Läänlane 15 juuli 2014

TASUTA NÄDALALEHT – loe ja kuuluta vabalt Suurim tiraaž Läänemaal – 8000. Sajad kuulutused, kultuurikava, uudised Ameerika autode näitus: Loe põnevatest autodest, nende taastamisest ja show esinejaist LK 6–7

www.laanlane.ee

Sigrid Rausing: Kuidas Noarootsi kuulsat miljardäri ehmatas

Jalgsireis: Haapsallane jalutab läbi Euroopa

LK 8

LK 4

16. juuli 2014 Nr 4

Loe vabalt ja kuuluta tasuta!

Telli reklaam Läänemaa suurima lugejaskonnaga ajalehes. Nädalaleht jõuab ligi 20 000 inimeseni. Kirjuta ivar@laanlane.ee

arvamus

Hans H. Luige ettekande esimene osa avaldati 2. juuli Läänlases.

Võimu informatsiooniline ja rahaline üleolek Võim, mida me peame enda omaks ja mis saab rahvusvahelistes demokraatia- ja läbipaistvusindeksites kõrgeid hinnanguid, ei ole selline mitte alati.

Kõigepealt informatsiooniline üleolek: kui Foorumi saatesse või ajakirjanike ette tuleb peaminister, minister, president või mõne ameti juhataja, siis ta on laetud informatsioonist.

Ta on laetud värskest taustainformatsioonist, eriti, kui tal on ka hea kõvaketas, nagu viimasel ajal on märkimisväärselt juhtunud. Ta on informatsiooniliselt üle.

Objektid, mida käsitletakse – olgu selleks haridus, kaitsevägi, tuumaenergia – on struktuurselt keerulised. Ja vaadates kõike seda PRväge ja analüüsi, vaadates know howd ja thinktanki, on erinevalt 20 aasta tagusest ajast meie võim informatsiooniga väga hästi relvastatud.

Omal ajal olid statistika asemel põhiliselt ikka uskumused või oletused või nagu professor Lauristin kirjeldab: istuti lihtsalt kusagil sotsiaalministeeriumis või sotsiaalkomisjonis ja mõeldi, kas tõsta pensioni paarikümne rutsi võrra või mitte. Nüüd on olukord teine.

Salastatus Teine asi on minu arust täiesti käsiteldamatu justnimelt konservatiivse ja liberaalse jõu poolt. Pean siin konkreetselt silmas Marko Mihkelsoni, Rein Langi ja Urmas Reinsalu 2004. aastal sisse viidud riigikogu komisjonide töö salastamist. Me saame teada ainult tulemuse. Meil ei ole õigust lugeda, mida rahvaesindajad argumentidena esitasid. Ja nende otsuste põhjal siis juhitakse meie kõigi ühist maksuraha, meie haridust, kaitset, mida iganes.

Samuti on käsiteldamatu riigi suhtumine registritesse. Ei ole teisi selliseid autofänne nagu eestlased. Me saame teada, kuidas selle härra kodu on koormatud laenuga, kui suur on hüpoteek ja millisest krediitasutusest on ta selle võtnud. Kas me saame teada, kes on avalikel teedel parkinud minu auto kinni? Kellele kuulub üks või teine sõiduvahend? Eestis ei saa.

Sõiduvahendite omand ei ole kõige tähtsam asi. Meil ei ole veel lõplikult kindlustatud isegi selline oluline inimõigus nagu kohtupidamise avalikkus. Alles äsja taas liberaalse partei esindaja, endine justiitsminister tõi riigikogu komisjoni avaldamiseks kohtu avalikkust oluliselt vähendava seaduseelnõu, et me ei saaks teada pärast kohtuotsust, kes need oletatavad kelmid üldse on. Nimekohad oleks kinni teibitud.

Toon ühe näite halduskohtust. On üks kaitsejõudude naisohvitser, kes hiljuti oma soldatikutsikate peale nii vihastas, et käskis neil oma koeruste lunastamiseks kirjutada näitemäng ja see ette kanda. See on praegu halduskohtus.

Tarmo Vahter Eesti Ekspressist tahtis teada, mis näitemäng see oli ja millised toimikudetailid võiks avalikustada. Nüüd oli kohtuniku kaalutleda, kas ta näitab seda suurepärast teost – see kanti muuseas ka väeosas ette – või mitte. Kohtunik küsis mõlemalt poolelt, ohvitserilt ja sõduritel: kas te tahate avalikustamist?

Kumbki pool ei tahtnud ja halduskohus tegi kaalutlusprotsessi kasutades otsuse, et seda me ei näe.

Oleme võtnud Ekspress Gruppi juristi, kellel on sada muudki tegemist – äride kaitsmine Leedus ja nende lõpetamine Ukrainas –, aga kes tegeleb nüüd sellega, et saada oma riigilt kätte see ülimalt strateegiline otsus, mida kohtunik kinni hoiab. Neid jaburdusi on igapäevaselt rohkem kui ma jõuan siin kirjeldada. Žanrite ahelais Ma olen kirjutanud ühe artikli, mismoodi selles massimenetluses, mis on paratamatult saanud meie ajakirjandusest, tekib selline imelik professionaalne kinnijooksmine, mida ise ei märgata. Meid suruvad žanrid, mis peaks muutuvas maailmas olema kiiresti põrmustatud ja edasi arendatud millekski muuks.

Me teame, et meil on 20 minutit teleuudiseid meist ja maailmast. Ja siis on üks sama

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Hans H. Luik:

Kartused ja tähelepanekud

Foto: www.ut.ee

Maikuus tähistas Tartu Ülikooli ajakirjandusõpe oma 60. sünnipäeva. Juhan Peegli asutatud ajakirjandusosakonna sünnipäevaüritustel peeti konverents, kus üheks põhiettekandjaks oli vilistlane, ajakirjanik ja Ekspress Grupi asutaja Hans H. Luik. Ta tõi välja tänapäeva meediaärimehe suurimad hirmud ja tähtsamad tähelepanekud.

Avaldatud lühendatult, 1. osa ilmus 2. juulil. pikk plokk spordiuudiseid. Miks spordiuudiseid? Miks ei räägita meie teadusest, loodusest, olulistest sotsiaalpsühholoogilistest küsimustest? See olevat nii ainult sellepärast, et see peab nii olema.

Või võtame selle, milleks on konkurents muutnud meie portreelood. Kui vaadata portreteeritavaid, eriti nädalavahetusel või kuuväljaannetes, siis nad on inimesed, kes kindlasti käivad puhkuse ajal Vahemere ääres, kes teevad mõõdukalt sporti, lubavad endale, nagu stampväljend kõlab, klaasi head veini; kunagi ei tunnista, et põrutab poolteist pudelit kehva veini. Ja siis küsitakse natuke tagasisidet nende koolivendadelt, kes ütlevad, et jah, Peep või Anne oli natuke ulakas, kuid siiski tubli.

Ja siis vaatad, et pagan võtaks, kõik inimesed on sarnased. Vaatab Hollywoodi filme – ma ka vaatan, teeb sporti – ma ka teen. Mis on sulle kõige tähtsam? Perekond! Mulle ka!

Kõik on ühesugused! Ja seda defineerib seesama ajakirjandusprotsess. Seal peaks olema ümberdefineerivat, purustavat ollust rohkem.

Tundmatu tulevik Meie ajakirjandusgruppidel on erinev suhtumine tulevikku. Siinkohal ütlen, et me ei näe ette ajakirjandusgruppide tulevikku. Me ei näinud ette seda, kuhu lähevad erakuulutused või milline suur uudiskanal saab Delfist, kui ta aastal 1999 alustas. Me nägime tasuta lehtedel suurt tulevikku ja kartsime, et need võtavad reklaami ära.

Ja me ei näe praegu tegelikult, kui suur osa reklaami on tegelikult Jeff Bezose ja Mark Zuckerbergi platvormidel. Nad ei deklareeri seda. Mina oletan, et see on juba pool. Aga nad ei räägi, palju neil klikke või raha on ja nad ei maksa Eestile ka väga palju makse.

Meie Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes usume, et tulevik on mingit laadi tahvelkandjatel. Schibsted on alati uskunud, et see

on väiksemate, nn nutitelefonide päralt. Meie oleme hakanud müüma oma sisu raha eest digiplatvormidel ja praegu on meil digiplatvormil tellijaid juba 6000. Ilmselt konkurendil on siin oma plaanid.

Me kõik avastame praegu tehnoloogiat ja sinna lähevad üpris suured rahasummad. Ja see on suuresti pimeduses tampimine ja võib väga hästi olla, et me ei näe mõnda uut suurt tulijat. See ei ole jutt sellest, et ajakirjanduse või meedia valdkond kuidagi eriti kiiresti uueneb.

Ei, sama juttu võib rääkida muruniidukimüüja muruniidukivaldkonna kohta, automüüja autovaldkonna või ehitaja maja soojustamise valdkonna kohta – kõik on uuenemises.

Me teeme analüüse. See kole tundmatu, mida ma kirjastajana kardan, millega võitlemiseks me vajame ressursse, teadmata, kas me need ressursid paigutame õiges suunas või mitte, on internet.

Internet on erakordne äri. Mitte kunagi maailmas ei ole äri tehtud niivõrd barjääri- ja tariifivabalt. Ja siin on reegel, mis vanas majanduses ei kehtinud – võitja võtab mitte just kõik, aga üle poole.

Konkreetselt räägin reklaamirahast. Nii et see, mis hakkab lähemal ajal sündima minu kompanii ja Postimehe Eesti Meedia grupi vahel, on tegelikult võitlus interneti domineerimise pärast natuke suuremates naabermaades Lätis, Leedus. Sest esimene saab reklaamiraha.

Me oleme saanud väga tõsise paugu sisse Lätis, kus Margus Linnamäe ja Mart Kadastik on väga kavalalt omandanud suuruselt kolmanda portaali, tegelevad praegu selle ühendamisega ja me jälgime praegu kõik väga huviga platvormide ühendamist, kas 1+1 tuleb 2 või poolteist. Meie kord on vastu teha järgmine samm.

Võitluseks Facebookiga see kõik ei aita.

Kõik, mis on Mark Zuckerbergi käes, jääb tema kätte ega tule enam iial tagasi, kuna raha kontsentreerudes suudavad nad selle teha ka äärmiselt atraktiivseks, äärmiselt hea analüütikaga, mis aitab reklaami müüa.

Leiba oli vanas majanduses täitsa võimalik ühes linnas müüa korraga Fazeril, Leiburil ja veel naabertänava pagaritöökojal. Sellist asja internetis ei ole.

Kui Amazon näiteks võtab kätte ja tahab teha Eesti kirjastustega, mis ta on teinud suuremates maades, siis kui Eesti kirjastaja annab välja Andrus Kivirähki uue romaani tiraažiga 10 000 ja esimesed 500 paneb promotsiooni mõttes poole hinnaga, paneb Amazon kogu tiraaži poole hinnaga müüki. Ja ütleb lihtsalt, et meil on selline algorütm. Me kaotame raha küll, aga tahame teid nurka lüüa. Ja löövadki.

See on selline majandus, kus meist kõigist saavad maaslamajad. Kui sellega midagi ette ei võeta või ise ennast reguleerima ei hakka, siis peab hakkama ajakirjandust tasuta tootma.

Stuudio-, muusikutebisnes on juba praktiliselt kadunud.

Meie oma Eestis sündinud GrabCad teeb sama arhitektidega. Kui keegi täna Eestis tahab planeerida kahekorruselist maa-alust garaaži, siis ta saab tehnilise joonise tellida ülemaailmselt turult GrabCadi kaudu. On kindel, et keegi Uruguays või Panamas oma diplomitööga tahab seda teha tasuta või pooltasuta ja kõik need suured ja uhked arhitektuuribürood saavad väga suure kõhnumise osaliseks.

Sellised on minu kartused ja tähelepanekud.

Linn endiselt lukus

Juhtkiri

2

Juunikuus tähistati 20 aasta möödumist kuulsa “Linn lukku” kampaania algusest Haapsalus. Linna piiril seisid sümboolselt taas politseinikud ja kaitseliitlased, kes peatasid autosid. 20 aastat tagasi oli lauskontrolli eesmärk peletada kurjategijad. Nüüd õnneks pole linna lukustamise järele mingit tarvidust, sest elame hoopis turvalisemal ajal.

Kuid ka praegu on inimesi, kelle jaoks Haapsalu on endiselt lukus linn – inimesed, kes tahaks siin tööd teha, noored pered, suvitajad. Nad pääsevad küll vabalt üle linna piiri, aga ei leia siin kohta, kus olla, sest Haapsalus napib üürikortereid.

Nii Haapsalu kinnisvaramaaklerid kui ka üürikuulutused kinnitavad, et praegu on korterite üürimissoove mitu korda rohkem kui väljaüüritavaid kortereid. On suvi ja suur hulk üürikorteriotsijaist on pered, kes tahaks siin veeta puhkust. Just sellised inimesed, kelle pärast pingutame, et hoida Haapsalu kui rahuliku ja õdusa suvituslinna mainet.

Veel suurem elu tulevat üürikorterite turule augustis, kui Haapsallu kooli tulnud noored hakkavad elamispinda otsima.

Aasta ringi on mujalt inimesi, kes on Haapsallu leidnud töö, aga jäävad hätta elukohaga, teavad kinnisvaramaaklerid. Raske öelda, kui paljud potentsiaalsetest linna maksumaksjates lõpuks Haapsallu kolimise plaanile käega löövad.

Eriti kahju on noortest peredest, kes on otsustanud kodulinna elama jääda, aga avastavad, et nad siit lihtsalt ei leia omale sobivat elamist.

Kaugem põhjus on selles, et Haapsalus makstavad palgad on madalad võrreldes siinse kinnisvara hinnaga, mis tähendab, et pangad ei anna nii väikse sissetulekuga inimestele naljalt laenu, millega saaks siia korteri soetada. Nii loodetakse abi üüriturult, kus nõudlus on mitu korda suurem pakkumisest. Ühed mu sõbrad imestasid hiljuti, et kui Karja tänaval on esimesed korrused täis mõnusaid kohvikuid ja poekesi, siis teised korrused paistavad inimtühjad ja räämas. Miks neid ei ole suvekorteriteks remonditud, küsisid nad. Tõepoolest, miks?

Igaüks, kes on sügisel või talvel õhtupimeduses kortermajade vahelt läbi jalutanud, teab ka, kui palju on neis kortereid, kus keegi pidevalt ei ela. Miks ei võiks neid välja üürida?

See täidaks korteriomaniku rahakotti, aitaks üürnikke ja kindlasti ka linna – Haapsalus jäi viimase poole aastaga vähemaks 111 elanikku.

Tarmo Õuemaa

Väljaandja: OÜ Läänlane Ivar Soopan: 5680 4407, ivar@laanlane.ee Tarmo Õuemaa: 5698 8050, tarmo@laanlane.ee Reklaami tellimine ja tasuta kuulutuste saatmine: ivar@laanlane.ee, 5680 4407 Läänlane.ee on uudisteportaal, mis vajadusel annab välja ka tasuta paberajalehte Läänlane.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

uudised

3

Haapsalus üürikorteri leidmine paneb kannatuse proovile “

Haapsalu üüriturg on tugevalt ühele poole kaldu – nõudlus korterite järele on suur, pakkumisi vähe.

Hetkel on Läänlase portaalis seitse kuulutust, milles soovitakse Haapsalus anda korter üürile. Korterit soovitakse üürile võtta 22 juhul. Miks nii on?

Uus Maa Haapsalu kinnisvarabüroo juht Argo Veide: Head üürikorterid kaovad kevadel ära suveüürilistele. Need, mis on korras.

Teised, mis kehvemad, on pidevalt ringluses. Kes on õnnelik üürija, saab pikaks ajaks üürilise.

Hinnad kõiguvad isegi 50–400 euro vahel. Sõltub sellest, kas on korter või maja. Kõige lihtsama korteri puhul on üürikulu 100–150 eurot kuus. Tavakorteritel ei saa hind ka suvel väga tõusta, sest omanikel on huvi, et üürnik pikalt sees oleks. Teine lugu on nende korteritega, mis on mõeldud suvituskorteriteks. Suvel mõni üürib välja kas või päeva kaupa, aga see on rohkem äri kui klassikaline üürimine.

Aasta läbi küsitakse üürikortereid kaks-kolm kuus, aga aprillis-mais küsitakse büroost nädalas kaks-kolm korda. Seega nõudlus on neli korda suurem kui muul ajal. Kui varem läks kevadel suureks rapsimiseks, siis nüüd mõni paneb juba talvel endal üürimise aja paika. Teatakse, et nii ei ole, et helistad ja kohe saad.

Arvestades Haapsalu palku on inimestel korterit keeruline osta. Kes küsib mõistlikku üüri, saab väga hea üürilise. Vastasel juhul on oht, et talvel, kui kommunaalkulud on kõrged, saab üürijal raha otsa ja vahetatakse korterit.

Pindi Kinnisvara Haapsalu büroo juht Annely Sermat: Üüriturgu on raske kommenteerida, sest Haapsalus annavad väga paljud omanikud üldse ise üürile. Kui pikaajalisest üüriturust räägime, siis väga maksta ei taheta. Kui võimalik, võetakse väga madala hinnaga ja tahetakse, et kommunaalid oleks ka veel sees.

Meie büroo kaudu tuleb maaklerile lepingu sõlmimise eest maksta kolme kuu sissemakse – ühe kuu raha ettemakseks, ühe kuu oma vahendustasuks ja ühe oma tagatiseks. Tavaliselt pole inimestel nii palju korraga maksta.

Suvekortereid kinnisvarabüroode kaudu eriti ei pakuta.

Kahetoalise korteri keskmine üürihind jääb Haapsalus 150–170 euro kanti pluss kommunaalkulu. Põhilised korteriüürijad on ikka kohalikud nooremad inimesed. Päris palju on neuroloogiahaigla töötajaid ja teisi, kes käivad kaugelt või lihtsalt maalt Haapsallu tööle.

Minul on seitsmeaastase kogemuse jooksul kolm korterit, mida annan iga aasta-pooleteise tagant uutele üürnikele üle, enamik on pikemad. Loomulikult võiks keskmine üürisuhe veel pikem olla, aga on ka andjad, kes ei taha anda korraga pikemaks.

Aarete kinnisvarabüroo maakler Arne Simm: Suvekortereid küsitakse ja mõningal määral isegi aasta ringi. Sel talvel ka, aga möödunud talv oli seda isegi rohkem, et Vene turistid tahtsid korterit kas suveks või jõuluks. Aga suvel lühikeseks ajaks küsitakse igalt poolt, nii Venemaalt, Soomest kui ka meie oma inimesed kaugematest Eesti linnadest. Ja loomulikult kui mingi üritus on, tahetakse selleks ajaks. Suur nõudlus tekib augustis, kui kooli tullakse.

Keskmises seisus kahetoaline üürikorter maksab kuus keskmiselt 150 eurot pluss kommunaalid, ühetoalise saab 80–100 euroga. Hind kõigub ja oleneb muidugi korteri seisukorrast.

Peale õpilaste on üürijad ka noored pered, kes laenu ei saa, samuti lähiümbruse inimesed, kellel on töökoht Haapsalus.

Kui üürileandja tahab ulmehinda, siis loomulikult korter ei lähe. Kui hind tuleb õigesse kohta, läheb korter õige ruttu ära. Minu arust on kõige minevamad ühe-kahetoalised, kolleegid on ka kolmestele leidnud rentnikud päris ruttu. Asukoht Haapsalus eriti ei otsusta, sest linn on väike ja kompaktne. Võibolla natuke parem koht on keskuses – ujula vastas, kooli kõrval.

Tarmo Õuemaa

Aselinnapea Kaja Rootare: riigi üürikorterid on väga hea mõte

damiseks kui ka ääremaastumise pidurdamiseks, leidsid üürieluasemete teemalisel ümarlaual osalenud ettevõtjate ja omavalitsuste esindajad.

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare leiab, et riiklikult toetatud sotsiaalkorterite järele on vajadus, aga enne tuleb leida vastus küsimusele, kuhu tõmmata piir abisaajate ja mittesaajate vahele.

Kaja Rootare: “Arvan, et see on väga hea mõte. Väga palju on inimesi, kes leiavad Haapsalus töökoha, kuid jäävad siin korteri leidmisega hätta. Meie palgatase on üsna madal. See ei ole võrdeline nende kulutustega, mida peaks tegema oma eluaseme saamiseks. Samas on makstav üür niivõrd kõrge, et ka see ei tule välja. Nii et praegu on justkui sundolukord, et seal, kus leiaks töö, ei leia ta eluaset ja näiteks maal, kus on eluase olemas, ei leia tööd. Sissetulek ei võimalda ei uues kohas osta ega ka vanast kohast liikuda.

Loomulikult oleks väga tore, kui riik seda toetaks.

Juunis kutsus majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo kokku ümarlaua, kus olid esindatud nii kinnisvarafirmad, ehitusettevõtjad, omavalitsused kui ka ministeeriumid. Ümarlaual leiti, et riiklikult toetatud üürielamud on vajalikud nii üürituru korrastamiseks, taskukohaste elupindade võimal-

Ivar Soopan

J A

P

Ü

S

I

N

Ä

I

T

U

S

KUULUTA TASUTA! KUULUTA TASUTA! Saada Saadakuulutus kuulutus: Saada kuulutus

ivar@laanlane.ee ivar@laanlane.ee Kuulutus ilmub veebilehes

4

reis

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Mihkel Saarmaa ööbimiskohad. (F: erakogu)

Haapsalu noormees käib jalgsi läbi Lõuna-Euroopa Mihkel Saarmaa ja teel kohatud inimesed.

H

aapsalu noormehe Mihkel Saarmaa ettevõtmise kordamine paneks püksid püüli sõeluma ka õige seiklusjanulistel.

8. juuli seisuga (viimane sissekanne tema blogis longwalk5000.blogspot.com) oli ta Lõuna-Euroopa rannikul ainult jalgsi läbinud 1401 kilomeetrit, elatunud kohalike pakutud toidust ja Roomas isegi kerjanud. Ööbimiseks ei ole Saarmaa ära põlanud ka maanteeserva.

Kõik sai alguse ühest Youtube’i videost. See on Christoph Rehage’ist, kelle jalgsirännak kestis 2007. aasta 9. novembrist 2008. aasta oktoobrini. Mees kõndis selle ajaga Hiinas läbi 4500 kilomeetrit.

“Pärast selle nägemist tekkis mul

kohe mõte, et peaks midagi samasugust tegema. Ja kuna sel hetkel töötasin Sitsiilias farmis lihtsalt toidu ja peavarju eest, siis polnud ka erilisi kohustusi, mis takistaks,” räägib Mihkel Saarmaa. “Kuna olin Eestis võtnud osa Kaitseliidu rännakutest ja käinud ka Sitsiilias farmis elades 10 km kaugusel poes päris tihti ja ise samal ajal nautinud seda, siis uskusin, et saan hakkama.”

Kuna just oli pangaarvele laekunud tulumaksutagastus, ostis Mihkel Saarmaa kõige lihtsama ja odavama matkavarustuse ning asutas end rännakule. “Esimese asjana seadsin paika distantsi ja siis vaatasin, mis oleks sobiv teekond.

Selleks osutus Lõuna-Euroopa ran-

nikujoon,” räägib ta. “Transporti ma ei kasuta ja kogu teekond on mõeldud jalgsi kõndimiseks. Teed, mida mööda kõnnin, tean üldjuhul maksimum 100 km peale ette. Ööbimiskohti kellegi juures ei otsi ja magan tänavatel, rongijaamades, maantee ääres või randades.”

Kui keegi pakub Mihklile ööbimiskohta, siis otsus, kas võtta pakutu vastu või mitte, sõltub kellaajast.

“Kui pakkumine tuleb enne kaheksat õhtul, siis üldjuhul eelistan edasi kõndida,” ütleb ta.

Mis puutub rahasse, siis seda Mihklil üldjuhul väga polegi.

“Alustasin ma kõndimist 25 eurot taskus ja esimesed 1000 kilomeetrit elatusin ära teeäärsete apelsini- ja

Haapsalus hakkasid sõitma velotaksod Kohalik ärimees Neeme Söderholm ostis Tallinnast kaks velotaksot ja rentis need poistele, kes sõidutavad nüüd linnas rahvast mõne euro eest.

“Nagu rattad välja ajasime, on kogu aeg tegemist ja toimetamist,” ütles Neeme Söderholm. “Rahvas sõidab hea meelega ja korjab ka telefoninumbreid, et näiteks uuesti koos

lastega sõitma tulla. Mõni noormees tellib oma tütarlapsele sõidu.”

Esimese sõidu tegi velotakso Haapsalus 22. juunil. Taksojuhtideks on poisid, kes rendivad Söderholmilt ratast päeva kaupa.

“Meil on konkreetne päevahind kokku lepitud, mis nad mulle maksavad. Kõik see, mis nad rohkem teeni-

Velotakso Haapsalus Karja tänaval. (F: Ivar Soopan)

mandariinifarmide abil. Vahel andis keegi ka 5 või 10 eurot, toitu pakuti päris tihti,” kirjeldab ta. “Aga nüüd põhja pool on elu raskem, sest inimesed ei ole enam nii lahked ja apelsinifarmide asemel on lihtsad viljapõllud.”

Nii et Roomas otsustas Mihkel korraks eneseväärikuse kõrvale panna. “Hakkasin raha kerjama.

Sain omale lõpuks korraliku varustuse ostetud ja kui säästlikult elada, peaks sellega ka Itaaliast välja jõudma,” ütleb ta.

Reisi lõppsiht jääb Põhja-Portugali ja Hispaania piiri lähistele.

“Ajakava ma pole väga paika pannud. Kui mõni linn meeldib, olen seal kuni tunnen, et on aeg

edasi liikuda. Algselt kõndisin 20–35 km päevas, kuid nüüd juba 30–50 km. Arvan, et kokku läheb aega umbes üks aasta,” pakub Mihkel Saarmaa.

Küsimusele, kas rännumees kunagi ka kodulinna Haapsallu tagasi jõuab, vastab ta nii: “Praegu mõtlen nii, et kui 5000 kilomeetrit on läbitud, on kaks varianti: kas pikendan teekonda veel 5000 kilomeetri võrra ja tulen mööda rannikujoont oma kodulinna Haapsallu välja või siis hakkan sealt Eestisse hääletama.”

“Reisi eesmärk on tegelikult leida aega lihtsalt enda mõtetele ja jõuda selgusele mida elus edasi teha tahan,” teatab Haapsalu rännumees.

Tarmo Õuemaa

vad, jääb neile. Nende kohus on ratas korras hoida. Kas nad sellega sõitmas käivad või istuvad niisama kodus, on nende enda otsustada,” ütles omanik.

Velotakso on üpris mahukas, võtab korraga peale kuni kolm täiskasvanut või kaks täiskasvanut ja kaks last.

Sõiduhuvilisi jagub, sest hind on taskukohane, ütles Söderholm.

Näiteks tagalinnast kesklinna sõidu eest küsitakse inimese kohta kolm eurot. Viigile ring peale, Paralepast jahisadamasse või Haapsalust Uuemõisa – kõik on mõne euro eest võimalik.

Velotaksol on ka reklaami jaoks kohad, lisas ta.

Neeme Söderholmi osaühingu

Kraure põhilised tegevusvaldkonnad on seni olnud torutööd ja üldehitus, aga tuli tahtmine nipet-näpet põhitegevusalade kõrvale võtta, selgitas ta.

“Esialgu liikus mõte mere suunas – näiteks skuutrid. Aga siis mõtlesime, et meil on rannad, spaad, miks mitte eri linnaotsad maad mööda ära ühendada,” ütles ta. “Rääkisime läbi Tallinnas tegutseva Ecotaksoga ja saigi ostetud kaks ratast.”

Söderholm usub, et velotakso teenus jääb Haapsallu pikemaks ajaks.

“Taganemisteed ei ole. Kulutused tehtud, tuleb sõita. Hea kui järgmise hooaja lõpuks nulli jõuaks,” ütles ta.

Tarmo Õuemaa

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

uudised

5

Kaks rahvarohket festivali satuvad ühele ajale Järgmise nädala lõpus on Haapsalu kandis kaks rahvarohket festivali, mis aga üksteiselt külastajaid röövida ei tohiks, sest festivalide sisu ja publik erinevad nagu öö ja päev.

26.–27. juulil on Haapsalus kolmas rahvusvaheline Joogafestival, kus on esindatud 14 põnevat joogastiili, parimad õpetajad, väemuusika, bazaar ja lasteprogramm.

Haapsalu külje all Kiltsi lennuväljal on aga 25.–27. juulil Eesti suurim klubimuusikafestival Airport Jam.

SUURED FESTIVALID: Airport Jam 25.–26. juuli Kiltsi lennuväljal • airportjam.com • www.facebook.com/airportjam

Joogafestival 26.–27. juuli Haapsalus.

• www.joogafestival.ee • www.facebook.com/joogafestival

Kui tavaliselt püüavad suurte festivalide korraldajad vältida, et samal ajal mõni teine sündmus neilt publikut ära võtaks, siis nende kahe festivali puhul on rahu majas. Õigem oleks öelda, et Joogafestivalil on rahu majas, aga Airport Jamil käib kõva pidu. Seepärast on vähetõenäoline, et joogahuvilised ja klubimuusikafännid kohtuvad. Ühed pidutsevad Kiltsis, teised painutavad, kulgevad ja mõnulevad Haapsalu vanalinnas. Ivar Soopan

Lühidalt Kallis Mari ja see võib Haapsallu jõuda juba juulis. Lepingu järgi peab Haapsalu aurik olema vees 1. augustiks. Haapsalu lahel sõitma hakkav aurulaev toodi Eestisse Rootsist.

Laeva müüs Haapsalule osaühing Loorber. Aurupaat on 7,3 meetrit pikk ja mahutab kümme reisijat.

Eesti suurim kuumaõhupall tegi Läänemaal oma kolmanda reisi 9. juulil sai Läänemaa taevas näha Eesti suurimat kuumaõhupalli. 6000kuupmeetrine õhupall viis huvireisijad Piirsalust Taeblasse. Omanik Kalev Tikk ütles, et see oli uue õhupalli kolmas reis Eestis.

“See on meie firma Blue Sky Balloons uus õhupall, Eesti ajaloo kõige suurem õhupall,” ütles Kalev Tikk.

“See mahutab pisut rohkem kui 6000 kuupmeetrit kuuma õhku ja võtab pardale kuni 10 inimest.”

Tikk ütles, et pall ei lennanud maksimumkõrgusel, vaid ikka sellisel, kust avaneb nauditav vaade. “Nägime kahekümnepealist metsseakarja.

Mind täitsa üllatas, et Läänemaal on hästi palju loomi. Metssigu, põtru, igasuguseid loomi nägime.”

Varem oli ettevõttel pisut väiksem, 4000-kuupmeetrise mahuga õhupall. “Kui võrrelda päris väikse õhupalliga, siis nii suur reageerib aeglasemalt. Peab viis minutit ette teadma, kas tõused või maandud.

Piloteerimises on väike vahe sees,” rääkis Tikk.

Hiiglaslik õhupall maksab umbes 45 000 eurot. “Lisaks tuleb osta korv, põleti, kütusemahuti, navigatsiooniseadmed,” ütles Kalev Tikk.

Läänemaale on aastaga lisandunud 9 majutuskohta Statistikaameti andmetel oli tänavu mais Läänemaal 59 majutuskohta.

Aasta tagasi oli neid 50 ja 2012. aastal 45.

Tegemist on siiski üsna väikeste majutusasutustega, sest voodikohti on aastaga lisandunud vaid 34. Aastal 2012 oli siinsetes majutusasutustes 1470 voodikohta, mullu 1581 ja tänavu 1615.

Siinsete majutusasutuste tubade täitumus oli maikuus 37 protsenti.

Aasta tagasi oli see 41 ja ülemöödunud aastal 38 protsenti. Ööpäeva keskmine maksumus oli sama suur kui möödunud aastal – 22 eurot ööpäev. 2012 maksis öö Läänemaa majutusasutuses keskmiselt 25 eurot.

Haapsalu aurupaadi nimeks saab Kallis Mari Haapsalu aurupaadi nimeks saab

Suurim ja parim valik mööblit Läänemaal!

Köögimööbel, liuguksed-garderoobid, kodumööbel, madratsid, aiamööbel, sisustuskaup jpm. Veelgi suurim valik mööblit e-poes www.ananke.ee.

Ananke Mööbel & Sisustus Rannarootsi Keskuses.

Avatud E–P 10–20

Läänemaa poeketid teenisid möödunud aastal kasumit Kõik kolm Läänemaa jaemüügiketti olid 2013. aastal kasumis. Suurim kasum, 900 tuhat eurot oli Haapsalu Tarbijate Ühistul. OÜ Aardemaa teenis 25 000 eurot ja Lihula Tarbijate Ühistu 160 000 eurot kasumit.

Turistirongi nimeks saab Peetrike ja see ostetakse Soomest

10

Haapsalu linnavalitsuse turistirongi hanke võitis üks füüsiline isik. Rong tuuakse Soomest. Linnavalitsus valis ära ka turistirongi nime – Peetrike.

Kirblas suletakse postkontor, tuleb postipunkt Eesti Post ehk Omniva sulgeb Kirbla postkontori ja avab 1. augustist Kirbla kaupluses postipunkti. Kui postkontor oli lahti 20 tundi nädalas, siis postipunkt hakkab olema 45 tundi nädalas. Tarmo Õuemaa

üKs Kuni 8 a. KõiKidesse muuseumidesse tasuta www.salm.ee, inFo@salm.ee

Kogu menüü –10%

KõiK lilled –10% üKs Kuni 8 a. KõiKidesse muuseumidesse tasuta

ESINDUSKAUPLUSES PROTTEN

-30%

-50%

Esinduskauplused asuvad: Tallinn Ülemiste keskus, Keila, Pärnu Port Artur, Rakvere N-Kaubamaja, Haapsalu Haapsalu TÜ

www.salm.ee, inFo@salm.ee

hommiKusÖÖK –10%

Ühispileti ettenäitamisel pakuvad soodustusi: Prae Kõrvale

KOGU KAUP

LISAKS VALIK TOOTEID KUNI

Kogu menüü –10%

Kodumaine JooK tasuta

Kogu menüü –10%

Kogu menüü –10%

KõiK lilled –10%

Kohvi/teega Kaasa tasuta tuuletasKu

Kogu KauP –10%

Kogu menüü –10%

hommiKusÖÖK –10%

Bowling –10% ühisPileti omaniKule Ja Kahele sõBrale mängides ühel raJal

Kogu KauP –10%

Prae Kõrvale Kodumaine JooK tasuta

Kogu menüü –10%

Kohvi/teega Kaasa tasuta tuuletasKu

Kogu KauP –10%

Bowling –10% ühisPileti omaniKule Ja Kahele sõBrale mängides ühel raJal

Kogu KauP –10%

6

sündmus

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Ameerika autode näituse põnevad leiud CORVETTE´ID Haapsalu näitusel on esindatud kõik Corvette`ide generatsioonid C1-st C7-ni.

Näha saab üpris haruldast esimese generatsiooni Corvette`i, 1965. aasta teise generatsiooni Corvette`i, millel on rohkem kui 1000 hj + NOS ehk mis peaks olema kiireim C2 Corvette üldse! C2 Corvette`i ühe miili rekord on 322 km/h, autot saab loomulikult näha ka kiirendusvõistlusel sõitmas.

Lisaks on esindatud Eesti Corvette Klubi, kelle boksis saab näha palju huvitavat lisaks uuele 2014. aasta Stingray Z51-le.

PLYMOUTH SIX DELUXE 1938 Omanik ostis auto 2006. aastal, auto oli väga roostes ja vajas põhjalikku keretööd. Registris oli auto viimati 1966. aastal. Värv oli sinine ja väga ebakvaliteetne, kohati lausa pintsliga parandatud. Enne taastamistöö algust oli omanikul vaja garaaž kõigepealt viie meetri võrra pikemaks ehitada, mistõttu auto taastamistööd nihkusid edasi.

Auto on ehitatud väga väikese eelarvega. Kui tavaliselt hakkab pärast auto lahtivõtmist varuosade otsimine, siis Plymouthi omanikul ei olnud see nii rahaliselt kui ka ajaliselt võimalik ja ta kasutas käepäraseid ja saadaolevaid vahendeid.

Näiteks astmelauad on tehtud Transiti katuseplekist, esitiivad on pärit VW Beetle`ilt. Tagatiivad on ise valmistatud. Väga palju on kasutatud Volvode osi: esisild, roolivõim,

MUSTANGID Näitusel on esindatud kõikide generatsioonide Mustangid. Mustangite väljapaneku eest hoolitseb Ford Mustang Club Estonia, kes tähistab 10.

American Beauty Car Show

pidurid. Mootor on pärit 1976. aasta Chevelle`ilt. Roolisammas on pärit Dodge Ram van’ilt, rool on kummikattega ja seda kõike sellepärast, et see oli kõige soodsam, mis saada oli.

Kõik asjad on tehtud nii hästi kui võimalik. Seepärast ei ole ka kaitserauad kroomitud, vaid lihtsalt läikima löödud.

Autos leidub ka tänapäevalikku: korralik stereo koos võimendi ja subwooferiga, mis on sõpradel lihtsalt üle jäänud. Katus on lastud 15 cm madalamaks, tiivad on tehtud 5cm laiemaks. Tänu katuse madaldamisele on esi- ja tagaklaas liimitud. Veljed on Volvo omad, tagumised veljed on laiemaks tehtud.

Auto ehitamine võttis kokku kuus aastat. Omanikule oli suur tunnustus publiku lemmiku auhind American Car Show`l, eriti arvestades seda, et auto on tehtud väga väikse eelarvega.

LINCOLN VICTORIA 1934 Auto praeguse välimuse, värvimise ja salongi ehitustööd tegi eelmine omanik Floridas aastal 2000. Tehnikat on muudetud 1970-1980-ndatel aastatel.

Auto jõudis aastal 2013 Soome.

Tehnika: Ford 460 cid, C6 automaatkast, 9” Fordi piiratud libisemisega tagasild, Edelbrocki karburaator ja sisselaskekollektor, võimendusega pidurid, Flowmaster summuti.

KIIRENDUSAUTOD Näitusel saab näha ka spetsiaalseid kiirendusautosid, mis sõidavad ka pühapäevasel kiirendusvõistlusel. Eesti esimene oma dragster (2014, fotol). Lauri

Kuriksi Pontiac Trans Am 1989. Kristjan Käbi Chevrolet Monza 1980. Näha saab ka ringrajale mõeldud sportautosid ja esimest Eestis ehitatud custom-autot Chevrolet Master 85, 1940.

HOT ROD’ID Näitusel saab näha huvitavaid ja erilisi hot rode. Kindlasti väärib esiletoomist Ford A Silver Bullet 1929 (fotol), mille on ehitanud Boyd Coddingtoni, kes oli väga hinnatud hot rodide disainer ja ehitaja. 1929. aasta Silver Bullet on üleni terasest ja ehitatud aastal 1977 Californias. Mootoriks on Chevrolet V8.

sünnipäeva. FMCE sai asutatud 10 aastat tagasi lossiesisel parkimisplatsil.

Lisaks tähistatakse Mustangite eri generatsioonidega auto 50. juubelit.

LOWRIDER HOPPER Chevrolet Caprice 1987. Nelja pumbaga hüdraulikasüsteem koos 20 akuga, kõige ekstreemsem Lowrider Hopper Euroopas. Auto hüppab 4–5 m kõrgusele. Tuleb Rootsist.

LAITSE RALLYPARGI AUTOD Laitse Rallypark on esindatud nelja vana ja haruldase autoga. Nash Ambassador 1932 (täiesti originaal), Nash Special Six 434 1929 (fotol), Willys Knight 70A 1927 (näituse kõige vanem auto), Ford A Deluxe Sports Coupe 1929.

18.–20. juulil Haapsalus peetaval American Beauty Car Showl saab kolmel päeval näha rohkelt Ameerika päritolu sõidukeid eri aastakümnetest.

Rohkem kui sadat näituseautot saab imetleda piiskopilinnuse hoovis, kuhu tuleb eksponaate Soomest, Rootsist, Norrast, Lätist ja muidugi ka Eestist.

Lossihoovi taga Krahviaias on kokkutulekuala ja telkla, kuhu kogunevad kõik

Ameerika päritolu sõidukid olenemata aastaarvust või mootorimahust.

Pühapäeval on traditsiooniline rongkäik läbi linna, mis meelitab tänavate äärde suure rahvamassi. Festivalile paneb võimsa punkti kiirendusvõistlus, kus näeb rehvisuitsu ja kihutamist.

Lossihoovis on palju kauplejaid, osta saab ameerika sümboolikaga ja ameerikalikke riideid-nänni, kauplejaid on nii

Eestist, Soomest kui ka Saksamaalt.

Kohal on näiteks sellised ameerika kaubamärgid nagu Milwaukee (tööriistad), Meguiars (autokeemia), Vans ja Dickies (riided).

Kohal on ka Backbone Tattoo salong, kus on võimalik lasta ennast kaunistada.

Telklaalasse tuleb karaoketelk, kus saab laulda ainult rock-karaoket. Lisaks tuleb telklasse ka vesipiibutelk.

Lossihoovi peavärava ees on lasteala, kus on batuudid ja jäätis, saab lasta teha näomaalinguid.

Sel aastal tulevad kohale ka Rovico tüdrukud, kelle juures saab enne rooliistumist joovet kontrollida.

Liiklus tavaautodele läheb sel aastal kinni juba Karja tänava algusest ehk siis sealtmaalt on sissesõit ainult ameerika autodele.

sündmus

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

American Beauty Car Show esinejad ja kava

REEDE 19.30 Avatakse väravad 20.30 Matchbox 22 Arch Enemy 23.30 Naiste cruising LAUPÄEV 12 Avatakse väravad 13 Pete Anderson & The Swamp Shakers 14 Autode tutvustamine

16 Pete Anderson & The Swamp Shakers 18 Lenna 19 Auhinnatseremoonia 20 Uriah Heep 21 Winny Puhh 22 Amaranthe PÜHAPÄEV 11 Rongkäik läbi linna 12 Kiirendusvõistlus

American Beauty Car Show tänavused esinejad on Uriah Heep, Matchbox, Arch Enemy, Amaranthe, Winny Puhh, Lenna ja Pete Anderson & The Swamp Shakers.

Uriah Heep Uriah Heep on Inglise rokkbänd, mis sai alguse Londonis aastal 1969.

Uriah Heepi lõid laulja David Byron ja kitarrist Mick Box. Järgneva 20 aasta vältel lindistas bänd oma tuntumad albumid, kuigi bändi koosseis vahetus tihedalt. Uriah Heep on andnud välja 23 stuudioalbumit, 21 kontsertalbumit ning palju muid kogumikke. Surematuteks hittideks on saanud “Lady in Black”, “Easy Livin‘“, “The Wizard” ja loomulikult suurejooneline kompositsioon “July Morning”. Juunis tuleb bändil välja uus stuudioalbum “Outsider”.

Arch Enemy Arch Enemy on Rootsi death metal bänd, mis tegutseb aastast 1996. Bänd on välja andnud üheksa stuudioalbumit. Pärast kolmeaastast vaheaega ilmub neil juuni alguses uus album “War Eternal”, mille nimiloo video kogus nelja päevaga miljon vaatamist.

Alates 2014. aasta märtsist on Arch Enemyl uus laulja, kelleks on Alissa White-Gluz (endine Kanada grupi The Agonist laulja). Senine laulja Angela Gossow, kes oli bändis 2000. aastast, jääb tagaplaanile bändi tegemistega toimetama. Mai lõpus alustab Arch Enemy oma uue plaadi esitlustuuri, mille raames jõuavad nad ka esimest korda Eestisse.

Amaranthe Amaranthe on Rootsi-Taani bänd, mis viljeleb popi sugemetega meloodilist death metalit. Bändi laulja Elize Ryd` sõnul ei ole võimalik nende muusikat ühe spetsiifilise žanriga kirjeldada. Tema kirjeldab Amaranthet kui tantsulist metalit koos modernsemeloodilise death metaliga ning erinevalt death metalist keskenduvad nad positiivsele energiale, andes edasi kirge, jõudu ja armastust. Bänd tegutseb aastast 2009 ja neil on ilmunud kaks albumit: “Amaranthe” (2011) ja “The Nexus” (2013). Eelmisel aastal sai bänd kuldalbumi tiitli oma esimese singli “Hunger” eest. Bändil ilmub sügisel 2014 uus stuudioalbum.

Matchbox Matchbox on Inglise rockabilly bänd, mis asutati 1971. aastal. Algselt oli bändis Iain “Houndog” Terry, Fred Poke, Jimmy Redhead ja Wiffle Smith. Aastal 1978 liitusid bändiga Graham Fenton, Steve Bloomfield ja Gordon Scott. Aastal 1989 moodustas aga Graham Fenton bändi koos Iain Terry, Bob Burgose, Howard Gaddi ja Greg Gaddiga. Bändi nimeks sai

Uriah Heep

7

Läänlased vallutavad Norra Zaporožetsi ja Žigulidega Neljapäeval alustavad üks Zaporožets ja kaks Žigulid Haapsalust automatka, mille lõppsiht on Nordkapp PõhjaNorras.

“Möödunud aastal käis sapika klubi ümber Botnia lahe sõitmas. Sealt mõte tuligi, et miks mitte minna Nordkappi,” rääkis retke eestvedaja, Topu mees Tiit Aedviir. “Mina olin minemas oma sapikaga, aga ega mu vend saanud siis ka niisama istuma jääda ja tuli oma Žiguliga. Selle peale omakorda õde oma mehega tulid Žiguliga kampa.”

Praegu on reisiseltskond Läänemaal, neljapäeval läheb sõiduks.

Kaks päeva on arvestatud Soome läbimiseks, kolmandal päeval peaksid rändurid jõudma Norrasse. “Neljandal päeval loodame jõuda Nordkappi,” ütles Tiit Aedviir.

Viiendal päeval läheb marsruut

mööda rannikut lõuna poole, seitsmenda ja kaheksanda päeva kavatsevad rändurid veeta Lofootide saarestikus. Tagasi koju on plaan tulla Rootsi kaudu.

Pikal reisil võib vanade autodega juhtuda muidugi kõike, aga Nõukogude autode eelis on see, et peaaegu kõik saab kohapeal ära parandada.

“Lääne autodega sellist asja ei tee,” ütles Aedviir.

“Minu sünnist saati oli meie peres ainuke auto isa Zaporožets, sealt tekkis endalgi huvi. Neli-viis aastat tagasi avanes võimalus selline endale osta ja nüüd sõidan sellega isegi igapäevasõite. On küll kitsas, aga oma naine kõrval, hea ju,” sõnas Aedviir.

“Möödunud aastal Soomes pöörasid peaaegu kõik kaela, kui mööda sõitsime,” lisas ta.

Tarmo Õuemaa

aher

sV u g r a M ja lu a s m ur SakondntrseardN isari

BERIT

KONTSERT

ö ö a t a a s a d ö ö m Aita Lihtsalt.

Romantiliselt.

Võluvalt.

Arch Enemy

Sumedatel suveõhtutel

üle Eesti.

lugusid Eesti Kuulda saab lauljatele armsaks saanud tud palasid esinejate estraadiklassikast ja enim armasta mind kutsud sa”, oma repertuaarist. Teiste seas “Kui lugudest Enda jpt.

“Raagus sõnad”, “Sind otsides” “Lähedal” jt. kindlasti “Kui tuuled pöörduvad”, Lavakoosseis: Sandra Nurmsalu (vokaal) Margus Vaher (vokaal ja kitarr) Pille Piir (klahvpillid),Oliver Rõõmus (löökpillid)

R 25.07 Pärnu Kuursaali kõlakoda kell 20 P 27.07 Haapsalu Veskiviigi sadam kell 18 N 17.07 Kõue mõis kell 20 K 23.07 Käsmu Meremuuseumi õu kell 20 R 01.08 Vihula mõis kell 20 P 03.08 Mooste Folgikoda kell 20 K 06.08 Tallinna Linnateatri lavaauk kell 18 K 13.08 Tartu Antoniuse õu kell 20 N 14.08 Padise Kalju lava, Kallaste turismitalu kell 20 R 15.08 Kärdla Rannapaargu lava kell 20 L 16.08 Kuressaare Arensburgi hotelli terrass kell 20

Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.

Hind eelmüügis 14/12 eurot, kohapeal 15 eurot.

Info: www.beritkontsert.ee

Winny Puhh

Graham Fenton’s Matchbox ja nad lindistasid 1990-ndate alguses kuus albumit. Algupärane Matchbox tuli taas kokku aastal 1995.

Pärast comebacki on bänd esinenud igal pool üle Euroopa, eriti aga Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias, Soomes ja Rootsis. Matchboxi tuntumad lood on “Rockabilly Rebel” (1979), “Midnite Dynamos” (1980) and “Over The Rainbow” (1980).

Pete Anderson & The Swamp Shakers Pete Anderson & The Swamp Shakers on Lätist pärit ansambel, mis mängib 1950-ndate rockabillyt, sekka natuke vanamoodsat countryt ja hillbillyt. Bändi laulja ja juhtfiguur Pete Anderson on Läti rock`n`rolli kuningas ja elav legend. Bändi The Swamp Shakers pani Anderson kokku aastal 2009.

The Swamp Shakers on esinenud Inglismaal Euroopa ühel mainekamal rockabilly-festivalil ning tuuritanud edukalt Soomes, Norras ja Saksamaal.

Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamaja Köök ja Pagar Kohalik värske toit, värsked pagaritooted iga päev Kaubamaja Konsumi, Uuemõisa Konsumi, Jaama A ja O ning Vanalinna A ja O AjaO kauplustes Ettetellimised Konsumis või telefonil 4720626.

8

elu

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Ilmumisaasta: 2014 Lehekülgi: 264 Kirjastus: Äripäev „Sigrid Rausingu siiras, lüüriline ja möödunud aegu taaselustav mälestusteraamat kirjeldab ammu unustatud maailma hetkel, mil Nõukogude okupatsioon oli äsja lõppenud ja läänelik tulevik polnud veel saabunud. See on peenekoeline ja detailne inimeste ning paikade kirjeldus, mis hõlmab ajalugu, geograafiat, kultuuri ja biograafiat.” Edward Lucas

Sigrid Rausing. F: peacebrigades.org.uk

S

igrid Rausing on sotsiaalantropoloogia doktor, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub BBC hinnangul Suurbritannia 100 kõige mõjukama naise hulka.

1993–1994 oli ta aga rootsi keele õpetaja Noarootsi gümnaasiumis. Nüüd on eesti keeles ilmunud tema vahetud ja ausad mälestused sellest Eesti jaoks raskest üleminekuajast.

1993. aastal saabus Noarootsi kooli Sigrid Rausing – noor õpetaja välismaalt.

Vähesed teadsid, et õpetamise kõrval kogus Rausing materjali antropoloogiaalase doktoritöö jaoks, pidades päevikut üleminekuaja vaesuses siplevast Noarootsist.

SIGRID RAUSING Rausingid on rikas Rootsi perekond, mille kuulsaim liige on toidupakendite firma Tetra Pak asutaja Ruben Rausing.

Sigrid Rausing (sünd 1962) on Rubeni lapselaps, Hans ja Märit Rausingi tütar, kes veetis lapsepõlves Rootsis Lundis ja elab nüüd Suurbritannias.

1987 sai ta sotsiaalantropoloogia magistriks. Doktoritöö teemaks valis ta postsotsialistliku kolhoosielu Noarootsis. Materjali kogumiseks veetis ta 1993.–1994. aasta Noarootsi gümnaasiumis õpetajana.

1997 kaitses ta Londoni ülikoolis doktorikraadi. Doktoritööl põhineva monograafia “History, Memory, and Identity in Post-Soviet Estonia: The End of a Collective Farm” andis välja Oxford University Press 2004. aastal.

1988 asutas Sigrid Rausing heategevusfondi “Sea Foundation”, millest 1996 sai ”Ruben and Elisabeth Rausing Trust” ja 2003 “Sigrid Rausing Trust”. Ajavahemikul 2003–

2014 jagas see üle maailma inimõigusorganisatsioonidele 208,3 miljonit naela.

2005 kevadel asutas ta koos abikaasa Eric Abrahami ja kirjastaja Philip Gwyn-Jonesiga kirjastuse Portobello Books, ja sügisel ostis kirjandusajakirja Granta ning selle raamatuid kirjastava haru.

Ta on tunnustatud inimõiguste eest võitleja, kes on kuulunud näiteks Amnesty Internationali meediaauhindade žüriisse.

Veebruaris 2013 valis BBC Raadio 4 ta Ühendkuningriigi 100 kõige mõjuvõimsama naise hulka.

Tema isa Hans Rausingi varanduse suuruseks hinnatakse üle 13 miljardi dollari. Sigridi ja õe Lisbethi varanduse suurus oli 2009. aastal ajalehe The Telegraph andmetel üle 5 miljardi naela.

Allikas: Wikipedia, The Independent

TEHASE POOD Haapsalu kaubamaja, Tallinna mnt 1, 2. korrusel

Nüüd on Sigrid Rausing sotsiaalantropoloogia doktor, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub BBC hinnangul Suurbritannia 100 kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Lisaks doktoritööle valmis Pürksis veedetud aasta jooksul kogutud materjalist ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”, mille Äripäeva kirjastus tänavu eesti keeles välja andis.

Rausingu taust oli teadmata “Ta tundus nii nagu rootsi keele õpetajad ikka. Ega me tookord teadnud tema tausta, ta ei rääkinud ja me ka ei uurinud,” ütleb toonane vallavanem ja praegune Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.

“Nad on mul praegugi silme ees, need tühja pilgu ja mustavate hammastega mehed ja naised, kes, vanad kingad paberit täis topitud, Haapsalu uues supermarketis jalgu lohistades ringi liikusid,” kirjutab autor eessõnas.

“Mina olin seal aasta. Kui ma lõpuks lahkusin, valdas mind tohutu kergendus, kuigi olin mõnikord unistanud ka sellest, et ma võiksin sealsesse halli ja väsinud argipäeva päriseks jääda. Seal oli nii rahulik.”

Tegelaste seas on vallavanem “noor tõmmu mees” Ülo Kalm, Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas, kolleeg ja sõber Ivar Rüütli ning terve hulk Pürksi elanikke ja koolirahvast, kelle elu ja mälestusi Rausing meile raamatus ette laotab.

Sigrid Rausing sattus Noarootsi mõnes mõttes kõige hullemal üleminekuajal, mil Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm ja vaesus võttis maad.

Mehed jõid. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid ja vannitube kaunistati tühjade šampoonipudelitega.

“Ta sattus ju tegelikult kõige raskemale ajale,” meenutab Ülo Kalm. “See, kuidas tema oma silmade läbi siinset elu nägi, oligi raske

Kuidas brittide üks mõjukaim naine Pürksis viletsust koges ja vilets ka meile. Ei olnud vallal ega inimestel raha.”

“Võib-olla ta on mõne koha peal eriti värvikalt kirjutanud. Ta tuli ju Inglismaalt ja eks seal oli eluolu midagi muud. Kindlasti oli see talle omamoodi šokk,” lisab Kalm.

Näiteks on Rausingu mälestustes üsna õudsel kohal kütmata külaliskorter. “Just 1994 kevadel oli majand oma tegevuse lõpetanud ja siis võtsime vallale ka katlamaja üle,” räägib Kalm. “Ta kirjutab, et korter oli külm ja nutune. Oligi. Ma käisin 1993 talvel ise teinekord katlamajas katlakütjatel toetuseks. Kivisütt polnud kuskilt võtta, sai puid talumeeste käest ostetud, et oleks midagigi ahju ajada, et süsteem päris lõhki ei külmuks. Mõnel mehel oli seal ka kerge viga küljes. Kui teinekord läksid, olid mehed seal hoopis ülemeelikus tujus, mitte kurvad, aga korterid olid tõesti jahedad.”

“

Nad on mul praegugi silme ees, need tühja pilgu ja mustavate hammastega mehed ja naised...”

Rausingit hämmastab Eesti metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule.

Oma doktoritöö jaoks kasutas Rausing ära oma Noarootsi päeviku. “Ta kirjutab ise ka, et ülikoolis õpetati väga põhjalikult teoreetilist poolt, aga välipraktika, kuhu ta siia saadeti, oli vetteviskamine, et kas ujud välja või ei uju,” ütleb Ülo Kalm.

“Me saime läbi, suhtlesime palju,” kirjeldab oma suhet Rigrid Rausingiga tol ajal Noarootsi gümnaasiumis ajalugu õpetanud Ivar

Rüütli. “Hiljem eriti ei ole läbi käinud. Rohkem viimasel ajal, kui raamat ilmus. Ta saatis mulle raamatu.”

Osa lugejaid leiab, et Rausing on maalinud toonast elu liiga tumedates toonides. Rüütli nii ei arva, kuigi ütleb, et temal on keeruline seda raamatut arvustada. “Lugesin selle läbi ühe õhtuga. Minu jaoks oli see rohkem mingite aegade meeldetuletus. Isikud ei ole nii olulised,” ütleb ta.

“See oli tagasiminek sellesse aega. Ma mäletan seda perioodi väga hästi, aga mõni asi sai paika tänu raamatule. Nüansid klapivad küll, võib-olla mõni väga pisikene detail mitte,” sõnab ta.

Salapärane taust Rausing kirjutab, et ei olnud päris kindel, kas Noarootsi tuttavad teadsid, et tegemist on väga kuulsa ja rikka suguvõsa esindajaga. “Ma ei mäleta seda täpselt,” ütleb Rüütli.

“Vähemalt alguses ei olnud sellest juttu.”

“Vaikne ja tagasihoidlik,” iseloomustab Ivar Rüütli Rausingit. “Mina sain päris alguses alguses aru, et päris õpetajaks ta ei tulnud. Esiteks olid (välismaalt tulnud) õpetajad nooremad, nad tulid pikemaks ajaks, olid aktiivsemad. Aga tema puhul oli algusest peale aimata, et on teine siht.”

“Minu arust oli tema sealolekuaeg see kõige tormilisem. Just siis olidki kõik segadused haripunktis. Kui ta oli ära läinud, umbes 1995–1996, hakkasid asjad juba paika loksuma.

See ei ole Noarootsi eripära, suvalisest Eesti kohast oleks sel ajal samasuguse raamatu saanud,” ütleb Rüütli. Ülo Kalmu sõnul võib Sigrid Rausing veel sel aastal uuesti Eestisse tulla. “Ma kirjutasin Sigridile, kutsusin ta Rannarootsi muuseumi külla. Võib-olla ta tulebki. Siis korraldab Äripäev raamatuesitluse. See saab põnev olema, temal peaks see kontrast kõige selgemini meeles olema,” ütleb Kalm.

Tarmo Õuemaa

SOODSAD HINNAD, alates 0,90 € paar!

SOKID KOGU PERELE

Tule ja vali!

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Annan üürile Annan pikemaks ajaks üürile 1-toalise äsja renoveeritud, möbleeritud korteri Haapsalus Lihula mnt 21. Korteris on õhksoojuspump, mis muudab kommunaalid soodsaks. Üür 100 eurot+ kommunaalid. Tel 53321793, lehtitammus@gmail.com. Üürida renoveeritud korter suveks. 2-toaline, saunaga, kesklinnas. Hind 50 eurot öö. Tel. 5373 7806; hannab_11@hotmail. com.

Suveperioodil välja üürida 1-toaline kõigi mugavustega möbleeritud korter Haapsalu kesklinnas. Ööpäeva hind 50 eurot. Tel 5567 6347, Hille.

Tegutsevas juuksurisalongis anda rendile ruum kosmeetikule, maniküür-pediküürile, küünetehnikule, ripsmetehnikule või massöörile. Tel 506 6555. Üürile anda 2-toaline korter Haapsalus Kastani 32. Tel 5813 0476. Üurile anda 2-toaline korter Haapsalus. Tel 5569 8712.

Anda üürile 2-toaline renoveeritud, ahiküttega korter Haapsalus. Korter paikneb kesklinnas eraldi sissepääsuga puumajas. Üür 150 eurot, lisanduvad kommunaalid.

Talvel küttepuud üürihinna sees. Dušš puudub. Tel 5567 4530.

Välja üürida arhiline palkmajasuvila Noarootsis. 96m2, terrassid, suveköök. Maad 1,5 hektarit ja natuke metsa. Lähim meri 5km ja Roosta rand 11 km. Mahutab maksimaalselt 10 inimest. Nädala tutvumishind 100 eurot. Tel 5660 0738. Üürile anda suur külaliskorter Haapsalu kesklinnas. Korteris on rõduga elutuba, 2 magamistuba, suur köök, vanniga vannituba ja eraldi WC. Kokku on korteris 2+2+2 (+1 +1) voodikohta (kaheinimesevoodid magamistubades ja elutoas, diivanvoodi köögis + imikute voodi + lisavoodid). TV, pesumasin, nõudepesumasin, elektripliit+ahi, külmutuskapp, veekeetja, röster. Parkimine maja ees kinnises parklas. Kõik vajalik on vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel: ujula, tenniseväljakud, rand, bussijaam, toidupood. Nädalavahetusel R (alates kell 15)–P (kell 18) hind 300 eurot. E-R kella 12st 100 eurot ööpäev. Tel 5348 9323.

Võtan üürile Neiu koos kassiga soovib üürida kooliperioodiks (september–juuni) 1-või 2-toalist korterit Haapsalus. Soovitatavalt Läänemaa ühisgümnaasiumi lähedal. Kirjutage: jannnuh@gmail.com või tel 5837 5604.

Naispensinär soovib üürida 1-toalist korterit, otse omanikult ja normaalse hinnaga.

Kontakt: aivik47@gmail.com.

Olen 19-aastane töötav neiu, kes otsib 1-2-toalist korterit Haapsalus või Uuemõisas. Pakkumised palun saata maarja.mikker@gmail.com.

Tel 5456 2644. Üürihind kokkuleppel. Vajadusel abistan majapidamises.

Soovin üürida Haapsalus 1-toalist korterit, soovitavalt osaliselt möbleerituna. Üürihind võiks jääda 120 euro ringi. Tel 5669 7399.

Võtan üürile korteri Haapsalus või Uuemõisas otse omanikult. Võib olla ahiküttega.

Tel 5367 8444.

40-aastane naine soovib üürile võtta toa.

Tel 5639 3100 või 5636 0032.

Noor, korralik ja kultuurihuviline naine võtab üürile toa või väikse korteri Haapsalus. Tel 523 7274. Kiire!

ostame METSAMAAD ja raieõigust Tel. 5591 9930

Müüa Volkswagen Bora 1.9TDI 2000.a.

Hind 1900 eurot. Kiire. Tel 5826 3535.

Müüa Citroën Xsara 1,6. 16V, 80kW, universaal, 06/2004, bensiin, manuaal, väga heas korras. Läbisõit 162 100 km. Hiljuti vahetatud süütepool ja küünlad. Mootoririhm, rullikud ja õlivahetus sooritatud 158 000 peal. Värskelt vahetatud veermikul esikettad ja klotsid ning stabilisaatori vardad. Sild reguleeritud. Mootor on ideaalses korras. Kontakt: Allan, tel 5193 4649.

Neiu ja sõber kass otsivad (vähemalt) aastaks Haapsallu üürikodu. Neiu on rahulik ja kassil närvid korras. Mõlemad armastavad puitmaju ja õues päikese käes peesitada. Tore oleks, kui kodus saaks pesta ja süüa teha ja talvel oleks soe. Kirjutage aadressil undusk@gmail.com või helistage 5242197. Aitäh!

Soovin üürida 2-3-toalist korterit Lihulas.

Tel 524 5677.

Müüa sõidukorras Peugeot 206 SW (2004. a., läbisõit alla 200 000 km). Auto kohe kätte. Tel 5322 6161.

Müüa Citroën Xsara 2003. a. Läbisõit 116 000 km. Tel 5615 8457.

Noor pere soovib üürida pikemaks ajaks heas korras 3-toalist korterit Haapsalus.

Tel 5684 5717, Tõnis.

Soovin üürida soodsalt 1- või 2-toalist korterit Haapsalus või selle lähiümbruses. Kõik pakkumised on oodatud, ka ahiküttega korterid. Tel 5343 1120 või kadri.joeste@ gmail.com.

kust, amordid jne. Paigaldatud veokonks, plokisoojendus 220V. Autol tsingitud kere, mõned pisikesed roostetäpid. Kaasa heas korras GoodYear talverehvid, originaalsed katuseraamid ja videoregistraator. Täpsem info ja fotod aadressil: http://www.saba.ee/ renault. Tel 508 2936, aivar@saba.ee.

Müüa sõiduauto Kia Rio 2004. a. 1,3 60kW tumeroheline, luukpära, väga heas korras.

Hind 1450 eurot. Tel 5373 5804 või 5373 5605.

Soovin üürida korterit Haapsalus. Kõik pakkumised palun saata meilile: liisa.peet@ hotmail.com.

Soovin üürida korteri Haapsalus. Kontakt: veiko900@hotmail.com.

kuulutused

LÄÄNEMAA NAISTE TUGIKESKUS

Autod, ost

Ostan kokku autosid kiirmüügihinnaga üle 5042300 Eesti ning ka romusõidukeid Läänemaal. laanenaistetugi@gmail.com Hind kuni 3000 eurot! Seisukord pole Tel 504 2300 oluline. Lisaks pakun puksiirteenust. Hinlaanenaistetugi@gmail.com www.laanenaistetugi.ee nad head, arveldamine kohapeal, tulen ise www.laanenaistetugi.ee järgi. haapsaluautoplats@gmail.com. Tel 5742 8222.

Korralik pere soovib üürida pikaks ajaks korteri või majaosa Uuemõisas või Haapsalus. Sobib ka ahiküte. Tel 5691 9114.

Kinnisvara

Kivikülas müüa 0,5 ha suurune maatükk.

Lisainfo www.pulss.ee või tel 502 4263.

Ostan või üürin garaaži Haapsalus odavama hinnaga. Tel 5808 0564.

Müüa kinnistu Hanila vallas Tõngris.

Täpsem info AARETE KV leheküljel.

Müüa otse omanikult 3-toaline keskküttega korter Haapsalu kesklinnas. 49,1 m2. 1. korrus 4-korruselises majas. Korter heas seisukorras. Hind 30 000 eurot. Võimalik tingida. Kontakt: 5060887, annesilla@hot. ee.

Töötav mees soovib üürida elamispinda.

Võib ka tuba pakkuda. Vähemalt 1 aasta. Üürihind kokkuleppel. Tel 5612 5318, maaler77@gmail.com.

ivar@laanlane.ee

Vahetada 3-toaline korter Haapsalus suvila vastu Silmal. Tel 509 3142.

Kuulutus ilmub veebilehes Läänlase paberlehes

Vahetada Taeblas keskküttega 4-toaline soe korter 2-korrusel väiksema 2-toalise vastu. Tel 5360 6735.

Müüa VW Golf II (kehtiv ülevaatus juuni 2014) koos tagavaramootoriga, Hind 400 eurot. Tel 5591 1588.

Soovin osta 3-4-toalise rõdu ja keskküttega korteri Uuemõisas Ehitajate teel või vahetada samas asuva suure 2-toalise korteri vastu + kompensatsioon. Tel 507 8564.

76-aastane üksi elav pensionär otsib 1-2-toalist üürikorterit pikemaks ajaks Uuemõisas või Haapsalus. Iseloomult vaikne ja korralik, mittesuitsetav. Tel 5638 1603.

Võtan üürile 1-toalise korteri Taebla, Haapsalus või muus Läänemaa piirkonnas. Kõik pakkumised on oodatud tel 5623 1028.

www.laanlane.ee ja

Müüa Volkswagen Passat 3C 2.0 TDI, 103kW sedaan, 10/2007, diisel, manuaal, väga hästi hoitud. Läbisõit 169 000 km.

Hind 7300 eurot. annesilla@hot.ee, tel 506 0887.

Müüa Ford Mondeo, diisel, universaal, 2000. a. Viimasel 2 kuul vahetatud kulunud osi 600 euro eest, ülevaatus läbitud ilma vigadeta, keskmine kütusekulu 5,5 l. Tel 5623 8130. Hind 1288 eurot.

Kinnisvara, müük Müüa kinnistu koos metsamaaga Läänemaal Ridala vallas Rummu külas. 2,85 ha suurusel krundil asub palkmaja karkass, metsaala 1,21 ha, kokku 4,06 ha maad.

Otse omanikult. Kontakt: silvertruuver@ msn.com, tel 555 514 07; +358 449 119 598.

Otsin garaaži või väikest laopinda, garaaž võiks olla kanaliga. Tel 5623 1028.

Töötav naine soovib üürida korteti Haapsalus või Taeblas. Tel 5346 0091.

Müüa VW Passati varuosad. Tötöavad pumbad, generaatorid, starterid jne. 1990. a. Tel 550 0232.

Müüa talu Läänemaal, 5 ha., hooned vajavad taastamist, elektriliitumine olemas.

Kiirmüügihind 18 000 eurot. Tel 5591 1588.

Autod, vahetus

Pere soovib Haapsalus üürida 2-4-toalist korterit või majaosa, võib olla ahiküttega.

Tel 5681 6143, 5681 6149.

Vahetada Toyota Avensis 2,0 TD 98 sõiduauto järelhaagise vastu. Tel 505 1783.

Müüa BMW 320i 2000.a (E46 universaal, roheline). Väga heas korras, kõik lisad.

Hind kokkuleppel. Tel 5564 9678.

Müüa soodsalt maja Haapsalu vanalinnas Ehte 3. Hind 68 000 eurot. Helista ja tule vaatama, tel 506 8737.

Noor pere soovib üürida pikemaks ajaks 4-5-toalist korterit Haapsalus. Kiire. Tel 5846 1110 .

Autod, müük

Müüa Renault Megan Scenic 1.9 DCi diisel, esmane registreerimine 2000.a. detsember. Läbisõit 19 6000km. Hind: 1680 eurot. Sõiduk heas korras. Tagumised istmed eemaldatavad, saab kasutada väiksemat sorti kaubikuna. Hiljuti vahetatud rihmad, veepump, filtrid, õlid, palju detaile veermi-

Müüa otse omanikult 3-toaline keskkütega korter Haapsalus Kastani 34. 5. korrus, 67m2. Korter heas seisukorras ja soe. Toad eraldi, köök ja magamistuba rõduga, vannituba ja WC eraldi, suur esik. Hind 26 000 eurot. Võimalik tingida. Tel 5565 4036.

Soovin suvekuudeks üürile võtta ühe toa.

Müüa Ford Mondeo pickup 2l tervikuna tagavaraosadeks. Mootor ideaalne, põhi läbi. Tel 5604 2850.

Lääne maavalitsus müüb 26. juunil kl 11.15 avalikul kirjalikul enampakkumisel Lääne maakonnas asuvad järgmised kinnistud: JÜRIMA kinnistu Kullamaa vallas, pindala 0,5 ha, alghinnaga 500 eurot. REBASESABA kinnistu Hanila vallas, pindala 19,35 ha, alghinnaga 22 200 eurot. VÕILILLE kinnistu Hanila vallas, pindala 25,32 ha, alghinnaga 30100 eurot. Lisainfo: http://laane.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated või Maie Laht (tel. 472 5629, e-post: Maie.Laht@ laane.maavalitsus.ee.

Ostan järelmaksuga kasutatud auto. Tel 5604 2850.

KUULUTA TASUTA! Saada kuulutus

Müüa 1-toaline korter Haapsalus Kastani tänaval, 1. korrus. Tel 5617 4202.

Müüa soe ja vaikne 2-toaline korter Haapsalus Metsa tänaval. Korter on kena ja puhas, tubadel uued aknad. Hind 32 000 eurot. Helista ja tule vaatama. Info telefonil 516 9921 või katrin@duoekspert.ee.

Korralik töötav tütarlaps võtab üürile korteri Haapsalus või Uuemõisas otse omanikult.

Tel 5309 4644.

Korralike elukommetega, kõrgema haridusega, keskealine töötav naine soovib 1. septembrist Haapsalus soodsalt võtta üürile 1-2-toalise korraliku, mugavustega ja möbleeritud korteri pikemaks ajaks. Kontakt: olivia.soosaar@gmail.com või kl 18-21 tel 5690 8595.

9

Müüa vaba, möbleeritud ja köögitehnikaga 4-toaline ridaelamu, milles on täiskelder, 2 autokohaga garaaž, kesküte+õhksoojuspump, saun, talveaed ja avar rõdu. Tel 5645 2959.

Männimetsa keskel Palivere alevi vaiksemal poolel müüa renoveeritud 3-toaline soe korter. Esimene korrus 2-korruselises majas. Kõik uksed ja aknad ning elektrijuhtmed korteris uued, sisse jääb uus köögimööbel koos tehnikaga. Hind 16 000 eurot. Tel 5623 8130.

Müüa 2-toaline kõigi mugavustega korter Lihulas. 9m2 köök eraldi. Boiler, pesumasin. WC ja vannituba eraldi. Vann. Keskküte. Elioni interneti-kaabeltelevisiooni võimalus. Toad eraldi. Suur rõdu. Vaade loodusesse. Korteril vahetatud uksed, aknad ja küttesüsteem. Toimiv ühistu.

Korteris elementaarne köögimööbel ja riidekapp, muus osas tühi. Kohe saadaval.

Tel +372 504 9083.

Müüa Hiiumaal Kärdlas renoveeritud ja oma sissepääsuga korter-majaosa 36m2.

Kivimaja, kaminahi, saun, WC, duširuum Keera lehte, seal on veel kuulutusi!

Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

10

kuulutused

eraldi, aed. Katusealuse väljaehitamise võimalus. Majas kokku 3 korterit. Huvi korral pildid mailile. Hind 27 000 eurot. Tingimisvõimalus. Tel 5399 2500, 5621 5440.

Müüa Lihula kesklinnas majakarp, 100m2.

Pool majast paekivi-maakivi müür (endine sepikoda), teine pool fiboplokist. Puitpakettaknad, uus laineplekist katus. Liitumised vee ja kanalisatsiooniga ja elekter olemas.

Võib pakkuda oma hinda ja vahetusvõimalusi. Tel 5399 2500.

Müüa arhiline palkmajasuvila Noarootsis.

96m2, terrassid, suveköök. Maad 1,5 hektarit ja natuke metsa. Noarootsi vallas.

Lähim meri 5km ja Roosta rand 11 km. Tel 5660 0738.

Müüa Haapsalus Männi tänaval vaba, möbleeritud ja köögitehnikaga, 4-toaline ridaelamu, milles on täiskelder, 2 autokohaga garaaž, keskküte+õhksoojuspump, saun, talveaed ja avar rõdu. Tel. 56 452 959.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

aalses korras! Hind 350 eurot. Tel 5566 9040.

heline, hind 35 eurot. Asub Haapsalus. Tel 513 3643.

Müüa külmkapp BEKO (165*55*60). Külmkapp ja sügavkülmkapp on eraldi. A-klass.

Oli kasutusel 3 aasta ja on väga heas seisukorras. Hind 170 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa kasutatud digibox. Hind 10 eurot, asub Haapsalus. Tel 513 3643.

Müüa odavalt 4 suverehvi Uniroyal Rallie 680 (165-70-r14). Mustri sügavus 5mm, tel 5565 1316.

Müüa töökorras aiatraktor Belarus MTZ05 koos lisaseadmetega: käru, mullafrees, ader, muldaja (mutt) ja metallrattad. Tel 511 6894.

Müüa tilli ja peterselli. Tel 5367 7907.

Müüa ühekohaline hästihoitud narivoodi hinnaga 199 eurot. Kapis riiulid. Võimalik pilt. Huvi korral pirconsult0@gmail.com.

Müüa kahekohaline täispuidust narivoodi.

Hind 89 eurot. Võimalik pilt e-postiga. Kontakt pirconsult0@gmail.com.

Müügil haned, hanetibud ja hanerasv. Kuulutus ei aegu. Hind kokkuleppel. Tel 5835 3377.

Müüa uued Halti talvejoped nii meestele kui ka naistele. Tel 5388 4406.

Müüa värsket kala, peamiselt lesta. Tel 5624 3488.

Müüa 30 neljameetrist 16mm läbimõõduga vasktoru. Asuvad Martna vallas. Tel 5667 8982, Endel.

Lihulas ära anda taldrikuid, alustasse ja 3-liitrisi klaaspurke (on ka väiksemaid purke). Tel 526 4422.

Annan soodsalt ära telliskive. Punaseid umbes 200 tk, valgeid 300 tk. Asuvad Ristil. Tel 520 2697.

Müüa 2-toaline keskküttega renoveeritud korter Haapsalu kesklinnas. Toad ei ole läbikäidavad. Hinna sees köögi- ja vannitoamööbel. Tel 5342 4628.

Müün odavalt töötava Samsung kineskoopteleri diameetriga 53 cm. Hind 19 eurot.

Kontakt pirell@hot.ee.

Müüa looreha. Tel 528 2726.

Müüa puugaasikatla Atmos DC22S avariiline kere. Puudub täielikult elektroonika.

Hind 300 eurot. Tingi! Asub Haapsalus. Tel 5348 4348 või ingp@hot.ee.

Müüa garaaž Jalaka tänaval. Pikkus kahele autole, vajab remonti. Kontakt: ince89@ gmail.com, tel 5803 9473.

Jõgevamaa maasikaid saab osta sel hooajal Haapsalu Säästumarketi juures. Maasikad otse tootjalt.

Müüa akvaarium 25l. Kaanega, valgusega, annan kaasa filtri ja 2 põhjakoristajat. Tel 5607 4988, kiire. Hind 35 eurot.

Kinnisvara, ost Ostan soodsa maja Nõva, Noarootsi, Lääne-Nigula või Padise vallas. Kontakt: terraoccidentalis@gmail.com.

Ostan garaaži Haapsalus. Tel +372 5824 4918.

Soovin osta Haapsalu kesklinna 2-toalist keskküttega korterit otse omanikult. Tel 511 2558.

Ostan suurema kinnistuga talu Läänemaal.

Kontakt: aaretek@gmail.com, tel 502 0700.

Soovime osta põllumaad. Tel 518 2706.

Loomad Ära anda pisike koer, 2-aastane Toy Terrier. Tel 5694 2881. Ära anda 3 musta kassipoega. Kontakt: auaste@hot.ee.

Müüa noored tõulambad (Teksel-lihalambad) 6 tk ja 2 talle. Pärnumaal. PRIA-s arvel. Kontakt: aaretek@gmail.com tel 502 0700.

Müüa 3,5-aastane jäär. Tel 5192 3077.

2,5 kuud tagasi kadunud Haapsalus pikakarvaline, hele, kollast värvi isane kass.

Leidjal palun teatada telefonil 5560 7527.

Haapsalus ära anda noor hundikoer. Tel 5552 4762.

Müük Müügil kasutatud pesumasinad (hind alates 55 eurost), külmikud, telerid, nõudepesumasinad, elektripliidid jpm. Ehte 5, Haapsalu. Tel 5340 5378.

Müüa väike elektripliit (ühe plaadiga, sobib lauale/kapile). Ära anda köögikappe (seinale) ja muid kodu- ja köögitarbeid. Tel 5264422.

Müüa kasutatud, hästi hoitud, alumiiniumraamiga, väga kerge jalgratas Scott. Hind 170 eurot. Tel 552 0067.

Müüa töökorras lauatelefon. Tel 472 9874.

Müüa digiboks, USB-le salvestav, tasuta Eesti kanalid. Hind 15 eurot. Tel 5290 062.

Müüa küttepuitu (sega). Hind 30 eurot. Tel 5695 3975.

KUULUTA TASUTA! Saada kuulutus

ivar@laanlane.ee Kuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja Läänlase paberlehes

Müüa lipumaste, klaasplastist, pikkused 6-12m, transpordivõimalus. Tel 506 7591, aedex@hot.ee.

Haapsalus müüa paar korda kasutatud köögikombain. Mahlapress, saab teha vahustada, purustada ja palju muud teha.

Hind 80 eurot. Tel 564 67 144.

Müüa miniahi Simfer. Heas korras, kehtiv garantii. Tel 527 0525.

Kui ilma on, siis pakun kala. Tel 5624 3488.

Sümboolse hinna eest müüa 200-liitriline boiler. Vajab remonti. Tel 557 3471.

Müüa külmik AEG. Heas korras, kõrgus 85cm, laius 54cm. Hind kokkuleppel. Tel 5612 5318.

Müüa vana aja petroollamp. Töökorras. Tel 5456 2644.

Müüa puhas ja korralik keraamiline pliit Electrolux (85*55*60). Vähe kasutatud.

Hind 200 eurot. Tel 5566 9040.

Müüa mobiiltelefon Samsung CT-S5230W. Puutepaneel ei tööta, sobilik varuosadeks, koos laadijaga. Tel 5456 2644.

Müüa pesukastiga nurgadiivan-voodi (Stella ER-47064). Suurus 275x155, vasakule poole. Sohvat on kasutatud 2 aastat. Ide-

Müüa Sony autostereo. Kontakt: markosaroos@hotmail.com.

Müüa kasutatud kolmekohaline diivan. Ro-

Müüa korras kineskoopteler Panasonic. Tel 5810 0515.

Müüa 6 täispuidust tooli, ümmargune pikendatav laud ja reisikirst (1884), taastatud. Hind kokkuleppel. Tel 5591 1588.

Müüa 4 vähekasutatud suverehvi (195-6015) koos valuvelgedega (5x114,3). Kasutatud Mazda 626-l. Asuvad Haapsalus.

Hind kokku 200 eurot. Tel 5781 0129.

Müüa küttepuud (lepp) 30cm. Võrgus ja ka lahtiselt. 32 eurot/rm. Väikseim kogus lahtiselt 5 rm. Tel 5812 2035.

Müüa laias valikus kasutatud süle- ja lauaarvuteid. www.arvutikaup.eu, tel 5349 6670.

Müüa soodsalt Haapsalus massaaživoodi, plasmateler, kušett, mööblit ja majapidamiskraami. Tel 5840 7225.

Kauplus Suured Suurused teeb juunis, juulis ja augustis suverõivaste lõpumüügi.

Hulgiostjatele hinnad eriti soodsad. Kiirematele suurem valik. Tarnime mugavat, hästi istuvat igapäeva ja vabaaja riietust nii meestele kui ka naistele. Suurustele 4670. Kallis klient, kui kõhklete ja ei suuda otsustada toote sobivuse üle, on võimalik kokkuleppel riideid proovima tulla. Võtke ühendust, leiame lahenduse. Tutvu kauba ja hindadega www.suursuurus.eu.

Müüa 3m küttepuud ja saetud puupakke.

Tel 5665 9446, info@puupoisid.eu.

Müüa vähekasutatud sügavkülmik UPO. Hõbedane, 1.85 kõrge, 7 sahtlit. Hind 180 eurot. Tel 5340 5378.

Müüa murutraktor Craftsman T2200. 2014 a. Ilusat punast värvi B&S, 19hj, ühesilindrilise mootoriga, 107cm niidulaiusega, käega hüdrostaatik. Aku on kasutatud, kuna tehasest tulnud aku varastati transpordi käigus. Puudu on ka rooliratta kinnituspoldi ilukate. Traktor töökorras ja garantiiga, hind koos kohaletoomisega Läänemaal 2100 eurot. Helista kohe 513 1511, Elar Piir.

Facebookis otsi craftsman.ee.

5810 0515.

Müüa 3 Fibo sillust mõõduga 300x1190.

Hind 20 eurot/tk. Kontakt: kertu@tiiker.ee või tel 5354 4314.

Müüa vana lahtikäiv diivan ja kaks tugitooli.

Paku oma hind! Tel 5817 0491.

Müüa 5,1 ha metsamaad Hanila vallas. Tel 5566 0374.

Müüa kolme poolega kõrgendusega riidekapp. Hind 60 eurot. Tel 5837 0408.

Müüa värskeid kasevihtasid. Asuvad Noarootsi vallas. Tel 5459 1345.

Müüa metsataimedelt korjatud kärjemett.

Tel 5459 1345.

Müüa laste reisivoodi-maneež. heas korras ja väga hea hinnaga! Tel 5609 4009.

Müüa paadimootor Mercury 20. 2 takti, töökorras. Hind 600 eurot. Lisaks müüa ka Solas sõukruvi. Hind 100 eurot. Korra vees käinud. Tel 5398 9393, Raivo.

Müüa vähekasutatud elektriline muruniiduk Makita. Tel 5800 1277.

Müüa naastrehvid Gislaved Nord Frost 3, 175/65 R14 M+S. Hind 50 eurot komplekt.

Mustri sügavus kahel rehvil 5-6 mm ja kahel 7 mm. Tel 5558 8304.

Müüa 32-tolline LCD teler. Töökorras ja ilma kriimudeta. Hind 190 eurot. Kontakt: lahekutt45@gmail.com, tel 5670 6551.

Odavalt müüa kaks korralikku diivanit (3+2). Tel 5562 7430.

Müüa mahedat taliküüslauku otse põllult.

Hind 6 eurot / kg. Kontakt: info@puupoisid. eu.

Müün tänavakive hinnaga alates 5,70.

Kontakt: kivi@talot.ee.

Müüa paar korda kasutatud võileivagrill.

Haapsalus. Hind 40 eurot. Tel 5646 7144.

Mets

Müüa heas sõidukorras naistejalgratas DBS ja väiksem nõukaaegne kokkupandav naistejalgratas (vajab ühe rehvi vahetamist). Hinnad kokkuleppel. Asuvad Haapsalus. Tel tel 5646 7144.

Promets OÜ ostab metsa- ja põllumaad ning kasvava metsa raieõigust üle kogu Eesti. Huvi pakuvad ka läbiraiutud ja hüpoteegiga koormatud kinnistud. Tel 5591 9930; info@promets.ee; www.promets.ee.

Müüa ümmargune laud, 110cm. Vajab veidi värskendust. Hind 30 eurot. Tel 5809 0554.

Mitmesugust

Müüa korralik kušett, jalad eraldi. Näha saab Uuemõisa Neeme 5. Hind 40 eurot.

Tel 5850 3961.

Müüa käsiõmblusmasin Köhler ja jalgõmblusmasin Lucznik. Tel 472 9874.

Müüa lauaarvuti komplekt (kuvar, arvuti, kõlarid, hiir, klaviatuur). Hind kokkuleppel.

Tel 5568 6230.

Haapsalus ära anda töökorras televiisor (kineskoobiga). Diagonaal 53cm. Juurde pakkuda digibox hinnaga 10 eurot. Tel 513 3643, Priit.

Inglise keel ja saksa keel nii algajatele kui ka edasijõudnutele (eesti või vene keele baasil). Samas ka prantsuse keel algajatele. Tel 47 37 859.

Alla (sündinud 1967) soovib häid jaanipühi ja ootab ikka kõiki klassikaaslasi 20. juulil kl 15 Haapsalu kuursaali kokkutulekule.

Müüa kokkupandav käimisraam / tugiraam.

Hind 18 eurot. Tel 5612 5318 või 5456 2644.

Müüa korralik diivanikomplekt 3+2+1 (kolmekohaline ja kahekohaline diivan ning tugitool). Diivanipadjad kaetud kangaga, karkass ja käetoed nahaga. Hind 700 eurot. Huvi korral saada pildid e-mailile. Tel 515 1895.

Müüa lauaarvuti. Hind 65 eurot. Tel 5456 2644.

Lihulas soodsalt müüa nõudepesumasin ja külmkapp. Tel 526 4422.

Tasuta ära anda suur tume kahepoolsete sahtlitega kirjutuslaud. Tel 5343 2989.

Müüa vahvliküpsetaja (Vene päritolu). Hind kokkuleppel. Tel 5456 2644.

Soodsalt saadaval kolmnurkne riiuliga arvutilaud ja -tool. Tel 525 3798.

Müüa kuvar (Samsung 17”), klaviatuur ja hiir. Hind 5 eurot. Tel 5612 5318 või 5456 2644.

Müüa meestekäekell Time Force - Cristiano Ronaldo. Hind 100 eurot. Tel 523 0131.

11. juunil kell 16 kaotatud Nõva vallas Variku teel väga vajalik metallist rull. Leidjal palun helistada tel 513 1641, Riho.

Müüa kapp, hind 35 eurot. Tel 5817 0491.

Müüa roostevabast terasest 40-liitrine õlleankur. Hind 40 eurot. Tel 5567 4226.

Müüa uus vertikaalne 100-liitrine elektriboiler. Hind 80 eurot. Tel 5566 0374.

Müüa raamatud: EP esimene aastakäik, 40 raamatut, viimane ENE komplekt. Kontakt: hiljamikk@hot.ee Müüa Eesti Päevalehega koos ilmunud raamatud (40 tk) ja ENE köik köited. Tel

Müüa odavalt väiksemat tüüpi kreissaag 380V. Tel 511 3184.

Müüa vannitoakapp (25 eurot) ja valamu (15 eurot). Kapp on 70cm lai 65cm kõrge, rataste peal. Valge, klaasustega ja riiulitega. Tel 520 5649.

Müüa 4 vähekasutatud suverehvi (195-6015) koos valuvelgedega (5x114,3). Kasutatud Mazda 626-l. Hind kokku 180 eurot.

Tel 502 7872.

18. augustil algab Noarootsis Pürksis väikelaevajuhi kursus. Reistreerimine kursusele kuni 1. august. Teave tel 5695 8528 või 24meetrit@gmail.com.

Kas kellelgi on ära anda pesumasinat? Tel 5612 5318. Ära anda vanem riidekapp mõõtudega 180x100x60. Ise peab järgi tulema Tamme tänavale Haapsalus. Tel 5193 0221.

Ajavahemikul 7. juuli kuni 1. august Haapsalu politseijaoskonna lubadetalituses vastuvõttu ei toimu.

Esmaspäeval lõuna ajal kadus Haapsalus (Posti tänav, vanalinnas) ära lapse jalanõu.

Laps istus rattatoolis ja kogemata ajas papu

www.laanlane.ee

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

jalast ära. Kui keegi on lapse papu leidnud, siis palun võta ühendust tel 522 1355.

Vahetan sõiduauto Audi A8 2002 2,5tdi ATM, S-line Quatro suurema kinnistuga talu vastu Läänemaal. aaretek@gmail. com, tel 502 0700.

Lgp Margus Medell, Sven Niils, Peeter Nugis, Aivar Larionov - olete oodatud 20. juulil kl 15 kuursaali Haapsalus. Võta klassikaaslasi kaasa!

Ost

Otsin täistööajaga tööd Läänemaal.

Kõrgharidus, rahvusvaheline juhtimis-, müügi- ja ostukogemus, keeled: vene, inglise, soome. Valdkondadest sobivad juhtimine, tööstus, tootmine, teenindus, müük, ost, logistika. Tel 5328 5190.

22-aastane noormees otsib tööd lammutuse, puidu, autopesu jm valdkonnas. Sobib ka muu töö, kui pakutakse väljaõpet. Olen kõigele avatud. Öine töögraafik kahjuks ei sobi. Jään pakkumisi ootama. Tel 5893 2662, Egon.

Soovin osta netipulka, kuhu saab SIM-kaardi sisse panna. Tel 525 4354.

Kaks 16-aastast tütarlast otsivad suveks tööd, soovitavalt Haapsalus. Tel 5612 1041 ja 5686 6370.

Soovin lastele suurt riidekappi, soodsalt või kui kellelgi on üle ja pole vaja. Ootan pakkumisi: mojalt@hot.ee või 5461 8053.

Helistada õhtuti.

Kaks 16-aastast tüdrukut otsivad suveks lisatööd Haapsalus. Meile sobivad aiatööd ja lastehoid. Oleme väga tragid tüdrukud.

Tel 5305 9290, kassumussu@gmail.com.

Kas kellelgi on ära anda või sümboolse hinna eest müüa täiskasvanute ratastool?

Tel 557 7062.

Soovin osta soodsalt töökorras eestlaetava pesumasina. Kontakt: marika.kaarid@mail. ee.

Soovin osta kolme poolega riidekappi. Kontakt: kati113@hot.ee.

Ostan UD2 magneeto markeeringuga M48B või M152. Tel 5374 8330.

KUULUTA TASUTA!

Ostan kasutatud sülearvuti või tahvelarvuti võimalikult soodsa hinnaga. Tee oma pakkumine tel 5612 5318 või 5456 2644.

ivar@laanlane.ee

Ostan kõrge ja küünartugedega tugiraami.

Tel 472 9788.

www.laanlane.ee ja

Ostan veneaegse autolaadija Start. Tel 5194 9859.

Otsin tööd Pahedest vaba, aus, väljaõppinud töömees soovib santehnilist torumontaažitööd või autode pleki-mootoritööd. Praktilised kogemused ja tööriistad kõik olemas. Teated: miina13@hot.ee.

40-aastane naine otsib tööd. Nõus väljaõppega. Tel 5639 3100 või 5636 0032.

34-aastane mees otsib tööd Haapsalus. Tel 539 87920.

14-aastane tütarlaps soovib kiiresti leida tööd. Tel 5906 8293.

15-aastane töökas ja korralik poiss otsib tööd. Töö võib olla mitmekülge ja kõik, mis on jõukohane. Tel 5344 5266.

Otsin tööd Haapsalus, kõik pakkumised oodatud. Tel 5637 1901.

21-aastane noormees otsib tööd. Tööd ei pelga ja nõus väljaõppega. Tel 5625 3631, sansan08932gmail.com.

16-aastane noormees soovib leida tööd Haapsalus, kõik tööpakkumised oodatud.

Tel 5629 3203.

Pakun tööd Kongo hotelli restoran pakub põhikohaga tööd ettekandjale ja kokale. Töö vahetustega. CV saata: cv@kongohotel.ee või tuua kohapaele Kalda 19, Haapsalu. Tel 472 4800.

Pakun hooajalist tööd 8-le lammutustöölisele. Töö ametlik ja lepinguga. Töötasu 4 eurot tund (neto). Töö pikkus juuli-august.

Tel 5614 1929.

Vean tasuta ära teile jalgu jääva elektroonika. Kõik, milles on metalli ja kaablit sees.

Pliidid (nii elektri kui ka gaasi), pesumasinad, elektrikilbid, mootorid, vanad tööpingid ja igasugu rauakola. Kokkuleppel tulen ja koristan ka keldrid ja garaažid puhtaks.

Tel 57 441 569, raudrahaks@gmail.com.

Veoteenus Läänemaal ja Haapsalus. Tel 5893 3409.

Tekkis vajadus Audi 80 (bensiinimootor 51 kW) katalüsaatori järele. Asjaga on kiire, päevade küsimus. Teatage õhtuti telefonil 472 9166. Otsin kasutatud, aga veel kõlbulikku, väga palun!

Ostan naelu suure katuse eterniitplaadile (kvaliteet pole oluline). Tel 506 8057.

Olen 15-aastane tüdruk ja otsin suveks Haapsalus tööd. Tel 5461 1991.

Teenus

Soovin osta või kasutada KESSE aerupaati.

Tel 521 5610.

Ostan soodsalt mesindusvarustust, peresid, korpustarusid, tarvikuid. aaretek@ gmail.com, tel 502 0700.

kumisi ootama jäädes, Tarvo Mets.

OÜ Näksi võtab suvehooajaks tööle koka ja puhkuseasendaja kokale. CV saata miamigo1904@gmail.com või tulla kohale Lihula mnt 5.

Otsin T-16M mootorikatet (kapotti). Tel 5303 3877.

Saada kuulutus Kuulutus ilmub veebilehes Läänlase paberlehes

Kui teil on toimetused ja vajaksite abi, siis kirjutage, olen lahtise pea ja kätega mees.

Kontakt: kivi1@hot.ee Olen 16-aastane noormees ja otsin Haapsalus suveks tööd. Kiire! Tel 5694 6911.

Saemeeste brigaad otsib tööd, auto ja varutus olemas. Tel 5686 4533 või 5814 3289.

44-aastane naine otsib tööd, esmaspäevast reedeni kell 8–14. Tel 5676 5445.

Korralike elukommetega, kõrgema haridusega, keskealine naine soovib 1. septembrist Haapsalus leida täiskohaga tööd.

Kontakt: olivia.soosaar@gmail.com või kl 18-21 tel 5690 8595.

Oleme nõus tulema appi maasikaid, herneid jms korjama. Asjaga kiire! Tel 5670 6551.

Olen 23-aastane metsamajanduse eriala bakalaureusekraadiga noormees ja otsin tööd Läänemaal. Oman B-, C-, T-kategooria juhiluba. Kohanen uute olukordadega ning õpin kiiresti. Olen kohusetundlik ja täpne. Oodatud on kõik pakkumised. Tööga sooviksin alustada nii kiiresti kui võimalik. Ühendust võtta telefonitsi: 526 0793 või meilitsi: tarvomets@gmail.com. Kõiki pak-

kuulutused

11

Keevitusteenus (mobiilne) ja metallesemete valmistamine Haapsalus ja Läänemaal. Tel 5381 8250.

Maalri- ja tapeetimistööd. Tel 557 6833.

Te leidsite auto, mis asub Tallinnas, aga ise asute teises linnas? Teil pole aega ise kohale tulla? Ei ole tahtmist või ei oma vajalikke teadmisi auto ülesehitusest? Telli meie teenus ja me teostame auto ülevaatuse samal päeval. www.facebook.com/ autovalikuabi, www.autovalikuabi.com. Tel +372 5822 8421.

Ohtlike puude langetus ja lõikus tõstukilt.

Vajadusel raiejääkide äravedu, puu saagimine ja lõhkumine kütteks. Tel 5665 9446, info@puupoisid.eu.

Pakun muruniitmisteenust nii murutraktori kui ka trimmeriga. Teen tööd Läänemaal, oma vahendid olemas ning transpordiprobleemi pole. Hind kokkuleppel 5826 3535.

Tehnilise valve teenus. Paigaldatavad seadmed on kiirelt paigaldatavad ja juhtmevabad. Intsidendi korral salvestatakse 10-sekundiline videolõik. Valveseadmed sobivad paigaldamiseks elamutesse, eramutesse, ehitusobjektidele, laoplatside valveks jne. Helista ja küsi lisa tel 502 1319.

Sõidukite poleerimine ja vahatamine Läänemaal Uuemõisas. Sõidukite, maasturite ja mootorrataste poleerimine ja vahatamine kvaliteetsete Autoglym toodetega. Hinnad al. 50Ð sõiduk. Täpsem info ja hinnapäring telefonil +372 56 607243 (Ardo).

Maalritööd, tapeetimine, uste ja aknapalede taastamine, laminaatparketi paigal-

TULE MEILE ÕPPIMA! TASUTA KUTSEÕPE täiskasvanud õppijale tsükliõppes: - loodusturismi korraldus 2a - tekstiilitöö 2a - mööblirestauraator 2a - sadulsepp 1a - puit- ja kiviehitiste restauraator 2a - arvutid ja arvutivõrgud 2,5a - toitlustusteenindus 2a - majutusteenuste korraldus 1a - maaturismi ettevõtlus 2a - majandusarvestus 2a - hooldustöötaja 2a - ehitusplekksepp 1a UUS!

KUTSEKESKHARIDUSÕPE põhikooli baasil: - kokk 3a - majutusteenindus 3a - tisler 3a - ehitusviimistlus 3a - üldehitus 3a - IT-süsteemide spetsialist 3a - kodumajandus 3a (lihtsustatud õppekavaga)

KUTSEÕPE põhihariduse nõudeta: - üldehitus 2a (vanus vähemalt 17a või lihtsustatud õppekavaga)

Avalduste esitamine elektroonselt või koolis kohapeal.

Täpsem info www.hkhk.edu.ee või telefonil 6661740.

18. Pärnu Filmifestival Haapsalus 23.–24. juulil Haapsalu kultuurikeskuses

24. juulil kl 17. VERI, 2013, 59 min.

18. Pärnu Filmifestivali üheks peateemaks on sel aastal igihaljas tõde: Lootus sureb viimasena. Lisaks jõuab kinolinale kümmekond autoportreeteemalist filmi, kus näeme filmiautorit ennast vaatajatele avamas. Haapsallus jõuab valik festivali parimatest filmidest 23. ja 24. juulil. Rohkem infot: www. mona.ee. Filmid linastuvad eestikeelsete subtiitritega. Pilet seansile 3 eurot.

Autor Alina Rudnitskaja (Venemaa).

Peterburi ümbruskonnas sõidab ringi väikebuss, seitsmeliikmeline meeskond pardal. Need on meedikud, kes koguvad verd, makstes doonoritele kuni 20 eurot ühe annetuse eest. Läbi viimaste mureliku jutu ja palvete aga peegeldub maarahva äärmine viletsus ja häda.

Lootus müüa oma verd hoiab üleval viimast lootust saada vähemalt väikegi summa igapäevase leiva ostmiseks.

23. juulil kl 17. DOKUMENTALIST, 2012, 82 min.

24. juulil kl 17. DOOMINO EFEKT, 2014, 76 min.

Autor Ivars Zviedris (Läti). Inta on jõuline naine, kes elab üksinda raba veerel. Ühel sügispäeval tungib tema maailma filmimees, kelle meelest võiks saada temast linateose kangelane. Filmitiiva rolli asemel neab Inta sissetungija ära. Mees aga ei jäta jonni ning tal isegi õnnestub mõneks ajaks Inta süda üles soojendada. Naist portreteerides loob filmi autor ühtlasi autoportree endast ning väga paljudest oma ametikaaslastest.

Autorid Elwira Niewiera ja Piotr Rosolowski (Saksamaa-Poola, filmitud Abhaasias). Olematu riigi Abhaasia spordiminister Rafael ja Venemaa ooperilaulja Natasha elavad koos Kaukaasias ja ootavad ühise lapse sündi. Siin, Musta mere rannikul, on hoolimata Rafaeli ja Natasha suurest vanusevahest puhkenud suur armastus. Erakordset tunnet aga ähvardab purustada erinev arusaamine traditsioonidest. Ja nii saabki jõulisele armastusele saatuslikuks mehe aj naise liiga ühildamatud kultuuriruumid. Filmi paatos pole aga allaheitlik, jõulised isiksused on hea tahte korral võimelised hoidma kustumast lootusekiirt, et ka kõige keerulisemast konfliktist võivad mõlemad inimesed võitjatena valja tulla.

23. juulil kl19. HILTON! 2013, 75 min.

Autor Virpi Suutari (Soome). Hiltoniks kutsutakse ühte ühiselamublokki Ida-Helsingis. Sealseteks elanikeks on koolidest välja heidetud noored ja hulgused. Film näitab, et ka neil pole kadunud säde silmast parema elu saavutamiseks, neid kannavad edasi salajased mälestused ja unistused.

dus. Tel 5459 1345.

Teen värvimistöid, ka väiksemaid töid. Hind kokkuleppel. Tel 5456 2644 või 5612 5318.

Teave: www.chaplin.ee/filmfestival

härraga, kes oleks heaks kaaslaseks ja kelle najale saaks vahel toetuda. Aadress: 11312 Tallinn, Pärnu mnt 102C, kood 2006 KB.

Niitmine murutraktoriga, trimmerdamine, hekkide pügamine. Info@puupoisid.eu, tel 5665 9446.

Naine (57, lesk, nooruslik, sale) otsib sõpra.

Kui oled sobivas eas vaba mees, ei liialda alkoholiga, soovitavalt suitsust prii, siis helista tel 5897 6764.

Tutvus

63-aastane nooruslik naine soovib leida heasüdamlikku sõpra-kaaslast. Tel 5879 0581.

Kena noorem meesterahvas tutvub kena neiuga.Tel 5459 1345.

65-aastane proua tutvuks mõnusa vanema

Iga päev lisandub palju uusi kuulutusi www.laanlane.ee