AS G4S Eesti ajakiri SENSOR detsember 2015

G4S EESTI INFOLEHT

DETSEMBER 2015 | NR 8 (128)

TARVO RÄNI

sõbralik kikkpoksija

TÖÖVARJUPÄEVA GALERII

Tuleviku tegijatega tulevikust

Suur aastalõpuintervjuu

Priit

Sarapuuga

GALERII

FOTOD: ESME KASSAK, PEETER TORIM, REIMO RAJA, ANU STAMBERG

▲Kommunikatsioonijuht Reimo Raja jõudis pärast linna peal patrullimist veel ka appi heategevuslikule piparkookide pakkimise üritusele peamajas.

▲G4Si sularahadivisjoni direktor Peeter Torim pani end proovile tehnikuna Narvas.

◄ Valvedivisjoni direktor Villu Õun veetis kolmapäevase tööpäeva Eesti Rahvusraamatukogus, kus tuli muuhulgas silma peal hoida raamatulaadalistel.

▲Alarmteci juhataja Andrus Pukk tegi tutvust, mis moodi kolleegid Ühisteenustest parkimist korraldavad. Pildil Andrus Pukk, tema selle päeva mentor, parkimiskorraldaja Merlin Hummel, ja Lembi Jüris.

▲Koolitusjuht Anu Stamberg seadis sammud reede hommikul Viru Keskusse, et saada aimu turvatööst kaubanduskeskuses.

Pildil koos objektivanema Andre Äkkega.

G4S EESTI TÖÖVARJUPÄEV Töövarjupäev startis tänavu juba 9. detsembril, mil valvedivisjoni direktor Villu Õun läks töövarjuks Eesti Rahvusraamatukogu turvatiimile. Ülejäänud ligikaudu 40 G4Si, Ühisteenuste ja Alarmteci juhti võtsid töövarjupäevast osa 10. ja 11. detsembril. Jagame esimesi muljeid piltide vahendusel. Kokkuvõtet järjekorras juba neljanda G4Si töövarjupäeva kohta saad lugeda järgmisest Sensorist.

▲G4S Eesti finants- ja tugiteenuste juht Artjom Sokolov käis sularahatöötluses päriselt ka raha lugemas.

KLIENDIKESKSUS • AUSUS • PÄDEVUS • TULEMUSLIKKUS KOOSTÖÖ • PARIMAD TÖÖTAJAD • OHUTUS ENNEKÕIKE 2

G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

JUHTKIRI SISUKORD 2 GALERII. G4Si neljas töövarjupäev 3 JUHTKIRI 4 UUDISED. Krimi. Tervitame uusi töötajaid.

Spordiklubi teated 6 INTERVJUU. Suures aastalõpuintervjuus usutleb hea

kolleeg ja sõber Artur Aunapu juhatuse esimeest

Priit Sarapuud 10 KOOLITUS. Tulevikutegijate programm saab

aastaseks. Põnevamad hetked ja osalejate kommentaarid.

12 SOOVITUSINDEKSi kasutamine on teinud meid eksperdiks 14 PERSOON. Päevnik Tarvo Räni malbe oleku taga

peitub maailmatasemel kikkpoksija 16 HEATEGU. Personalidirektor Irene Metsis treenis

oma vahva labradori teraapiakoeraks 17 INNOVATSIOON. G4Si TravelAware rakendus aitab

tagada tööreiside ohutust 18 JÕULUD. Annetame jõulukinkidele mõeldud raha

Vähiravifondile. Peame meeles G4Sikate lapsi ning suurperesid 19 KÜSITLUS. Milline oli aasta 2015 ja mida ootad uuelt?

20 VARIA. Aastalõpu test. Kalender. Kaks tilka vett

SENSOR

KOLLEEGIUM

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Esme Kassak Reimo Raja Kristiina Luts Maarika Haavistu Artur Aunapu Ene Raja Evelyn Lill Kristel Saarm Irene Metsis

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu

Muudame Eesti turvalisemaks

T

urvatöötaja vorm on riidelaost kätte saadud ja homme olen Tallinnas patrullekipaaži töötaja. Kirjutan seda teksti päev enne G4Si iga-aastast töövarjupäeva. Kuidas töövarjutamised kulgesid, sellest saad täpsema ülevaate juba järgmises Sensoris.

Minu jaoks on selline töövarjutamine esmakordne, kuid turvatöö siiski mitte. Pärast keskkooli lõppu, enam kui kümme aastat tagasi, sain suvel ühe konkureeriva turvaettevõtte logo all valvetöötajana tegutseda. Kogusin enne ülikooli taskuraha. Selga anti mulle üle-elu-suuruses riided, kätte raadiosaatja, vööle mõlkis pooltühi pipragaas. Ainuke asi, mis natuke julgust andis, oli turvatöötajate seas tuntud pikk must rauast taskulamp. Mingit ettevalmistust ega koolitust ei tehtud, pidin lihtsalt allkirjad andma, et olen ühe hästi paksu kaustikuga tutvunud.

Kedagi vist ei huvitanudki, mis inimene kuskil objektil on, peaasi, et keegi oleks. Vahel käidi objektil ikka kontrollimas ka ja kord tunnis tuli aru anda oma eksistentsist. Ühe tehase valvuriputkas oli tooliks tehtud nii mugav autoiste, et kui sa selle seljatoe alla lasid, siis jäid magama isegi juhul, kui kohusetundest püüdsid siiski ärkvel olla.

Kord sattusin ka ühele Meie Mehe kontserdile turvama. Suhteliselt pisike ala kuskil Märjamaal. Võin eksida, sest meid transporditi roostetavas ilma akendeta kaubikus, millega päevavalges veeti vist sularaha. Plats oli ainult turvalindiga piiratud ja pimedast metsast hiilisid ligi purjus kohalikud, kes ei raatsinud lemmikbändi nägemiseks piletiraha maksta. Samal ajal tahtsid kõik kontserdile tulnud kuskile pissile minna, sest terve platsi peale oli ainult kaks WC-d. Loomulikult polnud kellelgi ka käepaela, vaid vana hea katki rebitud paberpilet ja saa sa siis lõpuks aru, kes käis korraks lindi taga põõsas (keelata ei saanud, sest inimesed olid pissihädast juba kurjaks muutunud) ja kes tahtis maksmata lindi alt läbi ronida. Täielik kaos!

Täna G4Sis töötades on selgelt näha, et turvateenus on aastatega suure hüppe paremuse poole teinud. Meil on professionaalsed inimesed, kaasaegsed töötingimused ja arenenud tehnoloogia.

Viimase paari aastaga on G4Si töötajate voolavus vähenenud viiendiku võrra, tööga rahulolu on kasvanud ja meie inimesed soovitavad G4Si kui tööandjat aina rohkem. Ma näen enda ümber iga päev väga palju ägedaid ja väga töökaid kolleege, sealhulgas turvatöötajaid, kes teevad oma tööd suurest missioonitundest. See kõik loob eeldused selleks, et pakkuda Eesti inimestele hinnatud turvalahendusi ja muuta seeläbi Eesti turvalisemaks.

REIMO RAJA Kommunikatsioonijuht

Kirjuta meile: kysimused@ee.g4s.com

Trükk: Reusner Tiraaž: 1400

3

UUDISED KRIMIUUDISED G4S turvatöötajad pidasid kinni parketi vargad 23. novembri õhtul pidasid G4S turvatöötajad Inar Kull ja Tiit Tappon Tallinnas kinni mehed, kes varastasid ehitatavast korrusmajast parketti ja erinevaid ehitustarvikuid. Kell 22.33 sai G4S ekipaaž väljakutse Mustamäel asuvale ehitusobjektile, kuna territooriumi valveseadmete abil registreeriti võõra isiku liikumine. Viie minutiga sündmuskohale jõudnud ekipaaž pidas ehitusobjekti kõrval asuva tankla parklast kinni kaks meest, kes olid ehitatavast korrusmajast vedanud sõiduautosse parketti ja erinevaid ehitustarvikuid.

Turvatöötajad kutsusid sündmuskohale politsei ja objekti kontaktisiku, kelle kinnitusel olid leitud esemed ehitusobjektilt võetud. Kahtlusealused anti üle politseile.

Meesterahvas varastas rahakoti koos PIN-koodidega 22. novembril sai G4S ühest Narva kaubanduskeskusest paanikahäire. Objektil tööl olnud turvatöötaja Nikolai Narkevitš vajas patrulli abi seoses kinnipeetava isikuga. Nimelt ühe keskuses auva kaupluse müüja märkas, kuidas meesterahvas varastas riietusruumist naisterahva rahakoti koos PIN-koodidega. Meesterahvas sai turvatöötajate poolt kinni peetud ja politseile üle antud.

Hiljem selgus, et kinni peetud isik oli varastanud kaks rahakotti, dokumendid ja paki suitsu. Siinkohal jagame soovitust PIN-koode hoida kaartidest eraldi.

G4Si turvatöötaja pidas kinni puuhaluga vandaalitseja 19. novembri varahommikul kella viie ajal sai G4S Tartu ekipaaž paanikahäire ühest Tartu tanklast.

Seal oli alkoholijoobes mees rebinud küttepuude kotist välja ühe halu ja purustanud sellega bensiinijaamas oleva pangaautomaadi ekraani. Nelja minutiga sündmuskohale saabunud G4S turvatöötaja Kristo Kärblane asus koos tankla klienditeenindajaga kohe sündmuskohalt põgeneda jõudnud meest otsima. Peagi märkasid nad teda Anne kanali juures. Turvatöötaja pidas mehe kinni ja toimetas tagasi bensiinijaama juurde.Tanklas vandaalitsenud mees anti politseile üle.

4

AASTA PARIMAID TÄNAME JAANUARIS Aasta oodatuim tunnustamisüritus, kus antakse üle G4Si teenetemärgid, toimub 22. jaanuaril.Teenetemärke on G4Sis jagatud ettevõtte algusaastatest alates, kuid pidulikumas võtmes korraldatakse tänuüritust alates 2000. aastate algusest. Alates eelmisest aastast ootame aasta parimaid töötajaid vastuvõtule koos kaaslasega, et anda võimalus ka meie töötajate kaaslastel saada osa pidulikust ja meeleolukast üritusest. Aastat kokkuvõttev tänuüritus toimub Vaba Lava teatrikeskuses Telliskivi Loomelinnakus ja tänavuse peo märksõnaks on „elu nagu teatris“. Täpsem programm jäägu siiski üllatuseks! Kutseid aasta parimatele asub personalidivisjon saatma detsembris. Piirkondadest vastuvõtule kutsututele korraldame transpordi üritusele ja tagasi.

TALLINNA BUSSIJAAMA TURVAPARTNERIKS ON NÜÜDSEST Alates 1. detsembrist seisab Tallinna bussijaamas reisijate turvalisuse eest G4S. Pakume bussijaamale ööpäevaringset mehitatud ja tehnilist valvet ning automaatse tulekahjusignalisatsiooni hooldust. Varasemalt valvas bussijaama USS.

„Tallinna bussijaam on Eesti üks olulisemaid transpordiühendusi. Bussijaama turvapartnerina hoolitseme umbes kolme miljoni reisija turvalisuse eest. See on suur vastutus!“ rääkis Ida piirkonna müügiesindaja-kliendihaldur Allar Krjukov. Igapäevaselt väljub Tallinna bussijaamast ligi 200 bussi ööpäevas. Bussijaama juhtidega käisid läbirääkimistel Allar Krjukov ja Ida piirkonna müügiosakonna juhataja Arvo Saaliste. „Meil on väga hea ja kiire klienditeenindus, kogemustega turvajuhid ja rohkem patrulle,“ loetleb Allar G4S eeliseid konkurentide ees. „Meie turvatöötajad on Rakvere bussijaamas varasemalt tubli tööd teinud ja on näha, et seda hinnatakse ka Tallinnas.“ Foto: Tallinna Bussijaam

G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

UUDISED

OSTIS EUREX CS-I 27. novembril sõlmisid AS G4S Eesti ja OÜ Eurex CS sajaprotsendiline osanik Andres Sonn ostu-müügi lepingu raha ja väärisesemete veoga tegeleva OÜ Eurex CS omandamiseks G4Si poolt. Alates 7. detsembrist teenindatakse Eurex CS-i kliente G4S kaubamärgi alt. Seoses ettevõtte ostuga täienevad G4Si sularahadivisjoni töötajate read kümmekonna uue töötajaga.

Lisaks saab G4S juurde mõned uued kliendid.

ALARMTEC JA ÜHISTEENUSED ASUVAD TESTIMA MOBIILSEID KIIRUSKAAMERAID Alarmtec esitas Maanteeameti korraldatud hankele eduka pakkumise ning asub juba jaanuaris testima mobiilseid kiiruskaameraid, et aidata Maanteeametil ja Siseministeeriumil leida uusi võimalusi liiklusohutuse parendamiseks ning ühtlasi muuta liikluspolitsei tööd tõhusamaks.

Mobiilsete kiiruskaamerate eelis seisneb selles, et neid saab paigaldada kohtadesse, kus kiiruseületajate arv on suur, kuid kus politseil on kiirust mõõta ja sõidukeid parkida keerukas. „Mõõteseadmetena kasutatakse Maanteeametis töötavaid kiiruskaameraid, millele Alarmtec lisab spetsiaalse mõõteauto ja välitingimustes töötamiseks vajalikud seadmed,“ selgitas AS Alarmteci juhataja Andrus Pukk. „Tänu senisele põhjalikule kogemusele kiiruskaameratega teame me, kuidas neid kaameraid seadistada ja kasutada – sõnaga meil on vajalikud kogemused ja teadmised,“ lisas ta. Mõõtmisprotseduure hakkavad maanteel läbi viima Ühisteenuste töötajad, kes saavad selleks vajaliku koolituse. Alarmtec hoolitseb tehnika korrasoleku ja andmete edastuse eest keskserverisse ning annab vajadusel tuge. „Tegemist on pilootprojektiga. Sellist oskusteavet veel ei olegi. Meie inimene jälgib süsteemi tööd ja tõrkeid ning ühtlasi valvab kaameraid,“ rääkis AS Ühisteenuste juhataja Hendo Priimägi. Testimist viiakse läbi kolm kuud.

Mobiilsete kaamerate kasutuselevõtu eesmärk on laiendada kiiruskaamerate tööpiirkonda, vähendada piirkiiruse ületamiste arvu ja mõjutada liiklejate käitumisharjumusi kiiruse valikul, soodustades nii korrektset ja ohutut liiklemist. Lähiaastatel on plaanis üle minna täielikult automaatsele liikluse järelevalvele.

PANE KALENDRISSE KIRJA! 22. jaanuari hommikupoolikul kell 9.00–12.30 saavad kõik huvilised teha ühe väikese heateo ning ühtlasti veenduda enda heas tervislikus seisundis, osaledes doonoripäeval. Verd saab loovutada peamaja II korruse koolitusklassis, kaasa palume võtta isikut tõendav dokument.

Tervitame uusi töötajaid Alates 17. novembrist töötab G4S Eesti IT osakonnas mobiilsete seadmete (nt ePatrull, G4S Login) süsteemiadministraatorina Karel Niine. Karel töötas viimati pea kümme aastat Jõhvi vallavalitsuses IT-spetsialistina ning on lõpetanud IT Kolledži süsteemide administreerimise erialal. Ehkki Karel on koolis käinud Toila Gümnaasiumis ja tema viiKarel Niine matine elukoht oli Ida-Virumaal Vokal, möödus ta lapsepõlv Tallinnas. Nüüd on ta siin jälle tagasi. IT-valdkonna vastu tekkis Karelil huvi juba 6. klassis, hiljem on ta ise veel gümnaasiumis õppides koolis süsteeme administreerinud. Nutivaldkonnaga on seotud ka Kareli hobid. Teda paelub hobimudelism ja elektroonika ning ta on ka ise paar drooni valmistanud. Suvisel ajal meeldib Karelile lohesurfata ning langevarjuga hüppamas käia.

Alates 7. detsembrist töötab G4Si personalidivisjoni personaliarvestuse osakonna personalispetsialistina Eve Soolepp. Eve on omal ajal õppinud sotsiaaltööd ja on seega saanud ülikoolist tugeva psühholoogiaalase tausta, mis on personalitöös väga vajalik. Eve töötas varasemad 16 aastat Magnum/UP Invest kontsernis, kuhu ta asus tööle Eve Soolepp juba tudengina, olles ettevõttes mitmeid ameteid pidanud. Viimased 9 aastat töötas ta Magnumis personalispetsialistina ja tegeles kõigega, mis personali puudutas, alates värbamisest ja tööle vormistamisest kuni koolituste ja ürituste korraldamiseni. G4Sis hakkab Eve tegelema senisest kitsama töölõiguga, mis oli ka üks tema soove töökohta vahetades lisaks kogemuse hankimisele ja silmaringi avardamisele. Vabal ajal tegeleb Eve jooga ja tervisespordiga, samuti meeldib talle tegeleda savitöö ja viltimisega. Eve suguvõsas pole ilmselt kedagi, kes juba tema tehtud susse ei kannaks:) Lisaks on Eve läbi aegade tegelenud erinevate vabatahtlike projektidega ning on praegugi näiteks SOS Lasteküla sõber.

Algab uus spordiklubi hooaeg Alates 1. jaanuarist algab G4S Spordiklubil uus hooaeg ning sellest osa saamiseks tuleb aasta lõpuks, hiljemalt 25. detsembriks, tasuda aastatasu. Kui seni oli töötajatel ja pereliikmetel erinevad aastatasud, siis uue hooaja aastatasu on kõigile G4Si töötajatele ja töötajate pereliikmetele sama suur – 19 eurot. Neil, kes alles liituvad klubiga, tuleb lisaks tasuda liitumise eest 13 eurot. Makstes aastamaksu pärast 1. jaanuari, on võimalik klubi sportimisvõimalusi kasutada maksele järgnevast kuust. Ülevaate G4S Spordiklubi sportimisvõimalustest saad siit: www.g4s.ee/sportimisvoimalused Sportimisklubi aasta- ja liitumistasud tuleb tasuda: MTÜ Spordiklubi G4S a/a EE142200221016380577 Kindlasti märgi tasumisel lisaks oma nimele ka piirkond, kus töötad. Ja kui tegemist pereliikmega, siis märgi ka see ära. Liitumis- ja aastamaks tuleb tasuda korraga täies ulatuses, st aastamaksu ei saa poolitada või osadena maksta.

10. kuni 15. veebruarini toimuvad üle Eesti G4Si töötajate iga-aastased infopäevad ja staažikate tunnustamised. 10.02 toimub üritus Jõhvis, 11.02 Tartus, 12.02 Pärnus ja 15.02 Tallinnas. Jälgi infot ja tule kohale!

5

PERSOON

PRIIT SARAPUU – KÕIGE SUUREM KOMPLIMENT ON NÄHA G4SIS POSITIIVSUST JA TÖÖTAHET PRIIDU JA ARTURI VESTLUSE PANI KIRJA REIMO RAJA I FOTOD: G4S, ERAKOGU

PRIIT SARAPUUD INTERVJUEERIB G4S PÕHJA PIIRKONNA MÜÜGIOSAKONNA JUHT ARTUR AUNAPU, KES TEAB PRIITU ROHKEM KUI 30 AASTAT. TEAB TEDA KUI HEAD SÕPRA JA KOLLEEGI. Millised on kooliaja eredaimad mälestused, mida siiamaani meenutad naerulsui?

Meil oli ansambel, millega me esinesime igasugustele väliskülalistele. Sel ajal oli meil jabur traditsioon kaugetele külalistele, keda tolle aja kohta päris tihti käis, kuskil klassi ees esineda. Mina sain seal ansamblis laulda. Veider oleks sellist asja täna ette kujutada. Sa lähed kuskile kooli ja siis tuleb su ette kuus moosekanti ja veel mingid pillimehed ja hakkavad laulma. Aga need laulud, mida esitasime, olid lahedad ja on siiamaani meeles!

Intervjuu osalised Artur Aunapu ja Priit Sarapuu paari aasta tagusel juhtide meelelahutuslikul meeskonnakoolitusel.

Kelle loomingut te esitasite?

Ma kantrilauljaid nii hästi ei tea, aga päris palju oli sellist (laulab) country road, take me home to the place, where I belong, siis näiteks California da-da-daa. Oli ka Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud „Mu kodu“. See oli kõik laulutunnist erinev repertuaar, mida huvitav õppida. Seltskond oli ka lahe.

Laulmine on ju sinu peres alati au sees olnud. Sa olid kooli ajal isegi üks paremaid lauljaid.

Mine sa võta kinni.

Parem oleks sind kutsuda kolmeks päevaks kalale, sedasi saab kõikidest inimestest pildi ette. Aga hea küll, hakkame siis lapsepõlvest pihta. Me kohtusime esimest korda 1. septembril 1980.

Mida sa enne seda tegid?

Ma olin maalaps. Koolieelsest elust üle poole elasin ma Kullenga külas. See on natuke edasi Assamalla lahingupaikadest, kus Kalevipoeg müttas. Seal elasid mu isa vanemad.

Mõtlesin ikka, et sa linnas olid. Üle poole ajast elasin hobuste, lehmade, lammaste ja muude toredate loomadega. Hobu-

6

se rakendamise, heinateo ja muud maatööd sain selgeks. Lehma olen ka korra lüpsnud.

Kes su lemmikõpetaja koolis oli?

Helgem mälestus õpetajaga?

Eks ikka esimene klassijuhataja – Ilme Naarits, kes meid esimesena enda rüppe võttis.

Tema jäi kõige rohkem meelde. Aga häid õpetajaid oli veel. Hästi jäi meelde inglise keele õpetaja, Henrik Hololei ema, kes lausa sundis keelt õppima ja oli õiglane. Õiglus on siinkohal oluline märksõna. Pahatihti ei tundunud see kõigi õpetajate puhul suurim väärtus olevat. Aga tema oli õiglane õpetaja: tal polnud lemmikuid, ta ei teinud vahet, kas sa oled poiss või tüdruk, mis su teised hinded on või kuidas sa käitud. Tema jaoks oli oluline, kuidas sa inglise keelt õpid ja räägid.

Iga muusikaõpetaja sellest ajast teab, kes on Priit Sarapuu ja kui hästi ta laulis.

Seda sai kooli ajal ka päris kõvasti harjutatud – RAMi poistekooris, noortekoolis ja meeskooris. Ansambel ka veel. Kui palju harjutad, siis tulebki välja.

See jäi sul mingil hetkel soiku...

Soiku jäi see 1994. aastal. Peale keskkooli õppisin veel kolm aastat ooperilaulu.

Miks see soiku jäi?

Kui ma päriselt enda sisse vaatan, siis laiskusest. Ma jõudsin arusaamisele, et ainult andega kaugele ei jõua, tööd peab ka tegema. Seni sai puhtalt ande pealt konkurssidel G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

PERSOON Spordist sa lahti ei saanudki.

See on kaalu ja ainevahetuse teema. Ma pean sporti tegema, muidu kaal tuleb tagasi. See kõikus mul päris palju, sai liiga vara suitsetama hakatud.

Millal sa suitsetama hakkasid?

15aastaselt.

Aga sa olid ka esimene, kes maha jättis.

Siis kui esimene laps sündis, 23selt. Juulis saab 20 aastat mittesuitsetamist. Aga ma tegin selle vähese aja jooksul suitsu väga palju. Kaal tuli kolinal tagasi, kui suitsetamine sai maha jäetud, ja siis pidin jälle kaalus alla võtma. Iga aasta mu keskmine kaal ikka paari kilo võrra kasvab. Tee sa seda trenni ja jookse palju tahad, natuke ikka tuleb.

Mitu korda nädalas sa spordid?

Ma teen ikka kuus vähemalt.

Lihtsam on vist küsida kui tihti sa ei tee.

Kolm korda kuus ei tee. Teen oluliselt väiksemate koormustega kui viis aastat tagasi. Enam ei jaksa ka nii palju. Praegu mängin rohkem tennist ja golfi meeldiks paremini osata. Ratast teen seepärast, et jooksmine pole minu kasvu inimesele kõige parem.

Priit oli tänavu töövarjuks Ülemiste Keskuses, kus teda juhendas objektivanem Kristo Kiviloo. osaletud ja häid kohti saavutatud. Tallinna riiklikus konservatooriumis sai oma vanuses üks parimaid oldud, aga mingil hetkel enam mitte.

Sellesse aega jäi ka vanavanemate surm ja tuli tegeleda natuke elulisemate asjadega, sest isa ei viibinud tihti Eestis. Temagi reisis just laulmise tõttu väga palju. Asjaolude kokkulangemisel võtsin akadeemilise puhkuse. Sina, Artur, ju kutsusidki mind sel hetkel Concordiasse! Ma tegin juba sel ajal kooli kõrvalt tööd ja teenisin poole kohaga töötades rohkem kui mu kõrgharitud ema ja isa kokku, kes olid oma elu pühendanud muusikale. Mõtlesin, et kui ma lihtsa müüjana teenin rohkem kui nemad, siis mis tulevik on Eestis kultuuritöötajal, muusikul? Toona ei tundunud isegi tipptegijate teenistus mingi väljakutsena. Täna on asjad teisiti. Minu koolikaaslane Ain Anger (Saaremaalt pärit rahvusvaheliselt tunnustatud bass, kes elab perega Viinis – RR) on oma hääle ja tohutu töökusega maailmas väga kaugele jõudnud.

Mis müügitöö see oli, millega sa hästi teenisid?

Minu esimene töökoht oli Tallinna Mööblimajasse tehtud Electroluxi osakond.

Ostsin sinult veel tolmuimeja... Õde näitas mulle Äripäevast töökuulutust, et otsitakse müügimeest. Ka inglise keele oskus oli väga oluline. 30 kandidaadi seast valiti kolm välja. Osutusin seal valituks.

See oli vahetustega töö, nii et sai ka õppida kõrvalt. Edasi liikusin otse Electroluxi, nende Mustamäe poodi ja keskladu juhatama.

Millised väärtused koolist kaasa võtsid?

Sõbrad! Ka oskuse teha meeskonnatööd,

mida olen alati hinnanud individuaalsetest võimetest enam. Teised väärtused on ausus ja otsekohesus. Olen elus selle eest palju tappa saanud, et olen asju otse ja ilustamata välja öelnud, koolist kuni tänaseni välja, aga ma väga hindan seda teistes ja ise käitun ka nii. Oluline on ka keeleoskus. Tänu sellele olen palju saavutanud.

Kooliajal oli sinu elus üks totaalne muutumine, mille sa ise lõpuklassis ette võtsid. Otsustasid kõvasti sporti tegema hakata ja kaalust alla võtta.

Tegelikult ma olen sõltumata kaalust kogu elu sporti teinud. Kolmandast-neljandast klassist peale sai hambad ristis võrkpalli tagumas käidud. Edasi mängisin koolis kogu aeg midagi – võrkpalli, korvpalli, jalgpalli.

Kunagine klassivend Andres kutsus mind mingi hetk ühte Eesti esimesse jõusaali, Olevi klubisse Tõnismäel. Toona, 17aastasena, ei teadnud ma, mis asi on jõusaal.

Seal suurepärases kohas oli selline asi nagu kaal ja kui ma üle pika aja julgesin selle peale astuda ja oma tegelik kaal avastada, siis oli see päris jube – 126,5 kilo... Järgmisel nädalal kaalule astudes avastasin, et see on kukkunud neli-viis kilo sisuliselt mitte midagi erilist tehes. Siis ma mõtlesingi, et kuradi lihtsalt tuleb!

Teine motivaator oli see, et meie klass otsustas lõpueksamiks valida kehalise kasvatuse, mis minu jaoks oli täielik katastroof.

Selliseid asju nagu lõuatõmbed ja kätekõverdused poleks ma ära teinud. Täiesti masendavad asjad minu jaoks toona. Vaatamata sellele, et jõudsin palju pallimänge teha, siis see väga palju punkte ei andnud.

Detsembris jõulupidude aegu oli mu kaal juba alla saja. Mais kehalise kasvatuse eksamit sooritades kaalusin 84 kilo.

Kuidas sa üldse turvavaldkonda sattusid?

1999. aastal olin töötu. Paar kuud sai automüüjana proovitud, aga see lõppes väärtuste mitte kokkulangemise tõttu. Siis ma kandideerisingi igale poole imelikesse kohtadesse, üks neist oli Alarmtec. Kuulutuse peal oli turundusjuht, aga tegelikult otsiti projektijuhtidele osakonna juhatajat. Lihtsalt mingitest aegadest oli selle ameti nimetus turundusjuht, sest eeldati, et suuri projekte müües tuleb hästi palju turundusega tegeleda. Toona need mõisted väga selged veel polnud. Mingil põhjusel valiti mind välja. Põhisüüdlased on selles Alar Vasemägi ja Andrus Jauk. Viimasele andsin täna hommikul staažimärgi 20 tööaasta eest (4. detsembril – RR).

Alustasin 8. novembril, 1999. Ma olen mitu korda Alari käest küsinud, miks ta mind tööle võttis. Ma ei teinud vahet nõrkvoolul ja vahelduvvoolul. Alar ütles, et ma olin ainuke, kellel oli säde silmis ja kes peegeldas seda, mida ta mõtleb. Alarmtecis sai siis pihta hakatud ja aasta otsa maadeldud projektijuhtidega, kellest suur osa töötab siiani meil kontsernis.

Sa oled turvavaldkonnas 15aastat olnud. Miks sa oled siin veel? Kas tõesti pole vahepeal mujale kutsutud?

On ikka kutsutud, aga ju need siis pole nii ahvatlevad pakkumised olnud. Kui päris aus olla, siis ega ma ole neid ka väga palju kaalunud.

Stampvastus võiks ju olla, et on veel huvitav.

Mis seal salata, 15 aasta jooksul on kolm korda küll olnud selline tunne, et nüüd on vist juba läbi ja kõik asjad tehtud, midagi uut pole. Seda on juhtunud korra või paar Alarmtecis ja korra G4Sis, kui sai turvatehnikadivisjoni juhitud.

Aga viimastel aastatel pole mul väga olnud võimalust tunda, et kõik on nüüd tehtud. Meie töö võlu on see, et iga päev on uus. Stabiilsus puudub (Artur ja Priit hakkavad mõlemad naerma – RR). Stabiilsus on ettevõtluse surm. Kui see saabub, siis algab tagasiminek. Meie äris kogu

7

Ei möödu ilmselt ühtki G4Si suvepäevasid, mil Priit lavale ei satuks.

Sel suvel sai räpitud kogu juhtkonnaga.

aeg juhtub midagi, kuigi see turg, kus me toimetame, on olematu. 140 miljonit eurot on Eesti turvaturg. Meil on siin ettevõtteid, kelle käivegi on kordades suurem. Aga ikka on huvitav! Kõik räägivad sellest ja kogu aeg käib üks tants ja tagaajamine. Ma arvan, et see ongi selle töö võlu, et miski pole endine.

Aasta tagasi sa ütlesid, et pole veel täpselt aru saanud, kui suur ettevõte G4S on. Kas nüüd on see sulle lõpuks kohale jõudnud?

Ma arvan, et G4S on täpselt nii suur, kui suureks me ta kasvatame. See ongi üks lahedamaid väljakutseid selles ettevõttes. Leiame nišše ja otsime uusi suundasid. Sellest ka ettevõte kasvab, nii inimeste arvult kui majandusnäitajatelt. Ma ei saa kõigest veel rääkida, aga meil on järgmisteks aastateks planeeritud päris ambitsioonikad projektid ja üsna suured kasvud uute toodete ja teenustega, mida me pole Eestis seni veel teinud.

Seda lisaks sellele, mida me täna juba teeme ja millega tahame kasvada konkurentide arvelt.

Mis toimub Eesti turvaturul viie aasta pärast?

Selleks, et küsimusele vastata, oleks kõige lihtsam vaadata, mis toimus viis aastat tagasi Eesti turvaturul ja siis mõelda need viis aastat tänasesse päeva.

Täpselt aasta tagasi ütlesid, et Villu (Villu Õun, valvedivisjoni direktor) juhib droone ja Peeter (Peeter Torim, sularahadivisjoni direktor) loeb pangakaarte.

Ma arvan seda endiselt. Panganduses on kindlasti mõistlik teatud tegevusi konsolideerida, näiteks sularahaautomaatide võrk.

Näiteid võib otsida nii Norrast kui Soomest, kus pangad enam otseselt ise ei tegele automaatidega ja on ühtne võrk. See annab meile uusi võimalusi.

Ja miks mitte täiendada tehnilist ja mehitatud valvet droonidega? Neid oleme katsetanud näiteks rannavalves. Mõte on neid katsetada ka mehitatud valve objektidel, kus

8

maa-alad on suured.

Ma näen võimalust olla veel tugevam eestkõneleja turvalisuse teemal laiemalt ja seda koolituste ja rahvusvahelise kompetentsi kaudu. Seda me võiksime teha oluliselt paremini kui täna.

Kas meil viie aasta pärast mõni konkurent on?

Muidugi on. Küsimus on selles, millisel tasemel ja millistes toodetes me konkureerime.

Kõige karmim on konkurents turvatehnika osas, kus tuleb väga täpselt ajaga kaasas käia. Peab järgima uute toodete trende ja samuti arendama oskusi. Ühest küljest tahaks tegeleda kõigega, teisest küljest on oluline ka spetsialiseerumine. Tuleb lihtsalt oma tööd kõige paremini teha. Meie puhul on strateegiline valik teenindus. Peame seda tegema paremini kui teised.

Kirgi küttev teema on USS ja selle uus omanik. Kui USSi oleks ära ostnud Mati Kask või John Smith, aga mitte Mark Luts, keda sa tead, siis kas sinu arvamus või suhtumine oleks teistsugune, kui see praegu on?

Milline see minu suhtumine siis on?

Kas sa võtad seda isiklikult või ei?

Ei võta! Mis mõttes?! Mitte mingit vahet ei oleks. Mis oleks sellel John Smithil või kellel iganes sellele ettevõttele anda peale raha?

Ma ei näe mingit sünergia tekkimist selles investeeringus. Ma ei näe, et oleks toodud kompetentsi või et oleks võimalik saavutada kokkuhoidu, tulude kasvu, niši leidmist selle ostuga. Lihtsalt omaniku vahetus. Sisuliselt ei muutu kahjuks mitte midagi! Ma oleks näinud seda, et mõni kohalik või Eesti turul tegutsev väliskapitalil põhinev ettevõte oleks selle ostu sooritanud. Siis oleks tekkinud palju põnevaid sünergiaid ja turul oleks palju tugevam ettevõte. Täna ma seda ei näe.

Tekib ka küsimus, miks senised omanikud ei suutnud saavutada seda, mis järsku uue omaniku plaan on. Mille poolest nemad siis

Priit (keskel) so ris juba kooli Pildil koos klasslee ivendade Danel ajal.

Pandre ja Andres Kanguriga.

kehvemad olid? Või miks meie peaks järgnevatel aastatel kuidagi kehvemad olema, et konkurendi ambitsioonid õnnestuksid? Meilt ei võta ju keegi midagi ära, pigem tuleb juurde.

Miks sa arvad, et keegi ei suuda meilt midagi ära võtta?

Selleks, et meilt midagi kvaliteediga täna ära võtta, tuleb meie tasemeni jõuda, mis vajab väga suurt raha, pühendumist ja investeeringut. Meil võttis aastat kolm aega, et lõpetada see hindade alandamise mäng ja öelda välja, et me pakume paremat teenust ja meil on rohkem ressurssi. Meie tänased kliendid on korra sellise alapakkumise teema läbi elanud. Osad neist on ära käinud ja tagasi tulnud ning osad ei ole selle odava hinnaga kaasa läinud. Kui uskuda USSi uut retoorikat, kus hind ei ole nende põhiargument, siis sel juhul saame ainult juurde, sest kliendid tulevad tagasi.

Kas sa oled mingi hetk avastanud, et sul on mingisugused selgeltnägija võimed?

(Naeruturtsatus) Ei ole.

Jaanipäeva paiku ütlesid sa Eesti Päevalehele, et tõenäoliselt müüakse USS kohe maha. Ei läinudki palju aega mööda.

Selleks pole vaja selgeltnägija võimeid. Vaja on majandustrende jälgida ja mõelda, miks mingeid asju tehakse. Ma arvan, et kogu selle teema puhul on üks suur võit see, et me G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

PERSOON võtsime osadel meestel isu ära seda asja ajada. Kui keegi tahab uuesti proovida, siis proovigu. Ma ei näe põhjust, et me peaksime kedagi pelgama, kuid samas ei tohi kunagi kedagi ka alahinnata.

Sa oled väga enesekindel inimene. Kas oled selle aja jooksul kasvatanud või olidki selline lapsest saadik, said selle hobuste ja lehmade kõrvalt?

Ma arvan, et see omadus on G4Sis süvenenud. Me peame üle saama hirmust teha valesid otsuseid ja eksida. Üks asi, mida ma olen G4Sis üritanud viljeleda, on see, et kui tehakse viga, siis kedagi ei karistata selle eest kohe. Kui inimesed teevad sealt omad järeldused ja need vead enam ei kordu, siis on see palju parem õppetund kui see, et keegi sulle vitsa annab.

Me ei ela ühes päevas siin turvaturul. Oleme 25 aastat tegutsenud ja tegutseme veel vähemalt 25. Me ei ela ainult ühes eelarveaastas või hankes. Kui see risk, mille võtame, ei õigusta ennast, siis teeme sellest omad järeldused ja teeme järgmine kord teisiti. Julgus võtta riske peab olema.

G4S on nagu teine pere sinu jaoks. Kui palju sa reaalselt tunned muret, kuidas G4Si inimestel läheb?

See on nüüd küll küsimus… Ma arvan, et see pole minu hinnata, see on teiste hinnata ja öelda kas see on piisav või mitte. Mina pean looma inimestele võimaluse teha tööd parimal viisil, et inimesed tahaksid siia ettevõttesse tööle tulla, et neile meeldiks siin töötada, et neil oleks see miski, miks siin tööd teha. Kui ma näen, et minu meeskonnas ja kogu ettevõttes on positiivne meelsus ja tahe tööd teha, siis minu jaoks on see kõige suurem kompliment. Ma tunnen end kehvasti, kui ettevõttes on pinged, arusaamatused, tööalased ja isiklikud probleemid. Siis ma arutan inimestega, mis mina valesti tegin, mida mina peaks muutma. Vahel olen ka karm, eriti kui näen karjuvat ebaõiglust.

Kas see kõik, mida ma teen, on piisav, on juba teiste inimeste hinnata.

Kas sa magad täna paremini kui kolm aastat tagasi?

Oluliselt.

Siis järelikult oled õiget asja teinud!

Oled mitu korda meeskonda maininud. Kuidas tekib õige meeskond?

Mul on meeskonda komplekteerides mingi nägemus inimtüüpide poole pealt. Need inimesed peavad olema erinevad oma isikuomadustelt, peavad üksteist täiendama, nende seas peab olema optimiste ja pessimiste, peab olema ratsionaalseid mõtlejaid ja unistajad. Loomulikult nad peavad olema oma valdkonna absoluutsed tipud. Meie ettevõttes ei saa juhtkonnas olla keegi, kes oma valdkonda perfektselt ei tunne. Ma ei ole kunagi kahelnud selles, et minu alluvad on minust targemad. Minu jaoks üks suuremaid väljakutseid ongi, kas ma saan hakkama sellega, et nendest inimestest moodustuks

Golf on hakanud Priidule üha rohkem meeldima.

Valgerannas G4S Open golfivõistlusel 24. juulil.

meeskond. Need, kes täna G4Si juhivad, on väga hea meeskond. Alati tahaks veelgi paremaks saada, aga täna on mul hirm, kas kõigil on piisavalt väljakutseid ja kas see sujuvus kedagi uinutama ei hakka.

Et läheb liiga stabiilseks?

Täpselt! Täna ma juba ootan ja otsin segavaid faktoreid, et mugavustsoonist välja tulla ja inimestele uut väljakutset leida. Ma arvan, et nende kolme aastaga on meeskond väga tugevaks saanud. Kogu juhtimine on oluliselt paremaks läinud kuni eesliinini välja. Rahulolu ettevõttes on kasvanud – töötajate tagasiside oli sel aastal parem kui kaks aastat tagasi. Selles plaanis võib öelda, et liigume õiges suunas.

Turvatöötajad saavad uuel aastal palgatõusu. Kas see on piisav?

Me teeme maksimumi, mis me saame, ja ma pole kunagi rahul selle palgatõusuga, mis me saavutame, sest ma tean, et seda on vähe.

See palgatase pole õige, mida meie inimesed turvatöö eest saavad. Ka osad meie kliendid, kellega rääkinud olen, saavad sellest aru. Seda kõike inimlikust ja sotsiaalsest printsiibist lähtudes. Aga majanduslikust printsiibist lähtudes on see palgatase õige, sest see on turuhind. Seda ei määra ettevõtte juht, omanik, jumal taevas. Selle määrab majanduskeskkond – on nõudlus ja pakkumine. On teenus ja sellel on hind, mis koosneb teatud komponentidest.

Me teenime ettevõttena seitse protsenti kasumit kogu meie teenuste pealt. See on Euroopa keskmine ehk me oleme kasumimarginaalides sealmaal, kus see tööstusharu praegu on. Me saame pikas perspektiivis teha nii, et palk kasvab tehnoloogia arvelt. Väheneb mehitatud valve osakaal ja kasvab tehnoloogia osakaal. Samas inimesed alati jäävad, nende kompetentsid kasvavad ja nad peavad oskama tehnoloogiat juhtida. Palgatõusu kasv saab tulla ainult koos kompetentside arenguga. Ehk need inimesed, kes panustavad rohkem ja kellel on rohkem oskusi, hakkavad saama rohkem palka. See on tuleviku trend kogu tööstusharus. Palgad hakkavad kasvama selle arvelt, et inimesi jääb vähemaks.

Meie eesmärk on, et G4Sis oleksid turvaturu kõrgeimad töötasud. Juba täna oleme klientide juures oma teenuseid optimeerinud. Mitte ainult läinud mehitatult valvelt üle tehnilisele, vaid jätnud mehitatud valve alles ja toonud tehnilisi vahendeid abiks juurde.

Me teeme täna rohkem koolitusi kui kunagi varem. Õppige ja omandage oskusi, küsige ja tahtke ise! Tuleb tahta tööd teha ja omandada neid oskusi, mida pakutakse, ning võimalustest kinni hakata, siis tuleb ka palk. Aga lihtsalt oodata, et kuskilt tuleb koalitsioon, kes tõstab miinimumpalka 25 protsenti ja siis kasvab minu palk ka samapalju, seda ei tule. Kõik on enda kätes.

Kõige tobedam, mida ma olen koolituste puhul viimasel ajal kuulnud, on jutt „milleks mulle seda vaja on, miks mind on siia jälle veetud, miks ma pean sinna koolitusele minema?“. Ei pea, kui ise ei taha, siis ei ole vaja, aga siis ei ole mõtet ka nuriseda. Meie saame anda inimestele võimaluse, luua kõik tingimused arenemiseks, aga ka siis on palju töötaja enda kätes.

Viimane küsimus – kuidas sa täna laulmise, muusikaga tegeled?

Ma ei tea, äkki laulan parimate töötajate vastuvõtul Frank Sinatrat? Tegelikult olen ma ühest asjast küll aru saanud, et ei tasu enam lavale laulma kippuda. Ka hääl läheb rooste ja ei tule enam nii lihtsalt, tahab harjutamist saada.

Suvepäevadel ometi ronisid lavale.

No see polnud laulmine, see oli räppimine.

Selleks, et hästi teha, peab väga palju harjutama. See, et sa viisi pead, ei tähenda, et sa jõle hea laulja oled. Täpselt samamoodi, nagu sa keha treenid, tuleb ka häält treenida. Kui sa häält ei treeni ja eeldad, et nüüd vanast rasvast paned, siis võid kõvasti pettuda. Selle ma olen omale selgeks teinud, et igale karaokele ei tohi ronida. C’est la vie! 

9

KOOLITUS

Tuleviku tegijate programmi avakoolitus 10. detsembril 2014 Energia Avastuskeskuses.

TULEVIKU TEGIJAD POOLEL TEEL AASTA TAGASI DETSEMBRIS KOGUNES ÜLE PAARIKÜMNE G4SI TURVATÖÖTAJA ENERGIA AVASTUSKESKUSESSE, ET STARTIDA „TULEVIKU TEGIJA“ KOOLITUSPROGRAMMIGA. SELLE EESMÄRK ON LEIDA JA VALMISTADA ETTE HÄID JUHTE MEIE ENDI SEAST. TÄNASEKS ONGI ÜKS OSALEJAIST AMETIS TURVAJUHINA. SAMA GRUPIGA JÄTKATAKSE KOOLITUST VEEL KA UUEL AASTAL. TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: KAADRID ÕPPEMATERJALIST, VILJAR VALLNER, ESME KASSAK

E

simene grupp moodustati valvedivisjoni töötajatest ning olulisteks valikukriteeriumideks olid, et osaleja oleks G4Sis töötanud vähemalt aasta, saanud oma tööga hästi hakkama, jäänud silma pühendunud töötegemise ja motiveeritusega ning tõestanud end ka esmatasandi juhi või juhi abilisena. Tegemist on esmakordse ettevõtmisega G4Sis ning esimese lennuga ollakse täpselt poole peal.

See esimene aasta viis tuleviku tegijaid nii koolipinki olulist teooriat ammutama kui ka praktilisi ülesandeid tegema. Veebruaris tutvustas valvedivisjoni direktor Villu Õun, kuidas toimub divisjonis juhtimine ja millised on olulisemad teemad, samuti sai arutletud juhi rolli üle. Märtsis liitus grupp kontoritöötajatele läbiviidud motivatsioonikoolitusega, kus Alar Ojastu rääkis heast tavast, suhtlemisest laiemalt ning klienditeenindusest. Üheks põnevamaks ja ka praktilisemaks osaks pidasid osalejad üksmeelselt võimalust varjutada juhte ja seda oodati programmi algusest saati suure huviga. Mida ehk ei osatud oodata, oli see, milliseks võib tegelikult kujuneda Villu Õuna avakohtumisel väljakäidud uitmõte tulevased juhid ka metsa viia. See lubadus sai täide viidud oktoobris ning kindlalt võib öelda, et see kogemus ei jätnud ühtki osalejat külmaks.

UNUSTAMATU METSAS KÄIK

Kuna metsa viimise üheks peamiseks eesmärgiks oli õppida, kuidas stressi tingimustes toimib grupitöö ja juhtimine, siis väga palju infot osalejatele ürituse kohta eelnevalt

10

Kaitseliidu instruktoridkoolitajad viisid tuleviku tegijad Simisalus "metsakoolitusele". ei jagatud või siis aeti neid teadlikult segadusse. Lühidalt, neile lubati teha Järvamaal Simisalus ühetunnine ekskursioon (mida muidugi ka tehti), kuid tegelikult kujunes päev 11tunniseks.

Koolitust viisid läbi Kaitseliidu instruktorid-koolitajad, lisaks oli iga grupiga kaasas üks videooperaator G4Sist: Henry Seemel, Margus Alamets ja Kristjan Saarik. Nemad said metsa mineku eel muuhulgas järgmised juhised: „Mõistlik on küllap kaasa võtta seljakott, kuhu võite pakkida ka toiduvaru, sest päeva jooksul toitlustust ei ole. Vaid hilised seened, sammal ja mustikad.“ Osalejatele seevastu lubati „igavat ja kuiva päeva“, hoopis

auditoorset tööd. Nii juhtuski, et kui ka matkamajja saabudes oli vajalik varustus kaasas, siis ühetunnise ekskursioonijutu peale ei hakanud paljud liigset kraami endaga kaasa vedama. Üksteist osalejat jagati kolme gruppi ning edasi oli plaan nad alustuseks ära eksitada, seejärel leida peatumispaik lõkke tegemiseks ja ööseks metsa jäämiseks. Selleks, et öö üle elada, tuli ka endale toitu hankida. Üheks suurimaks väljakutseks osutus gruppidele jäneselt elu võtmine. Kõik seda lõpuks ei teinudki. Ellujäämiskursus küttis kirgi, ent tagantjärele vaadatakse saadud kogemusele teisiti. Kuidas? Laseme osalejatel endil rääkida oma kooliaastast.

G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

KOOLITUS MAREK KUTEPOV, objektivanem Eesti Rahvusraamatukogus

Igasugune arendav tegevus on hea. Aitab rutiinist välja tulla ja uusi teadmisi saada. Käisime üheskoos energiakeskuses ning mul õnnestus lisaks töövarjuks käia Põhja piirkonna osakonnajuhil Kardo Kurmil.

See kogemus andis hästi osakonna kohta infot ja viis kurssi asjadega, mida peetakse ettevõttes oluliseks. Olin teda varjutamas terve päeva, käisin kaasas koosolekutel ning lisaks tutvustas ta ise mulle oma tööd. Väga informatiivne minu jaoks oli ka valvedivisjoni traditsiooniline väljasõit, kus aasta olulisemaid teemasid arutatakse. Nüüd on tervikpilt minu jaoks parem.

Tuleviku tegija koolitusprogrammis osalemine on andnud mulle juurde enesekindlust, samuti arusaama tuleviku perspektiividest ja sellest, kas see mind ka huvitab. Alates 2000. aastast töötasin vahetusevanemana ja 2006. aastast objektivanemana.

Võimalusel jätaksin tulevikus turvajuhi ameti vahele ja liiguks kohe edasi. Objektivanema töö meeldib mulle ka, lisaks võtan osa mitmetest ajutistest üritustest. Hakkasin mingi hetk üles kirjutama, kui erinevates kohtades ma olen tänu tööle käinud, kuid jõudes kahesajani, jätsin loendamise katki. See kõik avardab silmaringi. Selles mõttes on töö väga huvitav ja olen rahul.

Programmi viimase osana metsa viimine meeldis mulle väga ja pakkus isegi nalja. Kui juhendajad tulid meile täisvarustusega vastu, sain kohe aru, et ilmselt läheme pikemaks ja sestap haarasin muuhulgas kaasa isegi taskunoa. Paljud jätsid suured kotid matkamajja. Kui olime juba rajal, siis räägiti meile, et jääme ööseks, et näha meie reaktsiooni – tegime isegi laagriplatsi üles koos lõkkega – kuid tegelikult saime kõik õhtul koju tagasi.

Ma oleksin vabalt ka ööseks jäänud! Aimasin vasturääkiva info põhjal ette „halba“ ja olin selleks valmis. See oli hea vaheldus, lisaks värskes õhus viibimine. Mis ma õppisin? Et enne õhtut ei saa hõisata. Ennatlikke järeldusi ei maksa teha, alati ei pruugi nii halvasti minna, kui alguses paistab.

TARVO RÄNI, Põhja piirkonna patrullteenistuse päevnik

„Tuleviku tegija“ programm on päris palju silmaringi laiendanud, koolitused on olnud väga huvitavad. Üks koolitus oli selline, kui käisime vahetusülemate ja teenindusjuhtide koosolekul ja nägime kõrvalt nende tööd.

See annab nägemuse juhtide tööst. Samuti õnnestus mul käia patrullteenistuse juhi Janec Mururanna töövarjuks.

Viimane kord käisime ju soos.

Me keegi ei teadnud, et läheme pikaks ajaks sinna, aga eks nende eesmärk oligi meid šokki viia ja siis vaadata, kuidas tulevased juhid käituvad. Minul olid tossud jalas ja nii kui me matkarajalt kõrvale pöördusime sinna soo peale, olid mul jalad läbimärjad. Mul tekkis mure eelkõige sellepärast, et mul oli alla kolme nädala jäänud maailmameistrivõistlusteni ning külmetamine rikub kohe asjad ära. Ma külmetasingi end ära, aga võistlus läks õnneks hästi.

Kui jõudsime lõkkeplatsini, siis ma esimese asjana kuivatasin enda sokid ära. Võtsin sel hetkel asja vabamalt, teised pingutasid.

Lubasin ka tiimile, et teen pärast kõik tasa ja seni püüdsin moraalselt toeks olla. Selles mõttes sain ma topeltkogemuse.

Ma ei oskagi öelda, kuivõrd sellist ellujäämise kogemust tavaliselt vaja on… Muidugi oli see huvitav ja meenutamist väärt kogemus. Kokkuvõttes on programm väga huvitav ja arendav, lisaks uued tuttavad.

EGLE HIIUS, Põhja piirkonna turvajuht

Ma töötasin lennujaamas vahetuse ülema abina ja olin oma töös jõudnud sellisesse seisu, kus tundsin, et tahan edasi liikuda. Osalt selle tulemusena kaasatigi mind „Tuleviku tegija“ programmi.

Sain selle käigus hea ülevaate ettevõttes toimuvast ning õppisin paremini tundma ka inimesi peamajas. Nii et kui mind programmi ühe osana valiti välja uueks turvajuhiks, siis mõned inimesed teadsid mind juba. See tegi sisseelamise lihtsamaks.

Mis oli kõige meeldejäävam? Ma arvan, et see mets ei unune küll kellelgi! Mulle meeldivad praktilised asjad ja huvitav oli kindlasti ka töövarjupäev. Mina käisin personalidirektorit Irene Metsist varjutamas. Koolitusprogrammi kaasamine on töötaja jaoks kindlasti ka motiveeriv, sest kõiki meid olid juhid millegi poolest ju välja valinud – meid märgati!

Nagu paljud teised, olin minagi arvestanud, et meid viiakse vaid tunniks-paariks ekskursioonile. Kuidagi aga tuli jutuks ühe kolleegiga, et kas võtta autost igaks juhuks jope või mitte. Mul oli seljas korralik mantel ja sest poleks retke lõpuks küll midagi järele jäänud! Viimasel hetkel vahetasingi mantli jope vastu ja see oli väga hea otsus.

Eks meil oli seal seda vingumist ja virisemist ka, tuleb tunnistada, sest keegi polnud arvestanud, et meid nii pikalt kuhugi sohu viiakse. Tagantjärele tundub see kõik isegi naljakas ja tore. Meile öeldi ka siis, et paari nädala pärast mõtlete teistmoodi, ja tõsi see on. Kui me keset matka ühel soosaarel õhtuks lõket ja magamisaset tegema jõudsime, siis oligi täitsa soe ja mõnus ning mõte ööseks sinna jäämisest ei tundunudki enam hirmus. Aga just siis tuli end kokku pakkida ja pimedas hakata kodu poole lonkima. Kõrvaltvaataja pilguga ma mõistan ka ülesannet jänes toidulauale saada, kuid kohapeal ehmatas see ikka korralikult ära. Eelkõige õpetas see metsas käik oma mugavustsoonist välja tulema ja olukorraga kohanema. Huvitav kogemus oli ka pimedas tähtede järgi orienteerumine, mis läks keerukaks siis, kui puude ladvad taevast katsid, sest kompasse ega moodsaid GPS seadmeid me ju kasutada ei tohtinud – oli vaid plekkpurgist ja küünlast ehitatud valgusallikas.

Villu Õun Valvedivisjoni direktor Metsamineku plaan tekkis meie esimesel kohtumisel tuleviku tegijatega suust lipsanud uitmõtte tulemusel. Reaktsioon sellele mõttele oli elevust tekitav ning ega seal enam võimalust jäetudki. Tuli ära teha.

Mõte iseenesest tuli aga sellest, et juhtide väljaõppel ja tundma õppimisel on ikka kasutatud äärmuslikke olukordi, et füüsilise ning psüühilise pinge kriitilistel hetkedel hinnata isiku- ja liidriomadusi, anda ilmneva taustal soovitusi ja juhiseid. Ekstreemsustes käitume me tavapärasest erinevalt. Kuidas käitumist suunata ja kontrollida, kuidas säilitada oodatud juhtimisvõimekus – selleks peab end proovile panema.

Tuleviku tegijate metsaüritus täitis kindlasti eesmärki. Rõhk oli peamiselt ootamatul ja tavapäratul olukorral, segadusel ja teadmatusel, lootusetusel. Nägime kolleege teises vaates ja peab tõdema, et nad kõik olid tublid. Usun, et kõik osalenud said kogetu ning hilisema õpetava ja selgitava tagasiside tulemusel tükk maad targemaks. Said teada, et juht peab ka raskes olukorras jääma juhiks, olema ema ja isa eest, sest tema järgi minnakse, tema peab näitama eeskuju ja juhtima kolleege välja august, kui teistel enam selleks südikust pole. Juht peab hoidma lootust ja tahet, andma tuge ja innustust.

11

SOOVITUSINDEKS

KOLME AASTAGA

SOOVITUSINDEKSI EKSPERDIKS

ALUSTASIME KLIENTIDE SOOVITUSHINNANGU MÕÕTMIST 2013. AASTA ALGUSES. OLEME TEINUD HEAD TÖÖD – KOLME AASTA JOOKSUL ON KLIENTIDE HINNANG G4SILE KUI ETTEVÕTTELE PARANENUD 75%. SOOVITUSINDEKS JÄTKAB KENASTI ÜLESPOOLE RÜHKIMIST TEKST: ENE RAJA I FOTOD: ESME KASSAK, G4S

Soovitusindeks 2013. ja 2015. aastal

USALDUS KASVAB

Klientide kommentaaridest võib lugeda, et kõige enam on kasvanud usaldus meie vastu. Usaldus tuleneb aga otseselt tööst, mida teeme kliendiga kohtudes, ja hinnangutest, mida klient annab meie töötajatele: tehnikule, häireteenindajatele, sularahavedude töötajatele, halduritele ja turvajuhtidele. Tubli töö!

2015. aasta parimad soovitusindeksi tulemused on müügi- ja sularahadivisjonil. Sularahadivisjon ja klienditeenindusdivisjon on omakorda teinud suurimad hüpped tulemuste parandamisel.

JÄLGIME JA ANNAME TAGASISIDET

Oluliseks peame klientide tagasisidehinnanguid jälgides ka konkreetseid kommentaare.

Just kommentaar annab aimu, mis tegelikult kliendi pandud hinde taga seisab – kas on põhjust muretsemiseks või vastupidi hoopis rõõmustamiseks. Sestap uurime tähelepanelikult, mida klient kirjeldab hinnangu kommentaaris.

Oleme teada saanud, et kõige enam hinnatakse ja arvustatakse meie töötajate nõustamiskompetentsi: 40 protsenti kõikidest lisatud kliendikommentaaridest puudutavad meie toote- ja teenuseoskusi. Sellele järgneb reageerimiskiirus (nii häireteenindus, kui ka tehnikute töö ja halduri tagasiside) ning seejärel viisakus ja sõbralikkus ehk teenindus-

70% 60%

55%

68%

64%

40%

40%

SRD

TTD

VD

KD

oskus. Kõige enam on kasvanud hinnang G4Si usaldusväärsusele.

Pidev tegelemine rahulolematute kommentaaridega on iseenesestmõistetav, kuid kogemus näitab, et tähelepanuta ei tohi jätta ka positiivset tagasisidet. Tagasiside kommentaaride analüüs ja sellega seotud tegevused – tagasiside töötajatele, soovitusindeksi sein peamajas, tublide tulemuste tunnustamine ja tänukiri klientidele – see näitab kliendi kuulamist ning seda kogemust on hea jagada. Kliendi tänu ja positiivse hinnangu edastamine teeb töö rõõmsamaks meil kõigil. Korra aastas saadame ka kõikidele meile hinnangu andnud klientidele kirja, kus ütleme aitäh ja anname teada, milliseid muudatusi ja arendusi oleme lähtuvalt klientide soovidest teinud.

25% 20% 15%

17% 17%

10% 5% 0%

4%

Hind

8%

10%

10% 6%

4% 4% Nõustamine / kompetent

Kiire

Viisakas / sõbralik 2015

12

15%

13% 14%

6%

MD

SRD - sularahadivisjon, TTD - turvatehnikadivisjon, VD - valvedivisjon, KD - klienditeenindusdivisjon, MD - müügidivisjon

34%

30%

43%

20%

40%

35%

52% 36%

Tagasiside %

45%

60%

58% 49%

71%

Varasem kogemus

Kokkulepetest kinni pidamine

Ettevõtte usaldusväärsus

8%

Teenuste kvaliteet

teenindus

G4S

kõik teeninduskontaktid

Janec Mururand, valvedivisjoni patrullteenistuse juht: Soovitusindeksist on saanud hea abivahend. Saades näiteks mittesoovitaja tagasiside, viime alati läbi n-ö sisejuurdluse ja uurime, mis sellise hinnangu võis põhjustada.

Lisaks võtame alati ühendust klientidega, kelle puhul oleme kuskil millegagi mööda pannud, et nende ees vabandada ja ühtlasi selgitada, mida me vastavas küsimuses ette võtame, et tulevikus nii enam ei juhtuks. Jälgin soovitusindeksi tagasisidet väga tähelepanelikult, sest tänu sellele tean, kus on võimalikud murekohad, ning oskan vajadusel kliendile tagasisidet anda.

Omaette väärtus on sellistel kontaktidel eraklientide puhul, kellega igapäevaselt muidu harvem suhtleme. Ja loomulikult, kui kliendi tagasiside on positiivne, on meil hea võimalus oma töötajaid kiita ja tunnustada. Samuti saame tagasisidest sisendit turvatöötajate situatsioonitreeninguteks. ◄ Tabelist nähtub, et hinnang kliendikontaktile on kõrgem kui ettevõttele. See on seletatav usalduse tekkimise kiirusega: inimesele silma vaadates, temaga vahetult rääkides tekib usaldus alati kiiremini.

2014 G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

SOOVITUSINDEKS PARTNERID HINDAVAD KOGEMUST Tekst: Dagmar Pedaja

Klienditeenindusdivisjoni erakliendihalduse osakonna juhti Dagmar Pedajat võib nimetada ka soovitusindeksi maaletoojaks. Pildil näitab ta kolmanda kvartali tulemust.

VALIK NOVEMBRIS ANTUD POSITIIVSETEST HINNANGUTEST Rahulolevad kliendid on öelnud viimase kuu jooksul meie ettevõtte kohta nii: • Olen rahul teeninduse, suhtumise ja G4S inimestega. Senise juhtimiskogemuse juures olen täheldanud, et inimestes on tihti asjad kinni ja kui õiged inimesed teevad õigeid asju, laabub koostöö.

• Hea ekipaažide võrk, operatiivne klienditeenindus ja pädevad tehnikud.

• Olen väga rahul G4S teenuse ja töötajatega, kellega on olnud kokkupuude.

• Tegemist usaldusväärse ning võimekaima teenuseid pakkuva turvaettevõttega Eestis • Paar soovitust kõnekeskuse töötajatele, kui tehniku aega kokku lepitakse.

1. Kliendi käest võiks küsida parkimisvõimaluste kohta objekti ümbruses.

2. Paluda kliendil keskuse kapi juurde

tee vabaks teha, sest tihti on see kuskil kapis ja asjad ees. Need kaks küsimust aitavad tehniku aega oluliselt kokku hoida ning on G4Sile kasulikud.

• Olen varasemalt olnud G4Si klient, vahepeal ostsin teenust teiselt firmalt.

Kogemused polnud võrreldavad! Kasutan uuesti G4S teenust.

• Usaldusväärne ettevõte, kes tunneb huvi enda klientide vastu ja tegeleb nendega.

• Konsultatsioonid, lepingud ja paigaldus aetakse kiiresti korda. Meeldiv ja usaldusväärne teenindus.

• Pärast teenusega liitumist on mul kindlustunne, et mu vara on kaitstud.

• Häire korral tuleb turvatöötaja väga ruttu. Hind on vastuvõetav ka pensionärile.

(Kommentaarid muutmata kujul.)

Kolm aastat pidevat tööd soovitusindeksiga annab meile tänaseks võimaluse oma kogemusi ja ideid jagada ka teistega. Meie kogemuse vastu on huvi tundnud näiteks EAS ning Päästeamet.

Oleme käinud rääkimas kliendikogemuse juhtimisest meie ettevõttes Recommy (meie partner, kelle tugisüsteeme kasutame hinnangute kogumisel) korraldatud hommikuseminaril, kus oli ligikaudu 40 inimest erinevatest ettevõtetest tulnud meie kogemusest osa saama. Ka meie hindame soovitusindeksi koostööpartnerit Recommy, kes lisaks sujuvale keskkonna töökorras hoidmisele vastab kiiresti tekkinud küsimustele ning on valmis vajadusel tegema ka just meile vajalikke pisemaid arendustöid.

Recommy koduleheküljel on alates selle aasta sügisest näha lisaks teistele Eesti ettevõtetele ka meie klientide hinnangud. Vaata lisaks: recommy.com.

Juhtimisajakirja Direktori oktoobrinumbris oli artikkel „Kuidas G4S turvatöötajad Eesti parimate teenindajate hulka jõudsid“, mis käsitles G4Si head tava ja soovitusindeksit. Päästeametiga, kes plaanib soovitusindeksi käima lükata uuel aastal, jagasime oma kogemusi detsembri alguses. Eelkõige oli nende huvi kuulda kõike seda, kuidas meie soovitusindeksi enda jaoks tööle saime, millele tuleks tähelepanu pöörata, kuidas andmeid parandada jmt praktiline pool. Päris palju on meilt küsitud, et kui paljud inimesed meil igapäevaselt soovitusindeksiga pidevalt tegelevad, ja eeldatakse, et see nõuab väga palju ressurssi. See on meil tegelikult päris mõnusalt korraldatud, sest igapäevaselt on üks inimene keskmiselt tunnike selle andmetöötlusega hõivatud.

Andres Peilman, turvatehnikadivisjoni hooldusjuht: Leppides kokku iga-aastaseid hoolduseid, oli varem nii, et klient hakkas kaebama või pretensiooni esitama eelmise hoolduse kohta põhimõtteliselt aasta hiljem, kui hakati leppima uut hooldust. Siis aga ei mäleta keegi konkreetsest sündmusest enam midagi.

Tänu soovitusindeksile jõuame probleemidele kohe jälile.

Igapäevatöös püüame tehnikutele ka teadvustada, et teenuse pakkumisele võib järgneda küsitlus – see hoiab teenindaja valvsana ning sunnib teda pingutama.

Kui soovitusindeksi tagasisides on kommentaare, siis edastame need kõikidele tehnikutele, et motiveerida teisi samasugust positiivset tagasisidet pälvima või vastupidi negatiivset vältima. Mis kohati segadust tekitab, on aga see, et klient ei saa tihtipeale aru, millisel skaalal toimub hindamine ja millele ta vastab. Mul ei ole näiteks suurt midagi peale hakata tagasisidega, kus klient kurdab kõrge hinna üle või kui hindab viiega, pidades seda väga heaks hindeks (hindamine toimub 10 palli skaalal – EK). Lisaks leian, et halba hinnet ei tohiks ilma selgitava kommentaarita panna, sest sel juhul ei saa me vajalikku tagasisidet, mille osas kliendiga ühendust võtta.

13

PERSOON

TARVO RÄNI – RAHUMEELNE KIKKPOKSIJA

G4SIS MÖÖDUNUD AASTA LÕPUST PÄEVNIKUNA TÖÖTAVAL TARVO RÄNIL ON MEIE VESTLUSHOMMIKU EEL JUST TÄITUNUD 20 AASTAT TÖÖSTAAŽI NING TEMA JUHTKI SEL PUHUL JÕUDNUD TAL KÄTT JUBA SURUDA JA STAAŽIMÄRGI ÜLE ANDA. TÖÖST RÄÄKIDES ON TARVO IGATI RAHULOLEV, KUNA AMETI ON TA VALINUD EELKÕIGE OMA EESMÄRKE SPORDIS SILMAS PIDADES. ÜKS EI SEGA TEIST JA TURVAVALDKOND SOBIB TALLE. TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: ESME KASSAK, MAREK KRUGOL

K

ui Tarvo Ränile esimest korda, nüüdseks kaheksa aastat tagasi, pakuti päevniku kohta, lükkas ta ettepaneku tagasi, kuna pidas tööd patrullis põnevamaks ja vaheldusrikkamaks. Aasta tagasi ameti vastuvõtmisel osutus tema jaoks otsustavaks lisaks arenemisvõimalusele tervis, mis on äsja kikkpoksi ja võitluskunsti maailmameistrivõistlustel kuldmedali võitnud Tarvole äärmiselt oluline. Võistlusvormis püsimiseks tuleb lihtsalt endal ära teha kõik, mis vähegi võimalik. Ja kuigi patrullitöö paistab talle olevat kõige südamelähedasem, istub päevniku töö Tarvole vähemalt sama hästi. „Mõnus on, mulle meeldib kontoris,” muheleb ta. „Olen hästi palju uusi asju õppinud. Minu arvutioskus on oluliselt paranenud. Ja see on oluline, et ma ei külmeta end enam ära, mida autost sisse-välja liikudes talvel kippus juhtuma. Ma kavatsen veel kaua võistelda!“ Kui uurin, kaua

14

siis kikkpoksijad maailma areenidel ilma teevad, saan teada, et ka 45- ja 50-aastaselt. „Mu oma trennikaaslane ja kunagine G4Si sisekontrolli töötaja Valery Kuznetsov, kes on praegu üle 50aastane, on selles mõttes hea näide ja eeskuju. Ta teeb iga päev trenni, on väga heas füüsilises vormis ning plaanib ka mõned võistlused kaasa teha,“ räägib Tarvo innukalt.

EESMÄRGID SPORDIST LÄHTUDES

Tarvoga juttu vestes jõuame tahes tahtmata tagasi spordi juurde, olgu selleks lapsepõlve harrastused või sõpradega koos ajaveetmine. „Ma alustasin 10-aastaselt maadlemisega, kõrvalt käisin poksimas. Kui Eestis polnud enam karate keelatud, siis hakkasin ka sellega tegelema. Karate oli Nõukogude Liidus keelatud ja tuli uuesti keelu alt välja 1989. aastal. Ühes klubis, kus sellega tegelesin,

oli üks treeneritest, muide, Valdur Peebo.

Tema mulle trenni küll ei andnud, aga olime samas klubis,“ jutustab Tarvo. Viimased kuus-seitse aastat on ta pühendanud aga puhtalt kikkpoksile.

Huvi ala vastu sai alguse puhtalt sellest, et Ida Keskuses, kus Tarvo käis karated tegemas, järgnes samas saalis hiljem kikkpoksi trenn. See äratas huvi ja ühel hetkel otsustas ta ala ka ise proovida. „Kui olin treeningutes sellisel tasemel, et võitsin paljusid treeningukaaslasi, soovitas treener mul võistlema hakata. Kuigi alguses mul võistlemise plaani ei olnud,“ räägib ta. Spordimees oli, muide, ka Tarvo isa, kes kuulus sportvõimlejana Eesti võistlejate tippu. Seega võistlusindu ja plastilisust selle pere veres juba voolab.

Pärast keskkooli lõpetamist pühendus Tarvo esimesed kaks aastat puhtalt trennile ja võistlustele, kuid siis leidis, et võiks ikka tööd ka teha ning turvavaldkond paisG4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

PERSOON tis haakuvat tema sportlike huvidega. Sõbra kaudu sai ta jutule toonase ESSi peadirektori Hando Sutteriga ning esimeseks ametiks oli valvetöötaja toonases Pikal tänaval asunud pisikeses peakontoris. Töö oli Tarvo hinnangul lihtsam kui tänastel administraatoritel, ent see-eest tuli ka öösel vahti pidada. Kõige kauem, kümmekond aastat, on Tarvo töötanud patrullis, kuid ettevõtte algusaegadel on ta pakkunud ka relvastatud valvet ühel objektil. Lisaks on ta saanud väljaõppe isikukaitse pakkumiseks.

PETLIK MULJE

Isikukaitse teenuse kohal on alati lasunud teatav saladuseloor, sest ihukaitsjad seostuvad ikka rikaste ja ilusatega. Tarvo tõdeb, et kuna teenust tellitakse suhteliselt harva, siis sageli valitakse seda tööd tegema temast sihvakamad kolleegid. “ Mina olen ju väliselt väike. Kindlasti jätab parema mulje, kui tuleb suur mees,“ tõdeb ta. Samas pole kahtlustki, et maailmameistri hoobi osaliseks ei soovi keegi saada. Paraku on üksikud juhtumid ette tulnud, kus vaidlus on läinud füüsiliseks ja ennast kaitstes on tulnud endast märksa kaalukamast kategooriast meestele koht ette näidata. Ehkki Tarvo teab kõiksugu võtteid hästi, siis viimastel aastatel on ta tülinorijate peal kasutanud vajadusel gaasi. Ikka selleks, et asjata kellelegi mitte viga teha ega endalegi seetõttu liigseid probleeme tekitada. Üks on kindel – tema kõrval võib end turvaliselt tunda. Üldjuhul armastab Tarvo asju siiski rahumeelselt ajada ja seda ka eraelus. „Eks inimesi ole erinevaid, aga mina naljalt endast välja ei lähe ega karju teiste peale. Kui millegagi hakkama ei saa, küsin teistelt nõu.

Püüan võtta asju rahulikult. Olen koguaeg selline olnud. Sport, muide maandab ka pingeid. See on selline oluline asi,“ muigab ta.

Eelmainitud ihukaitsjatöö on Tarvole siiani ka ühe huvitavaima kogemuse andnud, kuna viis kolmel suvel järjest Nizzasse. „See oli siuke hästi lahe kogemus,“ poetab ta, sest kõik taolised tellimused on vägagi konfidentsiaalsed.

RUTIINI EI TEKI

Üks positiivne külg, mille Tarvo toob oma töös välja, on rutiini puudumine. Just sellega oskab ta seletada, kuidas on tal kindlalt ühes ettevõttes kaks aastakümmet staaži täis tiksunud. Muide, selle aja jooksul, 2009. aastal, on Tarvo isegi Eesti parimaks turvatöötajaks tunnistatud! „Rutiini pole kunagi tekkinud, alati on uued olukorrad. See vist ongi kõige tähtsam. Kolleegid ka kindlasti ja G4S on hea tööandja,“ leiab ta.

Samuti on töö tal võimaldanud end arendada ja uusi asju õppida. Tarvo on pakkunud teatud objektide puhul ka relvastatud valvet ning käib keskmiselt kvartalis korra koos teiste patrullimeestega laskmas. „Enamik töid on tegelikult ilma relvata. Võtan seda asja rahulikult, minu jaoks on relv eel-

kõige töövahend. Lasta ma oskan, aga fanaatik ei ole. Täpsus on hea ja selles mõttes mulle lasta meeldib,“ räägib ta. Eelmise aasta lõpust arvati Tarvo G4Si tulevikutegijate programmi, mille eesmärgiks on turvatöötajaid ette valmistada võimalikuks juhiametiks. Selleks on Tarvolgi eeldusi ning ta ei välista kunagi tulevikus tööd näiteks patrullteenistuse turvajuhina. „Mehitatud valve turvajuhi töö mind nii ei tõmba, aga deltaks ( patrullteenistuse turvajuhiks – EK) äkki, see meeldiks,“ arutleb ta talle tagasihoidlikul moel. Sest karjääri teadlikult pole ta kunagi plaaninud, esmatähtis on olnud, et töö ei segaks sportimist.

Praegust, patrullteenistuse päevniku, tööd on Tarvo teinud aastajagu ning selleski töös ei saa igavuse üle kurta. Saan ka lõpuks teada, mis amet sõna „päevnik“ taga peitub. „Hommikul esimese asjana annan relvad välja ning võtan vastu neilt, kes vahetuse lõpetavad. Siis hakkan vahetusaruandeid tegema, samuti teen kütusaruandeid ja aitan kokku panna infot kliendi pretensioonide osas. Lisaks teeme ekipaažide kontrolle üle Eesti ning aeg-ajalt käin kliendi juures objektil kaasas,“ loetleb Tarvo. Samuti sobib talle hästi graafik, mille kohaselt on tal neli päeva tööl ja teised neli vaba. Neist vabadest päevadest suurema osa veedab ta nelja-aastase pojaga, kellega koos käiakse nii rattaga sõitmas kui ka hüpatakse batuudil.

SÕBRAD JA SPORT

Vestluse esimestest minutite jooksul selgub seoses kohvi pakkumisega, et Tarvo ei joo kohvi ega ka alkoholi. Kui aga küsin, mis teda spordi juures nii väga paelub, siis otsekui eelmainitud meelemõjutajate õrritamiseks ütleb ta: „Sport on minu jaoks täpselt nagu narkootikum. Ma ei kujuta oma elu ette ilma.“ Sport annab Tarvole hea enesetunde ning pakub samal ajal head seltskonda. „Suhtlemine teeb sportimise lahedamaks. Vabal ajal suvel kohtun ka sõpradega tihtipeale nii, et läheme koos rattaga sõitma, spordihalli jooksma või jõusaali või mõne sõbraga poksima. Ma veedan aega sportides. Ühendan kaks head aja,“ räägib Tarvo.

Suviti käib ta ka spordilaagrites. Jällegi sõpradega.

Kui uurin võimalike muude hobide kohta, siis tuleb tõdeda, et spordi kõrvalt ei jää ka parima tahtmise korral lihtsalt aega üle.

Mitte praegu veel. Küll aga oli Tarvo üks neist G4Sikatest, kes haaras koheselt võimalusest spordiklubi korraldatud tantsukursustele minna. „Minu tantsuoskus on täiesti null. Mul on väga hea meel, et selline koolitus tuli. Mul endal paarilist ei olnud, aga Sergei (G4S Spordiklubi juht – EK) leidis.

Olen väga rahul. Esimene kord õppisime rumbat, see mul täitsa sujus, Viini valss oli keerukam.“ Tarvo on ka aktiivne spordiklubi liige ning käib pühapäeviti sulgpalli mängimas ja kui vähegi plaanid lubavad, siis ka kettagolfi lennutamas. Vabal ajal meeldib

talle rattaga sõita, kuid tööle käib siiski autoga, sest rattaga oleks trennikotti ebamugav lihtsalt kaasa vedada. Trenn on aga tähtis.

Novembris tõi Tarvo Hispaanias toimunud kikkpoksi ja võitluskunstide MMilt enda kaalukategoorias koju kuldmedali. Selgub, et võiduni jõudmiseks on füüsilise valmisolekuga vähemalt sama tähtis psüühiline seisund, mida tuleb igapäevaselt jälgida. „Paljudel võitlusaladel on see oht, et põled juba enne matši läbi oma närvipingega. Siis peab selle psüühikaga hakkama saama, hästi rahulikult asju võtma. Kui hakkad närveerima, on mäng sisuliselt läbi. Minu treener Dmitri Vorobjov on erialalt psühholoog ning oskab sellele poolele hästi tähelepanu pöörata,“ avab ta võistluseks valmistumise telgitaguseid. Küllap seegi selgitab Tarvo rahulikku olemust.

OLLA ÕNNELIK!

Tarvo on lapsest saati elanud Lasnamäel ja tunneb end seal igati koduselt. „Kõik on käejala juures: Tondiraba tennisehall on lähedal, trenni võin jalutada. Hea ja mugav. Vabadel päevadel käin emal külas, kellel on eramu Muugal, ja siis toimetan ka maja juures. Sinna võtan poja ka alati, kui saan, kaasa. Minu tööst vabadel päevadel on vabad päevad lasteaiast ka pojal,“ jutustab ta. Ta tõdeb, et on väheste nõudmistega mees, kelle jaoks pole tähtis mitte auto mark, vaid eelkõige pere, sõbrad ja tervis. Nende jaoks tuleb alati aega leida, kas või kõiki neid kolme ühendades.

Kust selline põhimõte tulnud on? „Ilmselt kodust. Mul oli ideaalne pere – ei oska paremat tahtagi. Ema oli metoodik ja õpetas lasteaia kasvatajaid. Võib-olla ka sellel on mingi mõju. Ma arvan, et olen hea isa,“ märgib ta.

Nii jõuabki ta jõulu eel vägagi selge ja lihtsa juhtmõtteni: „Üritan olla õnnelik.“ Seda soovime ka kõigile teistele headele kolleegidele ja Sensori lugejatele – olge õnnelikud!

Kolleeg arvab Maarja Kikkas, kolleeg ja partner tantsukursustel: „Olen korra sattunud Tarvoga kettagolfi mängima, kuid nüüd on suhtlust rohkem. Tarvo on hästi sõbralik, positiivne ja tahtmist täis, avatud uutele asjadele. Senise paari tantsutunni jooksul on varba peale astumist vähe ette tulnud ja kumbki pole sellest ka suurt numbrit teinud. Kõikide nende asjade pärast on Tarvoga väga hea koos tantse õppida. Kohe algusest on olnud temaga hea klapp – Tarvo on meeldiv suhtleja.“

15

HEATEGEVUS

IRENE METSIS

TEEB KOOS KOERAGA HEAD G4S EESTIS ON MITMEID TUBLISID TÖÖTAJAID, KES OMA PÕHITÖÖ KÕRVALT LEIAVAD AEGA VEEL PÜHENDUDA TEISTE AITAMISELE VÕI MUUL VIISIL VABATAHTLIKULE TEGEVUSELE.TUTVUSTAME PERSONALIDIREKTORI IRENE METSISE TEGEVUST TERAAPIAKOERA PERENAISENA. TEKST: ESME KASSAK I FOTOD: ERAKOGU

I

rene on alati koeri armastanud, kuid seda ei osanud ta aimatagi, et tema koerast võiks kunagi teraapiakoer saada. Nii see on aga tänaseks välja kujunenud ning Irene ja tema labradori Karankawa Pekwa (hüüdnimega Peku) käikudest Eesti Lastekirjanduse Keskusse ja Adeli Rahvusvahelisse Rehabilitatsioonikeskusesse kajastas hiljaaegu isegi Naisteleht. Mida nad seal siis teevad?

Koer hoiab motivatsiooni „Eesti Lastekirjanduse Keskuses aitame me lastel paremini lugema õppida, samas kui Adeli rehabilitatsioonikeskuses on meie ülesanne olla abiks ühele väikesele tüdrukule, kellel on raskusi liikumisega. Koer aitab hoida üleval motivatsiooni, sest harjutuste tegemine mitmeid kordi võib väiksele lapsele olla keeruline ja igav. Koer on väga hea motiveerija ning abiline harjutuste tegemisel,“ selgitab Irene. Pekwa on möödunud suve lõpust nii lugemis- kui teraapiakoer.

Mõte, et tema koerast võiks saada teraapiakoer, tuli Irenel ühest konkreetsest situatsioonist, kus ta täheldas, kuidas Pekwa tekitas abitus ja eakas naisterahvas väga palju rõõmu ja seega ka jõudu. Irene võttis ühendust Abi- ja Teraapiakoerte ühinguga ning esmane test kinnitas, et Pekwast võiks tõesti teraapiakoer saada. Edasi läbis Irene ise põhjaliku koolituse, et mõista abi- ja teraapiakoera tiimi eesmärke ning erinevate teraapiasituatsioonide nüansse. Viimase kinnituse tema ja koera sobivusele andis teraapiakoera tiimi eksam. Selleks, et teisi abistada, on tähtis koera ja koerajuhi hea koostöö.

Südameala veel leidmisel Irene hinnangul nõuab lugemiskoeraks käimine eelkõige seda, et koerale meeldiks koos lastega lihtsalt koos pikutada ja kuulata. „Ehkki koer ise on sõbralik ja laste seas talle meeldib, on see koerale üsna väsitav. Korraga on see aeg tavaliselt iga lapsega 15 minutit ja kokku maksimaalselt üks tund,“ räägib ta. Kui laps loeb, siis paneb koer talle pea põlvedele ja otsib kontakti – see ergutab lapsi lugema, sest kes ei tahaks toredale koerale pai teha. Tulevikus aga soovibki koera perenaine aru saada, mis Pekule kõige paremini sobib. „Esimene poolaasta on meil olnud aeg, kus saada aru, mis koerale ja ka mulle sobib.

Minu ülesanne on tagada, et koer naudiks oma tööd. Pekwa on oma loomult aktiivne

16

HEA TEADA! MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing on 2008. aastal loodud üleriigiline katusorganisatsioon, mis esindab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes töötavad koos koertega tervishoiu, haridus ja tervishoiuvaldkonnas või on seotud teraapiakoerte kasvatamise ja ettevalmistamisega tööks.

Vaata lisaks: teraapiakoer.ee

Irene Metsis koeraga trenni tegemas. koer ja abiks olemine füsioteraapias või tegevusteraapias on kindlasti need, mida ta väga naudib. Seal saab koos laste või täiskasvanud patsientidega teha koos harjutusi. Ilmselt tuleb see sellest, et ta naudib ka iganädalasi kuulekuse treeninguid ning tahab koerajuhiga koos õppida. Abi- ja Teraapiakoerte Ühing on pakkunud mulle praegu võimalust leida see enda ja koera jaoks sobiv tegevus,“ arutleb Irene.

Käivad ka füsioteraapias abiks Praegu on Irene ja tema koer abistamas üht väikest tüdrukut tema füsioteraapia sessioonides. Tulemusi on veel vara hinnata, kuid lapse vanemad on juba täheldanud sedagi, et väike tüdruk on hakanud rohkem rääkima ja on koeraga veedetud aja üle mõistagi väga rõõmus. Füsioteraapias koeraga abiks olemine nõuab koerajuhilt sada protsen-

ti kohalolekut ja pühendumist. „Teraapias on alati kohal kolm osapoolt: terapeut, laps koos emaga või isaga ning mina koeraga.

Kõik harjutused mõeldakse füsioterapeudiga koos välja ning minu ülesanne on leida viisid, kuidas koerast oleks kõige rohkem abi.

Samas pean ma koguaeg hoidma silma peal, et koer näiteks kogemata saba liputades liiga ei teeks, äkiliselt ei pööraks või liiga palju last ei limpsiks,“ räägib Irene.

Samuti tuleb tema sõnul jälgida koera meeleolu. Kui on tunda, et koer hakkab väsima, siis tuleb talle anda võimalus väikseks puhkuseks. „Seda on tema näost kohe näha, kui midagi on valesti,“ tõdeb ta. Lisaks on oluline nii koeral kui tema perenaisel eelhäälestuda vastavateks tegevusteks, et teraapiat alustada puhanud oleku ja hea meeleoluga, näiteks käia metsas.

Teeb rõõmu „Minule on see kõik hindamatu kogemus.

Kuna ma otsustasin taaskord minna õppima ja seekord psühholoogiat, siis selline praktiline kogemus on ainult abiks minu õpingutele. Kõige olulisemaks pean ma siiski seda positiivset emotsiooni, mille ma saan, kui näen, kuidas üks väike inimene rõõmustab selle üle, kui koer temaga suhtleb,“ jagab ta.

Kokkuvõttes on Irene jäänud väga rahule otsusega Abi- ja Teraapiakoerte ühinguga liituda. Irene teadis, et labradorid on sõbraliku loomuga, kuid seda, et tema karjäär selliseks kujuneb, ta oodata ei osanud. „Panustasin pigem kuulekusvõistluste peale, aga temas oli peidus palju rohkem!“ Tänu sellele tegevusele on Irene omakorda saanud palju uusi tutvusi inimestega, kes sama valdkonnaga tegelevad ning kellelt on väga palju õppida. „Vabatahtlik tegevus annab palju rohkem, kui arvata oskad.“ G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

INNOVATSIOON

Reisiturvalisuse rakendus võimaldab ohuolukorras kiirelt abi kutsuda.

Reisiturvalisuse äpp

aitab tagada tööreiside ohutust TEKST: MAARIKA HAAVISTU, TEENUSTE ARENDUSE JUHT I FOTOD: ESME KASSAK JA EKRAANITÕMMISED

G4S

Risk Consulting käivitas uue reisiturvalisuse teenuse G4S TravelAware, mis põhineb reisijale tema asukohas olulise info edastamist reaalajas. Teenus on suunatud eeskätt ettevõtetele personali tööreiside ohutuse ja turvalisuse tagamiseks.

G4S TravelAware teenuse platvormina kasutatakse veebiportaali, mida haldab ettevõttes näiteks turvalisuse eest vastutav töötaja, ja nutitelefoni rakendust, mis on reisija taskus. Info sisestatakse keskkonda ööpäevaringselt G4Si riskijuhtimise spetsialistide poolt.

Rakenduse kaudu hoiatame reisijat, kui tema asukohas on juhtunud intsident, ning anname turvasoovitusi ja ohtlikus olukorras tegutsemise juhiseid. Hoiatus saadetakse nutitelefoni teavitusena, andmeside puudumisel SMS-sõnumina. Seadetes saab määrata, kas näidatakse kõiki juhtumeid või vaid konkreetse asukoha järgi. Hoiatused tagavad, et reisijad saaksid aegsasti infot võimalike sündmuste kohta, mis võivad nende turvalisuse reisi ajal ohtu seada, olgu selleks loodusõnnetused, rahutused, liikluskatkestused või terrorism.

TravelAware rakendus võimaldab reisijal ettevõttele edastada ka enda asukoha koordinaadid või seadistada asukoha saatmise vaikimisi teatud aja tagant. Ohu kor-

ral SOS-nupule vajutades saab helistada kohalikule päästeteenistusele või eelseadistatud telefoninumbrile. Samuti on rakenduses riigi profiilid, mis sisaldavad sihtkohta reisimise, elukorralduse, ohutuse, tervise ja turvalisuse nõuandeid. Rakendus on allalaetav iPhone, Windows Phone, BlackBerry ja Android telefonides.

TravelAware portaal pakub ettevõttele täiendavaid võimalusi, millest ohutuse seisukohast kõige olulisem on reaalajas ülevaade kõikide reisijate ja intsidentide asukohtadest kaardil. Portaali kaudu saab ettevõte koheselt infot reisija kohta: tema asukoha saatmiste, intsidendi hoiatuste, SOS-nupu vajutuste kohta. Kui töötaja on ohus, siis saab ettevõte kiirelt määrata tema asukoha ja võtta temaga ühendust, säästes nii aega ja ressursse kriitilises olukorras. Portaal võimaldab reisijale olulist infot SMS-sõnumiga edastada. Samuti saab täiendada riigi profiili, lisades sinna spetsiifilist infot, näiteks kontorite asukohtade kohta. Teenuste kasutav ettevõte saab portaali ka oma vajaduste järgi kohandada, ühendades sellega kas või reiside broneerimissüsteemi.

TravelAware teenus on kättesaadav ka G4S Eesti klientidele, huvi korral palume ühendust võtta G4Si klienditeenindusega.

Võimalus on korraldada ka keskkonna demo.

TravelAware äpp pakub: • Reaalajas asukohapõhised teavitused olulistest sündmustest.

• Riigiprofiilid, kust saab olulist infot turvalisuse ja ohutuse olukorra, kohalike traditsioonide, meditsiiniasutuste, saatkondade jne kohta.

• SOS-nupp annab kohe valiku kohalike päästeteenistuste numbritega, lisaks saab sellele lisada ettevõtte vastava numbri.

• Reisija asukoha teavitus.

17

JÕULUD

TOETAME VÄHIRAVIFONDI „KINGITUD ELU“

Janne Pärn oli abiks nii Vähiravifondi kui ka G4Si vabatahtlikuna.

Sel aastal on G4S Eesti otsustanud klientidele kingituste tegemise asemel toetada Vähiravifondi „Kingitud elu“. Päris tühjade kätega me aga oma klientide juurde ei tahtnud minna ning nii otsustasime vähemalt piparkooke kinkida, neid ise kaunistades ja pakkides.

“Piparkoogid saime Vähiravifondi vahendusel Marmitonilt praktiliselt tasuta ning pakkimise ja glasuurisime korraldasime ise, kaasates selleks nii oma töötajaid kui ka Vähiravifondi vabatahtlikke,” selgitas idee taga seisev turundusjuht Tarmo Pärjala. Kolleegidega üheskoos pakkimine pakkus õdusa pärastlõuna peamaja kaheksandal korrusel asuvas kohvikus. Kõik osalejad said kätte toidukäitlemiseks vajaminevad kindad ning töö jagati üksteise vahel kenasti ära.

Osavamate näppudega kolleegid “maalisid” osadele piparkookidele peale G4Si logosid ja teised aina pakkisid ja pakkisid ja pakkisid. Võib üsna kindel olla, et kui enne jõulutunnet veel ei olnud, siis pärast ühist piparkoogilõhna sees toimetamist jõudis vaatamata lume puudumisele ka pühademeeleolu kohale.

Vähiravifondi aktsiooni „Suurim kingitus on elu“ eesmärk on loobuda jõulukingituste ostmisest ning annetada selleks mõeldud raha vähiraviks. Kampaaniaga on teiste seas liitunud Elisa, Utilitas, Eften Capital, Interstudio jt. Piparkooke käest kätte kinkides levitame me olulist sõnumit veelgi. Hoolivaid jõule!

Vaata ka klippi: www.g4s.ee/joulud2015

i päkapikud jagavad lastele kokku üle 800 kingipaki Igal aastal peavad G4Si päkapikud meeles G4Si töötajate kuni 12aastaseid lapsi. Sobiva kingi leidmine on personali- ja turunduosakonna inimestele alati paras pähkel, kuid siiani on alati midagi erilist leitud. Nii on kingiks olnud küll padi, küll pliiatsite kohver koos temaatilise värviraamatuga, küll kompaktne korvpallikomplekt koos vabapääsmetega päris matšile.

Tänavusi kingitusi hakati jagama juba 7. detsembrist ning osa kinke jõuti juba novembri lõpus päkapikkude „harukontoritesse“ laiali saata. “Sel aastal saavad esimest korda kuni 3aastased lapsed ühe ning 4–12aastased lapsed teise kingi. Päkapikkudel on nüüd arvestamist pisut rohkem, kuid lastel on kindlasti oma eale vastava kingi üle rohkem rõõmu,” rääkis personaliarvestuse osakonna juhataja Aune Martmaa. Samas võib julgelt öelda, et nende kinkide üle rõõmustaksid isegi suured. Nimelt peitub väiksematele lastele kingitava pingviiAune Martmaa ni-kaisuka sees pehme ja talvisel ajal igati näitab suurematele lastele mõeldud praktiline pleed ning suuremate laste kinkingikotti, kus gipakis täispuhutav vimkaga kelk. Oi, selpeitub vimakaga lega sõidaks täiskasvanud ka! kelk.

Töötajate kuni kolmeaastaseid lapsi oli meil ajakirja trükki mineku ajal nimekirjas 235 ning 4–12aastaseid lapsi 580. Kingitusi jagatakse nimekirja alusel, kuhu on kantud kõik need lapsed, kellest töötajad on teada andnud.

Küsimuste korral võta ühendust personaliarvestus@ee.g4s.com.

18

Maitsvaid jõule suurperedele!

Ka sel aastal paneme kelguga oma suurperede poole teele jõulupakid hea ja paremaga. Esmakordselt andsime sellised üllatuspakid üle 2009. aastal, et suurperedele, kel sageli vähem võimalusi, saaksid jõuluõhtul üheskoos rikkaliku laua taha istuda. „Suurpereks loeme pere, kus kasvab neli või rohkem kuni 19-aastast last,“ selgitab värbamis- ja personalijuht Indrek Sarjas.

Tema sõnul saavad jõulupaki tänavu 14 peret, samas on olnud aastaid, kui paki on saanud suisa 24 peret.

Paki sisu koostamisel on põhimõte läbi aastate püsinud sama. „Pakki läheb hea maitsev söögikraam, mida saab pühade ajal perele lauale panna. Lisaks oleme eelistanud eestimaiseid tooteid, mis on head ja kodumaised,“ märgib Indrek.

Tänavusest pakist leiab näiteks nii seaprae, ahjukana kui ka verivorste, samuti erinevaid jõulusalateid, mandariine, maiustusi ja isegi kohvi. Kogu maitsev toidukraam „pakitakse“ piduritega kelgule, mis jääb edaspidi lapsi rõõmustama lume ootuses.

Miks me seda teeme? „Laste kasvatamine on ühelt poolt suur õnn ja rõõm, kuid teiselt poolt suur vastutus,“ räägib Indrek. „Seetõttu tahame tunnustada neid peresid, kus kasvab vähemalt neli last. Jõulude ajal on kõigil väljaminekuid rohkem ja seepärast usun, et meiepoolne väike panus on väga teretulnud.“ Senine tagasiside on peredelt olnud väga positiivne ja see annab kindlust jätkata G4Si suurperede toetamise traditsiooniga jõulude ajal ka tulevikus.

G4S EESTI INFOLEHT DETSEMBER | NR 8 (128)

KÜSITLUS

MIS LÄKS AASTAS KORDA ja mida ootad uuelt?

KOLLEEGE KÜSITLESID: EVELYN LILL, KRISTEL SAARM, KRISTIINA LUTS, MAARIKA HAAVISTU JA ESME KASSAK

AASTA LÕPP ON TEADUPÄRAST KOKKUVÕTETE TEGEMISE AEG: MIS LÄKS HÄSTI JA MIDA VÕIKS UUEL AASTAL VEEL PAREMINI TEHA. KOKKUVÕTTEID TEEB KA SENSOR NING UURISIME HEADELT KOLLEEGIDELT, MILLINE OLI NENDE AASTA JA MILLISE TUNDEGA MINNAKSE VASTU UUELE. Andrus Jauk, äriarenduse osakonna juhataja

Vija Raadik, Lääne piirkonna müügijuhtkliendihaldur

„2015. aasta läks hästi, esimene ePatrulli tööaasta näitas suurepäraseid tulemusi. Hetkel oleme käivitamas valvedivisjoni suurprojekti G4S Login (vt Sensor nr 6, 2015), mis võimaldab kliendi valveobjekti kohta nutiseadme kaudu infovahetust reaalajas.

Meie e-teenindus täienes uute võimalustega, millest uuemad, häireraportite teavitus ja kaardirakendus „Minu kodukant“ võeti klientide poolt väga hästi vastu. Uute teenuste Koduvalve Pluss ja Väikeäri nutivalve müük on tõusuteel ning esimesed sada objekti on valves. Uuel aastal keskendume G4S Logini juurutamisele ja sularahateenuse osutamise töövahenditele.“

Ei mäletagi sellist aastat, mis jaanuarist saadik nii pöörase töö tähe all on möödunud. Tavaliselt on kliendid jaanuaris „puhkerežiimil“ ja alles veebruaris hakkavad toimetama, aga sel aastal olid kliendid kohe jaanuari algusest aktiivsed pakkumisi küsima. Ja nii siiani. Mis on tegelikult väga tore, sest minu töö mulle meeldib.

Eriti rahul olen, et sel aastal õnnestus ära tuua kolm mehitatud valve objekti (Pärnu turg, Spa Estonia Resort ja jaanuaris alustav Pärnumaa kutsehariduskeskus), kusjuures kaks neist konkurentidelt. Huvitav on see, et iga aastaga on klientide südame võitmiseks vaja rohkem pingutada.

Järjest rohkem on internetis nii seadmete kui teenuste osas eeltööd teinud inimesi ja ega konkurendid ka seda protsessi kergemaks tee.

Järelikult pead endast iga päev maksimumi andma. Tore, et meie toas Pärnus on võitluskaaslased, kellega saame läbi nalja ja naeru kõik mured sirgeks arutada. Isiklikus elus oli palju reisimist, aga spordisaavutuste koha pealt oli aasta kidur, kuna esimest korda elus olen pidanud pikalt sporditraumat ravima. Loodan järgmisel aastal kõik jooksud järele joosta... Töises plaanis on 2016. aasta eesmärgiks müüa midagi suurt 

Svetlana Lass, tehnilise toe klienditeenindaja „Aasta läks... ütleme nii, et tegusalt.

Väga kiiresti ja märkamatult. Eks õpingud ülikoolis on võtnud suurema osa ajast, kuid ega töögi ole kõrvale jäänud. Ka tööalaselt olen viimasel aastal nii mõndagi juurde õppinud. Tegelikult õpin iga päev, sest päevad pole vennad ning igast olukorrast, kas kliendiga suhtlemisel või valvesüsteemiga tegelemisel, on alati midagi, mida tasub kõrva taha panna. Uuelt aastalt soovin, et mu toredad ja kannatlikud kolleegid jätkaksid samas vaimus ning meie meeskonda saadaksid kordaminekud.“

Koit Saareli, turvatehnikadivisjoni Lääne piirkonna hooldusjuht „Kui vaadata tagasi peatselt mööduvale aastale, siis tuleb tunnistada, et otseste töökohustuste osas ei ole mu elus erilisi muudatusi olnud. Igapäevasele töörutiinile lisasid mõnusat värskust oktoobrikuus läbi viidud tehnikute koolitamised Tartus ja Tallinnas, samuti asjalikus ja meeldivas õhkkonnas toimunud kahepäevane täiendkoolitus koolitajatele. Eraelus loen suureks kordaminekuks kevadel alustatud ja sügiseks ühele poole saanud kodu abihoone ümberehitustöid. Uuelt aastalt ootan eelkõige juba-liiga-kaua-vaid-lubatud innovaatiliste muudatuste (näiteks eTehnik) tegeliku elluviimise alustamist, samuti loodan jätku koolitustele ning, mis minu arvates kõige tähtsam, et kolleegid oleksid ikka sama toredad ja toetavad nagu siiani!:)“

Marek Ottson, juhtimiskeskuse vahetuse juht „2015. aasta on minu ja juhtimiskeskuse jaoks olnud üks asjalik, töörohke ja heas mõttes muutuste aasta. Muudatuste all pean silmas erinevate tehniliste uuenduste kasutuselevõtmist ja juhtimiskeskuse juhataja Reiko Tääkeri algatatud töö ja töötulemuste detailset analüüsimist. Juhtimiskeskus on muutunud läbipaistvaks, soovitusindeksi tulemuste põhjal me meeldime kliendile ning uueneva mõttelaadi ja vajadustega astume ühte jalga. Edukas 2015 on ideaalseks hüppelauaks veel paremale 2016 aastale!“

Taire Heiskonen, Lõuna piirkonna turvatöötaja, Eedeni keskuse objektijuht „Aasta on üsna kiirelt läinud, nii et polegi jõudnud neile teemadele mõelda. Üks meeldejääv hetk minu jaoks oli ettevõtte suvepäevadel käimine. Võtsin esimest korda suvepäevadest osa ja see oli üks väga lahe üritus. Mul oli 11-aastane tütar kaasas, sest ta hirmsasti küsis. Jäime mõlemad rahule. Mul oli siis puhkus ja järgmisel päeval läksime veel edasi Pärnusse. Ilm oli superilus ja saime tehtud ka hilise esimese supluse meres. Mis isiklikku arengut puudutab, siis oli huvitav osaleda Tuleviku tegija koolitusprogrammis. Mööduvasse aastasse jääb minu jaoks ka üks proovilepanek, mis andis mulle väärtuslikku tagasisidet. Uuest aastast ootan uusi väljakutseid. Sihikul on üks uus suur objekt, ent kõigepealt peaks see G4Si valvesse tulema.“

19

VARIA

AASTALÕPU TEST

Aastalõpu test

enda teadmised proovile, mida tead ettevõttest kas möödunud Pane enda teadmisedPane proovile, mida tead ettevõttest ja kas möödunud aastast kajamiskit meelde jäi! aastast ka miskit meelde jäi!

Kõigi õigete vastuste saatjate vahel loosime välja G4S logoga toote. Vastuseid ootame kuni 10. jaanuarini 2016 aadressil kysimused@ee.g4s.com.

Kõigi õigete vastuste saatjate vahel loosime välja G4S logoga toote. Vastuseid ootame kuni 10. jaanuarini 2016 aadressil kysimused@ee.g4s.com.

Eelmise ristsõna vastus oli "Hoides ennast hoolid ka teistest".

Eelmise ristsõna vastus oli "Hoides ennast hoolid ka teistest".

KÜSIMUSED

1 Jõuludele järgnevad pühad 2 Sensori novembrikuu 2 kaanestaar Sensori novembrikuu kaanestaar Sõidustiili 33 Sõidustiili valvurvalvur 4 G4Si turvaportaal 4 G4Si turvaportaal 5 G4Si teenus, mida enamasti 5 G4Si teenus, mida enamasti osutavad mehed osutavad mehed 66 TarkTark meesmees turvatöötaja taskustaskus turvatöötaja 7 Kaardirakendus 7 Kaardirakendus G4Si e-teeninduses G4Si e-teeninduses 8 Nutikas turvalisusteenus 8 Nutikas koduvalveteenus 99 Siseveebi aadress Siseveebi aadress G4Si 1010 G4Si 2015.2015. aastaaasta suvepäevade esineja suvepäevade esineja 11 Nutikas parkimiskontrolör 11 Nutikas parkimiskontrolör 1212 … see hooleta! … homme see homme hooleta!

Viljandi 1313 G4SG4S EestiEesti Viljandi esinduse aadress esinduse aadress 14 G4Si hea tava 14 G4Si hea tava 1515 ÜksÜks G4SiG4Si põhiväärtustest põhiväärtustest

1

1 Jõuludele järgnevad pühad

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

NAGU KAKS TILKA VETT!

Popstaar Lana Del Rey lahti lõikamas heategevuslikku G4Si torti.

Valvedivisjoni assistent Brit Tuulik lausumas avasõnu kvartali parimate vastuvõtul Sagadi mõisas.