AS G4S Eesti ajakiri SENSOR mai/juuni 2016

G4S EESTI AJAKIRI

mai/juuni 2016 | NR 4 (132)

Jüri Sillaste maksab kohvikus sularahas

Fookuses: raha

Tule suvepäevadele!

Taire Heiskonen

uus usaldusisik Lõunas

PARIMAD

Fotod: Esme Kassak

Paksus Margareetas tänati parimaid

I kvartali parimad turvatöötajad

25. aprillil tänas G4S Paksus Margareetas I kvartali parimaid turvatöötajaid. Juba teist aastat tunnustati samal üritusel „Märka turvateenindajat!“ kampaania raames esile tõstetud parimaid turvateenindajaid.Väärib märkimist, et tänavu märgiti kõige enam ära Eesti Rahvusraamatukogu turvatöötajaid. Pärast pidulikku kätlemise osa ja tordi lahtilõikamist tehti suurtükitornis, kus asub ühtlasi Eesti Meremuuseum, ekskursioon. Aitäh teile hea töö eest!

Parimad turvateenindajad

Liilia Kairo Juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist Merike Sika Lõuna piirkonna turvatöötaja Taire Heiskonen Lõuna piirkonna turvatöötaja Margit Pihlamets Patrullteenistuse turvatöötaja Ronald Wilhelm Plees Patrullteenistuse turvatöötaja Margit Männamaa Patrullteenistuse turvatöötaja Aivar Adams Põhja piirkonna turvatöötaja Aleks Paist Põhja piirkonna turvatöötaja Kersten Jõgi Põhja piirkonna turvatöötaja Tiit Ahte Põhja piirkonna turvatöötaja Kalle Källo Põhja piirkonna turvatöötaja Aigar Vaarend Põhja piirkonna turvatöötaja Elon Tiits Põhja piirkonna turvatöötaja Andrei Kuntsmann Lennundusosakonna turvatöötaja

Andre Seli Ida piirkonna turvatöötaja Gunnar Tander Ida piirkonna turvatöötaja Ilja Vološin Ida piirkonna turvatöötaja Kert Klaasmägi Lõuna piirkonna turvatöötaja Helve Šults Lõuna piirkonna turvatöötaja Toomas Mikson Lõuna piirkonna turvatöötaja Jekaterina Mihhailova Põhja piirkonna turvatöötaja Mikk Kivimäe Põhja piirkonna turvatöötaja Ivari Laar Põhja piirkonna turvatöötaja Marek Kutepov Põhja piirkonna turvatöötaja Tatjana Malkova Põhja piirkonna turvatöötaja Liia Reinu Põhja piirkonna turvatöötaja Roman Provodin Põhja piirkonna turvatöötaja Jüri Jänese Põhja piirkonna turvatöötaja Jevgeni Katkov Põhja piirkonna turvatöötaja Piret Kumm Lennundusosakonna turvatöötaja Stefan Linde Lennundusosakonna turvatöötaja Alar Kulmats Lennundusosakonna turvatöötaja Sirje Puri Patrullteenistuse turvatöötaja Artjom Klimov Patrullteenistuse turvatöötaja Andrei Kutuzov Patrullteenistuse turvatöötaja Andres Mägi Juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist Igor Kuznetsov Sularahadivisjoni turvatöötaja Aavo Stamm Sularahadivisjoni turvatöötaja Marge Luik Sularahadivisjoni vanemkassiir Riina Tohus Sularahadivisjoni vanemkassiir

Kliendikesksus • ausus • pädevus • tulemuslikkus koostöö • parimad töötajad • ohutus ennekõike 2

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

juhtkiri Sisukord 2 GALERII. Aitäh parimatele!

3 JUHTKIRI. Sularaha ei kao kuhugi 4 UUDISED. Krimi. Personali uudiseid.

6 PERSOON. Jüri Sillastel staaži pea sama palju

kui ettevõttel tegevusajalugu 11 INNOVATSIOON. Uuenduslik Cash360 panustab

senisest enam tehnoloogiale ja iseteenindusele 12 RAHA. Millised on sularaha kasutamise trendid

Euroopas? Tutvustame G4Si sularaha raportit 14 PERSOON. Teeme tutvust Lõuna piirkonna

uue usaldusisiku Taire Heiskoneniga 16 NUTILAHENDUS. Kristjan Soodla valmistas

raadiosignaalide suuna määraja 17 JULGED HOOLIDA? Kristel Saarm käis konnapatrullis 19 SUVEPÄEVAD. Miks minna suvepäevadele?

Kolleegid avaldavad arvamust 20 VARIA. Suvepäevad, nuputamist ja kaks tilka vett

SENSOR

Sensor on 8 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis:

issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 1100

KOLLEEGIUM Esme Kassak Reimo Raja Kristiina Luts Kristel Saarm Peeter Torim Andres Mägi Evelyn Lill Eerika Õun Kristjan Soodla

Quo vadis, sularaha?

M

obiilimaksed, elektroonilised rahakotid, krüptoraha – need on teemad, mida meediat jälgiv inimene on sageli märganud kasutatavat. Maksete teostamiseks on inimestel aina rohkem võimalusi ja üha enam tegijaid, sh ka mitte-panku, pürgib makseteenuse turule. Sellest kõigest võib jääda mulje, et aastatuhandeid kasutusel olnud sularaha on kohe-kohe oma maise teekonna lõppu jõudmas ja mittesularahalised makseviisid võtavad tema rolli üle.

Nii see siiski päriselt pole. Näiteks need pangad, kes esialgu hoidusid sularahaga tegelemisest, on jõudnud arusaamani, et sularaha vältida pole võimalik ning on lisanud oma teenuste valikusse sularahateenused automaatide kaudu. Eesti inimesele meeldib ja sageli on ka praktiliselt vaja omada sularaha ning seetõttu oleme Euroopas sularahaautomaatide kasutamise aktiivsuse poolest esirinnas.

Innovatsioon ei toimu aga ainult e-valdkonnas, vaid ka sularahakäitluse teenuse osas. Selle kinnituseks on G4Si üleilmne Cash 360 rahakäitlusteenus (lk 11), mida kasutab üle 10 000 kliendi üle maailma. Lihtsustatult öeldes seisneb teenus tavapärase raha inkasseerimise ahelasse nutiseifi lisamises, mis võimaldab kaubandusettevõttel hallata oma sularahaga seotud tegevusi kiiremini ja mugavamalt. Cash 360 kasutamine aitab ühtlasi vähendada tööjõukulusid ja turvariski, kuna tagab täieliku ülevaate töötajate poolt sularahaga tehtud toimingutest.

Sularahateenus on ligi 20 aastat olnud G4S Eesti muude teenuste kõrval üheks põhiliseks ärisuunaks ning me pingutame igapäevaselt selle nimel, et klientide sularaha oleks kiiresti, turvaliselt ja efektiivselt veetud, loetud ning arvele kantud. Meil on siiras heameel, et kliendid usaldavad meid ja hindavad sularahateenuse kvaliteeti kõrgete hinnetega soovitusindeksi kaudu tagasisidet andes.

Olen veendunud, et sularahal on jätkuvalt koht päikese all ning see jääb püsima teiste makseliikide kõrvale. Käesolevast Sensorist saad muuhulgas lugeda meie tublidest töötajatest, Cash 360 nutiseifi lahendusest ning sularaha trendidest (lk 12) Euroopas ning Eestis.

Peeter Torim Sularahadivisjoni direktor

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel:

Taire Heiskonen, foto Esme Kassak

3

UUDISED Caesari Turvateenuste OÜ 1,1%

KRIMIUUDISED Noormehed soovisid filmida öist Tartut

4. mai õhtupoolikul kella kümne paiku sai G4S ühe sissetungihäire Tartust. Olukorda kontrollima läinud ekipaaži turvatöötaja Janek Podberjoznõi tuvastas, et kaks noormeest olid roninud katlamaja korstna otsa, et filmida öist Tartut.

Noormehed peeti kinni ja anti üle politseile.

Tiit Roasto tabas korjanduskastist raha varastanud isiku

Aprilli lõpus tuli Tallinna Bussijaamas ette mitu juhtumit, kui üks isik õngitses korjanduskastist raha. 28. aprilli hommikupoolikul õnnestus turvatöötajal Tiit Roastol kahtlusalune otse teolt tabada. Sama isik oli ka eelmisel päeval raha varastanud. Kui noormees tabati, püüdis ta algul ohvrit mängida, aga kui ta kinni võeti, lasi rusikad käiku. Kuni politsei saabumiseni julgestas turvatöötajat patrullekipaaž. Isik anti politseile üle.

Muud ettevõtted 5,4%

51%

USS Security Eesti AS 21,1%

G4S Eesti AS 51,0%

on G4Si valveteenuste käibeosa kogu turvaturust

Viking Security OÜ 6,4% Securitas Eesti AS 10,8% Grifs OÜ 4,1% Valveteenuste käibed 2015. aastal

Eesti Turvaettevõtete Liit viis läbi iga-aastase küsitluse turvaturu näitajate kohta. Küsitluses 2015. aasta kohta osales 28 valdkonnas teenuseid ja tooteid müüvat ettevõtet, kelle teenuste mahud moodustavad hinnanguliselt 84 % turukäibest. Turvaturu kogumaht 2015. aastal oli üle 148 miljoni euro, millest 61,5 miljonit moodustas valveteenuste kogumaht ning 48 miljonit eurot turvatehnika müük, paigaldus ja hooldus. Turvaturu kogumaht suurenes eelmise aastaga võrreldes 5,8 %.G4S Eesti käive moodustab turvaturust 41,2 %, seejuures valveteenuste turul 51 %.

Vaata lisaks ETELi lehelt www.security.ee

Jevgeni Hafizov aitas ära hoida auto põlengu

10. aprilli öösel süttis Tallinna külje all Peetris ühe ettevõtte territooriumil põlema sõiduauto, kui töötaja selle käivitas. Paraku ei töötanud autos olnud tulekustuti. Sündmust pealt näinud G4S turvatöötaja Jevgeni Hafizov haaras kaasa kustuti turvaruumist ning tänu tema kiirele tegutsemisele õnnestus põleng omal jõul kustutada.

Tuletame meelde, et autokustutit tuleb kontrollida kord aastas, sest sellele võivad mõjuda temperatuuri kõikumine, niiskus või vibratsioon.

Andre Seli ja Janek Post pidasid kinni vitamiinide varga

3. aprilli hommikupoolikul sai G4Si patrull väljakutse ühte apteeki Jõhvis. Viie minutiga saabunud turvatöötajad Andre Seli ja Janek Post pidasid seal kinni meesterahva, kes oli varastanud 80 euro väärtuses vitamiine. Meesterahvas anti üle politseile.

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad siseveebist: net.g4s.ee!

4

Rannavalve hooaeg algab G4S rannavalvurid on end hooajaks valmis seadmas. Sel suvel aitavad punavalges vormis rannavalvurid ohutust tagada kokku 18 supelrannas üle Eesti. G4S rannavalvurid on 1. juunist ametis Tallinnas Pirita, Stroomi, Kakumäe, Pikakari ja Harku järve rannas,Tartus Emajõe linna- ja vaba­ujula ääres ning Anne kanali ääres, Võrus Tamula ja Kubija järve ääres, Otepääl Pühajär ve ääres, Elvas Verevi järve ääres, Põlva paisjärve ääres, Türi järve ääres, Viljandi järve ja Viljandi Paala järve ääres, Haapsalus Paralepa ja Vasikaholmi rannas ning Pärnu rannas. Alates 1. juunist on avatud ka www.g4s.ee/rannad lehekülg, kust saab neli korda päevas infot õhu- ja veetemperatuuri kohta G4Si valvatavates randades ning samuti selle kohta, kas parasjagu lehvib rannas suplust lubav või selle eest pigem hoiatav lipp.

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

UUDISED

Personali uudiseid

Veikko Raasuke kutsuti Milestone’i nõukotta

Aprilli lõpus sai G4S Eesti tehnoloogia arendusjuht Veikko Raasuke kutse kuuluda värskelt asutatud Milestone’i tehnoloogia nõukotta. Veikko kandidatuuri esitas Milestone systems A/S-i Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika regiooni asepresident Thomas Lausten. Veikko sõnul on tegemist väga suure tunnustusega ja see näitab meie head tööd. “Kindlasti on tehnoloogia nõukotta kuulumine oluline ka meie klientide jaoks, kuna nad saavad olla veendunud, et tehes koostööd G4Siga on nad valinud endale parima võimaliku partneri Baltikumi turul,” lisas Veikko. Milestone’i nõukoda koosneb valitud partneritest ja klientidest, kel palutakse jagada oma nägemust, kogemusi ning nõu. Selle eesmärk on tagada, et Milestone pakub jätkuvalt turu parimaid tooteid ja teenuseid. Tehnoloogia nõukoda jagab soovitusi kolmest lähtepunktist: äristrateegia, integreeritavad lahendused ja valmislahendused.Veikko kuulub integreeritavate ehk keerukamate lahenduste alamkotta.

Juunis saab taas G4Sis verd loovutada Personalidivisjoni assistent Eerika Õun kutsub taas kõiki häid kolleege verd loovutama. Järjekordne doonoripäev toimub 17. juuni G4Si peamajas 2. korrusel asuvas koolitusklassis kell 9.00–12.30. Oodatud on kõik huvilised üle maja ja G4Si töötajad ka väljastpoolt maja. Kaasa võta isikut tõendav dokument! Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Tee üks heategu ja loovuta verd!

Taire Heiskonen valiti uueks valve­ divisjoni Lõuna piirkonna usaldusisikuks-töökeskkonnavolinikuks. Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Taire kuulub Töönõukokku alates 1. maist ning tema volitused kestavad neli aastat. Taire Taire Heiskonen töötab G4Sis alates 1. märtsist 2001 ja ta on Tartu kaubandus- ja vabaajakeskuses Eeden objektijuht. Kõigi G4S Eesti usaldusisikute kontaktid leiad siseveebist. Soovime Tairele edu uues rollis!

Alates 1. maist töötab patrullteenistuse turvajuhina senine päevnik Raul Menind. Raul töötab G4Sis 1994. aasta juulist, alguses mehitatud valves ja ka juhtimiskeskuse alluvuses autojuht-ekipaaži liikme töökohal. Viimased kümme aastat on Raul ametis olnud patrullteenistuses päevnikuna. „Raul on väga kohusetundlik töötaja ja sobib väga hästi patrulli turvajuhi tööd tegema,“ kinnitab Põhja patrulli teenistusjuht Janec Mururand. Soovime Raulile edu uues ametis!

Raul Menind

Märgi kalendrisse!

17.06 09.00 Doonoripäev G4Si peamajas koolitusklassis 18.06 11.00 G4S meistrivõistlused tennises Tondiraba tennisekeskuses 29.07–30.07 G4S suvepäevad Pärnumaal Lepaninas

Tule Viljandi folgile tööd tegema!

28.–31. juulil toimub XXIV Viljandi Pärimusmuusikafestival ning väljateenitult on tänavu korra eest valitud vastutama G4S Eesti. Ürituse turvalisust läheme tagama ligikaudu 100 töötajaga. Tööd on oodatud tegema kõik töötajad, kes valdavad eesti keelt vähemalt kesktasemel, kel on vanust alates 21 aastat ja läbitud ka turvatöötaja kohustuslik tervisekontroll. Kui soovid folgil tööd teha, võta ühendust lõigujuhi Kristjan Saariku, Margus Alametsa või Kristiina Eelmaaga, kelle kontaktid leiad siseveebist.

5

PERSOON CASH IS THE KING: Uhkusega esitleb Jüri Sillaste klient Elroni juurde paigaldatud üht esimest lapsukest nutiseifide peres.

JÜRI SILLASTE –

valuutavahetuspunkti turvatöötajast sularahadivisjoni protsessijuhiks Kui G4S sai tänavu 25-aastaseks, siis Jüri Sillaste (48) staaži ettevõttes saab mõõta vaid aasta võrra väiksema numbriga: 24. Uuendusliku sularahateenuse Cash360 üks n-ö peaarhitektidest on teinud ettevõttes muljetavaldavat karjääri, tõustes valuutavahetuspunkti turvamehest sularahadivisjoni protsessijuhiks.

Ise jääb ta seejuures tagasihoidlikuks, nentides, et karjäär kui selline pole kunagi olnud eraldi eesmärk. „Lihtsalt uued ja huvitavad pakkumised on tulnud õigel ajal ning need on olnud minu jaoks plussmärgiga väljakutsed.”

Küsis ja üles kirjutas: Andres Mägi I Fotod: ESME KASSAK, erakogu

6

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

PERSOON Kiirankeet Jüri Sillastega Disko või rokenroll?

Rokenroll. Õlu või vein?

Oli õlu, nüüd pigem vein.

Liha või kala?

Liha.

Kino või teater või kontsert?

Kino.

Raamat või teler?

Teler.

Suvi või talv?

Mõlemad.

Rannapuhkus või kultuurireis?

Kultuurireis.

Marina Kaljurand või Siim Kallas?

Marina Kaljurand.

RAHULDUS OMA KÄTETÖÖST. “Vägagi toeka füüsilise kogemuse annab metsategu. Õieti on see mul juba iga-aastaseks aprillikuiseks traditsiooniks saanud.

Sel aastal sai välja toodud, lõigatud, lõhutud ja riita laotud viimase aasta jooksul maha langenud puid kokku ca 50 ruumi.”

Alustame algusest. Kuidas ja miks läheb üks nn Karukooli lõpetanud kalalaeva mehaanik õppima edasi inseneriks TTÜ-sse?

“Karukooli“ lõpetamise järgselt siirdusin ma aega teenima Nõukogude armeesse. Sealt 1989. aastal naastes oli ju aeg n-ö poliitiliselt liigestest lahti ühest küljest ning teisalt polnud ka laevandus enam see, mida ma olin omal ajal õppima läinud. Seega oli edasiõppimine minu jaoks toona ainuõige valik. Asusingi siis ülikooli nullkursusel õppima ja 1990. aasta sügisest olin juba ametlikult TTÜ mehaanikateaduskonna esimese kursuse üliõpilane.

Ja kuidas satub tehnikaülikooli tudeng turvafirmasse ja hakkab tööle turvamehena?

Eks seal mängis oma osa iseseisvumise soov ja vajadus enda teenitud raha järele, iseäranis kuivõrd olin toona just alustanud ka oma maja ehitusega. Ja kuna õppetöö oli päevases osakonnas, siis samal ajal tööl käimisest poleks midagi välja tulnud ning nõnda hoidsingi silmad lahti n-ö öötöö pakkumiste osas. Kõigepealt käisin vaatamas ühe trükikoja valvuri kohta, ent see mulle head muljet ei jätnud. Seejärel leidsingi 1992. aasta juulis üles ESS-i.

Aasta tagasi asutatud ESS polnud toona veel õppinud potilgi käima. Mida Sa mäletad ettevõtte algusaegadest ja oma esimestest tööpäevadest aastal 1992?

“Esimesel päeval, mäletan, sain kokku selliste legendaarsete tegelastega nagu Urmas Sõõrumaa ja Arved Liivrand, kellega mul jutt klappis ning olingi tööle võetud. Esimeseks objektiks, kuhu Sõõrumaa mind oma autoga isiklikult kohale viis, oli mul Tallinna Postimajas asunud Hansapanga valuutavahetuspunkt. Minu peamiseks

CV

1992–1996 1996 1996–1997 1997–2000 2000–2007

2007–2012 2013– …

Mehitatud valve turvatöötaja Operatiivteenistuse ekipaaži vanem Operatiivteenistuse ülema abi Juhtimiskeskuse vahetuse ülem Sularahakeskuse Põhja rahatöötluse juhataja Sularahakeskuse rahatöötluste juht Sularahadivisjoni protsessijuht

ülesandeks seal oli tõrjuda noid hangeldajaid, kes kontorisse ametlikult raha vahetama tulnutega “soodsamaid” diile soovisid teha. Küll seal lubati mind ära tappa ja vahetuse lõpuks lihtsalt läbi peksta, nii et mu ristsed olid küllaltki jumekad (muheleb ajaloolinti tagasi kerides). Isehakanud sularahaoperaatorite ohjeldamist jätkus siiski vaid kolmeks päevaks, sest minu soov oli teha ikkagi öötööd. Nõnda sai mu järgmiseks objektiks Hansapanga Viru tänava valuutavahetuspunkt, kus osutasin mehitatud valvet töövälisel ajal. Pärast paari aastat seal töötamist asendati öine mehitatud valve tehnilisega ning mina liikusin edasi Välisministeeriumisse, jätkates öötööd ja puhuti valvates ministeeriumit ka nädalavahetusel. See jäi üksiti mu viimaseks objektiks, edasi liikusin juba patrulli.

Mis ekipaaži peal Sa sõitsid?

Kuku 5 ehk siis tänase kutsungiga Tuli 5, teeninduspiirkonnaga Pirital. Vajadusel katsime ka Lasnamäge ja kesklinna. See oli jällegi omamoodi huvitav ja õpetlik kogemus.

Eesti tuntumaid rahvaluuleteadlasi Oskar Loorits on oma artiklis “Vägilase prototüüpe” iseloomustanud tüüpilist eesti vägilast nõnda: “Mõõtude poolest suur, tugev ja jäme, sisemiselt lollakas ja laisk. Vägilane tikub kavalusega töölt metsa magama või sööb poole toobi viina eest paarinaelalise toore ahvena koos kõigi luude ja soomustega.” Ega ma eksi, kui väidan, et üldistavalt oleks võinud nõndaviisi iseloomustada ka üht keskmist turvatöötajat 1990. aastate Eestis?

Võib-olla küll, jah … Võrreldes tänasega tundub, et nonde 20 aasta taguste turvameeste värbamise juures peeti esmajärjekorras silmas pigem kehakaalu ja suurust kui et intelligentsete graanulite hulka.

7

PERSOON AERUD AUTOMAADI ASEMEL. Sõjaväeteenistus Nõukogude armee mereväes möödus Jüril (mõlemal pildil vasakult esimene) neljamehelises sõudepaadis.

Üheksakümnendatest turvalisuse keeles rääkides võib meenutada pommipanekut Tallinna kesklinnas ja auto­ maatide täristamisi bensiinijaamades, aga ka ESSi ja ESC omavahelist kemplemist, pusklemist Bekkeri sadama võimupiiride jagamisel ja Valvekoondise erastamist. Kas tollest ajast on aga miskit, mille üle saad ka täna ajada selja sirgu ja olla põhjendatult uhke, või ehk siis muhelusega meenutada mõnd humoorikat seika?

Kuidas

Jürist sai NLiidu meistersportlane Jüri läks Nõukogude armee mereväkke 1987. aastal, teades, et tänu äsjaomandatud laevamehaaniku kutsetunnistusele ootab teda ees 3-aastane teenistus Vladivostokis ristlejal nimega “Tallinn”. Kohale jõudes rivistati noormadrused platsile üles ning ohvitserid hakkasid näo ja oleku järgi sellelt omalaadselt sõduriturult endi üksustesse isikkoosseisu värbama. Muusikuteks, autojuhtideks, kirjutajateks jne.

Jüri ette astus üks kapten, pärides soldatilt miskit, millest viimane sai aru vaid, et kas ta tahab mingi asjaga tegeleda. “Ei, ei taha,” vastas Jüri igaks juhuks. Kapten, adudes, et sõnum polnud adressaadini jõudnud, sõnastas oma küsimuse ümber “Sportom hotšeš zanimatsa?” Sellest sai meie loo peategelane juba aru ning vastas selge häälega: “Konešno!”. “Dva goda?” päris igaks juhuks kapten üle. Mõistagi vastas – äsja oma noorusest 3-aastase lõivumaksmisega leppinud tegelane – sellele küsimusele veelgi kõlavama “konešno”-ga.

Mõni kuu hiljem, pärast noorsõduri väljaõppe läbimist, liituski Jüri CSKA (Armee Keskspordi Klubi) “Olümpia süsteemi järgse akadeemilise sõudmise eksperimentaalgrupiga”. Nn eksperimentaalgrupi mõte seisnes selles, et võeti kehaliste näitajate ja eelduste poolest sobivad poisid, kes võiksid sel spordialal näidata häid tulemusi, ning treeniti neist aastaga Nõukogude Liidu meistersportlased. Järgmiseks eesmärgiks olid MM-id ja olümpiamängud.

Nõnda möödus sõjaväeteenistus Jüri jaoks, kelle senise elu veepealsed kogemused piirdusid korra paadiga meresõidus, neljamehelises akadeemilises (paadiklass 4-) sõudepaadis looma moodi treenides ja meeskonnatööd õppides. Aastaga saigi tast NLiidu meistersportlane ning ajateenistuse lõppedes soovisid ülemused talt karjääri jätkamist armee spordiklubi ridades. Jüri tuli koju.

Su poolt mainitud märksõnad olid sellised mängud, mis toona käisid pigem üle minu ja meiesuguste peade. Tõsi, eks see ohufoon oli taustal ning patrulli minnes loeti ikka sõnad peale ja kontrolliti kuulivestide olemasolu. Samas, ega turvalisust kui sellist saa kunagi olla liiga palju, nii ka täna. Võrreldes paarikümne aasta tagust olukorda tänasega, on vast muutunud see, et ollakse teadlikumad ohtudest, aga kindlasti ka oma õigustest, kohustustest ja vastutusest. Seda nii turvateenuse tellija ja osutaja kui ka õigusrikkuja ja sündmuse pealtnägija poolt. Aga, jah, 1990ndatel tegin mina siiski lihtsalt oma tööd ning mingite võimumängude või poliitikaga oma pead liigselt ei vaevanud. Üks lustlik seik meenub ka. Sõitsime väljakutsele korteri häirele vanalinnas. Vaatasime väljast üle, siis tuli omanik kohale, et kontrollime seest ka. Mingeid silmatorkavaid sissemurdmisjälgi kuskil polnud, korteris tundus ka nagu kõik korras olevat. Objekt sai üle vaadatud, hakkasimegi juba välja minema, kui siis omanikule meenus, et üks koht on siiski veel, mis jäi üle kontrollimata. Läksime ja tegime siis WC ukse lahti ja … poti peal see pätt kükitaski, ilmselt lootes ennast nähtamatuks teha.

Kuidas aga patrulli turvatöötajast saab juhtimiskeskuse vahetuse juht?

Kõigepealt, ühe suve alguses moodustati juhtimiskeskuses viies, niiöelda puhkuste asenduste vahetus. Selle juht kutsus mind siis asetäitjaks ning suve lõppedes tehti mulle juba pakkumine, et kas ma ei tahaks võtta enda kanda vahetuse juhi rolli. Mul selle vastu midagi polnud ja nii ta läkski.

Ent sajandivahetusel otsustasid siiski ESSi jätta kus see ja teine?

Jah, see, et ma 2000. aastal ettevõttesse siiski edasi jäin, oli tegelikult puhas juhus. Kaheksa aastat öötööd oli bioloogilise kella ikka totaalselt sassi löönud ning see hakkas mõjuma tervisele, mistõttu nii ma enam jätkata ei saanud. Kahetsustundega küll, ent panin siiski lahkumisavalduse lauale.

Ja siis?

Ent juba mõni aasta hiljem hakkasin ma ise personalipoliitikat kujundama, koostades meeskonda Juhtimiskeskuse vahetuse juhina.

Patrullekipaažide peale tööle võtta eelistasin ma pigem vanuses 30+ ehk siis mehi, kes puhvetisse paanikahäirele saabudes ei sööstaks rusikaid ­v iibutades baarikaklusesse. Teisisõnu neid, kel oleks juba mingi elukogemus ja -tarkus olemas. Kehakaalul ja -kujul ei olnud sealjuures määravat tähtsust, kui, siis pigem üldisel füüsilisel vormil.

8

Kolme päeva pärast helistas personalijuht. Pakkumisega jätkata Sularahakeskuses. Võtsin pakkumise vastu ja minust sai Tallinna rahatöötlusosakonna juhataja. Mõistagi, eks ma ikka kuulasin maad ka ja teisalt olid Sularahakeskuses juba varasemast tuttavaid ees.

Kõik see kõneles pigem pakkumise vastuvõtmise kasuks.

Ning millised kirjed iseloomustavad Su karjäärikõvera viimast otsa?

Tallinna rahatöötluse osakonna juhi positsioonilt liikusin ma 2007. aastal edasi kolme – Tallinna, Tartu ja Jõhvi – rahatöötluse osakonna juhiks. Ning alates 2013. aastast olen ma ametis Sularahadivisjoni protsessijuhina.

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

PERSOON

Kui aga Su karjäärikäiku teise nurga alt vaadata, kas ei või jääda muljet, et Sa oled selle 24 aasta vältel suuremas osas toimetanud n-ö mugavustsoonis – ning mugavus ja laiskus on ju iga inimese põhiolemuses olemas, kel vähem, kel rohkem –, siirdumata otsima rohelisemat muru ja rammusamat leent kusagil mujal?

Ma arvan, et mingil määral peab see kindlasti paika. Oma töökohal, või ka sellest väljapoole, hakkab ju inimene reeglina liigutama siis, kui ikka viimane häda käes on: kui töö üldse ei istu või töökaaslastega ühist keelt ei leia või ülemus okserefleksi tekitab. Minu jaoks saabus see äratundmise hetk tol 2000. aastal, mil ma mõistsin, et samal kohal jätkamine toimuks vaid tervise arvelt. Sealt edasi, aga ka enne seda, pakub mu töö mulle jätkuvalt huvi ning igapäevased väljakutsed on pigem motiveerivad ja inspireerivad. Ja me teeme siin ju huvitavaid ja ägedaid asju: sularahatöötluse käimalükkamine, euro tulek, nüüdne Cash 360, kui vaid mõnda nimetada. Seega, jah, nagu paljud teisedki, tulin ka mina omal ajal ESSi ajutiselt, ent täna võin küll seda väita, et nn 5–6 aasta (mille järel peaks nagu töökohta vahetama) ideoloogia, pole absoluutselt minu teema.

Kindlasti andis hindamatu kogemuse ka juhtimiskeskuse vahetuse loomine, selle tööle ja koostööle panemine ning käigus hoidmine. Ja Tallinna rahatöötlusosakonna juhi positsiooniga sain üksiti oma alluvateks 70-pealise naiskonna, keda tuli jällegi juhtida pisut teises võtmes kui häirejuhtimisspetsialiste ja patrullekipaažide töötajaid. Pluss kõik need liitmised: Valvekoondis ja Akropol ning hiljutine Eurex – lihtsalt pole olnud mahti igavust tunda.

Juhiks on küll proovitud õpetada ka vaid päevaga ja juhtimisest on kirjutatud tonnide viisi vähem-rohkem tarku raamatuid ning küllap loeti ka TTÜs Sulle inseneripõhja ladumise kõrvale mõni sõna juhtimisteooriat. Aga ikkagi, kust võtab patrullekipaažist tulnud noormees liidrirolliks vajalikud oskused ja meeskonna juhtimiskogemuse?

Tööalaste teemade juurde naastes, siis mida soovitaksid neile, kes on tööle asunud G4Si ja ei välista võimalust teha ettevõttesisest karjääri?

Tee oma tööd südamega ja korralikult ning hoia tööalased suhted korras! Küll sind siis tähele pannakse ja usaldatakse ka midagi suuremat, järgmine ja juba vastutusrikkam lõik. Minu, aga ka teiste puhul, on see nii toiminud ja mingit tõhusamat retsepti mul pole, ausõna, ei ole. Üks, mis on kindel, pugemisega kindlasti kaugele ei jõua. See ei tekita austust ega lugupidamist ning mina küll ei soovitaks inimest järgmisele tasandile, kui on aru saada, et ta pole oma tegemistes ja väljaütlemistes siiras.

Organisatsiooniuurijad ja käitumisteadlased on tuvastanud, et inimese eneseteadvus sõltub suuresti sellest, milline on tema koht ühiskondlikus ja ametialases hierarhias, kuidas ta ise seda mõtestab ning mida teised temast arvavad. Milline on täna Sinu roll G4Sis?

Eks ma ühest küljest olen kindlasti tavaline töömesilane oma konkreetsete tööülesannetega. Kes ühtlasi ei tähtsusta üle seda, et ta on siin 24 aastat töötanud. Mulle on oluline minu töövaldkond ja see, mis toimub minu divisjonis. Samas aga läheb mulle vägagi korda see, mis toimub ka G4Si teistes üksustes, sest firma on ju tervik ning mistahes ühe osakonna mainekahju on ju tegelikult mainekahju tervele firmale. Näiteks, kui me sularahakliendid kurdavad mulle mingit tehnilise valve probleemi, siis ma üritan ikka rääkida selle osakonna inimestega, kelle võimuses oleks probleemi lahendada, mitte ei pane kaht sõrme suhu ega vilista pikalt.

Kindlasti jäi miskit külge ka ülikoolist, aga selles kontekstis ei alahindaks ma hoopis kogemust, mille sain omal ajal akadeemilisest sõudmisest. (Loe ka kõrvallugu sellest, kuidas Jürist sai Nõukogude Liidu meistersportlane!) Tuli ju sealgi panna meeskond eesmärgistatult tööle, tulemus oli mõõdetav ja hinnatav ning soorituse järgselt sai vaagida plusse ja miinuseid, ning nende põhjal sai omakorda seada sihte järgmiseks korraks.

Kas ja kuidas kunagine meistersportlane täna ennast liigutab, kui üldse liigutab?

Ikka liigutan. Kindlasti, aga mitte enam sellises mahus nagu omal ajal. Hetkel piirdun umbes 5–8-kilomeetrise jooksuringiga, viis korda nädalas. Lisaks mõistagi ka igahommikune jalutuskäik koeraga koduses Nõmme metsas, mõnikord ka õhtuti.

Ja kui Sa sealt jooksuringilt naased, kes Sind kodus ootab?

Kellega Su tagala mehitatud on?

Abikaasa, loomulikult. Kellega "mugavustsoon," igati heas mõttes, kestab meil juba mu karjääriga võrreldava aja. Ehk et abiellusime me samuti tol 1992. aastal, mil turvafirmasse tööle asusin. Kaks „põngerjat“ on ka: tütar lõpetab 5. klassi ja poeg gümnaasiumi. Aga minu jaoks jäävad nad ikka põngerjateks (muigab). Poeg, muuseas, lõi käed külge ka praeguse G4Si peamaja ehitusel ning ühe suve töötas ka G4S rannavalves. Täna on prioriteedid mõistagi gümnaasiumi lõpetamine, ülikooli astumine ja sõjaväeteenistus.

HUUMOR PÄÄSTAB PÄEVA. “Akadeemilisest sõudmisest saadud meeskonnatöö ja juhtimisoskused akadeemiline kõrgharidus + senised turvatöö ja patrullekipaaži kogemused + katse-eksitus-meetod,” kirjeldab Jüri ESSi Juhtimiskeskuse vahetuse juhtimist Tihase tänaval.

9

PERSOON

SIDE JUURTE JA TEHNIKAGA. Jüri koos enda tehnikakire objekti, 25-aastase GAZ-53-ga oma koduaia kõrval. Krundi ostsid ta esivanemad Ants ja Ann endale välja 1910. aastal tollase Jälgimäe mõisa omaniku Manfred Nikolai von Glehn’i käest.

JÄNESENA SUVEPÄEVADEL. “Olen looduse ja loomadega alati sinapeal olnud,” muheleb Jüri.

Kuidas kirjeldaksid G4Si aastal 2026. ja ennast, kas siis selle sees või väljas?

Terve hulk häid mehi ja naisi töötab ju täna selle nimel, et G4S püsiks ja kestaks nii homme kui ka ülehomme. Seega, ma arvan, et 10 aasta pärast on see ettevõte ikka olemas. Ning kui mina olen elu ja tervise juures ning mu teeneid siin vajatakse ja väärtustatakse, siis ma ei näe põhjust, miks ma ei võiks ka aastal 2026 G4S tööperre kuuluda. Vanuse poolest ju veel nagu võiks (muigab).

Ja milliste uute toodete-teenustega võiks G4S 2026. aastal turul olla?

Teiste üksuste nimel ma ei tihka sõna võtta. Mis aga minu valdkonda puudutab, siis on mitu aastat tehtud pingutusi selle nimel, et kogu sularahaautomaatide müüki ja hooldust puudutav temaatika võiks olla G4Si hallata. Läti ja Leedu G4Sis see mingil määral juba toimib, nii et loodetavasti jõuame ka meie sinna.

Kas Sularahadivisjon kui selline eksisteerib ka 10 aasta pärast?

Loomulikult! Seda sularaha hukku on ennustatud juba pikki aastaid, erinevates riikides ja erinevate tõekuulutajate poolt. Kui me aga vaatame tänaseid tehingute arve ja mahte, siis on üsna päevselge, et lähima kümne aasta jooksul ei kao sularaha kuskile. Ringluses olev sularaha hulk on, tõsi, kümne aasta pärast ilmsesti vähenenud, ent lõplikku kadu kuulutada oleks täna pisut lühinägelik.

Kas Sul endal on sularaha taskus?

Kogu aeg. Näe, praegugi on näiteks 5 eurot. Intervjuu lõppedes lähen ja ostan endale selle eest süüa.

10

Meie puhvetis saab ju ka kaardiga maksta?

Jah, saab küll, aga ma maksan sulas. ???

Vaata, kui ma kaardiga maksan, siis selle summa kadu minu arvelt on mõnes mõttes rohkem selline metafüüsiline teema. Seevastu, kui mul on rahakotis näiteks füüsilised 50 eurot, siis selle raha hulga vähenemine on reaalselt nähtav ja tuntav kogemus, mis annab seega reaalsema ülevaate kulutustest kui ka aitab neid paremini planeerida.

Räägime reaalsusest. Õhinapõhisel digiajastul, aastal 2016, on ju kõikvõimalikud nutiseadmed, pilveteenused ja virtuaalkaubandus üsnagi reaalsed. Kas selles valguses pole natuke anakronistlik lansseerida uut sularahateenust?

Raha virtualiseerimisel on ju jäme ots kommertspankade käes. Pankade huvides on sularahaga arveldamise vähendamine, sest kõikvõimalikud kaardimaksed on nende puhas võit. Ent sularaha on ju klassikaline väärtus, aegade algusest eksisteerinud käegakatsutav maksevahend – see oli, on ja jääb. Meie huvides on – uue teenuse valguses, eksole – anda sularahaga arveldajate kasutajakogemusele uus kvaliteet, teha selle kasutamine mugavamaks ja lihtsamaks. Ja ärgem alahinnakem sedagi, et sularaha olemasolul ei pea muretsema PIN-koodi või pangakaardi kaotsimineku pärast ega jääma rumala ossa, kui makseterminaal ei tööta.

Ja lõpetuseks. Anton Hansen Tammsaarele püstitasid ausamba tema kaasaegsed, Aivar Pohlak rajas ise endale staadioni. Mis või kes on Sinu ausambaks?

Minu lapsed. Ja see, et nad on terved ja tublid.

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

INNOVATSIOON

G4Si uus innovaatiline teenus – Cash360 ALATES MAI LÕPUST PAKUB G4S OMA KLIENTIDELE uuenduslikku sularahaveo ja -töötluse teenust Cash360, mis panustab senisest enam tehnoloogiale ja iseteenindusele. Lahenduse kasutajad saavad ajada oma rahaasju senisest märksa paindlikumalt.

Tekst: Kristiina Luts, turundusspetsialist I FotoD: Esme Kassak, Reimo Raja

T

eenuse peamised eelised on turvalisus ja võimalus kaubandusettevõtetel hoida kokku tööjõukulusid, mis kaasnevad raha hoidmise ja ülelugemisega.

Cash360 teenus koosneb mitmest omavahel seotud osast: • kliendi ruumidesse paigaldatavad seadmed sularaha hoiustamiseks ja/või väljastamiseks, • võimalus määrata seadme erinevad kasutus-­ õigused kliendi personalile, rahavedajale ja hooldajale, • haldusportaal rahavoogude jälgimiseks reaalajas ja vajadusel 24/7, • erinevad reaalajas väljastatavad raportid, • sularahaveo ja -töötluse teenus, • seadmete hooldus.

Mugav nutiseif

Teenusega liitunud kliendi ruumidesse paigaldatakse spetsiaalsed seadmed, mida võib nimetada nutikateks seifideks. Klient saab valida erinevate seadmete vahel – paberraha sisse võtvad nutiseifid, münte sisse võtvad nutiseifid

ja sellised masinad, mis võimaldavad ka paberraha või müntide väljastamist. Seif võtab raha vastu igal ajal, seega saab klient oma kupüürid või mündid turvaliselt hoiule panna millal iganes selleks vajadus tekib. Enam ei pea selleks G4Si inkassaatorit ootama.

Lisaks nutiseifidele võimaldame teenuse kasutajale ligipääsu haldusportaalile, kus klient saab jälgida kõiki oma sularahaga tehtud toiminguid (kes ja kui palju raha nutiseifi sisestas, millal ja kui palju G4Si inkassaatorid inkasseerisid jne).

Teenusekomplekti kuulub ka rahavedu, mille korral pakume kliendile valida järgmiste lahenduste vahel: • nutiseifi regulaarne tühjendamine, • monitooringuga tühjendus (G4S jälgib raha­ taset seifis ja tühjendab selle, kui tase on tõusnud teatud piirini).

• klient hoiab kokku tööjõukulude ja investeeringute arvelt, mis tuleks teha juhul, kui raha ülelugemine toimuks kohapeal käsitsi, • klient ei pea muretsema raha ülelugemisel tekkivate vigade pärast – nutiseif loendab sisestatavad kupüürid või mündid üle automaatselt, tuvastades defektiga rahatähed, • enam ei pea ootama G4Si inkassaatori järel, kuna viimane saab tänu nutiseifile tegutseda kliendist sõltumata, ja inkassaator ei pea omakorda ootama kliendi järel, • kui nutiseifil on ka raha väljastamise funktsioon, saab klient igal ajahetkel oma sularaha­ varusid täiendada, ootamata selleks inkassaatorit, • G4S saab inkassaatorite veoringe optimeerida, • paremini planeeritud marsruudid võimaldavad inkassaatoritel teenindada lühema aja jooksul suuremat arvu kliente.

Uue lahenduse KASUTAMISE eelised

Loodame, et uus lahendus leiab endale peagi hulgaliselt kasutajaid ja sellest saab G4Si jaoks hea platvorm, millelt oma klientidele veelgi paremaid teenuseid üles ehitada.

Cash360 teenuse kasutamine toob kaasa mitmeid eeliseid nii kliendile kui ka G4Sile:

11

RAHA 36%

38%

44% 68%

37% 69%

45%

37% 54% 29%

80%

80%

61% 77% 53%

44%

64%

76% 73% 93%

86% 58%

74%

SULARAHAMAKSED RIIGITI

95%

95%

82%

77%

Sularahamaksed < 50% Sularahamaksed 50%–60% Sularahamaksed 70%–80% Sularahamaksed 80%–90% Sularahamaksed > 90%

Sularahatehingute maht Euroopas on kümne aastaga kahekordistunud Sularaha on endiselt enamkasutatav maksevahend Euroopas, kuigi elektrooniliste maksete osa on kasvutrendis. 60% kõikidest maksetest Euroopas tehakse sularahas. Kaheksas Euroopa Liidu (EL) riigis, sealhulgas Eestis, on sularahamaksete osa alla poole, selgub G4S Euroopa sularaharaportist.

Tekst: REIMO RAJA I FotoD: REIMO RAJA

K

uigi Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega väiksem makseterminalide võrk, on elektrooniliste maksete (kaardimaksed, pangaülekanded, otsekorraldused) osakaal suurem kui sularahamaksetel. Elektrooniliselt tehakse Eestis 55,9% maksetest ja sularahas 44,1%. Kõige populaarsem elektroonilise makse vahend on kaardimakse. Sularahamakseid tehakse Eestis endiselt rohkem kui kaardimakseid.

12

„Elektrooniliste maksete populaarsus on seletatav e-riigi kiire arenguga. Eestlased on Euroopas ühed aktiivseimad internetipanga kasutajaid, olles Soome, Taani, Hollandi ja Rootsi järel viiendal kohal. Seejuures on eestlased ka sularahaautomaatide (ATM) kasutamise aktiivsuse poolest esirinnas,“ kommenteeris G4S Eesti sularahadivisjoni juht Peeter Torim sularaharaportit.

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

RAHA Eestlane võtab sularaha automaadist välja keskmiselt 29 korda aastas.

Kõige sagedamini kasutavad sularahaautomaate Portugali, Suurbritannia, Saksamaa, Austria ja Eesti elanikud. Need andmed on võetud G4S Grupi raportist „Cash Report 2016 Europe“, mis käsitleb sularaha kasutust 28 Euroopa Liidu riigis.

Raportist nähtub, et sularahatehingute maht Euroopas kasvab ja on kahekordistunud iga kümne aasta tagant. Samaaegselt on aga sularahamaksete osakaal võrreldes kõikide maksetega langenud. 40% maksetest Euroopas tehakse elektrooniliselt – kaardimaksed, pangaülekanded ja muud mitte-sularaha maksemeetodid.

• Sularaha maht on kasvanud igal aastal 11% kuni aastani 2015 ja moodustab kõikidest maksetest 60%.

• Sularaha väljavõtmine ATMidest on kasvanud 14,6% (aastatel 2009–2014) ehk 2,188 miljardi euro võrra.

Eestis on see aga vähenenud 16,9%, mis on seletatav sularahaautomaatide ja pangakontorite võrgu vähendamisega.

• Kaheksas Euroopa riigis, sh Eestis, on mittesularahamaksed ülekaalus võrreldes sularahamaksetega.

Raportit kommenteerides tegi G4S Euroopa juht Graham Levinsohn üleskutse, et sularahatöötlusega seotud osapooled peaksid ühiselt tööle hakkama, et Euroopa sularaharinglust efektiivsemaks muuta. „Euroopa tarbijad ja ettevõtted jätkavad sularaha kasutamist paralleelselt teiste makseliikidega.

Sularaha tarneahel on Euroopas aga väga killustunud ja ebaefektiivne.

Kõige ekstreemsematel juhtudel loetakse sularaha selle teekonnal kassast pangani kuni 17 korda. See tekitab ebavajalikke kulutusi. Me peame tegema tööd selle nimel, et muuta sularaharinglus Euroopas sujuvamaks ja lihtsamaks ning sularaha oleks tulevikus kuluefektiivne maksevahend,“ ütles Levinsohn.

Euroopa Keskpanga pangatähtede direktoraadi direktor Ton Roos lisas raportist rääkides, et sularaha usaldatakse kui ametlikku maksevahendit. “Sularaharinglust reformides saame kindlustada sularaha kriitilise tähtsusega ühiskondliku rolli muude makseliikide kõrval.“ G4S on Eestis sularahakäitlusteenust pakkunud ligi 20 aastat. “Meie kasutatav kaasaegne käitlustehnoloogia tagab Eestis efektiivsema sularahakäitluse kui mõnes teises Euroopa riigis. Seetõttu puudub vajadus korduvaks sularaha ülelugemiseks,“ kommenteeris Peeter Torim sularahakäitluse efektiivsust Eestis.

Mitte-sularahamaksete kasv

Riigid, kus sularahamaksete osakaal jääb alla 50%, on Suurbritannia (45%), Holland (37%), Taani (37%), Rootsi (38%), Soome (36%), Eesti (44%), Prantsusmaa (44%) ja Luksemburg (29%).

Pangakaardid, pangaülekanded ja otsekorraldused moodustavad 94% kõikidest elektroonilistest maksetest EL28 riigis. Kaardimaksete osakaal mitte-sularahamaksetest on kõige suurem (45% kõikidest mittesularahamaksetest 2014. aastal). Mitte-sularahatehingute arv on alates 2009. aastast igal aastal kasvanud keskmiselt 4,3%, kokku 103,2 miljardi tehinguni aastas.

Sularahamaksed jätkavad tõusutrendis

Sularahamaksete maht kasvab kõigis EL28 riigis. 60% kõikidest maksetest ELis tehakse sularahas. Sularaha väljavõtmine sularahaautomaatidest on kasvanud 14,63% ajavahemikul 2009–2014. See tähendab, et viie

aastaga on sularaha väljavõtmine automaatidest kasvanud kokku 2,188 miljardit eurot. Sularaha kogused ringluses on kasvanud keskmiselt 11% aastas ja ringluses oleva sularaha väärtus on kasvanud keskmiselt 13% aastas.

Raportist

G4S Euroopa sularaharaport on kirjeldav ja objektiivne uuring, mille eesmärk on julgustada avatud ja erapooletule diskussioonile võtmetähtsusega osapoolte vahel.

Raporti koostaja on G4S. Kasutatud on olemasolevaid andmeid, ettevõttesisest analüüsi. Samuti intervjueeriti Euroopa Keskpanga (ECB), Euroopa Komisjoni (EC), Euroopa Maksenõukogu (EPC), Euroopa Tarbijaorganisatsiooni (BEUC), Euroopa jae-, hulgi- ja rahvusvahelise kaubanduse liitude ühenduse (EuroCommerce) ja Euroopa Turvatranspordi Ühingu (ESTA) esindajaid.

G4S sularahakäitlus

G4S käitleb igal aastal miljardite eurode väärtuses sularaha üle kogu maailma. G4S on Eesti suurim sularahaveo- ja rahatöötluse ettevõte, kelle sularaha transportimis- ja töötlemisteenuseid kasutab üle 600 kaubandus- ja teenindusettevõtte. G4Si sularahadivisjonil on Eestis kolm rahatöötluskeskust (Tallinnas,Tartus ja Jõhvis), kus töödeldakse kuus kokku ligi miljard eurot. Suurima, Tallinnas asuva, sularahakeskuse raha töötlemisvõimekus on kuni 7,5 tonni paberraha ning 65 tonni münte ööpäevas. Sularaha veo ja töötlemisega tegeleb G4Sis 240 inimest.

Milline on sularaha tulevik Eestis?

Peeter Torim G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Minu hinnangul on ka kümne aasta pärast Eestis sularahal maksevahendina jätkuvalt roll. Selle osatähtsus võrreldes teiste makseliikidega (kaardimaksed, e-kanalid ja uued alternatiivsed makselahendused, nagu näiteks mobiilimaksed) väheneb, kuid ilmselt mitte nii kiiresti ja palju kui Põhjamaades. Seda põhjusel, et Eesti ühiskond ja inimesed ei ole Põhjamaadega identsed ja vaevalt kümne aastaga sellisteks muutuvad. Siinkohal on sobilik tuua võrdluseks 25 aastat tagasi kõlanud väited, et kohe-kohe asendavad kaardimaksed sularaha ja sellega lõppeb sularaha maine teekond. Nii pole aga läinud, inimesed maksavad nii kaardiga kui sularahas. Seega üks ei välista teist – mõnes olukorras on sularahas tasuda mugavam või ainuvõimalik ja teises olukorras mõni teine makseliik. G4S on seisukohal, et oluline on jätkuvalt tagada sularaha kättesaadavus ning mugav ja turvaline sularahakäitluse teenus. G4S sularaha raportist nähtub, et Euroopas on sularaha kasutamine riigiti väga erinev ja sularaha teenus vajab mõnedel juhtudel efektiivistamist.

Eestis on sularahakäitluse teenus üldjoontes efektiivne ja olulisi ümberkorraldusi ei vaja. Samas on vajalik ajaga sammu käia ja lisada teenuseahelasse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, nagu näiteks nutiseifid, Cash360 teenus kaubandus- ja teenindusettevõtetele.

13

PERSOON

Tartus trehvamas

Tairega Kohtumine Taire Heiskoneniga, kes valiti äsja Lõuna piirkonna turvatöötajate usaldusisikuks, annab paariks tunniks võimaluse hingata sisse kevadsuvist Tartut. Päev on päikseline ja osa rahvast on end vaatamata tööpäevale seadnud poolpaljalt sisse Emajõe kallastel. Kaks eidekest istuvad annetusi ootava vana Maarja kiriku ees. Leian end mõttelt, et siia peab veel tagasi tulema. Aga nüüd Tairest!

TEKST: ESME KASSAK I Foto: ESME KASSAK

T

airel täitus 1. märtsil 15 aastat G4Sis töötamist. Algusest saati on ta töötanud objektil, kus alguses oli vaid Konsumi kauplus, kuid viimased tosin aastat laiub kaubandus- ja vabaajakeskus Eeden. Taire on näinud moodsa keskuse ehitust ise silmaga pealt ning tunneb objekti kui oma viit sõrme. Teenistusjuhi Argo Raagi sõnul on Taire Tartu TK juures sedavõrd hinnatud inimene, et töökorralduste muutmisi põhjendatakse sageli lausega: „Teeme nii, sest Taire arvas nii.“ Kampaania „Märka turvateenindajat!“ raames toodi välja nii Taire abivalmidust ja sõbralikkust kui ka nõudlikkust.

14

Palju õnne usaldusisikuks valimise puhul! Kas tead, mis sind nüüd ees ootab?

Ma ei tea veel, kas saan midagi kolleegide heaks ära teha, aga loodan, et õnnestub. Probleemid on erinevad, alates katkisest toolist objektil – näide elust enesest – kuni graafikute kokkupaneku ja tööja puhkeaaja seadusest kinnipidamiseni. Loodan suhtluse peale, sest ametlikku käiku ei soovita sageli asjadele anda. Tähtis on abistamine lahenduse leidmisel ja ma olen selleks valmis. Objektijuhina puutun igapäevaselt kokku sarnaste probleemidega. Tänu pikalt G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

PERSOON

Maksimum neli aastat

selle sama teema juurde tagasi, et kui sa haugud kliendi pihta, siis saad samamoodi tagasi. Käitu teistega nii, nagu tahaksid, et käitutaks sinuga! Karjumine, sõimamine, solvamine tekitab trotsi ja see ei ole edasiviiv jõud. Siia juurde teadmised psühholoogiast, mida sai koolis mitme kandi pealt õpitud.

President Taire?

Sa omandasid töö kõrvalt kõrghariduse. Mida õppisid?

G4Sis töötamisele tunnen inimesi ja tean ka, kuidas asjad ettevõttes käivad. Usun, et see tuleb kasuks.

Kui kauaks sind sellesse ametisse valiti?

Jah (naerab). Noh, loodame, et saame järgmise presidendi saame ka naise. Minule meeldib meie naiskandidaat.

Sa oled G4Sis töötanud juba 15 aastat. On olnud tõrvatilku meepotis ja vastupidi …?

Õppisin ettevõtluskõrgkoolis Mainor personalijuhtimist. Need teadmised tulevad mulle igapäevases töös väga kasuks. Vahepeal soovisin sellel alal ka tööd leida, kuid nüüd selles enam nii kindel ei ole.

Mulle meeldib, kui töös on liikumist ja vähem kontoris olemist.

Piitsa ja präänikut, mõlemat. Aga minevikus kinni olemisel ei ole mõtet, see ei vii kuhugi, pigem vaadata otse edasi ja vanad asjad jätta seljataha. Kui jääd mõnda probleemi kinni, siis see kääribkäärib ja hävitab lõpuks iseennast. Tee parem see asi selgeks ja mine edasi. Usaldusisikuna tahan olla ka teistele toeks, et räägitaks asjad aegsasti selgeks.

Kus sa end näiteks viie aasta pärast näed?

Kogu selle aja oled olnud ametis kaubanduses. Mis on selle töö rõõmud ja väljakutsed sinu jaoks?

Vaba aeg peab olema, see on väga tähtis, sest muidu jookseb juhe kokku. Ma võtan näiteks ratta ja sõidan ringi. Mulle ei meeldi aja peale sõita, et 60 km jutti, vaid niisama ja loodust nautides. Vahel jalutan mööda linna, vahel lihtsalt vaatan filmi telekast. Lisaks on mul terve „mastirida“ lube – vahepeal sõidan tsikliga (mul endal tsiklit ei ole, sõbra omaga sõidan) ja kui vaja, siis ka bussiga. Kolm korda nädalas käin trennis. Kuulun G4S Spordiklubisse ja võtan osa Eedenis asuvas Fitlife’i rühmatreeningutest ning käin Aura Keskuses ujumas. Tihti külastan koos tütrega ka enda vanemaid Põlvamaal ja teen aiatöid.

Inimestega suhtlemine. Ma ei kujuta ette, et peaksin kuskil lihtsalt objekti valvama ja inimestega suhelda üldse ei saa, see oleks kindlasti väga väsitav. Aga teistpidi võttes, kui oled kaubanduses, siis seal on vahepeal ikka väga palju suhtlemist ja see väsitab ka päeva lõpuks.

Objektijuhina suhtlen ma nii töötajate, turvajuhi kui ka kliendi ja kliendi klientidega ehk keskuse külastajatega. Inimesed on erinevad, nende arusaamad on erinevad, mõnda asja tuleb väga pikalt ja põhjalikult seletada. Eriti tahavad rääkida vanemad inimesed. Siis pead leidma kompromissi, et ei unustaks ära enda tööd ega laskuks liialt vestlusesse, samas jäädes siiski viisakaks. Vahel olen mõelnud, et kumb on siis lihtsam, kas vaielda pätiga või pensionäriga. Nad on ju nii hirmsasti targad, iga asja kohta oma arvamus. Seletad ja seletad ja tuleb vastu jälle see „aga ikkagi“ (muigab).

Kuidas siis toimid?

Tööl ma üldiselt kontrollin ennast, ei plahvata. Ma saan aru, et vormikandjana mind jälgitakse, iga minu liigutust ja ütlust märgatakse.

Kontrollin väga, mida teen või ütlen. Siis kui koju lähen, viskan jalad seinale ja puhkan (naerab ja pisut tõsinedes lisab, et oleks see vaid nii, sest on vaja teha süüa ja lapsega ka tegeleda).

Sind märgiti tänavu ära ka „Märka turvateenindajat!“ kampaania raames. Mida sellisest vaatenurgast arvad, kus esile tuuakse eelkõige head suhtlust?

Oleneb, kes, mida ja kuidas kirjeldab. Kui öeldakse, et turvatöötaja on lõbus, tekib mul küsimus, mis see turvatöötaja funktsioon on ja kas ta tööd ka teeb. Samas sõbralikkus ja naeratamine on tähtis.

Töötades kassaliinis puutun ikka kokku olukordadega, kui kellelgi hakkab midagi kotis piiksuma ja ta ehmatab selle peale, sest see on ebameeldiv protseduur ja tekitab piinlikkust. Siis lähedki ja naeratad, võtad alustuseks kliendil pinge maha ja püüad selgitada, miks on tähtis teda kontrollida. Kui lähed tigedalt või süüdistava olekuga, siis on ka klient kaitseseisundis ja ründav. Viisakus on turvatöös väga tähtis. Vaatamata sellele, mida klient ütleb, pead sina ikka rahulikuks jääma ja vajalikud rutiinid läbi tegema.

Millised õpetussõnad oled kodust kaasa saanud ja mida on õpetanud tööelu?

Viisakust. Mind on kasvatatud olema viisakas ja kohusetundlik. Töö on õpetanud mulle, et tuleb olla sihikindel. Samuti lähtun ma põhimõttest, et ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks. Jõuame

Ma ei ole üldiselt pikalt ette mõtleja. Elan päev korraga ja haaran pigem võimalustest kinni, mida elu pakub. Kui liiga pikalt midagi ette planeerida, kipuvad need asjad nässu minema.

Palju tähelepanu nõuab sult 11-aastane tütar. Kas sinu jaoks eksisteerib üldse vaba aega?

Lõpetuseks, mis teeb sinu meelest ühest heast turva­töötajast suurepärase?

Distsipliin ja kohusetunne. Meenutab küll ehk natuke sõjaväe värki, aga teistmoodi ei saagi. Samuti peab olema tehnilist taipu, sest turvatöös puutud kokku nii tulekahju- kui ka valvesüsteemidega, seejuures igal objektil on omad eripärad. Iga-aastased evakuatsiooniõppused on selles mõttes väga olulised, kuna annavad vajalikku praktikat.

Kes on usaldusisik?

Töötajate usaldusisik-töökeskkonnavolinik esindab töötajaid nii töötervishoiu, tööohutuse kui ka töösuhete küsimustes. Usaldusisiku peamine ülesanne on tööandja ja töötajate vahel n-ö vahendajaks olemine. Tema annab tööandjale edasi töötajate arvamuse ning tööandja saab talle edastada infot, mis peab jõudma töötajateni.

Töötajate usaldusisikul on õigus tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega, saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida sel teemal tööandjaga.

(Allikas: Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsioon, Tööelu.ee)

G4S Eesti usaldusisikud

G4S Eesti valvedivisjoni usaldusisikud külastavad mehitatud valve objekte ning jälgivad, et töötajatele oleks loodud seadusega ettenähtud töötingimused ja ei rikutaks muid õigusi. Usaldusisikud aitavad toimetada objektidele tööolmeks vajalikke vahendeid. Sageli lahenevad tööalased vaidlused usaldusisiku abil, kes aitab töötajal oma õigusi paremini tunda ja vajadusel ka kaitsta. Usaldusisikud saavad kokku kord kuus toimuvas töönõukogus.

Vaata lisaks: net.g4s.ee/usaldusisikud

15

NUTILAHENDUS

Kuidas ma valmistasin raadiosignaali suuna määraja Eelmise aasta sügisel tuvastas IT osakond Satel raadiovõrgus segaja.

Raadiosignaal sarnanes kella tiksumisele. Mis seda tekitas, polnud aimugi.

Raadioside inseneri Kristjan Soodla vedamisel asuti asja uurima ning tulemuseks oli peilingaator ehk raadiosignaali suuna määraja, mis on tänaseks olnud abiks mitmete raadiosegajate asukoha tuvastamisel.

Tekst: Kristjan Soodla, G4S Eesti raadioside insener I Fotod: Kristjan Soodla

Lugu sai alguse sellest, et tuvastasime Satel raadiovõrgus segaja. Tundus saboteerimise moodi.

Impulsid kestsid 0,1 sekundit ja umbes iga 0,5 sekundi järel ehk siis see signaal varastas igast minutist 12 sekundit (4,8 h /24 h) eetriaega.

Raadiosignaali suunda määrates selgus, et seda tuleb igast suunast. Teisisõnu tundus, nagu terve linn oleks neid täis (hiljem selgus, et nii oligi).

Tehnilise Järelevalve Ameti peilingaator nii lühikest signaali ei suutnud tuvastada ja seega pidime oma vahenditega hakkama saama.

Esimese allika tuvastasime suundantenni ja Arduino mikrokontrolleril põhineva signaali mõõtja abiga.

16

Selgus, et signaali tekitab vanaks jäänud akuga Satel saatja. See oli selge märk, et neid võib vabalt igal pool olla ja juurdegi tekkida. Olemasoleva tehnikaga tundsin, et oleme täiesti abitud. Veel hullem olukord oleks, kui tegu oleks tahtliku segamisega. See andis tõuke peilingaatori valmistamiseks. Need seadmed on üldjuhul väga kallid – maksavad kümneid tuhandeid –, ja samas ei saa kindel olla, et sobib meile. Seega otsustasin ehitada lihtsama, enamjaolt tarkvaral töötava, peilingaatori.

Iga katsega paremaks

Tänapäevane peilingaator koosneb neljast või rohkemast antennist, antenni ümberlülitist, FM raadiovastuvõtjast, protsessorist ja tabloost.

Antennide ringiratast ümberlülimisel tekib signaaliallika suunast sõltuvalt Doppleri efekt (nähtus, kus liikuva laineallika poolt tekitatava laine sagedus sõltub laineallika liikumisest vastuvõtja suhtes – toim), millest tuletataksegi näit.

Proovisin leida oma kodu lähedal asuvat „tiksujat“. Tarkvara, mida kasutasin, autor on Hollandi raadioamatöör PA3BNX, ülejäänu valmista-

sin ise. Seade töötas 50/50 täpsusega. Mõndagi oleks saanud teisiti teha. Üldiselt võib ütelda, et selle suurimaks puuduseks osutuski lihtsus. Samas andis seade hea ülevaate, millele peaks suuremat tähelepanu pöörama. Testimise käigus ehitasin põhimõtteliselt mitu aparaati. Meie seadme signaalitöötluse teevad tavapärasest keerulisemaks just väga lühikesed signaalid ja antennide halb maandus. Maapinnalt ja mujalt peegeldusest tekkinud hälbed nõuavad rohkem keskmistamist, kuid lühikesed signaalid seda väga ei võimalda. Nägin, et seade peaks olema rohkemate reguleerimisvõimalustega.

Valmis ja täiendamisel

Asjaga edasi tegeledes sümpatiseeris mind väga ühe teise Hollandist pärit raadioamatööri PA8W töö (http://members.chello.nl/~w.hofman/pa8w/dopplerRDF.htm). Mulle meeldis tema projektide juures kompaktsus, mid teeb seadme kergesti teisaldatavaks. Olles võidelnud antennide ümberlülitamisel tekkivate harmoonilistega sagedustega, on ta valmistanud samuti mitmeid seadmeid. Nüüd on ta välja töötanud täiesti oma meetodi, mis töötab väga hästi. See innustas mind sedasama tegema. Täiendasin tema süsteemi signaalitöötluse poolest, samuti oli hea väikest nõu küsida. Nii seisavad minu valmistatud seadme pildid nüüd samuti tema kodulehel (http://members.chello. nl/~w.hofman/pa8w/rdf.htm).

Tänaseks on seade abiks olnud juba mitmete raadiosegajate asukoha tuvastamisel, aga täiendan seda tasapisi järjest paremaks.

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

JULGED HOOLIDA

Pärast dramaatilist ööd otsustas Kristel (vasakul) koos jalgpallitiimi kaaslase Teelega kas või kahekesi tõkked üles panna.

KRISTEL SAARM KÄIS keVADEL KONNAPATRULLiS Tekst: KrisTEL SAARM I Fotod: KrisTEL SAARM

Kui saabub kevad, siis konnad ärkavad ja neil tekib vastupandamatu soov suunduda veekogudesse ja seda kas või üle autotee. Nii seadiski ühena abilistest väikese vihma ja väikese plusskraadiga aprillis end konnadele appi ka G4Si tehnilise toe spetsialist Kristel Saarm. Lisaks konnade üle tee aitamisele sai Astangul ehitatud konnatõkkeid.

E

t kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas märtsis jõudis meediasse põrutav uudis Paldiski maantee ühe teelõigu remondist ning ajakirjanduses hakati reklaamima ümbersõiduteena Astangut – minu kodutänavat, mis muidu on pigem olematu liiklusega.

Kui olime naabritega üle saanud enesehaletsuse faasist, et meie vaikne kodutänav muutub järgmiseks kolmeks kuuks Paldiski maanteeks, jõudis meile kohale, et tegelikult on meist palju halvemas seisus siinne kevadist rännet alustav konnade asum, kelle kahe kudemistiigi vahelt seesama

ümbersõidutee nüüd läbi hakkab jooksma. Need konnad ja tähnikvesilikud on alati olnud meie headeks naaberasukateks ja oleme neid varemgi ühekaupa üle tee aidanud. Sellises liikluskorralduses on aga konnade üle tee jõudmise võimalused kõrvalise abita nullilähedased.

Konnatõkked teele

Mõeldud, tehtud. Harisime end internetiavarustes, et kuidas, kuhu suunal ja mil viisil neid üle tee on vaja aidata. Kirjutasime Konnad teel(t) le-

17

JULGED HOOLIDA Rändavad kärnkonnad punases päästeämbris.

hele (konnad.elfond.ee), küsisime tõkete kohta ning saimegi vastuseks, et abikäsi on väga vaja ja juba nädal hiljem saatis Eestimaa Looduse Fond meile tõketeks 300 m kilet koos vaiadega ning palus kutsuda appi kõik, kes tulla saavad. Esimese hooga tuli meid kokku umbes 20 inimest – ümberkaudsetest majadest ning ka mujalt. Sel külmal kevadõhtul saigi kogu kile tõketeks paigaldatud ning konnade otsene teelesattumine oli peatatud kudemistiigi suunal. Kui saabus teine 300 m kilet, mis oli mõeldud tõkestamaks kudemistiigist tagasi liikuvate konnade sattumist teele, tuli paigaldamisele koos talgujuhiga kokku kolm inimest. Kuna meid oli liiga vähe, sai parandatud olemasolevaid tõkkeid ja paigaldatud vaid pisut uut tõket. Õhtuhämaruses saabus KUKU raadiost kolm vaprat naist, kes tulid tegema küll reportaaži talgujuhiga, kuid aitasid seejärel paigaldada konnatõkkeid ja hiljem ka konni üle tee transportida.

Sõbraks konnadega

Järgmistel õhtutel jäi abikäsi järjest vähemaks, meid oli kokku vaid neli.

Püüdsime jagada oma õhtust patrullimist nii, et ükski õhtu ei jääks päris katmata, alati see muidugi ei õnnestunud. See-eest kõik, kes käisid, olid äärmiselt pühendunud ja me kutsusime seda tegevust omavahel hellitavalt konnapatrulliks.

Konnapatatrullijate ning kahepaiksete vahel oli märgata erilist sõbrunemist. Meie kõikide Facebooki postitused sisaldasid konnapilte, -videoid ja salvestusi konnade pulmalaulust. Üle tee asuvasse kudemistiiki aitasime aprilli keskpaigaks 1400 konna. Kõige rohkem kohtasime kärnkonnasid, kuid ka rohu- ja mudakonn olid liikvel. Kohtasime ka väikesed salamanderlaste sugukonda kuuluvaid tähnikvesilikke.

Patrullimas ka lörtsiga

Kuna kudemistiigi poolsele teele ei olnud abikäte puuduse tõttu tõkkeid endiselt saanud veel paigaldada, oli see kui viitsütikuga pomm. Ühel hilisõhtul, kui konnarändeks tundus olevat liiga jahe ja sadas isegi lörtsi, otsustasime naabriga haarata ämbrid, selga panna helkurvestid ja paigaldada pealambid ning minna igaks juhuks vaatama, kuidas konnadel läheb.

Pilt, mis meile avanes, ei lähe mul iial meelest. Esmapilgul tundus, et kõik need 1400 konna, keda me üle tee kudemistiiki olime aidanud, olid üheskoos tagasiteele asunud. Kuna aga sinna ei olnud veel tõkkeid pai-

18

Kas teadsite, et kõik meie 11 kahepaiksete liiki on looduskaitse all? Tegelikult konnade ellujäämisprotsent kullesest täiskasvanuni on niisamagi väga madal ja sealt edasi ootavad neid sageli autorattad, kuna autoteed jooksevad paljudes kohtades just konnarände tiikide vahel. Selleks, et natukenegi neid aidata, saab igaüks meist midagi teha.

galdatud, lõppes konnade teekond sealsamas külmal ja märjal asfaldil …

Need olid ju needsamad konnad, kellest me vaid mõned päevad varem pilte, videoid ja salvestusi olime teinud! Autojuhtidele (v.a üksikud erandid) ei mõjunud kiiruspiirangud ega ka hoiatavad märgid konnade liikumisest teel, sest kiirused olid 30 km/h asemel endiselt 70 km/h. Peatunud oli vaid üks tundmatu naisterahvas, kes olles läbimärg ja ahastuses püüdis neid ühekaupa üle tee viia. Päästsime, mis päästa andis. Konnasid tol õhtul loendada ei jõudnudki, aga arvatavasti kolmesaja ringis sai neid autorataste eest ämbrisse tõstetud.

Keset pöörast liiklust

Ilmsel pidas mõnigi autojuht meid hulluks, kui tol õhtul autode vahele ja ette sööstsime, et päästa kas või üksainukenegi konn, sest tundus, et nüüd on küll iga hing arvel. Psühholoogiliselt oli väga raske, sest kõiki teel laiali olnud konnasid me samaaegselt ämbrisse korjata ei suutnud ning osa neist hukkusid meie silme all. Kartsime, et omamoodi lõksuks võib saada paigaldatud tõke, mis takistab imeväel tee ületanud konnasid oma kodutiiki tagasi jõudmast. Tirisime tõkked uuesti maast lahti.

Järgmisel päeval, pärast dramaatilist ja unetut ööd ning tonnides hingepiinu, otsustasime kas või neljakesi paika panna tõkked ka teisele poole teed. Meid sai kokku vaid viis, kuid saime siiski paigaldatud 150 meetrit tõkkeid, et vältida kudemistiigist lahkuvate konnade otsest teele sattumist. Taastasime ka eelmisel ööl maast lahti tõmmatud tõkked, sest konnade kahesuunaline ränne jätkus.

Konnade rändest

Tavaliselt on konnade ränne aprillis-mais. Kuna aga kõik sõltub ilmast, ei saagi päris täpset rände aega ette ennustada. Sel aastal peeti konnarännet tavatult pikale veninuks, lõpuks sai edasi-tagasi kokku üle tee aidatud konnasid veidi üle 2266 korra.

Järgmisel kevadel on kindlamast kindlam, et tuleb taas kummikud jalga tõmmata ja sõpradele appi minna. Loodan, et siis ei ole nii dramaatiline ja kõik tõkked saavad paika õigeaegselt. On ka lootust, et kiletõkete asemel tulevad võrktõkked mis on paremad ega lagune pidevalt.

Kõik, kes on käinud konnasid üle tee aitamas, on muutnud oma suhtumist.

Kas ei ole mitte tore päästa mõni elu või näiteks ühe õhtuga 300 elu?

G4S EESTI AJAKIRI mai/juuni | NR 4 (132)

SUVEPÄEVAD

Miks tulla suvepäevadele?

TEKST: ESME KASSAK I Intervjueerisid: Evelyn Lill, Eerika Õun, Kristel Saarm, Esme Kassak

G4Si

seekordsed suvepäevad toimuvad 29. ja 30. juulil Pärnumaal Lepaninas. Mere ääres. Suvepäevad on kantud juubeli temaatikast, kuna G4Sil täitus tänavu kevadel 25 aastat tegutsemist. Suvepäevadele ootame kõiki G4Sikaid ja peagi jagame infot, kuidas end kirja panna saab. Selgi suvel pane-

Ksenia Kiseljute, juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitja: „Seal on vahva. Saan teiste osakondade inimestega väljaspool tööaega tutvuda ja suhelda, veeta mõnusalt aega. Suvepäevadel on üritusi igale maitsele – nii loomingulisi kui ka sportlikke. Õhtul on disko ja saab tantsides ennast välja elada. Soovitan suvepäevadest osa võtta, sest see on suurepärane võimalus osaleda meie firma elus ja seal on tõesti vahva. Mis vajaka jääb? Ei jäägi midagi, võiksid vaid päeva võrra olla pikemad!“

Taire Heiskonen, Lõuna piirkonna turvatöötaja: „Kui vähegi võimalik, tahan suvepäevadele tulla. Eelmisel aastal käisin koos tütrega ja jäime mõlemad väga rahule. Mulle meeldib, et nüüd on erinevates kohtades – tahaks neid erinevaid ägedaid kohti näha. Näiteks Toosikannus Raplamaal, kus olid eelmised suvepäevad, pole ma kunagi varem käinud. Suvepäevadel on vabam õhkkond ja saab vabamalt rääkida mitte ainult tööst, vaid õppida inimesi ka paremini tundma. Võtan osa eelkõige hea seltskonna pärast, ja ka ülemustega saab vabamalt rääkida. Fun peab muidugi ka olema – tantsimist ja laulmist – ja seda suvepäevadel on.“

Dmitri Krivošei, Ida piirkonna paigaldusjuht: „Minu jaoks on see firmas väga hea traditsioon, et saame kõik kokku kas või üks kord aastas. Varem töötasin ma Tallinnas – seal saan kokku ka endiste kolleegidega Põhja piirkonnast. Mul on väga huvitav suhelda kolleegidega ja see on peapõhjus, miks osa võtan. Kõik muud põhjused ka: väga korralikult organiseeritud firmapidu, väga huvitav programm.

Kutsun kindlasti ka teisi osalema! Suvepäevadel on väga lõbus, seal on erinevad võistlused ja hea meelelahutus.“

me käiku ööekspressi, et suvepäevadest saaksid osa võtta ka kõik need, kellel on tarvis järgmisel päeval olla näiteks tööl. Suvepäevade programm on veel kokkupanemisel, kuid kindlasti leiavad tegevust nii spordikui ka kultuurihuvilised, rääkimata tutvumisest Pärnumaa kauni, mereäärse loodusega. Tantsutuju loob õhtul 2 Quick Start.

Greta Razumovskaja, häirejuhtimise spetsialist: „Osalesin suvepäevadel eelmisel aastal ja oli huvitav.

Kindlasti osalen võimalusel ka sellel aastal, sest see on hea võimalus veeta aega töökaaslastega. Suvepäevadega luuakse õhkkond, kus on parem tundma õppida neid, keda veel hästi ei tunne, ja olla koos nendega, kellest on saanud aja jooksul head tuttavad ja sõbrad.“

Sergei Veritšev, tehniline spetsialist: „Isiklikult mulle meeldib olla sellise suure organisatsiooni osa – suure pere liige. Olen selle üle uhke. Ja kui lähed suvepäevadele, siis näedki kogu seda peret ja tekivad ainult positiivsed emotsioonid. Kui vahel võib tundudagi, et oled töömuredega üksi, siis tegelikult see ei ole nii. Kõik on abivalmid ja toetavad. On üks suur pere. See motiveerib mind väga palju. Suvepäevadel saad tuttavaks nendega, keda seni oled vaid telefoni teel kuulnud, ja näed, millised inimesed välja näevad – milline on G4Si nägu. Näed, kui toredad inimesed on tegelikult, ka ülemused:) See kõik aitab hiljem ka tööalaselt. Kui on tööpingeid, siis pärast suvepäevi on stressi kindlalt vähem ja edasi on kergem. Sinna tulevad ju kõik kohale: patrullid, tehnikud, turvatöötajad, juhtimiskeskuse töötajad …

Needsamad inimesed, kellega muidu suhtled telefoni teel. Minu jaoks ei ole tähtis, kus suvepäevad toimuvad või kes seal esineb, usaldan selles osas täielikult korraldajaid. Suvepäevad on võimalus tulla välja igapäevarutiinist ja saada kolleegidega paremini tuttavaks. Olen kindlasti kohal!“

Urve Tamme, personalijuht: „Uue inimesena on suvepäevad suurepärane võimalus töökaaslastega tuttavamaks saada, töövälises keskkonnas koos olla ja tunda end osana meie toredast ettevõttest. Ka kolleegid räägivad eelnevatest suvepäevadest suure õhinaga – lustakatest juhtumistest ettevalmistustel, erinevatest ühistegemistest, mõnusast olemisest ja ühisest feeling’ust. Kindlasti tulen suvepäevadele!“

19

varia

FOTONURK

Nagu kaks tilka vett!

Saada toimetusele aadressil kysimused@ee.g4s.com vahvaid fotosid G4Si üritustest ja peame Sind meeles üllatus­auhindadega.

13. mail seadsid G4Sikad sammud rappa, et võtta osa traditsioonilisest kontoritöötajate tervisematkast. Vaatamata kiirele tempole jõudsid mõned matkalised 12 km jooksul ka pilte teha.

Rohkem pilte leiad siseveebist net.g4s.ee!

Uudiste ankur Sven Soiver proovis Eesti suurimas turvaettevõttes uut ametit.

Teenistusjuht Kaido Kalamets rääkis pressikonverentsil toiduvargustest.

Aprillinumbris ilmunud ristsõna vastus on „Märka kevadet!“.

G4S logoga saunalina saab seekord Kaire Ladoga.

Tubli Tervisematka piltide saatjana saab G4Si logoga termose Inga Dmitrijeva.

Sellise naeratusega pääseme kindla­ peale lehte! Selfi: Maret Koppelmaa

Oled sa kindel, et sinna läheb just parem jalg?

Foto: Inga Dmitrijeva

29.–30. juulil toimuvad Pärnumaal Lepaninas juubelihõngulised G4Si suvepäevad. Suvepäevadele saavad registreeruda G4Sikad igast Eestimaa nurgast kuni 8. juulini. Registreerimine avatakse juuni alguses. Programmis on nii spordivõistlusi, meelelahutust kui ka isetegevuskavasid. Mõistagi ootavad sind suvepäevadel ees head kolleegid, maitsev toit ja karastavad joogid.

Peaesineja 2 QUICK START! Suvepäevadele end kirja pannes soovime teada, kas oled suvepäevadele tulemas ettevõtte bussiga või oma transpordiga ning millises suuruses T-särki soovid.

Registreerunuks loetakse need, kes on tasunud 5-eurose osalemistasu.

Vastu saad hiljemalt Lepaninas ägeda suvepäevade T-särgi.

Vara koju kibelevaid suvepäevalisi veab ÖÖEKSPRESS. Lisainfot küsi enda juhilt või jälgi siseveebist net.g4s.ee!

Kuhu teil kiiret on?

Ka niimoodi võib tervisematkata.

Foto(l): Merike Kukk ur

Suvepäevalisi registreerivad alates juuni algusest Põhja piirkonnas: Kristiina Alliksaar 651 1700 Brit Tuulik 651 1900 Sjubhana Salimova 651 1800 Ida piirkonnas: Sveta Veedla 651 1600 Lõuna piirkonnas: Kristina Ljamina 651 1641 Lääne piirkonnas: Vija Raadik 651 1698