SENSOR august 2016

AUGUST 2016 | NR 5 (133)

G4S EESTI AJAKIRI

Suvepäevade muljeid pildis ja sõnas ERVIN JA KARLIS

sündmuste keerises

G4S STAFF tööst

värske pilguga

Urve Tamme nakkavalt positiivne

PARIMAD

Fotod: Eero Siimson

Mõisapuudest väge ammutamas: vanasse jalakasse laeti kõik see, millest taheti vabaneda, ja vana tamm täitis kõik salasoovid.

II kvartali parimad turvatöötajad VALVEDIVISJON Ida piirkond

Zoja Popova Meelis Udikas Sergei Dušin

Lõuna piirkond

Ene Ruumet Biruta Saar Cristel Mägi

Põhja piirkond

Vihula mõisas tänati II kvartali parimaid 6. juulil tunnustasid valvedivisjon, sularahadivisjon ja klienditeenindusdivisjon Vihula mõisas II kvartali parimaid turvatöötajaid. Pärast ürituse pidulikku osa maitsti G4Si torti ning tehti lähemalt tutvust mõisa kaunimate vaatamisväärsustega. Aitäh teile tubli töö eest!

Andre Äkke Lee Sarap Aare Allingu Jüri Kalju Kalmer Liivmaa Oksana Morozova Peeter Pusa Margus Reismaa Tauno Tippi Lennundusosakond Ljubov Kazak Gessi-Pamela Kinks Liisa Luht Patrullteenistus Karlis Kustov Riko Vill Ervin Kiirend KLIENDITEENINDUSDIVISJON Juhtimiskeskus Janika Liivamäe SULARAHADIVISJON Alar Metsamärt Margarita Bokova Helo Piigli

G4Si II kvartali parimad turvatöötajad Vihula mõisa ees.

Valvedivisjoni assistent Brit Tuulik lõikab lahti G4Si tordi.

Ekskursioon viis turvatöötajad ka Vihula Viinavabrikusse.

• Ausus ja austus • Uuenduslikkus ja meeskonnatöö • • Ohutus, turvalisus ja parim teenindus • 2

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

juhtkiri Sisukord 2 GALERII. Aitäh parimatele!

3 JUHTKIRI. Meie ühised väärtused 4 UUDISED. Rannavalve uudiseid.

Tervitame uusi töötajaid 6 PERSOON.Personalijuhti Urve Tammet

inspireerivad inimesed ja elu 10 VÄRBA JA SOOVITA. Edi Tähtse võitis iPadi.

II kvartali soovitusindeks ületas 40% piiri 11 SUVEPÄEVAD. Saa suvepäevadest osa kolleegide

muljete ja vahvate fotode vahendusel!

15 PATRULL. Endisest kokast ja punkarist patrulli

turvatöötajad Karlis ja Ervin jutustavad innukalt oma tööst 18 HOBI. Relva kandmist nõudev amet juhatas

Priit Vilba laskespordi juurde 20 ÜRITUSTE TURVALISUS. Igapäevaselt

väliskoolituste projektijuhina töötav Janek Laanemäe

heidab värske pilgu G4S STAFF tegemistesse 22 KOOLITUS. Tee tutvust sügisese koolituskalendriga!

24 VARIA. 2 tilka vett, nuputamist, Sensori küsitlus

Meie ühised väärtused

S

eekordne Sensori number käsitleb tavapärasest rohkem oma teemades väärtusi ja seda nii ettevõtte vaatenurgast, meeskondadest lähtudes kui ka inimeste isiklikke väärtusi silmas pidades. Miks need väärtused nii olulised on?

Edukad on need organisatsioonid ja meeskonnad, kus kõik liikmed jagavad sarnaseid väärtusi. Neil on sarnased hinnangud heale ja halvale, on sarnane viis situatsioone lahendada ning sarnased tõekspidamised koos tegutsemiseks. Mida rohkem meeskonnaliikmed jagavad samu põhimõtteid, seda vähem on konflikte ja arusaamatusi ning töö laabub oluliselt sujuvamalt.

Kui küsida, kes loovad organisatsioonile väärtused, siis vastata sellele on väga lihtne. Need on meie enda inimesed. See on meie igapäevane käitumine kolleegide ja klientidega suheldes, meie käitumisviisid kriitilistes situatsioonides, meie ühiskonna poole paistev nägu. Iga inimene teeb oma otsused ja valikud alati isiklikest tõekspidamistest lähtuvalt ja nende järgi toimides on ta endaga rahul. Seega on oluline, et tema tõekspidamised ühtiksid selle keskkonna omaga, kus ta igapäevaselt tegutseb, on see siis perekond, sõpruskond või töökollektiiv. Me veedame suurema osa ajast tööl ning mida sarnasemad on isiklikud väärtused ettevõtte omadega, seda mugavam ja meeldivam on seal töötada.

Suve alguses otsustas G4S kontsern ülemaailmselt kaasajastada ettevõtte väärtusi ning täpsemalt selgitada lahti, mis on G4Si roll siin ühiskonnas. Toome need teieni kolleegide lugude kaudu, sest just meie enda töötajad oma väärtuste ja tõekspidamisega teevad G4Si selliseks, nagu ta on.

Kuidas me käitume?

Aususe ja austusega Mida me väärtustame?

Ohutust, turvalisust ja parimat teenindust Kuidas me seda saavutame?

Uuenduslikkuse ja meeskonnatöö abil

SENSOR

Sensor on 7 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis:

issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Trükk: Reusner Tiraaž: 1100

KOLLEEGIUM

Irene Metsis personalidirektor

Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Andres Mägi Eerika Õun Irene Metsis Ene Raja Anu Stamberg Dagmar Pedaja Indrek Sarjas

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

Kaanel: G4S suvepäevad, foto Egert Kamenik

3

UUDISED RANNAVALVE Fred Loos päästis vesijalg­ rattaga hätta sattunud naised

Juulikuu viimasel päeval märkas G4Si vetelpäästja Fred Loos Elvas Verevi rannas, kuidas 25 meetri kaugusel kaldast hakkas vesiratas veega täituma.

Vetelpäästja läks hätta sattunuid nähes kohe rannavalve paati ja sõitis sellega vesiratta juurde. Selgus, et kuna pedaale vändates tuli vett aina juurde, ei saanud naised veesõidukiga enam iseseisvalt kaldale. Vesi oli selles kohas paar-kolm meetrit sügav. Võtnud vesijalgratta mootorpaadile sleppi, läks ratas ümber. Vetelpäästja tõmbas naise, kes ujuda ei osanud, kohe paati, seevastu teine naine soovis omal jõul kaldale ujuda. Kokkuvõttes oli tegemist õnneliku õnnetusega, kuna kaldast kaugemal oleks võinud veesõiduk uppuda. Mõlemal naisel olid seljas päästevestid ja tänu sellele lõppes juhtunu nende jaoks vaid ehmatusega.

Villu Õun valiti Eesti Turvaettevõtete Liidu esimeheks Turvaettevõtete Liidus alustas suve hakul tööd uus juhatus. Liidu liikmeskond, mille moodustavad turvavaldkonna juhtivad ettevõtted, andis oma mandaadi juhatusse Raimo Heinamile (Securitas Eesti AS), Janno Kallikormile (Hansab AS),Tarmo Keskkülale (USS Security Eesti AS), Marina Koidule (Henert Grupp OÜ), Ivo Remmelgale (Telegrupp AS),Tannar Tiitsarile (Viking Security AS) ning Villu Õunale (G4S Eesti AS).

Juhatuse esimesel töökoosolekul valiti juhatuse esimeheks ETELi liikmetelt suurima mandaadi saanud Villu Õun, juhatuse aseesimeheks valiti Ivo Remmelg Telegrupist. „Turvaettevõtte kuulumine ETELisse peab muutuma veelgi tugevamaks usaldusväärsuse ja kvaliteedi märgiks. Usume, et liit saab olla riigile hinnatud partner ühiskonna turvalisuse parandamisel ja parim nõustaja hankijatele kvaliteetse ning usaldusväärse turvateenuse ostmisel,“ ütles Villu Õun. Lisaks on alates augustist ETELil ka uus tegevjuht, kelleks on Andre Lilleleht. Senine tegevjuht Kaupo Kuusik jätkab liidu nõunikuna turvavaldkonna kutsenõuete väljatöötamisel.

G4S vetelpäästjad hoidsid Haapsalu triatlonil ära kaks võimalikku õnnetust

24. juuli toimus XI Haapsalu triatlon, mille ujumisdistantsil valvasid ka tänavu võistlejate ohutust G4Si rannavalvurid. Sel korral oli vetelpäästjate abistavat kätt vaja nii laste- kui põhivõistlusel.

Vetelpäästjad Anna Silvia Seemel ja Maret Vesiallik turvasid Vasikaholmi rannas üht väsinud last, kes soovis kategooriliselt distantsi lõpetada ja see tüdrukul rannavalvurite valvsa pilgu all ka õnnestus. Päriselt vajas abi aga üks vähese ujumisoskusega meesterahvas, kes sattus sügavas vees ohtu. Jõud oli mehel sedavõrd otsas, et ei jaksanud ilma vetelpäästjate abita paatigi vinnata.

Mees oli juhtunust ehmunud ja võistlus sai selleks korraks tema jaoks läbi.

Kristel Silla päästis Emajõest uppumisohus tüdruku

13. juuli õhtul päästis G4Si vetelpäästja Kristel Silla Tartus Emajõe linnaujula rannas uppumiskohast umbes viieaastase tüdruku, kelle oli jõevool sügavale vette kandnud. Tüdruk püsis vees veel hädavaevu ujumisrõnga abil, kuid ise veel ohtu ei mõistnud. Tema kaaslaseks olnud teine tüdruk püüdis teda kaldalt veel naermagi ajada. Hätta sattunud tüdrukut märkasid vetelpäästjad. Vetelpäästja Kristel Silla jooksis tüdrukule kohe appi ja tõi ta kaldale. Päästetud tüdruk oli natuke vett kurku tõmmanud, aga esmaabi ei vajanud ja jäi juhtunu juures ise rahulikuks. Lapse ema oli tükk maad kaugemal ja sai juhtumist teada alles pärast tirtsu päästmist. Natuke aega pärast juhtunut läksid väiksed tüdrukud G4S rannavalvetorni juurde, et vetelpäästjat kallistada ja tänada.

4

„Julged hoolida?“ töömalevlased olid abiks rannas ja üritustel Juulis oli G4Sil rannas ja üritusel abiks 20 G4S „Julged hoolida?“ noort, peamiselt 14–16-aastast töömalevlast. Malevasse saamiseks pidid noored tänavu täitma põhjaliku ankeedi ning enne tööle asumist läbisid nad väljaõppe. Noored käisid alustuseks lihvimas enda ujumisoskusi ning seejärel viis maleva projektijuht Iiris Embrich neile läbi põhjaliku instruktaaži randades. Maleva esimesed päevad andsid noortele võimaluse Eestimaa Võimlemispeol abiks olles näha ürituste korraldamise ja turvamise köögipoolt. Suurem osa vahetusi möödus noorte jaoks vastavalt Pirita või Stroomi rannas. Malevlased abistasid erinevate töödega, jagades käepaelu laste jaoks, mõõtes veetemperatuuri, aidates korda hoida ning patrullides. Kuna malevasse pääsenud noortel oli kõigil väga hea suhe veega, siis said malevlased mõnel päeval vormis hoidmiseks rannas ka erinevaid harjutusi teha. Eelviimasel nädalal käis osa noortest abis G4Si golfivõistlusel. Maleva lõpetuseks sai üheskoos vaadatud filmi Coca-Cola Plazas. Iga malevlane sai tänukirja malevas osalemise eest.

Järgmisel suvel uuesti!

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

UUDISED Alates juunist aitab Paldiskis avalikku korda tagada G4S Alates juunist aitavad vastavalt Paldiski Ettevõtjate Liiduga sõlmitud lepingule Paldiskis avalikku korda tagada ja heakorraeeskirjade täitmist jälgida G4Si ekipaažid. „Paldiski on kahtlemata eeskujuks ka teistele omavalitsustele Eestis, sest linnavalitsus koostöös kohalike ettevõtjatega on võtnud kogukonna turvalisuse oma südameasjaks,“ ütles G4S Põhja piirkonna müügiosakonna juhataja Artur Aunapu. „Tänavatele on vaja juurde inimesi, kes oskavad ohuolukordi õigel hetkel märgata ja kellel on õigus ennetavalt sekkuda, et Eesti oleks turvalisem.

G4S saab turvaettevõttena siinkohal abiks olla. Inimesed pöörduvad lihtsamate korrarikkumiste puhul täna sageli G4S turvatöötaja poole või helistatakse meie juhtimiskeskusesse. Näiteks kui avalikus kohas alkoholi tarvitatakse või tekitab tüli kogunenud noortekamp. Tõsisemate olukordade korral kaasame kohe politsei, näiteks siis kui on vaja kinni püüda mõni roolijoodik,“ lisas Aunapu. „Sellises koostöös saab politsei keskenduda enam raskete kuritegude ärahoidmisele ja lahendamisele.“ G4S on paarikümne kohaliku omavalitsuse pikaaegne turvapartner. Lähedalasuvatest linnades aitab G4S avalikku korda valvata ka näiteks Keilas ja Sauel.

Aitäh doonoritele!

17. juunil toimus G4Si peamajas järjekordne doonoripäev. Seekord käisid verd andmas üle 30 töötaja G4Sist, Pipedrive’ist, Foxiumist ja Eesti Interneti Sihtasutusest. Järgmine G4Si doonoripäev on 14. oktoobril peamaja 2. korrusel asuvas koolitusklassis. Lisaks käisid PERHi verekeskuses 8. augusti varahommikul verd loovutamas G4Si rannavalvurid. Kristin Nurk Piritalt ja ettevõtmise hing Kristi Roos Stroomilt tõdesid, et iga korraga muutub doonoriks olemine üha rohkem elustiiliks ning väga hea tunne on saada kinnitust, et oled terve abistamaks teisi.

PERSONAL Tervitame uusi töötajaid Alates 30. maist töötab G4Sis turundusspetsialistina Margit Sedrik. Margit on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia eriala ning töötanud varasemalt nii teatris kui ka kaubanduses. Viimati töötas Margit turundusassistendina Stockmanni kaubamajas. Ehkki Margit on hariduse omandanud eelkõige kunsti alal, peab ta Margit Sedrik end kahe jalaga maas seisvaks ja liiga kriitiliseks, et ise kunsti teha. Teatrist pole ta aga kaugeks jäänud ja satub siiani erinevaid etendusi vaatama operettidest kuni kergemate tükkideni, sealhulgas ka viieaastase pojaga. Samuti meeldib talle aeg-ajalt pildistada ja jalgrattaga sõita. Vabal ajal loeb Margit meelsasti psühholoogiaalast või ulmekirjandust.

Alates 23. maist on G4Sis tagasi 90ndate lõpus ja nullindate alguses meil töötanud Indrek Pukk ja sedapuhku turvajuhi ametis.Toona Falckis töötanud Indrek suundus tööle Selverisse sisekontrolli spetsialistiks, seejärel töötas ta pikalt ETKs (praegune Coop). Meil omal ajal ametis olles töötas Indrek peamiselt kaubanduIndrek Pukk ses ja jõudis kätt proovida nii turvatöötaja, vahetusevanema kui ka objektijuhina.

Viimased aastad töötas ta Coopis sisekontrolli spetsialistina.

Tagasi G4Sis, “majandab” Indrek peamiselt kaubandusobjektidega ja on praeguseks hästi sisse elanud. Vabal ajal armastab Indrek käia kalal, kuhu võtab vahel kaasa ka vanema, 7-aastase, poja.

Uues ametis

Tule 27.08 Paidesse jalgpalli mängima!

27. augustil algusega kell 10 toimub Paide linnastaadionil traditsiooniline G4Si jalgpallimatš. Täpsemat infot saad: Henri Alt, henri.alt@ee.g4s.com või tel 5345 8830.

Alates 18. juulist töötab G4Sis eraklientide kliendihaldurina Margo Vaher, kes kuulub G4Si ridadesse juba eelmise aasta sügisest. Margo on varasemalt töötanud nii logistikavaldkonnas, masinaehituse ja müügi alal BLRT Grupis kui ka Politseija Piirivalveametis. G4Si tuli Margo kõigeMargo pealt tööle patrulli ja seejärel läks sulaVaher rahavedajaks. Kui klienditeenindusdivisjon asus uut kliendihaldurit otsima, otsustas Margo ka oma CV teele panna. Margo peab suhtlemist nii tiimis kui klientidega väga oluliseks ja tunneb end selles hästi, pidades end meeskonnainimeseks. Vaba aja pühendab Margo perele, spordile, lugemisele ja muusikale, samuti armastab ta väga kalal käia.

5

PERSOON Urve Tamme nautimas suve Haanjamaal.

URVE TAMMET

inspireerivad inimesed ja elu meie ümber URVEGA VESTLESID ESME KASSAK ja MARGIT SEDRIK I Fotod: G4S, IRENE METSIS, erakogu

Urve Tamme tuli G4Si personalijuhiks kevadel ning mida päev edasi, seda enam on ta tundnud, et on õiges kohas. Pikalt panganduses töötanuna on turvavaldkond talle küll uus, ent suhtlemine inimestega on ikka samamoodi tähtis. Urve avastas personalitöö enda jaoks alles tosinkond aastat tagasi ja kinnitab, et oma kutsumuseni võid jõuda ka juba kogenud tööinimesena. Hinges soov kunagi nõustaja ametit pidada, võib tema jutust leida innustust mis tahes mõtete elluviimisel.

6

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

PERSOON Oled äsja osa võtnud mitte üksnes G4Si suvepäevadest, vaid ka juhtide ergutamiseks ja vormis hoidmiseks mõeldud Ernakesest. See on kindlasti teine pilt kui kontorilaua tagant vaadates. Jaga oma värskeid muljeid!

Kõigepealt tahan öelda, et mulle väga meeldib siin. Juba esimene kohtumine Irenega ( personalidirektor Irene Metsis – toim) tekitas väga hea tunde ja nüüd, neli kuud hiljem, siin töötades tunnen end juba kui omade seas. Kolleegid on sõbralikud ja toetavad, õhkkond mõnus ja uus valdkond minu jaoks põnev. Iga päev saan uusi teadmisi.

Ernakesel osalemises kahtlesin pikalt, kuna olin kuulnud selle kohta igasugu õuduslugusid ja ei hinda oma sportlikku vormi liiga tugevaks.

Mul on hea meel, et uudishimu sai siiski võitu ja osalesin. Ernakesel kogetut on isegi raske sõnadesse panna – hull päev täis katsumusi, üllatusi, avastusi, vapper olemist, nalja ja tugevat meeskonnavaimu.

Siinkohal imetlen Villu Õuna ja korraldusmeeskonda, kes kõik selle pusle paika panid ja seda juba 16. aastat järjest! Superkogemus! Muidugi oli ka meie meeskond imeline eesotsas Janekiga ( Janek Vana, turvatehnikadivisjoni Lõuna piirkonna juht), kes nii mõnedki kastanid näiliselt möödaminnes, kuid tegelikult suure vaprusega ise tulest välja tõi.

Tulid tööle märtsi lõpus. Kas sel suvel puhata ikka oled saanud?

Puhkasin enne jaanipäeva paar päeva, kui valmistasin ette meie traditsioonilist jaanipidu Haanjamaal, ja ees seisab puhkus augustis, mil sõidame perega puhkama. Imelikul kombel polegi ma väsinud, ilmselt on uus töö ja keskkond andnud palju uut energiat. Eks nädalavahetustel saab ju ka puhata ja suviste asjadega tegeleda. Igal võimalusel käime ka Võrumaal, kus elab minu ema ja toimetame meie talukohas Haanjamaal.

Talutöid on erinevaid. Oled Sa mõne uue hobi ka avastanud, näiteks puutöö, aiakujundus?

See võib veel ees seista, ma arvan. Praegu me eelkõige koristame, remondime, puhastame. Viimased viis aastat on enamikku Võrus käike täitnud suvekodus toimetamine ja oleme siin ühendanud jõud nii vanemate kui venna perega. Isa vedas suured tööd käima ja nüüdseks on igaühel välja kujunenud oma rollid. Hetkel on minu kõige suurem roll abitööd, tavaliselt töömeeste järelt koristamine.

See polegi nii hull, kui tundub, sest tulemus saab kiirelt nähtavaks :) Näeme seda imelist paika tulevikus kohana, kus hakkab kohtuma kogu meie pere. Töö kannab vilja ja sel aastal oleme saanud töö kõrval juba ka kogu seda olemist rohkem nautida – maapind on sile ja muru all, tiik süvendatud, mets pargiks muudetud ja majad uuendatud. Pole paremat tunnet, kui nautida seal kiirustamata varahommikust kohvi keset värskust, rahu, loodushääli ja imelist vaadet.

Tagasi tööjutu juurde … Sul on pangandusest muljetavaldavalt pikk kogemus. Kas ja kuivõrd annab tööd pangas ja turvaettevõttes võrrelda? Raha loeme muidugi mõlemad:)

Rahaga ma pangas otseselt kokku ei puutunudki. Nii pangas kui siin töötan ma ikkagi inimestega. Pangad on ka erinevad, mina olen töötanud ERA Pangas, Danskes ja Swedis. Pigem räägiksin viimasest, sest seal tegin ma viimased kümme aastat samuti personalitööd. Üks erinevus on see, et pangas oli töö üliintensiivne ja kalender nädalaid ette planeeritud. Päevad kulusid enam-vähem kohtumistele ja õhtul tegid tööd, mistõttu tööpäevad venisid pikaks. Palju oli planeeritud tegevust ja meili teel asjaajamist. Siin on vahetut suhtlemist inimestega oluliselt rohkem. On normaalne, et keegi tuleb su laua juurde ja tahab rääkida – see tundus mulle alguses võõras, sellepärast, et meil ei olnud aega kokku lepitud. Siin on palju vaba suhtlemist, mõtlemist ja arutamist. Järelikult tempo on normaalsem. On aega mõelda, see meeldib mulle. Ja ma ei usu, et tööd tehakse vähem. Kokkuvõttes olen ma Swedbanki kogemusega muidugi väga-väga rahul! Seal oli

Urve (paremal) koos kolleegide Dagmar Pedaja, Irene Metsise ja Kaja Issaenkoga G4Si Ernakesel.

võimalik tegeleda väga erinevate asjadega, kui vaid indu ja soovi jagus, samuti teha koostööd oma ala tipptegijate ja äärmiselt huvitavate inimestega.

Milline üldse oli Sinu jaoks G4Si kui turvaettevõtte maine tööandjana?

Sellega on üks huvitav asi. Pangas töötades tundus G4S minu jaoks väga mainekas ettevõte. Pangast ära tulles ütlesid sealsed kolleegid samuti, et oo, lahe, lähed G4Si! Aga siin imestati, et kuidas ja miks sa küll pangast siia tuled! Uuringu järgi jätab G4Si maine tööandjana soovida, kuigi tunnetuslikult on see oluliselt parem. Ma arvan, et saame veel väga palju ära teha maine parandamiseks. Üks oluline koht on see, kuidas me mainet töötajate seas hoiame ja arvan, et meie juhtidel on siin väga oluline roll. Oluline on, kuidas me inimese meile tööle saame, teine, kuidas suudame teda hoida, nii et ta oleks rahul ja õnnelik. Igapäevase panustamise kõrval vajame me kõik hoolimist ja inimlikku tähelepanu.

Kui kevadel rääkisime, siis ütlesid, et vahelduseks soovid täiesti plaanivabalt elada. Kas nüüd hakkad uue rütmiga juba ära harjuma ja tihkad eraellu taas plaane tuua?

Olen hakanud uue eluga harjuma. Naudin seda, et pinget on vähem.

Kuigi suvel on nii õhtud kui nädalavahetused sageli planeeritud, vajan ikkagi ka aega, kus ma ei tee mitte midagi. Nagu Fred Jüssigi on öelnud, et inimene peab õppima puhkama. Arvan, et oskan seda juba päris hästi:) Kui varem püüdsin puhkepäevadel ja õhtuti ka kodus ikka palehigis toimetada – teha peenraid, ajada taga viimset

UUENDUSLIKKUS JA MEESKONNATÖÖ Leiame üha uusi viise, kuidas aidata kliendil soovitud eesmärgini jõuda. Oleme uuendusmeelsed, kasutame kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ja parimaid praktikaid.

Peame oluliseks ja hindame kõrgelt igaühe arvamust ja panust. Teeme kliendiga tihedalt koostööd, et saavutada parimaid tulemusi.

7

PERSOON kui tolmutera ja umbrohtu –, siis täna suudan anda endale rohkem vabadust. Näiteks sel aastal esmakordselt pole mul ühtki peenart, lasin peenramaal rohu trimmeriga maha niita, külvasin juurde muruseemet ja see ei kurvasta mind põrmugi. Harjumustel ei saa lasta enda üle võimust võtta.

Urve koos tütre ja pojaga.

Kuidas Sa personalitööni jõudsid?

Olin mõnda aega pangas töötanud sekretärina, ka juhatuse sekretärina, lõpuks olin seitse aastat sekretariaadi juht. See töö mulle meeldis, aga ühel hetkel tundsin, et just inimestega töö on minu kutsumus. Läksin õppima Tallinna Ülikooli magistriõppesse organisatsioonikäitumist ja otsustasin, et kui kool läbi, liigun personalitööle.

Kuna Danske pangas seda võimalust polnud, kandideerisin Swedbanki personalipartneriks ja sain kogeda, mis tunne on teha tööd, mis nii väga meeldib. See näitab, et kutsumuse võib avastada ka hiljem, läbi erinevate kogemuste. Praegu räägin ka oma tütrele, kes hakkab lõpetama Tartu Ülikooli, et magistrisse tasub minna alles siis, kui läbi erinevate kogemuste tead, mida tahad. Noorena võiks saada nii palju erinevaid kogemusi kui vähegi võimalik ja magistrikraadi omandada alal, millega tulevikus end seod.

Sinu magistritöö oli töö- ja pereelu ühitamisest.

Kuidas Sinu meelest G4Sikatel sellega lood on?

Tundub, et hästi, töö ja pereelu tasakaal paistab paigas olevat. Inimesed räägivad palju sellest, millega tegelevad, sportimine on au sees – see kõik on tervis! Kontor on õhtuti tühi, ka see on märk sellest, et inimesed väärtustavad ka muud, mis jääb väljapoole tööd. Ja töö saab tehtud! Kui sul on õhtul aega ja energiat, ei ole nagu tühjaks pigistatud sidrun, siis teed ka tööd suurema rõõmuga.

Mitte Sina mängid vabal ajal klaverit, mainisid …

Ma ei mängi seda liiga sageli, aga pillist kodus loobuda ka ei suuda. Mängin, kui meil on mingid sündmused ja perepeod või siis emotsiooni ajel. Mul on väga lahe vend – temaga on ka hästi tore igasuguseid asju välja mõelda ja ette võtta. Me vahel ikka kirjutame sugulaste sünnipäevaks mõne laheda laulu ja teeme väikest šõud. Mulle meeldib, kui inimestes ja elus on energiat. Muusika on olnud meiega lapsepõlvest tänaseni, ka minu lapsed on saanud muusikalise alghariduse. Arvan, et muusikast arusaamine annab inimesele suure sisemise rikkuse.

Nii et Sinu tass on alati pigem pooltäis?

Igal juhul. Nii palju ilusat on meie ümber, mida tähele panna. Mitte et elad kogu aeg mõttega juba järgmises hetkes ja mõtled sellele, mis kõik veel vaja teha on. Nii sa ei panegi oma elu ja tänaseid ilusaid hetki tähele. Võta aega ja naudi! Pane tähele, kui ilus su elu on ja kui väärt on inimesed sinu ümber.

Kust Sa oma positiivse elufilosoofia oled saanud?

Ütleme nii, et õnn on olnud kasvada tugevas peres. Olime kursis üksteise tegemistega, elasime kaasa ja toetasime. Peresisene kontakt oli ja on väga hea. Elasime pikalt väga väikesel pinnal ja isa ütles ikka, et ehk sellepärast kasvasimegi nii kokku. Pidasime lugu ka üksteise tegemistest. Kui keegi kuskil esines – igaüks mängis, laulis mingis kollektiivis –, siis läksime ikka perega kuulama, isegi ülikooliajani välja. Kui mina näiteks EPA segakooriga kusagil esinesin, kas või Eesti teises otsas, kihutasid mu vanemad ikka kohale.

Said politseilt paar korda isegi kihutamise eest trahvi. Selline üksteise tegemistest lugupidamine, kursis olemine, hästi tihe kontakt – olen mõelnud, et kui ka oma lastega suudaks selle saavutada, võiksin emana rahul olla. Praegu, kui elame suuremas majas, vaatan tõesti, et igaüks läheb oma tuppa oma ekraani juurde ära ja

8

ainult tööl ei peaks inimesed olema tähelepanelikud, vaid elus üldse vaatama lahtiste silmadega ringi. kontakti on oluliselt raskem luua ja huvi ühistegemiste vastu tekitada. Elu on muutunud ja ma ei taha kuidagi sellega leppida.

Nii et jah, mu vanemad olid ja ema on siiani väga ettevõtlikud, rõõmsad ja lahedad inimesed. Isa suhtus asjadesse ikka nii, et igale olukorrale on lahendus, alati saab midagi ise teha. Mõni lahendus võtab lihtsalt natuke rohkem aega, pead selleks vaeva nägema.

Hädaldamist ta ei sallinud ja ei salli ka mina. Isa ütles ikka, et eesmärgid peavad olema natuke kõrgemad, kui esmapilgul tundub, et saavutada suudad. Sellise suhtumisega ehitas ta veel vanemas eas üles eduka tootmisettevõtte ja näitas, et tegijad suudavad. Samas tuletas ta alati meelde, et elu on muutlik ja uhkusel ja ülbusel pole edukuse kõrval kohta. Ka nali oli meie peres omal kohal, näiteks pani isa ükskord heegeldatud hiire keldrisse lõksu ja ise oli nii õnnelik, kui ema selle avastas.

G4Sis töötad Sa müügi- ja klienditeenindusdivisjoni ning lisaks Ühisteenuste personalijuhina. Mis küsimustega Sinu poole pöörduda võib?

Tööalased suhted, koostööküsimused, motivatsiooni- ja karjääriteemad. Võib arutada ka oma isiklikku karjääri, mis ei pruugi tähendada, et soov on kindlalt töökohta vahetada. Kuna inimene on tervik, ei saa me ju päris lahku lüüa tööd ja muud elu, siis ei piira ma personalijuhi rolli rangelt vaid tööalaste teemade arutamisega.

Sageli ilmneb, et murede korral on teemad põimunud ja vajavad hoopis laiemat lahtiharutamist. Personalijuht on minu silmis inimene, kelle roll kõige muu kõrval on jääda neutraalseks ja aidata inimesel kaasa mõelda. Ja kui on konfidentsiaalsed jutuajamised, siis G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

persoon need ka on konfidentsiaalsed. Usaldus tekib ilmselt ajaga, loodan selle meie inimeste hulgas saavutada.

leemiks võib osutuda isegi kõige elementaarsem kirjaoskus. Sellistes peredes kasvavate laste elu ja tulevik teeb mulle muret.

Paistad nõustamist pidavat personalitöö lahutamatuks osaks.

Pangas kuulusid ka vabatahtlike nõustajate tugigruppi …

See võtab päris palju energiat lõpuks ...?

Ma väga nautisin seda. Inimesed tulid erinevate teemadega, ka isiklikega, ja tihtipeale vajati lihtsalt ärakuulamist. Kõva häälega peegli ees rääkimine pole päris see ja ega enamik meist seda ei tee ka. Ikka on vaja teist inimest, kes oskab kuulata ja esitab edasiviivaid küsimusi. Ma olen isegi mõelnud, et nõustamine võiks olla üks mu tuleviku väljundeid. Tunnen, et läbi psühholoogilise nõustamise saan ma inimesi aidata. Aga ma pean selleks veel õppima. Kevadel plaanisingi õppima minna, sain sisse ka, aga ma tulin G4Si tööle ja mitut uut asja ei tahtnud alustada. Nii et ma tegelikult ikkagi kaalun minna õppima supervisiooni ja coaching’ut, sest täna toetun ma eelkõige vaid kogemusele ja tunnetusele. Selleks, et see võiks kunagi mu töö olla, vajan uusi teadmisi.

Nii et tulevikus võiksid hoopis nõustajana leiba teenida?

„Kartulid ja apelsinid“ (TV3-s 2013/2014 jooksnud seriaal – toim) seriaalis, kes see tegelane seal oligi (Vivian – toim), selline võiks mu töö tulevikus olla küll (naerab) …

Nõustajatel on tihtipeale endal olnud mõni probleem, mis on neid juhatanud sellele tööle. Sina paistad selline rõõmsameelne, lapseeast saati. Kuidas nõustamiseni jõudsid?

Kahtlemata aitab enda elus kogetu ka teisi mõista ja edasi aidata.

Nii on ka minu elus olnud erinevaid aegu ja kõik pole kaugeltki alati roosamanna olnud. Samas arvan ma, et inimene saab teisi aidata siis, kui tema enda elu on tasakaalus.

Nõustamine tuli mu ellu loomulikku rada. Inimesed tulid rääkima. Mulle meeldis ja meeldib kuulata ja kaasa mõelda. Läbi selle kogemuse hakkas nõustamine huvi pakkuma ja sain aru, et see mulle väga meeldib ja peaksin sel alal rohkem teadmisi koguma.

Oled väga elujaatava suhtumisega, aga kas on ka midagi, mis muret teeb?

Ikka on. On suuremaid muremõtteid nagu meie Eestimaa ja üldse maailma tulevik, on väiksemaid. Murelikuks teeb, kui kohtan abituid inimesi, kes peaksid toetama oma lapsi ja vedama pere elu, kuid jäävad jänni elementaarsega ja ei usu, et suudavad oma elu üldse ise mõjutada. Jõudumööda aitame ka ise üht peret Sakus. Sain kontakti vallavalitsusest, kui tahtsime poja jalgratast ära anda. Ka selle pere ema vajas abi, et elus edasi liikuda – leida julgustust, praktilist abi töö leidmisel ja eluga hakkamasaamisel. On peresid, kellel puudub toetusvõrgustik ja alati pole see sugugi raha, mis neid järjele aitaks.

Sellised pered vajavad tugiisikut, kes aitaks asjaajamisel, tööle saamisel, CV vormistamisel, tööintervjuuks valmistumisel jne. Prob-

Vastupidi, see annab palju! Näiteks selle pere ema täna töötab, lapsed sätivad end taas kooliteele ja see teeb ka mulle rõõmu! Ma tahangi öelda, et mitte ainult tööl ei peaks inimesed olema tähelepanelikud, vaid elus üldse vaatama lahtiste silmadega ringi, mitte elama ainult oma trajektooril, oma sõprusringkonnas, kus „kõik on nii tore“. Pean väga lugu neist inimestest, kes elavad avatud meelega. Alati on väga lihtne öelda, et oh, oleksin aidanud, aga keegi ei öelnud, ehk olla mugavalt kõrvalseisja. Tuleb ikkagi ise taibata ja tahta tähele panna.

Kust Sa selleks kõigeks inspiratsiooni saad?

Elust ja inimestest. Minu jaoks on näiteks väga inspireeriv see seltskond, kellega Swedbankis kümme aastat koos töötasime ja puudade jagu soola koos ära sõime. Oleme nüüd kõik erinevates ettevõtetes laiali, aga meist on saanud head sõbrad. Käime siiani koos ja arutleme erinevatel teemadel. Meil on ühised väärtused, sarnane huumoritaju, saame aru, millest räägime. Need kokkusaamised on väga toitvad. Üldse erinevate inimestega kohtumine rikastab. Vaatan jõudumööda ka Eesti tõsielusarju, et just mõista ja näha, kuivõrd erinevad on inimeste mõttemaailmad ja elud. See aitab elu meie ümber mõista.

Kuidas päeva lõpus laed end?

Neid tegevusi on palju! Naudin väga värskes õhus viibimist, käin kõndimas, rattaga sõitmas. Kord nädalas käin joogas ja nüüd, olles inspireeritud siinsest sportlikust vaimust, käin regulaarselt G4S Spordiklubi liikmena ka jõusaalis. Liiga eesmärgipärast sportlast minust ilmselt ei saa, aga olen õnnelik sellegi edasimineku üle. Sel suvel olen võtnud aega sõpradega kohtumisteks, avastanud Tallinna uusi kohvikuid, külastanud kontserte ja etendusi, nautinud mõnusaid olemisi. Pere ja sõpradega käisime just Kihnus, ees ootab veel nädal puhkust. Kõik see teeb rõõmsaks ja annab energiat.

Mõtteharjutus: kuidas muuta oma elu paremaks?

Unistused peavad inimestel ikka olema, aga et unistused ei jääks ainult unistusteks, siis peaks mõtlema, mis on see, mida saab teha juba täna, et astuda kasvõi imepisike samm oma unistuse täitumisele lähemale. Nii muutub unistus reaalsemaks ja hakkad ka ise sellesse uskuma. Ilma midagi ette võtmata tundub unistus liikuvat aina kaugemale, nii et suure tõenäosusega lööd varsti sellele käega. Mine kas või midagi õppima! Mu endine töökaaslane unistas, et läheb kunagi Hispaaniasse elama. Kuna hetkel ta rohkem teha ei saanud, läks ta alustuseks keelt õppima, ja tunne paranes tunduvalt. Midagi saab alati teha. Mida sageli napib, on aeg iseendale. Me elame kogu aeg oma elu kohustuste ja kümnete rollidega, aga vahel tuleks võtta aega ka selleks, et mõelda, mida ma tegelikult tahan või oi, mul oli selline unistus… Mida mulle tegelikult meeldiks teha, kui mul poleks mingeid rahalisi kohustusi? Millega täidaksin oma päevi? Selline mõtteharjutus on kasulik, et mitte lihtsalt n-ö olude sunnil elada seda elu, kuhu oled sattunud, vaid elada elu, mis pakub rõõmu.

9

VÄRBA JA SOOVITA!

Edi Tähtse

Värba ja teeni!

TEKST: ESME KASSAK I Foto: AIVAR LAHESAARE

iPadi võitis Edi Tähtse Selle aasta esimese poolaasta värbamisauhinna, iPadi, võitis Pärnust Edi Tähtse. Edile andis ägeda auhinna üle turvajuht Aivar Lahesaare, valmistades talle sellega suure üllatuse.

Edil on seljataga muljetavaldavalt pikk töökogemus politseis. G4Si tuli Edi eelmisel aastal, töötades alguses Bauhofis ja alates oktoobrist Pärnu lennujaamas. Tööga G4Sis on Edi rahul ja ta on hea sõnaga ettevõttest ka tuttavatele, sõpradele ja endistele kolleegidele rääkinud. Nii üks neist Edi G4Si tulles soovitajaks märkiski. iPad tuli Edile täieliku üllatusena.

Veerand uutest töötajatest jõuavad G4Si tööle tänu soovitustele. Esimesel poolaastal soovitasid G4Sikad tööle 51 uut inimest. Soovituste hulka mõjutab personali- ja värbamisjuhi Indrek Sarjase sõnul konkreetse perioodi värbamismaht, samuti on soovituste hulk erinev piirkonniti. Üldiselt on aga soovituste arv püsinud üsna sarnane ja kui võimalik, siis ikka soovitatakse häid tuttavaid tööle.

Iga tööle soovitatu eest, kes alustab tööd G4Sis turvatöötajana, teenib tema soovitaja 130 eurot (bruto).

Lisaks loosime kaks korda aastas soovitajate vahel välja iPadi.

Järgmine nutividin loositakse välja jaanuaris kõigi nende vahel, kes on uusi inimesi meile turvatööle soovitanud perioodil 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016.

Tööle võib soovitada nii sõbra, sugulase, tuttava kui ka naabri. Lisainfot tööle soovitamise kampaania ja pakutavate ametite kohta saad Värbamiskeskusest tel 13322 või 651 1781.

II kvartali soovitusindeks ületas 40% piiri TEKST: DAGMAR PEDAJA, erakliendihalduse osakonna juhataja

G4S peab väga oluliseks, millise kvaliteediga igapäevaselt oma klientidele teenust pakub ja kuidas kliendid teenusega rahule jäävad. Üks tähtis mõõdik SELLE kvaliteedi jälgimisel on kolm aastat tagasi kasutusele võetud soovitusindeks.

T

äna võime tunda head meelt, et meie tegevused on toomas oodatud tulemusi. Soovitusindeks on aasta-aastalt kasvanud ning tänaseks oleme ületanud 40 protsendi piiri – II kvartali soovitusindeks oli 44%. Olgu meelde tuletatud, et kui me 2013. aastal alustasime, oli tulemus alla 20% ja selle aasta I kvartalis oli soovitusindeks 39%. Soovitusindeksi kasv tuleneb paljuski sellest, et kasvanud on lojaalsete klientide osa.

Neid, kes hindavad meid kõige kõrgemalt ehk hindega 9–10, on tänaseks vastanutest 59%.

Meie kliendid peavad oluliseks usaldusväärsust, head teenindust ja pikaajalist kogemust turvaturul: „usaldusväärne ja suurte kogemustega turvafirma“, „16 aastat head kogemust“, „usaldusväärne“, „viisakas“, „hindan professionaalsust“, „kiire ja meeldiv teenindus“, „keda siis veel soovitada?“.

Kliendikontaktile antav tagasiside kajastub ka üksuste tulemustes. Protsendid on kõrged ning see näitab, et analüüsime oma tulemusi ning keskendume sellele, mis on meie klientidele oluline. Saades teada tugevad ja nõrgad küljed, võtame neid arvesse ja parandame nii teeninduskvaliteeti, tooteid kui ka protsesse.

II kvartalis täitsid soovitusindeksi eesmärgi klienditeenindusdivisjon (69%), müügidivisjon (76%), valvedivisjon (57%) ja sularahadivisjon (80%). Turvatehnikadivisjoni paigaldusosakonnale oli seatud kõigist osakondadest kõrgeim kasvu eesmärk, kuid kumulatiivselt on turvatehnikadivisjoni soovitusindeks (66%) plaanipärane. Soovitusindeksi eesmärk on igal divisjonil erinev ning tulemust jälgivad kõik osakonnad tähelepanelikult, vajadusel reageeritakse saadud hindele ja tagasisidele koheselt. Soovitusindeksi tulemustega on seotud ka enamiku töötajate tulemustasu.

Tehnik oli vastutulelik ja pädev, sain ka kasutajatuge süsteemi toimimise kohta.

Teenindaja oli sõbralik, väga abivalmis. Pakkus ise välja parimad lahendused.

Ei tundunud väga professionaalne, jättis osad asjad tähelepanuta ja pidin uuesti kohale kutsuma.

Tehnik tuli täpselt kokkulepitud ajal. Hooldus teostati kiiresti ja korrektselt.

Professionaalne töö. Oskas leida sobivama lahenduse, andis selgitusi. Täiendas tellimust, mis oli soovitud oskamatusest väiksemas mahus. Natuke saab ikka paremini.

10

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

SUVEPÄEVAD

G4S 25 –

see kõik algas siis!

G4Si seekordsed suvepäevad olid kantud 90ndatest ja toimusid imekaunis kohas Lepaninas Pärnumaal. Kaugeima kandi (Narva!) mehednaised asusid teele juba kella kaheksa ajal hommikul, et aegsasti üritusse sisse elada. G4Sikaid tuli kohale üle terve eesti.

TEKST: ESME KASSAK I FotoD: Egert Kamenik, Reimo Raja, Eero Siimson, ESME KASSAK

P

ärast tõhusat lõunasööki ja ametlikku tervitust startis suvepäevade programm sellise hooga, et kui sul klooni parasjagu ühes ei olnud, oli praktiliselt võimatu igale poole jõuda või nõudis see erakordset häälestusvõimet ja kiiret reageerimist. Sest proovi saa otse joogast „sukelduda“ teatevõistlusele või laintantsust sõna otseses mõttes vette all-

Suvepäevade tegelik pea­ korraldaja Maret Koppelmaa.

veepildistamisele, rääkimata rikkalikust spordiprogrammist. Igatahes jagus tegevusi igale maitsele ning neist osavõtmine oli rangelt vabatahtlik. Kes tahtis, võis ka lihtsalt head seltskonda, kaunist randa ja ideaalset suveilma nautida. Õhtu krooniks said peaaegu kõik selga valged kaitsvad rüüd, et üheskoos teha G4S 25 aasta juubeli tähistamiseks võimas kunstitaies.

Päeva lõpus pääsesid divisjonide videoetteastete vahendusel püünele ka need head kolleegid, kes mingil põhjusel suvepäevadel osaleda ei saanud. (Ehkki oli ka neid, kes tegid kübaratrikki ja suutsid korraga olla Viljandi folgil ja suvepäevadel!) Öiseks basseinipeoks küttis rahva kuumaks 2 Quick Start laiendatud koosseisuga, kus oli topeltkogus löökpille ja veel rohkem puhkpille.

Aitäh kõigile osalejatele ja osalistele! Kohtumiseni järgmistel suvepäevadel!

11

SUVEPÄEVAD

Rohkem pilte leiad siseveebist: net.g4s.ee!

12

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

SUVEPÄEVAD

13

SUVEPÄEVAD Kristi Janson, kliendihaldur: Mulle meeldis kõik. Alustades sellest, et sel korral võitis klienditeenindus teatevõistluse. Võistlus koosnes kahest osast: üks oli füüsiline võimekus ja teine mõistatuse lahendamine. Võistkonnad sai kokku panna täiesti vabadel alustel, nii et kõik, kes tahtsid, said osa võtta. Midagi üle jõu käivat ei olnud, aga kiirus ja täpsus olid muidugi olulised. Veel jooga oli hästi vahva. Mitmed proovisid meil joogat esimest korda. Joogapoose võttes oli kohati küll raske keskenduda, sest väga ilus merevaade tõmbas pilku – seisad seal pea alaspidi ja naudid vaadet :) Tore, et erinevad inimesed said teha erinevaid tegevusi. Kõik meeldis, pigem jäi aega väheseks.

Janne Pärn, raamatupidaja: Suvepäevad jätsid toreda mälestuse. See oli ka esimene kord mul neil osaleda. Koht oli imeilus. Tegevused olid huvitavad, kuigi mõned toimusid ühel ajal. Oleks tahtnud mitmes kohas korraga olla! Rahvast oli suhteliselt vähe ja sellest oli kuidagi kahju. Kõige eredama mälestuse jättis mulle veealune fotosessioon.

See oli väga äge kogemus koos veel ägedama fotograafi Egertiga.Ta suutis mind hetkega oma laheda ja sõbraliku olekuga igasugustest pingetest vabastada nii, et vee all poseermine oli lõbus ja nauditav.

Margus Pind, Lääne piirkonna haldusjuht: Tänan korraldustiimi igati positiivse, meeldejääva ja vahva ürituse eest!

Tänu teie kõigi suurepärasele organiseerimisvõimele sai see kõik võimalikuks ja meeleolukas pidu kestis peale 2 Quick Start kontserti veel varajaste hommikutundideni.

Kõigile oli täpselt parasjagu tegevusi, kus sai ise osaleda ja ka teisi ergutada ning vahepeal heade kolleegidega lihtsalt juttu puhuda või ujumas käia. Usun, et kõik tunnetasid, et nad on suvepäevadele teretulnud ja nende peale on mõeldud. Hea toit, mõnus sõbralik õhkkond ja lahe õhtujuht koos fantastilise suveilmaga soosisid meid ju samuti. Tänud veelkord ja kohtumiseni juba järgmisel aastal ;)

Kolleegid jagavad suvepäevade muljeid KÜSITLESID: ESME KASSAK ja MARGIT SEDRIK I FotoD: Egert Kamenik, Reimo Raja, Esme Kassak

Ilmar Kivimäe, Ida patrulli turva­töötaja: Olen turvanud paljusid suvepäevi ja erinevaid üritusi, aga G4S suvepäevadel puhkasin esimest korda.

1. Alustaks noormehest mikrofoni ja kollase peapaelaga. Super! Tõmbas otseses mõttes rahva käima ja silmi jätkus tal igale poole.

2. Alati tahaks rohkem. Üheksakümnendatel olid asutuste suvepäevad kolm päeva.

3. Aladest valisin veealuse pildistamise, kuna varasemat kogemust polnud ja tundus ekstreemsem.

4. Regioonide vahelist suhtlemist võiks rohkem olla – oleme üks meeskond ikkagi.

5. Söögist. Oma kohvitermost ja võileibu suvepäevadel vaja ei läinud, kõike jagus kohapeal lõpuni.

6. Tänu öisele diskole tunnetasin suvepäevi, puusad-puusad!, ka kaks päeva hiljem.

7. Aga oli tore ja järgmised suvepäevad võiks näiteks Narva-Jõesuus olla!

14

Eero Siimson, turvatöötaja: Kolleegide turvamine on sisuliselt sama nagu iga teine. Erinevus on ehk selles, et paljud osalejatest on tuttavad ja ametist tingituna väidetavalt ülisuurt töist pinget maha laadimas.

Seega ka üks ettearvamatumaid ja värvikamaid kooslusi. Suvepäevad sujusid meie poolt vaadates tõrgeteta, heatujuliselt ja sõbralikult. Ööpäevasel ringil igatahes keegi korralekutsumist ei vajanud ja potentsiaalsetel kontvõõrastelgi oli nähtavasti sobivamaid tegemisi. Mõistan neid autojuhte, kes meid seal puhumisaktsioonis parema meelega näha poleks tahtnud, aga tulemust vaadates oli see minu arvates igati vajalik asi. Tänu pidevale liikumisele saime osa kõigest, mida tööaeg pakkus ja see oli igati lahe melu. Ilm ja kohavalik oli meile tõeline kingitus.

Viivi Palm, Põhja piirkonna raha­ töötluse vahetuse ülem: Olen väga rahul. Minule väga meeldib, kui pakutakse ja tuuakse koju kätte üritus.

Miks ma ei võta osa? – Muidugi võtan! Osalesin eelnevalt ka divisjoni video tegemisel, see oli super! Viis juba meeleolu suvepäeva lainele.

Võtsin osa „rammumehe“ võistlusest ja andsin oma panuse plätserdamisse. Esialgne plaan oli hea, et iga divisjon saab oma siini, tegelikult läks teisiti ja igaüks trumpas eelmist üle. Meile jäi siis viimane sõna:) Võtsin osa ka veealusest pildistamisest – mulle meeldib kõik, mis on veega seotud ja see oli väga mõnus kogemus.

Kui midagi saaks paremini teha, siis on see toitlustamine. Samuti ei saanud ma teatevõistluse kohta kohapeal piisavalt infot, et kus ja millal see toimub. Kui lõpuks õigesse kohta jõudsin, võistlus juba käis ja ma ei jõudnud oma tiimi kokku saada. Kokkuvõttes aga jäin rahule, selliseid üritusi peab ikka olema!

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

PATRULL Ervin (paremal) tuli G4Si tööle 2014. aasta novembris ning juba pool aastat hiljem koolitas ta oma käe järgi välja siis G4Si tulnud Karlise.

Karlis ja Ervin –

endine kokk ja punkar patrullis vägitegusid tegemas TEKST: ANDRES MÄGI I Fotod: ESME KASSAK

Esimese poolaasta vahetusaruandeid lapates hakkavad ikka ja jälle erinevate juhtumite puhul silma samad nimed, nende seas II kvartali parimad turvatöötajad Ervin Kiirend (29) ja Karlis Kustov (24). On see kokkusattumus, on tegemist tõeliselt töise piirkonnaga või on see enda agarus? Seda uuris põhja piirkonnas patrullivatelt noormeestelt juhtimiskeskuses töötav Andres Mägi.

Kuidas tänased kvartali parimad omal ajal G4Si sattusid?

ERVIN: Minu tulek G4Si oli väga lihtne. Olin selleks ajaks seitse aastat töötanud autojuhina, vedades erinevat kaupa. Ühel hetkel läksin ülemusega riidu, tulin päevapealt töölt ära ja siis ei leidnud ma midagi, mida oleks teha tahtnud, ning otsustasin alustada puhtalt lehelt. Lõin CV Keskuse lehe lahti ja vaatasin – oo, G4S. Esiotsa mõtlesin proovida inkassaatoriks, ent selle jaoks oli vaja relvaluba, mistap otsustasin proovida patrulli. Juba esimesel ööl, mäletan, sain parajalt action’it. Ajasime koos mind toona välja õpetanud vanema kolleegiga (Kristjan Sarapuu, tänaseks politsei ridades – toim) joobes

alaealisi taga, saime nad kätte ja küll siis lubati peksa anda ja maha lüüa. Peale esimest paari nädalat oli selge – väga lahe, ma jäängi siia.

KARLIS: Mina olin 4,5 aastat töötanud vanalinnas Taco Expressis kokana, sellest viimased kaks ja pool aastat ainult öösiti. Viimaks hakkas see üle jõu käima ning nii paningi ülemuse fakti ette, et kas paneb mind päeval ka tööle või lähen minema. Talle minu päevatöö plaan ei sobinud ja seega kirjutasingi lahkumisavalduse. Paarikuise kipsis oleku – aastavahetusel saltot visates ülehindasin oma füüsilist võimekust – järel vaatasin tööpakkumisi ja leidsin, et G4S otsib töötajaid patrullekipaažide peale. Mõtlesin siis, et proovin pool

15

PATRULL

Karlis mõtles esiti vaid pool aastat patrullitööd proovida …

Ervinile oli pärast esimest paari nädalat selge, et töö patrullis talle meeldib.

aastat või nii, küll ma selle aja peale miskit paremat leian. Umbes esimese kahe kuu järel oli see tunne kadunud. Ja täna olen ma väga rahul, mulle küll meeldib!

Teie intsidentide loetelu, nii ühiselt kui ka eraldi, on üsnagi rütmikas: küll olete sattunud vastamisi pandimajas haamriga vehkijale, tabanud moosipallide ja šokolaadivarga (kel oli igaks juhuks nuga põues), ohjeldanud bussiootepaviljonis märatsejaid. Kuidas teiega sellised asjad kogu aeg juhtuvad?

ERVIN: Tema on meil see noamagnet. (Osutab muheledes Karlisele.) Aga tegelikult on see muidugi asukohast tingitud – Kristiine ning Põhja-Tallinna piiril ja selle läheduses asjad lihtsalt juhtuvad kogu aeg.

KARLIS: Noh, tegelikult on nii, et kui häireid parasjagu pole, ega siis ei viitsi ju kõik see aeg oma baseerumiskohas passida. Ikka kuulad raadiosaatjast, et mis teistel toimub. Või siis lähed sõidad natuke ringi, kas või une peletamisekski. Ja siis näed, kuidas keegi viskab ennast bussi ette pikali või kakerdab keset teed ja siis hakkab lahti riietuma või võtab noa välja. Nii need asjad juhtuvad.

ERVIN: Aga jah, selle töö juures panevad mind jätkuvalt imestama kaks asja. Esiteks, mina vana punkarina olen oma 29 eluaasta juures küll ja rohkemgi pidutsenud, aga mind ei ole kordagi pidanud ühestki baarist turvamees välja tõstma. Aga see on just see, mida me reede-laupäeva öösel korduvalt teeme, nagu liinitööd! Ma ei saa aru, kuidas inimesed suudavad end nii täis võtta,

16

et väikseimgi mõistlikkuseraas peast kaob. Ja teine asi, mis mind alati hämmastab, on see, kuidas ja millise joobeastmega kaasneb automaatselt juristi kvalifikatsioon: hakkad paanikahäire põhjustajaga suhtlema ja siis teatatakse sulle, et “Euroopa (inimõiguste) konventsiooni viienda paragrahvi kolmanda lõike prim kaks järgi ei tohi te mulle üldse käsi külge panna” ja küll nad siis pildistavad ja lindistavad ja filmivad ja lubavad kohtusse kaevata jne. Ei ole mina tõesti veel aru saanud, et mida või kui palju jooma peaks, et advokaadiks saada“.“ Kas see, et iga vahetus toob uued seiklused, ootamatud kohtumised uute ja huvitavate inimestega, et päevad pole vennad, öödest rääkimata, on peamine, mis teid selle töö juures köidab?

KARLIS: Absoluutselt. Iga vahetus on uus ja omanäoline. Uued paanikad, uued situatsioonid – kogu see vaheldusrikkus, mis rutiinil tekkida ei lase, teebki selle huvitavaks.

ERVIN: Nõus. Aga see, mida sa teed, peab ikka meeldima ka. Ja mulle minu töö meeldib!

KARLIS: Ma arvan, et alahinnata ei saa ka sellest tööst saadavat adrenaliinilaksu.

ERVIN: Jah, aga … Kui sul ikka järjekordse puhvetipaanika teenindamine peaks päeva lõpuks oksemaitse kurku tooma, siis ei päästa ka adrenaliin. Peamine on ikka see, et töö ja kolleegid mõistagi ka oleksid meeldivad.

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

PATRULL Nii et kui teil oleks valida, kas teenindada tehnilise valve sissetungihäiret või n-ö lennata puhvetisse paanikale, siis eelistaks paanikahäiret?

KARLIS: Pigem paanika, jah.

ERVIN: Oleneb paanikast. Tallinnas on ikka selliseid kohti ka, kuhu ma võimalusel üksinda oma jalga uksest sisse ei tõstaks.

Aga. Mis teile teie töö juures ei meeldi?

KARLIS: Tegelikult, ega vist ei olegi eriti miskit sellist, mis ei meeldi …

ERVIN: Mulle isiklikult ei meeldi mõned üksikud objektid. Veel ei meeldi mulle, kui programmis ühe või teise objekti kirjeldus on segaselt kirjutatud või siis üldse kirjutamata jäetud. Näiteks, sõidan tehnilise valve objekti sissetungihäirele, mis peaks kirjelduse kohaselt olema 8-korruseline laohoone. Jõuan maja juurde, vaatan – ühekorruseline. Hm. Samas, kõrval on mingi 5-korruseline hoone, noh, põhimõtteliselt annaks nagu 6 korrust kokku, aga ülejäänud kahte korrust pole kusagilt võtta.

Kuidas saaks teie nägemuses juhtimiskeskuse ja patrull­ ekipaažide vahelist suhtlust ning koostööd tõhustada?

KARLIS: Kui ekipaaž on objekti üle vaadanud ja raporti ära saatnud ning kui siis, ütleme, näiteks veerand tundi on mööda läinud, võiks ikka teada anda, kas ei saada klienti kätte või on mingi muu probleem.

ERVIN: Infot saaks tõesti paremini liigutada.

KARLIS: No ja teinekord, kui operaator sulle asju korrektselt ei selgita, siis sa ärritud selle peale ja …

ERVIN: … sina ütled talle halvasti ja tema ütleb sulle halvasti.

Aga, jah, eks seda info liikumist saab parandada mõlemalt poolt, nii patrullide kui ka juhtimiskeskuse poolt. Ega me muidugi ise ka pole just kõige lihtsam materjal, mida taluda.

KARLIS: Ja teine asi on muidugi see, et paanikahäireid tuleks ikkagi edastada läbi raadiosaatja. (Sellisel moel kuulevad lisaks konkreetselt adresseeritule seda ka kõik teised patrullekipaažid – toim.)

ERVIN: Just. Sul võivad kas või kõik teised ekipaažid olla teistel häiretel kinni, ikka oleks hea teada, kuhu su kolleeg suundub. Järgmisel hetkel ise vabanedes juba tead, ahaa, sõber on seal, ma lähen appi.

Milliste iseloomuomadustega relvastatult saab ühest patrullekipaaži reatöötajast üks hea töötaja?

KARLIS: Laisk ei tohi olla.

ERVIN: Samas, liigne agarus on ogarus …

KARLIS: No minu seisukoht on ikkagi see, et mulle ei meeldi niisama passida.

ERVIN: Ja töötahet peab olema.

Kus ja kellena näete ennast 5 aasta pärast?

KARLIS: Oi, ei kujuta ette …

ERVIN: Kui nüüd selle aastaga kolmanda triibu peale saab, siis viie aasta pärast on seal kotkas kõrval. Samas, kui nüüd tõsisemalt, siis kas ma tahaksin 5 aasta pärast olla G4Sis turvajuht? Ma arvan, et ei taha. Pigem ma oleksin parema meelega patrullis või siis lahkun.

Miks Sa siis näiteks turvajuhi marssalikepikest põues ei kanna?

ERVIN: Minu eelistus on pigem teha väljas autoga seda tööd, mida ma ka praegu teen. Mitte siis istuda toas, lugeda meile, vastata pretensioonidele, kirjutada ettekandeid ja sisestada andmeid.

KARLIS: Põhimõtteliselt mina siiski ei välistaks tõusu karjääriredelil, miks mitte ka turvajuhiks. Ehkki, jah, ega mullegi arvuti taga nii väga ei meeldi istuda ega oskaks ilmselt vaimustuda ka patrullimeestele proovipaanikate tegemisest, mis on ju samuti turvajuhi üks

Kolleeg arvab Ove Sesmin, patrullteenistuse turvajuht Ervin ja Karlis on mõlemad 1 aasta staažiga noored patrulli turvatöötajad.

Lisaks vanusele ja staažile ühendab neid ka töötamine kõrvuti piirkondades, vastavalt Kristiines ja Koplis. Tihti ongi nii, et ühe sündmusega on seotud mõlemad turvatöötajad. Üks reageerib häirele ning teine julgestab. Sedasi on koos kinni peetud ja politseile üle antud mitmeid õigusrikkujaid. Mõlemad noored on energilised ja täis tahtmist oma tööd teha. Nende mõlema puhul on oluline, et töö saaks tehtud hästi ning parimal võimalikul moel.

Vähetähtis pole nende jaoks ka klientidelt saadud positiivne tagasiside. Kui mehed tööl, võib kindel olla, et mingisugust jama nad korda ei saada. Oleks selliseid positiivselt töösse suhtujaid vaid rohkem!

Marek Ottson, juhtimiskeskuse vahetuse juht: Ervini ja Karlise näol on tegemist kahe eredalt särava mehega, kes tahavad oma tööd teha ning naudivad seda täiel rinnal.

Mõlema kohta kehtib fraas, et mida rohkem tööd anda, seda lõbusamaks elu läheb! Juhul, kui juhtimiskeskuses valitseb „vaikus“ ning G4S klientide elu kulgeb rahulikult, organiseerivad mehed endile ise tööd kõrvalpiirkondade patrulle abistades või siis hoitakse linna avalikul korral teravalt silma peal. Karlisega jutuajamistest meenus mulle seik, kus mees oli kurb, et tema piirkonnas Koplis midagi tähelepanuväärset ei juhtu. Nüüd näib aga kätte olevat jõudnud aeg, kus sündmused ajavad ise Karlist taga ning ole mees ja vormista! Juhtimiskeskuse vahetuse juhina pean tunnistama, et selliste meestega on lust koos töötada. Soovin mõlemale teravat silma ja külma närvi edaspidiseks ning hoiame G4S lippu kõrgel!

tööülesannetest. Teisalt jällegi, patrullis olles saan ma alati teha lisavahetusi, mille rahaline väärtus on võrdväärne turvajuhi töötasuga.

Ja millega “mitte just kõige lihtsam materjal” end vabal ajal lõbustab ja omi akusid laeb?

ERVIN: Mina tegelen autodega, see tähendab tuunin enda oma ning remondin ja ehitan teiste omi. Ma olen tegelikult väljaõppinud autoremondilukksepp-plekksepp-maaler ja kuskil oli keevitaja paber veel ka. Rohkem teen endale ja sõpradele ja sõprade sõpradele, palju raha ei küsi, mõne asja võin üldse tasuta teha. See on see, mida mulle lihtsalt endale meeldib teha.

KARLIS: Mina käin võimalusel autorallisid julgestamas. Ma olen Eesti Autospordi Liidu poolt ametlikult litsentseeritud vanemjulgestaja. Varem olen ka rahvarallit sõitnud ja üks päev ma veel naasen rajale! Eks ma ilmselt veedaks ka rohkem aega garaažis, aga pereelu ja tulekul laps võtavad oma.

17

HOBI Sularahadivisjoni vahetuse vanem Priit Vilba avastas laskespordi enda jaoks kolm aastat tagasi.

Relva kandmist nõudev töö TÕI PRIIT VILBALE uue hobi Tekst: ESME KASSAK I Fotod: ESME KASSAK, ERAKOGU

Pole saladus, et inkassaatorite töös on turvalisus ja täpsus väga kõrgel kohal, sest selles ametis on tarvis osata käsitseda relva. Vormis hoiavad sularahavedajad end regulaarselt lasketiirus käies ning teatud aja järel teste tehes. Suhe relvadesse on meestel siiski erinev. Kui ühe jaoks on see lihtsalt töövahend, siis teise jaoks on laskmine ka haarav hobi.

Ohutus, turvalisus ja parim teenindus Suhtume ülima hoolega tööohutusse ning kolleegide ja klientide kaitsmisse. Oleme turvateenuste eksperdid ja kasutame oma kõiki teadmisi vara kaitsmisel. Peame väga oluliseks kõrgetasemelist klienditeenindust.

18

M

ai lõpus Eestis toimunud ühest maailma suurimast laskevõistlusest Baltic Storm võttis nii võistleja kui ka kohtunikuna osa sularahadivisjoni vahetuse vanem Priit Vilba, kes just selleks perioodiks võtab ekstra välja esimese osa puhkusest. „Mulle meeldib väga aktiivne puhkus. Ühtlasi oli see ülihea treening ning hea võimalus kogemusi vahetada võistlejatega mujalt maailmast,“ räägib ta. Kohtunikuna rahvusvahelisel võistlusel osalemine on Priitu pannud veelgi tõsisemalt relvadesse suhtuma ja nendega kokku puutudes ohutusnõuete järgimist nii endalt kui ka kolleegidelt nõudma.

Trenn mõistusele ja kehale

Laskespordi pisiku sai Priit kolleegilt, sularahavedajalt Igor Kuznetsovilt kolm aastat tagasi ja nüüd ei kujuta ta oma suvesid ilma laskespordita ettegi. Sellel alal on Priidu sõnul olulised ühtviisi hea üldfüüsiline vorm G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

HOBI ning strateegiline osavus – laskmine pakub tegevust nii kehale kui mõistusele ning võistlused viivad lisaks erinevatesse paikadesse. „Olen selline inimene, kes vajab koguaeg mingit tegevust. Ka Eestis rändan ma palju ringi, olen kunagi tegelenud näiteks geopeitusega. Mulle meeldib liikumine ja uued olukorrad.“ Oma hobist rääkides jääb Priit korduvalt pidama sõnadele „ohutus“ või „ohutusnõuded“ ning need on seoses harrastusega tükkinud senisest rohkem ka tema igapäevaellu. Nimelt laskesportlase üheks kõige väärtuslikumaks varaks on silmad ja nüüdsest kasutab Priit metsa minnes alati kaitseprille. Priidule meeldib metsas ja üldse looduses väga käia. „Aga ma ei taha, et mõni apsakas mu hobile kriipsu peale tõmbaks,“ nendib ta.

Laskespordiga innukalt tegemine on Priidu kiirelt viinud võistleja staatusest ka kohtunikuks ja alates 1. juulist on tal ka laskeinstruktori litsents, tänu millele on tema suhtlusringkond veelgi laienenud. On ju suurem osa laskevõistlusi rahvusvahelised, mis toovad oma ala fanaatikud kohale kõikjalt üle maailma. Eesti kiituseks märgib Priit, et hea geograafiline asukoht meelitab kohale laskespordihuvilisi nii idast, läänest kui ka põhjast. „Rahvusvahelise seltskonnaga suhtlemine on võtnud mult ära krambi uute inimeste ja olukordadega, lisaks olen saanud väga head keelepraktikat,“ märgib Priit. Baltic Stormi ametlik keel oli inglise keel.

G4Si sularahavedajad Andrei Guštšin, Igor Kuznetsov ja Sergei Kustov Baltic Stormil.

Hea teada:

Praktiline laskmine on dünaamiline laske­sport, kus erinevatel laskeharjutustel kasutatakse liikuvaid ja seisvaid märklehti vahemikus 1–300 meetrit. Võidab see, kes suudab kõige täpsemalt tulistada ja kõige kiiremini raja läbida. Tulemus sõltub täpsuse ja aja suhtest. Ala harrastatakse nii püstolite, haavlipüsside kui ka poolautomaatsete vintrelvadega.

Ohutus ennekõike

Võistlustest rääkides toob Priit välja kõige-kõige tähtsama nüansina ohutuse, mille nõuete rikkumise eest võib võistluselt disklafi saada. Üks asi on enda nägemise ja kuulmise kaitsmine, kuid äärmiselt oluline on ka relva käsitsemine. „Kujuta ette, kui sul on sõrm laskekatsel liikudes päästikul ja siis komistad … Kukkumisel tõmbub käsi täiesti kontrollimatult krampi ja ongi õnnetus käes. Seepärast jälgivad kohtunikud võistlusel väga tähelepanelikult, mis asendis käsi parasjagu on. Päästiku näpp peab liikumisel ja asendi muutmisel olema nähtavalt väljaspool päästikukaitset,“ selgitab Priit ja tunnistab, et on sest töövälisest ametist pedantlikkust töölegi kaasa võtnud. Vahetuse ülemana on tema just üks neist meestest, kes võtab vastu ja väljastab relvi.

Teisalt rõhutab Priit seda, kui sõbralikud kohtunikud on, ja julgustab kõigil, kel vähegi huvi, laskespordiga tutvust teha. „Ohutusreeglite rikkumine võib võistluse kiirelt küll lõpetada, kuid muudes asjades ollakse üsna mõistvad ja seletatakse, kus vaja. Võistlejad vaatavad, kuidas ise hästi hakkama saavad, ning tunnevad rõõmu enda heade tulemuste üle. Tulge alustuseks kas või vaatama!“ Huvitavaks teeb võistluse neid karme reegleid järgides erinevad stardipositsioonid lõike alustades, näiteks kas relv on alguses täiesti tühi või täielikult laetud või koguni nii, et võistleja ühes ja relv teises kohas.

Meie meeste tublidust näitab aga, et heas võistlusvormis on mitu rahavedajat. Nii võtsid viimatiselt Baltic Stormilt peale Priidu ja Igori veel osa Andrei Guštšin, Sergei Kustov ja Dmitri Papanov. Kõik nad võistlevad production klassis ning enamik tegutseb lisaks kohtunikuna. Production klassis võisteldakse tehase seeriatoodangu relvadega, mille puhul on lubatud vaid väga minimaalsed muudatused, ning see klass on maailmas kõige arvukamalt esindatud. Kõige huvitavam on võistlus ehk open klassis, kus Priidu sõnul on „kosmosetehnika“ kasutusel. „Ainsaks piiranguks avatud klassis on salve pikkus. Relvale võib paigaldada kas või optilise/ elektrilise sihiku, rääkimata kompensaatoritest, portidest, heli- ja leegisummutitest, mis aitavad vähendada relva tagasilööki ja võimaldab seega kiiremat ja täpsemat tuld märkide pihta.“

Panga turvatöötajast rahavedajaks

Ehkki laskespordiga tegeleb Priit eelkõige oma lõbuks, on tal tekkinud huvi tulemusi ka maailma parimatega võrrelda ja seda võimaldavad rahvusvahelise praktilise laskmise liidu IPSC (International Practical Shooting Confederation, www.ipsc.org) koondtabelid hästi. „Võrdlen end nendega, kellega olen olnud enam-vähem samal tasemel. Lisaks hoian veel teatud nimedel tabelis silma peal. Samuti vaatan, mitu protsenti suu-

dan saavutada võitja tulemusest,“ avaldab ta. Relvadeni tõi Priidu ennekõike aga töö, kus oli vajalik relvaluba. „Läksin 1994. aastal Tallinna Panka (1998. aastal Ühispangaga liitunud pank – toim.) turvameheks ja seal oli nõutav relva kandmine. 1999. aastast alates töötan G4Si sularahakeskuses. Kuni 2013. aastani oligi mul vaid ettevõttes relvakandmise luba. Siis sattusin Baltic Stormile ja see ala hakkas mind huvitama. Olin just teinud ära tervisetõendi ametirelva kasutamiseks, ostsin relva laskespordi harrastamiseks ja tegin lõpuks ka endale relvaloa,“ jutustab Priit ja märgib, et muul otstarbel tal pole kunagi relva vaja läinud. „Ma ei kanna kunagi relva vabal ajal endaga kaasas, sest ei tunne end ohustatuna. Saan aru samas neist, kes palju matkavad, näiteks ratastega, ja kes enesekaitseks kas või suurte koerte eemale peletamiseks relva kaasas kannavad. Endal mul õnneks pole ette tulnud olukorda, kus peaks elu eest võitlema. Olen suhteliselt alalhoidlik inimene, ei torgi oma nina sinna, kuhu pole vaja. Üldiselt pean aga elu Eestis turvaliseks,“ jõuab Priit arutlemisega Eesti turvalisuseni välja. Ja Eesti mehele meeldib.

Terve Eestimaa on lemmikkoht

Reisimise jutt jookseb risti ja põiki Priidu jutust läbi ning ka tema Facebooki lehe pildipostitused on selle ilmekaks (ja inspireerivaks!) tõestuseks. „Rändan Eestimaal väga palju ringi ja ühtki paika eraldi on raske välja tuua – terve Eestimaa on mu lemmikkoht. Eelmisel sügisel käisime näiteks Narvas. Läksin sinna kerge eelarvamusega ja tulin ülipositiivse kogemusega tagasi. Sealsed inimesed olid sõbralikud, meile näidati vaatamisväärsusi, kelner rääkis meelsasti kohalikust eluolust,“ meenutab Priit rõõmsalt.

Suve lõpus aga sattus ta Alatskivi lähedal Peipsi järve ääres asuvasse väiksesse Nina külla, kus oli ära unustatud muinastulede öö. „Kui Alatskivil toimunud suveetenduselt Peipsi äärde tagasi läksime, oli meie jaoks tehtud lõke! Olen igal pool Eestis saanud positiivse kogemuse osaliseks,“ kiidab ta ja poetab juurde, et eks see sõltu osaliselt ka endast – sellest, kuidas teistele läheneda ja suhelda. Priit aga võõraid ei pelga ja teeb tihtilugu nendega sõbralikult juttu.

Suhtlemist nõuab ka Priidu töö vahetuse vanemana. „Mulle meeldib inimestega suhtlemine. Vahel on muidugi ka keerulisemaid situatsioone, kuid püüan alati nad samal päeval ära lahendada, nii et õhtul päeva lõpetades on hea tunne,“ ütleb ta.

19

ÜRITUSTE TURVALISUS G4Si väliskoolituste projektijuht Janek Laanemäe käis G4S Staff koosseisus Eestimaa Võimlemispidu turvamas.

JANEK LAANEMÄE innustab üritusi turvama

TEKST: ESME KASSAK I Fotod: ESME KASSAK

Märtsi lõpus G4Sis väliskoolituste projektijuhina tööle asunud Janek Laanemäe liitus suve hakul G4S STAFF’iga, et paremini aimu saada nii ettevõttest kui ka turva­ valdkonnast laiemalt. Tänaseks on ta käinud turvamas nii Eestimaa Võimlemis­ pidu kui ka Viljandi Pärimusmuusika Festivali. Mida Janek värske pilguga nägi?

Parim viis valdkonda tundma õppida

Uue töötajana leidis Janek, et stafi ridades ise turvatööd tehes õpib ta kiiremini ettevõtet ja paremini valdkonda tundma. “Esiteks tundsin soovi saada paremat arusaama turvasektorist üldisemalt. Ja mis oleks parem viis õppimiseks kui ikka reaalne praktika,” selgitab ta. Selleks, et üritusel turvatööd teha, läks ta esmalt turvatöötaja kursusele, läbis kutseeksami ning tegi vajalikud tervisekontrollid.

20

“Siis soovisin saadud teadmisi kohe praktikas rakendada ning võimlemispidu tundus esimese töökohana ideaalne. Mul oli võimalus jälgida ja kaasa teha erinevaid turvatöö etappe, vaadata meeskonnatöö üldisemat toimimist ja turvajuhi tegemisi. Kogemus oli igati positiivne ja seda päris tõsiselt kohe,” ütleb Janek alustuseks. Ta tunnistab, et turvatööle asudes polnud ta vaba teatud eelarvamustest, sest üks asi on midagi kõrvaltvaatajana näha, teine ise käed külge lüüa.

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

ÜRITUSTE TURVALISUS Aususe ja austusega Käitume ausalt ja teisi austades, luues nii usaldusele ja avatusele tuginevaid suhteid.

Täidame alati antud lubadused ja kohtleme kõiki lugupidamisega.

„Suhtun nüüd palju suurema respektiga turvatöötajatesse. Ei oleks arvanud, et tegelikult peab suutma ühe pilguheitmisega näha kordi rohkem, kui ma seda seni olen harjunud olin. Mul tekkis tõsine soov ka edaspidi panustada turvalisuse tagamisse üritustel. Soovitan seda teistelegi, sest koos saame muuta asju paremaks kiiremini ja efektiivsemalt,” rääkis Janek vahetult pärast kogemust Eestimaa Võimlemispeol “Hingelind”.

Järgmine võimalus väga pikalt oodata ei lasknud ning juuli lõpp viis Janeki esimest korda elus Viljandi folgile.

Turvatöötaja loob esmamulje

Janeki sõnul on väravas olev turvatöötaja külastajale esmamulje loomisel ülioluline. Väga oluliseks peab ta head suhtlemisoskust, kehakeelt ja rõõmsat meelt. „Ei oleks arvanud, et inimesed, keda sa väravas rõõmsalt teretad ja kellele head pidu kaasa soovid, pärast samast väravast lahkudes tänavad ja head õhtut soovivad,” jagab Janek muljeid. „Heatujuline tervitus on oluline ja annab kogu peole parema tunde sisse kohe algusest.”

Olles nüüdseks seljatanud kaks üritust, ühe kolmes vahetuses antud etenduse ja ühe neli päeva kestnud festivali, teab Janek, et üritusel turvamine on midagi palju rohkemat kui sitkelt kohalolemine ja kindlate ülesannete täitmine. “Kõik algab enda meelestatusest ja sisemisest soovist olla üks osa sellest üritusest, tunda end olulisena ja pidada end üheks korraldajaist, sest just sedasi saab anda maksimumi. Loomulikult kehtib see ka kõikide teiste tööde ja tegemiste puhul. Tooksin siinkohal välja ühe olulise nõuande ja vundamendi edukaks tööks: tee alati endale põhitõed ja ülesanded selgeks! Nii ei pea muretsema, kas teed ikka õigeid asju, vaid saadki keskenduda endast maksimumi andmisele. Ära karda ka küsida, kui millegi üle on vaja otsustada, aga ise ei ole lahenduses või otsuses lõpuni kindel!”

Endast maksimumi andmise all peab Janek silmas, et vaatamata pikkadele päevadele ja paljudele külastajatele ei tohi end hetkekski unustada ega nii-öelda lõdvaks lasta, olgu selleks tervitamine, terane külastajate seiramine või rahuolematusele reageerimine. “Sinule tuhandes inimene on kliendile justnimelt see esimene. Tema tuleb esimest korda ehk Viljandi folgile ja kui piletikontrollis oleks vastas morn ning kössis turvatöötaja, kes ei viitsiks teretada, siis mis mulje võib see jätta kogu üritusest tervikuna? Kindlasti ei anna see head algust peole,” räägib Janek veendunult. “Ja kui sa ütled inimesele „Tere tulemast!“, siis nii mõtlegi, muidu ei ole sellest kasu. Miks ei peakski nii mõtlema? Sest lõpuks saabub ka teenitud tasu – kliendi kiitus. Ja seda oli hea kuulda, et meie tegevust märgati ja tunnustati hea sõnaga kohapeal.”

Mitmekülgselt hea kogemus

Nii nagu igal üritusel on oma nägu, erinevad need valvatava ala, külastajate arvu, turvatiimi suuruse, ajagraafiku ja sihtrühma poolest ning seda kõike tuleb ka arvesse võtta. “Kui võimlemispeol olid peamiselt pered (lapsed ja nende vanemad ja vanavanemad), siis folki külastatakse paljuski seltskonniti ning suuremas peomeeleolus,” räägib Janek. “Lapsed fännavad turvatöötajaid, tulevad juurde, tahavad plaksu lüüa ja rääkida, uurivad, kuidas seda tööd saab teha. Nendega tuleb olla rõõmus ja vahetu ning suhelda.”

Võimlemispeol veel õpipoisi rollis olnud Janekile usaldati folgil juba värava vanema roll, mis tähendas lisaks aktiivsele tööle kolleegide tegemiste eest vastutamist samas sissepääsus ning pidevat koostööd staabi, patrullide ja teiste pääslatega raadiosaatja vahendusel. Samuti tuli valmis olla ülesannete muutumiseks ajas, sest üritusel toimub kõik väga kiiresti. “Seega tööd said nii suu, käed kui ka loomulikult silmad-kõrvad, mille krooniks sirge ja viisakas kehahoiak,” võtab Janek kokku.

Teist korda üritusel olles oskas Janek veelgi paremini kogu tiimi toimimist märgata. “Kiitust väärib kogu G4S Staff töö juhtimine ja korraldus ning meeskonnaliikmete omavaheline koostöö. Tundsin end täiesti õigustatult ühe suure tiimi liikmena ja nägin paljusid kolleege esmakordselt. Kõik olid kui üks suur pere, tervitati, vahetati mõtteid ja oldi üksteisele abiks,” märgib ta.

Laiendab silmaringi

Üritusel turvatöö tegemine andis Janekile võimaluse näha ürituste köögipoolt, millest lähtuvalt toonitab ta korraldajate ja turvateenuse pakkuja tiheda koostöö olulisust. “Mida vähem lahtisi küsimusi keeldude ja lubamiste osas, seda parem ja kvaliteetsem on töö ning ka ürituse tulemus,” tõdeb ta.

“Vaadates aga natuke sügavamale, siis need ei olnud lihtsalt neli päeva folgil või kaks võimlemispeol, vaid osake tervikust – et meil oleks parem ja turvalisem elukeskkond. Igaüks saab sellesse panustada. Sellise töö tegemine suurendab arusaama turvatöötaja rollist ka laiemalt, mitte üksnes üritusel. Ja see on üks väga raske ja vajalik töö. Kui me selliste väikeste kildudena suudame natukenegi tuua igapäevasese ellu mõistmist juurde, siis on väga hästi.”

Lõpetuseks soovitab Janek kõikidel kolleegidel osa võtta G4S STAFF tööst: “See on mitme kasuliku tahuga kogemus ja usun, et igaüks leiab endale just talle selle vajaliku üles. Saab ise osa põnevast tööst ja annab oma panuse nendele töötajatele, kes seda tööd aastaid teinud. Koos saame muuta elu paremaks ja turvalisemaks.”

Lisaväärtusena saab stafina olla osa üritusest ning kindlasti tuttavaks paljude kolleegidega, keda enne ei tundnud. “Loomulikult saab peale meele ja tähelepanu teravana hoidmisele nautida ka melu ja pidu, kuhu muidu ei saakski. Mina ei olnud kunagi enne Viljandi folki külastanud ja vaid aimasin, millise üritusega võiks tegemist olla. Nüüd aga tean ja olen seda kogenud. Samuti sain tuttavaks paljude uute kollegidega. Kindlasti võib G4S Staff minuga ka tulevikus arvestada.”

Janek Laanemäe koos staažika ürituste turvaja Aivar Adamsiga.

Hea teada!

G4S Staff ’iga liitumiseks kirjuta staff@ee.g4s.com.

21

KOOLITUS

Sügisesed koolitused ootavad usinaid õppureid TEKST: Eerika Õun ja Anu Stamberg I Foto: ESme KASSAK

N

ii nagu paljud istuvad septembri saabudes koolipinki, algab ka G4Sis sügisene koolituste hooaeg. Taas pöörame rohkem tähelepanu praktilisele väljaõppele.

Sularahadivisjoni rahavedajad alustavad ohutuja libedasõidukoolitustega, mida suvekuudel said praktiseerida põhja ja ida patrulli ekipaažid.

Esmakordselt on võimalus saada täiendavaid teadmisi Paikuse Sisekaitseakadeemia Politseija Piirivalvekolledžis. Politseikooli taktikamajas toimuva praktilise õppuse eesmärk on täien-

dada teadmisi ja oskuseid objektidel töötamiseks nii rutiinsetes kui ka häiretingimustes. Läbitavad teemad on ruumide vaatlus ja hindamine häire korral, turvareeglite järgimine erinevatel objektidel, isikutega suhtlemine ja kinnipidamine, dokumentatsiooni vormistamine, sündmuskohale liikumine, ruumidesse sisenemine, uste avamine, koridorides ja treppidel liikumine, erisuste märkamine (isikud, esemed jne) ja nende tunnuste kirjeldamine, isikute kontrollimine ja palju muudki veel.

Lisaks on sügisesse planeeritud koolitusgrupid, kus käsitletakse tulekahju evakuatsiooni, ATS süsteemiga töötamist ning ebastabiilse kliendiga toimetulekut. Lõuna piirkonnas jätkame juba kevadel alustatud koolitusteemadega. Jätku saab kindlasti Tuleviku tegija programm ning veel võib oodata tootekoolitusi. Tutvu lähemalt koolitusplaaniga. Sind puudutava koolituse kohta saad täpsemat infot vahetult juhilt või personalidivisjoni assistendilt Eerika Õunalt. Kogu koolituskalendrit näed siseveebist net.g4s.ee/koolitus.

SEPTEMBER 2016 Kuupäev

Koolituse nimetus

Sihtgrupp

Maht

Toimumiskoht

Registreerimise info

02.09. 09.09.

13.–14.09.

20.–21.09.

27.–28.09.

Turvajuhi kvalifikatsioonikursus

Turvajuhi kohatäitjad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

80

Paldiski mnt 80, Tallinn

Eerika Õun

5.09.

Tere tulemast G4S-i

Kõik uued töötajad

7

Paldiski mnt 80, Tallinn

Personalispetsialisti kaudu

05.–15.09.

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

57

Paldiski mnt 80, Tallinn

Personalispetsialisti kaudu

9.09.

Ida piirkonna täiendkoolitus – suhtlemine ja turvataktika

Ida piirkonna uued turvatöötajad

8

Kersti Võlu Koolituskeskus, Kooli 7, Jõhvi

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

19.09.

Lõuna piirkonna täiendkoolitus – valveseadmed ja esmaabi

Lõuna piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8

A Le Coq´i Spordiklubi, Ihaste tee 7, Tartu

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

20.09. ja 21.09.

Põhja piirkonna täiendkoolitus – isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus ning hindamine turvatöös

Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8

Kooli tee 12, Paikuse alev

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

20.–22.09. ja 27.-29.09.

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus Screen

Lennundusjulgestus­ töötajad

25

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

23.09.

Tuleviku tegija II – klienditeeninduse koolitus

Tuleviku tegija II lend

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

Anu Stamberg

23.09.

Turvatehnikadivisjoni juhtide arenguprogramm

Turvatehnika-divisjoni juhid

8

Lepiku külalistemaja, Kernu vald

Indrek Sarjas

23.09.

Ida piirkonna täiendkoolitus – valveseadmed ja ebastabiilse kliendiga toime tulek

Ida piirkonna turvatöötajad

8

Kersti Võlu Koolituskeskus, Kooli 7, Jõhvi

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

26.09.

Põhja piirkonna täiendkoolitus – ATS ja ebastabiilse kliendiga toimetulek

Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

28.09.

Sularahadivisjoni põhja piirkonna täiendkoolitus – ohutu- ja libedasõit

Sularahadivisjoni põhja piirkonna rahavedajad

8

Männiku libedasõidurada

Vahur Rints

30.09.

Tuleviku tegija I – esinemiskoolitus

Tuleviku tegija I lend

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

Anu Stamberg

22

G4S EESTI AJAKIRI | AUGUST NR 5 (133)

KOOLITUS

OKTOOBER 2016 Kuupäev

Koolituse nimetus

Sihtgrupp

Maht

Toimumiskoht

Registreerimise info

3.10.

Tere tulemast G4S-i

Kõik uued töötajad

7

Paldiski mnt 80, Tallinn

Personalispetsialisti kaudu

03.10.

Lõuna piirkonna täiendkoolitus – turvataktika ja praktiline esmaabi

Lõuna piirkonna mehitatud valve

8

A Le Coq´i Spordiklubi, haste tee 7, Tartu

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

03.–13.10.

Turvatöötaja kvalifikatsioonikursus

Valvetöötajad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

57

Paldiski mnt 80, Tallinn

Personalispetsialisti kaudu

04.–05.10.

11.10. 13.10.

Turvajuhi kvalifikatsioonikursuse jätk

Turvajuhi kohatäitjad, kvalifikatsiooni vajavad inimesed

80

Paldiski mnt 80, Tallinn

Eerika Õun

11.–12.10.

Lennundusjulgestuse järelevaatajate koolitus

Lennundusjulgestus­ töötajad

16

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

12.10.

Sularahadivisjoni lõuna ja ida piirkonna täiendkoolitus – ohutu- ja libedasõit

Sularahadivisjoni lõuna ja ida piirkonna rahavedajad

8

Riia 10, Tartu ja Raadi libedasõidurada

Mait Mändmets

17.10.

Lõuna piirkonna täiendkoolitus – ATS, valveseadmed ja turvataktika

Lõuna piirkonna patrullteenistus

8

A Le Coq´i Spordiklubi, Ihaste tee 7, Tartu

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

18.–19.10.

Lõuna piirkonna tasemete tõstmine

Lõuna piirkonna patrullteenistus ja mehitatud valve

6

Tartu Kiirabi SA, Riia 18, Tartu

Turvajuhi kaudu

18.–20.10. ja 25.-27.10.

Lennundusjulgestuse täiendkoolitus Screen

Lennundusjulgestus­ töötajad

25

Paldiski mnt 80, Tallinn

Tauno Nugis

19.10.

Sularahadivisjoni põhja piirkonna täiendkoolitus – ohutu- ja libedasõit

Sularahadivisjoni põhja piirkonna rahavedajad

8

Männiku libedasõidurada

Vahur Rints

20.10.

Ida piirkonna täiendkoolitus – valveseadmed ja ebastabiilse kliendiga toimetulek

Ida piirkonna turvatöötajad

8

Kersti Võlu Koolituskeskus, Kooli 7, Jõhvi

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

21.10.

Põhja piirkonna täiendkoolitus – suhtlemine ja turvataktika

Põhja piirkonna uued turvatöötajad

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

24.10. ja 28.10.

Põhja piirkonna täiendkoolitus – ATS ja ebastabiilse kliendiga toimetulek

Põhja piirkonna turvatöötajad

8

Paldiski mnt 80, Tallinn

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

25.10. ja 26.10.

Põhja piirkonna täiendkoolitus – Isikute, ruumide ja territooriumi ülevaatus ning hindamine turvatöös

Põhja piirkonna mehitatud valve turvatöötajad

8

Kooli tee 12, Paikuse alev, Pärnumaa

PUB kettal koolituse kaustas, turvajuhi kaudu

26.10.

Sularahadivisjoni lõuna ja ida piirkonna täiendkoolitus – ohutu- ja libedasõit

Sularahadivisjoni lõuna ja ida piirkonna rahavedajad

8

Riia 10, Tartu ja Raadi libedasõidurada

Mait Mändmets

23

varia Nagu kaks tilka vett!

NUPUTA! Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid?

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom käis vaatlemas G4Si suvepäevi.

Parkimiskorraldaja Eve Aunap tutvustab Tartu moodsaimat parkimissüsteemi.

Saada ristsõna vastus hiljemalt 15. septembriks aadressile kysimused@ee.g4s.com ja osaled nii G4S logoga kingituse loosimises.

1. Endisest kokast patrulli turvatöötaja

1

2. Esimene üritus, mida Janek Laanemäe turvamas käis

2

3. G4S 25 – … (G4S suvepäevad 2016 nimetus)

3 4

4. Sügisene suurüritus, kus turvalisust tagab G4S 5. … ja austus (G4Si väärtus)

5

6. G4S Koduvalve eraklientidele kehtiv ainulaadne tagatis

6

7. G4Si kõige värskem personalijuht

7

8. Esines G4Si suvepäevadel Lepaninas

8

9. Kõlisev rahatäht

9

10 Haarav meeskonnamäng, milles G4Si meister selgub 27.08 Paides 11. Heategevuslik üritus, mis toimub 14. oktoobril jälle

11

12. …ja meeskonnatöö (G4Si väärtus)

12

13. Pärnu turvatöötaja, kes võitis iPadi

Sensori küsitlus!

5 küsimust – vasta ja võida!

Juunis viisime G4S siseveebis läbi küsitluse, et teada saada, kuivõrd Sensorit loetakse ja millised teemad enim huvi pakuvad. Ootame samadele küsimustele vastuseid ka paberkujul Sensori lugejatelt.

Saada oma vastused hiljemalt 15. septembriks kas tigupostiga (G4S Eesti, Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn) või pane vastused vabas vormis kirja e-kirjaga kysimused@ee.g4s.com.

Kõigi vastajate vahel, kes jätavad endast ka kontakti maha, loosime välja G4Si vihmavarju.

10

13

1. Mis kujul enamasti Sensorit loed?

Paberkujul Internetist 2. Mis lugu viimati loetud numbrist meelde jäi? Piisab, kui täpsustad teemat või inimese nime.

3. Millised teemad Sensoris Sulle kõige enam huvi pakuvad?

Inimesed Krimiuudised

Innovaatilised lahendused Koolitusega seotud teemad

Hobid, sport, vabaaeg Karjääri võimalused, tööpakkumised

Töö kiidab tegijat Muu: 4. Kellest või millest sooviksid Sensoris lugeda?

5. Kust saad peamiselt infot G4Si tegemiste kohta?

Kolleegidelt Juhilt

Siseveebist Koduleheküljelt

Facebookist Ajalehest

Siseajakirjast Sensor Muu:

Kas teadsid, et …

G4Si siseajakirja Sensorit saab internetist lugeda aadressil issuu.com/g4s_sensor