PLOKIKAANETIHEND

Plokikaanetihendid kuuluvad lamedate staatiliste tihendite hulka ja neid saab ehituse tõttu jagada kahte kategooriasse: a. komposiittihend b. MLS – mitmekihiline terastihend

Selliseid tihenditüüpe nagu komposiittihendid või MLS-sid ei kasuta vaid plokikaanetihenditena vaid ka väljalaske- ja sisselaskekollektorite juures, suure kuumataluvusega flantsidel jne.

MLS – mitmekihiline terasest plokikaanetihend sündis möödapääsmatu lahendusena moodsate mootorite jaoks. Mootori töömahu vähenemine samaaegse võimsuse kasvuga tõi kaasa tervikuna palju suurema termokoormuse mootoris. Vana komposiitmaterjalist plokikaanetihend ei pidanud enam põlemiskambrite kõrgele temperatuurile vastu.

Sestap lahendati probleem metalltihendiga, kuid sedapuhku mitte vasest tihendiga nagu 20. sajandi alguses. Tänapäeva tähendab metalltihend terast, seejuures spetsiifiliste omaduste, kuju ja disainiga.

Terastihend koosneb vähemalt kahest kihist: üks vastu plokikaant, teine vastu mootoriplokki. Kui tihendil ongi vaid kaks kihti, siis ülemine neist (ehk plokikaane poolne) on reljeefne, stopperitega ümber silindrite ja rantidega vee- ja õlikanalite ümber. Kolmekihilisel teisendil on veel ka vahepealne kiht, mille otstarbeks on olla stopper. Kaane- ja plokipoolsed kihid on reljeefsed ja kaetud elastomeeriga. Reljeefsus ja randid on makrotihenduseks, elastomeer mikrotihenduseks.

Teatud spetsiifilistel puhkudel, näiteks kui remondijärgselt (vt plokikaane lihvimist) on vaja kaane ja ploki vaheline distants paika saada, lisatakse ka neljas kiht. Tegu on tasapinnalise lisakihiga, millel on kindel paksus ja vajalikud avaused kanalite jaoks.

MLS tihend suudab taluda kõrgemat temperatuuri ja survet, mis tekib silindris kütusesegu plahvatamisel. Elastsusomaduste tõttu suudab tihend kompenseerida pisikesi ebatasasusi kaane ja ploki omavahelise relatiivse liikumise tõttu. MLS jääb alati pindadega kontakti ja tagab tihenduse igas punktis ja igal ajal.

MLS tihendi kinnitamisel läheb vaja väiksemat kinnitusjõudu kui komposiit- tihendi puhul. MLS tihendi vahetuse puhul peab aga silmas pidama pindade puhtust ja siledust, vajadusel neid lihvides, sest vastasel juhul pole võimalik metalltihendiga vajalikku tihedust tagada.

PLOKIKAANETIHENDI PAIGALDUSNIPID

Enamik plokikaantetihendi muresid avaldub läbisõiduvahemikus 150 000 kuni 300 000 km. Sellistel läbisõitudel on mootoritel sageli teemaks mootoririhma vahetus, veepumbad, lisarihmad, jahutuslõdvikud, kütusefiltrid … Täiendava läbivaatuse käigus võidakse teeninduses avastada, et näiteks lambdaandurid või katalüsaatorid vajaksid samuti vahetust, sest nendele on pikemat aega pritsinud mootori jahutusvedelikku – defektse plokikaanetihendi tõttu. Olgu töötundidest või varuosahindadest tulenevalt, autoomanikule on alati rahakotisõbralikum õiged osad välja vahetada õigel ajal – ja mitte liiga hilja. Eduka vahetuse käigus peab plokikaanetihend olema tihe kütuse, madala ja kõrge õlisurve, jahutusvedeliku, vaakumi, õhu ja kuumade plahvatusgaaside suhtes. Järgnevad nõuanded aitavad jõuda kvaliteetse lõpptulemuseni.

1. Esiteks tee kindlaks, miks plokikaanetihend üles ütles. Väga harva juhtub, et plokikaanetihend nö iseenesest streikima hakkab. Alati tuleks esmajärjekorras tuvastada põhjus, mitte tegeleda vaid tagajärgedega. a. Mõtle hoolega järele, kas põhjuseks võisid olla sõidutingimused, liigne koormus, millega sõiduki mootor polegi mõeldud toime tulema? Enamikul juhtudest läheb plokikaanetihend läbi kui mootorile nö “kuuma” antakse. b. Tee kindlaks, et mootori ülekuumenemise probleemiga on tegeletud terviklikult ja tulemuslikult. c. Tee kindlaks, et sisselaske ja sissepritsesüsteemid töötavad korralikult. Detonatsioon ja varane süüde põhjustavad enneaegse plokikaanetihendi surma. a. Tee kindlaks, et nii plokk kui ka kaas on ettenähtud tolerantside piires sirged või lihvitud, näiteks mõnedel automootoritel antakse tolerantsiks pikisuunas 0,05 mm ja ristisuunas 0,03 mm. b. Tervet kaant tuleb kontrollida, et seal poleks mõrasid, kriime ega täkkeid. c. Tee kindlaks, et kaane ja ploki kontaktpinnad on siledad. Lihvimistöökojas peavad spetsialistid teadma, millist pinnaviimistlust on tarvis. Tulenevalt kaane ja ploki omavahelisest suhteliselt liikumisest, materjalide erinevusest ja termopaisumisest, põhjustab lubatust suurem ebatasasus plokikaanetihendi enneaegse kulumise. d. Ära kunagi lihvi plokki või kaant lihvimiskettaga, sest sedasi ei ole võimalik pinda tervikuna sirgeks saada, pinnaviimistluse ebaühtsus tekitab sisemisi ja välimisi lekkeid; pinna puhastuseks jääkmaterjalidest kasuta pehmet kaabitsat (kummist või plastist). a. Polt tuleb vajalikul määral kinnitada, hõõrdejõud seisab sellele vastu. Vahel on selle põhjuseks korrosioon keermel, jättes tunde järgi mulje nagu oleks polt juba kinni. b. Proovi palja käega keerates järele, kas kõik poldid ja keermed ploki sees on parimas võimalikus seisukorras. Kui mitte, puhasta keermeaugud sobiva läbimõõduga keermepulgaga. c. K asuta poldikeermetel ja poldi pea all natuke mootoriõli. ETTEVAATUST: ära polte õli sisse kasta, sest liigne õli võib poldiauku lukku jääda ja põhjustada võimalikke rikkeid. d. Alati tee kindlaks ja lähtu vastavale mudelile mõeldud OEM-kinnitus- e. Äsjalihvitud pindu käsitse ettevaatlikult, sest ebamõistlik oleks kiirustamise või hooletusega rikkuda lihvimisspetsialisti kallis töö. f. Veendu, et kontaktpinnad on puhtad, kogu mustus ja tolm tuleb eemaldada (kemikaalide osas tasub ettevaatlik olla, et olukorda mitte hullemaks teha). momendist. Tegu ei ole äraarvamismänguga, sest iga mootor on eraldi omadustega ja kinnitusmomendid on aasta-aastalt väga palju muutunud. e. Lase perioodiliselt oma momentvõtit kalibreerida, sest tegu on täppisriistaga, mille täpsus sõltub ka kalibreerimisest.

2. Kontrolli, et plokikaas ja mootoriplokk oleksid võimalikest parimas seisukorras ehk siledate ja sirgete kontaktpindadega.

Pinna sirgus on vaja kindlasti tuvastada kasutades selleks vastavat sirget tööriista. Kõik ebatasasused tuleb lihvimise teel eemaldada.

3. K asuta alati uusi polte, sest veninud ehk vanad originaalpoldid ei ole sama kindlalt pingutatavad ja võivad momentvõtmel valesid näitusid põhjustada. Tulemuseks võib olla lahtine plokikaas ja rikutud plokikaanetihend.