlus, e-teeninduse tugiisikuna on ta abiks nii töötajatele kui klientidele keskkonda puudutavates küsimustes. „Tutvustame kliendile e-teeninduse võimalusi ja julgustame neid seal toiminguid tegema,“ sõnab Helen. „Klientide veebis tegutsemise tahe sõltub generatsioonist. Kui Y-põlvkond ei võta naljalt telefoni kätte, tehes kõik tegevused veebis, siis beebibuumi põlvkond ei tunne end e-keskkondades koduselt“, iseloomustab ta erinevusi kasutusharjumustes. Suurim lähituleviku väljakutse saab ettevõtete jaoks olema aga digimaailmas sündinud Z-põlvkond.

Klientide veebis tegutsemise tahe sõltub generatsioonist. Kui Y-põlvkond ei võta naljalt telefoni kätte, tehes kõik tegevused veebis, siis beebibuumi põlvkond ei tunne end e-keskkondades koduselt.

E-teeninduse eripärad

Maine kujundamine võtab aega 20 aastat, selle rikkumine 5 minutit, on öelnud Warren Buffet. Klienditeeninduse tippklass on 25 aastat Eesti turvaturul tegutsenud G4Si kõige mõjusam konkurentsieelis ja selle nimel teeme pidevalt tööd. Erilist lähenemist vajab klienditeenindus e-keskkondades, kus ei klient ega teenindaja pole nii selgelt hoomatavad, küll aga on lahendatavad mured vägagi päris. Üks kõige ekstreemsem kõne, mille Helen on kunagi vastu pidanud võtma, oli pommiähvardus helistajalt, kellele mingil põhjusel oli silma jäänud just number 1911. Juhtum lahenes õnneks hästi, ent viis

16

toona osakonna kohe mõttele teha koolitus, mis valmistaks paremini ette taolisteks kriitilisteks juhtumiteks. Viimatine koolitus, millest Helen osa võttis, puudutas veebipõhiste kasutajaliideste ülesehituse põhimõtteid. Kuna läbi veebi inimest ei näe (kui just pole vastavat videolahendust), siis osa e-teeninduse heast teenindusest moodustabki mugav ja inimest hästi juhatav kasutajaliides. Alles seejärel tuleb mängu suhtlemine, mis peab suutma samamoodi sõbralikku tooni edastada, nagu see toimib läbi telefoni või koguni silmast silma.

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

E-TEENINDAJA G4S klienditeeninduse ABC • Kliendikeskne ja avatud suhtlus • Personaalne lähenemine igale kliendile • Heatahtlik, viisakas ja abivalmis: meil on hea meel kliente aidata • Kliendi vajaduste ja väärtuste selgitamine ning kujundamine • Kliendile lahenduste pakkumine • Pöördumiste kiire ja efektiivne lahendamine • Kliendi väärtustamine • Pikaajalise koostöö hoidmine

Erakliendihaldurid Kristi Janson, Helen Kelder ja Lona Leitaru.

Spordipisik lapsepõlvest

Helen pojaga sportimas.

Teadlast ega õpetajat Helenist küll ei saanud, kuid asjadesse süvitsi minemine ja juhendamisoskus kuluvad marjaks ka tiimijuhina ning paljude jaoks ikka veel harjumist vajavat e-teenindust tutvustades.

Seevastu spordipisikut on Helen endas kogu aeg kaasas kandnud.

Sport on tema lahutamatu kaaslane – ta käib jooksmas ja tennist mängimas.

Vabal ajal laeb Helen patareisid 5-aastase poja Sandri ja kuldse retriiveri Chiefi seltsis. Lapsega koos käib Helen jooksmas, rattaga sõitmas ja ujumas. Kui Helen soovib tõsisemalt sportida, siis abistavad nii elukaaslane kui ka Heleni õed lapsehoidmisel. „Minu spordipisik sai alguse lapsepõlvest. Kasvasin perekonnas, kus olümpia ajaks võeti puhkus, telekast tuli ainult sport,“ muigab ta. Samuti selgub, et kooli ajal käis Helen kergejõustikutrennis, aladeks 400 m jooks ja kõrgushüpe. „Põhikoolis ajal mängisin veel korvpalli ning leidsin aega laulmisele ja näiteringis osalemisele.“

Kliendil on mure

„Klient ei helista, kui kõik on hästi, helistab ikka murega ja mina olen tema jaoks nõustaja. See on küll vaimselt keeruline, kuid tekitab hea tunde, et saan aidata ja lahendan mure,“ kirjeldab Helen oma tööd. Ta lisab, et talle läheb väga korda, kui klient saab positiivse kogemuse. „Kui mure saab lahendatud, on klient alati lojaalsem.“ Kliendihalduri töö on Helenit muutnud tugevamaks. „Kuigi olen tugev inimene, kes naljalt nutma ei hakka, on kliendihalduri töö teinud mind veelgi enesekindlamaks ning andnud mulle oskuse vaadata suuremat pilti,“ selgitab ta. Heleni arvates oskab hea teenindaja kuulata, argumenteerida, on kompetentne ja vahetu suhtleja ning julgeb soovitada isiklikule kogemusele tuginedes. Kasuks tuleb häiresüsteemide tööpõhimõte mõistmine. „Kõige raskem on kliendile öelda „ei“, kuid kaitsen lisaks kliendile ka ettevõtte huve – alati ei ole lihtne leida kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi,“ arutleb ta. Kuigi erakliendid ei ole personaalhalduses, on Helenil tekkinud mõnikümmend klienti, kes tahavad vaid temaga asju ajada.

Millega arvestada e-teeninduses?

1. Kasutusmugavus. Suhtlusel e-teeninduses (nt ankeedid, kalkulaatorid) eeldab klient, et osa valikutest ja küsimustest on juba eeltäidetud. E-teeninduses saab klient oma küsimustele üldjuhul vastuse ise otsides.

2. Kiirus. Vastused küsimustele peavad olema kiired, personaalsed, lihtsad ning arusaadavad. Muudatused peavad olema kohesed.

3. Lihtsus ja täpsus. E-teeninduses peab olema kliendi jaoks vajalik ja täpne informatsioon. Lisaks ka personaalsus ja kindlasti lihtsus. Turvavaldkonnas ka turvalisuse tunde tekitamine.

17

JULGED HOOLIDA

EVE SOOLEPP– KES TEEB SEE JÕUAB! Möödunud aasta detsembrist G4Sis personalispetsialistina tööle asunud Eve Soolepp on väikese ajaga jäänud silma meie heategevuslikel ettevõtmistel. Kui oli vaja piparkooke pakkida, oli Eve platsis, kui toimus doonoripäev, ei pidanud Evegi paljuks verd loovutada. Taolised tegevused on tema jaoks justkui sisse koordineeritud. Kus vähegi abi vaja, seal võib Evega julgelt arvestada. Evest kirjutab lähemalt Eerika Õun.

TEKST: Eerika Õun I Fotod: Erakogu, Esme Kassak

18

G4S EESTI AJAKIRI MÄRTS | NR 2 (130)

JULGED HOOLIDA

Evele meeldib väga käsitööd teha, prosside meisterdamisest martsipani voolimiseni.

S

elgub, et tegelikult andis Eve tänavu jaanuaris doonoriverd juba seitsmes kord ja lubab oma panuse anda ka järgmisel võimalusel (uus võimalus G4Sis avaneb, muide, juba 17. juunil!). Piparkookide pakkimisele jõulude ajal Vähiravifondi „Kingitud elu“ toetuseks tõttas Eve niisamuti appi, ehkki tunnistab, et kõhkles natuke ka, kuna oli siis ettevõttes päris uus ega tundnud veel eriti kedagi. Oma abistava käe ulatas sel hetkel hea kolleeg Maarja Kikkas, kes pakkus koos minekut.

Töö inimestega

Eve on omal ajal õppinud ülikoolis sotsiaaltööd ning saanud tänu neile õpingutele kaasa tugeva psühholoogiaalase tausta, mis on personalitöös väga vajalik. Inimestega töö Evele meeldib, see on vahetu ja siiras. Just sellest ta lähtubki nii põhitööd tehes kui ka vabatahtlikult tegutsedes.

Eve on töökas ja tahtejõuline inimene, kes on alati valmis midagi uut õppima ja teada saama. Praegune töö seda ka pakub. „Väga põnev on olla uues valdkonnas ja iga päevaga viia ennast kurssi uute teemadega,“ ütleb ta.

Personalitööga on Eve varasemalt pikalt tegelenud, kuid seni teises valdkonnas. G4Sis on tema vastutusala varasemaga võrreldes kitsam ning seegi on omamoodi väljakutse ja võimalus. „Varem tegin kõike, mis personali vähegi puudutas – värbasin, vormistasin, pidasin arvestust ja tegelesin ka ürituste korraldamistega. Hetkel sobib mulle väga hästi kindlale lõigule pühendumine, nii jääb enda ja hobide jaoks rohkem energiat.“ Personaliarvestuse osakonna juht Aune Martmaa toob esile Eve järjekindlust ja uuele vastuvõtlikkust. „Ta on meil üks esimestest, kes eelistab võimalusel digiallkirjastamist, ning tõmbab nii ka teisi kaasa,“ toob ta Evet eeskujuks.

Kunstist ümbritsetud

Oma olemuselt ja ka stiililt on Eve aga loomeinimene ning seda aimub juba teda vaadates. Eve ise tunnistab ka, et on pigem kunstilise meele ja millegi loomise vajadusega.

Talle meeldib nii kunstilisest kultuurist osa saada kui ka ise selle sees olla. „Mulle meeldib väga teater, ooperist kuni balletini välja.

Ka kino on mõnusaks traditsiooniks saanud – vaatame „oma kinoklubiga“ ära kõik eesti filmid, mis linastuvad. See on meie toetus Eesti filmiloojatele.“ Samas ei armasta Eve suuri rahvakogunemisi kontsertidel või massetendustel. „Pigem ma nautlen mittetraditsioonilistes paikades tehtavat – vanad mõisad, lossivaremed, heinaküünid, külaseltsid, meistrikojad.

Väiksed olemised on hubasemad, seal tekib külaliste ja esinejate vahel mõnus vahetu kontakt. Viimatine selline hingepaitav elamus oli Siiri Sisaski lauluõhtu Raplas Taevanimaani Meistri­kojas. Ja kohe-kohe on ees ootamas ühe salapärase poetessi luuleõhtu,“ jutustab Eve õhinal.

Kunstipisiku on Eve saanud emalt, kuid paljud tegemised ja hobi korras nokitsemised on külge jäänud ajast, mil ta elas linnast väljas Kernu vallas. Evele meeldib näiteks keraamika, kuigi ta ütleb naljaga pooleks, et aitab juba küll neist savipotikestest. Siiski on ta alati nõus neid veel valmistama, sest kogu­ konnaga kokkusaamine ja üheskoos meister­ damine on seda väärt. „Kõik see nokitsemine ja millegi loomine mõjub vaimu kirgastavalt ning heast seltskonnast ei ütle ma ka ära.“ Eve on kätt proovinud ka klaasikunstis ja ehete valmistamises, õppinud selgeks vaibakudumise ning viinud ise külakeskuses läbi perepäevi töötubadega. Vahepeal oli tema lemmikuks puulusikate ja pannilabidate meisterdamine. „ Eks need tegemised käivad hooti, sest vahel tüdined üht asja järjest tehes

ka ära või tekib loomekriis – vaim kaob ära.“ Maal elades meeldis Evele ka näpud mullas toimetada – see on nüüd asendunud potipõllundusega linnakorteri rõdul. Eve avaldab, et üks tema salakirgi on kokkamine, aga ainult juhul, kui on aega ja ei pea kohustusest süüa tegema! „Siis ma katsetan erinevaid kööke väga hea meelega.“ Oma sünnipäeval pakkus Eve, muide, ise valmistatud karulaugupestot oma küpsetatud leivaga.

Abistamine annab jõudu

Lisaks hobidele pühendumisele meeldib Evele kaasa lüüa vabatahtlikes projektides ja teeks seda rohkemgi, kui oleks vaid aega pere ning kõige muu kõrvalt. Ammusest ajast on Eve SOS Lasteküla ja Haiba lastekodu suur sõber ning toetaja. „Haiba lastekoduga viis mind kunagi kokku ülikooli aegu kursusetöö ja hiljem lastekodu heakorratalgud. Käisime seal koos lapsega abis, küll rehitsemas, oksi lõikamas kui ka lastega mängimas.“ Nii jälgib ja toetab Eve neid lapsi ning nende tegevusi jõudumööda siiani.

Veel võtab Eve vastavalt võimalusele osa Eesti Looduse Fondi talgupäevadest. „Talgutamine on tore – saab ühendada puhkuse ja vabatahtliku töö ehk töö ja vile koos,“ selgitab ta. Märtsi teise nädalavahetusse on ta plaaninud kaasalöömise ka Toidupanga vabatahtlikuna, et ühena teiste seas abistada kauplustes toidukaupa koguda ja komplekteerida. Toidukogumisepäevade kohta leiab infot Toidupanga kodulehelt või ka Facebooki lehelt. Eve kutsub ka teisi üles osalema ja kogemust saama! „See on hea võimalus ka näiteks sõpradega kasulikult aega veeta.“ Kui küsin, kuidas ta seda kõike jõuab, vastab Eve, et see ju ongi see, mis jõudu ja energiat igaks päevaks annab. „Aitamine ja kas või tibatilluke heategu annab ikka jõudu!“

19

varia Nagu kaks tilka vett!

NUPUTA!

Inglise popartist

Adele vastu võtmas

Grammyt

Aasta parimate turvatöötajate üllatusesineja

Kristiina Eelmaa

1

Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelapanelikult käesolevat Sensorit lugesid? Saada vastus koos selgitusega, kuidas see on G4S Eestiga seotud, aadressile kysimused@ee.g4s.com ja osaled nii G4S logoga kingituse loosimises. Vastuseid ootame kuni 4. aprillini.

Eelmise ristsõna vastus oli “Turvalisem Eesti“.

G4Si logoga saunalina saab seekord Alina Jakimova.

Palju õnne!

1. G4Si üks väärtustest 2

2. G4S Eesti iseteenindus

3

3. Kaanestaar

4

4. Turvajuht, kes teab kõike G4S Logini kohta

5

5. … turvateenindajat!

6

6. Koht, kus toimuvad G4S Eesti 2016. aasta suvepäevad

7

7. … viib sihile!

8

8. Lahendus, mis viib kogu suhtluse objektidel elektroonseks

9

9. Sügisene spordisündmus, kus G4S ohutust tagada aitab 10

11

10 Jaanuaris taastatud hooliv traditsioon, mis saab juunis jätku 11. G4S Eesti missioon

MÄRKA TURVATEENINDAJAT! Märka turvateenindajat ja anna meile tagasisidet saadud teeninduse kohta www.g4s.ee/turvateenindaja. Kõigi nende vahel, kes jagavad oma kogemusi enne 31. märtsi, jagame tänutäheks välja G4Si logoga meeneid.