2-kõne: Karel Voolaid

Karel Voolaid:

sain koondise peatreenerina meeletu kogemuse

Thomas Häberli asumisega Eesti koondise peatreeneriks sai jalgpalliliidus läbi Karel Voolaidi aeg. Voolaid lahkus ka koolitusosakonnast, mille üles ehitamisel on ta suurt rolli mänginud.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana Pipar

Intervjuus Jalkale vaatas Voolaid tagasi oma ajale koondise peatreenerina ning jagas oma mõtteid teistel Eesti jalgpalliga seotud teemadel.

Karel, oled nüüd jalgpalliliidust lahkunud. Alustuseks kohe lihtne küsimus: mis nüüd plaanis, kuhu edasi?

Ei saa öelda, et oleksin jalgpallist tülpinud – praegu on aga selline hetk, kus saan korra jalgpallist kõrval olla. Ma ei tea, kui pikaks see aeg kujuneb. See on aeg, kus vaadata, kas hakkavad käed uuesti sügelema ja millised

on igapäevased emotsioonid. Oleksin võinud veel olnud. Ütlesin, et ei ole – see üks hetk ei saa üle pikema pausi võtta, aga kui Janiga (EJLi kooli- kaaluda tugevat minevikku. Mina kogesin ju suure tusosakonna juhataja Jan Harend – toim.) hiljuti osa ajast tegelikult positiivseid emotsioone, mõõkohtusime, istusime kolm tundi ja panime paika dan tegevust ju suures osas oma võistkonna ja plaane, kuidas võiksin täpsemalt hakata tööamp- personali kaudu. Sealt ma negatiivset tagasisidet se tegema, niikaua kui mul konkreetset uut töö- või negatiivseid emotsioone ei saanud. Loomulikohta pole. kult tulid need emotsioonid siis, kui me ei suut-

Mõttekoht on kindlasti see, et pean selgeks nud võite tuua, aga see oli pigem enesekriitika. tegema, mis oleks mulle mu karjääriredelil kõi- Väliste tegurite või kriitika tõttu masendusse lange targem järgmine samm. A-koondise gemine ei aita. Inimestel on õigus olla treeneritöö on ju teatud mõttes lagi. pettunud, aga tuleb arvestada, et see Ühest küljest võiks hakata noormängi- on osa jalgpallist. jatega kuskilt altpoolt pihta. Võimalusi tuleb hoolega kaaluda – kas need on üldse Eestis? Lisaks ka perepool – mul on sündimas laps ja see seab ka oma Edasistest valikutest: „Lisaks ka perepool – on Thomas Häberli oli Eesti koondise mängu vaatamas juba oktoobrikuus. Alaliidu president Aivar Pohlak on piirangud. sündimas laps ja see seab ka hiljem vihjanud, et valmidus peatree-

Mul ei ole tunnet, et ma ei tahaks oma piirangud.“ nerit vahetada oli olemas juba pärast kindlasti Eesti jalgpallile enam midagi kaotust Leedule. Kas teadsid sellest anda. Sain ju koondise peatreenerina juba toona? meeletu kogemuse, mida kirjeldada on mõnes Ei teadnud. Võisin seda suunda mõelda, sest mõttes päris raske, seda saab mõista ainult siis, teadsin tugevast sidemest Šveitsiga, et seal on kui ise rolli sees oled. Ma ei kujutanud seda ka ise mängitud ja seal on olemas kontaktid, aga võistette, kuigi olin U21 koondise treener olnud. konnale sellest mingit sõnumit ju edastada ei ole.

Kokkuvõttes pole mul ühest vastust, aga soov Teadsime niikuinii, et hetk oli kriitiline ja vaja oli jalgpallivaldkonnas edasi tegutseda on kindlasti tuua pööre, vaja oli punkte sõltumata sellest, kas olemas. keegi istub seal tribüünil või mitte. Kui mina oleksin sarnases olukorras olnud järgmine kandidaat, Sinu leping Eesti koondise peatreenerina lõppes siis oleksin ka hea meelega tulnud juba varem 2020. aastaga. Viimase mängu võõrsil Gruusiaga mänge vaatama ja asja vastu huvi tundnud.

pidas koondis sinu käe all novembris. Millised nägid sinu jaoks välja nädalad pärast viimast Kas oled Häberli või Norbert Hurdaga ühendumängu? ses olnud?

Kui olime Gruusias laagris, tundsin tugevalt, et Ei ole. Mõtlesin korra ise, et hea meelega sooviksee võib minu jaoks olla viimane koon- sin neile edu, aga Thomas ise tuli siia diseaken. Nägime, et ka võistkond hin- nii kiirelt ja sõitis kohe laagrisse, et ei gas selles rütmis, et nad said aru, et jõudnud. Kui nad tagasi on (intervjuu midagi on toimumas. Filmisime näiteks toimus koondise Marbella-laagri ajal – viimast koosolekut, sest tahtsin selle toim.), siis võin neile muidugi tere öelendale meenutuseks jätta. See oli asi, Koondisest eemale jäänud da ja edu soovida. Kui neil mõtteid või mida me varem ei olnud teinud. Igas aknas ei rääkinud ma nii pikalt mängijatega, mõnikord sõitsime kohe pärast mängijatest: „Mitu korda on need küsimusi on, olen alati saadaval, et nõu pidada. mängu lennujaama, aga seal oli meil pettunud mängijad välja Mulle tundus, et sulle tähendas palju võimalus jääda pisut pikemaks. öelnud, et jah, mul on ruumi see, et Konstantin Vassiljev ütles ka Kui seal pärast mängu mängijad platsilt ära tulid ja Kostja (Konstantin veel juurde panna?“ avalikult välja, et sooviks sinu jätka mist, ning tundus, et mängijad toeta Vassiljev – toim.) ära tuli, siis mul endal sid sind lõpuni. tekkis ka sees selline tunne, et… Väike krõks jäi Mul ei olnud ühegi mängijaga ühtegi konflikti või Gruusiaga lõpuhetkedel tegemata, kirss jäi tordi- arusaamatust. Kui mängijatel isegi oli midagi, siis le panemata. Sellega oleks olnud vägev lõpetada. nad varjasid seda päris hästi. Tegime kõik, et ei peaks lahkuma kaotusega, tean hästi, et viimase mängu mõju on tugev ka järgmi- Alaliidu president ütles sinu aega kokku võttes, sele treenerile. et tõid igasse liini uue ja noore liidri – mõel-

Viimane vestlus Janno Kivisilla ja Aivar Pohla- di Karl Jakob Heina, Märten Kuuske, Vladislav kuga oli 17. detsembril, kui asi sai selgeks. Tegime Kreidat ja Rauno Sappineni. Kriitik ütleks selle viimase kokkuvõtte ja lahtiseks jäi palju positiiv- peale vastu, et Hein pääses põhikoosseisu aiseid otsi. Küsiti, ega mul jalgpalliga seoses viima- nult tänu teiste meeste erinevatel põhjustel ära sel ajal liiga palju negatiivseid emotsioone pole langemisele ning Kuusk-Sappinen on sel aastal

25aastased ja mängivad ikka Eestis – mis kõrgel teks saanud ju nii palju mängida, kui Ken Kallaste tasemel liidrid nad olla saavad? oleks terve olnud ja seal ääre peal edasi-tagasi Olen seda varemgi öelnud, et Heinaga jalutasime kühveldanud. kevadel Tallinnas ja rääkisime juba siis koondise Me ei tea, mis olukorras oleks Sorga teistsunumber ühe rollist. Minu selge signaal talle oli, et gustel asjaoludel olnud. Võibolla oleks ta põmmuta peab olema valmis juba sügisel kohe esimeses tanud väravaid, saanud USAst Eestisse tulla – kas mängus seda kohta võtma. Temaga kohtudes sain Rauno (Sappinen – toim.) oleks sel juhul niimoodi aru, et tema vaimne tasand ja arusaam tippspor- esile tõusnud? Tekkinud olukorra kasutas ta aga dist on vaatamata vähesemale kogemu- hästi ära. Samas ei saa ka öelda, et ta sele juba kõrgemal kui näiteks Matvei oleks sinna nüüd kaheksa aastat naeluIgonenil või Marko Meeritsal. Minu tatud. Mark Anders Lepik võib selle talt jaoks oli juba kevadel selge, et kui Hein ära võtta, Sorga võib uuesti tulla. Henri on terve, siis on tema number üks. Ma ei tahaks öelda, et need noore- Lühikestest Anier pole kindlasti oma viimast sõna öelnud. mad mängijad kuidagi tänu minule tu- lepingupikendustest: lid. Pigem on see niimoodi, et tõin oma „Ma olen sel tasemel ikkagi Kui Martin Reimilt ohjad üle võtsid, nägemuse järgi nooremaid mängijaid, kui antakse signaale, et tuleks vaadata järgmist põlvkonda. piisavalt lahja CVga ja piisavalt noor treener, et sõlmiti sinuga esialgu lühikesi lepinguid. Kas tundsid, et pidid kohe iga hinna eest tulemusi näitama, et lepinVäga hea tuttav Tarmo Kink on öel- sellise asja pärast solvuda.“ gupikendus välja teenida? Esimene lenud, et mis noorenduskuur – mängima ping oli sul ju ainult pooleaastane. peavad kõige paremad! Aga kelle silme läbi pare- Selge oli see, et ma ju nägin, milline meie sügimad? Brent Lepistu on pettunud (et ta koondi- sene kalender oli, kui ametisse tulin – Valgevene sesse ei pääsenud – toim.). Ma oleks ka pettunud! kodus ja võõrsil, Saksamaa, Ukraina, kaks korda Aga mitu korda on need pettunud mängijad välja Holland. Varasemat laagrit teha ei saanud – tuliöelnud, et „jah, mul on ruumi veel juurde panna“? me kokku ja pidime kohe Valgevenega mängima.

Ma ju ei tea, kas Märten Kuusk on edaspidi Teadmatust oli palju, aga võtsin seda ambitsioosinna keskkaitsesse naelutatud. Kolmemängulis- nika katsumusena – vahet pole, kui palju päevi tes koondiseakendes on see paratamatu, et vaja mulle antakse. Mis õigusega lähen kohe kolmeon vähemalt kolme keskkaitsjat, lisaks peab ole- aastast lepingut nõudma? Kui suudan end koos ma neljas, kes saab sel tasemel hakkama, ja viies, võistkonnaga piisavalt tõestada, siis jääb see otkes on ka valmis reageerima. Meil said mängijad sustajate otsustada, kui pikalt see kõik kestab. võimalusi. Henri Järvelaid ei oleks ilmselt näi- Kui pärast ainult aasta võrra lepingupikendust otsa tuli, siis sain aru, et las olla taoline kompav olukord. Mis see minu olukorda ikka häirib? Kui mul on kolmeaastane leping ja ma kehva tööd teen, siis mind lihtsalt vallandatakse. Jah, võib ju öelda, et te ei julge mind siis vallandada, kui mul mitu aastat lepingut alles on, sest peaks kõik välja maksma, aga ma arvan, et jalgpallimaailm päris nii ei käi. Kui keegi sind ei taha, siis sellist kummivenitamist ei tehta.

Aga vaid aastase pikenduse järel sellist tunnet polnud, et minusse ei usuta?

Kui see esimene sügis võtta, siis oleksime pidanud Valgevenet kaks korda võitma ja Ukrainaga 0 : 0 viigi ära hoidma – siis oleks võibolla vaadatud, et pole küsimustki. Lõpuks vaadatakse sügist ja öeldakse, et midagi erilist ju ei muutunud. Pigem läksime sammhaaval edasi. Siis ju veel oli selge, et kevadel tuleb ka kaks sõprusmängu ja Balti turniir, mida tahtsime võita. Ma olen sel tasemel ikkagi piisavalt lahja CVga ja piisavalt noor treener, et sellise asja pärast solvuda.

Aivar Pohlak viitas viimasel pressikonverentsil mitu korda justkui sellele, et Eesti ajakirjandus on jalgpalli suhtes liiga nõudlik, paneb peale

liiga suure surve. Kas tundsid peatreenerina sama?

Kuigi mul sai jalgpalliliidus kaheksa aastat täis, siis ma ei saa ilmselt kunagi seda tunnet nii tugevalt tunda kui näiteks Aivar. Mul ei ole ükskõik, ma ei ole välismaalt tulnud treener, et lähen koju ära ja ütlen, et te kakelge seal edasi. Mulle tundub, et on väga kõlav negatiivne leer, siis on suur neutraalne leer, kes on kuskil omaette ja keda üldse ei kuule, ja lõpuks on positiivne leer, keda ka väga kuulda ei ole, sest nad kirjutavad kuskile harva. Tean, kui palju inimesi Eestis jalgpalli jälgib – kes siis on üldse see „jalgpalliüldsus“? Ainult need, kes kõige rohkem sõna võtavad? Endised tippjalgpallurid, treenerid ja sellised inimesed ju üldiselt ei kõla kuskil foorumites. Kui uudise taga on 14 kommentaari, kas see siis tähendab, et kõik mõtlevad sinust halvasti? Tean näiteks seda, kuidas minu tutvusringkonnas üldiselt asjadesse suhtutakse – on negatiivset, on neutraalset, on positiivset. Tundsin positiivset survet. Kui pärast Valgevenega mängu karjub mulle keegi läbi võrgu, et „Karel, jälle sa kaotad lõpus mänge nagu U21s!“, siis ma pean seda positiivselt võtma. Ta nii väga tahtis, et me ei kaotaks seda mängu! Vlasi (Sinjavski – toim.) ja (Artur – toim.) Pikk seal tagapostis aga haigutasid korraks ja Stasevitš, kes saab 10 000 dollarit palka, paneb palli sinna, sest ta on Meistrite liigas mänginud. Ja Skavõš, kes on samuti Meistrite liigas mänginud, toksab selle sealt sisse. See hüüdja oli aga üks tüüp. Kui mul on staadionil 20 000 inimest ja kõik karjuvad, et mine koju, siis saaksin ju kohe pärast esimest mängu aru, et inimesed ei taha mind näha.

Koondise peatreeneri töö on suures osas seotud ka kommunikatsiooni ja avaliku arvamuse kujundamisega – igast sõnast hakatakse kinni. Kas netikommentaare ise ka loed?

Ei loe. Mul on olemas tuttavad, kes loevad – muidugi tean kõiki Romarioid ja Myrgeleid (Soccernet.ee foorumi tegelased – toim.). Tean, mis seal toimub. Kunagi, kui esimesed netikommentaarid tulema hakkasid, oli Ott Reinumäe selline mängija, kes neid liiga südamesse võttis. Oluline asi on kuni Kloppide ja Guardioladeni treenerikoolitustel läbi käinud: kui sa neid kommentaare ei loe, siis ei saa need sind ka kuidagi mõjutada. Kui tavaline inimene saaks iga päev tänaval kõndides sada negatiivset kommentaari, siis teeks mõni võibolla enesetapu. Ma ei näe põhjust, miks tipptreenerid peaksid sellist asja väga hinge võtma. Isegi stuudioekspertide juttu – sellega peab lihtsalt hakkama saama. Ju neil siis kriibib midagi hinges. Samal ajal ütleb Tarmo Rüütli, kes on meil ju kõige-kõigem ekspert, et anname aega. Helistab mulle, et „Karel, kõik on korras, võta rahulikult“. See on ju hulga võimsam kui sada kommentaari.

Kõrvaltvaatajad näevadki vahel asju justkui selgema pilguga. See aga ei tähenda, et nad teaks, mis meeskonna sees toimub. Jube palju on ka selgeltnägijaid ja tuleviku ennustajaid, aga see ongi jalgpallikultuur, see on minu jaoks okei. Paljud ju kisasid, et vahetage see (Mikel – toim.) Arteta välja. Nüüd on Arsenali seis aga parem. Ta on ju tegelikult hea treener! Samamoodi Ole Gunnar Solskjæriga. Kui palju oli neid, ka Eestis, kes ütle-

Number kaheksa

seisab särgil, mille jalgpalliliit lahkumise puhul Voolaidile kinkis. Number särgil tähistab alaliidus töötatud aastaid.

14 mängu

pidas Eesti koondis Voolaidi juhendusel.

7 väravat

lõi Voolaidi tüüritud Eesti koondis. Neli tükki neist läks Rauno Sappineni arvele, korra said jala valgeks Erik Sorga, Pavel Marin ja Frank Liivak.

jutada nii, nagu sa ei tahaks teda, ja ma kirjutan. Mitte nii, et täpsustan ja selgitan üle. Meediaga suhtlemisel on vahel nii, et pilt ja pealkiri avaldavad suuremat mõju kui loo sees olev tekst.

Ei ole ju nii, et treener ei taha, et võistkonnal hästi läheks. Et kuskil on mõni hea vend, aga ma ei taha, et ta koondisesse tuleks. Tahan, aga on erinevad vaatenurgad ja võrdlusmomendid. Tean tema lugu hästi, seda, kuidas ta on üles kasvanud, ja seda, mis klubis toimub. Ma ei saa aga selle vastu, kui tuleb mingi lugu, kust jääb mulje, et ma ei tea, mis on Serie A, või et Georgi pole minu mees. Kui ta koondisesse tuli, siis tunnetasin, et tal tuli suurema survega hakkama saada, ka võistkonnakaaslaste poolt. Siis pidin hakkama õiget tasakaalu leidma.

sid, et ta ei saa hakkama? Kus on aga Manchester United praegu? Ja keegi ei tee avaldust, et näe, ronisid p***st välja ja panid teistel suu kinni. Neid narratiive võib saja erineva nurga alt vaadata.

Enne viimast koondiselaagrit läks sul sõnasõjaks Paide peatreeneri Vjatšeslav Zahovaikoga. Kas üksteisele tere ikka ütlete?

Saime Paide kontoris pärast laagrit kokku ja ta teretas mind kohe, kui lifti juures kohtusime. See oli minu initsiatiiv kohtuda. Ma ei soovinud seda teemat laagri ajal meediaNeedsamad narratiivid. Kui fännid ootasid Serie ga arutada, sest kogu fookus oli sel hetkel koonA debüüdi ja paari sealse mängu pealt koondi- diseaknal endal. Leidsin, et sel hetkel ei olnud sesse Georgi Tunjovi, ütlesid sina näiteks vastu, mõtet sellega tegeleda. Minu ajalugu nende venet ta peaks ennast esmalt U21 koondises tõesta- dadega ulatub väga kaugele minevikku. ma. Tunjov jõudis lõpuks koondisesse, Saatsin neile ülejärgmisel päeval sõnuaga ei löönud seal jalaga ust lahti, nagu mi, et kui tagasi olen, saame kokku ja paljud lootsid. Sul oli ju selles mõttes lahendame ära. Suure osa ajast rääkisin õigus – ometi jäi paljudele ilmselt okas mina, nad said mu vaatenurgast aru ja hinge, et mis mees see meie koondist juhib, kui võtab Flora pingilt mehi algkoosseisu ja Serie A mehed saadab U21 Netikommentaaridest: „Kui tavaline inimene meie suhted on samasugused nagu varem.

koondisesse. saaks iga päev tänaval Lõpetame positiivselt. Mis on parim

Oleksin ta märtsis koondisesse kutsu- kõndides sada negatiivset mälestus, mis sulle koondise peatreenud, aga need mängud jäid ära. Asjadest rutati aga nii kiiresti ette, et vahepeal jäi mulje, et Karel Voolaid ei saa aru, mis kommentaari, siis teeks mõni võibolla enesetapu.“ neri ajast jääb? Kogu meie treenerite ja taustajõudude seltskond oli väga korralik koos. Kuni asi on Serie A. Saan väga hästi! Itaalia Janani (fotograaf Jana Pipar – toim.) välkoondis on kunagi üks mu lemmikuid olnud, ala- ja, kes seal igasugu asenditest pilti tegi. See, kuites hümnist kuni pragmaatilise stiilini. Inimesed das kogu seltskond koos hingas ja õhkas, ning see, hakkasid tõesti mõtlema, et mis mõttes… Aga mu millisel tasandil mängijad nendega koos töötasid, hoiak oli selline: tark ei torma. Lisaks: võibolla kui milline see kogu professionaalsuse tase oli… See, selle loo oleks teinud mõni teine ajakirjanik, oleks kuidas koondise mängijad selle kõigega kaasa tupealkiri olnud teistsugune. (Soccernet.ee veebrua- levad ja pingutavad, ongi kõige positiivsem. Okei, ri alguses tehtud loo pealkiri oli „Kas Tunjov teenib mõnikord tulevad tulemuste näol pettumused, märtsiks koondisekutse? Voolaid: ta peaks end esi- aga protsessi mindi ikkagi hea tujuga. algu U21 eest näitama“ – toim.). Hästi väike teine pool on see, kuidas kogu sel-

Ma ei tea, miks seal niisugune hoiak võeti. Ma les protsessis minuga tööandja poolt käituti ja ei tea, kui hästi nemad mind tunnevad. Võimalik, minusse suhtuti. Ka otsad tõmmati lõpuks väga et seal oli midagi sellist: anna mulle võimalus kir- viisakalt kokku.

38 mängijat

sai Voolaidi käe all koondises platsile.

Taijo Teniste

teenis Voolaidi käe all kõige enam mänguminuteid – 1260 võimalikust viibis ta platsil 907 minutit.

Seitse mängijat

teenis Voolaidi käe all koondisedebüüdi: Karl Jakob Hein, Henri Järvelaid, Mark Anders Lepik, Michael Lilander, Markus Soomets, Georgi Tunjov ja Edgar Tur.

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.