Jalka (jaanuar 2019) by Jalka

HIND 2,20 EUROT JAANUAR 2019

Rahvuste liiga kurvastas, rõõmustas, karastas JALKA AASTA LAUREAADID LUGEJATELE VASTAB SERGEI MOŠNIKOV EESTI KOONDISE BUSSIJUHT MATI KOOVIT PREMIUM LIIGA ENNUSTUSVÕISTLUSE KOKKUVÕTE

ISSN 1736-7379

Postrid: Liliu Ousmane Dembele

ALEKSANDAR ROGIC: TEHKEM KOOSTÖÖD!

KARL JAKOB HEIN LUUBI ALL

jaanuar

Saalijalgpallis mängud Taani vastu ja koduses liigas Jaanuarikuus peab taas mänge Eesti saalijalgpalli koondis. Kui detsembris peetud mängudes jäädi kodus 4 : 5 ja 0 : 5 alla Lätile, siis 2019. aasta alguses minnakse kahel korral vastamisi Taaniga. Mängud peetakse 15. ja 16. jaanuaril.

Saalijalgpallis jätkuvad jaanuaris põnevad ajad ka koduste liigade tasemel. Meeste Betsafe saaliliigas on esimene mäng kavas juba 4. jaanuaril, kui 9. vooru matšis kohtuvad Tartu Maksimum ja Tallinna Cosmos. Uue aasta esimeses kuus peetakse meeste meistriliigas ära nelja vooru kohtumised. Lisaks meestele on jaanuar tihe kuu ka naiste saalijalgpalli meistriliigale, kus on kavas kolme vooru mängud. Naisi ootavad jaanuaris ees ka karikavõistlused, mille finaalturniir peetakse 13. jaanuaril.

Jaanuarikuu lõpp kulmineerub Premium liiga, esiliigade ja naiste meistriliiga klubidele tavapäraste litsentsikaitsmise koosolekutega. Juba eelmise hooaja lõpust alates on klubide kontorid usinalt ette valmistanud dokumente, mille alusel endale õiget litsentsi lunastada. Jaanuarikuu lõpus selgub, kas kõik klubid teenivad loodetud litsentsi välja ja saavad 2019. aastal mängida soovitud liigas.

Foto: Jana Pipar

2019 JAANUAR JALKA

sisukord Kaanelugu lk 30–31 Rahvuste liiga esimene jõuproov on Eesti jaoks lõppenud. See väikeriikidele kasulik võistlus on huviäratavaks osutunud ka suurtes jalgpalliriikides, kus igapäevaselt valitseb klubivutt. Rahvuste liigast on saamas Euroopa jalgpallipüramiidi loomulik osa.

Kolumnid

20 Indrek Schwede Ungari kirjanduse suurkuju Peter Esterhazy eestikeelne raamat „Teekond karistusala sügavusse“ on kolumnistile nagu piibel: võid trükise avada suvaliselt leheküljelt ja mõte hakkab jooksma. Nii poolt kui vastu.

22 Joosep Susi

Persoonid & intervjuud 28 Kahekõne: Martin Reim Eesti koondise peatreener annab hinnangu esinemisele Rahvuste liigas ja räägib kriitikast. Muu hulgas ebaõiglasest: ka sellest, mida tegi ajakiri Jalka.

37 Minu 11: Sandra Raju 40 Luubi all: Karl Jakob Hein

Londoni Arsenali siirdunud noor andekas väravavaht on saanud Eestis võimalikest parimat kooli: Mart Poomi enda juures. Poom ja teine tunnustatud puurivahtide treener Andrus Lukjanov hindavad Heina mängijaomadusi.

42 Treener: Aleksandar Rogic 50 Lugejatele vastab: Sergei Mošnikov

Rubriigid 3

Jaanuar

7 Börs 8 Pipraterad 10 Lembit Peegel

40 4

JALKA JAANUAR 2019

16 Nimed & numbrid 18 Lood & tsitaadid

Kuu tsitaat „Me ei saa olla isekad ja mõelda vaid oma klubile, sest ilma tugeva kümne klubi ja liigata ei saa keegi edasi areneda.“

Aleksandar Rogic lk 42–43

38 Premium liiga Meie aasta alguses alanud ennustusvõistluse võitis jalgpalliajakirjanik Rasmus Raidla. Ajakirjanikud olid edukad: 2.–4. kohta koos Mart Poomiga jagasid Jana Pipar ja Kristjan Jaak Kangur.

47 Saalijalgpall 55 Naised: Lõuna-Eesti jalgpallist 58 10 aastat tagasi 62 Lõpulugu: Eesti koondise

bussijuht Mati Taisto Busside sohver Mati Koovit on aastaid sõidutanud Eesti koondist. Teda tervitavad kättpidi Ragnar Klavan ja Konstantin Vassiljev. Tänaval võib ta tuttavate imestuseks mõne koondislasega jääda lausa juttu puhuma. Koovit oli nooruses suusataja.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 6 Aasta parimad jalgpallurid 24 Jalka sümboolne koondis ja teised laureaadid 27. korda on koostatud Eesti sümboolne koondis, millesse 14. korda kuulub Ragnar Klavan. See on rekord. 13 korda on kirjas Martin Reimil ja Andres Operil, 12 korda Mart Poomil. Jalka kuulutas oma laureaadid välja ka teistes kategooriates.

44 Katkend Joel Lindpere raamatust 60 Parimad ütlemised 2018. aasta Jalkast

Postrid

Liliu Nõmme Kalju Ousmane Dembele Barcelona 2019 JAANUAR JALKA

aasta parimad Foto: Lembit Peegel

Foto: Jana Pipar

Ragnar Klavan tõusis Mart Poomi kõrvale: ta valiti juba kuuendat korda Eesti parimaks.

Katrin Loo valiti Eesti aasta parimaks jalgpalluriks, aga ka meistriliiga parimaks.

Seekord Ragnar Klavani kaaslaseks Katrin Loo 27. korda valitud Eesti parima jalgpalluri valisid 66 inimest: 33 Eesti Jalgpalli Klubi ja 33 Eesti Jalgpalli Liidu poolt. Viiendat aastat järjest pälvis selle au praegu Cagliaris palliv Ragnar Klavan. Reastati kolm parimat, kellele anti punkte vastavalt 3, 2 ja 1. Klavan ja Mart Poom on valitud Eesti parimaks kuuel korral. Raio Piiroja on parim olnud neljal ning Andres Oper ja Konstantin Vassiljev kolmel korral.

Janno Kaljuvee: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm Marko Kaljuveer: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Rauno Sappinen Kristjan Kalkun: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Siim Luts Madis Kalvet: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm Kristjan Jaak Kangur: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets Josep Katsev: 1. Ragnar Klavan, 2. Pavel Londak , 3. Joonas Tamm

Eesti parim meesjalgpallur 2018 Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv. 1. Ragnar Klavan 2. Joonas Tamm 3. Karol Mets 4. Konstantin Vassiljev 5. Taijo Teniste 6. Henrik Ojamaa 7. Mattias Käit 8. Siim Luts 9. Rauno Sappinen 10. Mihkel Aksalu 11. Sergei Lepmets 11. Pavel Londak 13. Tristan Koskor 14. Madis Vihmann

JALKA JAANUAR 2019

176 94 65 16

(54) (6) (2) (3) 11 7 6 5 4 (1) 3 3 2 1

Teet Allas: 1. Joonas Tamm, 2. Ragnar Klavan, 3. Rauno Sappinen

Siim Kera: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Are Altraja: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Rauno Sappinen Argo Arbeiter: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Urmas Kirs: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Madis Vihmann

Kasper Elissaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Kaspar Koort: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Lars Hopp: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev

Indrek Koser: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Henrik Ojamaa

Norbert Hurt: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Rauno Sappinen

Peeter Küttis: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Joonas Tamm

Andri Hõbemägi: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Gunnar Leheste: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Teet Ilves: 1. Ragnar Klavan, 2. Mattias Käit, 3. Karol Mets

Tarmo Lehiste: 1. Joonas Tamm, 2. Ragnar Klavan, 3. Taijo Teniste

Kadri Jägel: 1. Ragnar Klavan, 2. Mattias Käit, 3. Karol Mets

Marek Lemsalu: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Taijo Teniste

Ott Järvela: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Henrik Ojamaa

Ivar Lepik: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Taijo Teniste

Janno Kivisild: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

aasta parimad Eesti jalgpallurite edetabel

Ainar Leppänen: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Brit Maria Tael: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Oliver Lomp: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Tarmo Tiisler: 1. Karol Mets, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa

Merili Luuk: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Mattias Käit

Mart Treial: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Kristian Marmor: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Konstantin Vassiljev

Andrian Tšeremenin: 1. Joonas Tamm, 2. Ragnar Klavan, 3. Siim Luts

Jarmo Matikainen: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joonas Tamm, 3. Henrik Ojamaa

Uno Tutk: 1. Joonas Tamm, 2. Taijo Teniste, 3. Karol Mets

Anastassia Morkovkina: 1. Mihkel Aksalu, 2. Siim Luts, 3. Konstantin Vassiljev

Kaarel Täll: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Andres Must: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Taijo Teniste Anders Nõmm: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets Raul Ojassaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm Andres Oper: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Taijo Teniste Lembit Peegel: 1. Ragnar Klavan, 2. Tristan Koskor, 3. Sergei Lepmets Priit Penu: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Joonas Tamm Jana Pipar: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets Aivar Pohlak: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets Mart Poom: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm Siim Pulst: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Henrik Ojamaa Rasmus Raidla: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets Raivo Rauts: 1. Joonas Tamm, 2. Ragnar Klavan, 3. Pavel Londak

Mihkel Uiboleht: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets Andres Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets Vaapo Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm Karel Voolaid: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Konstantin Vassilje

Eesti parim naisjalgpallur 2018

1. Ragnar Klavan

Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv. 1. Katrin Loo 2. Inna Zlidnis 3. Signy Aarna 4. Lisette Tammik 5. Pille Raadik 6.–9. Liis Lepik, Kristina Bannikova, Vlada Kubassova, Getriin Strigin 10. Ketlin Saar

25 20 9 6 3

Tabelit mõjutasid enim koondise kaks mängu Rahvuste liigas. Suurimad tõusjad on Kreeka mängu kangelane Sergei Lepmets ja nii Ungari kui ka Kreeka vastu põhikoosseisu kuulunud Madis Vihmann. Kolmas silmapaistev kerkija on Artjom Dmitrijev. Kostja Vassiljev langes esikümne lõppu, langesid ka teised, kes koondise heaks novembris vähem panustasid. Skoorimine klubis aitas teise kümne algusesse Rauno Sappineni. Nüüd läheb börs talvepuhkusele. Kevadeni!

2. Joonas Tamm (7) (4) (1)

2 1

3. Karol Mets 4. Henrik Ojamaa 5. Taijo Teniste 6. Siim Luts

7. Henri Anier

8. Nikita Baranov

9. Artur Pikk

10. Konstantin Vassiljev

–4

11. Rauno Sappinen

12. Sergei Lepmets

+8 +6

Anne Rei: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Kristjan Jaak Kangur (EJAKi kapten): 1. Inna Zlidnis, 2. Katrin Loo, 3. Lisette Tammik

Martin Reim: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Jarmo Matikainen: 1. Katrin Loo, 2. Inna Zlidnis, 3. Signy Aarna

13. Artjom Dmitrijev 14. Madis Vihmann

Kristjan Remmelkoor: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Ats Kutter: 1. Inna Zlidnis, 2. Signy Aarna, 3. Pille Raadik

15. Ilja Antonov

–1

Kristjan Roos: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Richard Barnwell: 1. Katrin Loo, 2. Kristina Bannikova, 3. Inna Zlidnis

16. Sergei Zenjov

–5

17. Ken Kallaste

–1

Eduard Rõžov: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Lepmets, 3. Ragnar Klavan

Kaidi Jekimova: 1. Katrin Loo, 2. Inna Zlidnis, 3. Signy Aarna

18. Mihkel Aksalu

–3

19. Sander Puri

–7

Daniil Savitski: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Siim Luts

Kaire Palmaru: 1. Katrin Loo, 2. Signy Aarna, 3. Lisette Tammik

20. Gert Kams

Indrek Schwede: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Priit Penu: 1. Inna Zlidnis, 2. Pille Raadik, 3. Katrin Loo

21. Marek Kaljumäe

–4

Steiv Silm: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm

Anne Rei: 1. Katrin Loo, 2. Inna Zlidnis, 3. Signy Aarna

22. Ats Purje

–4

23. Brent Lepistu

Tõnu Sirel: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev

Anastassia Morkovkina: 1. Inna Zlidnis, 2. Getriin Strigin, 3. Katrin Loo

24. Artjom Artjunin

Kristiina Möller: 1. Katrin Loo, 2. Signy Aarna, 3. Inna Zlidnis

25. Trevor Elhi

–4

Dmitri Skiperski: 1. Joonas Tamm, 2. Karol Mets, 3. Mattias Käit

26. Dmitri Kruglov

–1

Joosep Susi: 1. Ragnar Klavan, 2. Joonas Tamm, 3. Karol Mets

Aleksandra Ševoldajeva: 1. Katrin Loo, 2. Liis Lepik, 3. Lisette Tammik

27. Frank Liivak

–1

Aet Süvari: 1. Karol Mets, 2. Henrik Ojamaa, 3. Ragnar Klavan

Jüri Saar: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Ketlin Saar

28. Mattias Käit 29. Markus Jürgenson 30. Sergei Mošnikov 2019 JAANUAR JALKA

pipraterad

Jalgpalligala vaatas minevikku ja tulevikku Jana Pipar jäädvustas Estonia kontserdisaalis toimunud hooaja lõpugalal hetked, mis kajastasid koduse hooaja tipphetki. Aga lavalaudadel oli jalgpalliga seotud küsimusi ka tulevikuks.

JALKA JAANUAR 2019

Nagu tavaks, juhatasid jalgpalligalat alaliidu president Aivar Pohlak ning avalike ja koostöösuhete osakonnajuhataja Mihkel Uiboleht. Seekord olid meestel seljas sõnumitega T-särgid.

pipraterad pipraterad

Viimsi MRJK noortetreeneri Inger Fridolini esinemise eel visati õhku küsimus: kas see „Eesti laulu“ poolfinaali pääsenud neiu ei võiks edu korral minna Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusele? Nagu ta Eesti noortekoondise särgis seda juba teinud on.

Fotod: Jana Pipar

Nõmme Kalju sai Estonia laval teist korda kätte meistrikarika ja esimest korda kaela medalid.

Tallinna Flora kullata ei jäänud – selle tõi ära klubi naiskond!

2019 JAANUAR JALKA

lembit peegel

Estonia laval pärjati hooaja parimaid Vana ja väärika Estonia teatri laval said detsembri alguses oma auhinna kätte kõik 2018. aasta parimatest parimad. Tunnustusi teenisid nii kohtunikud kui ka mängijad, hõbemärgi ja kuldmärkide väärilised tegijad ning eri liigades mängivad mehed ja naised. Fotod: Lembit Peegel

Eesti meistriks tulnud Nõmme Kalju poolt hoiab trofeed väravavaht Vitali Teleš. Paremal plaksutab oma tiimile teine väravavaht Pavel Londak, Telešist vasakul on tagasihoidlikult pilgu maha suunanud Deniss Tjpakin.

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak hetk enne seda, kui Eesti meistritiitel aastaks ajaks Nõmme Kaljule anti. 10

JALKA JAANUAR 2019

Albert Vollrati nimelise parima treeneri auhinna viis koju Nõmme Kalju Eesti meistriks tüürinud Sergei Frantcev.

lembit peegel

Aasta parimaks meesjuunioriks valiti Rauno Sappinen, kes aga ise auhinnale järele tulla ei saanud, sest viibis Hollandis. Auhinda näitab Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm.

Aasta parimale meesjalgpallurile ehk Ragnar Klavanile oli auhinda valmis üle andma Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi kapten Kristjan Jaak Kangur. Klavan tervitas saali siiski video vahendusel Sardiiniast. Flora kapten Katrin Loo võtab Eesti meistritiitli karika vastu Anne Rei käest.

Premium liigas valiti parimaks mängijaks Flora tugitala Zakaria Beglarišvili (paremal). Auhinna andis üle Are Altraja.

Ühtlasi valiti Beglarišvili lõppenud hooajal ka fännide suurimaks lemmikuks. Auhinna andis üle Soccerneti peatoimetaja Kasper Elissaar. 2019 2018 JAANUAR JALKA

lembit peegel

Eesti naistekoondise tugitala Signy Aarna teenis jalgpalliliidu hõbemärgi selle eest, et tal täitus A-koondise eest 75 mängu.

Aasta parim naisjalgpallur Katrin Loo rõõmust säramas.

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei teenis EJLi hõbemärgi UEFA superkarika mängu eduka korralduse eest. Hõbemärke andis üle jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.

Kohtunik Hannes Reinvaldist sai esimene Eesti kohtunik, kes on meeste meistrisarjas teenindanud 500 kohtumist. Selle eest anti talle galal üle EJLi hõbemärk.

JALKA JAANUAR 2019

lembit peegel

Sama tunnustuse teenis UEFA superkarika mängu korraldamise eest ka EJLi infrastruktuuri osakonna juhataja Targo Kaldoja (paremal).

UEFA superkarika korraldamise eest teenis hõbemärgi ka EJLi peadirektor Tõnu Sirel.

Aasta parimaks kunstmuruga väljakuks valiti Vändra kunstmurustaadion. Auhinna võttis vastu Vändra esindaja Ranet Lepik (paremal). Auhinna andis Tõnu Sirel.

EJLi juhatuse liige Eduard Rõžov austasustas hooajal enim mänge teenindanud naiskohtunikku Nadežda Polkovnikovat.

Kolmanda liiga lääne piirkonna parim väravalööja oli FC Koset esindanud Pelle Pohlak, kelle arvele jäi 32 tabamust.

JK Volta esindaja Raimo Nõu käis vastu võtmas II liiga põhja ja ida piirkonna esimese koha auhinda.

2018. aastal teenindas kõige enam mänge kohtunik Margus Leedo.

2019 2018 JAANUAR JALKA

lembit peegel

Kui jalgpallimaailm tunneb hästi Mart Poomi, siis muusikamaailmas teeb tegusid noor Andreas Poom, kes astus üles ka pidulikul jalgpalligalal.

Muusikaliste vahepaladega rõõmustas publikut teiste esinejate hulgas ka Helin-Mari Arder.

Kui gala läbi sai, läks Flora naiskond veel kord lavale pilti tegema. Vasakult: peatreener Aleksandra Ševoldajeva, füsioterapeut Liisi Sakala, Ariina Mürkhain, Getter Saar, Kristiina Tullus, Kelly Rosen, Katrin Loo, Liis Lepik, Triin Väljataga, Silja Goroško, Marie Heleen Lisette Kikkas, Mari Liis Lillemäe, Kethy Õunpuu, Siret Räämet, Maarja Saulep, Grete Daut. 14

JALKA JAANUAR 2019

LÄHEB MÄNGUKS!

EESTI HOLLAND

PÕHJA-IIRIMAA

SAKSAMAA

VALGEVENE

EM-valikmängude piletipaketid Piletilevist!

nimed & numbrid Mart, Markus ja Andreas Jalgpalliaasta pidulikul lõpetamisel Estonia kontserdisaalis astus lavale kolm Poomi: Mart ja Markus käisid seal autasu vastu võtmas ja Andreas laulmas. Andreas sai ka kõige kõvema aplausi, kui ta laulis seni Tõnis Mägi esituse kaudu tuntuks saanud Mikk Targo pala „Metsaneid“.

Aivar Pohlak Delfi, Eesti Päevaleht ja Maaleht valisid traditsiooniliselt 2018. aasta Eesti mõjukamaid inimesi. Spordi kategoorias oli jalgpalliliidu president Aivar Pohlak rallisõitja Ott Tänaku järel teine. Seljataha jäid Anett Kontaveit ja Gerd Kanter ning viiendal positsioonil paiknev Ragnar Klavan. Üleüldises pingereas oli Pohlak 52. ja Klavan 67.

Tõnis Vihmoja: iluväravaks andis tõuke Indrek Zelinski Premium liiga ilusaimaks väravaks valisid postimees.ee lugejad Pärnu Vapruse mängija Tõnis Vihmoja umbes 40 meetrilt tehtud karistuslöögi, mis Paide Linnameeskonna värava lati alla maandus. Jalka küsitles iluvärava autorit.

Tõnis Vihmoja (paremal) saab Premium liiga ilusaima

värava eest auhinna jalgpalliliidu juhatuse liikmelt Kas kõige ilusam koll sündis tänu Are Altrajalt. Foto: Jana Pipar peatreener Indrek Zelinskile? Ütleme nii, et ta andis selleks suure tõuke, sest seisime palli taga koos Enrico Veensaluga. Oma enesekindlus oli eelnevate kehvade nurgalöökide järel kõikuma löödud ja arvasin, et on õige lasta kaaslasel proovida. Aga Zelinski ütles kõrvalt, et jälgi väravavahi asendit. Ma vaatasin, et siin on tõepoolest variant, ja lööma läksin selle mõttega, et tuleb proovida. Kui ma veel viivitanud oleks, siis teinuks Enrico tõenäoliselt tsenderduse. Kuigi enesekindlus polnud karistuslööki saades suur, siis lööma minnes ei kõhelnud endas kordagi.

Kas oled varem 40 meetrilt väravat löönud? Ei tule meelde küll, aga see vist ikka nii kaugelt ei olnud löödud. Raske on kaugust muidugi arvestada, sest löök tuli väljaku servast. Peab kellegi Paidesse saatma kaugust mõõtma, et selgus majja tuua. Aga sel aastal lõin oma kaheksast väravast enamiku trahvikasti tagant.

1/2

… -finaalis stardib „Eesti laulu“ konkursil Viimsi MRJKs noortetreenerina töötav Inger Fridolin, kes on mänginud ka Eesti noortekoondistes ja FC Floras. Konkursi võitjat ootab ees kodumaa esindamine Eurovisiooni lauluvõistlusel.

... päeva oli vahet, kui Eesti kohtunikebrigaad Kristo Tohver, Silver Kõiv, Alo Härsing ja Jaan Roos teenindas Saaremaal FC Kuressaare – FC Elva Premium liiga üleminekumängu ning Euroopa liiga kohtumist Chelsea – Saloniki PAOK Londonis.

1114

… tüdrukut osales 2018. aastal EJLi ja klubide koostöös korraldatud Rimi jalgpallifestivalidel, mis toimusid maist detsembrini. Kokku toimus üheksa festivali.

JALKA JAANUAR 2019

Kas võidust said teada Estonia kontserdisaalis? Eks korraldajad tahavad tagada, et võitja kohale tuleks. Sain sellest teada päev varem. Mida sa ise värava ilu juures rohkem hindad: kas ilusa triblingu või söödumängu järel või tugeva kauglöögiga saavutatud tabamust? See on maitse asi. Vahel mängitakse meeskondlikult end vastastest läbi ja lüüakse kena värav. Kui selline värav saab auhinna, siis on selle saajaks viimase puute tegija ja see ei ole teatud mõttes aus. Võibolla tegi kõige suurema töö ära sööduandja! Selles mõttes on asi konkreetsem, kui keegi põrutab pommlöögi kaugelt võrku või saavutab värava individuaalse sooritusega. Kas sa mängu käigus jälgid ka, kus väravavaht asetseb ja äkki saab teda kauglöögiga üllatada? Jälgin küll. Vaatan alati, kui kaugele väravavaht julgeb oma trahvikastist mängus tulla, aga Eestis nad väga kaugele ei tule. Ja selliseks löögiks peab pall ka kenasti ees olema. Kelle värava oleks sina parimaks valinud? Liliu viimane värav Florale oli minu silmis kena: terav löök ristnurka! Sa oled Soccerneti „Fantasy“ mängus ka kibe käsi. Kui palju see mäng treenerisoont nõuab? Enam-vähem pead liigat ja mängijaid tundma, et soodsamaid valikuid teha ja jokkereid leida. Eesti mängijavalik on ju teada ja kui põhimängijad paika paned, ehitad odavamatest vendadest nende ümber koosseisu kokku. Eks õnne on ka vaja, kasvõi kapteni valikul – tema toob topeltpunktid. Iluvärav kosilasi ei toonud? Ei. Eesti meedias kirjutati sellest igal pool ja välismaal liikus ka mu värava video. Aga pakkumisi see ei toonud ja välismaa omadest poleks ma huvitatudki. Pole kunagi olnudki, kuigi 30 000 – 40 000 pealtvaataja ees oleks vahva mängida. Nende ambitsioonide jaoks oleks vaja kõrgemat taset.

INDREK SCHWEDE

LENNUD ALATES

90€

NORDICAGA SUUSAREISILE!

Naudi talverõõme Nordica otselennu sihtkohas!

nordica.ee

8 KG

23 KG

Lennupileti hinnas on 8 kg käsipagasit ja 23 kg äraantavat pagasit.

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid „Nõmme Unitedis arendame noori, kuid koondisetöö annab võimaluse olla jätkuvalt seotud rahvusvahelise tippjalgpalliga. Olen sellega väga rahul.“ Mart Poom „Alustasin kohtunikuametit justkui suvetööna. Samm-sammult tuli üha paremaid mänge ja nüüd oleme siis Meistrite liiga lävel.“ Neste Eesti juht Deniss Antamo vilistab euroliigade mänge „Hollandiga on kodus viiki mängitud. Saksamaa on ka väikeses mõõnas ehk peaks samuti kodus võidetav olema. Põhja-Iirimaad oleme võitnud. Valgevene on meie masti meeskond. Arvan, et edasipääsuga ei tohiks probleeme tekkida.“ Sander Puri naljatledes Eesti EM-valikgrupist „Kui paned kellelegi üheksa või kümne, siis usun, et tuleb kohe meil või kõne ja küsitakse, mis see mees nüüd tegi, et sellist hinnet väärib.“ Uno Tutk kohtunike hindamisest Euroopas „Nii saab mõelda vaid ametnik, kes ei tunneta vähimalgi määral, milliseid sotsiaalseid närve jalgpall puudutab ja milliseid miljoneid tähendustahke endas kannab. (..) Kaks meeskonda mängisid ühel maailma võimsaimal staadionil, innustajaks tulihingelised fännid. Kuid mängu hing jäi maha teisele poole Atlandi ookeani.“ Kristjan Jaak Kangur Libertadorese karika teise finaalmängu toomisest Madridi „Ma ei saa öelda, et eesti keele ja kultuuri tundmaõppimine oli hirmus lihtne. Ei olnud. Aga kui inimene midagi väga tahab, siis ei ole miski talle ka liiga raske. Olen äärmiselt õnnelik, et mul kõik see õnnestus ja et mu viimaste aastate suur unistus täitub! (..) Aga nüüd ei soovi ma raisata mitte ühtegi sekundit. Lähen ja annan passitaotluse kohe sisse!“ Flora pallur Zakaria Beglarišvili „ Jah, kindlasti, mänguloovus ja rünnakute ehitamine on tema trump. Koondises peab sama hästi ka kaitsetööd tegema, eks see ole Zakale väljakutse. Kindlasti oleks vastased tugevamad, kui ta seni harjunud on.“ Martin Reim Beglarišvilist kui võimalikust koondislasest

JALKA JAANUAR 2019

Kogukonnajuhtide projekt saab sisse täistuurid Alates uuest aastast asuvad üheteistkümne Eesti klubi juures tööle kogukonnajuhid, kelle peamine ülesanne on tõsta pealtvaatajate arvu mängudel. Detsembri alguses kogunesid UEFA GROW’ projektis kaasa löövate klubide esindajad ühisele seminarile, et uute katsumuste eel üksteisega tuttavaks saada. Juba suvest saadik on Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) GROW’ projekti raames tegutsenud kogukonnajuhid kolme klubi – Narva Transi, Tartu Tammeka, FC Flora – juures. Kõigi kolme klubi pealtvaatajate numbrid näitasid alates kogukonnajuhtide ametisseastumise ajast tõusu, mis tähendas ühtlasi seda, et arenguga rahule jäänud UEFA jätkas projekti veel kaheksa klubi juures. Pärast kandideerimise ja intervjuude läbiviimise protsessi valiti klubidele välja järgmised kogukonnajuhid: Jaan Lašmanov (Nõmme Kalju FC), Tom Erik Luoma-aho (JK Tallinna Kalev), Aleksandr Grafov (Tallinna FCI Levadia), Ilona Aasmäe (Maardu Linnameeskond), Marek Tiits (JK Viljandi Tulevik), Arto Saar (Paide Linnameeskond), Liina Tamm (FC Kuressaare) ja Karin Lipstuhl (Pärnu JK Vaprus). Detsembris kogunesid nii varem ametis olnud kui ka värskelt valitud kogukonnajuhid seminarile, kus üheskoos vaadati ette uuele põnevale ajajärgule. „Ütlen selle kohe ära, et närvi ei ole sees!“ sõnas projekti eel Tallinna Kalevi kogukonnajuht Tom Erik Luoma-aho. Ta lisas, et ei näe probleemi selles, et pealinnas ja selle ümbruses, kust tänavu mängib Premium liigas koguni viis klubi, võib tekkida pealtvaatajate pärast konkurents. „Tallinn on piisavalt suur, et kõikide tribüünid ära täita. Minu isiklik eesmärk on teha koostööd ülikoolidega ja saada tudengid staadionile.“ 2019. aastaks Premium liigasse tõusnud Maardu Linnameeskonna värske kogukonnajuht Ilona Aasmäe sõnas, et väike närv on ikka sees, aga seda ei tasu peljata. „Väljakutseid ma ei karda!“ sõnas Aasmäe. „Maardu kogukonnal on välja kujunenud oma selged arusaamad väärtustest, elust ja jalgpallist, aga nad ei pelga minu arusaamist jalgpallist, sest kohalikud teavad, kes ma olen. Nad teavad, et olen kohtunik ja ka ise jalgpalli mänginud, mu abikaasa mängib Maardu meeskonna eest. Küll hakkab aga olema väljakutse see, kuidas muuta nende suhtumist Maardu Linnameeskonda kui Maardu linna brändi ja eestvedajasse.“ Alles 2016. aastal loodud Maardu Linnameeskonna tulevikust rääkides lisas Aasmäe, et vene- ja eestikeelse kogukonna ühendamisel ta probleeme ei näe. „Jalgpallis räägitakse jalgpallikeeles,“ rääkis Aasmäe. „Mina usun, et pole vahet, mis keeles sa räägid, mis nahavärviga sa oled või milline on su minevik. Kui sa fännad jalgpalli, siis sa oledki osa minu suurest perekonnast.“ Viljandi Tuleviku tegevjuht Rain Tölpus rääkis, et mulkide klubi loodab oma kogukonnajuhi Marek Tiitsi – Tuleviku varasema meediajuhi – abil astuda uuel hooajal sammu selle poole, et kodumängude keskmine publikunumber oleks 400 pealtvaatajat. Tölpus sõnas ka seda, et kui see eesmärk suudetakse täita, võib Viljandi linnarahvas ilmselt näha mõnda toredat aktsiooni nagu mullu, kui Tiits lubas Tuleviku–Kuressaare mängu eel, et kui pealtvaatajaid koguneb üle tuhande, kannab ta dinosauruse kostüümi. Toona jäi aktsioon pealtvaatajate eesmärgi täitmata jäämise tõttu ära, kuid tänavu on kõik võimalik. „Mina olen väga paljudeks asjadeks võimeline ja võin isegi pea peal seista, kui vaja! Ootan huviga, kas see number tuleb täis,“ andis Tölpus mõista, et kui Tulevik suudab hooaja keskmise publikunumbri viia 400 inimeseni, on oodata midagi vahvat. 1. jaanuarist asuvad klubide juures tööle 11 kogukonnajuhti. Tagumises reas vasakult: Aleksandr Grafov, Arto Saar, Marek Tiits, Katrin Lagerest, Karin Lipstuhl, Jaan Lašmanov, Liina Tamm, Tom Erik Luomaaho. Esimeses reas vasakult: Heiko Sallok, Aleksandr Dmitrijev, Ilona Aasmäe. Foto: Liisi Troska

lood & tsitaadid Raili Ellermaa sai tunnustuse jalgpalligalal Estonia kontserdisaali laval, kus alaliidu president Aivar Pohlak teda 20 tööaasta eest tänas. Foto: Lembit Peegel

Raili Ellermaa 20 meeleolukat aastat Koondiste mänedžerina töötav Raili Ellermaa on Eesti Jalgpalli Liidus ametis olnud 20 aastat. Ta tuli 1998. aasta aprillis, oli nullindate keskel pool aastat ära, aga naasis liitu. „Jalgpalliliitu tööle kutsus mind onutütar Maaren Olander, kellel olin varem niisama abiks käinud,“ räägib Raili Ellermaa. „Jalgpalliliit tegutses Männikul, kus praegu asub Mart Poomi Nõmme United, ja meid oli seal kuus inimest. Mina olin alguses sekretär, kelle ülesandeks oli fakside ja kirjade lugemine ja saatmine. Tööle kutsuti mind inglise keele oskuse pärast, sest palju oli välissuhtlust. Olin TPIs õppinud arvutit ja see oli ka vajalik oskus, kuigi e-kirju me siis veel ei saatnud.“ Jalgpalliliit oli Railile esimene töökoht, varem oli ta kodus lapsi kasvatanud. Jalgpall arenes ja jalgpalliliidu töötajaskond hakkas kasvama. Kontor koliti Rapla tänavale. Raili Ellermaa hakkas tegelema eri vanuste Eesti koondistega. „Päris alguses polnud mul mobiiltelefoni ja mängude korraldamisel oli raske inimestega ühendust pidada,“ meenutab Raili Ellermaa. „Meid oli vähe ja näiteks mina keetsin kodus teed, mille siis Kadrioru staadionile toimetasin. 1998. aasta sügisel mängis Eesti EM-valikmängu Fääri saartega. Faksi saatmine Fääridele oli keeruline ja aparaadist tuli ainult merekohinat. Kui koondis Tallinna saabus, oli peatreener Allan Simonsen ilma passita. Nii oli ta Skandinaavias harjunud reisima. Selleks, et Simonsen üle piiri saaks, pidi sekkuma Taani saatkond.“ Nullindatel käis Raili UEFA võistlustel niinimetatud turniiri administraatorina, kelle ülesandeks oli vaadata, et kõik laabuks, ja vajaduse korral abistada korraldajaid. Alates 2013. aastast käib ta delegaadina naiste Meistrite liiga mängudel. Samas rollis on ta olnud neidude U19 EM-finaalturniiril 2014. aastal Norras ja 2016. aastal Slovakkias. Nendelt käikudelt on olnud palju kasulikku õppida ja seal on saanud kontakte luua. „Me oleme 2012. aastal korraldanud noormeeste U19 finaalturniiri ja võin öelda, et saame võrdluses teistega hästi hakkama,“ ütleb Raili. „Olen kogenud, et mõni vabatahtlik võib olla vahel ka ilma keeleoskuseta ja loodab tänapäevase inimesena tehnikale. Näiteks ühel finaalturniiril eksisid autojuhid ära ja kaks delegaati ei jõudnudki õigeks ajaks mängule, sest usaldati navigeerimisseadet ega vaevutud eeltööd tegema. Mina jõudsin ühele mängule kohale 20 minutit enne avavilet. Õnneks oli kõik vajalik enne tehtud ja minu puudumist õieti ei märgatudki!“ Kõige lõbusamad lood ongi pärit reisidelt. Kui poiste U18 koondis Kreekasse valikmängule sõitis, oli neid kohaliku alaliidu poolt vastu võtmas üks meeldiv grusiin, kes oli Pärnus suvitamas käinud. Ta suunas Eesti koondise riiki kusagilt tagaustest, passikontrolli eirates. Raili küsimusele, kas passikontrolli polegi, vastas ta: ei ole! Äraminekupäeval oli grusiin kadunud ja eestlased pidid riigist lahkuma läbi passikontrolli. Neil puudusid maale sisenemist fikseerivad templid. „Ütlesin poistele, et nüüd räägite soome keelt ja läheme lennujaama sealt väravast, kust Euroopa Liidu kodanikud,“ naerab Raili. „Nii me tegimegi!“

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid „Ei, mind ei aetud jalgpalliga taga, mul lubati ise otsustada, mida ma teen. Ja ma valisin muusika. Ma isegi naudin jalgpalli mängimist, aga muusika on mu kirg väikesest peale. Ja isa toetas minu valikut väga. (..). Need alad käivad koos ka, matši alguses ju lauldakse hümni. Mäletan juba väga pisikesest peast, kuidas me koos isaga jämmisime laste süntesaatoriga, sinna juurde kuulus ka mikrofon. Isa laulab muuseas ka väga hästi, lihtsalt keegi ei tea seda.“ Laulja Andreas Poom oma isast Mart Poomist „Need on just need mängud, kus tuleks vette visata. Kui mängid Kurrunurruvutisaare võistkonnaga ja võidad arvulise ülekaaluga, kas see on siis näitaja, et mängija saab hakkama?“ Argo Arbeiter Rahvuste liigast „A-koondis ei ole koht, kus mängijaid vette visata, ja mängijate arendamine ei käi nii. Rahvuste liiga on võistlus, kus võideldakse finaalturniirile ja järgmisele liigatasemele jõudmise nimel, ja seda me tegimegi.“ Aivar Pohlak „Seal teevad suured tätoveeritud poisid päris kiiresti asja selgeks, kui resultaadid neile ei sobi.“ Tarmo Kink Ungari klubijalgpallist ja nende toetajatest „Ungaris on see komme, et siin loetakse filmidele peale, aga ma sain peaaegu kõigest aru. Ainult mõne nalja peale naersin poolteist minutit hiljem.“ Budapesti Ferencvaroses palliv Inna Zlidnis oskab ungari keelt „Oleme 20 aastat sellise viltuse bussiga sõitnud ja väga paljud on oodanud, et läheme järgmise kurvi peal ümber. Seni pole läinud.“ Kuno Tehva allegooria kahekorruselisest bussist, mis sõidutas Eesti meistreid „Tuli teha Kreekas Kreekat.“ Martin Reim 1 : 0 võidust Euroopa eksmeistri üle „Kahjuks ma ise pallini ei jõudnud, aga suutsin kaitsjat nii palju segada, et ta lõi palli oma väravasse.“ Rauno Sappinen võiduväravast Kreeka üle „Lisaks kohtab igapäevases eesti jalgpallikeeles üha sagedamini sellist rõvesõna nagu relegatsioon.“ Ott Järvela emakeelsest jalgpalliterminoloogiast

2019 JAANUAR JALKA

1-teist mõtet

DIKTATUURID

JA JALGPALL

estikeelne jalgpallivara sai täiendust Ungari eelmise sajandi väljapaistva kirjaniku Peter Esterhazy (vaata ka lk 30–31) raamatuna „Teekond karistusala sügavusse“. See on tänuväärt allikas kolumnistidele. Võid avada raamatu suvalisest kohast nagu piibli, leida mõne rammusa mõtte või pelgalt lause, ja oma veerud täis kirjutada. Nõnda talitangi. Esterhazy pillub oma teksti vahele esmapilgul kontekstiväliseid mõttesähvatusi. Või kontekstis püsivaid huvitavaid tähelepanekuid, millele ta ise vastust ei otsigi. Nii on juhtunud ka teemaga, millest ei pääse ükski jalgpallihuvilisest ungarlasest sõnaseadja: Ungari imemeeskonna imelikust kaotusest MM-finaalmatšis Saksamaa vastu 1954. aastal. Esterhazy küsib (lk 145): „Mida tähendab see, et ajaloo ühes kõige jäledamas režiimis õitses ajaloo kõige kaunim jalgpallimeeskond?“ Ta jätkab: „Muidugi ma tean, et diktatuuris kasutab poliitika sporti enese legitimeerimiseks. Oo neid geniaalseid Nõukogude hokimängijaid! Sundimatud, mängulised, kui palju Mozarteid! Kui raske südamega me neid vihkasime, kui keerukas oli esteetiliselt hinnangult minna üle tusaselt moraalsele!“ See on Esterhazy poolt diktatuuride ja kaunilt teostatud spordi suhete kohta kõik. Püüan siit ise edasi mõelda. Kui diktatuurid on motiveeritud, on nende võimuses tippspordi arengule kaasa aidata. Ungari imemeeskond pole ju ainus diktatuuri sängis hiilanud kooslus. Itaalia võitis kaks maailmameistritiitlit aastatel 1934 ja 1938 suure fašistliku juhi Benito Mussolini režiimi all. Brasiilias oli aastatel 1964–1985 võimul sõjaline režiim ja 1970. aastal MMil võidutsenud meeskonna mängu peavad paljud kõigi aegade ilusaimaks. See MM kinnistas maailma vutileksi20

JALKA JAANUAR 2019

kasse väljendi o jogo bonito, ilus mäng. Argentiina võitis koduse MMi 1978. aastal sõjalise hunta võimul olles. Kõigi aegade esimese EM-tiitli (1960) võitnud NSV Liit oli neil aastatel maailma vutis arvestatav jõud, kelles nähti teadusliku jalgpalli kehastust ning keda suhestati kosmosevallutustega.

Kommunistlikud riigid jahtisid olümpiamedaleid Olümpiaaladel valitsesidki külma sõja ajal maailma tippsporti kommunistlikud/ sotsialistlikud diktatuurid. NSV Liit ja tema Ida-Euroopa satelliidid (Saksa DV, Ungari, Poola, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia) olid olümpiamängude mitteametlikus punktiarvestuses esimese 20 seas Mehhikos 1968. (sealtmaalt hakkasid eraldatud Saksamaad võistlema oma võistkonda-

sõja vahel. 1922. aastal võimule tulnud Benito Mussolinile oli vaja vahendit oma võimu legitimeerimiseks ja riigi eriilmeliste piirkondade (eelkõige põhja ja lõuna) ühendamiseks. Ta kasutas ära võimaluse, mille kaks suurimat institutsiooni – katoliiklus ja sotsialism – varasematel kümnenditel kasutamata jätsid: Mussolini võttis 1926. aastal jalgpalli riikliku kontrolli alla ning kirjutas 1929. aastal alla Serie A ja Serie B sünnitunnistusele. Liiga asutamisel peeti silmas riiklikke huve ning kõrgeimasse divisjoni kaasati ka nende linnade meeskond, mis sportliku taseme poolest seda ei väärinud, kuid mille geograafilist asukohta peeti oluliseks. Kahe profiliiga abil ühendati riiklikku vereringesse kõik olulised piirkonnad. Eesmärk oli tekitada rahvusühtsus, mis osaliselt ka õnnestus. Peamiseks takistuseks oli

DIKTATUURI PARADOKSID

Kui poliitilisi vabadusi pole, turumajandus puudub, piirid on kinni ning individuaalse eneseväljenduse ja -teostuse valikud on ahtad, pakub sport head võimalust olla edukas ja tunnustatud. dega), Münchenis 1972. ja Montrealis 1976. aastal. Kuuba oli aastal 1968 veel 25., kuid kahel järgmisel olümpial 18. ja 13. Nimetatud maade rahvad puutusid samal ajal kokku toidupuuduse, ainelise viletsuse ja okastraadi abil valvatud riigipiiriga. NSV Liit pakkus peale oma suurepärast jäägeograafiat võimaldava hokisatsi ka nauditavaid riistvõimlemise meistreid ja mustreid. Jalgpallile näivad sobivat igasugused riigikorraldused. Teatav ühiskondlik pitsitus, mis püüab kontrollida omaenda kodanike käitumist, võib tulla vuti arengule isegi kasuks. Klassikaline näide on fašistlik Itaalia kahe maailma-

jalgpallile olemuslik konkurents, mis vastupidi fašistide soovile võimendas piirkondade vastuolusid. Hispaania diktaator Francisco Franco oli võimul aastatel 1936–1975. Tema tegi jalgpallile teene üpris omapärasel moel: ta ei toetanud üldse tippsporti. See tähendas automaatselt, et suurima publikuhulga ja piletituluga jalgpall hakkas domineerima üle riigi. Jalgpall sai eriti oluliseks inimestele Baskimaal ja Kataloonias, mille meeskonnad kehastasid nende kultuurilist identiteeti ja pürgimist suurema poliitilise autonoomia poole. Ka Hispaanias võimendas jalgpalliline rivaliteet

1-teist mõtet piirkondlikke vastuolusid, kuid teisalt toimis õhu väljalaskmise vahendina – rahvas leidis enesele tegevust arutamaks suuri vastasseise rohelisel murul ega tegelenud poliitikaga, mis oli kasulik režiimile. See oli niinimetatud kõrvalepõiklemise kultuur, millesse andis panuse Franco poolt 1938. aastal asutatud spordileht Marca, mis 1942. aastal muutus päevaleheks, sealjuures riigi enim müüdud ajaleheks. Francole osutas suure teene 1954. aastal loodud UEFA. Juba aasta hiljem hakati korraldama Euroopa riikide meistrite karikaturniiri, mille viiel esimesel aastal võitis Madridi Real. See võimaldas pärast II maailmasõda rahvusvahelisse isolatsiooni sattunud diktaatoril oma positsiooni parandada. Reali mängijaid imetleti üle kontinendi ja sageli võeti neid välismaal vastu riigijuhtide tasandil. Real toimis nagu välissaatkond, mis avas seni kinniseks jäänud uksi. Meeskond käis pärast välismaalt naasmist läbi Franco juurest, kes uuris olude kohta teistes riikides. Kuuekümnendatel paotas Franco ukse turismile ja Hispaania hakkas samm-sammult avanema välismaailmale.

Diktatuurid võõrastavad jalgpalli NSV Liidus vastandus võim rahva ootustele, eelistades olümpiaalasid. Eesmärk oli demonstreerida maailmale üleolekut kapitalistlikust süsteemist. Selle nimel arendati medalirikkaid individuaalalasid, milles NSV Liidu riigiprofid alistasid vaba maailma amatööre. Parteiladvik eiras tööliste riigi enamiku eelistust, milleks oli jalgpall. Rahvas tundis küll heameelt ajakirjanduse üles puhutud võitudest olümpiaaladel, kuid armastatud kangela-

sed, kellele staadionil kümnete tuhandetena vahetult kaasa elati, möllasid siiski rohelisel murul. Välismaailmast osaliselt ära lõigatud (NSV Liidu parimad ei tohtinud minna välisklubidesse mängima) ja plaanimajanduse kammitsais jalgpall takerdus pärast 1960ndatel saavutatud rahvusvahelist edu. Üheks põhjuseks, miks NSV Liit ei soosinud ametlikult jalgpalli, võis olla asjaolu, et peamine poliitiline konkurent USA polnud jalgpalliriik. Nii valiti võitlustandriks olümpiamängud ja kosmos(evallutus). Konkurents USAga arvatakse olevat põhjuseks, miks Kuubal taandus jalgpall esispordialast (koondis jõudis 1938. aasta MMil veerandfinaali) ja sealne populaarseim spordiala on pesapall.

Olümpiaspordi arvelt surus jalgpalli maha Saksa DV. Kuigi osa diktatuure kasutas jalgpalli ära, oli tegemist ratsionaalse otsusega. Lepiti paratamatusega ja püüti sellest võtta maksimum. Kõigile diktaatoritele on olnud omane jalgpalli võõristamine, sest tegemist on etteaimamatu mänguga, mis võib kontrolli alt väljudes kaasa kiskuda ka massid. See on diktatuurile ohtlik. Samas võivad diktatuurid inimeste pühendumust soodustada režiimile kasulikes või ohututes valdkondades. Kui poliitilisi vabadusi pole, turumajandus puudub, piirid on kinni ning individuaalse eneseväljenduse ja -teostuse valikud on ahtad, pakub sport head võimalust olla edukas ja tunnustatud. Seega on Peter Esterhazy esmapilgul ehmatavale küsimusele olemas mitu vastust. Esterhazy ise ei paista märkavat vastuolu oma jutus, kui ta kirjutab hinnangule „jäle režiim – kaunim jalgpallimeeskond“ kohe otsa, et Ferenc Puskas olevat olnud rahvusvahelise jalgpalli „viimane täieline isiksus“. Kui ta peab enesestmõistetavaks, et diktatuuri tingimustes võivad kasvada suured üleilmsed isiksused, siis mis imet on ühe imelise jalgpallimeeskonna olemasolus poliitilise surutuse tingimustes? Seda enam, et tegu pole erandliku juhtumiga. INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2019 JAANUAR JALKA

soe ulg

Pidepunkte jalgpalli ajalisusest Ö

eldakse, et jalgpalli aeg on elastne ja plastiline. Küllap vastab see tõele – vahel on tõepoolest tunne, et aeg jääb seisma või et aega venitatakse, sikutatakse ja siis pressitakse jälle nutsakuks kokku. Jalgpalli üks kesksemaid kvaliteete seisnebki selles, kuidas aja kogemine lakkamatult teiseneb, kuidas aja intensiivsuses toimuvad pidevad minimaalsed(!) nihked. Õigupoolest külgneb ja põimub küsimus temporaalsusest otsapidi valdava osa jalgpalli kui kultuurilise anomaalia kesksemate tunnustega. Kuivõrd teema on lai, piirdun siinses käsitluses eri tasanditel ilmnevate olulisemate pidepunktide markeerimisega. Kõige üldisemal tasandil põhineb jalgpalli ajalisus rangel sündmuste režiimil ja kordusel. Enam kui spordis üldiselt, joonistub välja müütilisena mõjuv tsükliline aeg: mängude tulemused pole laiemas kontekstis määravad – ikka tuleb uus mäng, uus turniir, uus hooaeg, uus kümnend. Protsessi pidevus ja jäik struktuur on alusprintsiip. Kõik kordub vaid väikeste nüansimuutustega ikka ja alati. Nagu igapühapäevane pannkoogitegemine. Seejuures on kordus mimeetiline: iga mäng imiteerib varjatult eelmisi, sisaldab niisama varjatult järgmisi (vaataja võrdleb konkreetset mängu mitteteadlikult varasematega), aga sel puudub igasugune konkreetselt osutatav algupära – iga mäng on ainulaadne originaallooming, mis on koos varasemate kunstiteostega aluseks järgmise kohtumise vaatamis- ja mängimisstrateegiale. Kogujalikku tsüklilist paratamatuse tunnet võimendab märkimisväärselt sündmuslikkuse kujundamine väljaspool jalgpallivälja selle kitsamas tähenduses. Piisab, kui vaadata kodumaa

JALKA JAANUAR 2019

ajakirjanduse retoorikast esile kerkivaid paradokse nagu „põnevuskohtumine algab Põltsamaal kell kuus“ – iga kohtumise sündmuslikkust ehitatakse üles jalgpalliväliste võtetega. Meedias ekspluateeritakse mänge, luuakse neile sisuline kaalukus. Tulemuseks on jalgpalliaeg, kus nädalas korra või kaks toimub sündmus, mis on väärtuselt samaväärne kõikide teiste mängudega. Siit tekib ka hooajalõpu alatine traagika: tühjustunne pärast hooaega või turniiri ei teki mitte negatiivse tulemuse, vaid selle tõttu, et katkeb (hälbib) kindel struktuur (argipäeva usalduslik sündmuslikkus). Muidugi on see katkestuski vajalik ja osa rangelt struktureeritud jalgpalliajast.

KUIDAS AEG SEISAB

Beckham seisab palli taga, kogu Old Trafford on haudvaikne, murdosa sekundi vältel paneb vaataja tähele kümneid nüansse, žeste, pisikesi helisid, mida kõrv loomuldasa kinni ei püüa. Just pidevusnõude pärast on näiteks jalgpalli maailmameistrivõistluste otsustav faas midagi täiesti ebajalgpallilikku: sündmused kulgevad kindla haripunkti poole ja üha intensiivistuv sündmuslikkus muutub isegi jalgpalli sügavalt austavatele inimestele pisut tüütuks. Tasub vaid mõelda, milline on finaalturniiride jälgimise dünaamika. Kui turniiri algfaasi iseloomustab tugev sündmuslikkuse tunne, siis pikapeale see vaibub: finaalturniiride avamängud näikse olevat märksa müstilisemad ja

suurejoonelisemad kui näiteks poolfinaalmängud. Jalgpalliliku sündmusteahela keskmes paikneb pingeväli ette- ja tagasivaatamise vahel. Üht mängu seob teisega päev-päevalt võimenduv ootus, mis asendab päev-päevalt nõrgenevat tagasivaatamist. Vaikselt toimub üleminek eelmise mängu kriitikalt tulevikumängu kriitikale. Protsessi ülesehituskivideks on mõistagi kokkupressitud ajahetked – mängupäevad, kohtumised. Kusjuures, nagu väidab ka filosoof Simon Critchley, just seetõttu on jalgpallis võitmisest olulisem kaotus: lüüasaamisest kasvab välja uuenenud ootus; ootus, et algav hooaeg erineb viimaste kümnendite omast (Liverpooli fännide aasta-aastalt korduv retoorika). Jalgpallimäng on lahkumine argipäevast: kollektiivne ja ekstaatiline ajakogemus.

Meditatiivsus ja intensiivsus Kui mänguväliselt iseloomustab jalgpalliaega ette- ja tagasivaatamise vaheldumine ja samaaegsuse puudumine, siis mängus endas domineerib samaaegsus – keskmes on see, mis toimub nüüd ja praegu, osadus pideva mänguvooluga. Ühe mängusituatsiooni (eksimus, värav, punane kaart jne) kaalukam roll muudab otsustavalt seda, kuidas nii vaataja kui ka mängijad aega võrreldes teiste spordialadega tajuvad. Mängu voolavus loob samaaegsusega kõrvu lakkamatu ootusseisundi. Iga hetk võib toimuda midagi, mis mõjutab mängu kui terviku kvaliteeti. Aga veelgi tõenäosem on see, et no absoluutselt mitte midagi ei juhtu. See loob kummalise püsiva tulevikusuunalise seisundi. Mis on aga olemuslikult erinev mänguvälisest ootusest: sel puudub justkui kindel objekt, see on pidev edasivaatav perspektiiv, lootus, et midagi juhtub või

soe ulg

Loo autor Tartu Pirogovi kõrtsis lauajalgpalli vardaid peos keerutamas. Foto: erakogu

et midagi ei juhtu. (Vastab tõele, et ses kõiges peitub midagi ängistavat, midagi nauditavalt ängistavat.) Samaaegsuse ja minimaalse ootuse, meditatiivse tuleviku domineerimine toob kaasa tagasivaatamise kadumise: mängu ajal puudub minevik. Kui pall on mängus, ei mäleta keegi eelmist situatsiooni, eelmisi mänge. Minevik lakkab olemast. Nagu tulevikki, on minevik mängu ajal kätketud olevikku: olnu ilmneb vaid sedavõrd, et iga mängusituatsioon loob tuhandeid võimalusi, mis oleks võinud olla. (Kusjuures kordused televisioonis lörtsivad jalgpallimängu loomulikku aega – markeerivad liiga selgelt selle, mis ja kuidas on olnud.) Oluline on jalgpalli puhul mängu terviklikkus: enne kohtumist pole võimalik osutada ühelegi mänguminutile või perioodile, mis on teisest olulisem. Iga hetk võib saada otsustavaks. See omakorda loob jalgpallile nii-öelda meditatiivse põhja, vähendab intensiivsust. See on aeg, mida on võimalik kogeda, millesse on võimalik nii-öelda sisse minna. Lõpuks jõuame mu meelest kõige olulisemani: aja kogemise intensiivsus teiseneb pidevalt minimaalselt. Mini-

maalne erinevus eelmisest ja järgmisest. Meditatiivne ajakogemus on dünaamiline, mängusisene loogika teiseneb küll lakkamatult, aga mitte olemuslikult (korvpallis on selge liikumine kulminatsiooni poole, vuti kompositsioon on staatilisem). Iga rünnak või mängusituatsioon sisaldab aja kogemise intensiivsuse vaikset muutumist: mida lähemal karistusalale, seda rohkem on aeg kokku pressitud, rünnaku algatamisel intensiivsus väheneb. Kõige selle taustal on aga ikkagi staatiline samaaegsus koos ootusseisundiga. Kõige selgemalt ilmneb muutus nii-öelda ajaellipsites, mänguseisakutes, kui normaalne voolamine katkeb (nurgalöögid, karistuslöögid, mängijate tohterdamine). Mäng on ajaliselt elliptiline! Seejuures mänguseisakud (ja ka vähesema intensiivsusega situatsioonid) intensiivistavad ajakogemust. Võib mõelda näiteks nurgalöökidele: mängulise ootuse intensiivsus taandub, muutub otsustavalt vaataja tajurežiim. Võib panna tähele, kuidas nurgalöögi olukorras on küll ootusärevus, aga see on hetkeks hoopis teistsugune; hetkeks on võimalik tähele panna helisid tribüünidel, üksikuid elemente, mõnda näoilmet (see on hetk, kui kaamera

fokuseerib mõnd mängijat või treenereid). Pausi ajal helid ja muud nüansid võimenduvad, need on hetked, mil on võimalik pidevast samaaegsusest välja murda, reflekteerida (mis küll kõik oleks võinud olla???). Vahel on ajal siinkohal komme sootuks seisma jääda. Kujutame ette: Beckham seisab palli taga, kogu Old Trafford on haudvaikne, murdosa sekundi vältel paneb vaataja tähele kümneid nüansse, žeste, pisikesi helisid, mida kõrv loomuldasa kinni ei püüa. Näiteks köhatust vastastribüünilt. Seda võib kirjeldada ka nii: kui pall on mängus, tuleb keskenduda, aga kuna keskendumisaeg on pikk ja oluliste hetkede ajaline paiknemine ennustamatu, on üldiselt jalgpalli intensiivsus võrdlemisi vähene. Mänguseisak toob kaasa võimaluse murda lahti kitsast olevikuhetkest, heita pilk minevikule ja tulevikule, üldistada olevikku. Kokkuvõtlikult. Jalgpalli ajalisuse tuum on kogu mängu vältel püsiv samaaegsus, kuhu on kätketud ootusseisund ja mis on hüljanud olnu; aja kogemise intensiivsuse lakkamatu minimaalne teisenemine (muu hulgas ellipsite abil). 2019 JAANUAR JALKA

laureaadid

Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid 27. korda kuulutame välja Eesti jalgpalli sümboolse koondise koos kõigi teiste laureaatidega lugejatele tuttavates kategooriates. Jalka võttis selle traditsiooni kümme aastat tagasi üle ajakirjalt Sporditäht. Fotod: Lembit Peegel

Aasta forvard

Aasta kaitsja

2018 Mark Anders Lepik – hea ja lubava hooaja eest Premium liigas 2017 Joonas Tamm 2016 Vjatšeslav Zahovaiko 2015 Ats Purje 2014 Frank Liivak 2013 Henri Anier 2012 Andres Oper 2011 Konstantin Vassiljev 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

Aasta poolkaitsja

2018 Konstantin Vassiljev – Poola IV liiga pallurina efektiivse abi eest koondisele 2017 Mattias Käit 2016 Konstantin Vassiljev 2015 Karol Mets 2014 Karol Mets 2013 Konstantin Vassiljev 2012 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Nahk 2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

JALKA JAANUAR 2019

2018 Joonas Tamm – heade esituste eest koondises ja klubis Euroopa liigas 2017 Ragnar Klavan 2016 Ragnar Klavan 2015 Ragnar Klavan 2014 Artur Pikk 2013 Ragnar Klavan 2012 Ragnar Klavan 2011 Ragnar Klavan 2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu

laureaadid Aasta väravavaht

Aasta klubi

vate esituste eest koondises 2017 Sergei Lepmets 2016 Andreas Vaikla 2015 Mihkel Aksalu 2014 Mihkel Aksalu 2013 Sergei Pareiko 2012 Sergei Pareiko 2011 Samir Handanovic 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko 2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

noortetöö ja kogukonna tekitamise eest 2017 Pärnu Poseidon 2016 Tallinna FC Eston Villa 2015 Tartu Tammeka 2014 Pärnu JK 2013 Tartu Santos 2012 Vändra JK Vaprus 2011 Viljandi JK Tulevik 2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

2018 JK Tabasalu – suure publikuarvu,

2018 Sergei Lepmets – muljetavalda-

Aasta treener

2018 Aleksandra Ševoldajeva –

Aasta naismängija

2018 Katrin Loo – Flora ajaloolise

meistritiitlini aitamise ja koondise kapteniks tõusmise eest 2017 Anastassia Morkovkina 2016 Kaire Palmaru 2015 Anete Paulus 2014 Signy Aarna 2013 Getter Laar 2012 Anastassia Morkovkina 2011 Pille Raadik 2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo 2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

Pärnu JK ülemvõimu murdmise eest 2017 Arno Pijpers 2016 Jürgen Klopp 2015 Norbert Hurt 2014 Indrek Koser 2013 Martin Reim 2012 Lars Hopp 2011 Tarmo Rüütli 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

Aasta kohtunik

2018 Kristo Tohver – heade vilepar-

tiide eest kõrgel tasemel (muuhulgas Euroopa liigas) 2017 Ago Kärtmann 2016 Uno Tutk 2015 Triinu Laos 2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula 2013 Silver Kõiv 2012 Kristo Tohver 2011 Kristo Tohver 2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter 2019 JAANUAR JALKA

laureaadid 2015 Premium liiga publik 2014 FC Flora 2013 Tartu Tammeka 2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres 2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas 2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu 2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

Aasta pealtvaataja

2018 UEFA superkarikas Tallinnas

Aasta turniir

2018 UEFA superkarikas Tallinnas – aegade suurim(aid) spordivõist-

lus(i) Eestis 2017 Naiste Meistrite liiga alagrupiturniir Pärnus 2016 Premium liiga 2015 Rannajalgpalli euroliiga superfinaal Pärnus 2014 Ropka hoovijalgpalliturniir 2013 Rahvaliiga 2012 U19 EM-finaalturniir Eestis 2011 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19 Tallinn Cup 2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 Rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus ASi Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

JALKA JAANUAR 2019

Aasta staadion

2018 A. Le Coq Arena – lõpuks ometi valmis ehitatud Eesti rahvusstaadion 2017 Tartu Sepa jalgpallikeskus 2016 Pärnu rannastaadion 2015 A. Le Coq Arena 2014 Leedu jalgpalliliidu staadion Vilniuses 2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall 2012 Tehvandi staadion 2011 Tamme staadion Tartus 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotka sisehall 2005 Tallinna kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion 2003 Kotka staadion 2002 Üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

Aasta publik

2018 Narva Trans – pealtvaatajate arvu suure tõusu ja hea õhkkonna eest 2017 Nõmme Kalju 2016 FC Elva

2018 Kersti Kaljulaid – meistriliiga Narva Transi – Pärnu Vapruse mängu külastamise eest 2017 Eesti kolmik (Nele Akulin / Martin Kasesalu / Frank Kolde) Okeaania turneel 2016 Maskotipoiss Siil 2015 Luule Komissarov 2014 Kadri ja Triin Teeväli 2013 Magnus Pehrsson 2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal 2011 Toomas Hendrik Ilves 2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri 2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp

Aasta ajakirjanik

2018 Aet Süvari – MM-finaalturniiri telestuudios vaba õhkkonna loomise ja analüütikute ohjamise eest 2017 Kasper Elissaar 2016 Hugo Tipner 2015 Kristjan Jaak Kangur 2014 Priit Pullerits 2013 Marko Kaljuveer

2012 Kalle Paas 2011 Tarmo Tiisler 2010 Kristjan Roos 2009 Joosep Susi 2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

Aasta sponsor

sümboolne koondis 2018 14. korda kuulub meie sümboolsesse koondisse Ragnar Klavan. See on rekord (13 korda on kirjas Martin Reimil ja Andres Operil, 12 korda Mart Poomil). Konstantin Vassiljevile on see 11. kord (sama palju on Raio Piirojal ja Enar Jäägeril). Eelmise aasta koosseisust hoidsid oma kohta peale Klavani ja Vassiljevi veel Karol Mets, Henri Anier, Taijo Teniste, Joonas Tamm ja Siim Luts. Koha kaotasid Mihkel Aksalu, Mattias Käit, Sergei Zenjov ja Enar Jääger. Debütante on kaks: Sergei Lepmets ja Rauno Sappinen.

2018 Rimi – toetuse eest noortejalgpalli projektidele: tüdrukute jalgpallifestivalid, jalgpalli osavusfestival Eesti koolides, suvelaagrid 2017 Betsafe 2016 LHV pank 2015 Triobet 2014 Coca-Cola HBC Eesti 2013 A. Le Coq 2012 Olerex 2011 LHV pank 2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 Hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

Aasta parim alla 21aastane vutimees

Henri Anier

Siim Luts

Rauno Sappinen

Karol Mets

Konstantin Vassiljev

Henrik Ojamaa

2018 Karl Jakob Hein – Arsenaliga

liitumise eest 2017 Martin Miller 2016 Mattias Käit 2015 Rauno Sappinen 2014 Karol Mets 2013 Frank Liivak 2012 Henrik Ojamaa 2011 Albert Prosa 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag 2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

Artur Pikk

Joonas Tamm

Ragnar Klavan

Taijo Teniste

Sergei Lepmets

2019 JAANUAR JALKA

2-kõne

Martin Reim

koondisest ja kriitikast ajakirjanduses Eesti koondise peatreener Martin Reim tõdeb Rahvuste liiga kokkuvõtteks, et tunded on kahetised: eesmärk ja reaalsus ei kattunud. Karastuse said mängijad, kes peavad nagunii lähiaastatel endale koondises suurema rolli võtma. Reim räägib ka toimetulekust kriitikaga. INDREK SCHWEDE

ahvuste liiga mängud on seljataga. Eesti lõpetas magusa võiduga, kuid väljalangemisega C-liigast. Sul on olnud aega meie mänge seedida. Mis hinnangu annad? Tunded on kahetised: üks on see, mida südamest tahtsin ja milline oli eesmärk, teisalt reaalsus. Need ei ühti. Tahtsime jääda püsima C-liigasse ja võidelda ka playoff-koha eest. See polnud utoopiline, sest kui jätta välja 0 : 2 kaotus Ungarile, ei teadnud ülejäänud kohtumistes kuni lõpuni välja, kelle kasuks skoor kukub. Ma ei ütle, et me olime paremad, aga olime konkurentsis. Et me C-liigas mängisime, oli me oma „süü“, sest tõusime sellele tasemele 2017. aastal. Põhimõtteliselt olime autsaiderid. Seega ei läinud me alt, aga ei teinud ka sammu edasi. Reaalsus oli ka see, et vastaste mängijate klubid on kõvemad. Selle taha ei taha ma pugeda, aga nii ta on. Meie lähtekoht on selline, et peame iseend ületama. Ka maailma edetabel, mida ma eriti ei jälgi, näitab, et vahe oli sees. Arusaadavalt ei huvita need põhjendused küll kedagi. Olen väga rahul, et mängisime C-liigat, sest karastuse sai mitu mängijat, kes peavad järgmistel aastatel liidrirolli kandma. Me ei olnud ju väljas hetke võimsaima löögirusikaga. Itaalia ja Hollandi kõrgliiga mees (Ragnar

JALKA JAANUAR 2019

Martin Reimil suurim võiduprotsent Taasiseseisvumise järel on koondise peatreenerite võiduprotsent olnud selline: Martin Reim Magnus Pehrsson Tarmo Rüütli Arno Pijpers Viggo Jensen Teitur Thordarson Jelle Goes

36% 33% 32% 29% 25% 22% 18%

Klavan ja Karol Mets – toim.) olid puudu, Mattias Käit oli puudu. Palliga pool ja initsiatiivi haaramine oli selle võrra raskem. Madis Vihmannil pole varem vaja olnud sellise surve all mängu üles ehitada. Tema kaitsepool tegi kõva arengu ja ta tõusis koondises arvestatavaks tegijaks. Rahvuste liiga eripära on see, et see on surutud kolme kuu sisse, ja meil sattus olema just selline periood, kus paljud juhtmängijad ei saanud kaasa teha. Vaatamata sellele polnud me lootusetud, meil olid oma šansid. Vaadakem Soomet: ta sai hea hoo üles avamängus Ungari vastu, kui vastane oli tegelikult parem sats, aga Soome lõi kontraga ära ja sealt hakkas neil edasi hästi veerema. Meie

vastu lõid nad värava viimasel minutil. Kuidas hindaksid eri liinide – väravavaht, kaitse, poolkatse, edurivi – hetkeseisu? Kõigil liinidel on vaja juurde panna. Lööksin mängu kaheks: kaitse sai kaitsemänguga suht hästi hakkama, aga probleemid olid rünnaku ülesehituse faasis. Poolkaitse oli sarnane: kontrollivad keskpoolikud said hakkama, aga rünnakute organiseerimisel suutis vaid Kostja (Vassiljev – toim.) midagi luua. Teised poolkaitsjad Ilja Antonov ja Artjom Dmitrijev pole seda tüüpi. Keeruline oli ründajate poole pealt, sest nad olid hooajal suutnud kamba peale lüüa oma liigades kolm-neli väravat ja polnud kõige paremas hoos. Kõik on tegelikult palju komplektsem, ründajate hea mäng sõltub poolkaitsest ja kaitsjate oma ründajate ründemängust jne. Tulevikku vaadates: kes meil mängu ehitavatest või ründavatest keskpoolikutest üldse olemas on? Mattias Käit? Brent Lepistu? Mattias Käidil on eeldusi, kui ta terve püsib, aga tahan rõhutada, et Antonov ja Artjom on meile ka kontrollivate mängijatena olulised. Brent Lepistu peab võitlema klubis mänguaja eest. Kui vaatame veel nooremaid, siis U21 koondises on Mihkel Ainsalu, kes peab sammu edasi tegema. Kas ta suudab Eesti liiga mängudes domineerida? Isegi kui suudaks, on vaja teha suur hüpe, et A-koondises hästi hakkama saada. Markus Poom? Ta on ainult aasta noorem kui Käit, kes oli koondises juba kaks aastat tagasi. Neid mängijaid ei ole jalaga segada. Jälgime pingsalt kõigi tegemisi. Ajakirjandus on olnud sinu suhtes kohati karm ja isegi ebaõiglane: novembrikuu Jalkas tegin ise vea protsente kokku lüües, märkides su kõigi aegade võiduprotsendiks koondise peatreenerina 25, kuigi õige olnuks 35,71, mis on taasiseseisvumise järel kõrgeim näitaja (praeguseks on see juba 36,67%). Kui tihti puutud kokku ajakirjanduse ülekohtuga? Üks asi on ajakirjanikud, kes on asjadega kursis. Pole probleemi, kui nad kritiseerivad ja avaldavad arvamust, mis võib olla risti vastupidi minu omale. Ei peagi olema rahul ja kiitma. Aga enne mängu

2-kõne Ungariga anti sõna fännile Vosem Nolile (olen tegelikult väga õnnelik, et on selliseid fänne, kes nii kaua ja palju koondist toetanud), kes polnud rahul, et miks Henri Anier mängu pannakse. Aga Anier oli just löönud Ungari vastu värava ja andnud väravasöödu. Ma küsin fännilt vastu: kes on see Mbappe, kes mul pingil istub? Kui panen mängu Sergei Zenjovi, on ka kisa lahti: mees pole Poolas väravatki löönud! Meie treeneritena paneme mängima selle, kes on meie arvates hetkel selleks mänguks parim. Anier ja Rauno Sappinen on erinevad mängijad, mängu ülesehitus sõltub sellest, kumb on platsil. Sappinen ei lähe vasturünnakutel vastaseid ära jooksma. Liini taha mängimine ei ole tema tugevus. Tema trumpideks on kohavalik ning avanemine liinide ja mängijate vahel. Palli peab mängima talle jalga. Me ei tea kunagi, kas meie mänguplaan õnnestub, kas mängija saab hakkama või mitte, aga igal käigul on mõte ja põhjendus. Kui kaotad, siis olnuks iga teine variant justkui parem, aga me ei saa kunagi teada, kas ta ikka olnuks parem. Ma vahel loen ka kommentaare, et midagi mõtlemapanevat teada saada, aga kahjuks ajavad need enamikus muigama, sest neid ei kirjuta inimesed, kes oskavad analüüsida (on muidugi väheseid erandeid). See paistab neile olevat stressimaandamise koht. Tuleb meelde, kui võitsime 3 : 0 Horvaatiat ja abitreener Andres Oper ütles, et nüüd ei saa keegi midagi öelda. Ütlesin talle naljatades, ise teadmata, milline on tegelikkus: Opi, mine löö Soccerneti esimene kommentaar lahti! Ta tegi seda ja sealt vaatas vastu pasahunnik. Kas oled meedias tehtud ilmseid vigasid tõtanud õiendama? Ei ole. Jalka tabel oli esimene. Jalka arvutusviga oli selles mõttes halval ajal, et niigi on mustad toonid üleval ja nooled lendavad minu pihta ja siis tõmmatakse ebaõiglaselt ka vaip alt. Nendest võiduprotsentidest: su näitaja on parem kui kõigil teistel taasiseseisvusjärgsetel peatreeneritel, aga samas oleme koondisega olnud paremas seisus. Paradoks? Täiesti õige ja selles mõttes ei saagi neid protsente kunagi puhta kullana võtta. Sõltub kus ja millal kedagi võita,

Martin Reim: mõned fännide kommentaarid ajavad muigama. Foto: Lembit Peegel

kuidas teised alagrupis mängivad jne. Põhjus on ka selles, et teised liiguvad samuti edasi. Edulood on mujal ka. Island. Luksemburg. Sloveenia. Belgia. Kogu Euroopa jalgpall on arenenud. Siin on kõige meeletum konkurents. Kas koondis vajab põlvkondade vahetust? See on ju toimunud, küll mitte järsult, aga juba mitu aastat. Metsad ja Baranovid võeti koondisse Magnuse ajal. Varem-hiljem on lahkumas Aleksandr Dmitrijev, Dmitri Kruglov, Enar Jääger, Kostja ja Raku (Klavan – toim.). Mõne aasta pärast peame asenduse leidma Taijo Tenistele, Ken Kallastele, Mihkel Aksalule. Kui me teeksime järsu põlvkondade vahetuse, peaksime kokku

leppima, et ärme paar aastat koondise tulemustest räägi. EM-valikgrupid on loositud. Kuidas Eesti neiks mängudeks valmistub? Millal ja kuidas hakkate vastaseid analüüsima ja nende nõrku kohtasid kaardistama? Esimene kokkusaamine on juba toimunud. Vaatasime, kusmaal me oleme ja mis on meie võimalused. Vaatasime suurt pilti. Kas mängijad on õiged, kas on kedagi vaja juurde tuua. Võibolla on mängijaid, kes aasta jooksul suudavad konkurentsi tekitada. Oleme välja öelnud, et ambitsioon ja reaalsus peavad olema tasakaalus. Kaks riiki, Saksamaa ja Holland, on liiga palju teistest ees. Kolmas koht on ideaalsel juhul püütav. Peame võitlema. 2019 JAANUAR JALKA

rahvuste liiga

Peter Esterhazyga Ungaris.

Võit Kreekast

Eesti keeles ilmunud Peter Esterhazy raamat „Teekond karistusala sügavusse“ oli harivaks saatjaks Eesti koondise reisil Ungarisse. Kreekast tõi Eesti kaasa ajaloo teise võidu Euroopa meistri üle. INDREK SCHWEDE

esti jalgpallikoondise eelviimane mäng Budapestis Ungari vastu langes ajale, kui eesti keeles oli välja tulnud Peter Esterhazy raamat „Teekond karistusala sügavusse“. Seda 184-leheküljelist kirjasõna võis lugemas näha paari kaasasõitnud ajakirjanikku. Ka minu toanaaber Tarmo Tiisler oli selle viisaka nõudlikkusega laenanud oma kolleegilt ning keeras rahuloleva mõmina saatel hotellivoodis Esterhazy mõttevaramu lehekülgi. Esterhazy raamatuga Ungarisse sõit oli sümboolne akt. Raamatu kirjutanu pärineb Habsburgide-aegsest tuntud aadlisuguvõsast ja fantaasiaküllane autor väidab, et ta on pärit ka „iidsest jalgpallurite suguvõsast“. Ta kirjutab muu hulgas: „Kujutan ette, kuidas mu peaministrist vanaisa tormab äärelt peale, mängib keiser Franz Josephiga seinasöötu ja tõstab siis palli üle väravast välja tormava Wilhelm II võrku, kuri Clemenceau määrab muidugi suluseisu, katkestab kogu esimese maailmasõja ja sõlmib kohutava Versailles’.“ Nimetatud ajaloolised isikud jalgpalli muidugi ei mänginud, küll tegi seda aga Esterhazy isa, ja tema „väikevend“ Marton mängis profina muu hulgas Budapesti suurklubides Ferencvaroses ja Honvedis, Ateena PAOKis ja Panathinaikoses ning Ungari koondises, mille koosseisus ta osales ka 1986. aasta MMil, kus skooris Kanada vastu. Peter Esterhazy, Ungari 20. sajandi kirjanduse suurkuju, nimetab end ise 30

JALKA JAANUAR 2019

Rahvuste liiga Eesti grupp Rahvuste liiga C-taseme 2. alagrupp (riigi järel mängud, võidud, viigid, kaotused, väravate vahe ja punktid) 1. Soome 2. Ungari 3. Kreeka 4. Eesti

6 6 6 6

4 3 3 1

0 1 0 1

2 2 3 4

5 : 3 9 : 6 4 : 5 4 : 8

12 10 9 4

samuti jalgpalluriks. Mitte käesolevas raamatus, vaid mujal on ta öelnud: „Ma olen mänginud jalgpalli, niikaua kui ma mäletan, alates sellest, kui ma olin nelja-aastane. Alguses oli jalgpall, mitte sõna. Jalgpall oli alati enne kirjandust, enne lugemist, enne kooli. Enne tüdrukuid, enne oli jalgpall, siis kõik muu.“ Raamatus aga köidab ta kogu maailma kõikide liigade jalgpallurid võluva geniaalsusega üheks perekonnaks, kui ta oma neljanda liiga jalgpalluri tausta selgituseks kirjutab: „Neljanda liiga jalgpallur ei ole aia taha läinud esimese liiga mängija ega andetu teise liiga mängija ega distsiplineerimatu ja frustreeritud kolmanda liiga mängija. Igal liigal on oma tase, see on tugevasti hierarhiseeritud ala: neljanda liiga mängija on hea mängija neljandas liigas.“ Raamatust kiirgab autori isikupära. See on ajarännak ootamatute vahelepõigetega. Mõistagi on muu hulgas vaatluse all Ungari imemees-

konna häving 1950. aasta MM-finaalis. Esterhazy mitmekihiline, erudeeritud ja vaimukas tekst on mõjus meeldetuletus, millise vutiriigiga meie meeskond Rahvuste liiga eelviimases kohtumises kokku läks. See on ka pieteeditundeline viide asjaolule, et Eestist pikema riiklusega konkurendid on jõudnud kasvatada nii mängulist kui ka verbaalset kultuurikihti meist oluliselt kauem.

Eesti võttis väärika skalbi Eesti koondis oli Tallinnas Ungariga viigistanud 3 : 3. See oli võiduhõnguline mäng, milles eestlased 79. minutil juhtima asusid, kuid vastastel viigistada lubasid. Budapestis panid väljakuperemehed karmi jalaga jõuvahekorrad paika. See oli ainus Eesti koondise mäng, mille me kaotasime enam kui ühe väravaga. Ühtlasi kustutas see mäng meie lootuse jääda C-liigasse püsima. Eesti lõpetas Rahvuste liiga mängus Ateenas Kreeka vastu. Endiselt ilma vigastatud Ragnar Klavani, Karol Metsa ja Mattias Käidita. See ei olnud hea enne. Ateena olümpiastaadion ei hiilanud küll publikuarvuga (5179), kuid koondisel oli siiski kaalul see, millisesse tugevuskaussi ta EM-valikmängude loosimisel satub. Asjaolu, et Rahvuste liiga mõjutab koondiste käekäiku sellisel moel, tugevdab uue sarja positsiooni. Eesti suutis 2004. aasta Euroopa meistritele sitkelt vastu seista. Kreeklased lõid küll mängu ainsa värava,

rahvuste liiga Madis Vihmann (vasakul) ja Ken Kallaste suutsid koos kaaslastega Kreeka survele vastu pidada.

kuid oma võrku. See oli väljateenitud värav: Sergei Zenjovi tsenderduse järel suutis Rauno Sappinen panna Vasilis Lampropoulose ebameeldivasse olukorda, millest põrkas pall Ateena AEKi mängija jalast väravasse. See juhtus 44. minutil. Ülejäänud mängu tõrjus Eesti väljakuperemeeste üritusi, mis vilja ei kandnudki. Eesti oli võtnud väärika skalbi. Kreeka on teine Euroopa meister (NSV Liidu / Venemaa) järel, kelle oleme alistanud. Eesti koondise esinemine Rahvuste liigas ei vastanud kindlasti kaasaelajate ega ka treenerite ootustele. Küll aga statistikale, mille kohaselt olime C-liiga nõrgimaid: vaid Leedu oli maailma edetabelis meist tagapool. Samas pidi Eesti läbi ajama eelmise MM-tsükli ühe parima mängija Mattias Käidita, meie parim pallur Ragnar Klavan sai koondist aidata vaid ühes ja Karol Mets kolmes kohtumises. Nagu peatreener Martin Reim intervjuus Jalkale (lk 28–29) ütleb, on uue võistluse omapära selles, et ta toimub kokkusurutult kahe kuu jooksul,

ja kui mõni võtmemängija juhtub olema vigastusega väljas, on see probleem just väikestele. Tõepoolest, tegemist on esimese tiitlivõistluse valikmängudega, mille Eesti on pidanud järjest ja mille vahel pole olnud ruumi teistele kohtumistele. Samas oli Rahvuste liiga hea karastus enne eelseisvaid EM-valikmänge. Euroopa meistrivõistlused on meie kontinendil siiski esmased.

Rahvuste liiga kehtestab ennast Rahvuste liiga formaat on tekitanud elavat arutelu kogu Euroopas. Ka Jalkas oleme varem kaalunud selle plusse ja miinuseid. Väikeriikidega on asi selge: neile on tegemist hea võimalusega madistada omal tasemel vastastega ja pääseda veel EM-finaalturniirilegi. Suur küsimärk olid suured riigid. Kui motiveeriv on uus võistlus neile? Ajakirja World Soccer kolumnist Keir Radnedge peab Rahvuste liigat õnnestunud ettevõtmiseks, mille kontseptsiooni võtsid kiiresti omaks nii fännid, treenerid kui ka mängijad.

Fotod: Jana Pipar

Ta toob näiteks suured publikuarvud Saksamaa–Prantsusmaa (67 000) ja Inglismaa–Hispaania (81 392) kohtumisel. Mõistagi rõõmustab uue formaadi omaksvõtt UEFA juhte, aga Rahvuste liiga edu võib mõjutada ka koondisejalgpalli ülemaailmset arengut. Radnedge’i sõnul võib see julgustada FIFA presidenti Gianni Infantinot looma samalaadset globaalset liigat, mida kindlasti „tervitavad Argentiina, Brasiilia ja Uruguay, kuna Lõuna-Ameerika koondised kardavad sissetulekute langust seoses tulusate maavõistluste ärajäämisega Euroopas“. Kartus on tõsine, sest maavõistlusteks vabu päevi on Rahvuste liiga tõttu jäänud alles väga vähe. Küsimus pole ainult teenitavas rahas, vaid mängijate kättesaamises klubist. Ametlikel mängupäevadel peavad klubid pallurid vabaks laskma. Kui neid päevi on vähe, kitseneb võimalus saada head praktikat Euroopa tugevate vastu ja see isoleerib Lõuna-Ameerika koondiste jalgpalli MMide-vahelisel ajal. 2019 JAANUAR JALKA

Ole kursis

EESTI JALGPALLI tegemistega!

@Eesti jalgpall

Foto: Scanpix

NÃµmme Kalju

Brasiilia

LILIU

Foto: Jana Pipar

Barcelona

Prantsusmaa

USMANE DEMBELE

minu 11 Foto: Kalev Lilleorg

Sandra Raju E

nergiline Nike Masteri treener, terviseentusiast ja üldine igapäevaelu-ninja Sandra Raju on paljudele tuttav tänu oma üliaktiivsele Instagrami kasutamisele. Positiivsete võngetega aktiivne Sandra pani Jalka jaoks oma unistuste koosseisu kokku toredatest Eesti muusikutest, kelle võiks saata rinda pistma iga vastasega. Nublu Kas on tarvis selgitada? Kui vastasmeeskonnaks pole mõni Eesti meediaväljaanne ja ründajaks mõni ülimalt ambitsioonikas ajakirjanik, siis tundub, et Nublu suudaks värava puhtana hoida küll. Liis Lemsalu Väljakule on vaja kedagi, kes teistele aeg-ajalt hõikaks „Ei peatu!“. Lisaks võib Liis Lemsalu isa olla abiks nõuandja rollis. Jüri Pootsmann Ta on üks üsna pühendunud mängija, kes püüab jõuda mõlemale äärele, tahab alati ise teha kõik audi väljavisked, olla nii kaitsja kui ka ründaja rollis – ja seetõttu on ta aeg-ajalt ka värava alla ära eksinud. See liigne entusiasm on küll tore, aga peatreeneri jaoks veidike väsitav. Aga pole midagi parata, kui „Ainult jooksen“ on mängueelses playlist’is. Ewert & The Two Dragons Keegi peab aeg-ajalt olema ka see „Good Man Down“, kes end keset väljakut pikali viskab, et teised puhata saaksid. Ans. Andur Seepärast, et „Marko Kristal“ on neile tuttav figuur (ja no miskit pidi tema küljest meelde jääma). Peale selle tean, et Madis Aesma on iga-aastaseks Paide-Türi rahvajooksuks valmistudes alati heas vormis. Samuti oskab tüüp hästi lõõgastuda ja ehk õpetab seda ka teistele. Daniel Levi Kui Daniel näeb, et pall on tulemas, siis ta laulab „On & On“, et ründajad käbedalt värava alla liiguks, ning kui tuleb mõni mänguseisak ja teistel hakkab igav, siis korraldab Daniel mõne seltskonnamängu. Trad.Attack! Sest kui Jalmar Vabarna kõik oma bändid ja muusikalised projektid pealtvaatajaks toob, täidab sellega A. Le Coq Arena kenasti ära.

Juss Haasma

Ott Lepland

Põhja-Tallinn

Daniel Levi

Trad.Attack!

Öed

Ewert & The Two Dragons

Liis Lemsalu

Jüri Pootsmann

Ans. Andur

Nublu

Öed Sest kui Juss Haasma söödu saab ja värava ette liigub, siis saavad Kristel ja Tuuli karjuda teistele „Anna teed“. Juss Haasma Juss on näosaates nii palju eri artiste parodeerinud, et tal pole probleem ükskõik mis lugu ette võtta ja seda esitada. Lisaks kõigele mängib ta ka jalgpalli, nii et tegelikult on ta mu ainus kindla peale minek selles listis, kuna teiste reaalse mänguoskuse kohta mul teadmine puudub. Ott Lepland Ta on viimastel aastatel tõendanud, et tegemist on tubli spordimehega, ning peale kõige täidab ta tiimi kellamehe ametit. Näiteks kui esimesel 15 minutil ollakse kaotusseisus ja tiimil peaks tekkima hirm, et nüüd on tuksis, siis Ott laulab „Pool tundi veel“. Põhja-Tallinn ... lisab omalt poolt „Meil on aega veel“. 2019 JAANUAR JALKA

premium liiga

Hooajaeelses ennustuses lõi platsi puhtaks

Rasmus Raidla Küsimus Kellest saab liiga suurim väravakütt?

Milline on esikolmiku järjestus?

Punktid Suurim väravakütt oli 31 tabamusega Nõmme Kalju ründaja Liliu. Mitme ennustaja poolt pakutud Rimo Hunt oli hooaja jooksul vigastusega kimpus ja jäi 14 väravaga jagama 8.–9. kohta. Selle küsimuse juures andsime punkte iga õigesti pakutud koha eest (näiteks järjestuses Levadia, Kalju, Flora teenis ennustaja punkti Flora kolmanda koha eest). Ainsana suutis õige võitja ehk Nõmme Kalju triumfi ette näha endine Tammeka mängija Mikk Valtna, kes teenis võitja ennustamise eest ühe boonuspunkti.

Rasmus Raidla 6 punkti.

Jana Pipar

Mart Poom

5 punkti.

Liliu (1 punkt)

Rimo Hunt (0)

Liliu (1)

1. FCI Levadia, 2. Nõmme Kalju, 3. FC Flora (1 punkt)

1. Tallinna FCI Levadia, 2. Nõmme Kalju FC, 3. Tallinna FC Flora (1)

1.FC Flora, 2.FCI Levadia, 3.Nõmme Kalju FC (1)

Mitu punkti jääb lahutama esimest ja teist kohta?

Kaljut ja Levadiat jäi jagama kaks punkti. Ennus- 5 punkti (0 punkti) tuses andis osalejatele punkti täpse punktisumma nimetamine.

2 punkti (1)

2 punkti( 1)

Mitu punkti jääb lahutama esimest ja teist kohta?

Enim nullimänge tegi FCI Levadia väravavaht Sergei Lepmets Sergei Lepmets, kes hoidis oma seljataguse puh- (1 punkt) tana 16 Premium liiga mängus.

Sergei Lepmets (1)

Vitali Teleš (0)

Kes jääb peale duellis Indrek Zelinski Pärnu Vaprus või Marko Kristali Viljandi Tulevik?

Kuigi Marko Kristal ei olnud hooaja lõpuni ametis Marko Kristal ja VilTuleviku peatreenerina, andsime ennustuses jandi (1 punkt) punkte neile osalejatele, kes pakkusid, et Tulevik lõpetab hooaja kõrgemal kohal. Viljandi tiim oli kokkuvõttes seitsmes, Vaprus jäi kümnendaks. Tarmo Neemelo lõi 2018. aastal Premium liigas Ühe (0 punkti) kuus väravat, kuid neist mitte ükski ei sündinud Nõmme Kalju vastu.

Paneksin panuViljandi Tulevik (1) sed Viljandi peale (1)

Kaks (0)

Mängijatest nägi enim kollaseid kaarte FCI Levadia mees Juri Tkachuk, võistkondadest edestas aga Levadia napilt oma 85 kollase kaardiga Narva Transi, kelle mängijad said 84 kollast hoiatust. Üheksanda koha saanud Kuressaare lõi kokku 34 väravat. Õigeks lugesime mõlemale poole +/– kolm tabamust ehk vahemiku 31–37. Suurimaid publikunumbreid näitas FC Flora, kelle kodumänge külastas kokku 10 066 pealtvaatajat. Populaarseks vastuseks olnud Nõmme Kalju platseerus 7271 pealtvaatajaga kolmandale kohale. Meie ennustuses pakkus ainsana täiesti õige vastuse Rasmus Raidla, pool punkti andsime kahe variandiga vingerdanud Igor Prinsile. Jaapanlase arvele jäi Premium liigas üheksa väravat, kuid paraku ei küündinud nende tähistused 2014. aasta tasemele, mil Wakui keeglikuul ja samuraimõõk laineid lõid. Ennustuses jäid kõik osalejad punktita, kuid häid ideid nii Wakuile kui teistele skoorijatele jäi järgmiseks aastaks ohtralt varusse!

Narva Trans (0 punkti)

FCI Levadia (1)

Sander Sinilaid (Paide Linnameeskond) (0)

31 ( 1 punkt)

45 (0)

32 (1)

FC Flora (1 punkt)

Kui Kalju jätkab Nõmme Kalju (0) kogukonnatunde loomist mängudel, siis on ka sel aastal nemad esimesed (0)

Näiteks võiks ta enne hooaega võtta Joel Lindperelt eesti keele tunde ja siis pärast hooaja esimest väravat joosta staadioniteadustaja juurde, võtta temalt mikrofoni ja karjuda: „Mina otsustan mänge, mina!“ (0)

Jah, võiks. Publikule meeldiks kindlasti näha Wakuid mõnda efektset saltot hüppamas (0)

Mitu väravat lööb Tarmo Neemelo oma endisele koduklubile Nõmme Kaljule? Milline klubi või mängija teenib liigas enim kollaseid kaarte? Mitu väravat lööb tagasi Premium liigasse tõusnud FC Kuressaare? Milline klubi suudab võtta esikoha külastatavuse edetabelis?

Kas Hidetoshi Wakui suudab jälle laineid lüüa mõne väravatähistusega?

JALKA JAANUAR 2019

Jah, äkki tantsib ta Andre Järvaga Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul kaerajaani (0)

premium liiga 2018. aasta Premium liiga hooaja eel palusime kümnel jalgpalliga seotud inimesel teepuru ja õunte pealt ennustada, kuidas hooaeg kulgema hakkab. Esitame osalejate tulemused punktiarvestuse järjekorras ning toome iga küsimuse juures lühidalt ära, kuidas asjatundjad vastasid. Ennustajate punktid iga küsimuse eest on kirjas nende vastuste taga sulgudes. Samuti toome tabelis enne osalejate vastuseid välja õige vastuse. Enne asja kallale asumist veel palju õnne ennustuse võitjale Rasmus Raidlale!

Kristjan Jaak Kangur 5 punkti.

Igor Prins

Mikk Valtna

Kaarel Täll

Mati Pari

3,5 punkti.

3 punkti.

Rimo Hunt (0)

Ma tahaksin, et see oleks Jevgeni Harin (0)

Liliu (1)

Nikita Andrejev (0)

1. FCI Levadia, 2. Kalju, 3. Flora (1)

1. Flora, 2. Kalju, 3. FCI Levadia (0)

1.FCI Levadia, 2. Kalju, 3. Flora (1)

1. FCI Levadia, 2. Nõmme Kalju, 3. Flora (1)

1. Flora, 2. Kalju, 3. FCI Levadia (0)

1. FCI Levadia, 2. Flora, 3. Kalju (0)

7 punkti (0)

Kaks punkti (1)

1.Nõmme Kalju, 2.FC Flora, 3.FCI Levadia (1 punkt Kalju võidu eest + ainsa õigesti ennustajana boonuspunkt meistri äraarvamise eest = 2 punkti) 4 punkti (0)

4 punkti (0)

8 punkti (0)

Sergei Lepmets (1)

Parima kaitsega võistkonna väravavaht (0)

Loodan ikka, et esimene ja teine koht jääksid samadele punktidele (0) Valiksin Lepmetsa (1)

Tulevik (1)

Jäävad lõpuni Viljandi Tulevik ja sõpradeks ja seda Marko Kristal (1) ka punktide saldo poolest (0)

Kristal jääb peale (1)

Kaks (0)

Mitte ühtegi (1)

Kaks (0)

Narva Trans. Kui nimeliselt, siis Deniss Poljakov (0)

Keegi Narva Tran- Narva Trans, Igor sist (0) Ovsjannikov (0)

35 (1)

Kuni 35 väravat (1)

19 (0)

Eeldusel, et mängukorraldusega samas vaimus jätkatakse: Kalju (0)

Flora või Kalju (0,5)

Nõmme Kalju (0)

Lööb Florale otsustava värava ja tõmbab Lindpere särgi selga (0)

Kui tal õnnestub värav lüüa, siis ehk mõtleb midagi välja (0)

Loodan, et ta skoorib ning pärast seda laseb oma kuumad putsad vahtkustutiga ära kustutada (0)

Ühe (0)

3 punkti.

Kalle Paas

Liliu (1)

Vitali Teleš (0)

3 punkti.

Vladimir Voskoboinikov

Sergei Lepmets Lepmets (1) (1)

Marko Kristali Tulevik (1)

2 punkti.

Annaksin eelise Pär- Marko Kristal ja nule, kes elas ehk Tulevik (1) mullu ja tunamullu suuremad kriisid juba üle (0) Kaks (0) Kolm (0)

Tarmo on hea, silmad säravad ja oma endise klubi vastu lööb ta kindlasti 2 väravat (0) Narva Trans (0) Arvan, et see on Kures- Tee, mis sa teed, saare mängija (0) aga Narva Trans on alati kollaste kaartide tabeli tipus (0) 22 (0) Vähe, mitte rohkem kui Pakun sellise kesk15 (0) tee ehk 27 väravat (0) Nõmme Kalju Viimatel aastatel näitab Ma ei näe põhjust, (0) Kalju head arvu ja miks peaks Nõmme arvan, et see tendents Kalju publikunumjätkub ka sel aastal (0) ber hubasel Hiiul mängides väga palju langema (0) Kuidagi oleks vaja Kalevi mängijatest üks hiiglaslik suši kokku rullida ja hiljem see ka ära süüa (0)

Tahaks, et tema väravatähistamine oleks kuidagi minuga seotud! Las ta mõtleb ja üllatab mind, ma hakkan igatahes teda jälgima! (0)

Sergei Lepmets (1)

Pakun talle välja, et Wakui võiks proovida tähistada väravat Toyota ralliautona! See oleks mõnus noogutus nii Kalevi toetaja Amservi kui Ott Tänaku rallitiimi suunas! (0)

Keegi Narva Transi mängijatest (0) 8 (0)

Tallinna Kalev! (0)

Kui võistkonna esitused on stabiilsuse saavutanud, siis kindlasti! (0)

2019 JAANUAR JALKA

mängija luubi all

Karl Jakob Hein Noor Eesti väravavaht Karl Jakob Hein liitus maikuus Londoni Arsenaliga ja teeb seal edukaid esitusi mitme noortevõistkonna eest. Heina võtsid luubi alla teda Eestis treeninud Mart Poom ja Andrus Lukjanov.

Andrus Lukjanov: Selge liider kaitseliini selja taga. Innustab, motiveerib, kurjustab, nõuab – iga inimene märkab, et asjad on kaitseliini selja taga korras. Mart Poom: Ta oli Eesti U17 koondise kapten, nii et julgeb juhendada ja liidrirolli võtta.

Andrus Lukjanov: Oma vanuse kohta hästi arenenud. Leiab häid käike ettepoole. Kasti kontrollimine enne tsenderdust saab veel paremaks minna. Mart Poom: Arvan, et oma vanuse kohta on okei, aga see omadus – nagu ka mängulugemine – paraneb koos kogemuste lisandumisega.

Väljatulekud

Sisu

Andrus Lukjanov: Väljatulekud tsenderdustele on üldiselt head, kuid nooruse tõttu tuleb veel eksimusi sisse. Kui usub endasse, siis saab ka väga keeruliste pallidega hästi hakkama. Hoiab head distantsi kaitseliiniga, mis võimaldab vajadusel edukalt olukordadesse sekkuda. Mart Poom: Võibolla hetkel veel üks tema nõrgemaid külgi, aga see on ka loomulik, sest väljatulekud on üks raskemaid elemente kõikidele noortele väravavahtidele. Usun, et see paraneb Inglismaal kindlasti, sest seal lastaksegi mängudes (eriti nõrgemate võistkondade vastu) palju tsenderdusi ja väravavahtidelt nõutakse õigeaegset ja julget sekkumist. Karli eelis on pikkus ja hea jalgade töö.

Andrus Lukjanov: Suurim tugevus! Teeb tööd isuga, tal on suured eesmärgid ning ta töötab iseseisvalt kõvasti, et täita oma unistused! Mart Poom: Väga korralik. On seadnud endale suured eesmärgid ja teab, et nendeni jõudmiseks tuleb hoida jalad maas, uskuda endasse, olla visa ja teha päevast päeva roppu tööd.

Käega/jalaga mäng Andrus Lukjanov: Kindlasti üks Karli tugevamaid külgi, mõlema jalaga väga kvaliteetsed söödud. Pikk pall on hea distantsiga. Terav poolpikk pall – selle stabiilsuse ja kvaliteediga peab veel tööd tegema, et täitsa tipptasemele jõuda. Visketehnika on väga hea: terav, kiire, täpne. Mart Poom: Kätega püüdmise tehnika (õhust, põrkest ja maast) ja väljavisked on tal paigas ja jalaga mänguoskus noore väravavahi kohta väga hea. Jalamänguoskus on lisaks pallipüüdmistehnikale tänapäeval ülioluline, kui tahad väravavahina tippjalgpallis läbi lüüa. Karl suudab anda lühikesi, keskmisi ja pikki sööte mõlema jalaga, mis on tal suur pluss.

Tõrjed Andrus Lukjanov: Baastehnika on väga heal tasemel. Püüdmistehnika külgedele on heal tasemel, enamasti on tasakaal ja positsioon enne lööki paigas. Mart Poom: Jälle väga head, tal on pöiast korralik (kiire ja tugev) äratõuge ja suudab kõrgetel hüpetel õhus hoida keha ehk „lennata“. Parandada saab veel kiiret otsustamist, millal on parem tõrjete ajal palli püüda ja millal see ohutusse piirkonda tõrjuda.

Üks ühele olukorrad

Reaktsioon Andrus Lukjanov: Karlil on reaktsioon väga heal tasemel. Löögimomendil on oluline, et tasakaal oleks lähteasendis õige. Sellisel juhul suudab oma head eeldused maksimaalselt realiseerida. Mart Poom: Väga hea. Vaatamata suurele kasvule on kiire ja plahvatuslik. Suudab teha reaktsioonitõrjeid nii käte kui ka jalgadega.

JALKA JAANUAR 2019

Foto: Jana Pipar

Suhtlemine ja juhendamine

Väljakunägemine

Andrus Lukjanov: Olemas on julgus, et ennast suureks muuta. Oskab hästi blokki minna. Kindlasti tuleb vanusega momentide äratundmine, millal kannatlikult püsida ja oma reaktsiooni usaldada. Mart Poom: Üks tema trumpe. Karl on julge, ta suudab palli rünnata nii käed ees kui ka kasutada blokeerimistehnikat. Ta ei keera üks ühele olukordades või lähilöökidel pead ja keha ära, vaid püsib lõpuni.

Andrus Lukjanov: „Mängus on julge ja tal on võitja mentaliteet, kui väravavahile olulise omadusena suudab oma emotsioone väga hästi kontrollida ja meeskonda juhtida.“

Positsioonivalik

Andrus Lukjanov: On läinud paremaks viimaste aastate jooksul. Liigub hästi palli ja meeskonnaga kaasa. Löökide puhul on enamjaolt väga hea positsioon väravas. Tsenderduste puhul on enamasti agressiivsel positsioonil. Mart Poom: Hea, aga jällegi koos aastate ja kogemustega peaks minema veelgi paremaks, et alati olla optimaalses positsioonis vastavalt olukorrale.

Sündinud: 13.04.2002 Klubi: Londoni Arsenal Eelmised klubid: FC Tiigrid / JK Loo, Nõmme United Treenerid: Sven Elenurm, Andrei Veis, Madis Rajando, Mart Poom,

Erki Kesküla, Martin Klasen, Freddie Ljungberg, Ryan Garry, Kwame Ampadu, Ken Gillard, Andy Woodman, Greg Lincoln, Chris Terpcou, Karel Voolaid, Andres Koogas, Norbert Hurt, Andrus Lukjanov, Roland Kütt, Rait Oja

mängija luubi all

Özili vastu elu parima tõrje teinud Hein naudib Eesti vaikust Foto: EJL pilvekonto

Kas Thibaut Courtois, Jordan Pickford või Kasper Schmeichel? Courtois, sest ta on väga pikka kasvu ja praegusel hetkel üks tõelisi tippväravavahte maailma jalgpallis. Olen pikka aega olnud Madridi Reali fänn, nii et klubitasandil hoian ka just Courtois’le pöialt. Kui oleksid loom, siis kes? Tiiger! Seda seepärast, et minu esimene jalgpalliklubi oli FC Tiigrid. Milline on su kõige esimene jalgpallimälestus? Kõige esimene mälestus on sellest, kui mängisime vennaga jalgpalli. Kui aga mõelda sündmuste peale, siis Eesti koondise mäng Brasiiliaga 2009. aastal. Mängust endast väga midagi polegi meeles, aga mäletan seda, et olin maakodus ja seal vaatasime seda. Kui oled saanud Arsenali treeningutel harjutada näiteks Mesut Özili vastu, siis kas see võtab jala veidi värisema ka? Jalga värisema ei võta, pigem annab vastupidi jõudu ja jaksu juurde tõrjumisel. Aga kindlasti on selliste meeste vastu ikkagi palju keerulisem tõrjuda. Mis on parimad asjad Inglismaal ja Eestis? Parimad asjad Inglismaal on fish and chips ja kaubanduskeskused. Parimad asjad Eestis on mulgipuder ja vaikus. Milline on olnud su senine parim tõrje? Treeningul Mesut Özili vastu tehtud reaktsioonitõrje ja Emile Smith Rowe’i vastu tehtud tühja väravasse lendava palli hüppe-/reaktsioonitõrje. Kas soolane või magus söök? Magus. Konkreetset lemmikut mul ei ole, sest kõik magus läheb peale! Eks ma ikka üritan magusasöömist üldiselt vältida, aga kui vahel tuleb isu peale, siis midagi ikka söön. Kas kino või kontsert? Eelistaksin suuremat sorti muusikafestivali. Pärnus toimuval Weekend Festivalil ma pole käinud, aga väga tahaksin minna. Kinos käin aeg-ajalt ikka, aga kinohull ma ei ole. Kui mõni film väga meeldib, siis lähen. Millises filmis või telesarjas tahaksid kaasa lüüa? „Baywatchis“ („Rannavalves“ – toim.), sest saaksin The Rockiga (Dwayne Johnsoniga – toim.) mööda rannaäärt joosta.

MIDA TEEKSID? Käes on mängu lõpp ja seis on sinu tiimile soodne, kuid vastased on viimastel minutitel peale pannud tohutu surve. Sinu meeskonnal on väsimuse tõttu väga raske palle oma kastist välja lüüa ja õhus on selge võimalus, et vastased suudavad skoorida. Sinu poole tuleb löök, mida pole sugugi mugav püüda, aga samas tead, et tõrjudes võib pall jõuda vastasteni, keda on sinu kastis väga palju. Samas kui suudad ebamugavas positsioonis palli püüda, võidad sellega meeskonnale väärtuslikku aega ja välistad võimaluse, et vastased värava löövad. Kuidas käitud: kas proovid ebamugavas olukorras püüda või riskid ja tõrjud? Loomulikult oleneb kõik konkreetsest olukorrast ja löögist, aga kui püüda pole võimalik, siis esimese variandina prooviksin tõrjuda palli platsilt välja. Kui rääkida üldiselt püüdmise ja tõrjumise vahekorrast, siis mõned aastad tagasi oldi karmimad. Olen Mart Poomi käest kuulnud, et siis taheti, et väravavahid püüaksid nii palju, kui võimalik. Tänapäeval on see natuke leebem. Soovitatakse vältida liigseid riske, eriti noorte väravavahtide puhul. Nüüd saab püüdmise asemel vabamalt tõrjuda.

2019 JAANUAR JALKA

treener

Aleksandar Rogic tahab, et tema hoolealused ei teeks ainult tulemusi, vaid nĂ¤itaksid ka sisu. Foto: Lembit Peegel

JALKA JAANUAR 2019

treener

Aleksandar Rogic: me ei tohi olla isekad

37aastane FCI Levadia peatreener Aleksandar Rogic nõuab standardsust ja julgeb Maarjamaa vuti juures välja tuua valdkondi, mis tema hinnangul arenema peaksid. Eelkõige rõhutab serblasest treener seda, et arenedes ei tohi olla isekas, vaid tuleb teha koostööd. KADI PARTS

oolteist aastat Premium liigas töötanud Aleksandar Rogic jõudis Eestisse 2017. aasta suvel, kui ta toodi FCI Tallinna peatreeneriks. Pärast hooaja lõppu määrati Rogic ametisse uue ühendklubi FCI Levadia juhendajana ning selles ametis jätkab ta ka sel hooajal. Jalgpalli juurde jõudis Serbiast pärit mees juba 1990. aastate alguses ning 1996. aastal, mil Rogic oli vaid 14aastane, siirdus ta vutiunistust jälitades kodust kaugele. „Mind võeti vastu väga heasse noorteklubisse Belgradi, mis tähendas, et pidin noorelt vanematest eemale kolima,“ meenutas Rogic. „See oli raske aeg, aga minu soov saada tippjalgpalluriks oli suurem kui kõik muu.“ Ülikooliikka jõudes asus Rogic jalgpalli tudeerima ja kui elu oli mitme vigastuse tõttu teinud tema karjääris oma korrektiivid, vahetas ta juba 22aastaselt mängijakarjääri treeneriameti vastu. Kui Rogic pärast mitme riigi koondise ja klubi juures treenimist Eestisse jõudis, oli ta siinsetest oludest veidike üllatunud. „Olin kogu elu olnud väga professionaalsetes keskkondades ja alati tundusid mulle isegi kõige lihtsamad tingimused iseenesestmõistetavad,“ rääkis Rogic. „Siia jõudes sain aru, et need polegi alati nii iseenesestmõistetavad. Pean silmas

logistikat tiimi ümber, organiseerimist, klubide struktuuri, mängijate analüüsi, treeninglaagreid, taastumisvõimalusi jne. Siin tuleb kõik need ressursid alles luua ja siis saab hakata neid kasutama.“ Üllatusest üle saades küsis Rogic mullu FCI Levadia peatreeneriks valituna oma uuelt tööandjalt just eespool nimetatud valdkondades standardsust, sest alles tingimuste parandamise järel saab tema sõnul hakata rääkima tiitlitest ja kõrgetest sihtidest. Serbia treener selgitas, et kuigi kriitikud võisid 2018. aasta järel küsida, kuhu jäi Eesti meistritiitel, ei saa keskenduda ainult lühiajalistele eesmärkidele. „Minu jaoks on tähtis, et oleks üks kindel mängufilosoofia,“ rääkis Rogic. „See peab olema moodne filosoofia, kus meeskond domineerib kogu aja ning sunnib vastast oma mängu selle järgi muutma. Meeskond peab pakkuma tribüünidel olevale kogukonnale sisu, mida on ilus vaadata. Muidugi peavad lisaks sisule tulema ka tulemused, aga rõhutan, et tulemused ilma sisuta annavad vaid ajutisi tulemusi.“ Eesti jalgpalli tulevikku vaadates sõnas Rogic, et parandamist vajab mitu aspekti. Üheks suuremaks murekohaks peab serblane mängijate tehnikat, mis tema sõnul on alla Euroopa keskmist taset. Rogic näeks lahendusena treene-

ritöö muutmist, et noori õpetaksid juba väikesest peale täisprofessionaalid. „Kui poolprofessionaalne treener viskab kahele meeskonnale palli ja laseb noortel mängida, siis see ei vii neid edasi,“ nentis Rogic. „Tehnikat peavad õpetama just laste kõige esimesed treenerid, sest täiskasvanuna ei saa enam väga palju selles vallas juurde panna.“ Peale selle sõnas Levadia peatreener, et Eesti jalgpalli arengust rääkides ei tohi keegi mõelda vaid endale: „Me ei saa olla isekad ja mõelda vaid oma klubile, sest ilma tugeva kümne klubi ja liigata ei saa keegi edasi areneda.“ Tema sõnul tuleks palju rohkem teha koostööd, näiteks mängijate ühenduse loomise ja treenerite omavahelise infojagamise tasandil. Kuigi mitmes valdkonnas näeb Rogic puudujääke, rõhutas ta sedagi, et tegemist ei ole lahendamatu probleemiga. „Tahaksin rõhutada, et see pole kriitika, vaid nõuanded,“ sõnas Rogic. „Kuna olen Serbiast pärit, ei saa ma seal selliseid asju välja tuua, sest keegi võib solvuda. Siin olen ma välismaine professionaal ning saan asjadest rääkida oma vaatevinklist. Probleem ei ole nii suur, kui võib tunduda, aga selle lahendamine nõuab läbirääkimisi. Kaasata tuleb kõiki osapooli ja siis saavad sellest kasu nii mängijad, klubid, kõrgliiga kui ka koondis.“ 2019 JAANUAR JALKA

raamat

Miks ma päris tippu ei jõudnud? Avaldame katkendi raamatust „Joel Lindpere: „Mina otsustan mänge! Paha poiss, kes ei puudunud kunagi trennist“.

Joel Lindpere õppis pea peal seismise ära tsirkusekoolis. Raamatu esitlemisel Tartu Rahva Raamatus näitas ta kõigile, et oskus pole rooste läinud. Foto: Oliver Oli

JALKA JAANUAR 2019

ul oleks vaja olnud natuke rohkem õnne, et jõuda sinna, kuhu jõudsid Mart Poom või hea sõber Ragnar Klavan. Päris tipp jäi mul saavutamata. Club Brügge oli Euroopa tipus, kui mul oli 18aastase poisina võimalus nendega leping sõlmida, aga see jäi vigastuse tõttu ära. See olnuks otse Florast hiiglaslik samm Euroopa tipu poole. Aastaid otsisin võimalusi. Tromsös mängitud kolm aastat olid ka klubi ajaloos kolm superaastat: saime kaks korda kuuenda ja korra kolmanda koha. Meil oli ambitsioonikas AC Milanis mänginud peatreener, olime Euroopa liiga playoff’is Bilbao Athleticu alistamisele lähedal, mina olin meeskonnas põhimees. Stoke City tahtis mind laenule, aga klubi ja treener olid kindlalt vastu. Mul oli treeneri kavades kindel roll. Ei osanud isegi vastu vaielda, sest Tromsös oli kõik korras, nautisin oma tööd ja aega. 2011. aastal tundis minu vastu huvi Leicester City, kus peatreeneriks oli rootslane Sven Göran Eriksson. Kas oleks olnud õige minna koos kohvritega staadionile ja öelda: „Ma tahan midagi uut!“? See on jälle üks asi, mis jääb kripeldama. Kellel ei jääks? Natuke kahetsen, et seda kohvrite pakkimise asja kunagi läbi ei teinud. Tänapäeval on mängijad hulga nahaalsemad ja kui nad minna tahavad ... Mina aga jäin lojaalseks. Võibolla see maksis mulle mingil määral kätte. Muidugi ei kahetse ma midagi, aga ... Võibolla oleks pidanud oma tahtmist rohkem peale suruma. Kõik testimised ja laagrid eri klubides läksid ju hästi, aga midagi jäi puudu. Kui New York Red Bullsiga Emirates Cupi võitsime, müüdi üks meie USA koondises mänginud vasakjalgne noor keskkaitsja maha. Oli spekulatsioone, et äkki liigun edasi, näiteks Inglismaale. Nagu need jutud algasid, kirjutasin Red Bullsiga uue lepingu ja nii jäigi. Hiljem seda võimalust ei tulnud, sest olin oma sammud teinud. Kui sain Austraalia koondise kapteni Tim Cahilli, Thierry Henry ja Rafael Marquezi kõrval meeskonna väärtuslikemaks mängijaks, siis potentsiaali kõrgemal ja tugevamas seltskonnas mängida ju oli. Kui vaatan tippmänge ja võrdlen oma parimaid hetki, olid minu tsenderdusjalg ja mängu lugemine piisavad, et mängida kõrgemas seltskonnas. Kahjuks seda ei juhtunud. Aga oma kogemused saan nüüd edasi anda ja aidata noortel jõuda kaugemale, kui minul õnnestus. Siiski saavutasin palju ja panin märgi

raamat maha mitmes riigis, eelkõige suures USAs. Vaatan oma karjääri tipphetki ja sööte tihti Youtube’ist. Näitan vahel ka noortele. Nemad peavad minu rolli üle võtma. Selleks peab olema andekas, töökas, parajalt nahaalne ja ülbe ning sihikindel. Mu loobumine oli osaliselt tingitud sellest, et jätta koht vabaks ja noored teeksid kiiremini sammu edasi. Vanad peerud veavad ikka välja, aga kui kaugele ja mis ambitsiooniga? Loodan, et Eestis ei tule kunagi enam olukorda, kus koondise algkoosseisus mängib viis või kuus saja mängu meest ja konkurents puudub. Olen praegu JK Tallinna Kalevis ise selles rollis, et olukorda muuta. Mu abikaasal Julial on õigus: armastan palju rääkida ja pookida jutu sisse huumorit, millele ei pruugita kohe pihta saada. Mulle meeldib inimesi oma lobaga proovile panna ja jälgida, kuidas nad reageerivad. Kas lähevad õnge? Kas nad usuvad iga mu sõna või ilmub nende näole mõistev naeratus? Kui te mu raamatut peos hoiate, siis kujutage ette, et seiran teid eemalt ja püüan aru saada, mis inimene te olete, kas saate pihta Lindpere naljasoonele või võtate iga vaatenurka tõe pähe. Mitte et ma teile luiskelugusid oleksin jutustanud. Üldsegi mitte! Olen püüdnud olla faktitruu, mulle omaselt siiras, aga poetanud oma mälestustesse ka sõbralikku irooniat enda ja oma sõprade kohta. Olen otsekoheselt andnud hinnanguid oma kaasmängijatele ja välja öelnud sellegi, kui mõni neist polnud minu arvates andekas, vaid jõudis kaugele tänu oma tööle ja treenerite tarkusele neist vajalik välja pigistada. Selle taustal huvitab lugejaid kindlasti, kas pean ennast andekaks. Teate, Eestis ei ole andekaid jalgpallureid, meil on vaid jalgpallurid, kes armastavad veeta enamiku päevast koos palliga. Nii juhtus ka minuga. Ma ei kartnud kunagi saada söötu ega mängida palliga. Olin alati meeskonnakaaslaste jaoks saadaval. Kas parem on mängida seda mängu palliga või vastaseid ja palli taga ajades end ribadeks joosta? Valik on teie. Minu jaoks on jalgpall mäng palliga. Mu teekond oli ilus, pikk ja hariv. Käisin selle jooksul ligemale 70 riigis, räägin viit võõrkeelt ning olen õppinud ka saksa, hispaania ja tšehhi keelt. Saan suhteliselt hästi aru rootsi keelestki.

Raio Piiroja saabus Pärnusse raamatu esitlemisele kunagi Lindperelt saadud nokkmütsis, millele oli kirjutatud „Joel“. Foto: Oliver Oli

ANDEKUSEST

„Teate, Eestis ei ole andekaid jalgpallureid, meil on vaid jalgpallurid, kes armastavad veeta enamiku päevast koos palliga. Nii juhtus ka minuga.“ Mul on tuttavaid üle maailma. Kogu elu olen tahtnud tegelda spordiga, ükskõik mis alaga, soovinud saada lapsi ja nendega koos hoovis jalkat mängida. Kõike seda olen saanud ja saan teha mängijakarjääri lõppemise järelgi, kui koos Ragnariga JK Tallinna Kalevit juhin. Jalgpallurielu USAs pakkus võimalust osa saada sealse suure riigi sõubisnisest, liikuda samas seltskonnas kuulsate sportlaste, näitlejate ja lauljatega ning tutvuda silmapaistvate inimestega. Sain aimu suurest spordist ja tutvusin meie kandis vähem tuntud spordialadega. Raamatus olen kirjeldanud ka pidusid. Kas seda oli vaja? Ma ei tahtnud raamatut, kus põhirõhk on higil ja kannatustel. See on igav. Pealegi maaliks see ju ühekülgse ja vale pildi. Sportlasi on igasuguseid ja vaba aega veedetakse erinevalt. Pingeid maandatakse mitut moodi. Mina kirjutasin sellest, kuidas möödus minu spordiväline elu. Ei maksa arvata, et tippsporti teevad ainult paipoisid. Pealegi – mida samm kõrgemale, seda enam hoolitsesid klubi ja meeskonna juhid pidude eest. Kui on raske kaotus või tähtis võit, siis kui-

das hoida meeskonda koos? See ei ole küsimus ainult jalgpallimeeskonna puhul, vaid ka muudes eluvaldkondades. Selle tõttu on ühine lõdvakslaskmine või joovastav tähistamine ülitähtis. Üks korralik pidu koos meeskonnakaaslastega võib ühendada ja anda suurepäraseid tulemusi väljakul. (..) Ärge saage valesti aru ega laske end petta minu üle-võlli-naljadest ja glamuursetest kirjeldustest. See kõik sai võimalikuks ainult tänu rängale tööle, kirele ja tahtmisele, mis vedas mind läbi Tallinna kesklinna Liivalaia tunneli kaudu suure jalgpalli poole. Esmane oli mulle alati jalgpall ja enese arendamine. Ma ei lasknud millelgi segada oma armastust jalgpalli vastu. Kõik lollused ja kõrvalised asjad, mida tegin, motiveerisid mind tegema lisatööd nii trennides kui ka mängudes. Alles siis, kui teed kõik endast sõltuva, et jalgpallis tippu jõuda, võid saavutada staatuse, et naudid kuulsuse vilju ... võibolla. Soovin siiralt, et noored, kes loevad seda raamatut ja armastavad jalgpalli kogu südamest, käituksid väljakul nahaalselt, ei hoiaks end tagasi ja annaksid endast kõik. Pühakud ja paipoisid, kes on jõudnud kaugele, on erandid. Ma ei ütle, et peaks tegema midagi halba, aga meeskonnaspordis peab suutma hingata teistega samas rütmis. See on karjaelu. Kes elab omas mullis, süüakse üldjuhul välja. Liigne tagasihoidlikkus ei tule spordis kasuks. Ka Eesti jalgpallikoondis võib endale tähtmängijaid lubada. Neid peaks meil olema igas liinis vähemalt üks. Ja mitte staar jutumärkides, vaid tõsine tegija jalgpallimaailmas, kes viiks meie jalgpalli uuele tasemele ja paneks inimesed jalgpalli ümber teistmoodi mõtlema. Sinna on suur samm minna, aga kunagi peab see juhtuma. Soovin, et mind meenutataks Joel Lindperena, kellel oli mitu külge, aga kelle fookus oli alati jalgpallil. Võisin olla ja olingi nahaalne otsekohene tüüp, kes põles väljakul. Mul oli ütlemisi kohtunikega ja ma ei hoidnud end tagasi, kui vastased mind nokkisid. Mul oli paha poisi kuvand. Aga see kõik oli kõrvaline. Peaasi oli alati jalgpall. Selles olin järjekindel. Ma ei puudunud kunagi treeningult. Igatsus palli järele jääb mind saatma alati. 2019 JAANUAR JALKA

Kinkepilet kehtib maksevahendina Eesti jalgpallikoondiste kodumĂ¤ngudele pĂ¤Ă¤smete ostmisel!

saalijalgpall

Sillamäe ja Narva kinnitavad end saalijalgpalli kaardile Kui Betsafe saaliliiga kolmest Ida-Virumaa meeskonnast on Narva United FC juba oma koha leidnud, siis Sillamäe FC NPM Silmet ja Narva SK Ganza tahavad oma positsiooni samuti ala paremikus kinnitada. ALVER KIVI

„T

urniiritabelis pole seis küll kõige parem, kuid esimeses ringis oli plaan võimalikult palju konkurentsis püsida, et siis teises ringis, kui lisanduvad vigastatud mängijad, kvaliteedis ja tulemustes juurde panna,“ avalikustab Sillamäe FC NPM Silmeti plaanid meeskonna esindaja Anton Mašinistov.

„Teame, milleks me võimelised oleme, ja usun, et paljuks,“ ütleb ta. „Nagu kõigil, on ka meie eesmärgiks see turniir ära võita. Ja kui vaadata seda, et meistriliiga tase on päris ühtlane ning punkte saab võtta kõigilt, siis on meie siht päris reaalne. Peamine on saada playoff’i ja siis seal juba täiega edasi panna.“

Eelmisel aastal meistriliigas seitsmenda koha saanud FC NPM Silmeti mängijate keskmine vanus on küll juba üle 30, kuid Anton Mašinistovi hinnangul on see samas ka plussiks, sest mehed on harjunud koos toimetama. „Mängijad mõistavad kaaslaste liikumisi väljakul suurepäraselt ning teatakse nende tugevusi ja nõrkusi,“ tõdeb ta. Meeskonna treeningud toimuvad kaks korda nädalas, kuid tihti on raske kõiki mängijaid kokku saada, sest kõik on seotud oma tööülesannetega ning leegionärid käivad mängudel abiks Ivangorodist. Treeningutele on kutsutud osalema nooremaid mängijaid ja hea meelega pandaks kokku ka U19 grupp, kuid

saalijalgpall

Sillamäe FC NPM Silmet (vasakul) madistab Tallinna Cosmosega.

selleks oleks vaja treenerit ja tuleks leida lisaressursse, ning esialgu lahendused puuduvad.

Tihe konkurents Anton Mašinistovi sõnul on saalijalgpall Ida-Virumaal populaarne, sest tegu on huvitava ja dünaamilise mänguga, kus mängijatel tuleb väljakul võtta vastu kiireid otsuseid. Samas on konkurents ressurssidele tihe, sest Sillamäel tegutseb viis klubi ja seepärast tehakse koostööd Jõgeva FC Wolvesiga. „Meie inimestele meeldib saalijalgpalli vaatamas käia, sest talvel pole meie linnas meelelahutuseks just eriti palju võimalusi,“ märgib Anton Mašinistov. „Aga õnneks on meil korralik spordisaal ja siin on inimestel mugav mängudele kaasa elada.“ Sillamäe spordikompleksi saalis on 700 istekohta, kuid seni on FC NPM Silmeti kodumänge käinud vaatamas keskmiselt 150 fänni. „Lapsed võetakse kaasa, koos toetatakse meeskonda ja nauditakse seltskonda. Pingutame muidugi ka selle nimel, et publikut oleks tulevikus veelgi rohkem,“ räägib Mašinistov. Sillamäe FC NPM Silmeti arengusuunad on paigas ja nii soovitakse pikemas perspektiivis oma tegemistesse kaasata rohkem lapsi ja noori ning plaanis on avada spetsiaalsed saalijalgpalli treeningrühmad. Praegu mängitakse suvel kaasa ka rahvaliigas, kuid edukalt on võisteldud karikavõistlustel, kus on korralikult hakatud vastu ka kõrgema liiga meeskondadele. „Võibolla hakkame tulevikus mängi48

JALKA JAANUAR 2019

Foto: Jana Pipar

ma suvel ka teises või kolmandas liigas,“ ei välista Anton Mašinistov võimalust tulevikus ka suures jalgpallis tõsisemalt kaasa teha, sest meestel on huvi sellel tasemel mängimiseks olemas.

SK Ganza lisab Narvas konkurentsi Saalijalgpalli meistrivõistlustel 2017. aastal hõbemedalid võitnud Narva United FC on saanud endale koduse konkurendi Narva SK Ganza, kes lõpetas eelmise hooaja esiliigas kolmanda kohaga. Meeskonna esindaja Andrei Jakovlev ütles, et kui eelmisel aastal esiliigas mängimist alustati, siis seati endale esimeseks eesmärgiks mitte välja langeda.

Aga iga mänguga isu aina kasvas ja siis tahtsid kõik juba liigat ära võita. Kuna kaks esimest meeskonda olid Narva Unitedi ja FC Cosmose duublid, avanes võimalus liituda kõrgema seltskonnaga, ja väljakutse otsustati vastu võtta. Samm kõrgemale nõuab kõigilt siiski suuremat panust ja pühendumist ja nii pandi kõrgliigaga liitumine hääletusele. Lõplik valik tehti koos fännidega ja pooldajate väikese enamusega otsustati hakata mängima kõrgemal tasemel. „Andsime endale aru, et tuleb väga raske hooaeg, aga siin me oleme, püüame anda endast parima ja kindlasti võitleme igas mängus lõpuni,“ räägib Andrei Jakovlev. Samas on piirilinna teine klubi Narva United FC liigas juba vana olija. Klubi on meistrivõistlustel medaleidki võitnud ja nii on nad oma koha kohalikul tasandil juba leidnud, sest meeskonda toetab kodumängul tavaliselt paarsada fänni, olulistes kohtumistes veelgi enam. „Meile on ka toetajad väga olulised, teeme nendega sotsiaalmeedias palju tööd ja pealtvaatajate arv on samuti tõusuteel,“ märgib Andrei Jakovlev. „Meil on saalijalgpall väga populaarne ja ala paneb üha juurde. Meie ilmastikutingimused on selle ala harrastamiseks soodsad, sest mängida saab saalis ja miski ei sõltu tuulisest või vihmasest ilmast.“

Eesmärgid paigas SK Ganza meeskonnas mängivad kõik kohalikud mehed, kes käivad tööl ja tegelevad oma asjadega. Kõige selle kõrval meeldib neile ka jalgpalli mängida ja ühiselt püütakse seda teha võimalikult hästi. „Meie mehed on ehtsad narvakad, sest kõik elavad ainult paari kilomeetri raadiuses,“ tunnistab Andrei Jakovlev. Paraku ei ole meistrivõistluste esimestes mängudes meeskonnal kõige paremini läinud. Andrei Jakovlevi hinnangul on suudetud kõikides kohtumistes siiski korralikult mängus püsida, ainult ette tulnud mõõnaperioodid on tulemuse pisut ära rikkunud. Kindlasti oodatakse kõige rohkem kohtumist linnarivaali FC Unitediga, sest nimekama vastase vastu soovitakse ennast väga tõestada. „Eks me peame uustulnukana liigaga kohanema ja vaatama, et me ei kaotaks keerulistes olukordades tasakaalu,“ leiab Andrei Jakovlev. „Meile on iga mäng kui debüüt, sest alati on ju uued vastased ja uued olukorrad. Edukamaks soorituseks peame kindlasti parandama oma mängu standardolukordades ja lisada tuleb ka füüsilise poole pealt. Oleme ju ikkagi kokkuvõttes kõik amatöörid, mitte professionaalid.“ Hoolimata debütandi seisusest ja liigaga kohanemise vajadusest on Narva SK Ganza juhtkonnal, mängijatel ja fännidel siiski kindel eesmärk meistriliigasse püsima jääda. „Anname mängijatele esmalt võimaluse mängu ja tempoga kohaneda ning siis vaatame järgmisel aastal edasi, kus me oleme ja milleks me võimelised oleme,“ märgib Andrei Jakovlev.

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

SERGEI MOŠNIKOV

Sünniaeg: 18.04.1988 Klubi: Karagandõ Šahtjor Varasemad klubid: Pärnu

Vaprus, Tallinna Flora, Szczecini Pogon, Zabrze Gornik, Kõzõlorda Kaysar, Kostanay Tobol, Tallinna Infonet, FC Minsk, Kemi PS, Leczna Gornik Koondisekarjäär: 35/2

Sergei Mošnikov Gibraltari väravat ohustamas. Foto: Lembit Peegel

JALKA JAANUAR 2019

lugeja küsib

Sergei Mošnikov:

Pärnu jalgpalli on valus vaadata Lugejate küsimustele vastab seekord värskelt järjekordse hooaja Kasahstanis lõpetanud Sergei Mošnikov (30), kes on oma karjääri jooksul kogenud paljusid välisklubisid ja -liigasid, tulnud kolmel korral Eesti meistriks ja esindanud suurtes mängudes Eesti koondist. Muu hulgas valutab Mošnikov südant kodulinna Pärnu jalgpalli pärast. RAUL OJASSAAR, Delfi

iks hakkasid just jalgpalli noorena mängima? Kas oled proovinud ka muid spordialasid? (Urmo, Tallinn) Hakkasin jalgpalli mängima lasteaias, mulle lihtsalt meeldis. Meie maja ees oli staadion ja kogu aeg mängisime seal. Tol ajal ei olnud arvuteid, olin kogu aeg õues. Kui seal mängisin, siis muidugi ei mõelnud ma sellele, et kunagi jalgpalluriks saan. Muidu mängisin aeg-ajalt sõpradega tennist ja võrkpalli ka, aga tõsiselt trennis käisin ainult jalgpallis.

omamoodi head, aga esimene on vast kõige tähtsam.

Mis on sinu parim ja halvim omadus mängijana? (Kreete, Tallinn) Treenerid oskavad seda paremini öelda. Nõrkuste kohta võin ise öelda, et tahaksin kiirem olla.

Millistele klubidele hoiad pöialt suures jalgpallis? Kes on su lemmikmängija? (Rasmus, Tallinn) Ma ei ole kunagi olnud selline fänn, et vaatan alati ühe kindla meeskonna mänge. Ma ei vaata üldse väga palju jalgpalli, ainult siis, kui on tähtsad mängud. Aga

Mida mäletad oma koondise debüütmängust kõige paremini? ( Juhan, Tartu) Tarmo Rüütli oli siis peatreener, see oli Balti turniiril Läti vastu. Ei mäletagi, mis aasta see oli. Esimene koondisekutse tuli aga siis, kui Viggo Jensen veel peatreener oli. See oli pärast mängu Pärnu Vaprusega, Flora toonane peatreener Pasi Rautiainen tuli ja ütles, et Viggo tahab mind trennis näha. Mina, Kaimar Saag ja Sander Puri olime seal trennis, aga mängu veel ei saanud. Milline kolmest Eesti meistritiitlist on sulle kõige tähtsam? Miks? (Kristjan, Rakvere) Esimene! Tulin Florasse, mis oli Eestis tippmeeskond, aga ei olnud vist seitse aastat meistriks tulnud. Martin Reim tuli treeneriks ja kohe esimesel aastal võitsime tiitli. Samas on kõik võidud

Kas sa koondisemängude järel vastastega särke vahetad? Kes on kuulsaim mängija, kellega oled särki vahetanud? (Mikk, Sindi) Vahetan, aga ei kogu neid üldse. Kui Uruguays mängisime, siis vahetasin Suarezega. Kinkisin selle pärast sõbrale, kes on suur Liverpooli ja tema fänn. Ma arvan, et mul pole ühtegi vastase särki kodus, olen vist kõik ära kinkinud.

Sergei Mošnikov 2009. aastal Flora koosseisus võidetud Eesti karikaga. Foto: Lembit Peegel

Barcelona jääb minu jaoks igavesti parimaks meeskonnaks maailmas. See aeg, kui keskpoolkaitses olid Xavi ja Iniesta, siis ... nad on jumalad, kellel on silmad siin (näitab kuklale – toim.). Kas Luka Modric oli Ballon d’Ori võitjaks õige valik? (Ivar, Tamsalu) Ma arvan küll, et seal ei istu lollid, kes valivad. Miks mitte. Ükskord pidi Cristiano Ronaldo ja Messi duell lõppema. Ma arvan, et ta on seda väärt, kuigi seal oli veel mängijaid – Mbappe, Griezmann –, kes oleksid samuti võinud selle tiitli saada. Mis on olnud su senise karjääri kõige raskem hetk? Kas oled mõlgutanud ka lõpetamismõtteid? (Sergei, Narva) Esimene raske vigastus (2015. aastal rebenes põlve ristatiside – toim.). Inimesed, kellel on see vigastus olnud, teavad, millest ma räägin. Tol ajal sõlmisin Kasahstanis uue lepingu, treener tahtis mind väga, lõin värava, aga sain kohe vigastada. Õnneks sõbrad ja agendid toetasid mind. Psüühiliselt oli see väga raske – olin voodis pikali ja liigutada ei saanud. Võin öelda, et hea sõber Slava Zahovaiko aitas mind väga palju – tal oli selline vigastus kaks või kolm korda. Ma arvan, et kui tal ei oleks neid vigastusi olnud, oleks ta üldse üks paremaid Eesti jalgpallureid. Noorena käisid Hollandis Heerenveeni klubis; kas sealt tagasi Eestisse tulek oli sulle pettumus? Kas oled mõelnud, kuidas oleks võinud su karjäär kulgeda siis, kui oleksid kohe saanud jääda välismaale mängima? (Indrek, Pärnu) Mul oli seal akadeemias kaheaastane leping. Õppisin Eesti koolis interneti 2019 JAANUAR JALKA

lugeja küsib kaudu edasi, mulle tuldi selles osas väga palju vastu. Kui noorteklassid läbi saavad, siis ei olnud seal muud valikut: kas pääsed põhimeeskonda või duublisse. Põhitiimis oli toona väga kõva tase: seal olid näiteks Huntelaar ja Samaras. Duublisse mind aga väga ei tahetud, välismaalast polnud seal mõtet hoida. Siis tulingi Eestisse tagasi. Oleks ma sinna jäänud ... ma ei ole selline inimene, kes eriti nii mõtleks, et mis oleks võinud olla. Võibolla oleksin üldse ära lõpetanud. Ei tea. Zabrze Gornikus mängisid hilisema Poola koondise peatreeneri Adam Nawalka käe all. Millised mälestused sul temast kui treenerist on? (Konstantin, Tallinn) Oi! Sellest võib väga palju rääkida. Ma ei ole elu sees sellist treenerit näinud. Mul oli toona Szczecini Pogoniga veel poolteist aastat lepingut järel, kui järsku tuli pakkumine Zabrzest. Esimene reaktsioon oli selline, et kuidas nii – see oli ju üks kuulsamaid Poola klubisid üldse! Läksin sinna ajal, mil oli hooaja ettevalmistus. Mulle öeldi nii: kümme päeva on laagrit – ja seejärel sõidame Türki. Kui teed kõik kenasti ära, siis sõlmime lepingu. Meil oli kümme päeva ilma puhkuseta neli trenni päevas! Ühe kontrollmängu ajal oli väga külm, lumi

oli maas ja jalad külmetasid. Keegi sõitis mulle jalgadesse sisse, läks vist vastu närvi, niimoodi, et ma ei tundnud enam jalga. Massöörid viisid mu väljakult eemale, aga mina mõtlesin, et pean ennast treenerile näitama – talle meeldisid sellised võitlejad, rääkis kogu aeg, kuidas tema meeskonnas peavad gladiaatorid olema. Võtsin siis topsi teed ja viskasin lihtsalt jala peale. Töötas! Olin ehk minut-poolteist platsi kõrval. Mängu järel olin kindel, et näitasin, kui kõva võitleja ma olen, aga sain Nawalkalt hoopis pragada: „Mida sa seal väljaku kõrval tegid? Sinu pärast olime tükk aega kümnekesi!“

JALKA JAANUAR 2019

Miks lahkusid Leczna Gornikust nii lühikese aja järel? (Ants, Tallinn) Neil olid juba siis rahalised probleemid, kui sinna tulin. Mängisime esiliigas ja kukkusime sealt teise liigasse. Ma ei tahtnud väga esiliigaski mängida, kuigi teadsin kogu aeg, et Poola esiliiga on ka väga kõva tase. Gornik küll tahtis, et ma jääks, aga minu jaoks oli teine liiga juba liig.

Ütlen ausalt – Pärnu jalgpall on minu jaoks haige teema. Mul on väga kahju ja valus vaadata, mis Pärnus praegu toimub.

Kuidas oled rahul oma viimatise koduklubi Karagandõ Šahtjoriga? (Eleri, Tallinn) Väga rahul olin. Kui ma sinna läksin, siis olid neil ka suured probleemid – see on Kasahstanis suur klubi, aga nende eesmärk oli püsima jääda, et siis hakata uuel hooajal meeskonda ehitama; kes võiks kõrgemale jõuda. Kõik oli hästi: head treenerid, hea sats, sõbralik seltskond. Läheksin sinna hea meelega tagasi.

Ta on väga tugev treener, ta näitas seda ka Poola koondisega. Karmi distsipliiniga. Olin temaga poolteist aastat, ma ei näinud ühtegi mängijat, kes oleks julgenud talle midagi vastu öelda. Klubis oli ka kõik väga kindlalt paigas, taastumised-toitumised ja nii edasi. Kui trenn algas kell 11, siis

Kuidas sulle Aasias mängida meeldib? (Raimond) Praegu olen juba harjunud. Karagandõ on ka väga korralik linn. Olen Kasahstanis elanud ka mõnes sellises linnas, et kui sinna tuleks mõni vene keelt mitte rääkiv eestlane, siis ta saaks seal paraja šoki. Kui mängisime koos Rimo Hundiga

PÄRNU VUTIST

Budapestis MM-valikmängus Krisztian Nemethi hoogu talitsemas. Fotod: Lembit Peegel

massöörid olid juba seitsmest-kaheksast alates kohal!

Tunamullu Belgia kaitseässa Jan Vertonghenit takistamas.

Kõzõlordas, siis see oli täielik kõrb. Suvel oli peaaegu 50 kraadi sooja, kaamelid kõnnivad linnas, tuul puhub liiva, muru ei olegi. Kasahhidel on praegu palju raha – Astana näeb välja nagu Dubai, Almatõ on samuti kena linn. Karagandõ on ka nagu keskmine Vene linn. Oled mänginud väga paljudes välisklubides; millises neist oli sul kõige raskem mängida ja millisest klubist on kõige paremad mälestused? ( Jaan, Tartu) Nawalka ajal oli ettevalmistus raske, aga meeskond oli tõeline tipp. Ma elan nii, et mäletan ainult head. Igas riigis, kus mängisin, oli asju, mida meenutan naeratusega. Poolas on tugev liiga ja need fännid on parimad, mida olen näinud. Igas liigas oli midagi uut. Ainult Soome oli ehk Eestiga võrdlemisi sarnane. Kemi linn on Põhja-Soomes: kui sinna läksin, siis ma ei teadnud, et Soome üldse nii suur on! Mis on Kasahstanis kõige huvitavam võrreldes Eestiga? Mis on sind seal väljaspool jalgpalli kõige rohkem üllatanud? (Kristjan, Pärnu) Praeguseks olen juba kõigega harjunud. Oleneb ka linnast. Paljud neist on muidugi moslemid. Kui esimest korda Kasahstani jõudsin, siis tuli enne hooaega meeskonna juurde nende kirikumees mulla. Läksime staadionile ja seisime seal koos. Mulla tuli ja väljaku kõrvale tehti väike auk. Meeskond pidi selle ümber kükitama ja järsku toodi elus lammas. Mulla võttis lamba enda kätte, rääkis ja rääkis ning järsku tõmbas noaga looma kõri läbi. Veri voolas sinna auku, mis enne valmis oli tehtud. Välismaalased ei suutnud seda vaadata! Pärast

2011. aastal Santiagos maavõistluses Tšiili vastu Marco Estradast möödumas.

aeti auk kinni. Tuli välja, et paljud sealsed satsid teevad niimoodi hea õnne nimel. Kellega saad koondisest kõige paremini läbi? ( Jura, Tartu) Sergei Zenjoviga, juba lapsepõlvest saati. Hakkasime juba kuueaastaselt koos mängima, olime ju samast linnast pärit. Pärnakad peavad ju omavahel kokku hoidma! Aga hästi saan kõigiga läbi. Kas oled oma karjääri jooksul mõnda otsust või hetke kahetsenud? (Andrei, Tallinn) Ei.

MÄLETAB HEAD

Ma elan nii, et mäletan ainult head. Igas riigis, kus mängisin, oli asju, mida meenutan naeratusega. Mis on noortekoondiste aegadest kõige eredamalt meelde jäänud? (Taavi, Viljandi) Meelde on kahjuks jäänud see, et saime kõigi käest lüüa. Vahel tekkis mõte, et miks me üldse siin mängime, nad on meist nii palju paremad. Alles vanemaks saades hakkasime natuke paremini mängima. Kui palju jõuad välismaal olles jälgida Eesti jalgpalli ja oma kodulinna Pärnu klubide tegemisi? (Priit, Pärnu) Ütlen ausalt – Pärnu jalgpall on minu jaoks haige teema. Mul on väga kahju ja valus vaadata, mis Pärnus praegu toimub. Sellest linnast on Eesti jaoks väga palju koondislasi tulnud, aga see sats, mis

praegu mängis ... Mille jaoks nad üldse kõrgliigasse tõusid? Pärast kaotavad 0 : 6 või 0 : 8 ... Las noored mängivad ja arenevad esiliigas ja kui on valmis, siis tõusevad. Ma ei tea, milles probleem on, aga seda on valus vaadata. Kui meie tipud omavahel mängivad, siis üritan ikka vaadata. Samamoodi, kui Slava (Zahovaiko – toim.) meeskond mängib. Kasahstanis oli ainult ajavahe tõttu natuke raske. Millises liigas/riigis tahaksid veel enne karjääri lõppu mängida? (Oliver, Tabasalu) Praegu ei ole ma enam sellises vanuses, kus saaksin öelda, et tahan Barcelonas mängida. Olen realist, tahaksin mängida seal, kus mu tase lubab. Kui kaua kavatsed veel jätkata tippjalgpallurina? Kas oled mõelnud, millega hakkad tegelema pärast karjääri lõppu? ( Joosep, Tallinn) Seda küsimust olen vanemate ja sugulaste käest palju kuulnud, aga ma ei oska sellele vastata, kas jään jalgpalli juurde. Ei ole veel otsustanud, aga mõtlen sellele palju. Seda, kaua veel mängin, näitab elu ja tervis. Praegu tunnen, et suudan mängida. Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Karl Johan Pechter. Saada küsimused kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2019 JAANUAR JALKA

naised

Kas Lõuna-Eestis on tõmbekeskust? Kes meist ei tahaks suuremasse, paremasse ja võidukamasse klubisse. Kui paljudele on peamine sihtmärk Tallinn, siis Lõuna-Eesti naistejalgpalli liiderklubid Tartus ja Põlvas selle kandi magnetiks ei ole saanud. ALVER KIVI

lu koondumine suurematesse linnadesse ja tõmbekeskustesse on saanud paratamatuseks. Üha rohkem mängijaid on seadnud endale sihi jõuda Tallinna klubidesse, kus tingimused ja võimalused paremad. Nii võiks eeldada, et Lõuna-Eestis on paljudele noortele neidudele eesmärgiks sealsed lipulaevad Tartus ja Põlvas. Võimalus harjutada paremates tingimustes, mängida kõrgemal tasemel, kogeda tihedamat konkurentsi ja võita medaleid peaks olema stiimuliks igale tõsiseid eesmärke seadvale sportlasele. Naiste meistriliigas viienda koha saanud Tartu SK 10 Premiumi treeneri Kalev Kajaku sõnul ei ole ta küll märganud, et Lõuna-Eesti mängijad oleks seadnud endale eesmärgi ja sihi mõnda Tartu klubisse jõuda. Tema hinnangul oleneb siiski palju ka treenerist, kes ise mängijad oma võistkonda kutsub. „Lihtsalt võetakse kätte, räägitakse mängija ära ja kutsutakse enda juurde, aga meile ei meeldi sellised lähenemised,“ räägib Kajak. „Pigem on ikka nii, et asutakse kusagil mujal õppima, ja kui minnakse Tallinnasse, siis kerkib küsimus, kas ta jääb veel võistkonda või läheb üldse ära. Aga on võimalus, et klubidel on ka omavaheline koostöö, ja siin loevad jälle treeneritevahelised suhted.“ Kalev Kajaku hinnangul on siiski ka väga palju neid mängijaid, kes otsivad endale ise uusi väljakutseid, kuid seda ei saa alati nimetada liikumiseks väiksemast kohast suuremasse. „Vahel

on turniiridel ka nii, et tullakse ise juurde ja küsitakse, kas on võimalik võistkonnaga liituda,“ märgib ta. „Meie pole vastu, kui ta treener ja klubi sellega nõus on.“ Samas ei ole Kalev Kajak märganud, et Tartust või muudest Lõuna-Eesti kohtadest väga naistejalgpallis viimastel aastatel valitseja rollis olnud Pärnu poole kiputakse. Küll aga tuleb kõne alla rohkem Tallinn, kus on suuremad õppimisvõimalused: „Pärnus võid ju küll võistkonda saada, aga kas ka mängu, on juba teine küsimus.“

KALEV KAJAK:

„Pigem on ikka nii,et asutakse kusagil mujal õppima, ja kui minnakse Tallinnasse, siis kerkib küsimus, kas ta jääb veel võistkonda või läheb üldse ära.“ Suuremad klubid võiks olla sihikul Võistkonna komplekteerimine on endiselt keeruline. Nii oli eelmisel aastal Tartu SK 10 Premiumi võistkonna nimekirjas küll 18 mängijat, aga mitu kohtumist tuli mängida vähemuses. „Mingis vanuses tekivad tüdrukutel kahjuks muud huvid ja jalgpall on nad enda jaoks kaotanud,“ tõdeb Kalev Kajak. Vähese valiku juures on iga mängija klubile kuldaväärt ja tihti oleneb võistkonna meistrivõistlustel osalemine

just komplekteeritusest. Kui mängijaid on vähe, siis tuleb osalemisest loobuda. Samas on võimekamad mängijad seadnud endale ka suuremaid eesmärke, nad soovivad jalgpallis midagi korda saata – ja seepärast on tihti lahendus mõne suurema linna klubi. Meistriliigas kuuenda koha saanud Põlva FC Lootose treener Kaido-Meinhard Kukli leiab, et suuremad Lõuna-Eesti klubid võiks väiksemate kohtade mängijatele olla kindlasti eesmärgiks: „Ma vähemalt loodan seda.“ „Meie tegutseme suuresti Põlva maakonnas, kust tulevad meie mängijad, keda ise kasvatame. Võrust on ka mõned tüdrukud meiega liitunud, sest neil ju endal seal võistkonda ei ole. Vahemaa on trennis ja mängimas käimiseks väike ning suurt probleemi pole siin olnud.“ Muudest maakondadest FC Lootose treenerid endale mängijaid lisaks ei otsi. Aga kui keegi tahab liituda, on uksed kõigile soovijatele avatud. „Eks mängijate vähesus on väiksemate kohtade probleem ja see on kindlasti üle-eestiline tendents,“ leiab Kaido-Meinhard Kukli, lisades, et võib ju minna õppima ja elama suuremasse linna, kuid oma klubi eest saab ikkagi edasi mängida. Esiliigas mängiva JK Tuleviku ja Suure-Jaani United Ühendnaiskonna esindaja Sergei Vassiljev ei oska öelda, kas Tartu või Põlva on Lõuna-Eesti naismängijatele tõmbekeskused, aga ta tõdeb, et seal on kindlasti paremini toimiv süsteem ja ka võistkonnasise2019 JAANUAR JALKA

naised

Põlva Lootos (kollases) on üks Lõuna-Eesti tugevamaid klubisid naiste jalgpallis.

ne konkurents. Kuid pigem lähevad mängijad ikkagi Tallinnasse ja pealinna jäävad need, kes Arte gümnaasiumisse õppima asuvad. „Meie teeme paljudega koostööd ja seda väga laiapõhjaliselt, aga spetsiaalselt Tartu või Põlva klubide poole me küll ei vaata,“ selgitab Sergei Vassiljev. „Aga me oleme Põlva Lootose duubel ja aitame üksteist, siis kui vajadus on. Sel aastal oli meil Tammekas laenul väravavaht Reti Talts ja Mari Liis Lillemäe mängis FC Floras.“ Samas on noortega tehtud koostööd FCI Tallinna Levadia, Vändra JK Vapruse ja Tallinna FC Ajaxiga, kes on andnud oma U17 mängijaid. Vassiljev avaldas heameelt, et suuremad klubid on nõus koostööd tegema.

Eeskätt üritatakse omadega hakkama saada Omadest püütakse igasuguste vahenditega kinni hoida, kuid andekaid ja suuremate eesmärkide poole pürgivaid mängijaid üldiselt toetatakse ning va56

JALKA JAANUAR 2019

jaduse korral aidatakse nende arengule kaasa. Pahatihti tähendab see mängija loovutamist suuremale klubile. Sergei Vassiljevi sõnul püütakse perspektiivikale mängijale, kellel on jalgpallis eesmärgid ja kes tahab mujale õppima minna, igati kaasa aidata. Küll aga tahetakse siiski oma naiskonnaga ka ise kusagile jõuda. „Sel aastal mängisime juba esiliigas päris hästi, aga kõigi soov on teha tulevikus Viljandimaa esindusega kaasa juba kõrgliigas,“ räägib Vassiljev paika pandud plaanidest. „Tööd on siin veel väga palju teha, aga selle eesmärgi poole me tasapisi liigume.“ Esiliigas kuuenda koha välja mänginud FC Elva treener Jürgen Kuresoo märgib, et nende klubis ei oleks probleemi, kui mängijad kipuksid Tartu või Põlva klubidesse. Isegi need mängijad, kes on läinud Tartusse õppima, on otsustanud jätkata treenimist ja mängimist oma koduklubis. „Ega me ei ole teiste klubidega tegelikult väga koostööd teinud ka,

Foto: Liisi Troska

sest oleme püüdnud oma jõudude ja võimalustega hakkama saada. Õnneks on ka paljud mängijad pidanud just FC Elva esindamist oluliseks,“ räägib Kuresoo. „Lõuna-Eestis me skautimise tööd ei tee. Aga väiksemate kohtadega nagu Tõrva või Otepää, kes ei saa oma võistkonda kokku, oleme koostööd teinud. Tõrvast on meil juba mitu aastat mänginud Heleri Rebane ja lisa loodame ka Otepäält. Eelmisel aastal ei soovinud sealt veel keegi tulla, sest nad eelistasid esialgu rahvaliigas jätkata.“ Ühe näitena lojaalsusest FC Elva vastu toob Jürgen Kuresoo Elvast Tallinnasse õppima läinud Sascya Assaku, kes teeb pealinnas küll trenni, aga mängimas käib ikka oma naiskonna eest. Samas on päris mitu pealinna õppima asunud või tööle läinud naist jalgpalli mängimisest loobunud. „Aga komplekteerimisega meil suurt probleemi pole, kuigi naiskond nooreneb, sest mitu vanemat olijat loobub,“ täpsustab Jürgen Kuresoo.

JALKAFÄNN!

TUTVU SISUGA www.jalgpallpildis.ee

SOOVITA SÕBRALE, RUTTA RAAMATUPOODI!

Lembit Peegel

10 aastat tagasi

Kristjan Palusalu sugulased jalgpalliväljakul J alkale intervjuud andma saabus Teet Allas karkudel – vigastuse oli ta saanud aastalõputurniiril. Mehe peas tiksus aga suur küsimus – kuidas saab ta Flora abitreenerina hakkama olukorras, kus ta plaanib ise veel paar aastat mängida: „Abitreeneri tööd saab erinevat moodi teha. Kui Karel Voolaid aitas igasuguste asjadega – pani topsikuid välja ja mõõtis mingeid asju –, siis mina ei saa mängimise kõrvalt seda kõike teha.“ Allas meenutas ka kaht Florat treeninud meest: Pasi Rautiainenit ja Tarmo Rüütlit. Esimest iseloomustas võitude puhul kõikjale kiirgav hea tuju ning kui läks halvasti, kaasnes sõim ja kõvemad treeningud. Rasketel hetkedel „soovitas ta alati mängijatele, et ajage ise oma asjad korda, selle asemel et äkki ise aidata midagi ära klaarida“. Pasi oli jäägitult pühendunud jalgpallile. Rüütli puhul tõi Allas välja parema taktikalise tugevuse. Allas rääkis veel treeneritest ja nimetas parimaks välistreeneriks Arno Pijpersi, kes suutis kõik toimima panna: „Sa olid väljakul enesekindel, teadsid, mida teed, mida teised teevad. Ta oli nõudlik: toidud, hotellid – kõik pidi olema viimase peal. Arstid, massöörid, kõik toimis nii hästi. Pärast pole enam sellist tunnet olnud.“ Rubriigis „Käbi ja känd“ rääkisid pärnakad Heleri, Eiko

JALKA JAANUAR 2019

ja Jüri Saar, kelle vanaonu oli kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu! Kui Jüri veel ise läinud sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel mängis, oli jalgpall Pärnus väga populaarne. Seda mäletab ka Jüri poeg Eiko, kelle sõnul on tal meeles isegi väljakuäärsed ja riietusruumi lõhnad: „Rahvast oli mängudel väga palju, tribüünid olid täis! Jalgpallurid olid Pärnus populaarsed ja tehtud mehed. Pärast kodumängu mindi restorani ja kuigi Postipoisi ees lookles pikk-pikk järjekord, said jalgpallurid alati eelisjärjekorras sisse. Mina läksin isaga kaasa.“ Jüri sõnul katkestasid mängu ajaks töö paljud linna taksojuhid ja isegi staadioni kõrval asuva rannarestorani

kelnerid. Jüri ise valiti noorteklassis 1967. aastal Nahkpalli turniiril parimaks väravavahiks. Hiljem mängis ta kaitses, aga sai edurivis koos möllata ka tõusvate tegijate Indrek Zelinski ja Sergei Terehhoviga. Seejärel oli ta tunnustatud kohtunik ja võitmatu Pärnu JK naiskonna peatreener, kelle käe all mängis tütar Heleri, kes kuulus ka Eesti koondisse. Poeg Eiko tegutseb tänini Eesti ühe parima kohtunikuna. Kolmik tõdes rõõmsalt, et nende kodune keel on jalgpallikeel, millesse on haaratud ka ema, kes pidanud taustajõuna pesema trenni- ja mänguriideid. Eesti jalgpalli 100. aastapäeva puhul sõnastas oma mõtted alaliidu president Aivar Pohlak, kes vaatas peale jalgpalli ka suuremat pilti: „Küllap on Eesti jalgpallikoondis meie maal ka üks paremaid näiteid eestlaste ja teistest rahvustest inimeste ühisest samasuunalisest tegevusest – kõik teavad ja tunnistavad, et jalgpallikoondis on rahvuskultuuri kandja, mis tähendab, et koondisse kuuluda soovija peab peale kodakondsuse olemasolu oskama ka eesti keelt.“ Pohlak rääkis, et 2009. aastal toetab alaliit meistri- ja esiliiga klubisid kokku enam kui kuue miljoni krooniga, et vähendada majanduslanguse mõju meie tippjalgpallile. INDREK SCHWEDE

DETSEMBER 2018

Räägime jõutreeningu tähtsusest

NOVEMBER 2018

Närvisüsteemiga seotud vigastused

100% naturaalsed smuutid taimse valgu, ravimtaimede ja kofeiiniga. Raudmees proovi ja leia enda lemmik.

Spordivõistlused ekstreemsuste armastajatele

Miks proovida salsat?

Särav võrkpallur LIIS KULLERKANN Kuidas trenn und mõjutab?

Mis mäng on koroona? Kuidas võita iseennast ja vastaseid?

spordipere pesamuna

HIND 4.95

froosh.ee |

#froosheesti

9 772382 818016

Kristin Tattar ja Silver Lätt

LAURA RÜNGAS JA VILJAR VILLISTE läbi raskuste tähtede poole

HIND 4.95

Curling’u EM Tallinnas Viis põhjust tennist mängida

Eesti discgolfi esipaar

9 772382 818016

KIRKE KIRT

Premium Service Provider

ELUS TIIL

ELUSTI I L

Kihilise riietumise põhitõed

AJAVIIDE

A J AVI I DE

Eestlased mõttespordis maailma tipus

Spordijutud kunstnik JAAN TOOMIKUGA M EELELAHUTUS

Ultrajooksja vaimsed väljakutsed

MEELELA H UTUS

Marko Albert

Hulljulge slackliner JAAN ROOSE

Mis on vabasukeldumine?

Kuidas peletada väsimust?

DETS EM B ER 201 8

N OVEMBER 20 1 8

O K TO O BER 20 1 8

funktsionaalsus läbi naturaalsuse.

OKTOOBER 2018

Osta ajakiri ja annetad 2€ heategevuseks

Vastupidavuse treenimise põhitõed

Kuidas veeta pühad sportlikult?

Oliver Papp, mitmekülgne spordimassöör

Kevin Renno, võitlusspordi edendaja

Inspireerivad Millist rolli spordibiograafiad mängib spordis ego?

9 772382 818016

TELLI KOJU VÕI LOE VEEBIST! ajakirisport.ee

ajakirisport.ee

Spordijutud Kuidas aeg Jaak Aaviksooga maha võtta?

parimad palad

Mida meile 2018. aastal öeldi Traditsiooniliselt nopime välja õpetlikke ja humoorikaid ütlemisi 2018. aasta Jalkast. Ka kõige paremad ütlejad peavad leppima ühe tsitaadiga.

„Mõelge sellele nii: kui teil oleks võimas ja vinge F1 masin, siis ei tahaks te sinna sisse panna suvalise tankla suvalist kütust, sest see võib mootori ja kogu auto ära rikkuda. Inimkeha töötab samamoodi nagu mootor ja vajab ainult tipptasemel kütust ehk sööki.“ Füsioterapeut Martin Kiho „Ma arvan, et võrkpallitrenn andis ka juurde: õppisin seal keha valitsema ning jälgima samal ajal palli ja katma vastast õhuvõitluses.“ Tarmo Neemelo

„Kaks peatreenerit oli tingitud sellest, et nii Kaido kui ka Mario olid võrdsed treenerid.“ Indrek Koser kahest peatreenerist Tammekas „Mu väike vend arvab siin kõrval, et oleksin kana, aga ma ei tea, kas ma kana tahaksin olla. Oleksin keegi väga jutukas ja lõbus, aga samas selline, keda saaks usaldada. Äkki oleksin mingisugune perekoer.“ 2017. aasta parima naisjuuniori Ariina Mürkhaini vastus küsimusele „Kui oleksid loom, siis kes?“ „Ma olen tegelikult päris okei inimene!“ Konstantin Vassiljev

„Meestega on lihtsam kontakti saada, aga seal on see faktor, et kui kõige paremini ei lähe, siis on „tagasiside“ kiire tulema.“ Treener Tiit Tikenberg „Näen Eestis järjest enam seda, kui suur puudus on nendest teoreetilistest teadmistest, mida ülikool treenerile annab. Muidugi, palju asju õpib ära töö käigus, aga samas on oluline tunda lapse füsioloogiat, psühholoogiat, elementaarset pedagoogikat, osata organiseerida ja majandada. Need oskused on jalgpallitreenerile olulised.“ Eneli Kutter

JALKA JAANUAR 2019

„[Tarmo] Kink ütles mulle alles neli-viis aastat tagasi, et teda ja mind taheti Barcelona akadeemiasse jätta, aga [treener Aivar] Tiidus polnud nõus. Barcelonale mõeldes – meie tegime toona muu hulgas trenni Hirvepargis, Snelli tiigi ääres ja kergetööstuskooli asfaldikattega väljakute peal.“ Ingemar Teever „Seda meest võiks nimetada ka Eesti liiga Ronaldinhoks!“ Brent Lepistu Zakaria Beglarišvilist

„Ma pole seoses jalgpalliga kunagi niimoodi naernud kui 1996. aastal Kadriorus, kui Soome näitlejad jooksid väljakule oma putsadega murutükke õhku paisates ja siis tuli Lauri Nebel Kommunaari kingadega murul liugu lastes!“ Näitleja Raivo E. Tamm „Minu hõbemärk oli nii hinnaline, et kui mul kodu käidi puistamas, virutati see märk ära. Õnneks sain kuldmärgi asemele. Selle asukohta ma igaks juhuks ei ütle!“ Tarmo Rüütli jalgpalliliidu hõbemärgist „Ülikool on tehtud, sõjaväes on täismahus käidud ja seersandipagunid on peal, lollusi on piisaval hulgal tehtud ja on olnud ka suvist vabadust.“ Rimo Hunt „Raamatud on võimaldanud näha glamuuri taha. Seda au ja kuulsust ju lausa pritsib tuppa, kui arvutist või televiisorist jalgpalli vaatad. Me ju arvame, et see on edulugude maailm. Aga hästi läheb vahest ühel protsendil. Kulisside taga on väga keeruline maailm.“ Tarmo Tiisler

„A. Le Coq Arena on väärikas esindusstaadion ja ütleksin, et seal mängida oli sama uhke kui näitlejana Estonia teatrisaali laval üles astuda.“ Esiliigaski pallinud näitleja ja lavastaja Vallo Kirs

parimad palad

„Kunagi kukkus mul isegi hammas välja, sest korvpall kukkus vastu hammast – see ilmselt oligi murdehetk, kui otsustasin, et tahaks palli lüüa, mitte kõrgesse korvi visata.“ Frank Liivak „Rahvusvahelises klubijalgpallis olen olnud lapsepõlvest peale Venemaa toetaja – see eelistus kujunes mul välja 1980. aastate esimeses pooles ning oli tollaseid olusid arvestades natuke punk, kuna ma ei teadnud kedagi, kes teaks kedagi, kes eestlaste hulgas Nõukogude Liidu koondist toetaks. Olen oma poliitiliselt ebakorrektsele eelistusele truuks jäänud – ma pole korduvkasutusega toetaja.“ Kultuurikriitik Alvar Loog „Saarlasest jalgpallur on liiga viisakas ja ettevaatlik.“ Lasnamäel üles kasvanud saarlane Jan Važinski „Eks me enne mängu helistame omavahel terve saare lapsed läbi, et kell kaheksa on jalgpall, ja siis tulevad kõik kohale.“ Tartu SK 10 mängija Emma Lauk Ruhnu saarest „Näiteks igapäevatöös koondise juures filmisime varem treeninguid kusagilt kõrgemalt, et ülevaade oleks parem. Nüüd kasutame droonide abi. (..) Meile on tähtis saada ülevaade, kuidas mängijad üksteise suhtes paiknevad.“ Janno Kivisild „Jalgpalli rahvuslikkus tõugatakse kogu täiega tribüünile.“ Joosep Susi globaliseerumisest väljakul „Minu arvates ei oska ta muidu üldse mängida, aga ta on õigel ajal õiges kohas ja lööb oma väravad ära.“ Tristan Koskor Thomas Müllerist

kaudamine ei ole "Jalgpalli aren t saab et s kauplustek Jalgbandus, kus ük e. ül e is teise kadum da ta us õm rõ entsi, sest javad konkur palliklubid va gu eeldus.“ spor tliku aren see on nende k Aivar Pohla

„Viimati küsis Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart minult: mida sa tahad? Vastasin, et kaht asja: sisehalli ja bussipeatust. Tribüün publikule on ka oluline, aga saame ka ilma hakkama. Kõlvart ütles, et raha pole probleem – see oli mulle uudis! Aga probleem on selles, et maa, kuhu sisehalli püstitada, on riigi oma.“ Boriss Dugan

„Kui mäng oli läbi, siis oli kahju. Kogu see üritus imas sind enda sisse ja pärast oli tunne, nagu oleks elust tükk välja lõigatud. See kahe raudtee vaheline ala oli nii positiivse energiaga laetud, et seal sees oli lihtsalt hea olla.“ UEFA superkarika mängu vabatahtlik Silver Pramann

„Mulle on alati olnud hästi oluline, et kui olen eksinud, siis mu treenitavad peavad seda teadma.“ Treener Maria Sootak

„Mäletan – nurgalipu juures kadusid vennad silmist.“ Marko Kristal 1993. aasta MM-valikmängust Itaalia vastu Kadrioru ajutise kunstvalgusega väljakul

„Ütlesin juba täna hommikul, et lähen Tallinnasse Eesti meistritiitlit võitma – ja siin see on!“ Eesti täringujalgpalli meister Tartu abilinnapea Monica Rand

„Venelased on tihti palju emotsionaalsemad ja ka treenerile vaieldakse rohkem vastu, vahel tekib ka konflikte. Floras oli distsipliin ikka täiesti teistsugune.“ Nikita Baranov

2019 JAANUAR JALKA

Mõned aastad tagasi sai Mati Koovit kaasa lüüa Eesti Jalgpalli Liidu talvepäevadel. Suur suusasõber Mati (pildil tagumises reas paremalt teine valge mütsiga) käis lumiseid radu nautimas koos (vasakult tagumises reas) Even Laanemaa, Indrek Zelinski, Juss Tammingu, Anne Rei, Tõnu Sireli, (vasakult esimeses reas) Teet Allase, Andrei Veise ja Teet Ilvesega. Foto: erakogu

Bussijuht Mati:

oma koondist on parem sõidutada kui maailmastaare Eesti jalgpallureid on juba aastaid sõidutanud staažikas bussijuht Mati Koovit, kes tulise spordifännina ka ise nii vutile kui ka muudele aladele emotsionaalselt kaasa elab. Kuigi Kooviti bussis on istunud ka omajagu maailmastaare, eelistab muheda jutuga mees koduseid tippe. „Nad on lahedad kujud!“ kiidab Koovit nii A-koondise mängijaid kui ka taustajõude. KADI PARTS

ui Eestisse saabuvatel jalgpalluritel või meie oma meestel-naistel on tarvis koondisega ringi sõita, on alati abiks Mati Koovit. Mõned kuud tagasi sõitis ta Tallinnas mitme tüdrukute U17 ja poiste U19 valikturniiri mängiva võistkonnaga, oktoobris oli ametis ka seoses Eesti–Ungari mänguga, kuigi mitte selles rollis, mida mees ise oleks tahtnud. „Oleksin tahtnud meie oma mehi sõidutada, aga pandi hoopis bossi Mercedesega presidenti vedama,“ meenutab firmas Taisto Bussid töötav Koovit, kes on saanud aastate jooksul sõidutada õige mitut huvitavat tegelast.

„Kui vaja, jooksed ka platsile!“ Bussijuhina töötamise ajast on Koovitil meenutada palju toredaid lugusid. Vutimeestega sõitmisest on tema jaoks 62

JALKA JAANUAR 2019

üks eredamaid mälestusi 2008. aasta kurikuulus Balti turniir Lätis. „Mängus Lätiga Riias istusin lätlaste poolel ja karjusin neid üle,“ räägib Koovit. „Mart Poom ütles pärast, et mind oli väga hästi sealt kosta!“ Turniiri teine mäng Jurmalas Leeduga kulges tuliselt, kui kohtumise järel läksid nii Eesti kui ka Leedu fännid kohalike turvatöötajatega kaklema. Koovit räägib, et madinat oli omajagu ja see meenutas neid konflikte, mida sageli peetakse suuremates jalgpalliriikides. „Pärast mängu tegin oma bussis katuseluugi lahti ja sealt vaatasin,“ meenutab Koovit. „Kivid lendasid ja lasud kõlasid, kõik karjusid. Karm asi, raisk,“ nendib ta. Samalt Balti turniirilt on Koovitil aga meeles ka toredam vahejuhtum, kui teel Lätti tehti Eesti koondisega söögipaus enne Ikla piiri-

punkti. Koondise toonane arst Gunnar Männik ei tahtnud kuuldagi sellest, et meie mehi korduvalt sõidutanud bussijuht omapäi sööb. „Gunnar ütles, et sa tuled meiega koos, oled meeskonna liige. Küsisin seepeale, mis see tähendab: kas pean platsile ka jooksma? Gunnar vastas, et kui vaja, siis paned särgi selga ja jooksed ka platsile!“ Aastaid meie meeste A-koondisega sõitnud kogenud bussijuht on siiani justkui osa meeskonnast, sest on jõudnud nii mängijate kui ka taustajõududega hästi tuttavaks saada. Koovit räägib, kuidas vana kooli mehed Ragnar Klavan ja Konstantin Vassiljev alati teda kättpidi teretavad. Sama teevad ka koondise treenerid, kellega linna peal kokku saades juttu puhutakse. Kooviti sõnul teevad kõrvalseisjad sellises olukorras sageli suured silmad ja imestavad, kuidas Mati nii tähtsaid mehi tunneb, aga sellele on tal vastus olemas: „Ma ju sõidutan neid!“ Eesti koondisega suhtlemine ei ole aga loo peategelast ahneks ajanud. Koovit räägib, et nii Eesti kui ka välismaa võistkondi vedades on fännid sageli nurunud, et bussijuht aitaks neil staaridelt autogramme küsida. Koovit leiab aga, et see pole viisakas, ja nii pole

lõpulugu ta aastate jooksul mitte ühtegi autogrammi küsinud. See aga ei tähenda, et tal kodus jalgpallimeeneid poleks. Koovit meenutab, kuidas just Klavan oli see mees, kes aastaid tagasi talle Balti turniiril oma mängusärgi kinkis. Nüüdseks on koondise bussijuhil aga lausa omanimeline koondisesärk. „Eelmise aasta sügisel nad tegid selle ja andsid mulle, kuigi vale nimi sai selja peale,“ selgitab Koovit. „Minu hüüdnimi on seitse ja kui nad särki üle andsid, siis ütlesid ka, et särgile sai üks, aga oleks pidanud ju olema seitse,“ lisab Taisto Busside sohver naerdes.

Emotsiooni peab olema! Kuigi Koovit on juba aastaid meie A-koondise meestega sõitnud, ei ole tal sellest isu täis saanud. Vastupidi: kui on valida välismaiste staaride ja eestlaste vahel, eelistab ta igal juhul oma mehi. „Loomulikult on pärast äge öelda, et see või too staar oli minu bussis, aga oma meestega meeldib ikka rohkem sõita,“ jääb Koovit eestlastele truuks. Välismaa koondistest meenutab ta, kuidas on palutud, et staadionile jõudes bussis tuled ära kustutataks, et fännid sisse ei saaks piiluda. Suuri staaritsemisi Koovit oma bussis näinud pole, vaid meenutab seevastu toreda momendiga hakkama saanud endist Inglismaa koondislast Gary Neville’i. „Ega inglased eriti palju autogramme ei andnud, aga üks isa tõstis oma poja bussi esiklaasile,“ räägib Koovit. „Neville istus minu selja taga ja sellel väikesel poisil oli seljas tema särk – aga mitte Inglismaa koondise, vaid Manchester Unitedi oma. Neville tõi poisi bussi, andis autogramme ja tegi temaga pilti. Poiss vajutas õige nupu peale ManU särgiga!“ Jalgpallurite bussijuht on kunagi ka ise palliplatsil käinud, kuigi see polnud tema esimene armastus. Noorena spordiklassis käinud Koovit on hoopis suur suusataja. „See on üks puhas, valge ala. Raske muidugi ka, aga kui lähed ikka talvel metsa, seal on ilus lumi, liugled omaette – fantastiline!“ kiidab Koovit, kes on nii Tartu maratone kui ka kuulsat Vasaloppeti maratoni sõitnud. Spordipoisina sai noorena ka jalgpalli mängitud ja siis seisis Koovit väravapostide vahel. Nüüdki tunnistab ta, et

vaatab suure huviga just väravavahtide tööd, sest südamelähedane on ikka see, mida ise proovitud. Koovit meenutab, kuidas omaaegne koondise füsioterapeut Marius Unt kutsus teda Lillekülas isegi Poomi treeningut vaatama. Eesti endisel esikindal silma peal hoidmine on Koovitile hiljem kasuks tulnud. „Käisin Auguri poistega turniiril ja aitasin seal väravavahti soojaks visata. Ma ju olen piisavalt näinud, kuidas Mart soojendust teeb,“ naerab Koovit. Spordifännina ei käi koondiste bussijuht aga loomulikult ainult soojendusi ja treeninguid vaatamas, vaid on ka mängupäevadel tribüünidel kohal. Ja seda mitte ainult jalgpalli puhul. Koovit käib vaatamas ka muid spordialasid, näiteks võrkpalli ja korvpalli. Ta meenutab, kuidas oli kord Eesti vollekoondisega Poolas, kus kohalikku koondist oli toetamas üle 5000 poolaka. Koovit ei lasknud end arvulisest vähemusest heidutada ja elas häälekalt kaasa. „Järgmisel päeval olid Poola televisioonist ajakirjanikud kohal ja tahtsid minult intervjuud võtta, ju neile jäi silma, kuidas ma seal karjusin ja marutasin,“ naerab Koovit, kes toona siiski intervjuu andmisest loobus. Kaasaelamist peab aga spordihingega Koovit väga oluliseks, sest niisama tuimalt vaatamine ei ole õige asi: „Mis sa istud niisama! Emotsiooni peab olema!“

Esimese välisreisi talisman Oma kõige esimest välisreisi mäletab Mati Koovit hästi. 1990. aastate alguses korraldati perekondadele reis Taani Legolandi ja reisiseltskonnas oli ka tuntud õlleraamatute kirjutaja Ülo Mallene. Ta tunnistas Koovitile, et tahaks minna Tuborgi õlletehasesse ekskursioonile. Sel ajal, kui pered lõbutsesid Legolandis, sõitsidki Mallene ja Koovit kahekesi Tuborgi tehasesse. Seal pandi eestlased ühte gruppi Rootsi pensionäridega, kellega koos uudistati tehast õige pikalt. „Ülo hakkas juba küsima, et mis jama see on, et õlut üldse ei anta,“ meenutab Koovit. Kui aga ekskursioonigrupp ühel hetkel esimesest hoonest välja jõudis, sõnas giid, et alles nüüd minnakse põhimajja. Seal hakkasid teised rühma liikmed kohalikku toodangut maitsma, ent Koovit pidi esialgu leppima vaid limonaadidega. „Aga ära minnes anti kott kätte ja öeldi, et bussijuht saab õhtuks ikka õlled kaasa!“ naerab Koovit. Esimesest välisreisist on Koovitil siiamaani alles mälestusese ehk Tuborgi õllekorki meenutav meene. Kuigi esialgu rippus see keti küljes, kulus aja möödudes kett ära ja Koovit pani meene lipsunõela külge. „Nüüd on see juba 25 aastat mul talismaniks ja kannan seda iga päev,“ räägib Koovit.

Kui Mati Koovit saab Eesti koondist mängudele sõidutada, on tal võimalus ka ise mänge vaadata.

Foto: erakogu

2019 JAANUAR JALKA

lisaaeg Paha poiss

Autor: Margus Kontus

Luka Modric ei tahtnud Arsenali

vana

foto

2018. aasta maailma parim jalgpallur Luka Modric mängis Eesti vastu kaks EM-valikmängu juba 11 aastat tagasi. Tallinnas võitsid horvaadid 1 : 0, Zagrebis 2 : 0. Viimasest mängust, mis toimus päev enne Modrici 22. sünnipäeva, jäi ta mulle eredalt meelde. Ta oli kogu aja palliga, just tema harutas lahti Eesti meeskonna kaitset. Platsil olid ka praegune Ragnar Klavani meeskonnakaaslane Cagliaris Darijo Srna ja Müncheni Bayerni peatreener Niko Kovac, vahetusest sekkus Ivan Rakitic. Vahetult Zagrebi mängu järel arutasime staadionil bussi oodates mängu ning Modric oli kõigi huulil. Jutuks tuli asjaolu, et ta oli tagasi lükanud Londoni Arsenali pakkumise. Meelde on jäänud, kuidas Indrek Zelinski vaat et etteheitvalt imestas: „No millise klubi pakkumist tema siis ootab!?“ Aasta hiljem siirdus Modric Arsenali põlisvaenlase Tottenhami ridadesse, kust ta 2012. aastal läks Madridi Reali. Hispaania superklubiga on Modric võitnud neli Meistrite liiga ja kolm FIFA maailma klubide karikat. Viimasel MMil kuulus ta Horvaatia hõbedasse koondisse ja valiti turniiri parimaks mängijaks. Modric läheb ajalukku mehena, kes murdis Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo kümme aastat kestnud hegemoonia maailma parima jalgpalluri valimisel.

INDREK SCHWEDE

JALKA JAANUAR 2019

Tulevase maailma parima mängijaga jookseb 11 aastat tagasi Zagrebis võidu Andrei Stepanov (vasakul). Foto: Lembit Peegel

lisaaeg Jaanuarikuu sünnipäevad 01.01 Aivar Israel 51 01.01 Angelo Palmeri 44 01.01 Priit Ailt 36 01.01 Kaspar Kaldoja 29 02.01 Karina Kesvatera 30 02.01 Katrin Loo 28 03.01 Janek Kiismann 42 04.01 Grete Daut 19 04.01 Samantha Aleksandra Žurkin 19 04.01 Raiko Randlahe 17 05.01 Andre Paju 24 05.01 Daaniel Maanas 19 06.01 Martin Tilk 17 07.01 Sergei Mošnikov 31 07.01 Rasmus Tauts 22 07.01 Arseni Kovaltšuk 18 08.01 Steven Salmistu 18 09.01 Reelika Turi 30 09.01 Taavi Christopher Tuisk 19 11.01 Alina Teerbunskaja 20 12.01 Joonas Luts 18 15.01 Veiko Mõtsnik 37 15.01 Maikel Mikson 34 15.01 Karl-Eerik Luigend 25 16.01 Rene Kaas 37

16.01 Hannes Anier 17.01 Egon Tintse 17.01 Astrid Erik 18.01 Kert Haavistu 20.01 Liivo Leetma 22.01 Are Habicht 22.01 Raimo Rand 22.01 Jaanus Reitel 23.01 Aivar Lillevere 23.01 Rauno Sappinen 24.01 Artjom Artjunin 25.01 Tiit Kivisild 25.01 Kent Männik 25.01 Märt Kosemets 25.01 Roman Sobtšenko 26.01 Rait Oja 27.01 Vaapo Vaher 27.01 Toomas Kallaste 28.01 Peeter Klein 29.01 Henrik Kummer 30.01 Oleg Andrejev 30.01 Deniss Tjapkin 31.01 Valeri Vinogradov 31.01 Sergei Pareiko 31.01 Roomer Tarajev 31.01 Taijo Teniste

LHV edetabel 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (6.) JK Tallinna Kalev 5. (4.) FC Elva 6. (7.) Viljandi JK Tulevik 7. (5.) Tallinna FC Levadia 8. (9.) FC Nõmme United 9. (10.) Põhja-Tallinna JK Volta 10. (15.) JK Tabasalu 11. (8.) .FC Kuressaare 12. (12.) FC Kose 13. (18.) JK Welco 14. (13.) Viimsi JK 15. (11.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 16. (16.) FC Hiiumaa 17. (14.) Rakvere JK Tarvas 18. (19.) Põlva FC Lootos 19. (–) Pärnu JK Vaprus 20. (–) Pärnu JK Poseidon LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ESIKAANEL: SIIM LUTS FOTO: JANA PIPAR NR 1 (132) 2019

See oli eelmise sajandi kaheksakümnendatel, kui mängisime Viljandi Linnameeskonnaga Kallastel Eesti karikavõistluste mängu. Läksime juhtima 1 : 0. Siis lõime omavärava – 1 : 1. Läksime juhtima 2 : 1. Jälle lõime omavärava – 2 : 2. Kõik jätkus Foto: Lembit Peegel sama stsenaariumi järgi. Viimasel minutil läksime juhtima 3 : 2 ja meie õnneks sai mänguaeg otsa! Küll me olime õnnelikud!

 See võis olla 1997. aastal, kui läksin treenerina oma 1984. aastal sündinud poistega mängima Väimelasse. Mul olid pundis Ragnar Klavan, Sander Post, Raiko Mutle, Jarmo Ahjupera, Heikki Talimaa jt. Meie vastu tehti vastaste trahvikastis viga ja kohtunik määras ... karistuslöögi! Nii oligi – me asusime umbes kümne meetri kauguselt väravast trahvikasti sees karistuslööki tegema! Ma küsisin kohtunikult, et mis asi see nüüd on – karistusala sees tehtud viga tähendab ju penaltit! Tema vastas: ega iga viga ka penaltilööki tähenda! Ma veel täpsustasin, kas see on karistus- või vabalöök, et kui pall otse sisse läheb, kas siis värav loeb, ja kohtunik vastas mulle: kas te olete loll, see on ju karistuslöök ja loomulikult võib otse väravale lüüa! Ma ei mäleta, kuidas karistuslöök õnnestus, sest kõik muu sellega seonduv oli sedavõrd absurdne, et meelde jäi just see.



Novembrikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised:

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

25 49 19 39 41 60 33 33 57 23 29 65 44 37 25 27 74 48 22 22 57 28 65 42 39 31

Sünnipäevalaps Aivar Lillevere

Samade poistega käisime 1997. aastal Taanis Dana Cupil ja saime finaali, mis pidi toimuma kell üheksa hommikul. Staadionil pidime olema kell kaheksa. Mõtlesin, kuidas poisid erksaks saada, ning kupatasin nad kell kuus üles ja ajasin merre suplema. Siis sööma ja bussi peale. Jäime siiski brasiillastele alla 0 : 1 ja saime teise koha.

 Olin naistekoondise peatreener, kui 2008. aastal sõitsime Makedooniasse. Vahemaandumine oli Varssavis ja me jäime Skopje lennule hiljaks. Järgmine lend läks järgmisel päeval ja sinna oli 11 kohta. Panime algkoosseisu paika ja saatsime 11 mängijat teele. Päev hiljem startisid varumängijad ja kõik ülejäänud, nende hulgas mina. Maandusime hetkel, kui kõlas avavile, ja kui me staadionile jõudsime, oli mäng juba ammu käimas. Hämmastav, et mängu algusaega edasi ei lükatud!

 Oli naistekoondise mäng Rakveres. Meil oli kõik paika pandud: taktika, standardolukorrad jms. Mängueelsel soojendusel sai üks algkoosseisu tüdruk vigastada. Pidime tegema vahetuse ja rääkisime üle nii taktika kui ka standardid. Kui naiskonnad murule hakkasid sammuma, komistas üks meie mängija enne väljakut maas olnud raudtoru vastu ja lõi varba niimoodi ära, et mängida ei saanud. Pidime tegema uue mängueelse vahetuse ja uuesti standardolukorrad üle rääkima. See ei lähe kunagi meelest!

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: SIIM JUKS 517 8198, siim.juks@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2019 JAANUAR JALKA

ristsõna

Detsembrikuu ristsõna vastus oli „Skandaalsed (puurilukud)“. Õige vastuse eest võitis fotograaf Lembit Peegli raamatu „Eesti jalgpall pildis“ Karolin Tiivel. Võitjaga võtame ühendust. Jaanuarikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 17. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja fotograaf Lembit Peegli raamatu „Eesti jalgpall pildis“. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA JAANUAR 2019

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.