MIKS SEE PURUNEB JA MIDA ENNETAVALT JÄLGIDA?

Väntvõlli pidev kiirendamine ja aeglustamine põhjustab pöördvibratsiooni ja väändejõudu ning muudab väntvõlli harmooniliseks ostsillaatoriks. See koormab väntvõlli ja sellega seotud komponente ning tekkinud vibratsiooni peab summutama. Kui koormus muutub liiga suureks, saavad väntvõll ja sellega seotud osad kahjustada ning võivad puruneda.

Vibratsioonide minimeerimiseks on mõne mootori puhul võimalus muuta väntvõllikomplekt massiivsemaks. See lähenemine lisab pöörlevat massi ning muudab sõiduki raskemaks, mida eelistatakse vältida. Teine ja palju levinum viis on väntvõlli vibratsiooni summutava/tasakaalustava rihmaratta ehk vibratsioonisummuti kasutamine. Nimetatud rihmaratas koosneb sisuliselt kahest osast: inertsmassist ning energiat hajutavast elemendist. Inertsmass koosneb välimisest rõngast, millel võivad olla rihma jaoks sooned, ja sisemisest rummust, mis on ühendatud väntvõlliga. Välimise rõnga mass summutab vibratsiooni

Kui me otsime mootori juurest üht olulist – teistest olulisemat – detaili, siis on see kindlasti väntvõlli rihmaratas. Mootori töötamisel toimub silindris väntvõlli liikuma panev plahvatus väga lühikese aja vältel. Juba järgmisel hetkel aeglustub selles silindris liikumine, sest vastavalt süütejärjekorrale toimub järgmises silindris kompressioonitakt.

Neist esimene on “simplex” ehk standard-TVD, mille puhul on kahe metallkomponendi vahel kummi- või elastomeersegu. Elastne kumm võimaldab kahel metallosal erinevalt liikuda, nii et need võivad olla 1º kuni 2º võrra faasinihkes, summutades sel moel väntvõlli vibratsioone. Teine tüüp on “complex” ehk keerukam: leevendiga vibratsioonisummuti-rihmaratas (decoupled torsional vibration damper; TVDC). See koosneb kahest elemendist, välimisest rõngast ja sellest

Kui energiat summutav element läbi paindub, muudab see liikumise soojuseks.

Esmapilgul võib rihmaratas tunduda lihtne, kuid selle seadistamine nii, et see toimiks vastava mootori kõikidel pööretel, on väga keeruline ülesanne.

Kõige keerulisemad ja efektiivsemad on Visco-TVDC-d. Neis kasutatakse kummi asemel eriti viskoosset silikoonõli. Inertsmass liigub vabalt korpuses silikoonõli sees ning siin tekkinud värinad ja vibratsioonid. On kaht tüüpi rihmarattaid/vibratsioonisummuteid (torsional vibration damper; TVD). kuid sel puuduvad sooned rihma jaoks. Teine element isoleerib ja summutab vibratsioone, mis tekivad lisaseadmete rihmajamist.

Vibratsioon mootoris

Kui mootorisse tekib ebaharilik vibratsioon ning veakoodid süütesüsteemiga probleeme ei näita, kontrolli rihmaratta seisukorda ja asendit.

Kõikuv tühikäik

Rihmaratas on loodud töötama väga erinevatel mootoripööretel. Mõne rihmaratta koormus on kõige suurem tühikäigul. Rikke korral võib tühikäik kõikuda, sest vibratsiooni summutav mass ei ole õigel kohal.

Ajastusmärgid pole paigas

Kui kummiosa muutub pehmeks või on välimine rõngas sisemisest eraldunud, liiguvad ajastusmärgid paigast. Seda on näha märkide järgi klapiajamil. Kui rihmarattal pole märki näha, saab selle ise rummule ja välimisele rõngale teha. Neid märke on lihtne kontrollida stroboskoobiga.

ESIMESED MÄRGID, ET VIBRATSIOONISUMMUTI ON KATKI VÕI PURUNEMAS

Kiilrihma kulunud servad

Välimine rõngas võib pikisuunas nii palju liikuda, et selle sooned pole ülejäänud rihmaratastega enam ühel joonel. Rihmaratta sooned võivad ebaühtlselt kuluda või olla siledaks lihvitud.

Käigukasti rike

Kui rihmaratas ei suuda enam väntvõlli vibratsiooni summutada, hakkavad käigukastile mõjuma kahjulikud jõud. Vibratsioonid võivad kahjustada sisendvõlli, laagreid, planetaarülekandeid ja muud. Suure mootori ja manuaalkasti puhul võivad kahjustada saada isegi diferentsiaali hammasrattad.

Generaatori või roolivõimendi pumba rike

Kuigi rihmaratas võib läbi painduda vaid (TVD) 1° või 2°, vähendab see oluliselt seotud komponentidele mõjuvat koormust. Rihmapinguti ja generaatori sidur taluvad vaid teatud määral vibratsiooni, enne kui laagrid kahjustada saavad. Leevendiga vibratsioonisummuti (TVDC) võib läbi painduda kuni 10° ja neelata suure hulga abiseadmete tekitatud vastumõju.