AS G4S Eesti ajakiri SENSOR august/september 2015

G4S EESTI INFOLEHT

AUGUST/SEPTEMBER 2015 | NR 5 (125)

Tere tulemast G4Si,

Tallinna Sadam!

L천una 체rituste mootorid

ARGO JA LIISI

Suvep채evade meeleolukas pildigalerii

GALERII KVARTALI PARIMAD, PALJU ÕNNE! 31. juulil tunnustati Olustvere mõisas G4S Eesti II kvartali parimaid turvatöötajaid. Pärast ametlikku kätlemise osa lõigati pidulikult lahti G4Si tort ning tehti lähemalt tutvust kauni mõisa ja selle ümbrusega. Ekskursioon viis ka kohalikku keraamika- ja klaasikotta.

FOTOD: BRIT TUULIK, EERO SIIMSON

II kvartali parimad turvatöötajad Olustvere mõisa ees.

Valvedivisjoni assistent Brit Tuulik lõikab pidulikult G4Si torti lahti.

Tublid turvatöötajad ekskursioonil Olustvere keraamika- ja klaasikojas.

Solarise keskuse tulekahju kustutada aidanud Anton Rogiv ja Mihhail Šerle Olustvere talli kasvandikega sõprust loomas.

II KVARTALI PARIMAD TURVATÖÖTAJAD VALVEDIVISJON Lõuna piirkond Aivar Erik Vello Riiner Jaanus Kask Ida piirkond Helen Laur Igor Rutskikh Jelena Mihhailova

Lennujaama kvartali parimad turvatöötajad Heiki Suokas, Vadim Mirošnitšenko ja Liisa Luht osakonnajuhi Kristjan Saarikuga.

2

Põhja piirkond Ilona Uustalu Anton Rogiv Kristjan Suurkaev Mihhail Šerle Raivo Troškin Pille Kask Anton Jassenetski Tanel Lind Andre Piho Sergei Kopajev

Lennundusosakond Liisa Luht Vadim Mirošnitšenko Heikki Suokas Patrullteenistus Vagan Oganesjan Allar Link Jevgeni Vjazkov TEENINDUSKESKUS Liina Lont SULARAHADIVISJON Valeri Ivanov Aleksandr Pollak Valentina Bojarinova

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

JUHTKIRI

Loome usaldust

SISUKORD 2 PARIMAD turvatöötajad 4 UUDISED 6 TERE TULEMAST G4Si! Peeter Pusa tutvustab

tööd Tallinna Sadama suurimal objektil Vanasadamas 9 SUVEPÄEVADE kirju galerii: veesõidukite

meisterdamisest kuni filmivõtete ja grillimiseni 12 ÜRITUSTE TURVALISUS. Liisi Pehka ja Argo Raagi

üritusterohke suvi Tartus, Võrus ja Põlvas 16 RAHAVEDAJA IGAPÄEV: Ervin Naarits jutustab

oma tööst ja hobidest 18 E-TEENINDUS sai kaheseks 19 KOOLITUS 20 RISTSÕNA

SENSOR

Toimetus:

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Esme Kassak Reimo Raja Maarika Haavistu Kristiina Luts Eerika Õun Reiko Tääker Villu Õun Irene Metsis Indrek Sarjas

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu

Kaane foto: Reimo Raja Fotol: Peeter Pusa ja Mark Korotin

Trükk: Reusner Tiraaž: 1400

Toimetuse kontakt:

S

iseministeeriumi ja Eesti Turvaettevõtete Liidu poolt tellitud värske uuring „Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes“ (lk 4) näitab, et 65% Eesti elanikest usaldab turvaettevõtteid. See, kui kõrge on kellegi usaldus ühe või teise turvaettevõtte vastu, määrab üldiselt, kuivõrd on inimene valmis ka turvateenuseid kasutama. Kes ikka tahab kasutada sellise firma teenuseid, keda ei usalda? Räägime ju inimese turvatundest.

Uuringust ei selgu, kui kõrge on Eesti elanike usaldus just meie ehk G4Si vastu, kuid see-eest annab selge signaali, et tööd inimeste usalduse võitmiseks tuleb veel väga palju teha. Olles töötanud G4Sis vaevalt kuu, näen juba küllaga põhjusi, miks oleme kõrget usaldust väärt. Me eelistame pakkuda parimat kvaliteeti, mitte püüda madalaima hinnaga, mis võib tuua kaasa järeleandmisi seatud standardites. Me küsime kliendilt alati tagasisidet (soovitusindeks) ja parandame end selle põhjal, me nõuame endalt ja oma kolleegidelt üsna palju, pakkumaks kliendile head teeninduskogemust ja turvatunnet. Need, kes meie teenuseid kasutavad, on valdavalt rahul nii kasutusmugavuse, teenuse toimimise ja isegi hinnaga. Küll aga on väga palju neid, kes G4Si turvalahendusi ei kasuta ja ainuüksi see muudab nad meie suhtes skeptilisemaks.

Uuringust saame ka teada, et inimesed ei oota turvaettevõttelt midagi ületamatut. Eesti elanikud tahavad, et turvatöötaja oleks korrektse välimusega, klienditeenindajana viisakas ja professionaalne. Meie usaldust teiste silmis tõstavad lihtsad asjad igapäevaelus. Näiteks lapsevankriga naistrahvale ukse avamine, kaaskodanikule tänaval appi tõttamine ning loomulikult naeratamine ja teretamine.

Tähelepanuväärne on ka see, et oleme turvamas Tallinna sadamates (lk 6) ja lennujaamas, kus meie, G4Si töötajad, oleme paljudele Eesti külalistele esimesed turvatunde ja hea teeninduskogemuse pakkujad.

Meist kõigist sõltub inimeste usaldus meie ettevõttesse, sest meie olemegi G4S. Oma abivalmiduse ja professionaalsusega suudame järjest rohkemate inimeste usaldust võita.

REIMO RAJA

kysimused@ee.g4s.com

3

UUDISED KRIMIUUDISED

G4S VÕITIS TALLINNA LENNUJAAMA JA TALLINNA SADAMA HANKED G4S Eesti võitis suvel nii Tallinna Sadama kui ka Tallinna Lennujaama hanke. Lennujaamas jätkab G4S senises mahus teenuse pakkumist. Septembris on hanke viimase etapi tähtaeg, mil kooskõlastatakse teenust osutava meeskonna isikkoosseis. Tallinna Sadama viiel objektil alustasime turvateenuse pakkumist juba 1. augustist (loe lähemalt lk 6–8). Juhatuse esimehe Priit Sarapuu sõnul annavad need kaks suurt võitu kinnitust sellest, et meie ettevõttes teeb iga päev koostööd Eesti parim meeskond. „Eesti suurimate ja keerukaima infrastruktuuriga ettevõtete turvapartneriks olemine on jätkuvalt väljakutseks, mille eduka teostuse mõõdupuuks on kliendi rahulolu,“ märkis ta. G4S on olnud Tallinna Sadama turvapartneriks ka varasemalt, osutades mehitatud ja tehnilise valveteenust veel kolm aastat tagasi. Juulis sõlmitud leping kehtib järgmised kolm aastat.

G4S tabas suitsuvarga

FOTO: TALLINNA SADAM

Ööl vastu 28. juulit murti Tallinnas paaritunnise vahega sisse järjest kahte alkoholipoodi. Neist viimases pidas G4S koos politseiga kinni ühe isikutest, kelle tundemärgid vastasid mõlemal juhtumil märgatud isikule. Mõlemas kaupluses oli varas sisse löönud suure vaateakna ning varastanud suitsu. G4Si patrullid pidasid politsei abiga kinni kahtlustatava isiku, kellel oli kaasas tubakatooteid täis ostukorv. Lisaks leidis politsei mehe riiete vahelt peidetud kaupa. Kuna kinni peetud noormehe käe peal oli lõikehaav, kutsuti talle omakorda ka kiirabi. Mõni päev hiljem tabati sama isik kioski sissemurdmiselt. Põgeneda üritades jäi temast maha 79 pakki tubakatooteid, mis tagastati kioskile.

G4Si turvatöötajad hoidsid ära tulekahju tõsisemad tagajärjed 3. augusti hommikul reageeris G4Si patrullekipaaž kell 8.45 tulnud tulehäirele ühest tornmajast Tallinnas. Kohale jõudnud patrullteenistuse turvatöötajad Artjom Klinkov ja Tarmo Hermat märkasid, et ühest teise korruse korteri aknast tuleb suitsu. Minnes majja vastava korteri ukse taha, selgus, et korteri omanik ei teadnud tulekahjust midagi.Turvatöötajad tegid kindlaks, et tulekahju oli tekkinud korteri kontoritoas. Korteri omanik oli jätnud tuppa põlema küünla, mis süütas laua ja seal olnud paberid ja lambi. Turvatöötajad teavitasid tulekahjust koheselt päästeteenistust ja asusid tegelema evakuatsiooniga. Kohale saabunud päästeamet kustutas põlengu kiirelt, inimesed kannatada ei saanud.

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad intranetist: net.g4s.ee 4

Siseturvalisuse uuring: turvaettevõtteid usaldatakse 7. augustil tutvustas Siseministeerium Turu-uuringute AS-ilt tellitud uuringu „Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes“ tulemusi. Siseminister Hanno Pevkur sedastas, et inimesed usaldavad turvaettevõtteid ning ootavad veelgi suuremat panustamist kogukondade turvalisusse. „On hea meel tõdeda, et turvaettevõtteid peab usaldusväärseks 65% elanikest, mida on küll vähem kui politsei ja vabatahtlike päästjate puhul, kuid samas enam kui naabrivalve või abipolitseinike puhul. Turvaettevõtete usaldusväärsust põhjendatakse peamiselt just teenuse operatiivsuse ja turvatöötajate professionaalsusega. Samas on turvaettevõtetel tulevikus hea väljavaade suurendada oma rolli avaliku korra ja kogukonna turvalisuse tagamisel,“ rõhutas minister.

Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektori Kaupo Kuusiku sõnul annab uuring selgeid signaale, et turvaettevõtted omavad olulist rolli turvalisuse tagamisel ning usaldus teenuse tarbijate hulgas hea. „Nii riik kui kohalikud omavalitsused saavad koostöös turvaettevõtetega seadusandlikku baasi täiendades tõsta elanike turvatunnet. Kogukonna turvalisuse tagamisel annab parima tulemuse just tihe koostöö riigiasutuste, turvaettevõtete ja vabatahtlike vahel,“ lausus ta. Lisaks sõlmisid siseminister Hanno Pevkur ja ETELi tegevdirektor Kaupo Kuusik pikaajalise koostööleppe, et tugevdada kahe poole koostööd turvalisuse loomisel ning korrakaitsepoliitika kujundamisel.

Siseminister Hanno Pevkur ja Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik pikaajalise koostööleppe.

FOTO: SISEMINISTEERIUM

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

UUDISED Pirita rannavalve vanem Elise Käit uudistab drooni.

FOTO: HENRY SEEMEL

RANNAVALVE LENNUTAS PÄÄSTEVÕISTLUSEL DROONI G4S Rannavalve lennutas tänavusel traditsioonilisel rannavalvurite aerupaatidel päästmise võistlusel juulikuu viimasel päeval uudse tehnoloogilise lahendusena drooni, mida on plaanis tulevikus rannavalve igapäevatöös kasutada. Drooni abil, mis on juba omamoodi moesõnaks kujunenud, on võimalik kiirelt saada pilt ette võimalikust probleemkohast rannas või akvatooriumis, kuhu on vaja päästjaid saata. "Võimaldades esmast infot koguda ja töödelda, aitab droon operatiivseid otsuseid vastu võtta tunduvalt kiiremini kui füüsiliselt või paadiga sündmuskohale sõites,“ kommenteeris rannavalve juht Henry Seemel. Rannavalvurite päästevõistlusest võttis osa kaheksa kaheliikmelist tiimi, kiiremateks päästjateks osutusid Jaroslav Semelit ja Mark Peškov Kakumäe rannast.

Suvise värbamisauhinna võitis Arvo Tehver Vändrast Sel aastal on värbamise osakond välja loosinud tublide soovitajate vahel juba kaks iPadi. Suvise auhinna võitis loosi tahtel Arvo Tehver, kes patrullib Vändras. Arvo soovitas tööle head tuttavat, kellel oli äsja töö otsa saanud konkurendi juures Järvakandis.

Tuttav võeti esiti tööle küll ajutiselt, et puhkusteperioodil korraldada asendust, ent sellegipoolest andis see „loosipileti“ soovitajale. Auhind tuli Arvole ootamatult, sest nagu ta ise ütleb, et ta lihtsalt edastas kodukandi tuttava soovi õigel ajal-õiges kohas.

Moodsa kingituse andis Arvo Tehverile üle patrullteenistuse teenistusjuht Janec Mururand patrullitöötajate täiendkoolituspäeval Pärnus. Aitäh soovitamise eest ja palju õnne! Järgmine võimalus soovitamise eest lisaks tavapärasele preemiale võita ka iPad avaneb juba uue aasta alguses, mil auhind loositakse välja kõigi nende vahel, kes on uusi töötajaid G4Si soovitanud ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember.

Janec Mururand annab Arvo Tehverile üle iPadi.

FOTO: G4S

G4S asus toetama Eesti võrkpalli 7. augusti õhtul Tondiraba jäähallis toimunud Eesti ja Iisraeli Euroopa liiga kohtumise eel allkirjastas Eesti Võrkpalli Liit kuus sponsorlepingut, tagamaks rahvusmeeskonnale piisav ettevalmistus 9.–18. oktoobril Bulgaarias ja Itaalias toimuval EM-finaalturniiril. Üks kuuest toetajast on G4S Eesti. „Võrkpallikoondise EM finaalturniirile jõudmine on väikese riigi jaoks kahtlemata väga suur saavutus ning 9. oktoobrist tuksub kogu Eesti rahva süda ühtses võrkpallirütmis,“ kommenteeris G4S Eesti turundusjuht Tarmo Pärjala. „G4S on juba varasemalt tuntust kogunud suure sporditoetajana ning plaanime ka edaspidi headest sporditurunduse võimalustest kinni haarata,“ lisas ta. Paljud väärtused, nagu aus mäng ja enesedistsipliin, mis tagavad edu spordiväljakul, on väga olulised ka meie äris.

Tervitame uusi töötajaid Alates augustist töötab G4S Eesti kommunikatsioonijuhina Reimo Raja, kes seni töötas Päästeametis.

Reimo on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala. Lisaks on ta omandamas magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis e-riigi tehnoloogiate ja teenuste erialal. Päästeametis oli Reimo ametis esiti kommunikatsioonispetsialisti ja pressiesindajana ning viimasel kolmel aastal juhtis 13-liikmelist kommunikatsiooniosakonda. Oma senises töös on Reimo puutunud kokku sarnaste teemadega, mis ootavad teda ees G4Sis. Vabal ajal meeldib Reimole otsida ja kuulata head muusikat, samuti käia kontsertidel ja muusikafestivalidel.

Juuni lõpust töötab klienditeenindusdivisjoni erakliendihalduse osakonnas klienditoe spetsialistina Marina Leedjärv-Oleks. Marina on varasemalt klienditeenindajana töötanud nii meelelahutusvaldkonnas kui ka panganduses, omades põhjalikku kogemust kliendisuhtluses.

G4Si tööle tulekul paelus Marinat usaldusväärne ettevõte, kuna eelistab pikaajalist töösuhet.

Samuti oli tema jaoks tähtis kellast kellani tööaeg, mis võimaldab senisest enam pere keskel aega veeta ning ka hobidega tegeleda. Marinale meeldivad väga kalad ning kodus on tema hoole all mitu akvaariumit.

Alates juuni teisest poolest töötab peamaja administraatorina Eevali Valb, kes tuli täienduseks mõnda aega administraatori kohustustes üksi jäänud Sirelin Lillole.

Eevali on sarnaselt Sirelinile pärit Võrumaalt ning viimatises ametis, töötades pitsarestoranis, tundis ta puudust nädalavahetustest pere keskel.

Eevali tuli G4Si Sirelini soovituse peale ning talle avaldas muuhulgas muljet ettevõtte suurus ning võimalus organisatsioonis sees edasi areneda.

5

TERE TULEMAST G4Si

Staažika turvatöötajana on Vanasadama objekti vanem Peeter Pusa (vasakul) valinud sadamas turvalisust tagama parimad mehed ja naised, Mark Korotin (paremal) üks neist.

6

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

TERE TULEMAST G4Si

G4S TURVAB TALLINNA SADAMATES 9,5 MILJONIT REISIJAT AASTAS

G4S EESTI VÕITIS TALLINNA SADAMA HANKE JA PAKUB AUGUSTIST VIIES SADAMAS JÄRGMISED KOLM AASTAT TURVATEENUST. AJAKIRJALE SENSOR TUTVUSTAS ÜHTE NEIST OBJEKTIDEST, TALLINNA VANASADAMAT, OBJEKTI VANEM PEETER PUSA. TEKST JA FOTOD: REIMO RAJA

K

ohtume Eesti suurimas reisisadamas Vanasadamas objekti vanema Peeter Pusaga. Mehel on turvatöötaja staaži 11 ja pool aastat – kuus ja pool aastat Falckis, kaks Mustamäe haigla sisevalve töötajana, pea kolm aastat USS Securitys ja nüüd jätkab ta oma tööd juba G4Sis. Juhtumisi toetab Peetri sobivust ametipostile lisaks pikaaegsele turvatöö kogemusele ka tema päritolu. Tema ema on eestlanna, isa aga soomlane. Soome keele õpetas Peetrile selgeks vanaema. Kuna suur osa turistidest, kes Vanasadama kaudu Eestisse tulevad või siit lahkuvad on soomlased, siis on hea soome keele oskus igati vajalik. Päritolu polnud aga tööle saamisel määrav, vaid ikka varasemad kogemused ja tahe korralik turvameeskond sadamas tööle panna.

Eelmise sadama valvaja USS Security alt G4Si üle tulnud mees on ilmselgelt rahuolev. Uus tööandja on andnud talle võimaluse oma meeskond luua ja selle komplekteerimisel on Peeter üsna nõudlik. Meeskond olgu korralik ja tugev, motivatsioon ja töötahe töötajatel kõrge. Niisama kedagi ei võeta. USSi töötajate seast valis Peeter välja ainult parimad, kõiki automaatselt G4Si lipu alla üle ei võetud.

Peetri sõnul teab hea meeskonnaliige, mis teha tuleb, ilma, et teda liialt torkida ja tööle utsitada tuleks. Sadamas töötamine nõuab omajagu kannatlikkust, tähelepanelikkust ja loomulikult tuleb olla hea klienditeenindaja ehk viisakas ja hea suhtleja.

Kuidas taskuvarast ära tunda ja end tema eest kaitsta: • Ära hoia rahakotti tagataskus (eriti rahvarohkes kohas) • Reageeri igale müksamisele • Taskuvaras kannab tihti nokamütsi, sest see varjab nägu kaamera eest • Taskuvaras on kaval – ta maskeerib end reisijaks kandes näiteks seljakotti või hoiab käes mõnda reklaamvoldikut • Taskuvaras võib kasutada peibutist. Näiteks on teeseldud, et ollakse koos naisterahvaga, aga tegelikult jahitakse rahakotte • Tegutsetakse tihti kolmekesi ja väga kiirelt – üks tõukab, teine võtab ja kolmas läheb saagiga minema

VÕIMALUSTEROHKE OBJEKT

Tallinna Sadama viiel objektil töötab augustist üle 85 turvatöötajat, enamus neist Eesti suurimas reisisadamas Vanasada-

7

TERE TULEMAST G4Si

Siiri Lõhmus, AS Tallinna Sadama sadamaohutuse osakonna juhataja: Uuelt partnerilt ootame eelkõige viisakat ja hoolivat suhtumist nii Tallinna Sadama varasse kui ka meie klientidesse ning koostööpartneritesse.

Paneme turvatöötajatele südamele, et oleme Eesti esindusvärav, mis annab siia saabujatele esmamulje kogu meie riigist. Tallinna Sadama sadamaid läbib aastas üle 9,5 miljoni reisija ning sageli on esimene inimene, kellega Eestisse saabujad kokku puutuvad just turvatöötaja. Sama kehtib ka nii sadama kui sadamas tegutsevate ettevõtete koostööpartnerite kohta. Seetõttu eeldame turvatöötajatelt esinduslikku käitumist ning nii riigikeele kui ka võõrkeele oskust sobilikul tasemel.

Oleme oma sadamate aladel kasutusele võtnud ning võtmas üha rohkem tehnilisi lahendusi, mis sadama tööd ning reisijate liikumist hõlbustavad.

Ootamegi G4S turvatöötajatelt vastastikuses koostöös Sadamaga olemasolevate ning uute tehniliste lahenduste tundma õppimist.

Loodame omalt poolt meeldivale ja konstruktiivsele koostööle.

Villu Õun, AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor: Oleme küll kolm aastat Tallinna Sadama valvamisest eemal olnud, kuid enne seda oli see meie hooleks 13 aastat. Selle aja jooksul omandasime väga põhjaliku sadamate turvamise oskuse, mis on meid järjepidevalt hoidnud selles valdkonnas pildil. Parim näide on siin Transiidikeskus, kellega koostöös oleme loonud 2014. aastal parimaks tunnustatud turvalahenduse. Aastatel 2011 ja 2012 lahendasime edukalt Vanasadamas kõiki häirinud piraattaksojuhtide omavoli ja laiutamise, surudes nad terminalist välja. Teravaid elamusi meie inimestele pakkusid juba tol ajal taskuvargad.

Kuigi me alustasime tööd Tallinna Sadama objektidel peale 3aastast pausi, oleme püsivalt hoidnud ettevõttes inimesi, kes selle töö pädevusi valdavad, omavad vajalikke kvalifikatsioone ja kogemust. Tänu sellele saame edukalt ja rõõmsalt neid ülesandeid taas teha võtta. Siit tarkusetera: hoia tublisid inimesi, siis saad alati väljakutsetega hakkama.

8

mas. Lisaks osutame valveteenust Paljassaare sadamas, Muuga sadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Saaremaa sadamas.

Ainuüksi Vanasadama kohta võib öelda, et turvatöötajale on sadamas väga palju valikuid. Kellele meeldib istuv töö saab olla kargo väravates, kes tahab liikuda saab väljas patrullida või olla terminalis. Kel meeldib välismaalastega suhelda see saab olla kruiisiväravas. Lisaks heale kogemusele on osadel ametipostidel võimalik saada turvajuhi kvalifikatsioon.

Vanasadamas on ümmarguselt poolsada turvatöötajat. Nende hulgas ka neid, kes käivad tööl kooli või teise töökoha kõrvalt. On nii noori kui vanu, mehi ja naisi. Peeter vaatab oma töötajate puhul sedagi, kes paremini mingisse rolli sobida võiks. Naisi on rohkem määratud kargo alale ja ametikäike valvama, mehi näeb rohkem terminalis valvamas. Samas turvakontrollis ja julgestuses on mehed ja naised koos.

Ja muuseas, kui inimesed kipuvad tihti arvama, et turvakontrolli kutsutakse inimesed kindlate tunnuste alusel, siis nii see siiski pole. Turvameeskond peab jälgima, et turvakontrolli kutsutakse võimalikult erinevaid inimesi. Peeter tunnistab muheledes, et paraku on minevikus ka eksimusi olnud. Nimelt olevat üks töötaja kutsunud turvakontrolli ainult karvamütsiga inimesed. Pole küll teada, miks need karvamütsiga reisijad turvatöötaja nii kahtlustavaks muutsid, kuid antud juhul polnud turvatöötaja käitumine korrektne.

JAHT TASKUVARASTELE

Turvatöötajate ülesandeks on jälgida, et reisijate teekond laevalt läbi terminali linna oleks võimalikult ohutu. Tuleb vaadata, et inimesed ei kukuks eskalaatoril või treppidel, ei tekiks inimtroppe ehk teha kõik selleks, et inimmass jõuaks turvaliselt terminalist välja.

Siia juurde käib ka võitlus taskuvaraste vastu. Peetri sõnul on jõutud juba palju ära teha. Terminalist on pätid suuresti välja peletatud, kuid tänaval on võitlus nende vastu juba oluliselt raskem.

Peeter tunnistab, et taskuvargad on väga osavad. Kuna sadamat valvab ka sadu turvakaameraid, siis on nii mõnedki kuriteod nende abil jäädvustatud. Peetrile meenub hetk, kus on näha, kuidas taskuvaras reisijale käe tasku libistab ja sealt rahakoti välja võtab. Esimene katse küll ebaõnnestus, kuid teisel katsel said vargad rahako-

ti juba näppude vahele. Selline videomaterjal antakse politseile asitõendite hulka.

On olnud ka olukord, kus tähelepaneliku turvatöötaja aktiivne tegutsemine on äärepealt nurjanud politsei töö taskuvaraste püüdmisel. Erariietesse maskeerunud politseinike eesmärk oli kurjategijad otse teolt tabada. Kuna turvatöötaja kohalolek ja tähelepanelik jälgimine teeb taskuvargad alati väga ettevaatlikuks ja sunnib teisi jahimaid otsima, siis pidid politseinikud end turvatöötajale tutvustama ning selgitama, et hetkel pole vaja pikanäpumehi segada.

Võitlus taskuvaraste vastu nõuab suurt järjekindlust ja on omajagu keeruline. Nii nagu igal inimesel nii on ka taskuvargal õigus sadama terminalis viibida. Sekkuda saab siis kui näpud võõra vara järele sirutatakse. Suvine aeg toob aga Tallinnasse laevadega väga palju turiste, mis teeb pikanäpumeeste märkamise suure inimmassi sees kordades keerulisemaks. Seetõttu tasub oma asjade järele vaadata eelkõige iseendal. Ükskord andsid sadama elektrikud Peetrile teada, et leidsid elektrikilbi vahelt suure paki panga- ja visiitkaarte ehk inimeste rahakottide sisu, mis oli sinna taskuvaraste poolt topitud.

Lisaks rahakotivarastele tekitavad probleeme ka inimesed, kes keelatud esemetega laevale kipuvad. Mõned nädalad tagasi leiti kellegi kotist kirves, avastatud on ka registreerimata relvi ning üks kodanik arvas, et võiks heinahang õla peal pardale jalutada. Selline „pagas“ jääb valvsale turvatöötajale kindlasti silma. Isegi pisematele narkokogustele saadakse jälile, mis reisijatel nö oma tarbeks väikeses mini-grip kotikeses kaasa võetud.

KUTSEHAIGUSED

Tallinna Sadama objektidel töötamine toob endaga kaas ka mõned „kutsehaigused“. Töötades Vanasadamas hakkab paratamatult külge soome keele oskus ja parem suhtlemisoskus. Aja jooksul paranevad ka psühholoogi oskused, mida saab arendada raskemate sihtrühmadega (sh alkoholijoobes reisijatega) kokku puutudes. Samuti tekib parem nina taskuvaraste peale. Ükski neist loetletud tõbedest siiski tervisele ohtlik pole ja pigem karastab vaimu. Soovime Peeter Pusale ja tema meeskonnale Vanasadamas sitkust suure reisijate hulga ja ühe keerulise objekti turvamisel ning palju rahulikke valvevahetusi.

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

SUVEPÄEVAD

Priit Sarapuu avas G4Si suvepäevad

SUVEPÄEVAD ON LÄBI – VALMISTUME JÄRGMISTEKS! Seekordsed G4Si suvepäevad tegid läbi mitu muutust ja võib julgelt öelda, et need olid väga õnnestunud värskendused. Uus asukoht – Raplamaal Toosikannul – oli vaid üks uuendustest. Tegevust ja tegevusetust jagus igaühele ja igale maitsele. Kes tahtis kala püüda, sai kala püüda, kes soovis paadiga sõita, võis aerutada. Kes tahtis sauna, võis kas või mitmes saunas käia, ja kes tahtis teha sporti, siis teda ootas nii võrk- kui ka jalgpall. Tiimitundest sai osa isegi siis, kui aktiivselt kaasa ei teinud, sest tiimi tuli ju ka toetada ja kolleegidele kaasa elada! Elamusi pakkus filmivõtetel osalemine ning eriti kosutav oli grillivõistlus tipptegijate juhendamisel. Päevakavast ei puudunud ka legendaarne rammumehe võistlus, kus tuli liikuma saada suur… rahabuss (rahavedajad olid kõige kangemad vedajad!). Suvepäevi juhtis õhtujuht Aivar Kuusk, ürituse üheks tipphetkeks kujunes juhtkonna stiilselt räppiv etteaste ning õhtu lõpetas Traffic. Vapramad tantsisid sellele järgnenud disko saatel varaste hommikutundideni.

Aitäh tegijatele ja aitäh osalejatele! Kohtumiseni järgmistel suvepäevadel!

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: REIMO RAJA, ESME KASSAK, VILJAR VALLNER

9

SUVEPÄEVAD

Meelis, tõmba nüüd! Teoorias oleme me kõik tugevad, tõdeb keegi publiku seast.

Õhtujuht Aivar Kuusk võistlejaid ergutamas.

Töö käib rõõmsalt siiga-saaga, kena paadi valmis saame.

▲Selle „paadiga“ sõuaks või maailma lõppu! Üllatusesineja Turvateenus With Attitude (TWA) sai publiku esimestest taktidest peale pihku.

Rohkem pilte suvepäevadest leiad siseveebist net.g4s.ee!

10

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

SUVEPÄEVAD Kristi Janson ja Andrus Jauk saavad häid grillinippe grilliprofilt Peep Lintsilt.

▲Stiilipunktid Sularahadivisjonile! Argo ja Brita stiilsete tõmmetega kaldale tagasi.

Mis sai kapten Villu Õunast ja tüürimees Rene Laabusest?

Vanaema, vanaema, kuhu sa Arvo panid?

11

ÜRITUSED

TEEME TUTVUST ÜRITUSTE VEDAJATEGA LÕUNAST:

LIISI PEHKA JA ARGO RAAG

PAISTKU PÄIKE VÕI SADAGU VIHMA, TÖÖD ON G4SIKATEL SUVEL LÕUNA PIIRKONNAS KÜLLAGA. TEGEMIST ON NII RANDADES KUI KA ÜRITUSTE TURVAMISEL PÕLVAS, VÕRUS JA TARTUS. TUBLI TÖÖ TAGA SEISAB ÜKSTEIST TOETAV MAAKONDADE PIIRE ÜLETAV TIIM. TEEME LÄHEMALT TUTVUST KAHE ÜRITUSTE MOOTORIGA TURVAJUHT LIISI PEHKA JA TEENISTUSJUHT ARGO RAAGIGA JA UURIME, KUIDAS SES MELUS TOIME TULLAKSE TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: ESME KASSAK, VÕRUMAA SPORDILIIT

12

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

ÜRITUSED

LIISI PEHKA LEIAB KÕIGIGA ÜHISE KEELE Esimene tööpäev G4Sis? 3. mai 2004.

Kuidas sa G4Si sattusid?

Sattusin G4Si (siis veel Falck) kohe peale kooli. Kuigi olen pärit Valgast, alustasin Tallinnas. Saatsin oma CV ja mind kutsuti vestlusele. Ise veel mõtlesin, et oleks, et mitte teise linnaotsa, aga muidugi oli töö linna teises otsas! (muigab) Kaks kuud töötasin seal, aga siis tulin tagasi Valka. Alguses pakuti mulle tööd rannavalvesse, kuid keeldusin. Ütlesin, et tahan poodi, ja nii ma alustasingi Säästumarketis turvatöötajana.

Milliseid ameteid oled veel G4Sis pidanud?

Olen olnud vetelpäästja, turvatöötaja kaubanduses ja töötanud ka patrullis. Omal ajal, kui patrull veel sularaha vedas, siis sai ka raha veetud. Alates 2013. aasta detsembrist olen turvajuht.

Mis on sind ühes ja samas ettevõttes nii kaua hoidnud?

Töökaaslased, hea meeskond. Samuti võimalus erinevaid ameteid proovida. Kindlasti on ka väliüritused selline hea võimalus tööd mitte nelja seina vahel teha ja pakub vaheldust.

Mis sulle meeldib oma piirkonna juures?

Siin käivad kõik eri objektide peal, ma võin iga kell helistada ja küsida, kas saad sellele või teisele objektile minna.

Nii ei teki ka seda rutiini, et inimene istub ainult ühe ja sama objekti peal. Kuna olen ise Valgast pärit ja Valgas eelnevalt töötanud, siis mind võetakse nagu oma ja see on hea tunne. Ükskõik kuna abi vaja on – ikka, me aitame!

Samas kui Võrru läksin, oli alguses küll raske – ei võetud kohe omaks ja pandi proovile –, aga nüüd on mul võru keelgi selge.

Mis teeb ühe ürituse kordaläinuks?

Kui klient on rahul. (Argo lisab: „Tegelikult oli Liisi väga rahul Võru folgiga, sest kui üritus läbi sai ja ta mulle helistas, siis ütles ta, et nüüd on läbi ja mõtle, see kontaktisik tuli ja kallistas mind!“ ) Mida oled õppinud ürituste korraldamise käigus?

Paljusid asju ei saa ette näha, jooksupealt tuleb väga palju asju.

Kas see ka loeb, millisel üritusel turvalisust tagad?

Ei loe. Võru Folkloorifestival ja Intsikurmu Muusikafestival on nii omamoodi – hoopis teine muusika, oma sihtrühm –, aga tööd teen seal meeleldi.

Kas vabal ajal mõnel üritusel käid?

Väga lisaks ühelegi üritusele minna ei taha. Kui keegi ütleb, et lähme sinna või sinna kontserdile, siis üldiselt ei kipu minema. Vabal ajal tahaks rahulikumalt asja võtta.

(Argo lisab: „Samas on Liisi alati abiks end Tartule pakkumas, et paneb auto inimesi täis ja tuleb.“ ) Suvi on täis tööd, millal lõõgastud?

Sügisel tuleb puhkus ja siis lähen reisile. Veel ei tea, kuhu reisin, aga kuhugi soojale maale tahaksin minna – siin ei ole ju suve õieti olnud. Vot siis suunan telefoni Tartusse ja siis on täielikult puhkus!

Kuidas end tööst välja lülitad?

Mulle meeldib ratsutamas käia, aga sellega on täpselt nii, et kui näpu annad, läheb terve keha. Ja kui teha, siis võiks seda hästi teha. Niisama ei ole mõtet käia ja silitada seda hobust. (Argo lisab: „Kusjuures ta käib ja silitab seda hobust! Ükskord pidi Liisi Tartusse tulema ja tuligi, aga oli tund aega kadunud – selgus, et oli Tartu tallis käinud.“ ) Kunagi kooli ajal tegelesin sellega päris ohtralt ja käisin ka võistlustel, isegi Eesti viies olen olnud. Aga see oli ammu! Suvel meeldib mulle vahel metsast läbi hüpata ja korjata näiteks mustikaid ja kukekaid. Mulle on mets lapsest saati meeldinud. Mets on hea rahustav ja viib mõtted eemale.

Kuidas sa valdavalt meeste seltsis hakkama saad?

Meestega on isegi lihtsam! Tuleb saada.

Mis sind innustab sinu töös?

Indu annavad ikka need inimesed ja üritused. Kuigi pärast mõtled, et järgmine kord saaks veel paremini, sest oskad paremini. Intsikurmus Argo alguses aitas, see aasta tegin ise. Nad ju ka usaldavad mind rohkem. Muidu oli ikka, et ma tulen kohale ja vaatan.

Kui sa ei töötaks G4Sis, mida siis teeksid?

Ma tahtsin tegelikult politseikooli minna. Aga siis kutsuti vestlusele Falcki ja sinna see jäi. Lükkasin aina edasi, et järgmine aasta lähen ja teen need katsed ära. Lapsest saati olen tahtnud saada politseinikuks. ( Kui sõidame mööda Tartu Ülikooli Biomeedikumist, mida Liisi on kunagi turvanud, selgub jutu käigus, et teda paelub ka selle maja tegevus – täpsemalt kohtuekspertiis. Ehk kunagi…)

Suve suurim kordaminek?

Võru Folkloorifestival. Üks kindel asi, mis on nüüd läbi ja tehtud (vestlus toimus juuli keskel – EK). Hea tunne oli! Hommikul kell neli jõudsin küll koju ja siis magasin pikalt. Kui ärkasin, oli väga hea tunne, et kõik toimis kenasti. Sel aastal oleme esimest korda Võru järvi valvamas – see on ka tähtis ülesanne. ►

Argo Raag: „Liisi on väga hea kontakti saanud Lõuna inimestega. Oma päritolult Valga tüdruk, läks ta Võrru ja õppis ära sealse keele. Vahepeal helistab mulle, siis on ka sellised väljendid nagu „umba hää“ (väga hea) ja „õkva prõlla“ (kohe praegu). Tal ongi üks selline punt, kellega ta käib meil siin Tartus või Viljandis või kus iganes lisajõude vaja on. Temaga inimesed heal meelel tulevad. Lisaks üritustele on Liisil korraldada ka igasuguseid teetööde valveid ja teisi ajutisi mehitamisi. Mina ei tea, kuidas ta sinna inimesi leiab! Kuulutus võib olla üleval mitu kuud ja keegi ei kirjuta, aga Liisi leiab vajalikud inimesed.

Suhtlemine kohapeal on väga tähtis. On suur vahe, kas helistan mina Tartust või ajab asju inimene kohapeal, saab kokku ja räägib läbi.“

13

ÜRITUSED

ARGO RAAG HINDAB HEAD TIIMI Esimene tööpäev G4Sis? 17. jaanuar 1996.

Mis sind G4Si tõi? Ülikool sai läbi, treener-pedagoog diplomi peal kirjas. Mind see huvitas ja tahtsin sel alal ka jätkata. Ma olin siis maadlustreener ja mul oli ka üks treeninggrupp tollal. Kuna aga palk selle eest oli väga pisike ja hakkas tekkima pere, sündis laps, ning mu teised sõbrad ja tuttavad maadlejad olid tollases ESSis ja kutsusid mind ka, siis ühinesin nendega. Ma tundsin neid inimesi ja teadsin, kuhu lähen.

Palk oli ka korralik. See kõik andis tõuke.

Sportlase elu lõppes pereelu algusega. Ma ei saanud enam ainult enda peale mõelda, et teen hommikust õhtuni trenni.

Mis teeb ühe ürituse kordaläinuks?

Alati on hea muidugi kiita saada, kuid veelgi parema tunde tekitab, kui seesama klient soovitab sind saadud kogemuse põhjal edasi. Näiteks pärast viimatist laulupidu, kui arutasime, nagu tavaliselt, mis läks hästi ja mida võinuks teisiti teha, ütles Popkooripeo korraldaja Kulvo Tamra, et andis mu numbri ka ühele teisele korraldajale, kuna me teadvat, kuidas Tartu laululaval need asjad käivad. See on selline hea tunne! Mitte et teeme ürituse ära, läheme laiali ja saadame arve välja.

Mida oled õppinud ürituste korraldamise käigus?

Kuigi paljusid asju ei saa ette näha, on võimalik otsida õiged inimesed õigetesse kohtadesse. Kui tead, milleks inimene on võiMis ameteid oled selle meline ja milleks mitte, siis tead, kuidas aja jooksul pidanud? ta saab kohapeal Kõigepealt läkhakkama: tema sin turvatöösaab väravas haktajaks objektiARGO RAAG: kama, tema saab le, sealt edasi piirdes hakkapatrulli ja siis "LAULUPIDUSID ON ma, vot tema ma korrapidamisALATI HEA TURVATA, panen sinna, kus se (siis olid piirhästi palju inimesi kondlikud juhSEST SEAL ON SELLINE käib ja suhelda tut im iskeskused leb. Tuleb tunda ERILINE PUBLIK." – EK). Olen ka tiimi, tunda iniraha vedanud mest. ja turvajuht olnud, nüüd viiKas see ka loeb, millisel mased aastad teenistusjuht. Suviti tegelen üritusel turvalisust tagad? ka randadega ning üritusi on aasta läbi.

Laulupidusid on alati hea teha, sest seal Lõuna piirkonnas on neid eriti palju. Ega on selline eriline publik. Seda on hoopis eriti saagi aru, kust suvi lõppeb ja kust teistmoodi teha kui näiteks noorte roktalv algab – neid üritusi on aasta ringi. küritust, kus on teised probleemid ja ootamatused. Sinna juba inimesed tulevad Mis on sind ühes ettevõttes sõbralikult meelestatult. Kas või need nii kaua hoidnud? kolm laulupidu ( Poistekooride festivaIkka töökaaslased, ikka see seltskond! See li peakontsert, Popkooripidu, Vaimuliku sobib. Või olen ma lihtsalt juba nii pikalt laulupidu – EK), mis Tartus väikese vaolnud, et olen ise siia sisse kasvanud (naehega suvel olid. Ja iga see laulupidu oli rab). Kindlasti on mõjutanud ka võimalus „saal“ ka täis – 8000 kuni 10 000 inimest! erinevaid asju teha.

Selliseid üritusi on hea tunne turvata.

Mis sulle meeldib oma Mõni õppetund ürituse piirkonna juures? korraldamisest?

Siin on hea keskkond ja toredad inimeKui juba laulupidude peale jutt läks… sed. Mida rohkem Tartust lõuna poole, Eelmisel aastal ütlesin Popkoori korraldaseda rohkem tunned seda avatust. Samujale, et peame ühte piirdesse mehe juurti ei teki siin mingit rutiini – ümberringi de panema, sest kassade juurest pole ala on palju erinevaid tegevusi. Võib-olla see näha. Tookord sai otsustatud, et ei ole vaongi piirkonna pluss, et siin ei ole nii, et jalik, kuna need ajad on möödas, mil üle üks tegeleb kaubandusega ja teine ainult aia tuldi. Kui aga eelmisel aastal pidu läbi esindusobjektidega. Siin me teeme kõik sai, siis selgus, et sealt aianurgast tuli inikõike ja teeme ka üritusi koos.

14

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

ÜRITUSED Argo Raag ja Liisi Pehka turvalisust tagamas võistlusel ja veeohutuspäeval Tamula järve ääres.

mesi sisse küll ja mitte ainult mõned. Sel aastal alustaski korraldaja nii, et teeme sama skeemiga, aga paneme sinna siis ka ühe inimese. Ikkagi ei ole need ajad möödas – kui inimene saab niisama tulla, siis ta ka niisama tuleb, olgu need ajad, millised tahes.

Aasta tippüritus sinu jaoks?

Talvine number üks on ikka Otepää MK-etapp olnud, kui see toimub. Mina olen seal turvalisust aidanud tagada juba 11 korral. Samuti meeldivad mulle Tartu Maratoni üritused. Oleme neid turvanud juba mitu aastat ning tunneme üksteist ja üritust läbi ja lõhki. Hea on sinna minna ja koos neid asju teha. Sellised asjad mulle meeldivad.

Suvi on täis tööd, millal lõõgastud?

Sügisel puhkamine on edasiviiv mõte Minul isiklikult hakkab kergem juba siis, kui rannavalve läbi saab, kuigi kolm randa kaheksast on siin ju Liisi valvata.

Kuidas end tööst välja lülitad?

Proovin natuke sporti teha, liikumine ja jooksmine. Kahju, et mati peal pole saanud käia – tahaks väga. Loodan, et saan hakata sügisel jälle käima ja saan pundi maadlushuvilisi kokku. Kodus toimetades on juba kolm tundi muru niita ka paras sport Võimalusel käime ka koos perega suve nautimas ja jõuame näiteks mõne veekogu äärde, kus pole G4S valvamas (selgitab, et ei tekiks töötunnet - EK). Tütardega käin vahel koos ka sportimas, püüan neid kaasata nii palju kui võimalik ja eeskuju anda.

Suve suurim kordaminek?

Me oleme igasugustes käibenumbrites rekordeid püstitanud – see on hea tunne. Kuigi sageli on kaadri nappus, oleme hakkama saanud. Vahepeal ongi raske ja midagi läheb ka nihu, kuid siis aitab see filosoofia, et iga jama saab ükskord otsa. Iga hea saab ka otsa, aga selle peale ma ei mõtle!n

SUUREMAD SUVEÜRITUSED LÕUNA PIIRKONNAS: Rahvusvahelised Viljandi Hansapäevad 4. –7. juunil Viljandis (Andres Sakkov, Raivo Ritson, Liisi Pehka)

Toidufestival 3.–4. juulil Tartus(Argo Raag, Raivo Ritson)

Rahvusvahelise poistekooride festivali peakontsert 20. juunil Tartus (Argo Raag, Raivo Ritson)

Võru Folkloorifestival 8. –12. juulil Võrus (Liisi Pehka)

Popkooripidu 27. juunil Tartus (Argo Raag, Raivo Ritson, Liisi Pehka)

Tartu hansapäevad 11.–12. juulil Tartus (Argo Raag, Raivo Ritson)

Viljandi triatlon 30. juunil Viljandis (Andres Sakkov)

Intsikurmu Muusikafestival 31. juulil ja 1. augustil Põlva Intsikurmu metsapargis (Liisi Pehka)

Üliõpilaste Suvemängud 2015 26–28. juuni (Argo Raag)

Arvamusfestival 14. ja 15. augustil Paides (Jaak Kaarepere)

Romantkafestival 3. juulil Võrus (Liisi Pehka)

EM juuniorid maanteesõidus 3. –10. augustil (Argo Raag, Raivo Ritson, Liisi Pehka)

Vaimulik laulupidu 2.–5. juulil Tartus Võru linna päevad 20.–23. augustil (Liisi Pehka) (Argo Raag, Raivo Ritson, Liisi Pehka) Toidufestival 3.–4. juulil Tartus (Argo Raag, Raivo Ritson) 03. juuli (Liisi Pehka)

Vaba Rahva Laul 22.08 (Argo Raag, Raivo Ritson)

Vaimulik laulupidu 2.–5. juulil Tartus (Argo Raag, Raivo Ritson, Liisi Pehka)

Tartu Rulluisusprint ja SEB Tartu Rulluisumaraton 23. ja 24. augustil Tartus (Argo Raag, Raivo Ritson)

15

PERSOON

INKASSAATOR

ERVIN NAARITS: „SUPERKANGELASENA END EI TUNNE.“

INKASSAATORI AMET ON G4SIS KAHTLEMATA ÜKS VASTUTUSRIKKAMAID. NÄEME SAGELI ERIRÕIVASTUSES JA TURVAKOHVRITEGA MEHI KAUPLUSTE VÕI PANGAAUTOMAATIDE JUURES TÕSISTE NÄGUDEGA TOIMETAMAS, ENT ILMSELT SÖANDAVAD VAID VÄHESED MEIST ASTUDA LIGI JA PÄRIDA, MILLES RAHAVEDAJA TÖÖ TÄPSEMALT SEISNEB. PAREM ON SEDA TEHA SIIS, KUI MEHED PARAJASTI TÖÖL EI OLE JA OHTLIKUNA NÄIVAD TÖÖVAHENDID, NAGU TEENISTUSRELV, ON NÄHTAVUSULATUSEST VÄLJAS. TÄPSELT NII TEENGI – SELLEKS ET SALAPÄRASENA NÄIVAST AMETIST JA SELLE ESINDAJATEST VEIDIGI ROHKEM TEADA SAADA, VESTLEN ERVIN NAARITSAGA, TUBLI TÖÖTAJAGA, KES ON G4SIS LEIBA TEENINUD JUBA 17 AASTAT, NEIST VIIMASED ÜHEKSA INKASSAATORINA. TEKST: KRISTIINA LUTS I FOTOD: ESME KASSAK

Kui rahaveos on turvakohvritesse pakitud, istub Ervin autosse ja asub teele Lääne-Virumaale.

16

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

PERSOON

E

nne inkassaatoriks saamist jõudis Ervin end turvaettevõttes proovile panna mitmel ametikohal, mille hulka mahtusid nii turvatöötaja, patrullekipaaži töötaja kui ka mehitatud valve vahetuse vanema amet. Rahavedaja töö tundub talle praeguse eluviisi juures sobivaim, kuna on väga paindlik ja pole öiseid vahetusi. „Mis seal salata, eks seda vanust ole ka juba omajagu,“ muheleb Ervin.

Paindlik graafik on iseäranis suur eelis tööväliste tegevuste planeerimisel. Ervinil lähevad silmad särama, kui ta räägib korvpalli EMi finaalturniirist ja Eesti koondise mängudest, millest kahte (Eesti vs Tšehhi ja Eesti vs Belgia) ta sügisel Riiga vaatama sõidab. Ülemustega sai asi juba ammu läbi räägitud ja Ervin võib rahuliku südamega fännivarustust muretsema hakata – töötegemise vahele jääb ruumi ka eriliste elamuste jaoks.

NAISKOLLEEGE POLE

Veel ühe eelisena toob ta välja regulaarsed koolitused, mis on väga mitmekülgsed ja annavad lisaks teoreetilistele teadmistele hulgaliselt praktilisi oskusi. Inkassaatorina töötades on ta läbinud nii meditsiini- kui relvakoolituse, sügisel ootab ees liiklusteemaline koolitus. Omandatud oskused on väga vajalikud tööpostil, kuid kindlasti on neist palju kasu ka eraelus. Tubli töötajana pälvis Ervin selle aasta alguses G4Si teenetemärgi.

Kui uurin, kas rahavedaja tööd võiksid teha ka naised, vastab ta, et ei kujuta neid selles rollis hästi ette. Tõsi ta on, et kohati tuleb tõsta üsna raskeid mündikotte ning ainuüksi turvakohver kaalub ligi 11 kilo. Samas on ju nähtud sitkeid naisi, kes on hakkama saanud palju suuremategi raskuste tõstmisel, seega usun, et asi on kinni pigem tahtmises.

SPORTLIKKUS TULEB KASUKS

Oma iva on selles aga küll, et rahavedaja töö sobib pigem sportlikumat tüüpi inimesele. Ervin ise on samuti väga sportlik – ta armastab üle kõige tennist mängida ja on saavutanud sellel alal ka märkimisväärseid tulemusi. Nõukogude ajal pääses ta Eesti noortemeistrivõistlustel korduvalt esikolmikusse, samuti osales Ervin agaralt võistlustel üle kogu liidu. Nii said tal läbi sõidetud pea kõik lõunapoolsed liiduvabariigid. „Toona oli kõik hoopis teistmoodi,“ meenutab Ervin, „varustus, võistlused, transport – kõik oli tasuta. Samas ei pääsenud võistlema üle piiri, millest on kahju. Ehk läksid kõige suuremad saavutused just selle nahka?“ Ervin mängib tennist tänase päevani ja on korjanud hulgaliselt karikaid ka vanemas eas. Ta on võitnud oma vanuseklassis mitu korda esikoha ITFi rahvusvahelisel veteranide turniiril ja teinud G4S Spordiklubi võistlustel silmad ette nii mõnelegi nooremale kolleegile. Ervin ei väsi kiitmast G4S

Milline on sularahavedaja töö?

Argo Räpp, rahaveo osakonna juhataja: Sularahavedaja töö on korraldatud graafikutega ja paindlik, võimaldades leida aega ka oma hobidele.

Kuigi mõni vahetus võib alata üsna vara või kesta järgmise päeva esimeste tundideni, siis öövahetusi selles ametis ei ole. Töötingimused on kaasaegsed ning töötaja turvalisus on tagatud kõikides ekipaažides. Kindlasti ootame rahaveo osakonda tööle ka meie enda tööpere liikmeid, kes soovivad leida oma töös uusi ja põnevaid väljakutseid. Töö ei ole rutiinne, kuid lähtume oma tegevuses rangetest turvareeglitest. Töö on mitmekesine, vahelduvad marsruudid ja töökaaslaed, meeskond on mitmekülgne ja omavahelised suhted on head. Inkassaatoriks kandideerides peab olema vähemalt 21-aastane ning lisaks turvatöötaja kvalifikatsioonile on selles töös vajalik relvaluba (huvi korral pöörduda värbamiskeskuse poole, kust saab edaspidisteks tegevusteks vajalikku infot). Selleks, et relvakäsitsuse oskused rooste ei läheks, saavad inkassaatorid käia regulaarselt laskmas.

Spordiklubi, mis on tema sõnul suurepärane võimalus toonuse hoidmiseks ja stressi maandamiseks. Klubi pakutavad jõusaali- ja muud treeningud on suurepärane täiendus regulaarsele tennisetrennile.

RATTAGA PEAMAJJA JA SEALT AUTOGA LÄÄNE-VIRUMAALE

Veel meeldib Ervinile rattaga sõita. Ilusa ilmaga väntab ta hea meelega tööle ja tagasi, kusjuures teekond pole teps mitte lühike: kodu asub Lasnamäel, töökoht aga G4Si peamajas Paldiski maanteel. Olles tööle jõudnud, võtab ta oma varustuse ja liigub sularahatöötlusesse, kus talle antakse üle rahaveos. Kui rahaveos on turvakohvritesse pakitud, istub ta autosse ja sõidab Lääne-Virumaale. Seal ootavad teda kliendid, kelleks on enamjaolt kauplused ja muud ärikliendid.

Mõnikord tuleb tal raha nende juurest peale korjata ja Tallinna rahatöötlusesse tuua, teinekord jälle vajab hinnaline kraam nii toomist kui viimist. Kõik oleneb konkreetsetest graafikutest ning riskide hajutamiseks kasutatavatest meetmetest.

Ervin veedab suurema osa oma tööajast roolis, seega on rattaga töölesõit vahelduse mõttes igati tervitatav. Ta sõidab autos üksi, teises vahetuses kasutab sama autot teine inkassaator. Selline on Ervini tööpäev. Vabal ajal meeldib Ervinile lisaks sportimisele

aga ka teatris käia, eriti talvisel ajal. „Vaatan meeleldi midagi kergemat, komöödiaid ja monotükke,“ märgib ta.

ALATI VALVEL

Kui uurin, kas inkassaatori töö on mõjutanud kuidagi Ervini igapäevaseid harjumusi, on tal vastus kohe olemas. „Sõbrad on öelnud, et mis sa jälgid kogu aeg,“ naerab ta.

Inkassaatori töö nõuab tõepoolest pidevat valvelolekut ja ümbruse takseerimist, veendumaks, et hinnalist veost ei ohusta mitte miski.

Ervinile meenub ka juhus, kus ta tõttas appi ühele noorukile, kelle oli ümber piiranud kamp sulisid. Pätid olid parajasti noorukilt tema mobiiltelefoni välja nõudmas, kui tuli Ervin ja kamba laiali ajas. „Õnneks midagi muud sellelaadset silma jäänud pole,“ sõnab ta.

Muidu aga peab Ervin end täiesti tavaliseks inimeseks. „Mingisuguse superkangelasena end ei tunne, pigem üritan olemas olla oma laste ja lastelaste jaoks,“ ütleb ta ja möönab samas, et tihedast töö- ja sportimisgraafikust nende jaoks aega näpistada polegi nii lihtne. Sellest hoolimata teeb ta kõik, mis suudab, ning püüab lisaks rahale tagada turvalise kulgemise ka oma järglastele. Seejuures jagub tal südant teistelegi ning juba mitmendat aastat käib Ervin doonoriks. n

HEA TEADA! Rohkem infot G4Si tööpakkumiste kohta saad Värbamiskeskusest, mis asub G4Si peamaja 1. korrusel (Paldiski mnt 80, Tallinn).

Värbamiskeskuse uksed on avatud E–R 9.00–17.00. Võid tulla kohale või helistada tel 651 1787, 651 1768 või lühinumbril 13322. Samuti võid oma soovist kirjutada personal@ee.g4s.com.

17

E -TEENINDUS Kes peitub ekraani taga? Erakliendihaldurid Kristi Janson, Helen Kelder ja Lona Leitaru.

nu a ka tä saabud unud: ib õ v e se saab induss E-teen iseteenindus 3:38 :5 Teade 015 12 tänada 04.07.2 g vä a eest. n teid teavituse i v o o „S odu. ahju tulek ite minu k kiire s “ t ! äs at Te pä ke parem Kõi

„HINGERAHU“

TEENUS SAI KAHESEKS G4SI UUE E-TEENINDUSE AVAMISEST ON KAKS AASTAT (SÜNNIPÄEV: 28.08) JA, MIS SEAL SALATA, „HINGERAHU“ TEENUSE TEEKOND ON JÄTKUVALT PÕNEV JA VÄLJAKUTSETE ROHKE. TEKST: MAARIKA HAAVISTU I FOTO: ESME KASSAK

N

ii, nagu iga klient on ainulaadne, on ka tema soovid ja vajadused – ta tahab end tunda erilisena. Kliendisuhe on seda tugevam, mida paremini suudab teenusepakkuja tekitada kliendis selle erilise tunde, ületades tema ootusi. Klient peab kogema samasugust tunnet igas kokkupuutepunktis, mil tal tuleb meiega suhelda, olgu tegemist telefonikõnega või iseteeninduskeskkonnaga.

Kahtlemata pakub e-teenindus kliendile „hingerahu“. Tal on kontroll oma teenuste üle, ta saab asjatundlikke turvasoovitusi ning ettevõttega mugavalt suhelda. Ometi soovime astuda kliendisuhetes sammu edasi: tahame klienti üllatada, ületada ootusi ja tekitada temas selle „miski“, erilise tunde. Seetõttu panustame lahendustesse, mille peamisteks märksõnadeks on „unikaalsus“ ja „personaalsus“.

>> Häireraportid. Häire korral väljasõitnud patrullekipaaži häireraportid tekivad e-teenindusse juba mõne hetke möödudes pärast patrullekipaaži lahkumist. Iga päev saadetakse kliendi e-posti objektil registreeritud viimase ööpäeva sündmuste ja patrullekipaaži väljasõitude häireraporteid sisaldav teavitus. >> Nõuanded. Uuenenud nõuannete alajaotusest leiab kasulikud turvasoovitused, sõrmistike kasutusjuhendid, korduma kippuvad küsimused ning häire- ja rikkeolukorras tegutsemise juhised. >> Valvesüsteemi juhtimine. Koduvalve Pluss kliendid saavad e-teeninduse kaudu juhtida valvesüsteemi, näiteks kodu valvesse panna ja valvest maha võtta, fotokaameraga liikumisandurist kodus toimuvast pilti teha, hallata kasutajaid, tellida e-posti teavitusi jms.

Uus hitt – häireraport >> Digitaalsed dokumendid. Aasta algusest on e-teeninduses kliendile kättesaadavad digitaalsed dokumendid: koduvalve kliendile vastavalt häireraportid ja lepingud, ärivalve kliendile häireraportid, lepingud, turvaauditid ja mehitatud valve kliendiaruanded. Nii on võimalik koguaeg järge pidada, millises mahus on teenust tarbitud, ning vajadusel meelde tuletada lepingu tingimusi ning ka muid kokkuleppeid.

125 tuhat toimingut Häireraportid, valveobjekti kontaktisikute muudatused, sh e-teeninduse kasutusõiguste andmine, objekti kirjelduse ja kohalesõidu info, signaalide väljavõtted, arvete tasumine, nõuanded, kasutusjuhendid ning teavituste tellimine – need ongi e-teeninduse kaudu enim tehtud toimingud, mida on tänaseks kokku üle 125 tuhande.

Kasutusstatistika põhjal on suurenenud võrreldes möödunud aastaga sisselogimise arv

18

46%, korduvkülastused moodustavad 60% sisselogimistest. Sel aastal on meie arendustegevus olnud suunatud eelkõige regulaarsete kasutajate arvu tõstmisele ning selleks keskendume ühelt poolt kasutajamugavuse tõstmisele ja teisalt lisafunktsionaalsuste väljatöötamisele.

E-teenindus on pidevalt täienemas, et pakkuda kliendile veelgi isiklikumat lähenemist ja mugavamat teenust. n

Tunnustus Hollandist Maikuus käis G4S Eesti e-teeninduse lahendust tutvustamas Hollandi kolleegidele ning neilt saadi väga positiivset tagasisidet. Hollandlasi üllatas enim see, kui tänapäevase ja võimalusterohke keskkonna oleme lühikese ajaga loonud. See on suur tunnustus ja pikk pai meile kõigile!

ENIM KASUTATAVAD TOIMINGUD:

► Häireraportite vaatamine ► Kontaktisiku andmete muutmine ► Objekti kirjelduse ja kohalesõidu info täiendamine ► Signaalide väljavõtted ► Arvete tasumine ► Kasutusjuhendite lugemine ► Teavituste tellimine

G4S EESTI INFOLEHT AUGUST / SEPTEMBER | NR 5 (125)

KOOLITUSKALENDER 2015 SÜGIS/TALV Pead suvepuhkusest klaarid, stardivad tarkusekuul nii uued kui ka juba kevadtalvel alguse saanud koolitused. Iga kuu toimuvad turvatöötajate kvalifikatsioonikursused, samuti on võimalik tasemeid tõsta. Sügisel jätkuvad ka turvatöötajate täiendkoolitused, mis on tänavu keskendunud situatsioonide lahendamisele, lähtudes konkreetse osakonna töö spetsiifikast.

Septembri lõpus on koolitus erakliendihalduritele – see keskendub keerukate olukordade lahendamisele ja meeskonnatööle.

Tee tutvust kalendriga ja küsi täpsemat infot oma otseselt juhilt või koolitusosakonnast!

ANU STAMBERG, KOOLITUSJUHT

KOOLITUSE NIMETUS

TOIMUMISE AEG

ASUKOHT

Turvajuhi kvalifikatsioonikursus

11.08.–17.09.2015

Mustamäe tee 5c

Tere tulemast G4S-i

7.09.2015

Mustamäe tee 5c

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

7.–17.09.2015

Mustamäe tee 5c

Turvatöötajate täiendkoolitus Lõuna piirkond

15.09.2015

Piirkonnas

Turvatöötajate täiendkoolitus Lääne piirkond

17.09.2015

Piirkonnas

Exceli koolitus

17.–18.09.2015

Tallinn

Turvatöötajate tasemete tõstmine Põhja piirkond

21.-22.09.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate täiendkoolitus Põhja piirkond

22.09.2015 ja 23.09.2015

Piirkonnas

Turvatöötajate tasemete tõstmine Ida piirkond

23.–24.09.2015

Piirkonnas

Koolitaja koolitus

25.09.2015

Paldiski mnt 80

Erakliendihaldurite koolitus

25.–26.09.2015

Tallinn

Tere tulemast G4S-i

5.10.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate kvalifikatsioonikursus

5.–15.10.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate täiendkoolitus Ida piirkond

07.10.2015 ja 08.10.2015

Piirkonnas

Turvatöötajate täiendkoolitus Lõuna piirkond

14.10.2015

Piirkonnas

Koolitaja koolitus

16.10.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate tasemete tõstmine Lõuna piirkond

19.–20.10.2015

Piirkonnas

Turvajuhi kvalifikatsioonikursus

20.10.–20.11.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate täiendkoolitus Lääne piirkond

21.10.2015

Piirkonnas

Turvatöötajate täiendkoolitus Põhja piirkond

27.10.2015 ja 28.10.2015

Paldiski mnt 80

Tere tulemast G4S-i

2.11.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate kvalifikatsioonikursus

2.–12.11.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate täiendkoolitus Ida piirkond

17.11.2015

Piirkonnas

Lennujaama täiendkoolitus

13.11.2015 ja 27.11.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate tasemete tõstmine Põhja piirkond

16.–17.11.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate täiendkoolitus Põhja piirkond

18.11.2015 ja 19.11.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate tasemete tõstmine Lääne piirkond

18.–19.11.2015

Piirkonnas

Lennujaama täiendkoolitus

3.12.2015 ja 4.12.2015

Paldiski mnt 80

Tere tulemast G4S-i

7.12.2015

Paldiski mnt 80

Turvatöötajate kvalifikatsioonikursus

7.–17.12.2015

Paldiski mnt 80

SEPTEMBER

OKTOOBER

NOVEMBER

DETSEMBER

19

RISTSÕNA E RV U 31 POOLSAAR EUR-S

SOO END KASARI SOOME KIRJANIK TURVAJÕGIFIRMA KONNAS

NÕUK LIIT

MERI EUROOPAS

ORJUS

KOHT KANADAS

HEA MÕTE

TRIITONID MEHE NIMI KÕIK INGL K

SAAR TLN LAHES

HÜÜE METSAS LIND

KALA LÄMMASTIK

SPORDIKLUBI

2X KONS AJAL. ROOMA PROVINTS

MEHE NIMI ROHTTAIM MOTOSPORTLN

EESTI NAINE SIDESÕNA LAULJA

FÜÜS. MÕÕTÜHIK PUU

MORAAL LÜHEND KIRJAS

PRANTSUSE HELILOOJA

PEALINN EUROOPAS

GALLIUM SADAMAEHITIS

PÄHKEL LINN MUSTA MERE ÄÄRES

LIND JÕGI

… JA LÕTK INDIA OSARIIK

NAINE

ALKOHOL MEIGAS

VANUS KALA

LENNUK EKSOOTILINE VILI

MÄESTIK MOWGLI SÕBER PARVLAEV

HEATEGU LIIMES PADI TEAT „LOOM“

LINN USA-S RIKE

RIIK LAMEER-S MAALIKUN STNIK IN+N

MANUS TEATMETEOS

PUUÄMBER

LIITER SUUSAÄSS EESTI URMAS

MINA KOHT JÄRVAS

PEENIKE KARV ORGAN

LILL KAALIUM ORKESTER

SESSIOON SUUSATREENER TUHANÕU

"NAABRIPLIKA” KODU SPORDI ORG-N

SURNUD LÜHIM VERB

VÕITLUSVÄLJAK

IRIIDIUM

RIISITOIT

SPORDIVAHEND

AUTOREG KESKUS MÄGI TÜRGIS

… TRUMP JÕULUEELNE AEG

TEAT SULAM

KÜSISÕNA

KALTS, RÄBAL

PEALINN EUROOPAS

AASTA

EESTI VABARIIK

NAISE NIMI

SADAMAEHITIS

TÄPSUSLASKUR

EHK

KUNSTIINSTITUUT

TAANDRJIDA

URAAN

NAATRIUM AAR

VALD PÄRNUMAAL OH’I SEMU

2XTÄHT HAPNIK

WHOOPI GOLDBERGI FILM

Eelmise ristsõna õige lahendus oli "Grill annab suvele õige meki" ja pildil oli üks grillivatest Türi Pritsumeestest Peep Lints. Õige vastuse saatnutest osutus sel korral võitjaks Solarise keskuse turvateenistus, kuhu läheb auhinnaks G4Si logoga saunalina. Uue ristsõna lahendus koos vastusega, kes on pildil, ja oma kontaktandmetega saada enne 10. septembrit e-posti aadressile kysimused@ee.g4s.com. Õige vastuse saatnute vahel loosime taas välja auhinna.