AS G4S Eesti ajakiri SENSOR november 2015 by AS G4S Eesti

G4S EESTI INFOLEHT

NOVEMBER 2015 | NR 7 (127)

TAUNO NUGISEGA

koolitamisest ja lendamisest EVELYN LILL

reisist üle ookeani G4Si

Läheme külla kaubanduse turvatöötajatele

Margit Pihlamets Kartmatu korravalvur

GALERII

FOTOD: REIMO RAJA

III kvartali parimate turvatöötajate grupipilt Sagadi mõisa ees.

SAGADI MÕISAS TÄNATI PARIMAID Valvedivisjon, sularahadivisjon ja klienditeenindusdivisjon tunnustasid 16. oktoobril Sagadi mõisas LääneVirumaal 2015. aasta III kvartali parimaid turvatöötajaid. Aitäh teile tubli töö eest

Egon Lämmerkänd ja Vahur

Rints.

Valvedivisj oni assisten t Brit Tuulik lõikab laht i pidupäeva tordi.

III KVARTALI PARIMAD TURVATÖÖTAJAD dis Tammaru.

Ma Sander Teder ja

Heili Krull ja Tõnis

Tammaru.

Natalja Belošapkina ja Tõnis Tammaru.

VALVEDIVISJON Ida piirkond Merle Lepanurm Aleksei Gratšjov Lõuna piirkond Sigrid Koobas Tõnu Traat Sander Teder Põhja piirkond Erkin Hadzijev Anton Losman Jevgeni Sokolov Reigo Tori Nikolai Netšajev Heili Krull Andrei Verner Natalja Belošapkina Toivo Koplik

Lennundusosakond Indrek Veski Irina Ivanova Oliver Nurk Patrullteenistus Aarne Irv Igor Krjutškov Sirje Jürimäe KLIENDITEENINDUSDIVISJON Juhtimiskeskus Jasper Lahe SULARAHADIVISJON Egon Lämmerkänd Toomas Tomson Alla Tuvi

KLIENDIKESKSUS • AUSUS • PÄDEVUS • TULEMUSLIKKUS KOOSTÖÖ • PARIMAD TÖÖTAJAD • OHUTUS ENNEKÕIKE 2

G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

JUHTKIRI

Meie inimesed

„K

SISUKORD 2 PARIMAD turvatöötajad 4 UUDISED. Krimiuudised. Tervitame uusi töötajaid. Spordiklubi teated 6 PERSOON. Lennujulgestajate koolitaja Tauno Nugis räägib koolitamisest ja lendamisest 9 OHUTUS. Hooldatud tuleohutuspaigaldis annab suurema turvalisuse 10 KAUBANDUS. Teeme tutvust turvatöö „köögipoolega“ kaubanduses 13 NUTIVALVE. G4Si teenuste pere täienes väikeäri nutivalvega 14 PERSOON. Margit Pihlamets – lasteaiaõpetajast Keila linna kartmatuks korravalvuriks 16 REIS. Evelyn Lill käis üle ookeani G4Sil külas 19 E-TEENINDUS. Telli kodukandi juhtumid e-postile 20 VARIA. Doonoripäev tuleb taas. Lugejamäng. Kaks tilka vett

SENSOR

Toimetus:

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Esme Kassak Reimo Raja Maarika Haavistu Kristiina Luts Eerika Õun Reiko Tääker Villu Õun Irene Metsis Indrek Sarjas Evelyn Lill Priit Orasson

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu

Trükk: Reusner Tiraaž: 1400

aadrid otsustavad kõik.“ See J. V. Stalini juhtmõte sobib alati, kui loeme ettevõtte tublidest töötajatest või kui räägime kolleegidele koosolekutel ja koolitustel, kuidas igaüks meist annab G4Sile näo, nii nagu ettevõte annab meilegi. „Mina olen G4S“ – tuleb tuttav ette? Mõte võib ka muidugi kehtida vastupidiselt, kui kolleegi kehval sooritusel on mõjusad tagajärjed, kuid rohkem meeldib meile soojendada end mõistagi heade näidete paistel. See on inimlik ja tubli saavutuse tarvis väga vajalik. Meil on tavaks tuua esile enda ägedaid kolleege. Sensorist, mida käes hoiad, saad lugeda parimast koolitajast Tauno Nugisest (lk 6) ja kohaliku elu turvalisuse tagajast Margit Pihlametsast (lk 14). Sellesse numbrisse ei mahtunud aga näiteks Otepää aasta isaks valitud Aivar Ostrak ja paljud teised tähelepanu väärivad kolleegid. Nemadki annavad ettevõttele ja ka teile näo. Tänu ja esiletoomine on vähim, mis meil vastu anda on. Olge te tänatud, tublid inimesed! Kuna minu töölauale jõuavad kõik meie turvatöötajate teod ja tembud, tabasin end üks päev mõttelt, et viimastel aegadel on väärikaid etteasteid olnud kaalukalt rohkem kui vähem väärikaid. Lõin lahti siseveebi ja lugesin üle meile saadetud isiklikud tänuavaldused ning kiidukirjad, mis klientidelt või inimestelt tänaval meile saadetakse. Oktoobri algusest saati, ligikaudu 40 päeva jooksul, oleme üles pannud 26 nimelist tänamist ja ühe meeskondliku tänu (Saarema ralli turvameeskonnale Eesti Autospordi Liidult). Minule kõneleb see vaid ühest: meil on üks ilmatuma vahva meeskond, kelle teod ja suhtumine lähevad korda, aitavad hästi elada. Vaatamata sellele, et oleme erinevad enda tõekspidamistes, saatuses, toimetamistes, ühendab meid siiski üks mõte, mille sõnastas tabavalt hea kolleeg Artjom Sokolov – „Turvaline Eesti“. Hiljuti 90aastaseks saanud isa, teoloogiadoktor ja Välis-Eesti elu ja kultuuritegelane Vello Salo ütles vastuseks küsimusele, mis on elu mõte, järgmist: „Elu mõte on kanda vilja. Vaimuvilja. Kes iganes rahu edendab, armastust, rõõmu siin Maarjamaal, see kannab vaimuvilja, see kõnnib elu teed.“ Meiegi inimesed kannavad rahu sõnumit ehk seisavad inimeste turvalisuse eest, armastavad ehk hoolivad teistest, loovad rõõmu, tõrjudes muret ja ohtusid. Seega võime parafraseerida isa Salo: „Elu mõte on teha häid asju, südame ja kirega, kõigi hüvanguks, nii nagu teevad seda meie inimesed.“ VILLU ÕUN

Valvedivisjoni direktor

Kaane foto: Reimo Raja Fotol: Margit Pihlamets

Toimetuse kontakt: kysimused@ee.g4s.com

UUDISED KRIMIUUDISED Poisid tahtsid tasuda mängurahaga 28. oktoobri pärastlõunal pidas G4Si turvatöötaja Mikk Kivimäe Keilas ühes kaupluses kinni kaks alaealist poissi, kes püüdsid kauba eest tasuta suveniirrahaga (50- ja 200-eurone kupüür). Poisid peeti kinni ja anti politseile üle.

Kaubavedu jäi katki 2. novembri õhtul kella 22 ajal täheldas G4Si turvatöötaja Galina Chicherina Sillamäe sadamas tööd tehes, et üht kaubaautot juhtinud isik on alkoholijoobetunnustega. Sadama töötaja ülesandeks on pääslas kontrollida seda läbivate sõidukite salonge ja pagaseid. Sellise kontrolli käigus tekkiski Galinal kahtlus, et ühe sõiduki juht võib olla joobes. Turvatöötaja kutsus kohale politsei, kes tuvastas juhil kriminaalse joobe. Politsei viis autojuhi endaga kaasa ning sõiduk jäeti seni sadama turvatöötajate valve alla. Galina tublit tööd märkas ka klient, kes avaldas meile suusõnaliselt tänu. Samas pidas oktoobri keskpaigas Kristina Hramtsova kinni ühe teise turvaettevõtte töötaja, kelle puhul tekkis niisamuti kahtlus, et juht võib olla alkoholijoobes. Politsei väljakutse peale püüdis juht end esiti autosse sulgeda. Temalgi tuvastati kriminaale joove.

Noormehed tahtsid endise tehase keldris pummeldada 26. oktoobri õhtupoolikul sai G4S Narva patrull teate sissemurdmisest ühte kunagi Kreenholmi tehase kompleksi kuulunud hoone keldrisse. G4S turvatöötajad Sergei Vinkel ja Vladimir Zubov pidasid kohapeal kinni neli noormeest, kes enda sõnul hiilisid keldrisse, et seal alkoholi tarbida. Objektilt midagi ei varastatud ja kahju piirdus lõhutud uksega. Noormeestele kutsuti politsei.

Juhatuse esimees Priit Sarapuu käis eelmisel aastal töövarjuks Eesti Energia objektil.

G4SI TÖÖVARJUPÄEV TOIMUB DETSEMBRIS G4Si töövarjupäev toimub juba neljandat aastat ning selle raames paneb enam kui 40 G4Si, Alarmteci ja Ühisteenuste juhti end proovile igapäevase tööga võrreldes teises ametis. Juhid asuvad 10. ja 11. detsembril ametisse patrullekipaaži ja mehitatud valve turvatöötajatena ning tehnikutena, samuti saab kätt proovida näiteks sularahakassiiri või parkimiskontrolörina. Põhja piirkonna juhid lähevad, kui vähegi võimalik, piirkondadesse, samas kui Ida ja Lõuna piirkonna juhid on oodatud Põhja piirkonda. Varjutatavatele töötajatele on töövarjupäev heaks võimaluseks juhtidega vahetult kogemusi vahetada ning rääkida olulistest tööalastest teemadest. Kogu töövarjupäeva tulemusena saadud tagasiside talletatakse ideepanka ning kõik tekkinud mõtted arutatakse omavahel läbi. Nii mõnigi ettevõtte jaoks vajalik muudatus või uuendus on saanud alguse just ettevõttesisesest töövarjupäevast.

G4S ASUS TOETAMA RAHVUSOOPERIT ESTONIA G4S liitus Rahvusooper Estonia toetajate ringiga, et võimaldada armastatud ooperimajal tuua publikuni senisest veelgi kaasahaaravamaid lavateoseid. Ehkki G4Si tuntakse peamiselt spordi tulihingelise toetajana, peame väga oluliseks ka kultuuriga seotud väärtusi ja nende säilimist. Nii on meie jaoks olnud suur au ja omaette püüdlus tagada mitmete Eesti rahvuslike suurürituste turvalisust – alates laulu- ja tantsupeost ning lõpetades Viljandi folgiga. Toetades Rahvusooperit Estonia, soovime taas anda panuse vaimsete rikkuste säilitamisse. G4Si ja Rahvusooper Estonia koostöö esimene vili on Paul Hindemithi ooper „Cardillac", mis esietendus mais. Pidulik kokkulepe koostööks sõlmiti G4S Eesti ja Rahvusooperi Eesti vahel Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kontsertettekande eel 18. novembril.

Turvatöötaja aitas leida inimest 14. novembri esimesel tunnil pöördusid Nõmmel ühel objektil patrullinud G4Si turvatöötaja Jevgeni Vjazkovi poole noored, kes palusid abi sõbra leidmisel. Joobes noormees oli läinud tülli tüdruksõbraga, seejärel üritanud veene lõikuda ja minema jooksnud. Turvatöötaja teavitas juhtunust politseid ja asus seejärel territooriumil patrullima. Umbes poole tunni pärast avastas ta lähikonnast noormehe, kes esmaabi ei vajanud. Kohale sai kutsutud siiski kiirabi, kes võttis isiku enda hoole alla.

G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu ja Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe allkirjastasid kolmeaastase koostööleppe Eesti kultuurielu toetamiseks.

G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

UUDISED KA KOOLITAJAD KOOLITUVAD

Sisekoolitajate grupist on pildile jäänud Reiko Tääker, Anu Stamberg ja koolitaja Liina Kolk. Kahel päeval, 16. ja 30. oktoobril tulid G4Si peamajja kokku erinevad sisekoolitajad üle Eesti, et lihvida paremaks ja täiendada enda koolitusoskusi. Koolitusjuhi Anu Stambergi sõnul oli seekordne koolitus orienteeritud eelkõige uutele sisekoolitajale, aga ka neile, kes ise avaldasid soovi sellealast koolitust saada. Kummalgi päeval oli kohal 15 osalejat, kes said koolitaja Liina Kolgi käe all praktiliselt harjutada järgmisi koolitamisel vajaminevaid oskusi: enesetutvustus, vastupanule reageerimine, oma teema tutvustus ja töökäigu selgitus. Käsitletud teemad andsid võimaluse sõnastada uusi ideid oma töös rakendamiseks, jagada kolleegidega praktikas ettetulevaid probleeme ja mõtestada oma arenguruumi.

25. NOVEMBRIST ON KASUTUSEL UUS 20-EURONE Uued 20-eurosed pangatähed lastakse ringlusse 25. novembril 2015. Tegemist on teise seeria kolmanda pangatähega. Esimesena võeti näiteks üle-eelmise aasta mais kasutusse uus 5-eurone ja seejärel uus 10-eurone aasta tagasi septembris. Uuendusliku turvaelemendina on 20-eurosele lisatud hologrammil asuv portreeaken. Pangatähte vastu valgust vaadates muutub aken läbipaistvaks ja sellesse ilmub Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, mis on nähtav pangatähe mõlemal küljel. Nii nagu uuel 5- ja 10-eurosel, on ka uuel 20eurosel pangatähel smaragdroheline number ning vesimärgil näha Europe portree. 20-eurone on europangatähtedest üks enim kasutatud nimiväärtusi ja seda levitatakse ulatuslikult pangaautomaatide kaudu, aktsepteeritakse pileti- ja müügiautomaatides ning selle ehtsust kontrollivad sageli jaemüüjad oma müügipunktides. Uus rahatäht on toonud kaasa muudatusi ka G4Si sularahadivisjonis, mille raha sorteerimis- ja lugemismasinad seadistas uutele nõuetele vastavaks Alarmtec. Samuti käisid meie töötajad oktoobri lõpus Eesti Panga koolitusel, et osataks uuenenud turvaelementidega rahatähte ära tunda. Alarmteci panga- ja piirivalvetehnika osakonna juhi Georgi Lazarevitši sõnul võeti kohe, kui uuest rahatähest teada anti, ühendust nende poolt pakutavate rahakäitlus- ja autentimisseadmete tootjatega, et vajalik tarkvarauuendus teha. Mõne uuendusega on kaasnenud lisatasu, kuid osade masinate puhul on see olnud võimalik ka tasuta. Georgi sõnul on uuendamise protsess toimunud kahel viisil: mõned kliendid on olnud ise teadlikud muudatusest ning tellinud uuenduse, samas kui paljusid on tulnud sellest teavitada. Alarmtecilt on vastavaid seadmeid ostnud kliente nii panganduses kui ka jaekaubanduses, aga ka sideettevõttes. Sellest lähtuvat, kui kiiresti saadi tootjatega kokkuleppele, alustati esimese klientide juures seadmete uuendamist juba juulikuus, ent mõned uuendused toimusid veel ka viimasel nädalal enne uue pangatähe tulekut. Uue ja vana kujundusega eurotähed kehtivad paralleelselt seni, kuni vanad ringlusest korjatakse. Uue 20-eurose turvaelementide kohta leiad infot www.uuseuro.ee.

Tervitame uusi töötajaid 14. septembrist on G4Si IT osakonnas ametis uus raadioside insener Kristjan Soodla. Kristjan on Tallinna Tehnikakõrgkoolis omal ajal õppinud masinaehitust ning peale kooli olnud mitu aastat seotud autoteeninduse valdkonnaga. Põhikoolist alates on tal olnud suur huvi raadioside vastu – selline pisik, nagu ta ise ütleb, on tal tegelikult juba sünnist saati sees. Viimati töötas Kristjan Pipelife'is, kuid veel varasemalt on ta pikalt töötanud Amservis erinevatel ametipostidel. Kuigi Kristjan on tegelenud nii tööde koordineerimise kui ka klientidega suhtlemisega, pakub talle enim huvi tehnilisi lahendusi välja mõelda ning ta võtab meeleldi kasutusele uusi lahendusi ja vidinaid. Elektroonika putitamine kuulub ka Kristjani hobide hulka. Alates 3. novembrist töötab G4Si turvatehnikadivisjonis IP videovalvelahenduste süsteemiadministraatorina Madis Kraun. Madis on lõpetamas IT Kolledžit ning lühikese ajaga on tal seljataga sisukas töökogemus nii logistikafirmast, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest kui ka Eesti Energiast. Madis on pärit Keilast ning Keilas ka koolis käinud. IT on Madist poisikesest saati paelunud, alguses, nagu ikka, läbi mängude ning hiljem ka ise seadmeid lahti lammutades. Vabal ajal meeldib Madisele tegeleda ekstreemspordiga, alates lauatamisest ja lohesurfist ning lõpetades motospordiga ja ise rallidest või kiirendusvõistlustest osavõtmisega.

G4S Spordiklubi teated Kohtla-Järvel saab ujuda

• Alates 9. novembrist saavad G4S Spordiklubi liikmed ka Kohtla-Järvel ujumas käia. Klubi liige saab käia neli korda kuus ujumas Kohtla-Järve Spordikeskuse siseujulas. Oma soovist nimekirja kandmiseks tuleb anda teada spordiklubi juhile Sergei Karelinile (sergei.karelin@ee.g4s.com, tel 512 4381)

Reketlon toimub 13. detsembril

• G4Si meistrivõistlused reketlonis toimuvad pühapäeval, 13. detsembril Tallinnas Tondiraba tennisekeskuses (Tondiraba 11) algusega kell 11. Reketlon ühendab endas kolm ala: sulgpalli, lauatennise ja tennise. Võistlustest osavõtt on kõigile G4Si töötajatele tasuta.

PERSOON

LENNUJULGESTAJATE KOOLITAJA

TAUNO NUGIS KARDAB LENDAMIST

Tauno Nugis on G4Sis lennujulgestajaid koolitanud juba üle kolme aasta.

VIIMASED KOLM AASTAT G4SI LENNUJULGESTAJAID KOOLITAV TAUNO NUGIS SAI ESIMESE STAAŽIMÄRGI RINDA AUGUSTIS. VIIE AASTA JOOKSUL ON TA TÖÖTANUD LENNUJAAMAS NII PATRULLIVA TURVATÖÖTAJANA, JÄRELEVAATAJANA KUI KA VALVEKESKUSE VAHETUSE JUHI ABINA. KUIDAS SAI TAUNOST AGA SISEKOOLITAJA JA MILLES TEMA IGAPÄEVATÖÖ SEISNEB? TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: ESME KASSAK

aame Taunoga kokku umbestäpselt lennujaama ja peamaja vahele jäävas Komeedi kohvikus. Taunole meeldib kohtumistele tulla piisava varuga ja nii on ta selgi korral varem kohal ning teinud aega parajaks raamatupoodi külastades.

Selle käigu tulemusena „dekoreerib“ kohviku lauda John Cleese’i raamat „Igatahes“. Aga nii, nagu see teos ei kubise naljast, vaid tutvustab kuulsa komöödianäitleja varasemaid aastaid, on meiegi järgnevas vestluses üht kui teist ning alustuseks kerime nii-

samuti ajaratast mõned aastaringid tagasi. Taunol on hästi meeles, kuidas kolm ja pool aastat tagasi koolitaja ametikoht loodi ja teda keelitati kandideerima. „Ma ei osanud alguses sellest midagi arvata. Esimene kord ütlesin ei, aga Heigo (objektijuht G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

PERSOON Heigo Stamm – EK) „dresseeris“ mind kõvasti,“ räägib ta. Heites pilku koolitaja ametile üldisemalt, siis paljud võivad mingil alal eksperdid olla, kuid mitte kõik ei oska teadmisi edasi anda. Tuletage meelde näiteks mõnd igavat ajaloo- või keemiatundi! Nii ütleb Taunogi muiates: „Oleks ma tol hetkel teadnud, mida täna tean [koolitaja ametist], ei oleks ma kandideerinud! Samas on see töö ajas kõvasti muutunud.“ Koolitajana alustades tegi Tauno läbi Tallinna Ülikooli Avatud Ülikoolis sisekoolitajate algõppe ja edasi on paljut õppinud töö käigus. Teiste õpetamine on teadupärast parim viis ise õppida.

MAAPOISIST LINNA KOOLMEISTRIKS

Tauno on pärit Pärnumaalt Vändrast, kus tema venna pere ja ema-isa siiani elavad ja tegelevad eraettevõtlusega. Ehkki ta ise end pereäriga ametlikult sidunud ei ole, viib ta külla minnes nii mõndagi vajalikku pealinnast kaasa, olgu selleks salaamivorst või spetsiaalsed pitsakarbid. Pärast kooli lõpetamist läks Tauno õppima Türile keskkonnateadust, kuid siis tuli, nagu ta ütleb, masu ja keegi enam keskkonnateadlasi ei vajanud, suunamistest rääkimata. „Olin linna tulles selline tagasihoidlik maapoiss,“ poetab ta ega tõrju tagasi, kui oletan, et ühes koolitajas võiks olla ka kübeke edevust. „Esinemisjulgust ja teatud mõttes ülbust,“ jätkab ta rida. Kui uurin, kas vahel koolitama asudes närv ka sisse tuleb, siis seda tal naljalt ei juhtu. Enam. „Lennuamet tuli ükskord vaatlema, siis võib-olla tuli liblikas kõhtu,“ püüab Tauno sellist olukorda pingsalt meenutada, kuid eelkõige aitab taolise hirmu vastu tema meelest enesekindlus ja hea ettevalmistus. „Ebakindlus nähakse kiiresti läbi. Üks kartusi võib olla see, et äkki küsitakse midagi, millele ei oska kohe vastata. Tegelikult on see okei. Kui ei tea, siis ütledki, et ei tea, aga uurid järele. Siis pole enam ka point’i liblikal kõhus.“ Ta toob kõrvale võrdluseks telefoniraamatu – kui paljud tänapäeval teavad peast telefoninumbreid? Mitte väga paljusid, sest selle funktsiooni on üle võtnud muud vidinad. Tähtis on teada, kust vajalikku infot leida. Samas on väga heal materjali valdamisel omad ohud, nii et mõni koolitus võib tulla ka liiga külma kõhuga. Tauno tunnistab, et ühe koolitusega tuli tal tõepoolest ette hetk, kus samal ajal, kui teised pidid tema räägitu põhjal õppima, pani ta mõttes kokku ostukorvi. „Kõik tuli nagu plaadi pealt ja mina mõtlesin samal ajal omi mõtteid. Siis sain aru, et midagi tuleb muuta, sest sama hästi võib siis video hoopis teha.“ Videoid Tauno ka teeb ja seejuures täitsa ise, olles omal käel vajalikud programmid selgeks teinud. Filmimiseks võtab ta appi head kolleegid, kellega koos mängitakse vajalikud situatsioonid „linti“, ning saadud videomaterjali vormib õppeklipiks. Selliste klippide valmistamine on üsna ajamahukas, kuid aitab rikastada koolitust ning paremini näitlikustada olu-

Kolleeg arvab Kristjan Saarik, lennundusosakonna juhataja Tauno saavutused lennundusjulgestuskoolituse läbiviimisel, planeerimisel ja koolitusprogrammide koostamisel on hindamatud. Baaskoolituse programm on perfektne nii rahvusvaheliste seadusandlike regulatsioonide kui ka osalejate teadmiste ja oskuste vaatevinklist. Lisaks G4S Eesti töötajate koolitamisele viib ta läbi koolitusi kõikides Eesti lennujaamades ja on selle valdkonna üks parimaid spetsialiste. Tauno on suurepärane suhtleja ning tsiteerides tagasisidet, on klassi ees suurmeister. Ta on põhjalik ja süsteemne kõigis oma tegevustes. Oma olemuselt on Tauno ülirahulik ja sõbralik, kuid kiire mõtlemise ja tegutsemisega. Tema selgitused on lihtsad ja selged ning vajaliku materjali teeb koolitatavatele mängleva kergusega selgeks.

kordi. „Kui on 190 koolitatavat (umbes nii suur on Lennujaama turvatiim – EK) ja erinevatel põhjustel saab neid vaid paari kaupa koolitada, siis on otstarbekam juba teha õppevideo. Alates kümnendast paarist ei anna lihtsalt enam kogu vajalikku infot edasi,“ tõdeb Tauno.

AUDITOORIUMIL OMA ROLL

Koolitaja võib olla kuitahes professionaalne, kuid alati on õppimisprotsessis oma roll õppijal. Tauno sõnul on grupid väga erinevad ja selleks, et kaasa tuldaks ja kuulataks, tuleb paljutki sisetunde pealt teha ning valida sobivad suhtlusviisid. „Kui haigutatakse, siis võib teha ergutuseks rollimängu või rääkida elust enesest midagi, luua dialoogi,“ toob ta mõned näited. Nii jõuabki ta peamise juurde – koolitus läheb siis korda, kui koolitusele tulija teab oma eesmärki. Ja kui ei tea, siis saab koolitaja aidata see vastus enda jaoks leida. „Mul oli koolitusel üks meesterahvas, kes arvas, et ta teab juba kõike ning koolitus ei paku talle midagi juurde. Tõin näiteks ühe situatsiooni ja talle sai üsna kiirelt selgeks, et kui käitumismalli järgi tema lahendus oligi õige, siis regulatsioonide põhjal mitte. See tuleb sellest, et reaalne töökogemus puudub ega teata tegelikult, milliseid situatsioone ette võib tulla ja kuidas neid tuleks lahendada,“ selgitab Tauno. Kogu au ta siiski lennujulgestajate väljakoolitamisel enda peale ei võta, sest päris töö algab alles siis, kui saab tulevased kolleegid pärast baaskoolituse läbimist üle anda järelevaatajale. „Üks asi on seda kõike klassis läbi teha, teine asi siis, kui tuleb esimene reisija. Mäletan omast käest, et siis oli peast kõik pühitud.“ Lisaks on tegemist tiimitööga ning 9 päeva kestval baaskoolitusel räägivad veel objektijuht Heigo Stamm ning lennundusosakonna juhataja Kristjan Saarik. Tauno märgib, et koolitus on alati tulemustele orienteeritud ning hea klassitäis „õpilasi“ lähevad pärast tööle ja teevad seda

hästi, saavad hakkama. „See on hea tagasiside,“ tunnistab ta. „Ma ei saagi kõigile meeldida, aga hea tunde annab, kui suudan grupi ära võtta,“ räägib ta täpselt nagu kogenud näitleja oma tööst. Neile aga, kellele tundub koolitus igav, soovitab ta oma teadmisi välja näidata ja teistega jagada, mitte vastu töötada – nii on kõigil huvitavam. „Ole mõistev! Ära tööta vastu!“ on üks tema soovitusi sellisteks puhkudeks.

KARDAB, AGA LENDAB IKKA

Tunnike ja natuke peale vestlust kulgeb Taunoga rahulikult nagu hea raamatu lugemine, kui ühtäkki ütleb ta, et kardab lendamist. Korraks mõtlen, et kuulen valesti, kuid just nii see on. „Alguses olin krampis, käed-jalad pulksirged. Nüüd tean, kuidas reageerin, ja püüan sellega arvestada. See kõik võib olla ka sellepärast, et ma tean liiga palju,“ pakub Tauno, kes teab tõesti keskmisest inimesest hulga rohkem lennundusmaailmast. Ometi ei ole Tauno sellepärast lende ära jätnud, vaid püüab omal moel sellega hakkama saada. Komeedi kohvikust paistavad Tallinna kõrgeimad kirikutornid ning saan teada, et samal põhjusel on Tauno sisuliselt hambad ristis oma elukaaslasega ühes nendest tornitippudest käinud, kuid ei mäleta sellest käigust midagi, sest kõrgused ei istu talle kohe üldse mitte. Omamoodi saatuse nöögina ei talu Tauno elukaaslane jällegi laevasõitu ja nii on „nõrgem andnud järele“, kannatades lendamise välja või siis on ette võetud hoopis pikki autoretki, näiteks Itaaliasse ja LõunaPoolasse. Kui küsin, millal ta viimati lendas, selgub, et eelmisel nädalal. Nimelt lennukiga käib Tauno andmas koolitusi ka regionaalsetes lennujaamades Kärdlas ja Kuressaares. „Need käigud pakuvad mulle vaheldust. Aeg tiksub seal hoopis teises rütmis. Kiiret ei ole, inimesed ei ole nii närvilised. Päris uskumatu vaatepilt, kui nad seal oma seits-

PERSOON Taunot inspireerivad elulooraamatud. "Iga inimese elust on midagi õppida," ütleb ta

Test on koolitusvorm „Üks, mis sageli eelarvamust koolituse suhtes tekitab, on testid ja hirm läbi kukkuda. Selle peale olen küsinud, et aga mis siis saab, kui läbi kukud. Lastakse lahti? Ei, siis teeme uuesti. Aga kui teine kord ka läbi kukud? Selle peale enam ei osata vastata. Tegelikult on test ju lihtsalt üks koolitusvorm, mille tulemusena saad teada, kus on lüngad. Meil on lävend muidugi suhteliselt kõrge – 90% ehk hinde mõttes 4+/5-, sest töö on vastutusrohke,“ räägib Tauno, kes on vajadusel inimesega jäänud „peale tunde“, et arusaamatuks jäänud kohad selgeks teha. Kui uurin, kas n-ö individuaalõpet saanud inimene jäi meile tööle, saan teada, et tegemist on väga hea töötajaga, kellele grupis õppimine lihtsalt ei sobinud. „Kui inimesel endal on initsiatiivi, soov olemas, siis mina selgitan meeleldi.“

Kuidas valmistuda koolituseks? • Mõtle välja, mida ootad koolituselt. Kas soovid saada kinnitust sellele, et oskad, või hanki da uut teadmist? • Ära karda küsida! Kui oled juba kohale tulnud, siis küsi julgelt, kui miski vajab täpsustamist. Ära mõtle sellele, kuidas paistad teistele – mulje jätmine jäta mujale, koolitusel küsi mine on hea toon. • Kui arvad valdavat teemat ja sul on igav, siis näita oma teadmisi välja ja jaga ka teistega. Nii on sul huvitav ja ka teised saavad rohkem infot. • Ära tööta vastu, vaid ole mõistev! Sa ei ole sel koolitusel üksi ja teised soovivad ka õppida.

meliikmelise tiimiga istuvad korraga maha lõunatama. Kõik justkui seiskub. Pealinnas oleks see mõeldamatu, kui kõik oleksid korraga ühtäkki lõunal,“ muheleb ta. Liikumine Taunole aga meeldib ja seda igas mõttes. Ta ütleb, et istuv töö talle kohe üldse ei istu, ning isegi praeguse, enda plaanitava koolitusgraafiku puhul, jõuab ta pea neli korda nädalas korvpalliplatsile. „Mängin Tallinna Meeste Korvpalliliigas, lisaks Lennujaama tiimiga ja ka G4Sikatega neljapäeviti. Mulle meeldib võistelda,“ tunnistab ta. Sedapuhku tuleb kirja panna aga seegi, et just Sensori intervjuule järgnenud õhtul õnnestus Taunol end trennis vigastada ning järgmisel päeval oli koolitusklassis platsis karkudega.

KAHE JALAGA MAA PEAL

Kui püüan aimu saada, kus Tauno end näiteks viie aasta pärast näeb, meenuvad talle iga-aastased arenguvestlused, mis teda eriti ei vaimusta. Mitte et vestlus hea kolleegiga ei istuks, vaid talle meeldib lihtsalt kahe jalaga maa peal olla, mitte unistada. „Kui ma tahan midagi, siis lähengi selles suunas ja teen ära, mis vaja. Kui üks uks on suletud, leian teise tee. Mind on kodus nii kasvatatud, et kui tahad midagi saada, siis tegutse. „Äkki saan” mõtteviis mulle ei sobi – ma ei ole õnnemängur,“ lausub ta kindlalt. Seejuures on ta realistlik ja annab endale aru, mis on võimalik ja mis mitte.

Julgelt võib öelda, et üks koht, kust Tauno inspiratsiooni saab ja mille kaudu isiklikult kogetut rikastab, on elulood, nagu ka äsja ostetud raamat. „Äge on lugeda! Eriti meeldivad mulle eesti sportlaste elulood. Neist raamatutest näed, kuis mõni inimene on pidanud pingutama – iga inimese elust on midagi õppida,“ märgib ta. Jõulukingi soov on tal ka juba vajalikele „instantsidele“ esitatud ja selleks on korvpallikorüfee Jaak Salumetsa elulooraamat. Viit aastat tööstaaži peab Tauno üsna pikaks, ent kui paar aastat tagasi ta mõtleski võimaliku mujale liikumise peale, tuli tal tõdeda, et koolitus pole veel valmis. „Aasta hiljem sain aru, et see ei saa kunagi valmis. Alati saab täiustada ja mina saan ka oma tööd alati paremini teha,“ tõdeb ta. Liiatigi jagub tal kolleegide aadressil vaid häid sõnu. „Seltskond on siin tore, juhtkond hoidev, töö poole pealt huvitav ja valdkond ka huvipakkuv. Meil hoolitakse töötajast, inimest väärtustatakse.“ Üheks muutuseks Tauno jaoks on kindlasti aga koolituse logistika pärast uue koolitusruumi avamist G4Si peamajas, tänu millele hakatakse teda ka väljaspool Lennujaama kontorit rohkem nägema. Intervjuult tagasi peamajja sõites õnnestub mul siiski veel pinnida võimalike tulevikuplaanide kohta – kui Tauno peaks kunagi uuesti (üli)koolitee jalge alla võtma, siis ilmselt see koolitamise teemaga moel või teisel seotud oleks.

G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

70%

TULEOHUTUS TEKST: REIMO RAJA

TULEOHUTUSPAIGALDISTE PUHUL ON TEHTUD HALTUURAT

G4S TURVATEHNIKA DIVISJONI TEHNILINE SPETSIALIST JÜRI TEDER NENDIB, ET ENAMIKU TULEOHUTUSPAIGALDISTE PROJEKTEERIMISEL, PAIGALDAMISEL JA HOOLDUSEL PAKUTAKSE TEADLIKULT VÕI TEADMATUSEST HALBA TEENUST. Milliseid tulekahju avastamise ja likvideerimisega tuleohutusega seotud teenuseid G4S pakub? Kui rääkida G4S poolt pakutavatest tuleohutusega seotud teenustest, siis jagaksin pakutavate teenuste valdkonnad kolmeks: tuleohutuspaigaldised, tuleohutushaldus ning tuleohutuse korraldus ja koolitused. Mis asi on tuleohutuspaigaldis? Tuleohutuspaigaldised on tehnosüsteemid, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutu evakuatsiooni ja päästetööde tagamiseks. Ehk siis kõik seadmed ja süsteemid, mis aitavad tulekahjust päästa inimelu, vähendada tulekahjust tekkida võivat materiaalset ja keskkonna kahju ning tagavad päästjate ohutuse päästetöödel. Alustada saab lihtsast kodusest patareiga suitsuandurist ja tulekustutist ning lõpetades keerukamate tulekahju avastamis- ja kustutussüsteemidega. Julgelt võib öelda, et tuleohutuspaigaldiste valdkond on väga lai. Milliseid teenuseid pakub G4S tuleohutuspaigaldistele? Teeme kõike projekteerimisest kuni hoolduseni. Hooldame tulekahjusignalisatsiooni süsteeme, turvavalgustust, tulekustutussüsteeme, tulekustuteid, voolikusüsteeme, suitsueemaldussüsteeme jne. Kui palju erinevate tuleohutussüsteemide hooldamine aastas maksab keskmiselt, näiteks väikeettevõttele ja suurettevõttele? Hoolduse hind on sõltuvalt süsteemist ja selle suurusest erinev. Kui automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi peab hooldama kord kvartalis, siis näiteks sprinklersüsteemi kord nädalas ja turvavalgustust kord kuus. Kui rääkida ainult paigaldiste hooldusest, siis minu hinnangul kulub väikeettevõttel 300 kuni 900 eurot aastas süsteemi hooldamisele, samas kui mõnel suurel tootmisettevõttel võib selleks minna 20 000 eurot ja rohkemgi aastas. Ma väidan, et väga paljud ettevõtjad suhtuvad tulekahjusignalisatsiooni süsteemide tuleohutuspaigaldiste vajalikkusesse ja nende pidevasse hooldamisse kui tüütusse kuluallikasse. Millest see tingitud võib olla? Minu arust on sellisel suhtumisel kaks põhjust: teadmatus ja hoolimatus. Eks enamus kuluallikaid on tülikad ja jooksev kulu veel

eriti. Ettevõtjale on ka auto ostmine ja selle pidamine tülikas. Jätad hooldamata ja ühel päeval pidurid ei tööta enam. Heal juhul katkine auto, halvimal juhul rasked vigastused või surm. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et ettevõtjad on hinnatundlikud, aga samas teadvustavad endale ka riske. Ehk siis need ettevõtjad, kes on teadlikud oma kohustustest ja vastutusest tuleohutuse tagamisel ning teadvustavad sellega kaasnevaid riske, siis nemad teevad selle kulutuse. Kui teadlikud on sinu meelest ettevõtjad tuleohutusest? Reeglina ei ole ettevõtte omanikud teadlikud oma vastutusest tuleohutuse tagamisel, aga see on ka arusaadav, sest see ei ole nende põhifunktsioon. Tavaliselt määratakse tuleohutuse eest vastutavaks isikuks ettevõttes kas haldusjuht, tootmisjuht, turvajuht või vahetusevanem. Mulle tundub, et ettevõtetes tuleohutuse eest vastutavaks määratud isikud jagunevad kaheks – väga teadlikud ja lihtsalt määratud. Iseasi on, kas need väga teadlikud isikud ka täidavad oma kohustusi. Mitte, et nad ei sooviks seda teha, aga neil ei pruugi olla aega oma põhitöö kõrvalt sellega tegeleda. Tuleohutus on lai ja keeruline valdkond, milles on palju õigusakte ja tehnilisi norme. Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) ja Päästeamet sõlmisid sel aastalkoostöökokkuleppe. Selle eesmärk on lihtsamalt kokku võttes halva teenuse pakkujad ehk turusolkijad turult välja ajada. Kui palju selliseid ettevõtteid võib olla, kes teevad nö haltuurat? Mida nende vastu teha annaks? Oma eelmisel ja sellel aastal tehtud auditeerimiste põhjal võin öelda, et 70% tuleohutuspaigaldiste puhul on tehtud haltuurat. Haltuurat tehakse nii projekteerimisel, paigaldamisel kui ka hooldusel- Kahjuks peab tõdema, et turul on palju pakkujaid, kes kas teadlikult või teadmatusest pakuvad ebakvaliteetset teenust. Minu statistika põhjal paistab see probleem vägagi tõsine. Kuna tuleohutuspaigaldiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks on vajalik kutsetunnistus, siis saab sellisest teenusepakkujast teavitada kas ETELit või Päästeametit. On juhtumeid, kus isikule ei ole kutse taastõendamisel uut kutset väljastatud, kuna ETELile on esitatud tõendeid ebakvaliteetsetest teenustest.

Kui kvaliteetne on G4Si pakutav teenus? Alati peab oma tegemisi vaatama kriitilise pilguga. Aga tehnikud, kellega olen kokku puutunud, teevad oma tööd hästi. Ja kui on esinenud mingeid eksimusi või puuduseid töös, siis oleme me need kõrvaldanud.

Rasmus Keskküla Ericsson Eesti ASi talituspidevuse- ja turvajuht Tuleohutus on Ericssoni jaoks äärmiselt oluline ning sellele pööratakse kogu grupis suurt tähelepanu. Ericssoni sisemised nõuded tuleohutusele ületavad enamasti Eestis kehtestatud norme ning lähtuvad parimast praktikast maailmas. Ericssoni jaoks on kõige tähtsamad tema töötajad ning nende elu ja tervis. Sellest tulenevalt ei ole võimalik võtta endale täiendavaid riske tuleohutusest lähtuvalt. Samuti on oluline materiaalne aspekt. Ericssonis tegeletakse tuleohutusega igapäevaselt koostööparterite abiga, kes viivad läbi tuleohutusalaseid kontrolle terves hoones ja hooldavad erinevaid tuleohutuspaigaldisi vastavalt sisemisele regulatsioonile. Kord aastas külastab meid Päästeameti inspektor ning samuti kord aastas viiakse sisemiselt läbi väga põhjalik audit, mis pöörab erilist tähelepanu just tuleohutusele. Kõik Ericssoni töötajad läbivad tööle asudes tuleohutusalase koolituse ning seda korratakse regulaarselt. Grupp meie töötajaid saab veelgi põhjalikuma koolituse käitumiseks tulekahju või evakuatsiooni puhul ning nende peamine roll on toetada kiiret ja sujuvat evakuatsiooni. Oleme täna G4Si poolt osutatava tervikteenusega rahul. Enamasti on tegevused tehtud õigeaegselt ja dokumenteeritud kvaliteetselt. Samuti on hea näha, et pea igapäevaselt on objektil mõni G4Si tuleohutuse töötaja. Eelnev annab omanikule hea ülevaate toimuvast ning ühtlasi kindlustunde. Tegemist on suure objektiga ning alati on võimalus, et leidub ka vajadus parenduste järele.

KAUBANDUS

TURVATÖÖST

KAUBANDUSES ERINEVATE (KAAMERA)NURKADE ALT G4S EESTI AITAB TAGADA OSTLEJATE JA ÄRITEGIJATE TURVALISUST MITMES SUURES KAUBANDUSKESKUSES JA KAUPLUSEKETIS. TÖÖ NEIS KOHTADES VÕIB OLLA AGA ÜSNA ERINEV. SENSOR KÄIS SOLARISE JA ÜLEMISTE KESKUSES NING ROCCA AL MARE PRISMAS, ET TUTVUDA TURVATÖÖ „KÖÖGIPOOLEGA“. TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: ESME KASSAK

ii mõnigi turvatöötaja eelistab oma töös just asukohta ja keskust ennast, teine paindlikku ajagraafikut ja kolmas konkreetseid tööülesandeid. Mida aga turvatöö kaubanduses endast kujutab ning milliste teemadega tuleb rinda pista? Ette rutates olgu öeldud, et üha enam on ses töös vaja head suhtlust, kuna just turvatöötaja poole pöördutakse mitmesuguste küsimustega.

TÖÖ KESET LINNAMELU

Tänasel Solarise keskuse objektivanemal Anton Rogivil on seljataga kaheksa-aastane turvatöö kogemus kaubanduses ning tänaseks väärtustab ta enim töö mitmekesisust, mida amet Solarises keskuses ka pakub. „Meie ülesandeks on avalikku korda tagada ja seda mitte üksnes kaubanduskeskuses, vaid ka büroohoones ja Nordea Kontserdimajas. Liikumist on palju ning suhtlemist niisamuti. Ühtlasi reageerime rentnike häiretele,“ räägib Anton, kelle üheks peamiseks „tööpõlluks“ on hulk ekraane, mis annavad ülevaate olukorrast keskuse sees ja ümbruses. Anton tõdeb, et suures keskuses, kus mitu korrust ja palju kliente, on töö mõnevõrra raskem kui näiteks kaupluses, kust tema varasem kogemus pärineb, kuid kindlasti ka huvitavam. Nagu tellitult õnnestub mul otsekui töövarjuna oma silmaga sest tööst osa saada, kui tuleb häire (küll valehäire) invatualetist, saabub info kooskõlastamata ehitustegevusest büroohoones ning üks telekanal viib keskuse ukse ees läbi eelnevalt kokku leppimata tänavaküsitlust. Saan teada, et keskuse ala ei lõpe välisuksega, vaid turvatöötajad hoiavad silma peal ka selle vahetul lähiümbrusel. Anton tunnistab, et enim motiveerib teda meeskond ise, kuid samuti sobitub talle Solarise kui elustiilikeskuse kontseptsioon. „Mulle meeldib see keskus, siin on kõik koos: kino, toidukauplus, riidepoed, söögikohad.

Solarise keskuse objektivanemale Anton Rogivile meeldib keskust ka vabal ajal külastada. Käin vabal ajal siin isegi.“

POOLE KOHAGA INFOTÖÖTAJA

Samuti Solarise keskuses töötaval Ilona Uustalul läheb kaubanduses juba kümnes aasta, viimati töötas ta Laagri Maksimarketis vahetusvanemana. Pärast lapsehoolduspuhkust soovis Ilona senisest paindlikumat graafikut, et hommikul saaks lapse ikka aeda viia ning õhtul jõuaks järele ka, lisaks pidas ta Saue linna elanikuna oluliseks töö asukohta. Amet talle aga meeldib, sest liikumist on palju ning suhelda saab ka. „Tegemist on üsna spetsiifilise objektiga, kus ei ole vaid kaubanduspind. Mõneti erinev on ka siinne külastaja: palju on noori ja turiste. Sellisel objektil on tähtis nii suhtlemisoskus kui ka esinduslikkus, samuti peaks oskama

keeli,“ jutustab Ilona. „Vahel oleme nagu infotöötajad – meilt küsitakse ikka igasuguseid asju, sageli konkreetsete toodetega seoses.“ Keskuse varjupoolena nimetab Ilona kodutuid, kes praegusel soojemapoolsel sügisel on üsna kuulekad olnud, kuid miinuskraadide tulles naljalt keskusest lahkuda ei soovi. Kui uurin, mis Ilonat on hoidnud tema ametis nii pikalt, saan teada, et korrakaitses töötamine on teda alati huvitanud. Veel saan teada, et kõige keerukam tööpäev südalinnas asuvas keskuses on reedel, mil mõned söögikohad on kauem lahti ning külastajad on eelkõige meelt lahutamas. Külastajatele paneb Ilona eelkõige südamele, et hoitaks oma asjadel silma peal ega unustataks rahakotte ja mobiile maha. „Kõige rohkem ongi muret unustamisega, sest siis kipuvad need asjad „jalutama” minema”, tõdeb ta. G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

KAUBANDUS sed kleebivad tootele teise hinna, et vähem maksta, ja teevad seda suisa saalis. Mõni arvab jällegi, et turvaelemendi eemaldamiseks piisab triipkoodi võtmisest ripsmetušilt,“ toob Tarmo näiteid kaupluse vargusjuhtumitest. Lisaks näppamiste ennetamisele ja varaste tabamisele on temalgi aga aeg-ajalt infotöötaja roll. „Kui keskust tead, ei ole probleemi inimest aidata.“

KESKUSE VISIITKAART

Solarise keskuses avalikku korda tagavale Ilona Uustalule meeldib töötada linna südames.

Ülemiste keskuses hommikul kella kümnest kliente säravil silmil tervitav ja abistav administraator-turvatöötaja Lee Sarap vastab pikemalt mõtlemata, et teda motiveerib oma töös eelkõige suhtlemine. „Suhtlemine – see ongi põhiline! Inimesi on palju ja väga erinevaid,“ ütleb ta. Ja kaua ei pea vaatamata varasele kellaajale keset nädalat minagi ootama, kui juba küsitakse Leelt kaupluste asukohti või järjest soovib kolm keskuse külastajat kinkekaarti osta. Erinevas vääringus ja erinevat värvi. Leega vesteldes saab selgeks veel üks meie roll kaubanduses – terekäeks ja visiitkaardiks olemine. See eeldab lisaks heale suhtlusele, seda ka vene ja inglise keeles ( just selles järjekorras), esinduslikkust.

Huvitavamaid situatsioone

G4Sis üle kolme aasta töötanud Tarmo Müürile meeldib enim Rocca al Mare Prismal silma peal hoida.

KAUPLUSEKETI PAREM KÄSI

Sellest aastast alates on korraldatud turvatöö Prisma Peremarketites nii, et saalis turvalisust tagavad G4Si turvatöötajad teevad igapäevaselt tihedat koostööd kaupluse sisevalvega. Prismade ülesehitus ja kaubagruppide paigutus on keti erinevates kauplustes üsna sarnane ja seega ka neis tehtav töö, kuid keskused mõistagi igaüks oma näoga. Rocca al Mare Prismas töötav Tarmo Müür on viimase paari-kolme aasta jooksul jõudnud tööd teha pea kõigis Tallinnas asuvates Prismades, ent just Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuv Prisma on talle kõige meelepärasem. „Mulle meeldib paigutus siinses Prismas,“ sõnastab ta ning selgitab, kuis hea ülevaate saamist ümbrusest mõjutavad lähedal asuvad lisateenused, alates söögikohtadest ja lõpetades pangaautomaati-

dega. Samavõrra sobib talle hästi just seda Prismat külastav klientuur. Lõunasel tipptunnil „annavad tooni“ naabruses asuva kooli õpilased, muul ajal suuresti lähikandi pered. Pingsamalt tuleb jälgida noortekampasid. Hommikusel ajal, mil jutustame, on suhteliselt rahulik ning Prismaski avatud vaid paar kassat, lisaks iseteenindus, kuid ka sellisel ajal võib Tarmo sõnul pikanäpumehi liikuda. „Piiksumislood“ võivad olla üsna erinevad: kes tõsimeeli unustab kauba eest tasumata, näiteks turvahälli taha korvi, kes tuleb kogemata läbi korviga, millel turvaelement küljes, ning kes püüab suitsupakiga plehku panna. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata riietuskabiinidele, kust võib aeg-ajalt leida maha kakutud hinnasilte või koguni turvaelemente. „Tuleb ikka ette, et inime-

Lee Sarapi töös administraatorina Ülemiste keskuses on tulnud ette mitmeid situatsioone, nii et ta on hakanud huvitavamaid juhtumeid ja küsimusi endale üles märkima. Jagame mõnesid ka teiega. • Tuli üks meesterahvas ja küsis, millal läheb järgmine rong Tapale. Lee vaatas järele, et täpselt tunni aja pärast. 15 minuti pärast oli isik tagasi ja küsis, et aga millal jõuab laev sadamasse. Kui Lee küsis, et kus isik praegu on, selgus, et mees arvas end Soome laeva peal olevat. Selle juhtumi lõpetuseks palus Lee kolleegi abi, et ühelt poolt tagada iseendaga sassis oleva isiku ohutus ning teisalt ei häiritaks keskuse külastajaid ja temagi tööd. • „Sooviks Narva poolse väljapääsu poole.“ • „Kus teil siin Apollo prillipood asub?“ • Ühel nädalavahetusel pöörduti Lee poole, et kas saaks tualetis kustutada tule, kuna klient oli ostnud kella, mille osutid pidid pimedas helendama, ja ta tahtis seda kontrollida. • Üks meesterahvas soovis osta 50eurost kinkekaarti. Küsimuse peale, kas ta soovib maksta sularahas või kaardiga, oli mees üllatunud, et mis mõttes – kas selle eest tuleb maksta ka? – ja läks minema.

KAUBANDUS Lee poole pöördutakse tööpäeva jooksul väga mitmete küsimustega ning nädalalõppudel tuleb tihtipeale omavahel kokku viia ka lapsi ja vanemaid. „Lastele võiks suurde kaubanduskeskusesse tulles panna käele paela koos vanema kontaktandmetega,“ soovitab ta. Kokkuvõttes julgustab Lee kliente alati tema poole infoletis pöörduma, sest ta teab tõesti keskust kui oma viit sõrme ning klient hoiab nii oma väärtuslikku aega kokku. „Minu poole on pöördutud ka küsimusega, et kust ma saan osta kingad, mis ma eelmine kord siit ostsin,“ toob ta ühe humoorika näite, kusjuures seegi meesterahvas sai oma vastuse! Ei, Lee ei mänginud hiromanti, vaid selgitas välja, mis küsijal parasjagu jalas on ning toote põhjal oskas inimese juhatada õigesse poodi.

▲ Ülemiste keskuses administraatorina töötavale Lee Sarapile meeldib suhtlemine väga. ▼Ülemiste keskuse objektivanemale Kristo Kiviloole meeldib olla kliendile usaldusväärseks turvapartneriks.

Soovitusi kaubanduskeskuse külastajale • Hoia isiklikel asjadel silm peal.

tähelepanelikumad,“ soovitab ta.

Kõige enam asju läheb kaduma just selle tõttu, et unustatakse oma rahakott või mobiil kuhugi maha ja seejärel läheb väärtuslik ese lihtsalt „jalutama“. Kristo toob südamliku näite sellest, kuidas ühel nädalavahetusel tulid koolitüdrukud klassiõhtu rahaga keskusesse ja olid ise nii elevil, et unustasid ühel hetkel raha pingile maha. Raha leidis üks lapselapsega keskust külastanud pensionär, kes võttis selle kaasa. Õnneks märkasid tüdrukud üsna kiirelt raha kadumist ja pöördusid turvatöötaja poole, nii et raha saadi kätte veel enne, kui selle kaasa võtnud isik oli jõudnud keskuse territooriumil asuvast parklast lahkuda. „Inimesed võiksid isiklike asjade suhtes olla

• Hoia tšekk külastuse lõpuni alles.

Kui oled kaubanduskeskuses oste tegemas, siis hoia tšekid võimalusel külastuse lõpuni alles. Kui on jäänud külge kogemata mõni turvaelement või müüakse teises kaupluses samasugust kaupa, siis on tšeki alusel lihtsam oma ostu tõestada ja vähem sekeldusi ka.

• Suures keskuses kasuta lapsel kontaktandmetega käepaela. Just suuremates keskustes kipuvad aeg-ajalt lapsed silmist kaduma. Et laps kiiremini üles leida, võiks nädalavahetusel ostlema minnes panna käele kontaktidega infopael. Allikad: Kristo Kiviloo, Tarmo Müür, Lee Sarap, Ilona Uustalu

RUTIINNE JA MITMEKESINE KORRAGA

Ülemiste Keskuse objektivanem Kristo Kiviloo on keskuse turvatöö korraldanud nii, et inimestel ei tekiks rutiini ühe koha peal olemisest, mis on parajaks pähkliks kaubanduses turvatööd tehes. „Hea kolleegiga, kes praegu töötab küll Lennujaama objektil, mõtlesime välja graafiku, mille alusel me saame töötajaid päeva jooksul roteerida keskuse erinevatesse punktidesse, alates estakaadilt ja lõpetades tööga garderoobis,“ selgitab ta. Parasjagu estakaadi kontrollpunktis viibides uurin sellise tööviisi kohta turvatöötaja Kalle Männikult, kes endise ehitusmehena kinnitab, et on sellise töökorraldusega igati rahul. Kalle käib tööl Jürilt ning keskuses töö sobib talle ka igapäevase logistika mõttes. Kristo on G4Sis töötanud kuus aastat ning pidanud kaubanduse turvatööd tehes mitmeid ameteid, kuni nüüd objektivanemana välja. Töö ühe eripärana märgib ta ära keskuse turvapartneriks olemisel haldusküsimustega tegelemise. „Mulle meeldib, kui palju meie nõu kuulda võetakse ja et meile on usaldatud ka mitmeid haldusjuhtimisega seotud teemasid. See pakub mulle huvi,“ räägib ta. Talle meeldib, kui saab asju paremaks teha ja ka isiklikult areneda, oluliseks seejuures peab ta kliendi usaldust. „Meie turvaalast nõu on võetud väga palju kuulda,“ tõdeb ta rahulolevalt. Keskuse turvaruumist avaneb väga rikkalik vaade umbes paarisajast kaamerast ning lisaks on kohe-kohe tulemas lisakaamera parkla serva, et silma peal hoida ka väledamatel pikanäpumeestel ning jagada nende liikumise kohta operatiivset infot turva- ja politseipatrulliga. TTÜs rahvusvahelisi suhteid tudeeriv Kristo peab turvatöös oluliseks head meeskonnatööd ja seda toetavat sisekliimat. Uutelt kolleegidelt ootab ta eelkõige tahtejõudu, vastutustundlikkust ja kohusetunnet. Kristo avaldab, et on oma kodust kaasa saanud sõjaväelise kasvatuse ning peab oluliseks asjalikkust ja tõsist töösse suhtumist. „Igasugune austus tuleb välja teenida oma tegudega. Ole sa koristaja, müüja või turvatöötaja – kui teed oma tööd hästi, siis sind ka austatakse,“ selgitab ta oma põhimotot. G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

INNOVATSIOON

G4SI TEENUSTE PERE TÄIENES VÄIKEÄRI NUTIVALVEGA G4SI TEENUSTE SEKKA LISANDUS UUS PÕNEV TEENUS, MILLEL NIMEKS VÄIKEÄRI NUTIVALVE. NUTIVALVE ON MÕELDUD NUPUKATELE ETTEVÕTJATELE, KES OSKAVAD HINNATA LAHENDUSI, MIS PAKUVAD SAMA RAHA EEST ROHKEM VÕIMALUSI. TEKST: KRISTIINA LUTS, TURUNDUSSPETSIALIST I FOTOD: G4S

teemi sisse lülitada veel enne, kui töötajad kohale jõuavad, tehes seda mugavalt oma nutitelefoni kaudu. - Rikete kõrvaldamine on kiire ja lihtne. Kuna süsteem on ühendatud G4Si serveriga, on rikete korral abi alati käeulatuses. Meie tehniline tugi saab rikete korral need kiirelt tuvastada, nii et klient ei pea enam tehnikut kohale kutsuma. Väikeäri Nutivalvega on tehniku abi vajalik reeglina ainult seadmete hoolduse puhul.

äikeärid kasutavad oma vara turvalisuse tagamiseks enim tehnilist valvet – keskseadmest, erinevatest anduritest ja sõrmistikust koosnevat valvesüsteemi. Väikeäri Nutivalve liigitub samuti tehnilise valve alla, kuid võrreldes tavapärasega on sellel palju rohkem lisafunktsioone: näiteks saab sellega vaadata pilti ruumides toimuvast ning juhtida valve- ja paljusid teisi seadmeid nutitelefonist. Panime uue süsteemi nimeks Väikeäri Nutivalve, kuna see ühendab kaks olulist omadust: - sobib väikeäridele, kes hindavad kuluefektiivseid lahendusi, - nutikas süsteem on juhtmevaba ja juhitav ka nutiseadmetest. Süsteemi üks oluline eelis on kaameraga liikumisandur, mis saadab häire korral pildi ruumides toimuvast kasutaja nutiseadmesse. Seega, kui klient viibib ise eemal ja saab oma telefonile häireteate, on tal võimalik sealtsamast kohe järele vaadata, kas häire põhjustas mõne kolleegi ettevaatamatus või reaalne sissemurdmine. Pilti saab vaadata ka mistahes muul ajal, mil iganes kliendil

selleks tuju tuleb. Häireolukorras jõuab pilt ruumides toimuvast ka G4Si juhtimiskeskusesse, mis tagab topeltturvalisuse: klienti informeerib häireolukorrast ka G4S ning vajadusel saadetakse sündmuskohale kiirelt appi patrullekipaaž. G4Si juhtimiskeskus näeb pilti ruumidest toimuvast ainult häire korral, muul ajal ligipääsu sellele pole ja kliendi privaatsus on tagatud. Nutikaid omadusi jagub veelgi Väikeäri Nutivalve paistab silma ka teiste uuenduslike omaduste poolest. - Süsteem on täielikult juhitav nutiseadmest. Valve sisse- ja väljalülitamiseks ei pea enam ilmtingimata ise kohal olema. Installides nutitelefoni või tahvlisse G4Si rakenduse, saab valvet juhtida ja ruumidest pilte tellida mistahes kohast, kasvõi bussist. Väikeäri Nutivalvet saab juhtida ka arvutist, logides sisse G4Si e-teenindusse. - Väikeäri Nutivalvega on võimalik ühendada ka olmegaasi- ja veelekkeandureid ning teisi elektrilisi seadmeid. Nii saavad näiteks kohvikupidajad hoone küttesüs-

Kas laamendavat Londistet nägid? Väikeäri Nutivalve lansseerimisega kaasnes ulatuslik kampaania, millega andsime kõigile teenusega liitujatele kingiks kaasa iPad mini 2. iPad sobib Väikeäri Nutivalvega väga hästi kokku, kuna selle kaudu saab mugavalt pilte tellida ja kõiki muid valveteenuse eeliseid kasutada. Kampaaniat saatsid arvukad reklaamid erinevates kanalites nagu e-post, Google, Youtube, aga ka väli- ja printreklaam. Reklaamnäona kasutasime sedapuhku elevanti, kes eksis ära kohvikusse ja ajas seal oma suurte mõõtmete tõttu ümber mõned lauad ja lillepotid. Naljakana mõjuv elevant annab pehmes vormis edasi sõnumit, et kui väikeettevõtjal peaks kahjude mõttes midagi analoogset juhtuma, näeb ta seda otsekohe oma nutiseadmest ja jõuab veel varakult vajalikud abinõud tarvitusele võtta. Lihtne paigaldada, lihtne kasutada Kampaania tulemusel sai sõlmitud hulk lepinguid ja asjassepuutuvate kolleegide tagasiside põhjal saame öelda, et kliendid on uue teenusega igati rahul. Põhja piirkonna müügijuhi Henri Alti sõnul meeldivad klientidele juhtmevabad seadmed, mida on lihtne paigaldada täpselt sinna, kuhu vaja. Müügile aitab kaasa ka see, et teenusest on lihtne aru saada: ühes kuutasus sisaldub tehnilise valve täisteenus, kõik vajalikud seadmed ja nende paigaldus koos hooldusega. Oleme teadlikult teinud klientidele kõik nii lihtsaks kui võimalik ja tagasiside näitab, et seda osatakse hinnata.

PERSOON

KARTMATU KEILA KORRAVALVUR

MARGIT PIHLAMETS TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTOD: REIMO RAJA

KOHTUN MARGIT PIHLAMETSA JA TEMA PAARILISE ROLAND PLEESIGA REEDE HOMMIKUL KEILA STATOILI JUURES. ISTUN PATRULLAUTOSSE JA TEEN NENDEGA KEILA PATRULL RINGI KAASA. MARGIT ON KEILAS ÜLES KASVANUD JA KOHALIKE SEAS TUNTUD KUI JULGE JA KARTMATU TURVATÖÖTAJA, KES ON G4Sis TURVATÖÖD TEINUD JUBA ÜLE NELJA AASTA. Kas nädalavahetus on Keilas juba alanud? Hommik on liiga vara selle jaoks. Aga jõuab. Eelmine nädalalõpp olid pensioni- ja rahapäevad, asotsiaalne seltskond leidis oma pudelid üles, millest tarbida. Kuidas see sinu tööd mõjutab? Neid tuleb aeg-ajalt korrale kutsuda. Näiteks jaama burgeriputka juures, kus tihti kogunetakse. Vahel ka laste mänguväljakute juures. Räägime siis avalikust alkoholi tarvitamisest? Jah! Aga tihti on nii, et kui nad meie autot näevad, siis pannakse pudelid kohe ära. Piisab autost juba! Nii et Keila elanikud teavad, et aitate siin avalikku korda tagada? Jaa, ja väga hästi on nad selgeks õppinud meie lühinumbri 1911. Kui linnavahel midagi märgatakse, siis helistatakse ja antakse teada. 24 tundi ööpäevas on auto linnas olemas. Kui auto läheb hooldusesse või on häire kuskilt kaugemalt, siis tuleb teine patrull asendama. Ma olen kuulnud, et sa õppisid hoopis lasteaia õpetajaks… Ma läksin lasteaeda õpetaja abiks, kuna õpetajaid ei olnud võtta, ja ma sain lastega päris hästi hakkama – lapsed kuulasid mind. Siis pakutigi mulle ajutise lepinguga lasteaia õpetaja kohta. Esimene aasta töötasin nii, et mul kvalifikatsiooni polnud. Kolleegid toetasid mind ja sain sedasi hakkama. Seejärel astusin Tallinna Ülikooli, mis on mul siiani

Margiti paarimees Keila patrullis on Roland Plees, kelle isa ja vanaisa on pikalt Päästeametis töötanud. Inimeste turvalisuse eest seisab ka Roland, olles pea aasta G4S patrulltöötaja olnud, lisaks kuulub ta abipolitseinike auväärsetesse ridadesse. lõpetamata, aga kõik ained on tehtud. Lõputöö siis veel? Jaa, lõputöö on vaja ära teha. Sellega jäin hätta, polnud aega ja vist ei olnud tahtmist ka. Aga kui ma selle kunagi ära teen, siis see on mul olemas ja võib-olla kunagi pensionipõlves lähen uuesti lasteaeda tööle. Natuke üllatav üleminek – lasteaiast turvafirmasse. See tuli mullegi ootamatult. Töötasin ühes lasteriiete kaupluses müüjana. Enne seda

olin veel Ekspress Hotline’is, aga see müügitöö mulle väga ei istunud. Endised töökaaslased, kes G4Si olid läinud, ütlesid, et haiglas on turvatöötajat vaja. Ütlesin, et okei. 24 tundi tööl ja kolm päeva vaba – võin teha küll seda ja mööda külge maha ei jookse. Objekti tundsin ka hästi. Läksin turvajuhi Arbo Aasoja juurde ja rääkisime jutud selgeks. Kolm kuud olin Keila haiglas, kolm kuud Pauligis. Peale seda ütles üks endine patrulli töötaja, et oleks inimest juurde vaja. Ja nii see alguse saigi. G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

PERSOON Kas lasteaia abiõpetaja kogemusest on tänases töös kasu ka? Tegelikult on. Osa tänastest Keila noortest olid ju minu kasvandikud lasteaias. Neil on mingil määral respekt minu suhtes – tema oli meil lasteaias kasvataja ja tema sõna ikka kuulasime. Ja kui noored ei kandnud Keila peal rattakiivrit, siis sai neilt küsitud, kas te ei mäleta seda trikki, mis ma teile lasteaias tegin, kui panin kanamuna rattakiivri sisse ja lasin sel kiivri sees maha kukkuda. Kiiver kaitseb ju sinu, mitte kellegi teise pead. Vahepeal tuleb telefonikõne. Margit ja Roland on saanud kliendilt soovitusindeksis 10 punkti. Oktoobri keskel käisid nad väljakutsel ühte eramajja, mis kuulub G4S valvedivisjoni direktorile Villu Õunale. „Imeline jõu ja tarkuse kombinatsioon,“ kirjutas ta tagasisides.

le küll ette antud, aga tegelikult patrullime rohkem. Meenub mõni põnevam vahejuhtum ka? Helistas politseist Lääne-Harju välijuht. Põllu tänava ühiselamust tehti väljakutse ja natukese aja pärast helistas ka G4S juhtimiskeskus, et seal vajavad inimesed abi, kuna ukse taga lõhutakse ja laamendatakse. Olin selleks hetkeks töötanud paar–kolm kuud. Läksime tollase paarili-

Kuidas turvaline Keila on? Öösel kell kolm mina julgen linna peal käia. Aga on inimesi, kes seda ei julge. Siin on paar punti – eestlased ja venelased, kel on mingi kana kitkuda. Siis nad käivad ja laiutavad. Koos politseiga oleme selle enam-vähem kontrolli alla saanud. Mida sa soovitad Keila inimestele, et nende kodukant turvalisem oleks? Kui nad näevad probleemi, siis tuleb teavitada politseid või meid. Kontrollime kindlasti info üle ja vajadusel sekkume. Meenub mõni selline olukord ka? Hiljuti tabasime üheksa noort, kes tühja koolimajja sisse murdsid. Selle info saime linnakodanikult, kes kuulis lõhkumist ja klaasiklirinat. Läksime Rolandiga asja kontrollima. Vaatasin perimeetri üle, läks natuke aega ja sellest avast, kust sisse murti, tuli üheksa noort välja. Pool klassitäit lapsi? Põhimõtteliselt küll. Kusjuures kõik olid täisealised. Kunstitudengid, kes käisid videot tegemas. Ma ütlesin neile ka, et küsige teinekord linnavalitsusest kontaktid ja luba sinna hoonesse minemiseks. Miks teid siia Keila peale patrullima on vaja? Politseil on tööd niivõrd palju ja meie saame olla esimene korrarikkumise fikseerija. Vajadusel kaasame politsei. G4Si patrullauto on linnas olemas, kliente on siin palju, ja turvaettevõttena saame kogukonna turvalisust parandada. Kutsume inimesi korrale, kui avalikult alkoholi tarvitatakse, hoiatame inimesi, jagame helkureid. Politseilt küsisime peoga helkureid ja kui pimedal ajal näeme mõnda jalakäijat, kel seda pole, siis anname helkuri ja palume külge panna. Patrullimise marsruut on mei-

Jaa, loomulikult. Sellises väikses kogukonnas nagu 10 000 elanikuga Keila teatakse sind päris hästi. Ei saa eeldada, et oled hall hiireke, kes käib patrullis. Enesekindlus on ka tähtis. Sa pead oma sõnadele kindlaks jääma, mitte nii, et kord lubad linnaelanikul avalikus kohas alkoholi juua ja kord ei luba. Ja mis alati hästi mõjub, on naeratus! Kui kõva rutiinitaluvust su igapäevatöö nõuab? Ega hommikul tööle tulles ei tea kunagi, mida tööpäev toob. Ja see meeldib mulle. Ma saan ise otsustada ja ise vastutada. Ma saan oma töös midagi kasulikku teha. Mul sõbranna ütles ka, et see töö sobib mulle, ja see on see, mida ma tahan teha. Selle nelja aasta jooksul pole mul kordagi olnud tunnet, et ma ei viitsi või ei taha tööle minna. Vahel ei kuule hommikul äratuskella, aga eks lõpetav vahetus helistab ja siis saab kähku riidesse pandud ja tööle joostud. Keila on ju sinu enda kodukoht, mille eest sa siin G4S patrullis hoolitsed. Jah, täpselt. Seda tööd tuleb teha missioonitundega. Ma saan siin midagi korda saata. Ja eks ka töövälisel ajal küsitakse tihti, kuidas linna peal olukord on.

Margiti käest vitsa ei tahaks saada Teeme Keila jaama kuulsa burgeriputka juures peatuse. Sinna on oma 700 seeria beeži BMW parkinud kohalik noormees Ermo. Uurin temalt, kui palju siis G4S patrullist kohaliku elu turvalisuse parandamisel abi on. „Nendest on väga palju abi,“ tuleb kiire vastus, enne kui lause lõpetada jõuan. „Nad kaitsevad mind pättide eest, kui ma tahan nädalavahetusel koos tüdrukuga koju jalutada.“ Kas Margit on pidanud sind ka korrale kutsuma? „Ei ole, Margiti käest ei tahaks ma vitsa saada.“ sega sinna ja üks hetk oli minust 25 meetri kaugusel matšeetega meesterahvas vastas ja vehkis seal. Siis ma mõtlesin küll, et mida veel!? Võttis ikka kõhu alt jahedaks. Aga suutsime olukorra kuidagi lahendada. Politsei jõudis kolme minutiga ja viisid selle noormehe lõpuks hullumajja. Mees oli skisofreeniahaige ja tal olid rohud võtmata. Milline üks patrulltöötaja peaks olema? Hea suhtleja kindlasti. Patrull on firma nägu, keda klient esimesena näeb. Ta peab olema eeskujulik ka linnapildis. Sigadusi teha ei tohi, sest jutud levivad väga kiiresti. Ehk peab siis oskama käituda ka töövälisel ajal?

Kuidas meeskolleegid suhtuvad sinusse kui naissoost patrulltöötajasse? Kui ma alustasin, siis meestel võttis ikka aega leppimaks sellega, et naisterahvas on patrullauto roolis ja teeb turvatööd. Arvati, et ma ei saa hakkama ja olid skeptilised. Püüdsid siis ennast tõestada neile? Jah! Olin tööl olnud umbes pool aastat, kui Keila kioskitesse sisse murti. Ma sain need noored kätte ja peale seda muutus ka arvamus sellest, et ma tööd ei oska teha. Needsamad noored olid ka varem lõõpinud, et mis ma teen, kui midagi juhtub. Ütlesin, et siis ma hakkan tööd tegema! Kinnivõtmise hetkel nad palusid mind veel, et ma politseid ei kutsuks, sest neile ei ole jamasid vaja. Ma ütlesin neile, et nad juba korraldasid jama. Teie tegite sigaduse ja mina pean nüüd tööd tegema, meil oli ju kokkulepe. Peale seda see punt tõmbus tagasi. Mida sa arvad G4Sist kui tööandjast? Hea tööandja! Miks sa nii arvad? Ei saa ühtegi halba sõna öelda. Töövahendid on olemas, tööriided on seljas. Palk makstakse õigel ajal ära. Hüvesid on ka. Kui oled spordiklubi liige, saad ujumas käia või spordisaalis. G4S kui tööandja on minu jaoks super. Praegusel hetkel ei vahetaks ma G4Si ühegi teise tööandja vastu.

REIS

ÜLE OOKEANI

G4SIL KÜLAS:

SKORPIONITEST SURMAORUNI JUHTIMISKESKUSE VAHETUSE JUHI ASETÄITJA EVELYN LILLELE SADAS SÜLLE LOOSIÕNN, MIS VIIS TA AMEERIKASSE. KUI NII PIKK REIS JUBA ETTE VÕETUD, OTSUSTAS EVELYN KÜLASTADA KA SEALSEID G4SI KONTOREID. TEKST: EVELYN LILL I FOTOD: EVELYN LILL

hel sombusel kevadisel päeval Facebookis ringi surfates jäi silma Wris reisibüroo reklaam, mis palus oma lehte jagada, meelitades nagu tavapäraselt auhinnajutuga kergeusklikke klikkareid. Mul pole kunagi olnud usku sellistesse kampaaniatesse. Miski sisemise sunni ajel aga klikkisin siiski nuppu „share“ ja vajutasin igaks juhuks ka „like“ ning unustasin selle. Läinud mööda mõned vihmaveesulinad ja päike veeretanud mu päevadesse uusi tegemisi, helistas ühel samal sombusel päeval kui see, millest kõik alguse sai, mu sõbranna ja küsis: „Kuule, kas sa oled laikinud või jaganud midagi netis?“ Kusagilt ähmasest ajusopist meenus midagi... “Kui teisi Evelyn Lillesid pole FB-s, siis sa võitsid miski peavõidu!“ kostus telefonitorusse reibas hääl. Ma ei uskunud oma kõrvu. Pisut hiljem selgus, et tõsi mis tõsi. Esimest korda elus sain ma peavõidu kusagil mängus ja selleks oli Turkish Airline lennuliinil edasi-tagasi piletid ükskõik millisesse sihtpunkti. Kaks tükki pealekauba! No mis siis üle jäi, tuli seljakotid kokku pakkida. Pisuke vaidlus sõbrannaga, kuhu minna ja USA – siit me tuleme!

L.A. G4Si turvaohvitser ja Evelyn.

Reisiplaanidesse G4S Kuna olen ennegi uurinud G4Si kohta, et kus maailma kandis me veel asume, ning mõelnud huviga, kuidas seal on, siis tuli kohe mõte, et kui USA tee juba jalge alla võtta, siis läheks sealsesse G4Si külla. Otsus tehtud, pöördusin meie personalidirektori Irene Metsise poole ja palusin abi kontaktide loomisel. Ja nagu viisakatele ameeriklastele kohane, olid nad varmad küllakutsega. Firmapoolse sponsorlusega (ning lubadusega kommunikatsiooniosakonnale reisist lugu kirjutada) sai külakostiks kaasa võetud mõned G4S logodega helkurribad, kaelapaelad ja kontorikorvpall. Pakkisin seljakoti ja lisaks mõnele kilole isiklikele asjadele toppisin kaasa veidi eestipäraseid meeneid nii Navitrolla kui ka Tallinna vaadetega vidinaid ning „viuh!“, läinud me olimegi suure tundmatu õnnemaa poole, et istuda üüritud maasturisse ja veereda pea kuu aega (täpsemalt 23 päeva) tundmatuid, võiks öelda hoomamatu lõpuga, radasid. G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

REIS

Osa San Francisco G4S kontori kollektiivist.

Evelyn väsinud jalgu jahutamas Tenaya järves.

San Francisco lennujaama julgestuskontrolli läbimine oli üks valutumaid, mis ma eales olen kogenud: võeti sõrmejäljed, küsiti, kas tegemist puhkuse- või ärireisiga, ja peale seda sooviti head reisi. Võrdluseks: Istanbuli lennujaamas tuli läbida San Francisco lennule minnes 7 passikontrolli ja 5 pagasikontrolli. Matkasellid Bonnie ja Clyde? Maabudes oli esimene asi sideteenust pakkuva kaupluse külastamine ja internetikaardi ostmine. Sellises suures riigis omapäi liikumine ilma GPSi, interneti ja sõiduvahendita pole lihtsalt mõeldav! Esimesed päevad reisil olid kohe eriti meeldejäävad. Üürinud auto, hakkasime vurama Yosemite’i rahvuspargi poole. Kuna kell aga oli juba öö, peatusime suvalise peatee ääres ja otsustasime veidi oma suures ratastega majas magada. Saanud paar tundi suikuda, ärkasin mingi virvendava asja peale. Nägin kahte politsei-

patrulli sõidukit auto juures. Järgmisel hetkel sihiti relvaga meie autosse ja kästi käed üles tõsta. Siis tuli käsk autouksed avada. „No otsustage juba ära, kumb siis, korraga ei saa kahte asja teha – ninaga ei ava ju ust!“ käis peast läbi tige mõte, sest väsimus ei lasknud isegi tunda mitte mingit hirmu. Kuidagi saime ikka ukse lahti ja peale poolt tundi seletamist ja nende veendumust, et punases VANis on kaks matkaselli, mitte Bonnie ja Clyde, sooviti meile head ööd ja mindi minema. No tore, mis head ööd?! Adrenaliin ja kortisool jõudsid siiski aju tegevust nii palju ergutada, et sõitsime hoopis edasi, mitte ei jäänud roosasid unenägusid nautima. Ja hea oligi. Jõudsime imekauniks päikesetõusuks mägedesse. Avanev vaatepilt oli lummavalt meeldejääv meile lauskmaa rahvale! Järgmistel päevadel sisustas meie päevi üks ilusam vaade kui teine. Skorpion hotellitoas Kuna California osariigis valitseb juba ligi-

kaudu kuus aastat põud, siis Yosemite’i rahvuspark oli natuke pettumus – üheks tõmbenumbriks on sealsed kosed, aga need kosed ja isegi puud olid kõik kuivanud. Kuid seeeest Death Valley jätab ikka kustumatu mulje oma lõputuse ja sürrealistliku olemusega. Kuumusega, mis põletab, päikesega, mis pimestab, ja... tordiks kirsil – skorpion hotellitoas. Jah just! Kui minna kõrbehotelli, siis on mõistlik uksepraod üle kontrollida ja kui kuskil on pilu, siis kinni toppida käterätikutega. Öösel tualetti minna kiipadikööpadi, unine pilk silmis, mõjub meeldejäävalt, kui tee peal muigab skorpion oma ilus sulle näkku. Sai teine kahjutuks tehtud olelusvõitluse käigus suure USA atlasega, aga noh, pisut kõhe kahele ära hellitatud euroopa daamile ikka. Peale neid elamusi hakkas juba kõik ülesmäge minema. Tõesti-tõesti, keset kõrbe kerkis ootamatult silme ette miraaž – Las Vegas – odav ööbida, äge ööelu, igav polnud. Aga üle kahe öö ei tahtnud maalähedased matkasellid sinna jääda. Issanda loomaaed nähtud ja vaja Grand Canyonisse minna. Üüratu, kirjeldamatu ja erakordne – need on kolm kõige iseloomustavamat sõna, mis sellise massiiviga pähe tuleb. Ainult et kõik teed sinna on valvatud ja maksustatud, nagu USAs kõik muugi, mida vähegi rahaks teha annab: vaatamisväärsuste maksud, sillamaksud, teemaksud, poes kõikidele kaupadele maks juurde, jootrahad jms. Arvutasin igavusest ühes ummikus, et üks San Francisco sild teenib ühe autoraja pealt tunnis umbes 8700 dollarit ja neid on kokku neli. Meil on ikka päris hea elu! Ma virisen peale seda reisi kindlasti natuke vähem Eesti maksude üle. Aga tagasi tulles Grand Canyoni juurde, unustasin ma öelda ühe omadussõna veel – lummav! See, mida meie emake loodus on suutnud korda saata, on imetabane. Jah, meie Munamägi on ka ilus, aga see on sama hea, kui võrdleks jalgratast ja Maseratit ehk siis lihtsalt võrreldamatu. Ja milline päikesetõus ja loojang! Öö autos koiottide ulgumise saatel polnud sugugi hirmutav – nad ei söö autosid ega ka ilmselgelt inimesi. Vaadates, kuidas nad auto kõrval paluvalt sulle silma vaatavad, et viskaksid äkki neile ka palakese.... Pimeduses tähistaevas, mis silmanähtavalt liigub... Seda pole võimalik kirjeldada – palun minge sinna! Ei ole kallis. Kui suitsetaja jätaks suitsetamise maha, siis hoiaks ta kokku umbes 600–700 euri aastas, millega saab vabalt edasi-tagasi sõita. Kütus on odav – gallon (4 liitrit) maksab u 2–3 dollarit, autorent on 20–35 dollarit päev – seal saab ööbida ka ja elamiseks ei kulu rohkem raha kui siin, seega täiesti ökoreis. Kui nüüd kanjoni lummusest välja tulla, siis järgmine peatuspaik oli San Diego koos

REIS

L.A. G4S kontoris ühispilt.

vapustava, aga tapvalt kuuma loomaaiaga. Koht, kust Mehhiko hõng on käegakatsutav ja toidud palju paremad kui keskmaal. Ilus „väike“ linn, kus on paras varbad sooja vette lükata ja elu nautida. Poes on odavam, rahvas on tumedaverelisem ja sõbralikum. Elu nagu lill! L.A.-s G4Si kontoriga tutvumas Los Angeles osutus vastavalt eelnevalt reisifoorumitest leitud infole tõesti ilusasti öeldes mittehuvitavaks kohaks. Käige Hollywoodis ära, eriti sealses observatooriumis ja nautige Mulholland Drive’il maalilist autosõitu, kuid otsige endale muu peatumispaik kui see sudune, üüratu ja väga närvesööva liiklusega koht. Shopahoolikud muidugi peaks ka outletid üles otsima ja seal päevakese veetma. Siinkohal peatun vaid sellepärast, et külastasin L.A. G4Si kontorit. See asus ühe büroohoone kuuendal korrusel. Sisenedes võttis vastu administraa-

Kaubanduskeskuses osturallil.

tor/büroojuht. Kahjuks peadirektor Keith W. Boles oli tööasjus ära ja vastu võttis mind personalijuht Culeshia Noria ja väljaõppetreener-uurija Jose Perez. Kontor oli umbes kolmveerand meie G4S peamaja ühe korruse pinnast ja seal töötab 10 inimest. L.A. G4S osutab põhilist teenust pankadele, vanglatele, haiglatele, migratsiooniasutustele. Küsimusele, et miks nad marketites vms kohtades pole, tõstsid nad imestunult kulmu ja ütlesid, et see pole tulus. Üle ookeani kolleegide juures osutavad turvateenust turvaohvitserid. Kandideerimisel peab isikul olema vähemalt kahe aasta pikkune militaarne või politseis töötamise kogemus. Nende vormiriietus koos varustusega maksab umbes 1000 dollarit (vormi all on kohustuslik kõigil kanda kuulivesti). Muide, mind võõrustanud kontorirahvas oli väga uhke, et G4Si juhtkond valis turvaalase konverentsi läbiviimiseks just L.A. ning turvama nende turvaohvitserid.

Kontoris ainult administratiivne töö Kohapeal selgus ka tõsiasi, et juhtimiskeskus asub Floridas ja mujal on ainult kontorid. Häirete teenindus oli nende jaoks suhteliselt võõras teema. Turvaohvitserid töötavad tööpostidel, nende tööd kureerib välijuht. Kontoris toimub ainult administratiivne töö. Keegi kontorisse ei tule, kui selleks mingit põhjust pole. Kõik erivahendid ja vormiriietus antakse kätte esimest korda tööle tulles ja tagastatakse pärast töölepingu lõppu. Kontoris on muuhulgas õppeklass, kus õpitakse teooriat enne tööle asumist. Tööle kandideerides on üheks taustauuringu osaks põhjalik narkotest. Ma uurisin, kas tööle saavad ainult USA kodanikud, ja selgus, et tööd saavad ka tööloaga välismaalased, kui neil on oskuseid, mida firma vastaval töökohal vajab. Kas ma tahan nüüd Eestist ära minna? Ei, kuid töölähetus või töövari oleks tore väljakutse. G4S EESTI INFOLEHT NOVEMBER | NR 7 (127)

REIS I VARIA Kontorirahvas oli lahke ja rõõmsameelne ning rõõmustasid kaasa võetud kingituste üle. Nad kinkisid meeneid vastu ja andsid hoolivalt kaasa joogiveepudelid, kuna väljas oli tõesti sel päeval väga palav. Postkaardid Tallinna linnast vaimustasid neid sedavõrd, et personalijuht lubas järgmisel aastal Eestit külastada ja küsis, kas võib meile külla tulla. Muidugi! Enne, kui jõudsime teise G4Si kontorisse San Franciscos, tuli läbida õige mitu päeva suurepärast maanteed nimega Highway One. See on kõige vapustavam maantee oma peatuspaikade ja väikeste linnakestega, millest kuulsaimad ilmselt Santa Barbara, Monteray ja Santa Cruz ning muidugi ka kurikuulsa Road 66 lõppunkt, mis asub ühel kirevamail kail nimega Santa Monica. Pole ilusamat teed kui see sadu kilomeetreid kiirakääralist miljonivaatega asfaltiussi. Kõrvalsõitjana pean tunnistama, et natuke ikka oli hirmus ka, kui ühel pool oli kalju ja teisel pool piirdeta sügavik, aga ilusad vaated summutasid igasugusedki muremõtted.

Kummaline ja Ameerika San Francisco kui linn oli koos järjekordsete ummikutega ja tänavatega mõnest küljest omapärane koos selle kummalise kuppelmaastiku, arhitektuuri ja nii kõrgete pilvelõhkujatega, et tänavatele päike ei ulatanud. Aga mingit suuremat vaimustust ma soontes voolamas ei tundnud. Parkimine on seal kallis, jalgsi kuplite vahel käia küllalt kurnav ja trammidega sõit nagu ameerika mägedes. San Francisco G4S kontor asus büroode linnajaos. Auto tuli parkida parkimismajja, kus see viidi liftiga ei-tea-kuhu. 15 dollarit tund! Seal parklas nägin ka G4Si logodega patrullautot. Kontorirahvas ei osanud samas öelda, miks see seal on või kellele kuulub, mis oli pisut kummaline. Aga ammu olin juba aru saanud, et „kummaline“ ja „Ameerika“ ongi nagu sukk ja saabas. San Franciscos juhtus sama lugu, et peadirektori Timothy Isenhartiga ei õnnestunud kohtuda. Kindlasti oleksin parema ülevaate saanud erinevatest nüanssidest. Mind võõrustasid personalijuht Nirmal Sharma ja

haldusspetsialist Robert Martin. Kontor oli samasugune kui L.A.-s, võib-olla tehniliste vidinate osas natuke parem. Sealses kontoris töötab kaheksa inimest, kellest enamus oli minu käigu ajal väljas. Kokku on San Francisco G4Sis tööl aga ligikaudu 5000 turvaohvitseri ja turvatöötajat. Sedapuhku mulle tutvustavat tuuri ei tehtud, kuid see-eest sain ise kõike üle küsida. Mis mulle meeldis, oli see, et firma nime alt tehakse päris palju vabatahtlikku tööd, näiteks aidatakse kellegi maja värvida jne. Lõpuks oli tegelikult hea meel istuda lennukisse ja tulla tagasi oma väikesesse Eestisse. Mis siis et, külm, aga samas puhtalt karge! Mis siis, et inimesed on tuimade torssis nägudega, aga see-eest tuttavlikult omad! Mis siis, et palk ei võimalda igal aastal sellist reisi ette võtta, aga samas olen ma näinud maailmast oluliselt suuremat osa kui keskmine ameeriklane, kes endagi maal on Death Valleyst ainult pilte näinud!

TELLI OMA KODUKANDI JUHTUMID E-POSTILE TEKST: MAARIKA HAAVISTU, TEENUSTE ARENDUSJUHT

Eelmises Sensoris tutvustasime G4Si e-teeninduse uut interaktiivset kaardirakendust „Minu kodukant“, kust saab mugava ülevaate oma kodukandi turvalisusest. Rakenduse avamisest alates on vähem kui kuu jooksul seda kasutanud ligikaudu 4500 huvilist. Kui sa pole veel rakendust enda jaoks avastanud, mine seda uudistama ja telli oma kodukandis või äripiirkonnas toimunud kuriteojuhtumid ka e-postile. „Minu kodukant“ juhtumite teavituse tellimiseks e-postile toimi järgnevalt: ● Vali menüüs: Kontaktid > Minu teavitused > Minu kodukant teavitused ● Lisa teavituse piirkond ja kirja saamise sagedus: kord nädalas, kuus, kvartalis või aastas. Ja ongi tehtud. Edaspidi saad valitud sagedusega kirja, milles on sinu kodukandis toimunud viimased kuriteojuhtumid. Samuti hoolitse oma lähedaste eest neid aegsasti ohtude eest hoiatades ja telli ka nende kodukandi juhtumid enda e-postile! Laiendame sinu turvatunnet, andes mugava kaardirakenduse kaudu ülevaate kodu või äri asukohas toimunud kuritegude kohta ning jagame turvasoovitusi lähedaste ja vara kaitseks. Rakenduses kajastame isiku- ja varavastaseid kuritegusid, mis põhinevad politsei- ja piirivalveameti avalikul infol, mille G4Si juhtimiskeskuse töötajad kaardirakendusse sisestavad. Kahe kuu jooksul oleme sisestanud rakendusse üle Eesti ligikaudu tuhat juhtumit, neist enim tervisekahjustuste tekitamisi, varguseid kodust, mootorsõidukist, äripinnalt ja abihoonest.

VARIA KUTSE DOONORIPÄEVALE! TEKST: EERIKA ÕUN

20. jaanuar toimub G4Si peamaja II korrusel doonoripäev. Oodatud on kõik huvilised üle maja ning ka kõik G4S Eesti töötajad väljaspool peamaja. G4S Eesti on korraldanud taolisi doonorpäevi juba aastaid, kuid peamaja kolides tekkis heasse traditsiooni paus. Nüüd soovime tava uuesti ellu äratada ning lisaks kaasata sellesse päeva ka kõiki teisi peamajalisi. Doonoripäeval osalemiseks palume sul eelregistreeruda detsembris aadressil eerika.oun@ee.g4s.com, et teada vereloovutajate suurusjärku ning verekeskus teaks omakorda planeerida inventari ja muud vajaminevat. Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Turvajuht Meelis Kalda ja müügidivisjoni direktor Jaan Nappus verd andmas 2009. aastal.

JULGE HOOLIDA! TEE ÜKS HEATEGU JA LOOVUTA VERD! MEELIS KALDA, TURVAJUHT:

Doonoripäeval osalemine on olnud minu jaoks täielikult vabatahtlik, sooviga teha midagi ja kellelegi head. Esimesel korral tegin seda ka lihtsalt uudishimust. Vere loovutamisel teatud aja järel saab lisaks täiendava uuringu ja vereanalüüsi enda „sisekosmosest“. Kui sobid verd andma, oled terve! Usun, et saan ka 22. jaanuaril osaleda, ehkki samale päevale on planeeritud ka 2015. aasta parimate töötajate üritus. Tegemist on igati positiivse algatusega.

Hea teada! Esimene doonoripäev toimus 19.07.2002 Tammsaare tee 25 asunud peamajas Tallinnas, kui ettevõte kandis nimetust Falck Eesti.

NAGU KAKS TILKA VETT!

Vasta ja võida! 1. Mitmendat aastat toimub G4Si töövarjupäev? (vastuse leiad sellest ajakirjanumbrist) 2. Milline lugu pakkus seekordses Sensoris Sulle enim huvi? 3. Millise kolleegi kohta sooviksid rohkem teada saada? Vastuseid ootame kuni 10. detsembrini aadressil kysimused@ee.g4s.com. Kõigi vastajate vahel loosime välja G4Si logoga vihmavarju.

Reimo Raja ooniG4Si kommunikatsi sta aa as tm võ juht vastu uhinda nia oo tsi ika un mm ko

Justin Timberla

ke tuntud popsta ar poseerimas ajak irjale Men’s Health