AS G4S Eesti ajakiri SENSOR oktoober 2015

sensor G4S EESTI INFOLEHT

oktoober /2015 | NR 6 (126)

Fookuses on liiklusohutus

Reimo Raja naudib oma tööd Spordiklubi uus hooaeg

Nikolai Tund „Rikked teevad tehniku töö põnevaks!“

galerii

fotod: REIMO RAJA, ESME KASSAK, ERAKOGU,TALLINN INTERNATIONAL HORSE SHOW

Ohutuskoolitus sularahavedajatele tuletas meelde peamised ohutusnõuded liikluses ja ka tulega ümber käimisel.

Seekordsel töömessil Tallinn as Nordea Kontserdimajas tun ti enim huvi paindliku tööajaga töö tamise vastu, et oleks tööga võimalik ühendamist õppimist või mõ nd muud äriprojekti. G4Si esin dasid värbamisspetsialistid Liis Rau dsep ja Aveliin Kalviste.

Juhtimiskeskuse va ja asetäitjad Ev hetuse juhi kohusetäitja Heid i elyn Lill ja Ksen ia Kiseljute käisi Esva patrullimas. Vasa d Tartus kult: Evelyn, He idi ja Ksenia.

Toetame noori talente! 2. kuni 4. oktoobrini toimus Tallinn International Horse Show.

tagada 250 G4Si Saaremaa rallil aitas turvalisust t. neis osa turvatöötajat. Pildil vaid

Kliendikesksus • ausus • pädevus • tulemuslikkus koostöö • parimad töötajad • ohutus ennekõike 2

G4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

juhtkiri sisukord

Fookuses on liiklusohutus

2 GALERII Pilk sügisesse 4 UUDISED 6 PERSOON Teeme tutvust uue kommunikatsioonijuhi Reimo Rajaga 10 REPORTAAŽ sularahavedajate ohutuskoolitusest 13 INNOVATSIOON Analüüsime ePatrulli ja tutvustame G4S Logini 14 ÜRITUS Korvpallivõistlus Riias pakkus elamusi 16 KAANELUGU Külas Viljandi juhtivtehnikul Nikolai Tund 18 SOOVITUSINDEKS nüüd ka e-teenindusel 19 SPORT Kettagolf toob kokku hea seltskonna.

Spordiklubi kutsub liituma 20 RISTSÕNA

sensor SENSOR

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Väljaandja:

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu

Trükk: Reusner Tiraaž: 1400

Toimetus:

Esme Kassak Reimo Raja Maarika Haavistu Kristiina Luts Eerika Õun Reiko Tääker Villu Õun Irene Metsis Indrek Sarjas Priit Orasson

V

õib-olla oled juba märganud, et sel sügisel pöörame rohkem tähelepanu ohutuse ja turvalisusega seotud teemadele. Esmajärjekorras räägime liiklusohutusest, sest iga päev liigub meie tänavatel ligi 250 G4Si sõidukit.

Miks me seda teeme? Põhjus väga lihtne – ohutus ennekõike on üks G4Si põhiväärtusi ning turvavaldkonna ettevõttena võiksime selles osas olla kogu Eesti ühiskonnale eeskujuks. Teine ja mitte vähem oluline põhjus on see, et me hoolime oma inimestest. Iga meie töötaja on oodatud peale tööpäeva koju, igaüks meist tahab jõuda õhtul turvaliselt oma pere juurde. Ja see ongi oluline!

Kas ehk ei aitaks see meil veelgi eristuda teistest turvaettevõtetest? Ohutus ennekõike on üks olulisi väärtusi, mida rõhutada ja anda ka klientidele teada. Me hoolime ja peame oma igapäevatööd tehes oluliseks ohutust. „Liiklusturvalisus on osa elanikkonna üldisest turvatundest.

Tuginedes erinevatele uuringutele hindavad Eesti elanikud liiklusest tulenevat ohtu kõrgelt,“ kirjutab Politsei- ja Piirivalveamet. Oleme meiegi ju igapäevaselt oma operatiivsõidukite, sularahabusside ja tehnikute autodega liikluses ning nähtavad kogu ühiskonna jaoks.

Juba 2013. aastal arutlesime täiendkoolitustel „Mina olen G4S“ liikluskultuurist üldisemalt. Rääkisime ohutust sõidustiiilist ja sellest, kuidas see võib meie mainet muuta eeskujuliku liiklejana positiivses suunas ja samas muuta kuvandit kiirelt negatiivses suunas. Piisab vaid ühest ainsast eksimusest. Meil on oma hea tava „Mina olen G4S“ ja üks uus osa sellest on eeskujulik liiklemine. Sel ja ka järgmisel aastal koolitame (loe lk 10) oma töötajaid olema paremad kaaslased liikluses, olema eeskujuks liikluskultuuri edendamisel ning head koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveametile liiklusturvalisuse kasvatamisel.

Oleme eeskujuks ja aitame tagada suuremat turvalisust!

Kaane foto: Esme Kassak Fotol: Nikolai Tund

Toimetuse kontakt: kysimused@ee.g4s.com

Irene Metsis Personalidirektor

3

uudised KRIMIUUDISED

Turvatöötajad aitasid kaupluse köögis tuld kustutada 22. septembril kella viie ajal õhtul läks Tartus ühe kaupluse köögis põlema grill, mis lõpuks ka plahvatas.

Kohale kutsuti päästeamet ja kiirabi.

Turvatöötajad Karolin Ille ja Heiki Näär jõudsid kustutada tulekahju enne päästeameti saabumist ning kannatada õnneks keegi ei saanud. Küll aga tuli paariks tunniks pood sulgeda ja külastajad evakueerida, et kaupluse ruumid ja müügisaal suitsuhaisust tuulutada.

Puhkehetk "Tere tulemast G4Si!" koolitusel.

G4Si koolituskeskus asub nüüd peamajas Septembri lõpus koliti G4Si Mustamäe teel asunud koolituskeskus Paldiski mnt 80 asuva peamaja teisele korrusele. Senistes ruumides võeti viimased turvajuhi ja turvatöötaja kvalifikatsioonieksamid vastu 17. septembril. Koolitusjuhi Anu Stambergi sõnul on koolitusruumide kolimine ühe katuse alla kauaoodatud sündmus. Paljud turvatöötajad tegutsevad igapäevaselt konkreetsetel objektidel ning G4Si peamajja muul ajal ei satugi. Uues ruumis on rohkem õhku ja avarust ning selles on võimalik läbi viia erinevas stiilis aktiivkoolitusi. Samuti on uus asukoht mugavam nii koolitatavatele kui ka koolitajatele. Uues koolitusklassis viiakse läbi näiteks turvatöötaja ja turvajuhi kvalifikatsioonikursuseid, samuti igakuiseid uue töötaja koolitusi „Tere tulemast G4Si!“ , täiendkoolitusi ja palju muudki. Esimesena said uut ruumi katsetada Saaremaa ralli turvatöötajate väljaõppes osalejad 2. oktoobril. Koolitusruumi pidulik avamine toimub 26. oktoobril.

Tartu patrullid tutvusid tööga juhtimiskeskuses.

Turvatöötaja pidas kinni taaratšekkide väljapetja Ühes Tallinna kaupluse taarapunktis käidi septembris kahel korral taaratšekke „õngitsemas“, nii et pudel asetati küll masinasse, kuid tõmmati nööriga kohe tagasi. Kummalgi korral märkas sel viisil taaraautomaadi väärkasutamist G4Si turvatöötaja Ivari Laar, kes pidas tšekkide väljapetja kinni ja andis politseile üle. Esimesel korral jõudis isik tšekile koguda summa 26.40, teisel korral 14 eurot.

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad intranetist: net.g4s.ee 4

Patrullid varjutavad juhtimiskeskuse töötajaid ja vastupidi Alates augusti lõpust varjutavad patrulli turvatöötajad juhtimiskeskuses häirejuhtimise spetsialiste ja vastupidi. Töövarjutamine on vajalik, et mõista paremini üksteise tööd ning seeläbi tõhusamalt omavahelist suhtlust korraldada. Esimeste patrullide külastused Lõuna piirkonnast on igati kinnitanud varjutamise vajalikkust. „Sain parema ettekujutuse sellest tööst ja inimestest,“ märkis Rey Mõim Tartu patrullist. „Tublid, kes selle tööga hakkama saavad,“ kiitis omalt poolt Ranno Tovstsik Paide patrullist.

Operaator ei pruugi keskuses olles teada kõiki objekti iseärasusi, samas kui turvatöötaja ei näe, mis toimub parasjagu häirejuhtimise spetsialisti ekraanil. „Tahan kindlasti tulla tagasi mõnel reede õhtul, mil töömaht on suurem,“ kinnitas Priidik Sepp Tartu patrullist, et veelgi paremini tööst juhtimiskeskuses aimu saada. Augustis Tartus patrullil töövarjuks käinud juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitja Ksenia Kiseljute julgustab omakorda patrullidel helistades vajadusel selgitusi juurde küsida. Personalijuhi Valdur Peebo sõnul toimuvad töövarjutamised väikeste gruppide kaupa, alguses käivad juhtimiskeskuses piirkondade patrullid ning kõige lõpuks Põhja patrullid.

G4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

uudised Türile paigaldati G4Si videovalve Septembrist valvatakse Türil avalikku korda G4Si videovalvega. Lõuna piirkonna müügiosakonna juhataja Üllar Libliku sõnul valiti koos vallavalitsusega linnas välja viis probleemsemat piirkonda, kuhu paigaldati kokku kuus kaasaegset analüütikaga kaamerat. Videokaamerad edastavad pildi meie juhtimiskeskusesse ja korrarikkumist märgates saadetakse sündmuspaika G4S ekipaaž, vajadusel kaasatakse politsei.

"Tänapäevane kaasaegne tehnoloogiline lahendus võimaldab paremini saada ülevaadet kaamerate tööpiirkonnas toimuvast ka siis, kui hetkel kaameraid otseselt ei jälgita. Näiteks Türi lauluväljaku juures olevad kaamerad registreerivad automaatselt öisel ajal sihitu liikumise rannaalal või viibimise keelatud perioodil lauluväljaku laval. Samamoodi aitavad pöördkaamerad läbi analüütiliste reeglite märku anda, kui kesklinna pargis hakkab kogunema näiteks noorte kamp või kultuurimaja parklas autodega seltskond," selgitas Üllar. Tänu sellele on videojälgimine operatiivsem ning võimaldab juba ennetavalt sekkuda avaliku korra tagamiseks.

Aasta lõpuni värbamispreemia 250 eurot Alates oktoobrist kuni aasta lõpuni on värbamispreemia töötajate soovitamisel Põhja piirkonna kaubandusobjektidele ligi kaks korda tavapärasest kõrgem.Töötajaid otsitakse näiteks kõikidesse Tallinna Prisma kauplustesse, aga ka teistele objektidele.Vahetuse pikkus võib osadel objektidel olla ka 6–7 tundi, nii et töö võib hästi sobida õppimise kõrvalt. Värbamisspetsialisti Aveliin Kalviste sõnul on kaubandusobjekti turvatöötaja töö vastutusrikas, vaheldust pakkuv ja mitmekülgne: lisaks külastajatele hõlmab töö ka suhtlust kaupluse partneritega.

Värbamispreemia 250 eurot kehtib töötajate tööle soovitamisel Põhja piirkonna kaubandusobjektidele perioodil 01.10 kuni 31.12. Lisaks loositakse kõigi soovitajate vahel aasta lõpus välja iPad. Selleks, et preemiat saada, peab soovitatud inimene töölesoovija ankeedis märkima sind enda soovitajaks. Tee tutvust G4Si tööpakkumistega siseveebis või näiteks CV Keskuses. Täpsemat infot saad G4Si Värbamiskeskusest, tel 13322 või personal@ee.g4s.com.

Tervitame uusi töötajaid Alates 1. septembrist on G4Sis tagasi suvekuudel personaliosakonnas praktikandina töötanud Liis Raudsep. Liis õpib Tallinna Majanduskoolis personalijuhtimist ning värbamise teema on talle väga südamelähedane. Liis on pärit Võrust ning on varasemalt õppinud Pärnu Kutsehariduskeskuses sekretäri ametit. Pärast sekretärina töötamist aga Austraalias käimist oli tal siht selge – õppida hoopis Liis Raudsep personalijuhtimist ning nii ta asuski uuesti koolipinki. Suvel käis ta meil praktikal ning saadud kogemus kinnitas omakorda, et see ala on tema jaoks.

Alates 21. septembrist töötab peamaja peamaja administraatorina Carolina Laanemaa, kes asus appi senistele administraatoritele Eevali Valbile ja Sirelin Lillole. Carolina õpib sellest sügisest kaugõppes Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor finantsjuhtimist ning administraatori töö sobitub hästi ka tema õppimisplaanidega.Vabal ajal meeldib Carolinale ise sportida, näiteks rulluisutada või rühmatreeningutes Carolina Laanemaa käia, ja sportimisele ka kaasa elada – eelkõige kodusele Saku jalgpalli esindusmeeskonnale.

Uues ametis Alates 1. septembrist töötab müügidivisjoni projektlahenduste osakonna projektijuhina Ülar Maalinn, kes seni töötas tehnikuna Haapsalus. Ülar töötab G4Sis küll alles alates 2013. aastast, kuid varasemast on tal ette näidata põhjalik kogemus nii tehniku, hooldus- kui ka paigaldusjuhina turvavaldkonnas. Ülar on omal ajal lõpetanud Tallinna Polütehnikumi sideerialal ning hilisematel aastatel samas koolis ka loenguid andnud. Enne G4Si tulekut on ta töötanud nii turvavaldkonnas kui ka telekommunikatsioonifirmas. Ülar Maalinn Alates 28. septembrist töötab senine lennujaama vahetuse vanema abi Egle Hiius turvajuhina. Möödunud aasta lõpus kaasati Egle G4Si „Tuleviku tegija“ programmi , mille raames valmistatakse turvatöötajaid ette juhiametiks. Just tuleviku tegijate seast Egle konkursi teel turvajuhiks välja valitigi. Egle on pärit Hiiumaalt Egle Hiius ning hetkel on tal käsil ka õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis töökorralduse ja juhtimise erialal.

Egle suurimaks kireks on hobused ja ratsutamine. Samuti meeldib Eglele raamatuid lugeda ja käsitööga tegeleda.

5

intervjuu

Reimo Raja: „Olen unistanud rokkstaari elust.“

Lisaks kommunikatsioonitöö kogemusele, mida võib kirjeldada kui „tulest ja veest läbi käinud“, hämmastab G4Si uus, augustis tööle asunud, kommunikatsioonijuht Reimo sügava huviga muusika ja innovatsiooni vastu.

INTERVJUEERIS: Kristiina Luts Fotod: G4S, erakogu

S

a ei jäta külastamata pea ühtegi suuremat Euroopa muusikafestivali ning tead peast kõikide uuema aja artistide ja nende lugude nimetusi. Kust selline armastus muusika vastu?

Tegelikult ma hoopiski väldin teadlikult neid kõige suuremaid muusikafestivale, kuna leian, et nende hind ja kvaliteet ei ole omavahel tasakaalus. Külastan parema meelega uusi ja tõusvaid festivale, näiteks Berliini Lollapalooza, Soomes toimuv Flow festival ja loomulikult Eesti külje all toimuv Positivuse festival.

Aga kust tuleb armastus muusika vastu… (jääb mõttesse) See on tegelikult huvitav, kuna mul ei ole perekonnas ei pillimängijaid ega lauljaid, kellelt oleksin saanud eeskuju võtta. Samuti pole mind ennast õnnistatud lauluhäälega (naerab).

Ilmselt pärineb minu huvi muusika vastu suurest raadio kuulamisest 90ndatel. Tahtsin koguni raadiosaatejuhiks saada! Mul õnnestus korra isegi ühes saates kaasa teha, see oli Ring FMi hommikuprogramm. Ja raadiouudiseid olen lugenud Eesti Raadio Tartu stuudios. Tuntud raadiohäält minust siiski ei saanud.

Kui rääkida muusikaeelistustest, siis kuulan väga erinevat muusikat. Minu muusikamaitse on ka ajas muutunud – kui alguses kuulasin peamiselt Eesti muusikat (Best B4, 2 Quick Start ja Bläck Rokit olid minugi jaoks mingil ajal väga tähendusrikkad), siis hiljem kaldusin alternatiivsemate žanride poole.

Elu läks eriti ilusaks internetiajastu tulekuga, mil tekkis ligipääs väga paljude erinevate artistide loomingule. Praeguseks olen kaunis teadlik muusikatarbija – jälgin trende, loen arvustusi ja avastan niimoodi enda jaoks palju uut ja huvitavat. Väga mõnus on teha avastusi festivalidel, kus nii mõnigi tundmatu võib üllatada enneolematu potentsiaaliga.

Kas sa pole kunagi mõelnud muusikukarjäärile?

6

Kaks Muse’i fänni Templehofi lennuväljal, kus toimus Berliini esimene Lollapalooza muusikafestival.

Kommunikatsiooni väljakutsed G4Sis * Sisekommunikatsiooni korraldamine * Ägedate kolleegide esiletoomine * Hirmude hajutamine uute tehnoloogiate ees * Ühiskondlik nõustamine * Eeskujuks olemine

Nagu juba mainisin, siis laulda ega pilli mängida ma ei oska, aga eks minagi olen vahel unistanud rokkstaari elust. Kes meist siis poleks?! Mõte suurelt lavalt kümnetele tuhandetele esinemisest tundub ju päris võimas. Siinkohal olgu öeldud, et laval olemist ma ei karda, võin vabalt pidada kõnet ka tuhandepealisele auditooriumile. Võib kõlada küll naljakalt, aga kunagisest koolinäidendites osalemisest on palju kasu olnud.

Oled üks väheseid minu tutvusringkonnast, kes on juba jõudnud Uberit kasutada, samuti olid sina see, kes õpetas G4Si pere hashtag’ima. Kas hoiad end teadlikult kursis kõige kuumemate trendidega või tunned loomulikku huvi kõige uue ja põneva vastu?

Nii nagu muusika puhul, otsin mujaltki pidevalt uusi ja huvitavaid asju. Minevikust tuleb osata õppida, aga vanadesse asjadesse ei tasu kinni jääda. Uuendused aitavad meil oma elu lihtsamaks teha ja mina võtan alati kõik sellised parendused kahe käega vastu. Võib-olla olen laisk inimene, aga lõppkokkuvõttes jõuan tänu sellele rohkem.

Näiteks kas keegi kujutab veel ette, et peaks kogu oma pesu käsitsi pesema? Nõudepesu jätmine masina hooleks annab meile samuti hulgaliselt aega muude (ja meeldivamate) asjadega tegelemiseks.

Sageli inimesed pelgavad uuendusi, eriti neid, mis muudavad ühes või teises organisatsioonis töökorraldust. Mina soovitan selliste hirmude puhul alati mõelda oma koduse elu peale – kõik tänapäevased mugavused nagu kodumasinad, internet ja nutiseadmed on ju samuti innovatsiooni viljad. Nendest me ju ometi ei tahaks loobuda?

Innovatsiooni ja tehnoloogiat hakkasin veelgi rohkem hindama ülikooliõpingute ajal. Mul on pooleli e-riigi teenuste ja tehnoloogiate eriala Tallinna Ülikoolis, mille fookuses on teenusedisain. Ehkki töötan endiselt kommunikatsiooG4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

intervjuu Reimo Raja on leidnud oma kutsumuse kommunikatsioonivaldkonnas töötades ning kuulub nende õnnelike hulka, kes naudivad oma tööd.

7

intervjuu

Reimo (vasakult teine) selleaastasel Positivus Festivalil Basement Jaxxi esinemist nautimas.

nialal, on uus eriala mõjunud väga avardavalt minu silmaringile ja õpetanud väärtustama toimivaid tehnoloogiaid.

Ka siin, G4Sis, tunnen uustulnukana suurt rõõmu ettevõttes kasutatavate tehnoloogiate avastamisest ja uute lahenduste teemal kaasa rääkimisest. Näiteks on e-patrull lahendus, mis minu arvates on väärt lausa aasta logistikategu.

Väga nutikas lahendus on ka Ühisteenuste Parkats, mis tuvastab kohe, kas parkivatel autodel on parkimisluba või mitte. See on hea näide, kuidas tehnoloogia ei tööta mitte inimese vastu, vaid inimesega koos, võimaldades lihast ja luust osapoolel töö efektiivsust kordades tõsta.

Geniaalne lahendus! Kommunikatsioonijuhina näen endal olulist rolli selle sõnumi levitamises, et juurida välja põhjendamatut hirmu innovatsiooni ees.

Mis hobid sul veel on?

Filmimaailm on mulle alati huvitav tundunud. Eriti meeldib mulle süveneda mõne konkreetse lavastaja loomingusse, et saada aru tema stiilist ja sellest, mida ta ühe või teise asjaga mõelnud on. Nii-öelda tungida tema loomusesse. Viimati ostsin sellel eesmärgil endale näiteks Stanley Kubricku filmikollektsiooni.

Meeldib ka trenni teha. Ka minu trenniharjumused on, muide, tehnoloogiaga seotud (muigab). Kasutan sellist mobiiltelefoni rakendust nagu Freeletics, mis võimaldab koostada personaalse treeningplaani vastavalt soovitud harju-

8

tuste sagedusele ja intensiivsusele. Aeg ja koht pole oluline – ise vaatad, kus ja millal pakutud harjutusi teed. Neid saab teha kasvõi hotellitoas.

Mingeid erilisi abivahendeid vaja pole, enamasti piisab ainult seinast ja vahel harva läheb vaja lõuatõmbekangi. Kõik harjutused keskenduvad üldfüüsise parandamisele – võhma ja sitkuse kasvatamisele. Samuti saab harjutuste kohta tagasisidet anda, nii et kui miski on liiga lihtne või liiga raske, muutub treeningprogramm automaatselt sobivamaks. See kõik sobib mulle hästi, kuna tahan teha sporti omas tempos, et seda nautida ja mitte end liigselt piirata. Soovitan Freeleticsit soojalt ka teistele sportlikele G4Sikatele!

Mida sa õppinud oled? Õppisin Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja suhtekorraldust, keskendudes suhtekorraldusele.

See oli väga kihvt aeg, mille jooksul sain lõplikult aru, mida siin elus teha tahan. Kui ma sisse astusin, ei olnud mul tõtt-öelda täit selgust, mida see eriala endast kujutab (hoolimata sellest, et suutsin komisjoni veenda oma kõlblikkuses).

Aga õpingute ajal, mõeldes kaasa, analüüsides ja vaieldes, sain pildi ette ja kommunikatsioonivaldkond on mulle tänaseni väga meeldinud ja sobinud. Võin öelda, et olen leidnud oma kutsumuse ja kuulun nende õnnelike hulka, kes naudivad oma tööd.

Praegu on mul pooleli magistriõpingud Tallinna Ülikoolis, nagu eelnevalt mainisin. Valisin

e-riigi teenuste ja tehnoloogiate eriala, kuna tahtsin suhtekorraldusteadmiste juurde veel mingit spetsiifikat. Eriti kuna olin juba jõudnud kommunikatsioonivaldkonnas tööd teha. Kindlasti tulevad seal omandatud teadmised tehnoloogiast ja äriprotsessidest kasuks, aga praegu on see eriala ilmselt veelgi kvaliteetsem ja mitmekülgsem. Mina ju astusin sisse siis, kui see alles loodi. Olime oma kursusekaaslastega natuke nagu katsejäneste rollis.

Missugustest põhimõtetest lähtud kommunikatsiooni korraldamisel?

Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest ja seetõttu peavad kommunikatsioonitöötajad olema piltlikult öeldes alati juhtide lähedal. Juhtidega tuleb aktiivselt suhelda ja näidata üles initsiatiivi, et viia end oluliste teemadega kurssi kohe, kui need tekivad. Kui info jõuab õigel ajal kommunikatsiooniosakonda, saavad kommunikatsioonispetsialistid kõige paremini ettevõttele väärtust luua ega pea tulekahju kustutamisele energiat kulutama. Ja nagu iga töö puhul, on ka kommunikatsioonivaldkonnas ülimalt oluline eristada olulist ebaolulisest. Tegevusi on alati rohkem, kui neid ära teha jõuad, seega tuleb otsustada, kas midagi saab edasi lükata või hoopiski ära jätta.

Mida näed suurimate väljakutsetena G4Si kommunikatsiooni korraldamisel?

Nagu iga suure ettevõtte puhul, pakub ka G4Sis väljakutseid sisekommunikatsiooni korG4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

intervjuu Reimo muusikasoovitused kolleegidele halliks sügiseks Minu selle aasta üks oodatuimaid albumeid oli Jamie xx’i sooloalbum „In Colour“. Väljend less is more sobib hästi selle iseloomustuseks.

Suurepärane lõõgastusmuusika, mille saatel tuledesäras linnas jalutada.

Kõrvale võtke ka The xx’i kaks albumit. Loomulikult ei saa ma jätta reklaamimata ainukest artisti, kes on mind kontserdi lõpus kallistanud, sest fännasin Flow festivalil tema esinemist lava ees. Lahedad diskorütmid ja androgüünne vokaal Shamiri debüütalbumil „Ratchet“ aitavad kindlasti sügishallust peletada või pimedal hommikul päikese kiiremini välja tuua. Üks kihvt avastus sellest aastast on veel Franz Ferdinandi ja Sparksi koostööalbum „FFS“. Reibas kraam! Tuntumatest nimedest soovitan ka Florence + The Machine „How Big How Blue How Beautiful“ ja kui tahad võimsa kontserdielamuse osaliseks saada, siis vaata näiteks Muse’i paari aasta tagust Rooma kontserdi salvestust või osta pilet nende järgmise aasta tuurile!

raldamine. Piltlikult öeldes peab info, millega ollakse kursis Paldiski maanteel, jõudma ka kaubanduskeskuste turvatöötajateni, kellel pole nii hea ligipääs arvutitele.

Tehnoloogiausku inimesena näen väljakutsena ka seda, kuidas hajutada ettevõttes hirme uute tehnoloogiate ees. Müüdid tuleb ümber lükata ja pakkuda samal ajal reaalset tõestust selle kohta, kuidas innovatsioon meie elu lihtsamaks muudab.

Väga oluline on ka ägedate kolleegide esiletoomine. Nii mõnelgi G4Sikal on eriline hobi, kindlasti on neid, kes tegelevad heategevusega, samuti palju teisi põnevaid isiksusi. Need inimesed tuleb rambivalgusesse tuua, et nad oleksid eeskujuks nii teistele kolleegidele kui üldsusele. Tunneme oma kolleegide üle uhkust!

Samuti näen G4Sil kui suurel ja mõjukal ettevõttel ühiskondliku nõustamise kohustust.

Peame olema esimene, kelle juurde pöördutakse, kui on vaja turvanõu, teisalt peame olema eeskujuks oma käitumisega – meilt oodatakse seda. Meie värvides auto peab kindlasti järgima liikluseeskirja, nagu ka vormiriietes töötaja peab alati jääma viisakaks. Siingi on minu roll positiivset eeskuju välja tuua ja seda julgustada.

Uustulnukana on mulle eraldi väljakutse see, kuidas kindlustada end pideva ettevõttesisese infovooga. G4Si töötajad võiksid mind teada ja julgeda minu poole pöörduda nii heade ideede kui muredega. Kasutangi siinkohal võimalust

Sedasi oodatakse oma lemmikartisti muusikafestivalidel tunde, lausa kaheksa, üheksa tundi.

ja teen väikse üleskutse: esiteks, anna oma kihvtist ja eeskujulikust kolleegist kommunikatsiooniosakonnale teada. Head inimesed väärivad esile tõstmist ja me Esmega saame siin aidata.

Teiseks palun kindlasti mulle märku anda, kui tunned, et organisatsioonisisene infoliikumine vajaks kuskilt parandamist.

Kuuldavasti juhtisid päästeametis 13-liikmelist kommunikatsioonitiimi. Kas G4Si kasuks otsustades otsisid teadlikult kõvasti väiksemat tiimi?

Uuendused aitavad elu lihtsamaks teha ja mina võtan alati sellised parendused kahe käega vastu.

Kindlasti ei olnud see peamine tegur. G4Si tulin ikka selleks, et saada uusi kogemusi. Päästeametis töötatud aastatega tegin sealsele kommunikatsiooniosakonnale sisuliselt ringi peale. Alustasin agara kommunikatsioonispetsialistina, kes ei kartnud võtta lisakohustusi, ja lõpetasin osakonnajuhatajana, mis oli kõrgeim kommunikatsiooniga seotud ametikoht. Õppisin tohutult ja

lahkuda oli kahju, aga andsin endale aru, et pean edasi arenema. Seda enam, et olin kunagi endale lubanud, et kui mulle päästeametis staažimärk antakse, on see märk, et olen sinna liiga kauaks jäänud. Staažimärk antakse kümne tööaasta täitumisel, mina olin seal üle seitsme ja poole aasta.

Kas nõustud väitega, et kommunikatsioonijuhi amet on üks maailma stressirikkamaid?

Ma arvan, et see töö on parajasti nii stressirikas, kui stressirikkaks sa selle enda jaoks teed.

Kommunikatsioonijuht peab läbi mõtlema, mida üks või teine tegevus kaasa toob. Näiteks kas juuste katkumine viib kusagile?

Mina arvan, et tööd tuleb osata nautida. Ka stressi võib õppida nautima. Minu isiklik näide sellest pärineb Padaoru lumetormi ajast, mil olin päästeametis pressiesindaja ja samal ajal Eesti meedia nõutuim inimene. Sedasi üks raadioajakirjanik toonast olukorda kirjeldas. Telefon helises tõesti vahetpidamata ja isegi WCsse minekut pidi eraldi planeerima. Mingi hetk tundsin tohutut adrenaliinitulva, ja see oli üks võimas tunne.

Tagantjärele mõeldes oli tegu tõeliselt karastava kogemusega. Olin ka enda üle uhke, et suutsin niivõrd kriitilises olukorras rahulikuks jääda.

Teisalt tahan rõhutada, et kui on probleem, tuleb sellega otsekohe tegeleda, vajadusel abi küsida. Paljud inimesed ei julge abi küsida, aga ometi ei lähe üksi nukrutsemisest midagi paremaks. Kiidan väga abivalmeid kolleege ja püüan ise samamoodi teistele abiks olla. n

9

REPORTAAŽ

Sularahavedajate ohutussensorid tuuniti veelgi täpsemaks

E

simene koolitaja oli Põhja prefektuuri avariiteenistuse vahetuse vanem Hannes Ploompuu, kes sularahavedajatele rõhutas: „Te olete ettevõte, kes loob turvalisust. Te olete teistele eeskujuks!“. Kuna inkassaatori ehk sularahavedaja üheks põhiliseks töövahendiks on sularahabuss, siis on liiklusteemade ülekordamine meestele vägagi vajalik ja oli näha, et koolitatavatele ka ääretult huvitav. Politseiniku esinemist saatis täielik vaikus saalist – mehed kuulasid suure huviga.

Olukord liikluses on hull

Kuigi liiklussurmade arv on aastatega vähenenud ja võiks eeldada, et ka liiklejate teadlikkus ja käitumine on paranenud, siis Ploompuu sõnul pole olukord siiski nii kena, kui me loota tahaksime.

10

Septembri lõpus korraldati sularahavedajatele ohutusteemaline koolitus, kus räägiti turvalisest liiklemisest ja tuleohutusest. Seda ikka selleks, et hoida oma töötajate ning kõigi ümbritsevate inimeste tervist ja heaolu.

Tekst: Reimo Raja, kommunikatsioonijuht Fotod: Reimo Raja, G4S

„Meie liiklusolukord on läinud hullemaks,“ ütleb ta. Seda just Tallinnas ja Harjumaal. Tõepoolest, iga algav sügis, mil puhkused lõpevad ja lastevanematel tuleb lapsi kooli ja lasteaeda hakata sõidutama, toob päevakorda ka liiklusohutusteemad.

Ploompuu annab ülevaate liiklusstatistikast, millest selgub, et üks peamisi vigastuste ja surmade põhjusi autoavariides on turvavarustuse mitte kasutamine. Olgugi et paljudel käib autos turvavöö pealetõmbamine automaatselt ja ilma selleta tunneb valdav osa inimesi end sõidukis väga ebamugavalt, siis endiselt on kaasliiklejate hulgas neid, kes turvavööst lugu ei pea. Politseinik tuletas koolitatavatele meelde, et turvavöö kasutamine pole vajalik mitte ainult enda, vaid ka teiste ohutuse tagamiseks, kes autos istuvad.

G4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

REPORTAAŽ Põder jooksis sularahaveo autole ette 14. septembril kella 21 ajal oli liiklusõnnetus Keila-Joal. G4S rahaveo autole jooksis sõiduteele ette põder. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud, kuid põder hukkus ja auto sai tugevalt kahjustada. Surnud looma viisid ära politsei poolt kutsutud jahimehed ja auto pukseeriti remonditöökotta. Sularahavedajad jätkasid teekonda teise rahaveoautoga, kuhu veos ümber tõsteti.

Peeter Torim sularahadivisjoni direktor:

Ohutuskoolitustega väärtustame oma töötajate tervist Sularahadivisjon on läbi aastate korraldanud oma töötajatele väga erinevatel teemadel täiendkoolitusi, viimased on toimunud turvataktika ja enesemotivatsiooni teemadel.

Sellel aastal oli täiendkoolituse nimetuseks „Ohutuspäev“ ning selle keskmes liiklus- ja tuleohutus. Sellise valiku tegemine on loomulik, sest üheks G4Si põhiväärtuseks on just ohutus ennekõike. See tähendab, et me väärtustame ohutust, et hoida oma töötajate ja ümbritsevate inimeste tervist ning heaolu. Koolituse eesmärgiks oli rääkida nendel ohutusteemadel nii teoreetilises kui ka praktilises vaates.

Anu Stamberg koolitusjuht:

Ohutusteemalised koolitused jätkuvad

Karmid näited elust enesest

Siia juurde oli Ploompuul näidata elust enesest videoid, mis andsid üsna häiriva ettekujutuse sellest, mis võib juhtuda, kui kokkupõrke hetkel turvavööd peal ei ole. Näidete hulka kuulusid lood ja fotod ka Eestis toimunud hiljutistest avariidest.

Hannes Ploompuu kuvas ekraanile fotod sinisest BMWst, mis oli teelt välja sõitnud.

Selle tagaistmel istus turvavööd mitte kasutanud mees, kes lendas kokkupõrke hetkel autoaknast välja ja maandus kümme meetrit eemal. Õnne oli kodanikul nii palju, et surma ta ei saanud, küll aga raskelt viga.

Nii hästi aga ei läinud järgmises näites toodud tegelasel. 12. septembri öösel kihutas Tallinna kesklinnas Rävala puiesteel vastu

posti BMW. Auto tagaistmelt paiskus välja turvavööga kinnitamata 35aastane mees, kes maandus ohutussaarel ja suri sealsamas. Esiistmetel istunud alkoholijoobes juht ja tema kaine (aga ilmselt mitte kaine mõistusega) kaasreisija jäid ellu, sest nende vööd olid kinnitatud. Selle sündmuse kirjelduseks sobib üks Ploompuu toodud mõtteteri koolituspäeval – kiirus ei tapa, järsk seisma jäämine tapab.

Ploompuu tõi veel ühe näite ja seekord iseenda kogemusest. Hiljuti oli ka tema liiklusõnnetusse sattunud, Tallinnas Mustamäel. Politseibussi juhtinud Ploompuu sõitis ristmikult otsa Audile. Kokkupõrke hetkel võis kiirus olla 40 kilomeetrit tunnis. Turvavööd olid kõigil peal ja õnnetuses keegi tõsiselt viga ei saanud, kuid seljas olnud kuulivesti muljumisjäljed annavad mehel siiani tunda. Paljud pole ise kunagi liik-

Ohutus ja turvalisus on olulised märksõnad turvatöötaja töös. Sellest tulenevalt oleme nendele teemadele keskendunud ka selle aasta täiendkoolitusi planeerides. Täiskasvanud inimene õpib kõige paremini läbi kogemuse ja seetõttu peab olema koolitustel lisaks teoreetilisele teadmisele võimalus kõike ka enda peal läbi proovida.

Mehitatud valve täiendkoolitustel on rõhk turvalisusel, mida võib saavutada läbi kommunikatsiooni.

Patrulli koolitusel keskendusime turvataktika võtetele kahtlustatava kinnipidamisel ja transpordil. Sularahadivisjoni rahavedajate puhul on aga selle aasta teemaks ohutus auto juhtimisel ja tulega ümberkäimisel.

Koolituse keskseteks teemadeks on turvavahendite kasutamise olulisus autoroolis olles ning kõike seda saab koolitusel osaleja proovida erinevate simulaatorite katsetel.

Rääkides koolitusel osalejaga on tagasiside, et selle aasta koolitused on praktilised ja huvitavad ning toetavad hakkamasaamist igapäevatöös. Edaspidi jätkame koolitusi organiseerides samadele märksõnadele toetudes. Keskseteks teemadeks on esmaabi, ohutu sõit, turvaline suhtlemine, tuleohutus ja turvataktika põhitõdede kordamine.

11

REPORTAAŽ Pöörlev auto andis ettekujutuse, mis tunne on üle katuse käia.

Turvalisuse meelespea sõidukijuhile

• Kasuta turvavööd nii esi- kui tagaistmel • Pinguta turvavöö üle • Peatugi õigele kõrgusele • Ära istu liiga lähedale turvapadjaga roolirattale • Lahtised asjad autost ära • Lastele nõuetekohane turvavarustus • Vali õiged rehvid ja rõhk rehvides • Loomad kinni • Enne sõitma minekut käi WC-s

lusõnnetusse sattunud ja loodetavasti ei satu ka, kuid igapäevaselt avariidel kohal käiv ning ise hiljuti õnnetuse üle elanud Ploompuu mõjus esinedes väga veenvalt ja pani kahtlemata kõik koolitusel osalenud mõtlema oma vastutuse peale teedel, tänavatel liigeldes.

Ära looda eesõigusele

Lisaks rääkis Hannes Ploompuu kaasliiklejatega arvestamisest ja tähelepanelikkusest. Ta juhtis tähelepanu, et ei tasu alati kinnisilmi lootma jääda oma eesõigusele. Politseinik soovitas juhinduda ühelt mootorratturilt kuuldud tarkuseterast – liikluses on kõik mu ümber lollid. Seda väidet kinnitab tõsiasi, et paljud autojuhid endiselt ei tea oma eesõiguse puudumisest sõidurida vahetades.

Saagu siis siinkohal lugejatele meelde tuletatud, et sõidurida vahetades tuleb ikka veenduda, et teised liiklejad sulle teed annavad.

Sularahavedajatele sai üle korratud ka käitumisjuhised juhuks, kui keegi peaks liiklusõnnetusse sattuma – kuidas jäädvustada sündmuskoht ja millistel puhkudel kindlasti politsei kutsuda liiklusõnnetusele. Räägitud sai ka kõikvõimalikest autojuhi segajatest, nii nutitelefoni näppimisest kui ka kaasreisijatest, kes autojuhi tähelepanu eemale tõmbavad.

Turvavööst veelgi põhjalikumalt

Koolituse praktiline osa toimus OÜ Autosõit õppeväljakul. Sealgi rääkis autosõidu koolitaja õige sõidukiiruse valimisest, juhi tähelepanu segajatest ja loomulikult turvavöö kasutamise vajalikkusest. Ehk siis koolitaja Andrus Arutamm andis veel rohkem argumente, mis pani tõenäoliselt ka kõige põikpäisema kuulaja elu üle mõtlema.

12

Nii said kuulajad teada, et 50 kilomeetrit tunnis vastu majaseina sõita on sama hea kui autoga nina ees kümne meetri kõrguselt alla prantsatada. Seejuures igasugused keerud ning sõlmed turvavöös vähendavad selle vastupidavust kokkupõrke hetkel oluliselt. Kui korralikult kinnitatud turvavöö suudab kokkupõrke ajal kinni hoida viis tonni jõudu, siis keerdus turvavöö vastupanuvõime väheneb pooleteisele tonnile. Ja kas teadsid, et 80kilone inimene kaalub kokkupõrke hetkel üle 3,2 tonni? Õige sõidukiiruse valikust vähem olulisem pole peatoe õigele kõrgusele paigutamine. Arutamm tõi näite ühest Tallinnas Sõpruse puiesteel juhtunud liiklusõnnetusest. Sõiduauto, mille esiistmetel istusid noored naised, jäi ülekäiguraja ees seisma, et jalakäijale teed anda.

Autole sõitis tagant sisse teine sõiduk. Kuna peatoed ei olnud õigele kõrgusele asetatud, siis suri üks naine kohapeal, teine lükkab täna tõenäoliselt ratastooli. Samuti kuulusid Arutamme ettekandesse kohustuslikud liiklusõppevideod, mis autokooli nostalgia peale toovad.

Sularahavedajad aeti katusele

Aga aitab teooriast! Järgmisena viidi G4Sikad angaari, pandi pehmele autoistmele istuma, paluti turvavöö kinnitada, tõmmati kangi ja lasti seitse kilti tunnis vastu takistust sõita. Kogukamatele mehemürakatele jäi sellest väheks, aga üldiselt saadi omal nahal „maitse“ kätte, kuidas turvavöö aitab.

Järgmine „atraktsioon“ tekitas juba oluliselt rohkem elevust – pöörlev auto! Mehed aeti paarikaupa pisikesse Toyotasse, paluti turvavööd kinnitada ja tehti siis tiir üle katuse. See polnud aga niisama lõbus karussellisõit, vaid tõestas taas turvavöö vajalikkust ja õpetas ka-

Koolitatute lubadus hoida ennast. tusele keeratud autos ohutult turvavööd lahti tegema ja masinast väljuma. Vaid vähesed seltskonnast teadsid, mis tunne on autoga üle katuse käia ning autokooli vastav atraktsioon andis hea ettekujutuse sellest.

Kui palju lõppude lõpuks sellisest koolituspäevast ühele kogenud roolikeerajale aga kasu on? Tunnistati, et ohutusteemad on väga olulised ja sellised koolitused annavad kindlasti palju vajalikke teadmisi. Tõsi, ka kogenud autojuhid vajavad oluliste tõdede meelde tuletamist, sest paraku eksivad ka professionaalid ja õnnetusi võib juhtuda kõigiga. Ikka võib leiduda mõni pisike detail, millele tähelepanu ei pöörata, olgu see siis lohakalt kinnitatud turvavöö, ei märgata sõidurida vahetades küljepeeglist taga olevat autot või pimedas teele jooksvat põtra.

Koolituspäeva teine pool keskendus tuleohutusele ja peale Siim Siska antud põhjalikku ülevaadet tuleohutustõdedest sai igaüks proovida tulekustutiga kustutamist.

Isegi kui ohutusteemaline koolitus ei anna ohuteadlikule inimesele uusi teadmisi, aitab see kindlasti tema ohutussensorid veelgi täpsemaks tuunida ja selle kaudu vähendada veelgi järgmise õnnetuse tekkimise riski. n G4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

innovatsioon

ePatrull vähendas juhtimiskeskuse kõnede hulka kaks korda G4S ePatrulli kasutamine on lühikese ajaga toonud häid tulemusi ja parandanud oluliselt meie töö efektiivsust.

Tekst: Reimo Raja Foto: G4S

Aasta algusest laiemalt kasutusele võetud G4S ePatrull on käsiseadmetel põhinev tarkvaraplatvorm, mis aitab efektiivsemalt vahetada andmeid patrullide ja juhtimiskeskuse vahel. Teisisõnu, paberkandjal ja telefonikõnedel tuginev tööprotsess lahendati automatiseeritud tööde juhtimise tarkvaralahendusega.Selle eesmärk on olnud vähendada aja-, side- ja patrullide väljasõidu kulusid, kontrollida paremini teenuse kvaliteeti, anda kliendile kiiremini infot ja täita vajalikud dokumendid nõuetekohaselt.

Toomegi siinkohal välja, millised on ePatrulli kasutamisega kaasnenud tulemused: •Kaks korda vähenes juhtimiskeskuse te-

Uuel aastal võtame kasutusele G4S Logini Järgmise aastal võtame kasutusele kogu ettevõtet puudutava programmi G4S Login, mis aitab nutiseadme või arvuti abil vahetada infot valveobjekti ja turvaettevõtte juhtimiselemendi vahel. Uus lahendus muudab kogu seni paberitel toimunud infovahetuse elektroonseks.

lefonikõnede hulk, mis annab operaatoritele aega kliendiga tegeleda ja paremini hinnata patrulli kohale saatmise vajadust.

•26% vähenes ekipaažide väljasõitude arv.

•12% paranes patrullide keskmine kohale jõudmise aeg. ePatrull tuvastab lähima patrulli, lühima trajektoori ja aitab juhti navigeerimisel.

•Täpsem, korrektsem andmevahetus parandas arvete koostamise kvaliteeti ja kahekordistas väljasõidutasude käivet.

•Automatiseeritud andmevahetus seob operatiivselt info objektil toimunu kohta G4S juhtimiskeskuse, patrullekipaaži ning kliendi e-teenindusega.

Carolina Laanemaa kasutab ühena peamaja administraatoritest G4S Logini külastajate registreerimiseks.

Tekst: Artur Rinne,turvajuht Fotod: Esme Kassak, ekraanitõmmised

Vahetuse alustamine ja lõpetamine, töötatud aeg, tehtud ringkäigud, sidekontrollid, toimunud vahejuhtumid – kõiki neid andmeid hakatakse tulevikus sisestama elektroonselt.

Samuti hakkavad uue lahenduse abil turvatöötaja nutiseadmesse või arvutisse jooksma tööks vajalikud juhendid ning jooksvad korraldused, millele töötaja saab peale tutvumist lisada omapoolse kinnituse vastava dokumendiga tutvumise kohta.

Lisaks muutuvad elektroonseks võtmete, külastajate ja sündmuste registreerimised. Just G4S Logini abil toimub juba täna peamajas külastajate kirjapanek. Sirvides lähemalt nende sissekannete statistikat, oli väga põnev vaadata tekkinud mustreid. Näiteks selgus, et kõige rohkem unustab G4Si peamaja töötaja oma läbipääsukaardi koju just esmaspäeviti.

Uus programm, mis on G4S plc tootena kasutusel mitmes riigis, teeb teenuse läbipaistvamaks ka kliendi jaoks. „Avame end selle abil kliendile iseteeninduses mitmes talle vajalikus perspektiivis ja peaaegu reaalajas. Keegi teine seda Eestis praegu nii ei tee,“ kommenteeris valvedivisjoni direktor

Villu Õun. Kliendil on tänu G4S Loginile võimalik näha valveobjekti jooksvat statistikat alates objektil töötavatest turvatöötajatest ja tehtavatest ringkäikudest kuni objekti külastanud isikuteni välja. Info edastus objekti ja turvajuhi või juhtimiskeskuse vahel muutub tänu uuele keskkonnale oluliselt kiiremaks ja tõhusamaks. Samuti tekib turvajuhil parem ülevaade valveobjekti jooksvatest sündmustest.

Lisaks säästame keskkonda, kuna ei tooda oma töö käigus enam virnade viisi pabereid ega sõida neid ka viima või tooma.

G4S Logini kasutuselevõtt puudutab kõiki, kes valveobjektil töötades teevad erinevaid kirjalikke sissekandeid, kuna need muutuvad elektroonseks.

Eelkõige muutub andmete sisestamise viis ning piltlikult öeldes tuleb pastaka asemele nutiseade või siis arvuti puhul klaviatuur, muus osas jääb igapäevatöö samaks. Edaspidi on turvatöötajale ringkäike tehes oluliseks abimeheks nutiseade, mille abil saab registreerida kontrollpunktide läbimised, kutsuda vajadusel abi ning saata valveobjekti teistele töötajatele ja juhtidele ka teateid ja isegi pilte. n

G4S Login arvutis ja nutiseadmes.

ÜRITUS

Lennujaama energilisusest pakatav turvatiim korraldas Riias ühisürituse.

Korvpallivõistlus Riias pakkus tööd ja melu Septembri alguses Riias toimunud korvpalli EMi finaalturniir pakkus G4Sikatele erakordset töökogemust ning meelitas kohale nii fännidest töötajad kui ka mitmeid kliente.

Tekst: Eerika Õun, Tarmo Pärjala, Esme Kassak Fotod: Tarmo Pärjala, Kristjan Saarik, Rene Riismaa

A

lgselt Ukrainas toimuma pidanud Eurobasket 2015 jagati ära nelja riigi vahel, kuhu kuulus ka Läti. Naaberriik valis meid alagrupikaaslaseks ning Eesti Korvpalliliidul õnnestus omakorda kokku leppida vähemalt 3500-pealise fännisektori osas igal mängul. Kaasaelamine oma võistkonnale ning suur hulk fänne Eestist oligi põhjus, miks septembri alguses jõudis Riiga nii mõnigi G4Sikas.

Teistmoodi töö

son, Marek Kutepov Eesti fänne turvates tegid Eero Siim i politseiga.

Eest tööd koos dalt tihe i Käb ja Urmas

14

Korvpalliliidu projekti ühe osana kerkis turniiri ajaks Riiga ligi paar tuhat Eesti võistkonna poolehoidjat mahutav fännimaja. Just selles suures telgis aitas korda tagada nii Eesti kui ka Läti politseiga ning kohaliku turvafirmaga koostööd tegev G4S Eesti turvatöötajate kolmik. Lisaks fännitelgi turvaülemale Urmas Käbile aitasid kohapeal korda hoida ja fännide turvalisust tagada Eero Siimson ja Marek Kutepov.

Spordi suursündmuselt naasnud mehed on ilmselgelt rahulolevad, kuna koostöö kohalike partneritega sujus hästi, üritus ise oli G4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

ÜRITUS põnev ja tavapärasest teistsugustes oludes ning kõik vähegi keerukamad intsidendid saadi aegsasti kontrolli alla. Lätlased usaldasid meie mehi igati ning, tõepoolest, emakeeles saavutati ühine keel kiiresti.

Lõbusa remargina mainib Urmas aga seda, et kuna fännitelgi väravat valvasid lätlased, siis sattus alasse ka soomlasi. Keel ju sarnane!

Eero, kes jäi sotsiaalmeedias pildile Tanel Padari & The Suni taustal, jutustab emotsionaalselt, kuidas kontserdid tal kõrvad lukku ajasid. “Eriti hulluks läks kolmandal päeval, mil laval oli Traffic. Siis karjuti nii lava peal kui lava ees,” muigas ta. Kuidagi õnnestus tal kõrv lukust siiski lahti saada ja kokkuvõttes on üritusel käimisega igati rahul temagi. „Sellest töönädalast jäävad vaid parimad mälestused. Nautisin iga hetke!“ kinnitab ta.

Kui ta lõpuks pääses aga ise võistlust vaatama, tundis ta end esiti imelikult, sest silm kippus ikka tähelepanelikult fännitsoonis ringi jooksma, et teiste turvalisust tagada

Koos heade klientidega Eesti võistkonnale kaasa elamas.

Hea võimalus tiimi ühisürituseks

Kui esimesed võistluspäevad olid juba seljataga, pakkis kompsud kokku ja asus Riia poole teele Lennujaama kolmekümnepealine tiim. Lennundusosakonna juhataja Kristjan Saariku sõnul on meeskonnaga käidud iga aasta mõnel väljasõidul ning sellest on kujunenud omamoodi traditsioon ning kindel motivatsiooniüritus. „Seekordne väljasõidu mõte Riiga tuli sellest, et oleme soovinud oma tiimiüritusi siduda ka ettevõttega ja seepärast hakkaski silma korvpalli EM Riias. Eelnevatel aastatel oleme käinud näiteks Soomes ja Rootsis sealseid lennujaamu vaatamas,“ rääkis Kristjan. Ta kinnitas, et traditsioon jätkub ning väljasõite plaanitakse ka järgmisel aastal.

Kristjani sõnul on sellised ühisüritused vajalikud, sest need ühtlustavad meeskonda ja hoiavad seda koos. Seeläbi saab oma tiimi paremini tundma õppida. „Sel korral oli osalejaid kokku 30 ja kõik vabatahtlikult, ei olnud mingit pealesundi ega ka otsimist, et grupp täis saada. See muidugi ei olnud ka eesmärk, sest me oleksime läinud ka oluliselt vähemate inimestega, kuna eesmärk oli igal juhul minna,“ avas Kristjan korraldamise köögipoolt. Üritus sai teoks tänu omaosalusele ja oli Kristjani sõnul super.

Riiga jõudes mindi hotelli, kus majututi ja seejärel suunduti korvpallimängule. Mängu ajal elati kõvasti kaasa ja Kristjani sõnul saadi väga hea fiiling. Peale mängu jõuti nautida ka Riia linna ja ööelu. Järgmisel päeval külastati loomaaeda, Siguldat ja Turaida lossi. Koju jõuti alles teise päeva õhtul.

Kliente võõrustamas

Turvavaldkonnas on üliolulised kliendisuhted ning selline erakordne spordisündmus on hea võimalus ka oma kliente meeles pidada ning üheskoos, väljaspool igapäevaseid tööülesandeid, põnevale võistlusele kaasa elada. „Meil on tavaks paar korda aastas kliendiüritusi korraldada, et meie jaoks ülioluliste inimestega kokku saada ja pisut vabamas õhkkonnas ühiselt midagi ette võtta ja pisut ka juttu ajada,“ rääkis niisamuti võistlust väisanud turundusjuht Tarmo Pärjala. Tõsi, tema oli seal eelkõige tööd tegemas.

G4Si üheks prioriteediks on spordi ja sportlikkuse toetamine, mis on oluline ka meie töös. Sel põhjusel on tihtipeale ka meie üritused sportlikud. „Olles korvpalliga toetajana seotud, tekkis meil meeldiv võimalus üritust ka klientidega külastada. Kuna EM oli väga eriline sündmus, mida Eesti spordisõbrad olid 13 aastat oodanud, leidus loomulikult ka palju kliente, kes meiega kossu vaatama sõitma soostusid,“ selgitas Tarmo. Nii alustatigi 5. septembri hommikul varakult teed Riia poole, üks buss Tallinnas ja teine Tartust. Kuigi bussisõit oli pikk ja teeremontide tõttu ka pisut tülikas, tasus see siiski ära, sest EM melu oli kõike seda väärt. „Kohapealne melu oli väga võimas, alates eestlaste rongkäigust kuni inimketi moodustamiseni spordihalli ümber. Mängule järgnevalt põikasime läbi ka Eesti fännialast, kuhu oli eriti uhke kliente viia, sest meie enda, Eestist pärit, turvatiim oli fännialal turvalisuse tagamist koordineerimas.

Hoolimata kaotatud esimesest mängust oli kokkuvõtvalt emotsioon väga positiivne." n

Igal õhtul küttis fännitelgis saali kuumaks mõni Eesti tippbändidest.

Tiimiüritusel käinute muljeid Villu Õun valvedivisjoni direktor: „Mind kutsuti sellele väljasõidule kaasa ja sellist au tuleb vastu võtta väärikalt. Muidugi läksin. Usun siiralt, et selliste, töötajate enda initsieeritud, ürituste väärtus on kõrvutamatu ehk oluliselt suurem neile tööandja poolt pakutavaga võrreldes. Selline initsiatiiv, tahe ja tubli teostus räägivad suurest „meie“-tundest ja see annab väga palju nii neile inimestele endile kui ka ettevõttele“.

Mary-Liis Moorbach Tallinna Lennujaama lennundusosakonna julgestustöötaja: „See oli minul esimene kord osaleda sellisel motivatsiooniüritusel.

Käisin nädal varem vaatamas korvpalli ja mulle meeldis, kuid Riias meeldis see mulle veel enam. Kogu üritus oli väga meeldiv ja osaleksin kindlasti sellistel üritustel veel.“ Jaak Kerstna Tallinna Lennujaama lennundusosakonna vahetuse ülem: „Olen varem osalenud sellistel ühisüritustel lennujaamas ja osaleksin kindlasti veel. Sellised ettevõtmised toimivad sada protsenti. Need ühendavad suuri kollektiive ja erinevates osakondades ning valdkondades töötavaid inimesi. Oli huvitav ja väga meeldiv väljasõit.“

15

persoon

Juhtivtehnik Nikolai Tund on Viljandis ja selle ümbruses teenindatavate objektidega kursis kuni iga viimase andurini.

Viljandi tehnik

Nikolai Tund:

„Rikked teevad töö põnevaks.“ Viljandisse sealse tehnikuga juttu puhuma sõites on nagu tellitult väga ilus ilm, et patt oleks mitte läbi põigata Lossimägedest. Põneva nimega Nikolai Tund pole aga mitte niisama tehnik, vaid on juhtivtehnikuna nii mõnelegi kliendile võtmeisikuks, kes teab läbi ja lõhki kohalikke turvasüsteeme. tekst ja fotod: esme kassak

N

ikolai on G4S Eestis töötanud kuus aastat, kuid praktiliselt G4Si nimel ja heaks juba 16 aastat, lihtsalt esimesed kümme aastat, kui ta oli ametis veel firmas Nano Turvasüsteemid, osteti temalt teenust sisse. Et Nikolai on Viljandi ja selle ümbruskonna jaoks üks väheseid turvatehnika asjatundjaid, on talle hästi tuttavad nii erinevad objektid oma iseärasustega kui ka kliendid erineva suhtlemislaadiga. Nikolai-

16

le istub suhtlemine, ent äärmiselt süsteemse inimese ja osava töö planeerijana valmistub ta tööpäeva seades end ette ka kohtumisteks nende erinevate isiksustega. Nii on ta juba poole kaheksa ajal Viljandi kesklinnas kaubamajaga samas hoones asuvas G4Si kontoris eelmise päeva kokkuvõtteid tegemas ning uue päeva käike seadmas. Ainus, mida ette ei saa planeerida, on rikked. Samas, needsamad rutiinilõhkujad motiveerivad teda väga.

Hea tujuga

„Olen objektidega kursis kuni iga viimase andurini ning oskan probleemi korral klienti suunata või kiiremas korras lahendada. Tean täpselt ka seda, kuidas ühe või teise kliendiga suhelda, kuidas teretada ja nii edasi,“ jutustab ta. Tehniku tööga käib kaasas ka tööleht, kus klient saab vastava emotikoniga hinnata teenindust. „Juhendan siis nii, et mis tuju oli sul enne seda, kui mina tulin, ja milline nüüd,“ muigab ta piG4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

persoon sut kavalalt ning lisab, et inimese tuju on väga oluline, kuna halva tujuga ei tule miski välja.

Tehniku tööd annab mõneti võrrelda arstiga või miks mitte ka turvaettevõtte struktuurist tuttava häirejuhtimise spetsialistiga, kelle poole pöördutakse ikka siis, kui mõni mure on. Sestap võib klient vahel ka väga pahur olla. Selliseid hetki pole õnneks küll väga tihti, aga kui, siis püüab Nikolai emotsioonidega mitte kaasa minna. Mõnikord on tulnud ka aeg maha võtta ja kõne katkestada, jätkamaks vestlust siis, kui klient juba rahulikumalt end väljendada suudab.

See on oluline kas või olukorras, kui mõni andur annab valehäiret ja lisaks ärritunud kliendile on taamal müra. Alati ei olegi tema sõnul õige kohe tormata riket kõrvaldama, vaid on vaja näha suuremat pilti. „Enne mõtlen, siis teen!“ Teisalt on kõik taolised olukorrad, kus Nikolailt lahendust oodatakse, talle ka väga motiveerivad. „On hea tunne, kui tean, et mina võin häiriva probleemi lahendada. Inimene loodab minu peale! Mulle meeldib teha millestki midagi, mis toimib. Kui ta meie poole pöördub, on ta hädas ja tal on probleem. Püüame võimalikult operatiivselt aidata ja leida kõige optimaalsema lahenduse,“ jutustab Nikolai, kellel on viimased kuud abiks olnud varasemalt usina praktikandina silma hakanud tehnik Helari Raudkivi.

Huvi valdkonna vastu

Nikolai suudab lühikese vestluse tulemusena tekitada tunde, nagu oleksime vanad tuttavad, kuigi hiljem tunnistab, et lõpuni avameelne ei saagi olla, sest kes üldse teab, mis on õige. Sel põhjusel ei kuulu tema meelisteemade hulka ka poliitika. Nikolai on muhedalt jutukas, aga nii kui tuleb teemaks noor tehnik, külvab ta Helari üle vaid kiitvate sõnadega ning jääb rahulolevalt ise tagaplaanile. On ju teada tõde, et tehnikuid otse koolipingist ei saa, küll aga tuleb heale tehnikule kasuks lisaks tehnikaharidusele huvi valdkonna vastu, soov end arendada ja ise ka juurde õppida. Helari vastab tema hinnangul kõigile neile kriteeriumitele.

Nikolai Tund Viljandi uusimas kaubanduskeskuses kaasaegset ATSi hooldamas.

„Ta on läbi ja lõhki tehnikainimene. Ja kuidas ta kõike jõuab! Ta on lennundust õppinud, sõidab ATVdega krossi ja sügisest õpib Viljandi Kutseõppekeskuses. Kui inimesel endal on huvi, siis mina heal meelel juhendan. Kui inimesel ikka silmad säravad ja tunneb huvi – see on fantastiline nauding!“ Tehnikutöös on vaja päris palju teada, alates arvutivõrkudest ja läbipääsudest kuni videolahenduste, automaatse tulekahjusüsteemi ja valveseadmeteni. Ja lisaks peavad olema tehnikul head käed!

Ent Nikolai ise? Olles omal ajal lõpetanud Riia Tehnikaülikooli on ta sest saati jäänud seotuks tehnikavaldkonnaga. Enne turvatehniku tööd oli ta 16 aastat ametis telekommunikatsiooni valdkonnas, sidesõlmest Eesti Telefoni ja Elionini. Viljandi Pärimusaida kohvikus kohvipausi tehes näitab Nikolai sooja tundega enda püsti pandud tehnikat – seda ajal, mil ta oli rohkem insener. Tehnika arengutega hoiab ta aga eelkõige end ise kursis. „Video- ja läbipääsusüsteemid arenevad kogu aeg – sellega peab kursis olema. Valvesüsteem samas muutub vähem. Loen mind huvitavate teemade kohta internetist nii inglise kui vene keeles,“ jutustab ta. Viljandis ja selle ümbruses on G4Si tehnikutel hallata 300–400 objekti ning, nagu Nikolai ütleb, kõigega tuleb ise hakkama saada ja saab ka. Hea töö taga võib aga aimata heas mõttes laiskust. „Mind motiveerib laiskus kõige enam – kui midagi teen, siis korralikult!

Siis ei pea rohkem selle teemaga enam tegelema.

Kõik, mis teed, teed endale!“ sõnastab Nikolai selgelt oma juhtmõtted.

Ise oma aja peremees

Nikolaile meeldib oma töös juhtivtehnikuna enim, et saab suuresti ise seada, millised käigud sel päeval ette võtab. „Rikkeid ja erakorralisi väljasõite ma muidugi varahommikul päeva alustades ette ei näe, aga eks ma jätan väikse puhvri alati sisse. Samas just rikked teevad selle töö huvitavaks. Kunagi ei tea, kus probleem peitub, kuid elektroonika on loogiline ja vastab seadus-

pärasustele. Mulle meeldib kõik, milles on loogikat,“ jutustab ta.

Süsteemsust aimub Nikolai igast liigutusest, isegi meie kokkulepitud kohtumisest – selle aja on ta aegsasti oma päevaplaani, samuti väikse puhvriga, sisse arvestanud. Liiatigi jõuame üheskoos ära teha nädalahoolduse UKU keskuses, kus, muide, võib koridoris näha kõrvuti kolme erineva turvafirma kleepsu. „Tunnen end nagu kodus selles töös,“ muheleb ta.

Kust Nikolai aga energiat ammutab? Ta tunnistab, et viimasel ajal teeb jalg pisut liiga ning seda peab arvestama spordialade valikul. „Teen iga hommik võimlemist – see annab kogu päevaks energiat. Samuti meeldib mulle ujumas käia,“ räägib ta. Folkmuusikast, mille järgi Viljandi ehk kõige kuulsam, Nikolai eriti lugu pidada ei oska, vaid on hingelt hoopis rokiinimene, kuulates meeleldi Deep Purple’it. „Tehnikud on natuke teistmoodi mõtlemisega ja pragmaatilised. Ja vahel on vaja endale lubada ka sellist väljaelamist,“ muigab ta.

Reisimiseta ei saa

Praktiliselt põlise viljandlasena ulatuvad Nikolai juured aga hoopis Setumaale, kus ta ka sündis. Nii ongi ühel osal tema nimest ühe ja teisel teise riigi mõjud. Samas selgub, et sellist perekonnanime ühelgi teisel suguvõsal Eestis pole. „Siis kui neid perekonnanimesid jagati, jäi minu esiisa tunnike hiljaks ja nii sai ta nimeks Tund.

Veelgi hiljem kohale jõudnud naabrimees sai Minuti,“ räägib ta lõbustatult tõesti sündinud nimeloo. „Setud on sellised suhtlejad ja rõõmsameelsed, mulk ei lase kellelgi teisel aga isegi enda selga pesta – ei usalda igaüht,“ teab Nikolai setumulgina kirjeldada.

Ehkki siiani on Nikolai juured Viljandisse ajanud, on elu teda viinud nii Lätti õppima kui ka Leetu sõjaväkke. Naise aga tõi ta kaasa ühelt reisilt Jenissei jõe äärde, mis kulgeb Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril. Iga-aastased reisid viivadki aeg-ajalt naise kodukanti Kirovisse, viimati käidi seal ämma abistamas. Seevastu eelmisel suvel sai puhatud Bulgaarias. „Mulle meeldib enne reisi kõik täpselt ära planeerida. Nii saab end häälestada täielikult eesseisvaks puhkuseks, siis ei pea enam kohapeal midagi hakkama otsima ja vaatama. Ainus, mida ei saa valida, on ilm,“ naerab ta. Alati ei pea ka pikka reisi ette võtma. Järjest sagedamini satub Nikolai näiteks Pärnusse pojale külla. „Mulle meeldib nautida Eestimaa loodust.

RMK kaunid kohad on kõik läbi käidud. Samuti meeldib mulle loodust pildistada.“ Nikolai on oma piltide eest isegi auhindu saanud, kuid sellega tema „avalik elu“ ka piirdub, sest tehnikaga sina peal oleva inimesena jälgib ta täpselt, et internetti temast midagi liigset maha ei jääks.

Kui tööd ja suhtlemist vahel aga liialt palju saab, võtab Nikolai kätte ja sõidab kalale Emajõe, Peipsi või koguni mere äärde. „Ega see kala nii tähtis olegi,“ tunnistab ta ausalt. „Saan olla looduses ja omaette. Kala on boonus.“ n

17

soovitusindeks

Kuulame klienti hoolega Tänapäeval on suur osa suhtlusest kolinud virtuaalreaalsusse ja nii on iseteeninduskeskkonnal kliendiga suhtlemise kanalina üha suurem roll.

Pakkumaks võimalikult head kogemust elektroonsetes kanalites, küsime oktoobrist alates soovitusindeksi kaudu tagasisidet ka e-teeninduse kohta.

Tekst: Maarika Haavistu, teenuste arendusjuht Fotod: Esme Kassak

K

liendid saavad küsitluse e-teenindusse sisselogimise järgselt enda e-postile. Küsitluse teel mõõdame iseteeninduskeskkonna kasutuskogemust kliendi vajaduste ja ootuste paremaks mõistmiseks, ühtlasi annab tagasiside meile sisendi e-teeninduse täiustamiseks.

Nutikad lahendused e-teeninduses

Kokku 34 891 küsitlust, 9757 (27%) vastajat

Kliendi ootustele vastamiseks pöörame üha enam tähelepanu nutikatele lahendustele, millest on kasu nii töötajale kui ka kliendile. Uusima lahendusena avasime oktoobris interaktiivse kaardirakenduse „Minu kodukant“, mille abil saab klient ülevaate tema kodu või äri piirkonnas toimuvast.

Kaardirakendus hõlmab kõiki maakondi, valdu ja linnu (sh Tallinna linnaosasid), näidates seal patrullide asukohti ja kliendi valveobjekte.

Klient saab kaardilt liikuda piirkonna vaatesse: lugeda selles kandis toimunud vara- ja isikuvastaste juhtumite kohta ning G4Si turvasoovitusi lähedaste ja vara kaitseks. Soovi korral saab klient tellida kord nädalas saabuvad piirkonnapõhised kasvõi e-postile või saata selle info sõbrale.

Margus Kundla turvatöötaja Väljasõit oli uskumatult kiire ja töötaja tegi oma tööd korralikult, pealegi oli ta väga sõbralik, väljasõit oli öösel kell kaks, paistis, et teeb oma tööd kohusetundlikult, jättis hea mulje.

18

Lona Leitaru: „Igapäevatöös ma sellele otseselt ei mõtle, millise hinnangu klient minu tööle annab. Küll aga tekitab positiivne tagasiside igal juhul väga hea tunde ja motiveerib rahuloleva kliendi nimel rohkem pingutama. Samas kui negatiivne hinnang tekitas alguses enim hirmu, siis tänaseks olen sellega harjunud ja elevust on vähem. Kahtlemata on iga kriitika edasiviiv jõud, et mõelda, mida paremini ja teistmoodi teha.“

Lona Leitaru erakliendihaldur Klienditeenindaja töö oli perfektne.

Tähelepanu vääriks kliendihalduri empaatia kliendi võimekuse ja huvide arvestamisel.

Märksõnad vastutulelik, sõbralik ja abivalmis oleksid siinkohal õiged ära märkida.

Kõik divisjonid püsivad eesmärgis G4S Eesti küsib soovitusindeksi kaudu klientidelt tagasisidet alates 2013. aastast, mõõtes seda üleettevõtte kõikides töölõikudes. Oktoobri alguse seisuga oleme tänavu välja saatnud 13 121 küsitlust, millele on olnud 3233 vastajat (25%). 2015. aasta lõikes püsivad kõik divisjonid eesmärgis: üldine soovitusindeks on hetkeseisuga 37% ja III kvartali ettevõtte üldine soovitusindeks ületab 28%-lise eesmärgi tulemusega 35%.

Kliendid hindavad enim töötajate kompetentsi, mille tõstmiseks viime läbi mitmeid koolitusi. Sel aastal on toimunud klienditeenindajatele probleemse kliendiga toimetuleku ja läbirääkimiste ning juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialistidele telefonikõnede koolitused.

Elutempo kiirenedes väärtustavad kliendid aina rohkem ka kiirust patrulli reageerimisel, tehniku töös ja teenindajate vastamisel. Samuti hinnatakse kõrgelt usaldusväärsust ning kokkulepetest kinnipidamist.

Klientide tagasisidet viimase kolme kuu jooksul

 Natalia Mikson, müügijuht.

Lahe müüginaine :) Leidsime kiiresti mulle sobiva lahenduse.  Denis Silajev, tehnik.

Paigaldus toimus täpselt kokku lepitud ajal.

Jäin tehniku professionaalse töö ja suhtumisega väga rahule.  Andres Mägi, häirejuhtimise spetsialist.

Korrektne ja süsteemne suhtlus, ma tean oma osa infovahetuses, kõik toimub kiiresti. ■

Valeri Šljaiteris tehnik Antud tehnik oli väga pädev ja põhjalik, kontrollis kõik üle ja lahendas olukorra. Varem ei mäleta nii pädevat tehnikut.

Soovin teda tänada!

G4S EESTI INFOLEHT oktoober 2015 | NR 6 (126)

sport

Tekst: Esme Kassak Foto: Brita Saidla

Spordiklubi alustab uue hooajaga

Maarja Kikkas, Indrek Rauba, Viktoria Kossenkova, Meelis Kalda, Andres Peilman ja Egert Miljan ketast lennutamas.

Kettagolf

kutsub hea seltskonnaga loodusesse

Ü

ha enam võib kuulda, et mõni tuttavatest-sõpradest on käinud discgolfi ehk kettagolfi mängimas. Mis mäng see selline siis on, mis viib kaks korda nädalas, kolmapäeviti pärast tööd ja laupäeva hommikuti, metsa alla värskesse õhku ka pundi G4Sikaid?

Kuigi Eestisse jõudis kettagolf juba 2002. aastal, on see suuremat populaarsust pälvinud just viimasel paaril aastal. Tegemist on sportmänguga, kus tuleb võimalikult väheste visetega spetsiaalne lendav taldrik visata kettagolfi korvi. Mängu võidab see, kes läbib raja kõige väiksema hulga visetega. Kettagolfi on suhteliselt odav mängida, kuna rajad on üldjuhul tasuta, ning kui ketas välja arvata, siis rohkem varustust polegi vaja.

G4Si kettagolfi aktiivgrupp tekkis turvatöötaja Egert Miljani ja turvajuhi Meelis Kalda algatusel kevadel, mil lõppes spordiklubi sisehooaeg ja sellega koos sulgpalli mängimine.

Egert oli kettapisiku saanud paar suve tagasi ning sügisel leitud sulgpalli seltskond oli täpselt sobiv grupp, kellega koos harjutada. „Alustasime kord nädalas ning alguses 7–8 inimesega.

Nüüd on huvilisi juba paarkümmend ja aktiiv-

sematel mängijatel oma ketaski,“ räägib Meelis. Tema sõnul saab seda ala harrastada kasvõi aasta läbi, lihtsalt tuleb arvestada ilmaolude ja raja valgustusega. Meelis ise on kettagolfi mänginud juba kolm aastat ning perre on selle märgiks üksjagu ka mängukettaid kogunenud. Tegemist on alaga, mis sobib hästi kõigile, soost ja vanusest olenemata. Nii Meelis kui Egert on ala vajalikud võtted ise endale selgeks teinud ning juhendavad heal meelel teisigi.

Personalispetsialist Maarja Kikkas mängis kettagolfi esimest korda sel suvel oma sõpruskonnaga ning nüüd käib pärast kolleegi kutset vastavalt võimalusele ka G4Sikatega ketast lennutamas. „See on üliäge, soovitan väga,“ jagub Maarjal vaid kiidusõnu. „Oled looduses värskes õhus, liigud, samas ka võistlusmoment sees ja muidugi hea seltskond! Lisaks avastad Eestimaad: nii palju põnevaid paiku, mille olemasolust enne aimugi ei olnud,“ räägib ta. Veebilehe discsport.ee andmetel on Eestis üle 30 raja, millest enamus asub terviseradadel.

Kui soovid ka kettagolfi järele proovida, anna oma soovist teada Meelis Kaldale, e-posti aadressil meelis.kalda@ee.g4s.com või tel 506 8524.

Meelespea: kuidas liituda spordiklubiga?

G4S Spordiklubiga liitumiseks tuleb täita ankeet ning tasuda ühekordne liitumistasu ning igaaastane tasu. Aastatasu makstakse kord aastas detsembris või siis liitumisel ning perioodi arvestatakse 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Kui saadad oma avalduse ja tasud liitumis- ja aastamaksu käesoleva kuu 25. kuupäevaks, saad sportima asuda järgmise kuu 1. kuupäevast.

Tasuta pääsu sportima tagab spordirajatise administraatori juures asuv nimekiri.

Liitumistasu on kõikidele töötajatele 13 eurot, aastamaks turvatöötajale 13 eurot ja ülejäänud töötajatele ning töötajate pereliikmetele 25 eurot.

Liitumis- ja aastamaksud tuleb tasuda MTÜ Spordiklubi G4S kontole EE142200221016380577, selgituseks lisaks nimele piirkond, kus töötad.

Oktoobrist alustas G4S Spordiklubi sisehooaeg, mis kestab mai lõpuni.

Spordiklubi liige saab nii mõnegi klubi tasuga võrreldes väga soodsatel tingimustel iga nädal käia kergejõustikku tegemas, ujumas ja jõusaalis, osa võtta pallimängu treeningutest ning Tallinnas näiteks ka sulgpalli harrastada ja tantsimas käia.

Sportimisvõimalused võivad piirkonniti erineda seoses võimalustega konkreetses kohas, aga ka töötajate huviga ühe või teise ala vastu. G4S Spordiklubi juht Sergei Karelin julgustab teada andma eelistustest ning ka sportimise võimalustest oma piirkonnas. Just sel põhimõttel on Tallinna võimaluste hulka lisandunud sulgpall, mida käiakse pühapäeviti mängimas.

Liitudes spordiklubiga, võid kindel olla, et saad osa ka aladest, mis nõuavad paarilist või koguni tervet tiimi.

Klubi liikmena on Sinu jaoks soodsam ka üle-eestilistest populaarsematest suurvõistlustest osavõtt.

Kõik kuni oktoobri lõpuni liitujad saavad kingituseks ajakirja Sport oktoobri numbri.

G4S Spordiklubi üritused 21.10 G4S meistrivõistlused täringujalgpallis 03.11 Malesimultaan 22.11 G4S meistrivõistlused reketlonis

Loe sportimisvõimaluste kohta G4Si kodulehelt www.g4s.ee/sportimisvoimalused!

19

ristsõna

Foto: Villu Kahar

Eelmise ristsõna õige vastus oli „Nii hea tiimiga mine või merele“ ja pildil olid Reiko Tääker ja Veikko Raasuke G4Si suvepäevadel. Õige vastuse saatnutest osutus sel korral võitjaks Anu Peetre, kes saab endale G4Si logoga vihmavarju. Uue ristsõna lahendus koos infoga, kus pilt on tehtud, ja oma kontaktandmetega saada enne 10. novembrit e-posti aadressile kysimused@ee.g4s.com. Kõigi õige vastuse saatnute vahel läheb taas väljajagamisele üks auhind.