STOP-START SÜSTEEM & SELLE MÕJU KLAPIAJASTUSELE

Pole mingi saladus, et mõnel stop-start süsteemiga autol kuluvad kolvi-vändagrupp ja muudki mootoriõliga määritavad komponendid tavapärasest kiiremini. Aga kas teadsid, kuidas stop-start mõjutab klapiajastusmehhanismi?

STOP-START & MOOTORI KETTAJAM

Mootori käivitamisel ja seiskamisel peab kla piajastusmehhanism taluma suuri koormusi. Hüdrauliline pinguti „vabastatakse“, kui ajamiketiga mootor seiskub. Pärast mootori käivitamist läheb keti õige pingsuse taastamiseks paar sekundit. Mida see tähendab? Keelava fooritule taga lülitub mootor 45 sekundiks välja. Süttib roheline tuli, sa vabastad piduri ja vajutad kiiresti gaasipedaali – sel vajutusel on mootoriketile kahjulik mõju, sest pinguti on endiselt vabastatud – ja vale pingsus põhjustab äkilist ning muutuvat koormust. See põhjustab keti lülide ebakorrektset liikumist, mille tagajärjel tekivad lõtkud ja keti lüli pikeneb kümnendikmillimeetri võrra. Kuid kui me korrutame selle lülide arvuga, selgub, et klapiajastus hakkab paigast minema, mis võib põhjustada mootori seiskumist.

STOP-START & AJAMIRIHM

Hammasrihma puhul on kriitilise tähtsusega mootori seiskamine – rihma hamba võrra nö ülehüppamine on tavalisem mootori seiska misel kui käivitamisel. Stop-start süsteemiga mootor seiskub järsult – mis pole probleemiks väikese läbisõiduga uutel autodel – aga prob leemid tekivad läbisõidul 150 000 – 200 000 kilomeetrit. Klapiajastusmehhanismi lõtkud (mis on sellise läbisõidu puhul küllalt tavali sed) muudavad hoopis tõenäolisemaks (juba ebakorrektselt pingutatud) rihma ülehüp pamise. Sellistel autodel soovitame nukk võllirattaid ja nukkvõlli ajastusmooduleid vahetada igal teisel hammasrihmavahe tusel. Teise ja sellele järgneva rihmava hetuse puhul on mõistlik vahetusvälpa lühendada, mõned asjatundjad soovitavad

90 000kilomeetrist välpa (või ekstreemsematel juhtudel lausa 60 000kilomeetrist välpa). HEPU pakub tugevdatud ajamirihmakomplekte, mis on lisaks tähistatud XT sümboliga.

STOP-START & VEEPUMP

Hammasrihm käitab sageli ka veepumpa, mis võib osutuda nõrgimaks lüliks ja põhjustada probleeme. Miks? Küsimus on lühiajalises kokkuhoius. Madalam hind kajastub toote kvaliteedis, mis pole esmapilgul nähtav. Üks erinevus on veepumba teljelaager. Odaval veepumbal kasutatakse tihti kuullaagreid nii veorattal kui ka rootoripoolel. Kui nö märja poole laager ei pea taluma suuri koormusi, siis veorattaga on hoopis teine lugu. Väike ja väikese tööpinnaga kuullaager ei pea vastu sadu või tuhandeid mootori käivitamisi ja seiskamisi. Laager kahjus- tosin või mitu tosinat seiskamist-käivitamist rohkem kui selle süsteemita autod. Mõistagi koormab see kõiki seotud komponente, muu hulgas klapiajastussüsteemi. Nende sujuva töö tagavad paljud mehaanilised osad, millest mõned ei näita selgeid kulumise märke ning juhid lükkavad nende vahetamist edasi. Teiste kulumine on lihtsamini tuvastatav ning nende vahetust saab paremini ette planeerida. Ning on ka komponente nagu näiteks klapiajastussüsteem, mis enamasti ei anna peatsest rikkest märku, mida ei saa teele jäädes koha peal parandada ja mis ei talu ka erakordseid olusid ning vahetusintervalli pikendamist. Rikke korral jääb auto seisma ning juhti ootavad suured remondi- ja puksiirikulud. Et selliseid ebameeldivaid olukordi vältida, tõsta teadlikkust ja aidata mehaanikuid, käivitab HEPU kampaania. See kampaania tuletab meelde, et