SORENTO

Nimelt käisime me igal aastal sugulastega väljasõidul ning selleks puhuks oli tarvis autosse mahutada seitse inimest ja kogu tarvilik kraam, et Valgamaa metsade vahel edukalt piknikku pidada. Seda otstarvet teenis ta kenasti ja kõik minu toonased mälestused Lõuna-Eesti teede väisamisest on vägagi positiivsed. Midagi erakordset tollaste Kiade disain muidugi ei olnud, aga algklasside Paulat see sugugi ei heidutanud ka.

Kui sajandi alguses oli Kia veel üsna kauge konkurent juba tol ajal laineid löönud Jaapani ja Euroopa konkurentidele, siis nüüdseks on mööda läinud paar dekaadi ja selle aja jooksul on Kia bränd läbinud ulatusliku uuenduskuuri. Selle edukust tõestas hästi juba paar aastat tagasi turule paisatud Kia Stinger, mis mitte ainult ei võitnud minu poolehoidu, vaid tõi Lõuna-Korea autotootja mudelile ka Eesti aasta auto tiitli.

Sel korral keskendume aga 2021. aasta Kia Sorentole, mis tüürib seitsmele reisijale istekohta pakkuvate linnamaasturite segmenti. Selliseid sõidukeid leiab keskklassist mõistliku varustuse juures hinnaga 25-30 tuhat eurot, näiteks Renault Grand Scénic ning Peugeot 5008, mis on mõlemad aga esiveolised. Pea 50 tuhande euro eest saab näiteks ka Volkswagen Tiguan Allspace’i. Sinna vahele jäävad veel Toyota Highlander ning hästi varustatud Škoda Kodiaq. Kõrgemast hinnaklassist vaatavad konkurentidena vastu veel ka Lexus RX ning Land Rover Discovery Sport. Autode ostmise protsessi juurde käib enamasti aeganõudev lisavarustuse valimise protsess. Esiteks on see alati paras peavalu, sest tuleb endale selgeks teha, mida kõik need lisad endast täpsemalt kujutavad ja milliste järele sul tõelistel vajadus on. Teiseks kõigutavad need tihtilugu oluliselt auto hinda. Kia Sorento puhul aga on kogu varustus hinnas sees ja selle üle pead vaevata pole tarvis. Ainus asi, mida soovi korral saab lisavarustusse juurde valida, on metallikvärv (450 eurot).

Testitud 2,2-liitrise diiselmootoriga Kia Sorento hinnaks on 53 990 eurot.

Mida selle hinna eest saab? Ühe väga ilusa linnamaasturi! Sorento nurgelised kerejooned ja pisikesed detailid muudavad isegi musta värvi testiauto huvitavaks. Minu isiklikud lemmikud on tuled - nende disain on hästi õnnestunud nii kitsaste LED-esitulede kui massiivsemate ning nurgeliste tagatulede puhul. Võrreldes eelmise generatsiooni muumiliku tegelase ning minibussi meenutavate kerejoontega on terve Sorento disain astunud suure sammu edasi ja muutunud kordades fotogeenilisemaks.

Tegelikult on Sorento juures uus rohkem kui pelgalt välimus. Tegu on uue platvormiga, mis on kergem ning tugevam ja auto on saanud ka veidi pikema teljevahe. See muudab interjööri ruumikamaks. Sorento interjöör üllatab lisaks ruumikusega ka maitsekuse ja toredate pisidetailidega. Uksepolstritesse peidetud interjöörivalgus meelitab toreda nurgelise disainiga, istmed näevad head välja ja on mugavad. Nad muidugi ei kaisuta ja sportlikkust neist ei õhka, aga see pole ka see, mida üks õige Sorento omanik igatseb. Interjöörist leiab hulgaliselt ekraane, üks neist rooli taga, millele lisaks erinevatele informatiivsetele andmetele saab kuvada soovi korral ka kelmika pildi teest, mis vastavalt kellaajale kuvab kas päikselist maanteed või hoopis päikeseloojangusse kulgevat. Taoliste pisidetailidega on mujalgi vaeva nähtud, näiteks saad muusika kuulamise asemel panna kõlaritest

Paula Johanna Adamson

Autoentusiast, -ajakirjanik ja -fotograaf, kelle igapäevaellu mahuvad nii isejuhtivad liikurid, projektiautod kui ka kogu muu automotiiv, mis nende vahele jääb.

mängima mõne taustaheli, näiteks linnulaulu või hoopis kohisevad lained. Viimane on muidugi pisut harjumatu, sest nii tekib küllaltki pehme vedrustuse ning kõrge istumisasendi koostöös veidi laeva tunne. Aga viimase istmerea lapsed ilmselt lülitab vajadusel üsna edukalt välja. Materjalivaliku üle ei saa nuriseda - tegu pole kindlasti kehva koostekvaliteediga autoga ja samal ajal ei leia sealt liigset luksust nagu kallima otsa maasturites. Lexuse peensuseni lihvitud interjööriga ta ei konkureeri, ent tasub meelest pidada, et viimane on Sorentost ka tunduvalt kallim. Igasugused koputustestid läbib ta kenasti ja auto hinda arvestades on tegu vägagi mõistliku ning esteetiliselt rahuldava tervikuga. Interjöörivalguse erinevaid värve pole õnneks tarvis lisavarustuse hinna eest aktiveerida nagu mõnes teises maasturis - need on samuti juba algusest peale hinna sees.

Üks olulisi praktilisuse aspekte ühe tõsiseltvõetava linnamaasturi, ja tõtt-öelda peaaegu iga muu autotüübi puhul, on võimalus oma asju kuhugi panna. Kui esteetika huvides kaob paljudest autodest tarvilik ruum igasuguse pisema pudi-padi jaoks, mida sul autosõitude vältelt kuhugi asetada on vaja, siis Sorentos on see kõik olemas ja mitte (ainult) ühe ämbrisuuruse sahtli näol keskkonsoolis. Sul on eraldi kohad autovõtme, kõikide reisijate joogipudelite, telefoni ja kõige muu tarviliku jaoks. Tundub nagu totter asi, mida välja tuua, aga tänaste parketimaasturite nimistus on käputäis neid, kes ei tee armatuurlaua keskel asetsevast alast mingit suurte aukudega puurisarnast moodustist, kust kõik su asjad hoogsama kurvi puhul pedaalide all maanduvad. Lisanduvad plusspunktid Sorentole selle eest, et kõik see kokku näeb tervikuna ka viisakas välja!

Lisaks peidab Sorento endas hulganisti toredat tarkust, mille tõelise vajaduse üle võib osade asjade puhul ehk vaielda, ent see ei ole lõppude lõpuks kuigi oluline, sest kõik on hinna sees ja see, kas ja kui palju sa kõiki lisasid kasutad, on juba sinu enda otsustada. Ohtrate sõiduabiliste seast leiab kõik klassikalisemad ja ammu tuttavad tegelased ning ka mõned pisut harjumist vajavad. Näiteks kuvatakse suunatule aktiveerimisel näidikuplokis peeglisse peidetud kaamera pilt, mis aitab sul kindlaks teha, kas sinu pööret takistab äärekivi või mõni muu oht.

Raja hoidmiseks on kaks eraldi funktsiooni, üks neist hoiatab sind, kui peaksid rajalt välja kalduma ning teine abistab vajadusel ka aktiivsemalt rooli keeramisega, kui peaks tarvidust olema. Kõik juhiabid on varustatud arvukate heliteavitustega, seega on auto küllaltki jutukas. Tänases liikluses ei saa seda ilmselt ka alahinnata, sest kõrvalisi tegevusi, mis tähelepanu röövivad, kipub olema ohtralt. Kui sa näiteks oled üks neist inimestest, kes foori taga kiirelt meile vaatama kipub, siis Sorento annab sulle viisakalt märku, et eesolev auto on liikumist alustanud, enne kui sa tagumise auto liiklusraevu ja signaalivalangu ohvriks langed.

Fotogeenilisus, mahukad panipaigad ega ka esteetilised istmed pole aga lõpuks see, mis kedagi seda autot ostma utsitab. Sootuks olulisem on tema sooritus linnamaasturina ja selles on ta ka võrdlemisi tubli. Sõiduelamus on meeldiv ja kui kõlaritest merekohinat sisse ei lülita siis ei häiri ka pehme vedrustus. Küll aga jõuame tagasi tõsiasjani, et tegu on kõigi aegade kõige kallima Kiaga. Küll aga tasub hetkeks margist kaugemale vaadata ning veenduda, et Kia eksterjöör ja salong on igati maitsekad ning hinnaklassile kohased. Autot ning funktsionaalsust on selle raha eest küll ja rohkemgi veel.