AS G4S Eesti ajakiri SENSOR juuni/juuli 2015

sensor G4S EESTI INFOLEHT

Juuni / juuli 2015 | NR 4 (124)

HENRY SEEMEL elust ja rannavalvest TURVALISELT RANNAS! Head saab teha aastaringselt

G4S SUVEPĂ„EVAD ootavad augustis grillima!

rannavalve

fotod: Esme Kassak, Kristi Kamenik

1. Pirita rand 2. Pelgurand / Stroomi rand 3. Kakumäe rand 4. Harku järv 5. Pikakari rand 6. Paralepa rand, Vasikaholmi rand 7. Pärnu rand

1 ● 5 3 ● ● 2 ● 4 ●

6 ● 15 ●

8 9● ● 10 ●

7 ● 11 ● 13 ●

8. Emajõe vabaujula 9. Emajõe linnaujula 10. Anne kanal 11. Verevi järv 12. Kubija järv 13. Pühajärve rand

16 ●

14 ● 12 ●

14. Tamula järv 15. Türi tehisjärv 16. Põlva järv

turvalisem suvi

Rannavalvurid Iir is Embrich ja Anna Silvia Seemel õpet asid surfilaagri lastele päästevõtte id.

G4Si Rannavalve hoiab silma peal rannalistel ja aitab tagada veeohutust üle Eesti kokku 16 rannas. G4Si punavalges vormides rannavalvurid valvavad 1. juunist kuni 31. augustini Tallinnas Stroomi, Harku järve, Pikakari, Kakumäe ja Pirita randu iga päev kell 9–20, Tartus Anne kanali ääres, Emajõe vaba- ja linnaujulas kell 10–21, Võrus Tamula ja Kubija järve ääres 10– 21, Otepääl Pühajärve rannas 10–20, Elvas Verevi järve ääres kell 12–20, Haapsalus Paralepa rannas kell 10–20 ning Vasikaholmi rannas neli korda päevas patrullimas käies. Pärnus hoiab rannavalve rannalistel silma peal 16. juunist kuni 17. augustini kell 10–20 ning 18. kuni 31. augustini kell 10–18. Türi tehisjärvel hoolitsevad rannavalvurid suplejate veeohutuse eest 15. juunist 16. augustini kell 12–18 ning Põlva järve ääres kell 11–19.

Noored rannavalvurid panid end proovile merepääste õppuse l.

2

et pidi paadi õig sitkust e lv a v a b nii Rann ine nõua tõmbam eid võtteid. ig kui ka õ

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

juhtkiri sisukord

O

lles äsja magistrikraadi kaitsnud ja seejärel kohe sattunud asendama kommunikatsioonijuhti, võin kindlalt öelda, et teooria on vajalik ja avardab mõtlemist, kuid õige aimduse mistahes ametist annab ikkagi praktika. Sellepärast on koolitustegi puhul oluline nii selle teoreetiline kui ka praktiline osa (lk 10), rääkimata huvist valdkonna vastu.

Hea võimalus kellegi teise tööga tutvust teha on töövarjuna, mida G4Sis on viidud läbi nii juhte varjutades kui ka juhtide poolt. Sel kevadel said juhtide tööd jälgida meie tuleviku juhi programmi kuuluvad töötajad. Veelgi parema pildi saab ette praktikal käies. Loodan, et need noored, kes sel kevadel ja suvel on käinud ametit õppimas ja abiks G4Si turundus-, kommunikatsiooni- ja personaliosakonnas, omavad nüüd veidi selgemat pilti, mida tulevikult oodata (lk 13).

Meie omalt poolt rõõmustame innukate abiliste ja värskete ideede üle.

Kuid suvi ei ole ju ainult töö, ehkki mõned peavad suvel ka ametis olema. Näiteks tublid rannavalvurid, kes alustasid hooaega 1. juunil, ilma ühtki puhkepäeva kogu tiimi peale võtmata. Lisaks käivad neil juuni lõpus-juuli alguses abiks agarad töömalevlased (lk 4). Üksnes rannavalvuritest siiski ei piisa ohutuks rannas käiguks, vaid ka ise peab olema mõistlik, nagu armastab öelda G4Si rannavalve juht Henry Seemel (lk 6).

Kellel kipub siiski puhkuseaega nappima, ootame vähemalt osa võtma G4Si grillihõngulistest suvepäevadest, kuhu saab end kirja panna kuni 31. juulini. Türi Pritsumehed jagavad maailmaklassi näpunäiteid grillisõpradele ning Traffic loob pidutuju, mõistagi ei puudu programmist ka erinevad sportlikud tegevused (lk 19).

2 RANNAHOOAEG 4 UUDISED 6 HENRY SEEMEL: elust ja rannavalvest, elust rannavalves 10 KOOLITUS. Koolitused on muutunud praktilisemaks 12 RAHUOLU-UURING. Mida arvatakse?

13 PRAKTIKA. Praktikakogemusest G4Sis räägivad Kersti Kukk, Liis Raudsep ja Maria Šnaper 14 KANGE MEES. Kalev Kaup päästab elusid ja tõttab appi, kus aga vaja 16 HEATEGEVUS. Ideid ja näpunäiteid heategevuseks 17 HEA TÖÖ. Töö kiidab tegijat 18 KOOLI? KOOLI! Kas õppimist ja töötamist saab ühendada?

19 SUVEPÄEVAD. Tee tutvust suvepäevade ametliku programmiga!

20 RISTSÕNA

sensor SENSOR

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Väljaandja:

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

foto: Kristi Kamenik

esme kassak

Toimetus:

Esme Kassak Maarika Haavistu Kristiina Luts Maria Šnaper Eerika Õun Reiko Tääker Villu Õun Irene Metsis

Kujundus: Menu

Trükk: Reusner Tiraaž: 1400

3

uudised G4Si rannavalvurid aitasid ära hoida põlengut Paljassaares 10. juunil kella kahe paiku märkasid G4Si Pikakari ranna valvurid tõusmas ranna teises otsas suitsu. Üks rannavalvuritest läks lähemalt vaatama ning leides eest põlengu, kutsus appi kolleegi, kellel palus kaasa võtta ka tulekustuti. Alustades ise kustutustöödega, helistati samal ajal välja Päästeamet, rääkis Pikakari ranna vanem Mihhail Kalašnikov. Et põlengu ala asus tuletõrjeautode jaoks kehvasti ligipääsetavas kohas, oli rannavalvurite kiirest tegutsemisest palju kasu suurema kahju ära hoidmisel ning tule levimisel Paljassaare looduskaitsealale.

Päästekeskuse andmetel põles metsa all praht, vanad autorehvid ja kulu.

Kopli ja Lilleküla päästjad ning Hüüru vabatahtlikud päästjad kustutasid tulekahju kella 16.50ks.

Pirita rannas käis põder ujumas 14. juuni vihmane ennelõuna meelitas Pirita randa põdra. Kui Pirita ranna vanem Rauno Neuhaus pistis sel vihmasel hommikupoolikul nina jälle vihma kätte, et patrulliringi teha, tuli tal umbes viie meetri pealt tõtt vaadata randa eksinud põdraga.

“Põder oli üsna ehmunud olekuga ja pistis punuma muuli poole ja üle selle edasi jõkke,” jutustas ta. Kuna samal ajal olid jõel kaks surfiklubi paati, siis need püüdsid tema sõnul omal algatusel põtra avaveest tagasi liivale suunata, rannavalve hoiatas samal ajal rannas inimesi, keda vihmaste ilmaolude tõttu oli õnneks vähe. Põder tuli veest välja, liikus veidi rannas ja siis läks tagasi metsa poole.

4

Alarmtec hooldab radiatsiooniväravaid G4Si tütarettevõte AS Alarmtec tarnis ja seadistas Maksu- ja Tolliameti tellimusel Narva piiripunkti rekonstrueerimise raames paigaldatava täiendava radiatsioonikiirgust tuvastava portaali. Ameerika Ühendriikides toodetud Rapiscani radiatsioonimonitor püüab radioaktiivseid anomaaliaid. Kokku on Alarmteci hooldusportfellis ligikaudu 40 kiirgusmonitori. c

Foto: Alarmte Tähelepanematu piiriületaja jaoks paistavad radiatsiooniohtu tuvastavad seadmed kui ühed kohmakad triibuliseks võõbatud postid. Sisu on neil postidel aga arukas, analüüsivõimeline ning arendusi võimaldav. Sõidutee tee servades üksteisest ligi 5 meetri kaugusel asuvad radioaktiivse kiirguse detektorid toimivad läbisõiduväravatena, mõõtes nii gamma- kui ka neutronkiirgust. Jalakäijate kontrollseadmed asuvad väiksema vahega, nii et inimene mahub sealt läbi ka näiteks rvas.

Kasutajate koolitus Na lapsevankri või ratastooliga. „Kiirgusmonitorid on passiivsed seadmed ega kiirga ise mitte mingisugust kiirgust, mis võiks möödujaile kuidagi mõjuda või ohtmakiirgust laia energiataseme piirkonnas. Lisaks lik olla,“ kinnitab Alarmteci tehnikadirektor on ametnikel kasutada spektromeetrid kiirguse Marti Ranne. täpsemaks analüüsimiseks.

Rapiscani kiirgusmonitorid võimaldavad teRadiatsiooniportaalid tuvastavad üle Eesma sõnul leida nii peidetud kui ka varjestatud ti piiri veetavaid radioaktiivseid materjale ning radioaktiivset ainet, kuna ka läbi varje toimub aitavad takistada nende illegaalset vedu. Sarvähene kiirguse levik. Radiatsiooniväravad talnaseid seadmeid on USA aidanud tarnida ka letavad lisaks ohu tuvastamisele infot püütud teistesse riikidesse eesmärgiga tõhustada kooskiirgustest ja selle parameetritest. Kontrollerite tööd tuuma- ja radioaktiivsete ainete salakautalletatud logiandmeid analüüsitakse regulaarbaveo ennetamise osas. Konkreetse projekti selt ning vajadusel muudetakse algoritmi. algus lähtub Maksu- ja Tolliameti (MTA) koos„Radiatsiooniväravad püüavad kinni ka kõige tööst USA energiaministeeriumiga (Departväiksemad radioaktiivse tausta anomaaliad, olgu ment of Energy, DOE). Alarmteci jaoks algas selleks kiiritusravi saanud piiriületaja või graniit„Second Line of Defense“ projektis osalemine killustikuga veokoorem. Süsteem üksi ei suuda 2008. aastal, kui Eesti piiripunktidesse hakati siiski selekteerida välja valehäireid. Selleks on paigaldama uusi radiatsiooniseadmeid. Lõviosa vaja inimest, kes oskab arvestada täiendava inmahukast paigaldusprojektist on nüüdseks lõpfoga ja langetab otsuse, kas on tõesti tegemist penud, kuid seadmete hooldus, nende täiendav reaalse ohuallikaga,“ selgitas Marti Ranne. Porseadistamine ning ka lisaseadmete tarnimine taali monitorid on seadistatud tuvastama gamon jätkuvalt Alarmteci vastutada.

Noored töömalevlased abistavad tänavu rannas ja Toidupangas

G4S pakub juba kolmeteistkümnendat suve koolinoortele võimalust teenida taskuraha. Töökad noored vanuses 13 kuni 15 aastat abistavad tänavu traditsiooniliselt rannavalvureid ning käivad teist aastat abiks ka Eesti Toidupangas. G4Si „Julged hoolida?“ töömaleva esimene vahetus kestab 8. kuni 28. juunini, teine vahetus 29. juunist kuni 19. juulini. Kahe vahetuse peale kokku saavad töökalt suve veeta ligikaudu 40 noort. Töömalevlaste vahetused kestavad neli tundi. G4Si töömalevlased tunneb ära punaste malevasärkide järgi.

Foto: Esme Kassak

Esimese vahetuse töömalevlased juuni alguses Eesti Toidupangas toidukaste komplekteerimas.

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

uudised Töörõivad uuenevad Juba 2013. aasta rahulolu-uuringust ja eelmise aasta täiendkoolitustelt saime väga palju tagasisidet töörõivaste kohta, mis vajavad uuendamist.

Töörõivaste kvaliteet ja nõuetele vastavus on väga tähtis ja seepärast oleme asunud vormiriietega aktiivselt tegelema. Selleks, et teada saada, millised on töötajate mured vormiriietega ning milliseid muudatusi on vaja teha, on töögruppi lisaks juhtidele kaasatud töötajate esindajad, kes aitavad uute lõigete kohendamisele, materjalide valikule ja funktsionaalsuse väljatöötamisele kaasa. Pärast seda saavad

mõned töötajad reaalselt mõnda aega kanda uuendatud vormi ja anda tagasisidet.

"See, kuidas töötaja end tunneb igapäevaselt oma tööd tehes, on väga oluline. Ühelt poolt on tegemist elementaarse rahuloluga, teisalt mõjutab see otseselt meie kui teenindusettevõtte mainet. Kui meie töötajatel on vormiriided, mis on neile sobivad, on heast materjalist ja näevad head välja, siis seda märkavad ka kliendid," märkis personalidirektor Irene Metsis. Soovime muuta vormiriided töötajasõbralikumaks ning samuti töö eripäradele paremini vastavaks.

Foto: Irene Metsis

Varajane raamatukogu külastaja üritas põgeneda veevooliku abil 6. juuni varahommikul mõned minutid enne kella kuut Tartus raamatukogust tulnud tulehäirele reageerinud G4Si ekipaaž märkas kohale jõudes prügikastiga lõhutud klaasist küljeust, millel oli näha vere jälgi. Hoone tagumist külge kontrollima läinud Andrei märkas, et kolmanda korruse aken on avatud ja keegi üritab päästevoolikuga sealt alla ronida.

Turvatöötajad Andrei Stepanov ja Janek Podberjoznõi pidasid hoonesse tunginud tugevate joobetunnustega meesterahva kinni ja andsid ta üle kohale kutsutud politseile. Samal ajal hoones viibinud koristaja ei lasknud end häire põhjustatud lärmist häirida.

Tupikusse aetud roolijoodik püüdis peita end tagaistmele

Haldusosakonna juhataja Andres Pastarus arutab koosolekul töörõivaste uuendamisega seotud järgmisi samme.

Eestimaa parim naaber sai aastaks G4Si meelerahu teenuse 10. juunil kuulutati välja Eesti Naabrivalve ja G4S Eesti koostöös korraldatud konkursi Hea Naaber 2015 võitja.

Parimaks naabriks osutus Andro Metsis Raplamaalt. Võitjat võib iseloomustada kui inimest, kes on kogukonna ühendaja ja paistab silma erakordse abivalmidusega.

Andro aitab alati neid, kes seda vajavad ning ei jäta appi tulemata ka hilistel õhtutundidel. Androt teavad külas kõik ja teavad, et ta on mees, kellele võib alati loota.

Veel märkisid naabrid, et tema kõrval on kindel tunne ja turvaline elada ning et just selline mees vääriks Parima Naabri tiitlit.

Krimiuudised

Parim Naaber saab auhinnaks G4Si Parima naabri meelerahu paketi, mis sisaldab aasta aega kodu valvet koos vajalike seadmete kasutamisega.

Parima naabri valis välja žürii, kuhu kuulusid Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik, AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun, Siseministeeriumist Raivo Küüt, MTÜ Eesti Naabrivalve juhatuse esimees Tarmo Vaik ja MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari.

29. mai esimestel öötundidel kuulsid turvatöötajad Maidu Kraak ja Aleksandr Višnjakov Võrus kummide vilinal sõitvat autot ja otsustasid talle järgned, jõudes ühte hoovi. Kohale tulnud politsei tuvastas juhil joobe.

Kuna patrullauto sulges tee tagasi tänavale, siis seiskas juht mootori, lukustas uksed ja roomas ise tagaistmele. G4Si patrull andis juhtunust teada politseile, kes tuvastas kohale jõudes juhil joobe.

Autot juhtinud noormees võeti kaasa politseisse.

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad intranetist: net.g4s.ee 5

persoon

Henry Seemel: “Tehnoloogia ei asenda vetelpäästjat nii pea”

Rannavalve juht Henry Seemel on samal ametikohal toimetanud juba 17 aastat ning ikka leidub hooaega alustades midagi, mis tekitab selle töö vastu pea samasugust kirge, nagu alustades. Sel suvel on Henry juba pikemat aega mänginud mõttega lennutada rannas droone ja vaevalt, et see turvalisuse eesmärgil tekkinud mõte ainult mõtteks jääb.

Tekst: Silja Paavle, Õhtuleht Fotod: Kristi Kamenik, Esme Kassak, erakogu

S

uvel rannavalve juht ja läbi aasta töökeskkonnaspetsialist, puutub Henry oma töös kokku pigem tõsisemate teemadega, mis kätkevad ühtekokku inimeste ohutust nii tööpostil kui puhkehetkel. Oskust sedavõrd vastutusrikast valdkonda korraldada on arendanud aastast aastasse igapäevaselt saadav kogemus ning huvi valdkonna vastu. „Pikk tööstaaž tagab selle, et tunned asja peensusteni. Oskad une pealt lahendada olukordi, kus uustulnukal on vaja pikalt pead murda,“ kinnitab Henry. Ta lisab, et just aastatepikkune töö ühes valdkonnas teeb inimesest hea spetsialisti, juhul muidugi, kui ta ise seda olla tahab. Sama on eraelus. „Inimene peaks aastatega minema aina paremaks nagu hea vein: muutud targemaks ja tasakaalukamaks, vaatamise asemel näed asjade sisu.“ Henry alustas oma tänaste teadmiste kogumist, töötades nii Päästeametis kui ka politseis.

“Ilmselt mulle meeldis töö jõustruktuurides,” muheleb ta. Ametniku töö aga ammendas end ühel päeval ja nii sattus ta tööle G4Si eelkäijasse ESSi.

“Esialgu tundus mulle turvatöö täiesti arusaamatu. Kui seni olin valmis operatiivtööks igal ajal ja igas ruumis, siis nüüd tuli end „ümber seadistada“ ning mõista seisva mehe töö iseloomu,” meenutab ta algusaegu. Siis aga loodi 1997. aastal rannavalve ning võimalust selles valdkonnas tegutsema hakata pakuti just Henryle, kelle kasuks rääkis päästeala töötaja taust.

Kui esialgu alustati tööd kuue inimesega ühes rannas, siis nüüd on üle Eesti G4S-i palgal sadakond vetelpäästjat kuueteistkümnes rannas.

Päästepaati ei osta mänguasjapoest

Aja jooksul on muutunud seegi, et kui varasemalt oli rannavalve korraldamise kohustus Päästeametil, siis nüüd on see pandud kohalike omavalitsuste õlule. Paraku on see kaasa toonud hangete korraldamise kõige odavama hinnaga teenuse leidmiseks, kuid rannavalve pole kindlasti valdkond, kus kulude pealt kokku hoida. “Igati loogiline oleks, kui pakkumise võidaks mitte odavaim, vaid kvaliteedilt parim pakkuja. Päästetöötajad ei tohiks osta paati

Suhtlus kõige pisemate rannalistega Head suhtlemisoskust nõuavad rannavalvuritelt olukorrad lastega, kellega juhtub alatasa midagi.

“Küll nad kaovad või siis nende mõistes kaovad nende vanemad rannas ning algab terve protseduur lapse või vanema leidmiseks,” jutustab Henry ning toob äärmuslikest lugudest harimise ja mõtlema panemise eesmärgil näiteks ühe loo, kui rannast avastati üksi seal liiga väike, liiga kaua ja liiga üksi aega veetev laps. “Vetelpäästjate küsimustele vastas laps puiklevalt, kuid pika pinnimise peale ütles, et tuli randa üksinda. Kuna kodu ei olnud kaugel, siis otsustati üheskoos kodutee jalge alla võtta. Koju jõudes ilmnes, et suhtlusportaalis aega sirgeks lööv ema polnud lapse kadumist tähelegi pannud.” Või siis lugu, kus rannast avastati kaks trikoo väel lõdisevat tüdrukut. “Nendega jutule saades selgus, et tüdrukute vanemad on tööl ja nii otsustasid 9-aastased piigad iseseisvalt Õismäelt Stroomi randa minna. Tüdrukute tervise huvides toimetati nad koju. Need on heade lõppudega lood, kuid kahjuks on ka teistsuguse lõpuga lugusid,” nendib ta.

6

mänguasjapoest,” nendib Henry talle omase kaasa mõtlema kutsuva kerge iroonianoodiga.

Veel üheks valupunktiks peab ta koostöö pikkust. „Rannavalvelepinguid sõlmitakse tihti vaid üheks aastaks, nõudes samal ajal tervet meeskonda, täielikku varustust ja põhjalikku väljaõpet, mis on võrreldav erioperatsioonide rühma ettevalmistusega. Samas pakutakse tasuks miinimumini küündivat tunnitasu,“ märgib ta. Pikemaajalised hanked on Henry sõnul seevastu läbimõeldumad, võimaldades vajadusel investeeringuid ning tänu sellele ka kvaliteetsema teenuse pakkumist. „Mõistlik koostöö võiks alata nelja-viie aasta pikkuse lepinguga,“ kostab ta.

Vaatamata mõningatele kitsaskohtadele on Henry kirglik rannavalve korraldaja, kuigi reaalselt saab meie kliimas ses ametis tegutseda vaid pool aastat: kaks kuud ettevalmistamiseks, koolituseks ja personali leidmiseks, kolm kuud töörõõmu ja kuu aega pakkimiseks. “Nagu lühiabielu, mis kordub igal aastal,” leiab ta humoorikalt tabava võrdluse.

Kas Henryl ei ole pähe tulnud mõtet minna randa valvama kuskile, kus seda saaks teha aastaringselt? “Kolmkümmend aastat tagasi ma kindlasti kaaluksin seda. Kuid praegu tahan ma kodumaal väärtust luua,” on mehel vastus varnast võtta.

Koolitaja mitte ainult sõnades

Üks selline regulaarne tegevus, tänu millele saab Eesti igal aastal juurde ligikaudu 30–40 vetelpääste oskusega inimest, on rannavalve koolitus. Huvi selles valdkonnas tegutsemise vastu peegeldab tema sõnul ilmekalt majandusolukorda riigis.

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

persoon

7

persoon Henry koos poja Karliga Kaitseväe suurõppusel "Hunt 2015".

Karl Seemel, poeg Olin päris väike, kui hakkasin isaga rannas kaasas käima. Nüüd olen juba mitu aastat olnud ise rannavalves tööl. Seega võin öelda, et rannavalve on justkui osa minust.

Igal juhul on rannas tervislikum olla, kui koolis mõnes loengus igavleda.

Eks rannavalve töö ongi nagu haigus. Kui ma lähen ise randa päevitajana, ei suuda ma kunagi rahulikult päikese käes lamada, vaid vaatan kogu tegevuspaika rannavalvuri pilguga.

Kuid isa on õpetanud mulle elus teisigi kasulikke oskusi. Tean, kuidas ahju kütta ja maal elades hakkama saada.

Anna Silvia Seemel, tütar: Mul läheb rannavalves juba neljas hooaeg.

See on osa minu suvest. Ma isegi ei kujutaks ette, mis ma suvel teeksin, kui ma poleks rannavalves. Isa pani mind ujumistrenni juba seitsmeselt, aga ise oli ta selleks ajaks mulle ujumise juba selgeks õpetanud.

Mõnikord ma küll tundsin, et mis ta sunnib mind sinna trenni, aga nüüd olen õnnelik, et ta käis mulle peale. Oskan ujuda ja olen päris uhke selle üle. Mul on päris palju tuttavaid, kes läheksid pikemat maad ujudes ilmselt põhja, ma arvan. Isa on mulle eeskujuks nii oma tegemistes kui ka selles, kuidas ta ellu suhtub. Temaga koos ehitame koos isegi mööblit. Võin öelda, et üheskoos lauda valmistades sain puutöö maigu suhu. Mulle meeldib isa juures see, et ta võtab kõike hästi rahulikult ja samas jõuab kõike teha, mida plaanib.

8

“Majanduslanguse ajal kandideeris Tallinna kahekümnele vabale ametikohale ligikaudu 240 inimest. Sel aastal, kui me oleme peaaegu jõudnud viie rikkama riigi sekka ning toetame vaeseid kreeklasi (kelle miinimumpalk on peaaegu kaks korda suurem kui meil), on aga heameel tõdeda, kui ühele ametikohale pürib 4–5 kandidaati,” toob ta võrdluseks. Kursusele pääsemise sõel on õiglaselt raske siiski igal ajal. “See esmapilgul laisamehe amet nõuab kiiret taipu, head füüsist, operatiivset logistikat ning põhjus-tagajärg seoste mõistmist,” selgitab Henry, kes võtab vähemalt traditsioonilisel merepäästevõistlusel 31. juulil ka ise noorte rannavalvuritega selles kõiges igal aastal mõõtu.

Aastatepikkune töö ja kogemus annab Henryle põhjuse olla üsna kriitiline paljude noorte füüsilise vormi suhtes. “Füüsiline ja vaimne haridus ei ole tänapäeva haridussüsteemis tasakaalus ning selle tulemusena on paljudel abiturientidel tervise ja füüsilise võimekusega tõsiseid probleeme. Neile, kes on aga hariduse ja harituse teekonna kõrvalt leidnud aega, tahet ja jõudu oma keha kultuuri arendada, kuulub au ja kiitus,” jutustab Henry talle südamelähedasest teemast. Piisab, kui suve hakul randa appi tulnud noor töömalevlane mainib, mis vanuses ja millise treeneri käe all ta ujumistrennis hakkas käima, ning muutub hetkega ka Henry suhtumine ja tema silmis süttib säde, nähes võimalikku järelkasvu rannavalvesse.

Ta arutleb, et osade teismelistega just sellepärast veeõnnetused juhtuvadki, et koolisüsteem ei näe ujumisõppe käigus ette seda, et laps õpibki ujuma.

“Kui 25 meetri pikkuses basseinis tuleb ujularaja pikkus läbida viisil, mis vahel on väga kauge ujumisest, siis ei ole tegemist ujumisoskusega. Eestlase ujumise normatiiv peab olema vähemalt 300 meetrit, et mõista, mis on vesi, kuidas temaga suhelda ja selles liikuda,” selgitab Henry.

Rutiinid ja Loomingulisus käsikäes

Kas lisaks füüsilisele võimekusele on päästjatele ka teisi nõudmisi? “Tasemel vetelpäästja peab olema kiire taibu, loogilise mõtlemisvõime ning avatud meelega. Tal peab vahel olema ka nii-öelda kõhutunne, tajumaks, et kuskil on tema abi vaja. 15 000 külastajaga rannas on silmad oluline abivahend sündmuse nägemiseks, kuid suures rahvamassis midagi märgata on päris raske,” lausub Henry.

Vetelpäästjat aitavad tema töös seega igapäevased rutiinid ehk regulaarsed ennetustegevused: patrull rannal ja veepiiril, piirkonna pidev vaatlemine ja muudatuste fikseerimine, sinna juurde loogiline mõtlemine ja võime tajuda. Henry on veendunud, et rannavalve tööga käivad lahutamatult kokku nii rutiinid kui ka loomingulisus.

Samuti ei saa selles töös üle ega ümber suhtlusoskusest, sest erakorralistest sündmustest tuleb kiirelt, selgelt ja lakooniliselt raporteerida – kõne kvaliteedist sõltub sündmuse edasine areng. Paraku on netiajastul kõnekunsti oskus tänapäeva noorte seas üsna roostes ja nõuab head roostetõrjevahendit. Töö rannavalves pakub selleks väga head võimalust, sest vetelpäästja peab sarnaselt teatrinäitlejaga seisma silmitsi pealtvaatajatega. Tarka tegutsemist rannas ja kuhjaga suhtlemist rannakülastajatega nõudis näiteks eelmisel suvel kehtestatud alkoholi tarbimise vaba voli avalikus kohas.

“See oli ütlemata vajalik test, mis näitas, et inimesed pole alkoholiohjade lõdvaks laskmiseks valmis,” kostab Henry. Randa tõi see seadusemuudatus igat tüüpi, vanuses ja soost alkoholilembelisi inimesi, lisaks ohtralt klaasikilde ning tööd rannavalve meditsiinipersonalile. “See pilt oli päris õõvastav, mis randades toimus, ning ei aidanud mõte, et kõik need inimesed täidavad riiklikult tähtsat ülesannet

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

persoon riigieelarve alkoholiaktsiisi real,” nendib Henry tõsiselt ning on rahul, et alkoholi priius tänavu enam ei kehti.

Pilk tuleviku rannavalvesse

Tänane tehnika ja tehnoloogiate areng on abiks paljudes valdkondades ning aeg on küps kasutada moodsat tehnoloogiat ka rannavalves, tõdeb Henry, kes heal meelel katsetaks järele päästealase info kogumise mitte üksnes vetelpäästetornist, vaid ka lendava kaamera abil. Samas on ta veendunud, et vetelpäästjat ei asenda tehnoloogia nii pea. “Kui on vaja päästa veest, siis selles osas tehnoloogiale loota ei saa. Kuid rannainfo kogumisel võib droonist olla palju abi. Usun, et see võimaldab esmast infot koguda ja töödelda ning selle põhjal võtta operatiivseid otsuseid vastu tunduvalt kiiremini kui füüsiliselt või paadiga sündmuskohale sõites.” Seda, millal droonid randa võiksid jõuda, Henry intervjuu andmise ajal veel ennustada ei oska, küll aga loodab ta, et katsetusi võiks sel suvel juba teha.

Mis on kõige selle juures präänik, mis Henryt tööl hoiab? Sellele küsimusele vastates kukub Henry talle omasel moel jälle filosofeerima. “Ilmalikult õpitud ja omandatud teadmisi ja oskusi tuleb rakendada võimalikult parimal moel ning teha ruumi uutele teadmistele. Kui su teadmised on väärtuslikud, siis oled hinnatud spetsialist, kui ainulaadsed, siis väga nõutud. Milline praktiline väärtus on lindudega sigu loopida (viide Angry Birds mängule – toim) või milline väärtus on oskusel leida Põhjanael (minu koolis käimise ajal oli astronoomia üks kohustuslikest õppeainetest). Präänik või pigem hea tunne tekib loomingust, mis elab sinust kauem ja mille kaudu meenutavad sind tulevased põlved. Mina mäletan oma isa tema istutatud puu kaudu. See on suhtlusvärav

Räpina aianduskoolis õppiv Henry on tänaseks leidnud endale väärika nimekaimu põõsaste seast.

läbi aja ja ruumi. Terve Facebook tuhmub ühe puu kõrval.”

Töö pole elu, elu pole töö

Olles päri põhimõttega, et elu ei ole töö ja töö pole elu, on Henry selgeks õppinud oskuse töö ja puhkeaja vahele piiri seadma. Oma töövälist aega veedab ta maal – seal elamist peab ta inimese jaoks vääriliseks. “Inimene on osa loodusest, linnad ja eriti suurlinnad on sõrmuste isanda looming, kus lakkad mõtlemast. Siin mõtlevad võõrad mõtted sind. Ilmselt tuleb see kadalipp lihtsalt läbi teha, põhja langeda ja sealt uuesti üles tõusta. Elu tempo ei ole elu kvaliteedi näitaja Iseenda kaotamine elu kiiruses on ahastust ja agressiivsust tekitav. Vaadake suurlinna hommikust liiklust! Kui palju õnnelikke nägusid te näete? Või sõitke Hiiumaale, et avastada seisva ajaga saar. Hiiumaa ühte tundi mahub palju rohkem aega kui mandri tundi. Sellise aja mahu kogemiseks ei pea ilmtingimata Tiibetisse sõitma, kõik see imeline on siinsamas lähedal,” jutustab Henry.

Selleks, et koduses keskkonnas veelgi arukamalt toimetada, alustas Henry eelmisel aastal õpinguid Räpina aianduskoolis maastikuarhitekti erialal. Ta tunnistab, et töö kõrvalt koolis käimine pole lihtne, kuid inimene saab kõigega hakkama, kui vaid tahab. Vabadel hetkedel meeldib Henryle lugeda raamatuid, eelistades seejuures iga kell paberraamatuid e-raamatutele, sest raamatust teksti lugedes on võimalik endale ise kujundeid ja kujutluspilte luua, samas kui arvutis on need kellegi teise loodud. “Kui loed raamatut, oled justkui kaasautor või pigem stsenaariumi elustaja,” leiab ta. Kindlalt võib öelda, et Henry kasutab iga hetke oma elus nii, nagu see hetkel tema meelest parim on, püüdes ikka ja jälle elu üle mõelda ja elu mõtet hoida. On, mida kõrva taha panna. n

Ain Valdmann, Tallinna Linnavalitsuse kommunaalameti juhataja 2005. aastal sõlmis Tallinna Kommunaalamet AS Falck Eestiga rannapääste teenuse osutamise lepingu, alates 2008. aastast nimetati AS Falck Eesti ümber AS G4S Eestiks. Lepingu täitja esindaja on olnud algusest peale Henry Seemel, keda oleme õppinud tundma kui usaldusväärset, kohusetundlikku lepingupartnerit ja väga head suhtlejat. Temas on ühendatud nii professionaalsed teadmised ja oskused kui soov inimesi aidata. Aasta-aastalt on tema teadmised rannapääste teenuse osutamisel täienenud ning ka alluvad suhtuvad temasse austusega. Otsustavatel hetkedel reageerib Henry päästjana asjatundlikult.

Henry jaoks on oluline viia läbi uuendusi ja tõsta päästetöö kvaliteeti, tagamaks rannakülastajate heaolu ja turvalisus. Euroopas ringi reisides toob ta alati kaasa häid mõtteid ja ideid, kuidas meie rannavalve teenust võiks edaspidi parendada. Näiteks on surfajate ja rannasviibijate teavitamiseks supelrandadesse paigaldatud ranna-ala kasutamise märgistused.

Sel aastal oli tema soovituseks supelranda paigaldatudriietuskabiinid nummerdada, et rannas mängivatel lastel oleks kergem orienteeruda ja oma vanemaid leida. Viimasel aastal tuli ta välja ideega kasutada rannavalves järelevalve teostamisel droone.

Henry tegeleb aktiivselt ka tulevaste vetelpäästjate väljaõpetamisega ning suvel kaasab ta randadesse kooliõpilasi rannavalve töötajaid abistama.

Suvehooaja lõppedes korraldab ta tublimate rannavalvurite ja noorte meelespidamise meenete ja tänukirjadega. Noorte päästjate kutsevõistlustel ei ole ta ainult eksamineerija osas, vaid teeb kõik vajalikud vee alt ja veepinnalt päästmise harjutused kaasa.

Kokkuvõttes võib Henry Seemelit pidada laia silmaringiga, edumeelse mõtlemisega ja uutele ettevõtmistele avatud persooniks.

Henry puhul on tegemist professionaalse juhiga, kes on oma ametikohal väärtustanud ja arendanud positiivset koostööd Tallinna linnaga.

Sellise inimesega on tore koostööd teha.

9

Tuleviku tegijate koolitusprogramm sai alguse 2014. aastal.

TEKST: Kristiina Luts FOTOD: Esme Kassak, Irene Metsis

2015. aasta põnevaimad koolitused Peatselt algav juuli toob väikese pausi G4Si töötajate koolitustesse.

Teeme siinkohal vahekokkuvõtte aasta meeldejäävamatest koolitustest ning uurime, mida head on peatselt oodata.

N

aljaga pooleks võib öelda, et 2015. aastal on G4Sis olnud moes praktilised koolitused. Patrullekipaažide töötajad on saanud end tunda tõeliste CSI kriminalistidena, juhid õppinud lennutama droone, turvatöötajad omandanud hulgaliselt lingvistilisi nippe klientidega suhtlemiseks ning toimunud on veel palju muudki.

Järgnevalt kirjeldamegi ükshaaval enim elevust tekitanud koolitusi.

Patrullide koolitused

Nagu öeldud, on patrulle 2015. aastal koolitatud märulifilmide parimate traditsioonide kohaselt. Üle Eesti on toimunud kuus koolitust ja kuus on veel ees. Koolitustega arenevad patrullekipaažide töötajate turvataktikaalased teadmised ja oskused. Selles on abiks kaks kogenud koolitajat/praktikut Sisekaitseakadeemiast. Nende käe all harjutatakse tähtsamaid tegevusi, mis leiavad aset kuriteopaigal: hoone-

10

le lähenemine, sündmuskoha hindamine, parkimine ja fotode tegemine, koridoris ja treppidel liikumine, isiku vaatlus ja äratundmine, kinnipidamine (sh käeraudade panemine ja autosse toimetamine), suhtlus kinnipeetavaga.

Kõlab nagu filmis? Kindel on see, koolituselt saadavad elamused on võrreldavad võtteplatsil kogetavaga.

Targa juhi õpitoa innovatsioon

ipäev.

Juhtide koolitused

Sellel aastal oli ka traditsiooniline juhtidele mõeldud koolitus „Targa juhi õpituba“. Nimetatud sarja koolituste eripära on see, et iga kord viib koolituspäeva läbi erinev G4Si juht, kes valmistab ette ka programmi. Viimati haris liidrikalduvustega publikut äriarenduse osakonna juht Andrus Jauk, kes korraldas Energia Avastuskeskuses innovatsioonipäeva.

Kolme targa – Microsoft Balti regiooni juhi Rain Laane, tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugase ja Autodrone’i esindaja Indrek

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

koolitus Kanguri – kaasabil viis Andrus läbi unustamatu ürituse, mille kestel said osalejad võimaluse isegi teist reaalsust külastada.

Seda kogemust nimetatakse virtuaalreaalsuseks, mille kestel pakutakse osalejatele moodsa tehnoloogia abil kogemust, nagu nad viibiksid näiteks maailma teises otsas, mere kohin kõrvus. Veel lennutati hämmastunud publiku silme ees droone, räägiti isesõitvatest autodest, tuleviku töövahenditest ja paljust muust. Tubli töö, Andrus!

„Tuleviku tegija“ projekt

2014. aasta lõpus sai hoo sisse valvedivisjoni aktiivsematele töötajatele mõeldud „Tuleviku tegija“ koolitusprojekt. Nagu nimestki arvata võib, on koolituste eesmärk luua arenguvõimalused G4Si potentsiaalsetele tulevastele juhtidele. Vajalike oskuste edasiandmine toimub töövarjupäevade, koolituste, meeskonnatööde ja teiste seesuguste ürituste käigus. Programm on jaotatud mitme aasta peale. Sellel aastal said tublid edasipürgijad silmaringi laiendada juhtide koosolekutel ja kontoritöötajate koolitusel osaledes. Samuti said nad võimaluse elada sisse juhi tööpäeva, olles enda valitud juhtidele töövarjuks.

Edaspidi pakutakse tulevastele tegijatele eeskätt juhtimis-, meeskonnatöö ja esinemisoskust arendavaid koolitusi, samuti on plaanis luua analoogne projekt teiste divisjonide töötajatele.

Värbamise ja valiku koolitus valvedivisjoni juhtidele

G4Sis ei ole uute töötajate värbamine olnud kunagi pelgalt personaliosakonna ülesanne, vaid protsessis osalevad alati ka juhid. Et kõigil asjassepühendatutel oleks ühtne arusaam, missugune on G4S tööandjana koos oma tugevuste ja nõrkustega ning mis suunas tuleks edasi areneda, viidi sellel aastal valvedivisjoni juhtide seas läbi värbamise ja valiku koolitus.

Koolituse käigus arutleti värbamisprotsessi erinevate etappide üle ning määratleti G4Si tugevused ja arendamist vajavad kohad. Lõpetuseks tehti ühine kokkulepe, millele värbamisel ja valikul tugineme ning mida edaspidi järgime. Lisaks saavad juhid endale kasutamiseks abiküsimused, mida potentsiaalsetelt töötajatelt tööintervjuul küsida.

Koolitus ei olnud aga sugugi nii teoreetiline, nagu selle kirjeldusest paista võib, vaid tulemusteni jõuti aktiivse meeskondliku tegevuse käigus, kust ei puudunud ka videotreening.

Osalejate tagasiside

Mehitatud valve täienduskoolitus

Mehitatud valve töötajad on patrullide kõrval teine grupp, kes saab end kujuteldavates keerulistes situatsioonides proovile panna. Tänavused täienduskoolitused keskenduvad turvataktikale ja suhtlemisele.

Kogenud suhtlemistreeneri Katrin Hauki ja G4Si turvajuhtide kaasabil lahendatakse koolitustel rühmatöödena mitmesuguseid kiiret reageerimist nõudvaid ülesandeid. Esmalt sõnastavad grupid igas olukorras oma tegevuse eesmärgi ja alles siis asuvad otsima lahendust. Tõepära ja ühtlasi väikese vürtsi lisamiseks mängitakse mõned situatsioonid kohapeal läbi, kus turvajuhid saavad rakendada kogu oma lavalist potentsiaali, esinedes kliendi rollis. Üks seni enim analüüsitud juhtumitest puudutab näiteks pahurat vanemat naist kaubanduskeskuses, kelle mitte just kõige roosilisemat meeleolu süvendab turvavärav, mis tema kassast lahkumisel reetlikult pinisema hakkab. Mida kirjeldatud olukorras teha ja öelda? Selle väljamõtlemine jäägu koolitatavate ülesandeks.

Praktiline kõnede analüüsi koolitus juhtimiskeskuse töötajatele

On teada, et viis, kuidas kliendiga telefonitsi suheldakse, mõjutab oluliselt tema rahulolu teenusepakkujaga. Sellepärast tegime juunis algust juhtimiskeskuse töötajate koolitusega, mis keskendub telefonikõnede kvaliteedile.

Koolituse käigus kuulatakse gruppides kõnesalvestisi, arutletakse klienditeenindaja kõne tugevuste ja arendamist vajavate külgede üle ning analüüsitakse sõnastust. Kirjeldatud tegevusega tõuseb töötajate teadlikkus, kuidas kõnega saab mõjutada kliendi rahulolu. Koolituse tulemusel täheldasime, et nii mõnigi protsess ja protseduur vajab korrastamist, et koostöö erinevate üksuste vahel oleks tõhusam ja pingevabam. Kindlasti aitaks suuremale tõhususele ja kliendi rahuolule kaasa, kui kõnedelt tagasiside kogumine muutuks regulaarseks. n

Ivar Nikopenzius (lennundusosakonna kvaliteedispetsialist) Läbitud koolitus: personali värbamine ja valik – eduka meeskonna loomise kunst G4S Eesti peamajas Tallinnas 06.05.2015 Mulle meeldisid praktilised meeskonnaülesanded ja mulle sattus ka hea meeskond, mis oli omakorda boonus. Väga meeldis videoülesanne, kus tuli erinevaid rolle mängida, milles üks oli juht ja teine vestlusele tulija. Sain koolituselt kasulikku informatsiooni, mida kasutan edaspidi kindlasti.

Nikolai Kazakov (Jõhvi patrull,VO Ida piirkond) Läbitud koolitus: Ida piirkonna patrullteenistuse täienduskoolitus vanas Nigula Õlletehases Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal 13.05.2015 Olen toimunud koolitusega jumala rahul ja mulle meeldis väga, et oli just praktiline koolitus. Väga meeldis ka paintball’i mäng.

Tulevikus sooviksin just praktilist täienduskoolitust saada.

Holari Ööpik (turvatehnikadivisjon, Lääne piirkonna paigaldusjuht) Läbitud koolitus: targa juhi õpituba Tallinnas Energiakeskuses 22.05.2015 Targa juhi õpitoa innovatsioonikoolituselt isiklikult midagi väga uut ei kuulnud.

Lektorid olid pädevad ja huvitavad, kuid tänapäeva tehnoloogia areng oli sellises suunas juba ette näha ja võib ju eeldada, et see nii ka läheb, nagu kõnelejad seda esitlesid. Üllatas, mind see, et Eestis toodetakse nii palju ja nii kvaliteetseid droone.

11

uuring

Millest räägib rahuolu-uuring

● Osalema kutsuti 2639 töötajat ● Küsimustikule vastas 1381 töötajat (s.o 52%) ● Võrdne osakaal paberankeetide (755) ja elektroonsele küsimustikule (626) vastamisel ● Hinnangud 4 palli skaalal, kus 1 on kõige nõrgem ja 4 kõige parem

Viisime aprillis läbi meie töötajate seas rahulolu küsitluse. Oleme seda teinud iga kahe aasta tagant ning teeme ka edaspidi. Mis me teada saime? tekst : Irene Metsis

K

üsitluse läbiviimise eesmärk on saada teada peamised murekohad, millesse järgnevatel aastatel panustada.

Küsimustikule vastasid üle poole töötajaist ning väga positiivne oli sel aastal, et arvamust avaldati sageli ka vabavastustena (kokku üle 1000 arvamuse).

Oli nii positiivseid tähelepanekuid ja häid sõnu kui ka kriitikat ja etteheiteid. Mõlemad on meie jaoks väga olulised ning just vabavastused annavad väga palju sisulist informatsiooni, luues võimaluse olukorda muuta.

Arvamust küsisime töötajatelt 6 teemaplokis (vt joonis): rahulolu juhtimise ja oma otsese juhiga, koostöö ja suhted töökaaslastega, suhtumist ettevõttesse tervikuna, oma töö sisu ja isikliku arengu võimalused, info liikumine, rahulolu tasustamise ja tunnustamisega. Võrreldes 2013. aastaga on toimunud positiivne muutus – kõikide teemade osas on antud keskmiselt paremaid hinnanguid.

tulemused

Kõige kõrgemalt hinnatakse otsese juhi tööd. Juhi tööle antud hinnang oli 2013. aasta tulemusega võrreldes kõige kõrgem (keskmine 3,3). Nii nagu 2013. aastal, oli ka sel korral kõige madalamalt hinnatud tasustamise ja tunnustamise osa (keskmine 2,8). Küll aga oli tasustamise osas märgatud töötasuga toimuvaid muutusi: töötasu on asutud tõstma ja hea töö

Kõige madalamaid hindeid said järgmised teemad: töötajad tunnetavad, et G4S ei kohtle oma töötajaid võrdselt ja õiglaselt (keskmine 2,9) ning töötasu ei ole vastavuses töö keerukuse ja vastutuse määraga (keskmine 2,5).

Lisaks küsisime kaks küsimust, mille kaudu on võimalik saada teada töötaja hoiakut tööandja suhtes: kas soovitaksid G4Si kui tööandjat oma sõbrale ja kas lahkuksid töölt samaväärse tasu ja soodustustega töö pakkumise korral. Po-

Suurimate positiivsete muutustena on töötajad näinud kaht teemat: juhtkonna huvi töötajate heaolu ja soovide vastu ning seda, et ettevõte tunnustab töötajaid, kes teevad oma tööd hästi. eest tunnustamisele pööratakse enam tähelepanu. Samas on töötasu tõstmisele tulevikus kõige suurem ootus.

G4Si hinnatakse kindla ja stabiilse tööandjana (keskmine 3,6) ning nähakse, et meie ettevõtte mõju ja roll ühiskonnas on positiivne (keskmine 3,3). Samuti hinnati, et G4Si jaoks on tähtis eetiline käitumine (keskmine 3,4).

Kõrgemalt hinnati ka oma tööks vajalike vahendite olemasolu (keskmine 3,3).

12

• Juhid on kriitilisemad koostöö osas üksuste vahel ning tunnevad puudust koolitus- ja arenguvõimalustest.

• Spetsialistid näevad kitsaskohtadena koostööd üksuste vahel, koolitusvõimalusi ei ole piisavalt ning tunnetavad juhtkonna ebapiisavat huvi töötajate heaolu vastu.

• Turvatöötajad ja tehnikud peavad ebapiisavaks väärtustatuse tunnet, ei näe võrdseid võimalusi ning tunnetavad juhtkonna ebapiisavat huvi töötajate heaolu vastu.

Mis edasi?

sitiivseks võib pidada, et võrreldes 2013. aastaga on positiivsete hoiakutega jätkajate hulk kasvanud 46-lt 64%-le ning negatiivsete hoiakutega lahkujate osakaal kahanenud 21-lt 12%-ni.

Suurimate positiivsete muutustena on töötajad näinud kaht teemat: juhtkonna huvi töötajate heaolu ja soovide vastu ning seda, et ettevõte tunnustab töötajaid, kes teevad oma tööd hästi.

Kriitilisemad ollakse üldiselt töötasu osas ning erinevates töötajate gruppides alljärgnevalt:

Nii juhid kui ka personalijuhid analüüsivad divisjonide kaupa uuringu tulemusi ning juba sügiseks valmivad tegevuskavad, mida konkreetselt just selle divisjoni töötajate jaoks ette võtta. Mitmed teemad on ka juba arutlusel, nagu näiteks 2013. aasta uuringus ja ka täiendkoolitustel esile kerkinud tööriiete teema (vt lk 5), turvatöötajate täiendkoolituste tegemine veelgi praktilisemaks (lk 10) ja sidumine reaalse tööga. Ka tasustamise teema on pidevalt fookuses ning samm-sammult võetakse muutusi ette.

Aitäh veelkord kõikidele, kes oma arvamust avaldasid! Sellest on väga palju abi ja usun, et juba kahe aasta pärast on G4S veel parem ettevõte, kui ta on praegu! n

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

tekst: Maarika Haavistu fotod: Esme Kassak

Liis Raudsep

Maria Šna per

Kersti Kukk

Praktikaaruanne

ehk tööelukool

G4Si peamajas on viimastel kuudel näha särasilmseid õppuritest praktikante. Teeme nendega lähemalt tutvust ja uurime, milliste väljakutsetega nad silmitsi seisavad.

Kui heita pilk tööportaalidesse kümme aastat ajas tagasi minnes, siis täna on pilt sootuks teistsugune – pakkumisi on palju, ainult vali, kuhu minna tahad.

Heade spetsialistide nappuses meelitavad organisatsioonid praktikante mitmete hüvedega ja suure tõenäosusega saab „silma jäänud“ praktikandi jaoks see hüppelauaks tema tulevases karjääris. Kahju on vaid siis, kui töö pärast jäetakse õpingud pooleli.

Suvekuudel leiamegi noori ja tegusaid praktikante tavapärasest enam sukeldumas igapäevasesse töökeskkonda. Paljude jaoks on praktika esmakordne (töö)kogemus, mida sisse hingata ja ellu kaasa võtta. Ja justkui tööelukool annab praktika põhjaliku teadmise ja arusaama õpitava eriala töisest argipäevast.

Turundust väisas praktika käigus Tallinna Majanduskoolis turundusspetsialistiks õppiv Kersti Kukk (21), kes on töötanud G4Sis alates 2013, esmalt juhtimiskeskuses häirejuhtimise spetsialistina ja seejärel videovalve operaatorina. Hetkel töötab Kersti Ülemiste keskuses multifunktsionaalse turvatöötajana kui ka saalis.

Kerstit paelub turunduse töös eelkõige mitmekülgsus. Praktika käigus sai ta käe valgeks erinevates tegevustes abiks olemisel, kõige huvitavam ja põnevam kogemus oli kevadise müügikampaania ettevalmistus. Kooli lõpetamise järel plaanib Kersti edasi õppida ja ülikoo-

li astuda. Kuigi õppimise ja töö kõrvalt on vaba aeg piiratud, võtab ta vahepeal aja maha ja läheb loodusesse jooksma või küpsetab kooki.

Värbamiskeskuses on juuli lõpuni abiks Tallinna Majanduskoolis personalijuhtimist tudeeriv Liis Raudsep (24). Liis jõudis praktikale G4Sis töötava isa kaudu.

Võrust pärit Liis õppis varem Pärnu Kutsehariduskeskuses sekretäri ametit ning pärast pooleaastast erialast tööd käis ta sõpruskonnaga tutvumas hoopis Austraalia elu ja oluga. Kuigi elu aasta aega võõrsil andis väärt kogemuse ja laiendas silmaringi, ei soovinud ta kauemaks sinna jääda ning tuli tagasi kodumaale sihiga õppida personalijuhtimist.

Praktika on olnud veelgi põnevam ja huvitavam, kui ta alguses ette kujutas ning see on andnud kinnitust, et ala on tema jaoks loodud ja seda suurem soov on edasi õppida. Kõige enam meeldib Liisile personalitöö juures värbamise protsess, eriti tööintervjuude läbiviimine, mil saad kohtuda ja suhelda erinevate inimestega.

Värbamisspetsialisti Aveliin Kalviste puhkuseaegse asendajana on tööintervjuud tema päevarutiini osaks.

Tihedas ajagraafikus jääb Liisil aega ka sportlikeks tegevusteks: suvel võib teda kohata rulluisutamas ja jooksmas, talvel mäesuusatamas. Tuleviku suhtes pärast kooli lõpetamist Liisil plaane veel ei ole, pigem läheb eluvooluga kaasa ning on avatud uutele võimalustele ja seiklustele.

Kommunikatsiooniosakonnas, nii „Sensori“ toimetuses kui ka teistes tegemistes, on kaasa löömas Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppes suhtekorraldust õppiv Maria Šnaper (23). Kuigi ta alustas ülikoolis õpinguid kultuuriteaduse erialal, mõistis ta peagi, et tahab õppida midagi vähem teoreetilist, ning vahetas eriala suhtekorralduse vastu.

G4Sis praktikakoha valiku kohta jutustab Maria lugu Tallinna Lennujaamas töötamisest, mil talle jäid silma vormides lennujulgestajad, äratades ettevõtte vastu huvi. Maria jaoks on G4S „aasta üllataja“ igas mõttes, eriti siin töötavate andekate inimeste mõttes, kellega tal on õnnestunud praktika käigus intervjuusid tehes kokku puutuda. Kuigi tagantjärele võrdleb ta praktikat tundmatus kohas vette hüppamisega – kuidas mõtetest teod saavad ja seega vastutuse kaasa toovad –, aga seda väärtuslikuma kogemuse ta sai.

Maria mõtetes mõlgub unistus magistriõpingutest välismaal, kuid üks on kindel, tulevikus näeb ta end kodumaal suhtekorraldusmaastikul tegutsedes. Kõigi muude tegemiste kõrval on talle südamelähedaseks tegevuseks joonistamine, aga ka lugemine, eriti Ameerika klassika. Lisaks püüab Maria võimalikult palju ringi liikuda ning pere ja sõpradega aega veeta.

Soovin Sensori toimetuse poolt kõikidele praktikantidele tuult tiibadesse unistuste täitumisel! n

13

persoon Turvatöötaja Kalev Kaup tööpostil Jõhvis Jewe kaubanduskeskuses.

Kalev Kaup nagu hea majavaim

Rahvasuu räägib, et hea majavaim on õnneliku, turvalise ja eduka pererahva elu aluseks. Jõhvis asuva Jewe kaubanduskeskuse heaks vaimuks peetakse G4Si turvatöötajat Kalev Kaupa, keda peale oma objekti rahva armastavad ka külalised ja naabruses asuvate kaubanduskeskuste töötajad.

Tekst ja fotod: Maria Šnaper

K

alevit iseloomustatakse kui äärmiselt tagasihoidlikku ja korrektset, aga ka otsekohest töötajat ja inimest. Sõites Jõhvi kohale, õnnestus meil selles ise veenduda. Kokku on kaubanduskeskuses kaks turvatöötajat, ent just Kalev on puutunud keskusega kokku juba siis, kui see oli ehitusjärgus.

Ükski päev ei ole kunagi teise sarnane

„2006. aastal asusin tööle Falcki. Siis ei olnud veel Jewe kaubanduskeskus valmis, aga mina

14

olin juba sellel objektil. Kui keskus hakkas tööle, sain tuttavaks paljudega, kes töötavad siin tänase päevani. Selles mõttes on hea, et ma tunnen inimesi ja tean mida nendelt oodata. Samuti tunnevad nemad mind,“ jutustab Kalev oma algusaastatest G4Sis. Kolm aastat hiljem, kui Jewe vahetas turvafirmat ja tekkis moment, kus Kalevile pakuti edasi jääda samale objektile, kuid teises vormis, andis ta oma nõusoleku. Teine turvafirma töötas keskuse jaoks siiski vaid veidi üle aasta. „2010. aastal panin selga juba G4Si vormi.

Staaž küll katkes vahepeal, aga tööülesanded on olnud pea kümme aastat samad. Vahepeal olen käinud töötamas ka teistel objektidel, algul SEB panga hoones, kuni seda ehitati, ja hiljem Swedbankis. Mäletan, kui veel euro võeti vastu – see oli suur ja väga eriline sündmus,“ räägib ta. Kokku on Kalev kaubanduskeskusest eemal olnud vaid kaks aastat.

Kalev tõdeb, et lühiajalised kõrvalepõiked muudele objektidele on kogemusena väga väärtuslikud, sest nii koolituste kui ka keskkonna mõttes puutus ta kokku olukordadega,

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

persoon mis on aidanud teda ka praeguses igapäevatöös. „Mida kõike meil siin juhtunud ei ole selle aja jooksul! Varastamisi, kinnipidamisi, inimeste kokkukukkumisi, kaotatud laste lohutamist – nagu kaubanduskeskuses ikka –, aga selles on ka oma võlu. Ükski päev ei ole kunagi teise sarnane. Niimoodi pika aja jooksul näedki kõike.“

„Kalev on tööl, järelikult kõik on korras“

Kui Selver välja jätta, on terve Jewe keskus G4Si valvata. „Ka Selveri turvafirmaga on meil head suhted. Kui kellelgi on abi vaja, siis tuleme teineteisele vastu nii palju kui võimalik. Kunagi ei tea, millal endalgi läheb abi vaja ja kui ma saan aidata, miks siis mitte,“ leiab Kalev ja lisab, et juhtumeid on seinast seina. „Kõige positiivsem on see, et ei ole lahendamatuid probleeme, kui annad endast parima.“ Kalevil tuleb üsna tihti ette olukordi nii töö- kui ka töövälisel ajal, mil inimesed teretavad tänaval või küsivad käekäigu kohta.

Ta vastab viisakalt, kuigi mitte alati ei tea, kes teda parasjagu kõnetab. Muiates kehitab ta õlgu ja tõdeb, et teda on ju üks ja ta jääb kergesti meelde, teisi seevastu on tema mälu jaoks kohati isegi liiga palju. „Muutub kaubandus, muutub kauplemise stiil, inimesed aga – ükskõik, kellega tegu ei oleks – jäävad oma olemuselt samaks. Ikka püüad teha kõik endast oleneva, et ümbritsev keskkond oleks korras ja turvaline. Vahel palutakse abi kas mõne lambipirni vahetusega või kuskil kaob vooluühendus. Miks peab kutsuma inimese kuskilt kaugelt, kui saab ise korraks astuda toolile ja vahetada välja lambipirni või vajutada ühele nupule? Muidugi ma aitan, see ei ole raske, mis siis, et pole minu ülesanne, aga ka inimlikkus loeb!“

Süstemaatilised koolitused aitavad

Kalev kinnitab, et tuli keskusesse turvatööle tõsiste kavatsustega, mitte pelgalt üht vaheetappi tööelus läbima. „Ma tulin teadmisega, et tahan aidata inimesi ja töötada siin ning tänaseni olen oma tööga rahul. Pean tõdema, et sellel alal tuleb ette palju erinevaid situatsioone ja hea, et meil toimuvad süstemaatiliselt koolitused. Seal saab alati küsida üle, kui ei ole milleski kindel, ja meelde tuletada ununenud teadmisi,“ räägib Kalev.

Seejuures on tal terase „õpilase“ ja oma objektil toimuvast hooliva töötajana ka üks tähelepanek. „Mulle tundub, et koolitustel võiks käsitleda rohkem õigusega seotud küsimusi. Mõne toimingu käigus tekib vahel kahtlus, kas ma võin ikka käituda nii või peaksin lähenema asjale hoopis teise külje

Kalev turvatööst ja -töötajaist:

„Turvatööd tuleb teha natukene paremini sellest, milleks arvad end olevat suuteline, sest alati saab teha veidi rohkem. Kuna me oleme samas süsteemis, siis on lihtsam hinnata inimesi eemalt: juba kaugelt silmad hoiakut ja suhtlusmaneeri. Üldiselt on meie turvatöötajad igal pool tasemel – hindan oma kolleege väga kõrgelt. Ka isiklikud kokkupuuted on olnud alati igati positiivsed.

Ei jää muud üle, kui hoida lippu kõrgel!“

alt. Tahaksin teha tööd kooskõlastatult kõikide eeskirjadega, ent olukorrad ei ole alati läbikirjutatud ning siin tulebki välja selle töö vastutuse moment,“ arutleb Kalev. Ta tõdeb, et kõigele lisaks kipuvad eeskirjad ja seadused muutuma ja seepärast oleks hea, kui mõni turvatöö õigusmaastikku hästi tundev inimene kõik olulised muutused aeg-ajalt selgeks teeks ja üle räägiks. „See, mis on täna õige, ei pruugi seda homme enam olla.“ Koolitusest on Kalevi meelest rohkem kasu siis, kui osalejad rohkem räägivad ja küsivad, sest igapäevaselt ju selline võimalus paljudel puudub. „Kindlasti on küsimusi igaühel, iseasi, kas neid ka küsitakse. Koolitaja tuleb ja räägib aga seda, mida tema õigeks peab, ega saa näha teiste pähe, kas nad mõistavad või soovivad põhjalikemaid selgitusi.“

Põnevad huvialad hoiavad vaimu virgena

Kalevile ei meeldi asju puhuda suureks, kuid ometi on tal mitmeid põnevaid meelistegevu-

si, mis aitavad hoida vaimu erksana ka vabal ajal. Selgub, et tegemist on kirgliku vana ja üleüldse erineva raha kogujaga. Sellest hobist teavad ka paljud Jewe töötajad ja nii mõnigi kord on reisidelt toodud talle meelepäraseid meeneid, näiteks erinevaid kopikaid.

Samuti kogub Kalev marke, armastab laskmist ning tunnistab kurvastusega, et lasketiirus peab ta käima kaugel Narvas. Veel meeldib Kalevile malelahinguid pidada ning lugeda. Eriti pakuvad talle huvi vanad raamatud, sest ta mõistab lugeda ka vana eesti kirjaviisi. „Minu raamatud ei ole kunagi kogunud tolmu, sest, tõesõna, ma liigutan neid väga tihti. Olen üldiselt seda meelt, et raamatutest saab kõik teadmised, mida vaja. Ka kooli ajal ammutasin ma suurema osa tarkustest vabal ajal loetud raamatutest. Kui kuskil on näiteks mõni võõras sõna või minule tundmatu nähtus, on mul otsemaid teatmeteos lahti ja peagi ka kõik vastused käes. See on äärmiselt põnev,“ jutustab Kalev nii innukalt, et mine või ise otsejoones raamatukokku. n

15

heategu

G4Si tööpere käis tänavustel "Teeme ära!" talgutel Tallinna Loomaaial abiks. Foto: Julia Garanža

Heategevus on üks hea tegevus Nii nagu on tihtipeale toredam üheskoos käia matkamas, sportimas ja kontserdilgi, on ka heategevust hea teha terve kambaga.

Tekst: Esme Kassak

T

egemist on korraliku meeskonnatööga, kus ühel on idee, teisel head organiseerimisoskused ja kolmandatel valmisolek panustada. Samas on heategevusega samuti nagu hobidega – ühele meeldib üks ja teisele teine ning seega on au sees ka n-ö individuaalalad

Tiimitöös peitub jõud

Tiimiga on mõistlik head teha tegevuste puhul, kus mitu kätepaari annab kokku parema tulemuse. On see siis kohaliku koolimaja või lastekodu mänguväljaku korrastamine, kindlal eesmärgil rõivaste kogumine või näiteks toidupanga abistamine.

Sel suvel käivad kokku kuuel nädalal Eesti Toidupangas toidupakke kokku panemas G4Si „Julged hoolida?“ töömalevlased.

Juba esimestest hetkedest oli selge, et tegemist on tiimitöö ilmeka näitega: ühed panevad kastid valmis, teised sorteerivad sinna kindlat tüüpi toiduained, seejärel moodustatakse inimkett, mis toimetab kastid kiirelt torni.

Toidupanga üks koordinaatoritest Ines Jakobson räägib, et sorteerimine tugineb eelkõige vabatahtlike tööle ning mõnikord tullaksegi terve meeskonnaga appi. Samal põhimõttel toimib vägagi liitev „Teeme ära!“ aktsioon, mis on saanud mitmeid loovaid edasiarendusi. Nii

käisid G4Si töötajad sel kevadel loomaaia koristustöödel abiks.

Sütitavad isiklikud põhjused

Kui meeskonnaga jõuab korraga rohkem teha, siis omaette väärtus on nendel tegevustel, mis on ajendatud isiklikest põhjustest. Nii võib varjupaigast kassi võtnu edaspidigi panustada varjupaiga toimimisse, kriitilisel hetkel professionaalset arstiabi saanu aga mõne haigla toetusfondi. Kiiduväärt mõte on alati panustada kodukanti, isegi kui oled sealt juba ammu lahkunud. n

Malve Põldmaa, Lõuna piirkonna rannavalvur ja mehitatud valve turvatöötaja: Tegelen probleemsete noortega ja see sai alguse sellest, kui tulin G4Si tööle. Seni olin arvanud, et pole minu asi, kui noored sihitult ringi jõlguvad, kuid kaubanduskeskuses turvates hakkasin selle vastu rohkem huvi tundma. Ühel hetkel hakkasin kontakti looma nendega ja uurima, miks nad näiteks koolis ei ole. Pealtnäha tähtsusetud asjad tulid välja, kuid tegelikult olid probleemid palju sügavamal: kellel vanemad jõid või olid vägivaldsed ning keda kiusati koolis riietuse või raha puudumise pärast.

Läksin Tähe noortekeskusse ja üritasin neid noori ka sinna saada oma ala spetsialistide ja noorsootöötajate juurde. Ega nendega ole kerge ühist keelt leida ja usaldust võita, aga kui ühel hetkel nad näevad, et võivad sind usaldada, siis julgevad ka teised tulla rääkima. Olen mitu noort suutnud järjele aidata, isegi arsti juurde „käe kõrval“ viinud.

Kui näen, et saame ühe noore tänavalt ära ja järjele, nii et ta elab kasvõi turvakodus, kõht täis ja seljas puhas riie, siis see rõõmustab. Olen ise lastekodus kasvanud ja tean kui oluline võib olla selline tugi ja hooliv suhtumine.

16

Malve Põldmaa

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

heategu Mida teha heas korras üleliigsete asjadega?

Kui sul on asju, mida enam ei vaja ja need on korralikud ja töötavad, siis enne äraviskamise mõtteid paku neid kõigepealt abivajajatele. Abivajajateni jõudmiseks on erinevaid mooduseid: • Uuskasutuskeskused. Üks keskustest asub Tallinnas aadressil Mustamäe tee 5 ja võtab vastu kõiki asju peale toiduainete. Viia võib riideid, mänguasju, mööblit, nõusid. Uuskasutuskeskused asuvad ka Pärnus, Tartus ja Paides. Vaata lähemalt: www.uuskasutus.ee • Kohalikud omavalitsused. Kui on ära anda riideid, mööblit, tehnikat ja toitu, tasub nõu kindlasti pidada ka kohaliku omavalitsusega. Paljudes omavalitsustes on olemas info abivajajatest ja nad suudavad tihtipeale toimetada asjad otse nendeni.

• Lasteaiad. Lasteaeda tasub pakkuda mänguasju, raamatuid ja puslesid, samuti ajakirju ja paberit –kõike, millest saab midagi meisterdada. Osad lasteaiad võtavad suure heameelega sügisel vastu ka köögi- ja puuvilju.

• Kirikud. Oleviste kirikul on rohkearvuline kogudus, kuhu saab viia kasvõi iga päev puhtaid ja korralike riideid, jalanõusid ja mänguasju. Seal on asjade jagamiseks spetsiaalne päev, kus saavad abi nii paljulapselised pered, üksikvanemad, vanainimesed kui ka kodutud. Selliseid kiriku kogukondi on veelgi, kus leidub abivajajaid.

Kindlasti tasub nõu pidada kiriku hoolekogu ja kirikuõpetajaga, kes teab täpsemalt oma kogukonna olukorda ja saab aidata asjadele omaniku leidmisega. Samuti võib kirikule pakkuda toiduaineid ja ise valmistatud hoidiseid.

• Lastehaiglad. Tallinna Lastehaigla võtab vastu väga heas korras olevaid lasteriideid lastele vanuses kuni üks eluaastat ehk kuni suuruses 80 cm. Eriti on puudust väikestest riietest suuruses 40–55 cm enneaegsete jaoks.

Samuti on lastehaiglates teretulnud lasteraamatud ja mänguasjad neile, kes peavad pikemalt kodust eemal olema. Võimalike abivajajate kohta saab küsida ka piirkondlikest haiglatest, kus on lasteosakonnad.

• Varjupaigad ja kriisikodud. Rõivaid, raamatuid ja isegi laste asju võivad heal meelel vastu võtta naiste varjupaigad ja kriisikodud üle Eesti. Vaata lähemalt: www.naistetugi.ee Tekst: Eerika Õun

Veikko Raasuke

Eerika Õun, personaliosakonna assistent: Olles kahe enneaegselt sündinud lapse ema, olen kogenud natuke, mida võib tähendada erivajadustega laps. Minu lapsed on kasvanud ajapikku peaaegu nendest erivajadustest küll õnneks välja, kuid see on andnud hulgaliselt kogemusi ja pannud mõtlema teiste abivajajate peale. Mul on lähedasi inimesi, kellel on erivajadustega lapsed ja kes vajavad abi. Seepärast olengi otsustanud toetada Tartu Ülikooli Lastefondi, kust on minu enda lapsedki tänu vajalikule aparatuurile abi saanud. Südamelähedaseks on mulle saanud ka toetada ajakirja „Puutepunkt“, mis kajastab olulist infot erivajadustega inimeste kohta ja mis ilma toetajateta ei ilmuks.

Veikko Raasuke, tehnoloogia arendusjuht: Heategevus ja kellegi toetamine on sisemise heaolu küsimus ning seda võiks teha rohkem kui vaid kord aastas ja kampaania korras. Viis või kümme eurot kuus on annetajale väike raha, kuid võib väga palju tähendada näiteks mõnele lastekodule.

Oma motoklubiga toetame seoses iga-aastase Jõgevatrefiga Jõgeva külje all asuvat Siimusti lastekodu. Möödunud suvel korraldasime traditsioonilise sea grillimise käigus seapea oksjoni, millest saadud raha läks lastekodule. Oleme käinud seal ka ehitamas abiks, meisterdanud jänesepuure ja aidanud, kui neil midagi vaja. Heategevus ei pea olema üksnes rahaline. Ma arvan, et elada võiks põhimõttel: üks heategu päevas!

Eerika Õun

Töö kiidab tegijat Suurima uhkustundega jagame teiega tänusõnu klientidelt. Kõigi kiitustega saab tutvuda G4Si siseveebis net.g4s.ee.

Tallinna Vesi kiidab Mikk Tiislärit Tallinna Vesi avaldab kiitust Põhja piirkonna turvatöötajale Mikk Tiislärile, kelle kohta on häid sõnu sageli lausunud ka Tallinna Vee külastajad. „Oma rollis on Mikk olnud tegelikult ka meie ettevõtte visiitkaart. Meie personalimeeskond on saanud pärast intervjuusid kandidaatidelt lausa kirja teel positiivset tagasisidet Miku kohta,“ kirjutas meile Tallinna Vee personalijuht Hels Mikkal seoses mehitatud valve teenuse lõppemisega. Ta tõi oma kirjas välja veel Miku head suhtlemisoskust ning andis kirjaliku soovituse, et Miku oskused leiaksid ka edaspidi rakendust just klientidega suhtlemist eeldaval tööl.

SEB Maijooksu peakorraldaja avaldab kiitust SEB Maijooksu peakorraldaja avaldab kõigile abilistele, korraldajatele, toetajatele ja koostööpartneritele, sealhulgas G4Si turvatöötajatele, tänu seoses ürituse kordaminekuga. “Suur tänu kõigile, kes regiooni suurima naiste liikumissündmuse korralduses kaasa lõid. Palun korraldustiimi tänusõnad edastada kõigile, kes erinevates valdkondades kaasa lõid! “ kirjutas SEB Maijooksu peakorraldaja Mati Lilliallik kõigile asjaosalistele välja saadetud tänukirjas.

Tänusõnad Otepää MK etapil turvalisust taganud Lõuna tiimile Murdmaasuusatamise MK sai suve hakul kokku kogutud hinnangud kõigile 14 MKetapile erinevate parameetrite järgi, millest G4Si kui turvalisuse tagajat Otepää etapil puudutab eelkõige hinnang turvateenindusele ja parkimisele.

Otepää MK etapp võis rõõmu tunda pea kõigi näitajate puhul. Turvalisust hinnati 8,56-le, mis jäi napilt alla vaid ühele etapile Rõbinskis (8,70) ning parkimist 9,00-le, mis oli teiste seas kõrgeim. „Tänud veelkord headest emotsioonidest MK-l ja väga heast tiimitööst korralduses,“ kirjutas Eesti Suusaliidu peasekretär Jaak Mae kaaskirjas hinnangute tabelile.

17

Kassak

! ooli K ?

Kooli

tekst ja fotod: Esme

P

aljud ametid G4Sis soosivad tänu vahetustega tööle hariduse omandamist. Nii võib leida turvatöötajate seas tulevasi juriste, ärijuhte, riigiteadlasi ning kontori poolelt isegi ühe romaani keelte ja kultuuride asjatundja. Millal ja miks aga koolitee jalge alla võtta?

Kaks suve tagasi jõustunud kõrgharidusreform tegi õppimise võimalikuks nii mõnegi teadmistejanulise inimese jaoks, kuna õppetasu tuleb nüüdsest maksta vaid siis, kui ei täideta õppekava nõutud ulatuses. Sama nõue põhjustab teisalt ühe peamise dilemma töö kõrvalt õppimisel, sest aega on ikka üks kogus, kuid lisaks tööle ja õppimisele on ka pere ning ennastki oma huvidega ei tohiks ära unustada. Seetõttu on õppima asudes vaja põhjalikult läbi mõelda, kuidas on seotud uus õpitav eriala ja olemasolev või tuleviku töö ning kuivõrd suurt huvi see tulevasele õppurile pakub. Üks, mis kindel – ajaplaneerimise oskused jõuavad uuele tasemele. Teadmine, et õpid eelkõige endale ja igati paeluvat ala, on aga üks peamisi jõude, mis aitab rasketest hetkedest üle saada.

Millal siis oma tööelu uue pilguga vaadata ning õppimist plaanida? Karjäärisuunaja projektijuht ja nõustaja Maarit-Vabrit Raadla ütles hiljuti „Julged hoolida?“ veergudel, et tegelikult ei olegi kindlat aega, millal peaks oma karjääriga tegelema hakkama. „Tänapäeval on karjäär muutunud eriti paindlikuks ja dünaami-

Irene Metsis, personalidirektor: „Kuna G4Sis on üsna palju graafikujärgset tööd, siis see võimaldab väga paljudel töö kõrvalt õppida ja samuti õppimise kõrvalt tööd teha. Hinnanguliselt võib G4Sis õppijaid olla isegi kuni veerand töötajaist ning suurem osa neist on turvatöötajad. Vahetustega graafikujärgne töö annab võimaluse olla väga paindlik, kuid ka teistel ametikohtadel on leitud sobiv viis töö ja õppimise ühildamiseks. Arvestatakse nii töötajate kui ka tööandja soove.“

Suvel sportima!

Suvel on G4S spordiklubi puhkamas, kuid see ei tähenda, et sportimine jääks soiku.

Vastupidi, suvi on parim aeg sportimiseks värskes õhus. Selleks, et kambavaim siiski ei ununeks, peame suvel maha ka mõned põnevad võistlused. Pane enda spordikalendrisse kirja järgmised olulised kuupäevad: 24.07 G4Si meistrivõistlused rannavõrkpallis Tallinnas (lisainfo Meelis Pikkpõld, tel 527 1158)

18

liseks. Ei ole mingi imeasi, kui ka 50-aastane läheb ülikooli ja omandab senisest täiesti erineva kutse. Kõige olulisem on sinu enda äratundmine, et just nüüd on see vajalik. Oluline on võtta aega selgusele jõudmisel, mõtiskleda, arutada sõprade ja pereliikmetega,“ kõlab Maariti soovitus.

Miks aga minna üldse õppima ja kuidas tööd ja õpinguid ühildada, vastavad need, kes parasjagu õppimas või just sel suvel lõpusirgele oma kraadi saamisega jõudnud.

Artur Panov, Lõuna piirkonna rannavalvur ja kaubanduskeskuse turvatöötaja, õpib Tartu Ülikoolis riigteadusi: „Eelmisel aastal töötasin G4Sis rannavalvurina ning kui esimesel kursusel ülikoolis nägin, et aega jääb üle, siis tulin kontorisse ja küsisin, kas on võimalik ka muul ajal tööd teha. Mul on loengud vaid mõned korrad nädalas ja nii töötan pea kolmveerandi koormusega. Tasku Keskuses, kuhu seepeale sattusin, sain meheks (naerab).

Kui ma muidu väga konfliktiolukordadesse ei satu, siis nüüd olen õppinud senisest rohkem võõraste inimestega suhtlema ja kompromisse otsima. Suvel olen jälle rannavalves ja see on väga huvitav töö.

Minu jaoks on hetkel aga ülikool kõige olulisem – see on kohustuslik ja seal peab käima, kuid töö annab võimaluse enda elukvaliteeti tõsta. Saan raha koguda reisimiseks, ilma et peaks vanemate poole pöörduma. Sügisel olengi minemas Erasmuse kaudu vahetusüliõpilasena Prantsusmaale.

Kindlat plaani mul pole, mis must kahe aasta pärast lõpetades saab, kuid võimalusel näeksin end Prantsusmaal UNESCO heaks töötamas.“

01.08 G4Si meistrivõistlused jalgpallis Paides (lisainfo Henri Alt, tel 5345 8830) 13.08 Tartu Rulluisumaraton (lisainfo Janek Vana, tel 510 7241)

Hea teada!

1. juulist jõustuv täiskasvanute koolituse seadus lubab tasustatud õppepuhkust kõigile tasemeõppijatele ühtsetel alustel. Õppeaastas on ette nähtud 30 kalendripäeva puhkust, keskmine palk säilib 20 päeval. Seejuures pole oluline, kas õppur on päevases või kaugõppes, õpib osalise või täiskoormusega.

Brit Tuulik, valvedivisjoni assistent, lõpetas sel aastal Tallinna Ülikoolis romaani keelte ja kultuuride eriala: „Astusin ülikooli kohe pärast keskkooli, sest see tundus minu jaoks kõige loogilisem valik ja armastus itaalia kultuuri vastu tegi valiku võrdlemisi lihtsaks. Ülikooliajal on võrdselt olulised nii ümbritsevad inimesed kui ka õpingud ise, selline mitmekesine kontingent laiendab märgatavalt silmaringi ning annab indu edasi püüdlemiseks, samas kui loengute ja õppejõudude abil saab laiendatud ka erialaseid teadmisi.

Ma ei tee eriti plaane, kuid praegu on selge see, et soovin koolist veidi puhata ja eks aasta pärast hakkan tõsisemalt magistriõppesse astumist kaaluma.

Kooli ja töö ühendamisel on oluline ja suureks abiks nii kooli- kui tööpoolne vastutulelikkus ning lähedaste piiritu kannatlikkus. Tuleb vaeva näha ja mõnel kaunil laupäeval grillimise asemel hoopis raamatukogus õppida, kuid kõik on ju kindla eesmärgi nimel.

Lõppkokkuvõttes valmistab ülikooli lõpetamine ja selle nimel tehtud pingutused siiski palju suuremat rõõmu ja rahuldust kui mõni ilus õhtu vabas õhus. Rasketest olukordadest oleme ikka kursusekaaslastega üksteist välja aidanud, moraalne tugi on sellistel puhkudel väga oluline.“ n G4S Spordiklubi juhilt Sergei Karelinilt sergei. karelin@ee.g4s.com või tel 512 4381.

Sügisjooksu osalustasu palume kanda: MTÜ Spordiklubi G4S A/a EE142200221016380577 Selgitusse märgi „Sügisjooks“

Hea teada! SEB Sügisjooksule saab sõbraliku osalustasuga 5 eurot G4Si töötaja või tema pereliikme kohta registreeruda veel kuni 1. augustini. Lisaks saad selga uhiuue G4S Spordiklubi jooksusärgi. Täpsemat infot saad

G4S EESTI INFOLEHT JUUNI / JUULI 2015 | NR 4 (124)

19

ristsõna VE UR 2 3

Eelmise ristsõna õige lahendus oli "Toru järgi tuleb hea suvi" ja pilt oli tehtud G4S Eesti peamaja parklas möödunud aasta talgutel. Õige vastuse saatnutest osutus loosi tahtel võitjaks Toomas Tomson, kes saab auhinnaks G4Si logoga saunalina. Uue ristsõna lahendus koos vastusega, kes on pildil, ja oma kontaktandmetega saada enne 31. juulit e-posti aadressile kysimused@ee.g4s.com. Õige vastuse saatnute vahel loosime taas välja auhinna.