Rannajalgpall

17. jaanuaril lubati koondisel taas kord koguneda, kui üle pika aja tehti meeskondlik treening.

Sisetingimused loovad rannakoondisele

parema võimaluse unistuste täitumiseks

Kuigi Eesti kliima rannajalgpalli ei toeta, on meie koondis juba aastaid astunud konkurentsitihedas mängus Euroopa tippmeeskondade kandadele. Pääs A-divisjoni oli vahepeal unistus, aga on nüüd juba suuresti selge eesmärk.

Tekst: Sander Jürjens | Fotod: Liisi Troska

Rannajalgpalli kogukond on ääretult motiveeritud ja distsiplineeritud. Mitmes vestluses tuleb välja, et Eesti mängijate füüsiline tase on võrreldes paljude konkurentide omaga parem, ning sellist komplimenti kuuleb Eesti pallimängude puhul pigem harva. Tingimused on aasta-aastalt läinud paremaks. Pikka aega käis koondis liiva peal harjutamas Nõos, lisaks avati 2017. aasta lõpus Tallinnas Teras Beach. Mõlemad hallid on andnud rannajalgpalluritele liival liikumise tunnetuse, kuid mõõtmed ei sobinud rannajalgpalli mängimiseks. Nüüd on selle mure kõrvaldanud mullu avatud Ülemiste Beach House, kus Eesti parimad rannajalgpallurid saavad treenida ka talvisel ajal. „Alates 15. novembrist alustasime seal rannajalgpalli treeningutega,“ selgitab Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask. „Enne uste ajutist sulgemist saime seal neli nädalavahetust treenida. Pühapäev on nii-öelda rannajalgpalli päev, sest väljakul käivad klubid ja seejärel koondis.“ „See on super!“ sõnab mullu Läti vastu koondise kaptenipaela kandnud Sander Lepik. „Üle

Sander Lepik: „Kui varem oli septembris suures pildis talveunne minemine ja märtsis või aprillis saime korraliku liiva peale, siis nüüd räägime aastaringsest ja kvaliteetsest treeningust.“

nädala Nõos käimised on nüüd minevik. Teras Beach oli loomulikult ka suur edasiminek, sest see aitas ka Tallinnas liiva peal pallitunnetust säilitada. Kuid Ülemiste Beachi hall on väga suur samm edasi.“

Kui vaadata tulevikku, siis see tundub veelgi helgem. Äripäev kirjutas jaanuaris, et aastaid tühjalt seisnud vanale Õismäe koolimaja krundile ehitab ärimees Kalle Kuusik üheksa miljoni euro eest saunadega rannaspordikompleksi, mis pidi esialgu valmis olema juba 2018. aastal. „Lugesin ka seda uudist ja see on vägev, et sellised võimalused meil tekivad. Kui varem oli septembris suures pildis talveunne minemine ja märtsis või aprillis saime korraliku liiva peale, siis nüüd räägime aastaringsest ja kvaliteetsest treeningust,“ lisab Lepik. Rannajalgpallis on tähtsal kohal MM-finaalturniir, mille tarbeks peetakse valikmänge, ning tihtipeale on meie koondise rõhk olnud euroliigal, kus mängivad Euroopa parimad meeskonnad, kes on jaotatud divisjonidesse. Kõrgeimas divisjonis pallib 12 meeskonda ning Eesti on korduvalt jäänud kõige napimalt sellest seltskonnast välja. 2015. aastal võõrustas Eesti Pärnus B-divisjoni turniiri, mille võitja pääses järgnevaks hooajaks A-divisjoni. Finaalis kaotas Eesti penaltiseerias Rumeeniale. 2017. aastal jõuti B-divisjonis taas kord finaali ja toona tunnistati Türgi paremust.

Koroonapandeemia tõttu lükkusid turniirid 2021. aastale

Loomulikult segas mullu kaarte pandeemia, mistõttu pidas Eesti koondis vaid kaks maavõistlust ja ühelgi turniiril käia ei õnnestunud. Rahvusvaheline kalender on seepärast tänavu väga tihe. „Mullu toimuma pidanud MM-finaalturniir leiab tänavu aset 19.–29. augustini Venemaal ja selle järgi hakati kalendrit koostama. Eelmisel aastal pidid toimuma valikmängud ning need lükati edasi maikuu lõppu või juunikuu algusesse, kuid asukohta veel teatatud pole. Euroliiga põhiturniiri toimumiskohta me samuti ei tea, kuid eeldatavalt leiab see aset juunikuu lõpus või juulikuu alguses. Euroliiga finaalturniir toimub pärast MM-finaalturniiri,“ lausub Kask. Eeldusel, et MM-finaalturniiri pilet võib olla veidi suur amps, tähendab see koondisele siiski aastas kolme rahvusvahelist turniiri. Selle plaani sisse on samuti arvestatud üks eeldus, et euroliiga põhiturniir edeneb meile valutult.

„Möödunud aasta oli väga huvitav. Kui Coolbet rannaliigat jõudsime edukalt mängida, justkui midagi poleks juhtunud, siis koondisele oli aasta keeruline. Jalgpalliliit sõlmis kaheaastase lepingu peatreeneri Aleksei Galkiniga, kes jõudis koondise vedada esimesel aastal kahe võiduni Läti vastu, kuid loomulikult oli plaan esineda edukalt suurtel turniiridel, mis jäid ära või lükati edasi,“ lisab Kask. „Sellest oli väga kahju, sest tundsin, et meeskond valmistus aastaks kuni märtsikuuni suurepäraselt ette. CrossFit, Nõo liivatreeningud ja muud jõusaalitreeningud olid täiesti uuel tasemel ning seda näitas suvine liiga, sest meie mehed olid füüsiliselt suurepärases vormis, kuigi kevadel tuli mõnekuine paus koos treenimisel sisse. See näitas, kui tugev põhi all oli.“

 Kui rannajalgpalli mängitakse, siis see mees on kohal – Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask vahetab mõtteid Aleksei Galkiniga.

Kari-Andri Kask: „Möödunud aasta oli väga huvitav. Kui Coolbet rannaliigat jõudsime edukalt mängida, justkui midagi poleks juhtunud, siis koondisele oli aasta keeruline.“

Peatreener läheb aastale vastu mäng-mängult

Tartu ülikooli kehakultuuri eriala lõpetanud 41aastasel Aleksei Galkinil on treenerina UEFA B-litsents ja EOK VI kategooria kutsetunnistus. Mängijana kuulus ta koondisesse aastatel 2011–2012 ja lõi üheksas kohtumises seitse väravat. 2015. aastal jõudis ta Venemaa karikavõistlustel Peterburi City ridades kaheksandikfinaali, aasta hiljem tõmbas ta Euro Winners Cupil selga Läti meeskonna FK ZEPi särgi. Samal aastal krooniti ta FC ValiceCari ridades Eesti rannajalgpalli meistriks ning valiti Eesti parimaks rannajalgpalluriks. 2017. aastal krooniti Galkin Riia Kreissi ridades Läti rannajalgpalli meistriks ja valiti kohaliku liiga parimaks mängijaks, aasta hiljem krooniti ta Leedu meistriks Vilniuse FK Igoli ridades.

Igapäevaselt Pärnus Mai tänava kunstmurustaadioni juhatajana ja Pärnu Kalevi noortetreenerina tegutseva Galkini puhul on huvitav, et rannakoondise juhendamine polnud talle võõras. 2019. aastal käis Galkin rannajalgpalli koondisega kaasas euroliiga superfinaalis, kus pärast ootamatut pääset finaalvõistlusele valmistas ta meeskonda ette koos toonase juhendaja Kristian Marmoriga, kes oli turniiril üles antud mängijana. „Kõlab võibolla veidralt, sest olen nende mängijatega koos mänginud kümme aastat, aga eelmine aasta osutus olude sunnil tutvumise aastaks,“ lausub Galkin. „Treeningutel õppisin paremini tundma nende võimeid ja nägin, mida peaks tänavuseks hooajaks muutma. Mängijad koosnevad Auguri, Thunderi ja Nõmme mängijatest ehk siis minu ülesandeks on nende kolme võistkonna mängijad ühtse plaani järgi tegutsema panna. Sõprusmängud Läti vastu näitasid meile ära mitu plussi ja miinust. Vaadates, mis olukorras hetkel maailm on, on vägagi tõenäoline, et tänavuste rahvusvaheliste turniiride eel saame taas võimeid nendega võrrelda, ja siis on ka näha, kuidas plaan toimib. Vahepealsel ajal olen palju vaadanud Peterburi meistrivõistluste kohtumisi, koondise vanu mänge ja ka muud rannajalgpalli ning neid kohtumisi analüüsides proovin aidata ka meie meeskonda.“

Rahvusvahelistele turniiridele saab kaasa võt-

Peatreener Aleksei Galkin soovib, et mängijad oleksid enesekindlad ja võimelised improviseerima.

ta kümme või 12 mängijat. See oleneb sellest, kas mängitakse MM-valikmänge või euroliigat. „Mullu osales koondise treeningutel 15 väljakumängijat ja kolm väravavahti, kelle hulgast pean valiku tegema. Tuumik on kindel, aga miks mitte lisada sellesse seltskonda sel aastal kolm-neli mängijat? Mõte on lihtne: proovin luua sellise meeskonna, kes mängiks iga kohtumist võidu peale. Tahan läheneda mäng-mängult, kuid loomulikult on unistus võita euroliiga B-divisjon.“

Aleksei Galkin: „Proovin luua sellise meeskonna, kes mängiks iga kohtumist võidu peale.“

Galkin iseloomustab võistkonna liikmeid kui väga jõulisi mängijaid. „Brasiilia sambat me ei tee, pigem proovime leida tasakaalu taktika ja jõu vahel,“ lausub ta ja lisab, et Euroopa tippkoondistest sarnaneb Eesti oma enim Valgevene omaga. Küsimuse peale, mida Galkin tahaks mängijates rohkem näha, toob peatreener välja eri olukordade individuaalse lahenduse. „Võime ju taktikaliselt kõik välja mõelda, aga rannajalgpall on show ning palju peab improviseerima. Tahan, et mängijad oleksid enesekindlamad ja viiksid spontaanselt ellu oma ideed.“

Võtmemängijate tekkimist kinnitab ka veebruarikuus oma 28. sünnipäeva tähistav Sander Lepik. „Pärast 2015. aastal Pärnus toimunud turniiri loobusid mitmed koondise esindamisest ning toimus verevahetus. Noored ja uued kutid on moodustanud kindla tuumiku ja usun, et oleme tänaseks juba päris heas seisus. Oleme kokku mänginud ning kõigil on suur tahtmine.“

Mullune ühinemine lätlastega andis uue hingamise

Kui Eesti koondisel jäid mullu ainsateks rahvusvahelisteks mängudeks kohtumised Lätiga, siis lõunanaabritega pandi leivad ühte kappi ka liigas. Coolbet rannaliiga kolm esimest kohta kuulusid eestlastele, sest meistritiitli võitis SK Augur Enemat. Liiga parimaks mängijaks valiti Kristian Marmor, suurim väravakütt oli Sander Lepik. „Võtsime Auguriga maksimumi, sest lisaks liigavõidule võitsime karika ja superkarika,“ sõnab tarkvaraarendajana leiba teeniv Sander Lepik.

Lepikut jäid häirima pisivigastused, mis jätsid esitustele oma pitseri. „Need ei lubanud end täielikult teostada,“ sõnab Coolbet rannaliigas vastaste väravavõrke 20 korral sahistanud mees. „Kokku toimus neli etappi ja kui juba ühe oleks vahele jätnud, siis protsentuaalselt oleks arvestatava osa hooajast pidanud meeskond ju minuta mängima. Mul oli esireie ülekoormuse vigastus ja pidin mängima põletiku kiuste, mis oli päris ebameeldiv. Aga isiklikus plaanis lõin palju väravaid ja tulemustega peab ju rahule jääma.“

Üldiselt oli Lepiku jaoks lätlastega ühinemine väga positiivne. „See tõi uue hingamise Eesti rannajalgpalli, sest vahepeal tekkis juba tunne, et tase on langemas ja põnevus kadumas, aga möödunud hooaeg oli kaasahaarav. Olen kuulnud, et soovime teha koostööd ka Leeduga, mis tähendaks, et tekiks ju Balti liiga. Leedu meeskond oleks põhimõtteliselt Leedu koondis ja nende vastu lihtne ei oleks.“

Kuulujutte Leedu huvist kinnitab ka alaliidu juht Kask. „Mullune hooaeg oli vägev. Pärnu ja Jūrmala olid rahvast täis, suvi oli ilus ja meie tegemisi hinnatakse ja jälgitakse. Eduka hooaja järel mõtleme ikka edasi ja Leedu meeskonna lisandumine oleks kindlasti liigale kasulik.“

Koondise peatreener Galkin, kes võitis Thunder Arvutitarga võistkonnaga mullu hõbeda, kiitis samuti liiga taset, kuid tema hinnangul oli koroonal siiski oma roll, mistõttu Läti meeskonnad polnud nii tugevad. „On mitu põhjust, miks lätlased liigas esikolmikusse ei jõudnud. Paljuski oli see seetõttu, et mitu nende mängijat tegutsevad ka tavajalgpallis ja seetõttu ei aidanud oma meeskondi rannaliiga etappidel. Lisaks tean, et lätlased plaanisid ka välismaalt lisajõudu tuua, aga koroona tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Usun, et see esimene hooaeg motiveeris neid ja nad tulevad sel aastal tagasi tugevamana.“

Möödunud hooaeg jäi Galkinile endale mängijakarjääris suure tõenäosusega viimaseks. „Käisin järjekordsel põlveoperatsioonil ja taastun praegu ning kõrgliigas enam ei plaani mängida.“

Rannajalgpalli hooaeg pole enam mägede taga, kuid järgnevate kuudega on vaja selgeks saada, kuidas jätkatakse. „Oleme välja töötanud juhendi hetkel kümneliikmelise liiga tarbeks, aga Leedu suhtes on veel lahtiseid otsi. Lätlased on andnud oma sõna jätkamiseks. Proovime hoida Eesti meeskondade osakaalu kõige suuremana, sest taseme mõttes tuleb see kasuks nii meile kui ka vastastele,“ lisab alaliidu juht Kask lõpetuseks.

Kuidas Liverpool ja Manchester United viiki mängisid

Jalka taaselustab mõneaastase pausi järel populaarse taktikarubriigi, kus võtame iga kord luubi alla mõne põneva mängu, strateegilise nüansi või kavala lahenduse. Esimeses loos räägib FC Flora abitreener Joel Indermitte 17. jaanuaril Premier League’is toimunud liidrite kohtumisest Liverpooli ja Manchester Unitedi vahel.

Tekst: Joel Indermitte, FC Flora abitreener

Kuigi paljud ootasid kahe suure mängust väravasadu ja meeletut andmist, lõppes kohtumine seekord väravateta viigiga. Kodus mänginud Liverpoolile tähistas see juba kolmandat järjestikust liigamängu, kus ei suudeta väravat lüüa – liidrikohta hoidnud Unitedile oli viik pigem hea tulemus, sest Liverpool polnud enne seda kohtumist juba 67 kodust liigamängu järjest kaotuskibedust tundnud.

Väravateta viik ei tähenda tingimata seda, et tegemist oleks olnud halva mänguga – taktikaliselt pakkus see nii mõndagi põnevat.

Üldasetus

Punastes särkides Liverpooli algkoosseisus tasub tähele panna kaht asja: kaitsjate vigastuskriisi tõttu alustasid keskkaitses tavapärased keskpoolkaitsjad Jordan Henderson ja Fabinho, samuti asetas peatreener Jürgen Klopp veidi üllatuslikult keskväljale Xherdan Shaqiri, kes ei alusta just väga sageli. Ülejäänud rivistus oli Liverpoolile suuresti tavapärane. Tumedates vormides Manchester Unitedi puhul usaldas peatreener Ole Gunnar Solskjær tavapärast töökate ja pigem kaitsvate äärekaitsjatega tagaliini, mida ta on tavaliselt ikka suurtes mängudes kasutanud. Üllatus oli keskpoolkaitsja Paul Pogba paremale äärele asetamine, samuti tõsiasi, et Marcus Rashford oli tipuründaja ja Anthony Martial vasakul äärel – seni olime harjunud nägema, et Martial on kesktormaja kohal ja Rashford äärel.

Liverpool rünnakul

Liverpool üritas mängu üles ehitada peamiselt kaitsest lühikeste söötudega. Keskkaitsepaari moodustasid Fabinho ja Henderson, kelle omadused palliga mängu ja rünnakute ülesehituse faasis sobivad hästi Liverpooli mängustiiliga.

Kaitsest mängu üles ehitades kasutati keskväljal Thiagot, et luua Rashfordi ja Bruno Fernandese vastu kolm kahe vastu ülekaal, kus Thiago langes vahepeal keskkaitsjate vahele või proovis püsida Unitedi ründajate selja taga.

Andy Robertson oli mängu jooksul väga aktiivne ning tõusis mööda vasakut äärt tihti kõrgele, nagu talle kombeks. Nägime mitmel korral ka Trent Alexander-Arnoldilt Robertsonile suunatud pikki diagonaalpalle.

Keskpoolkaitsjad Georginio Wijnaldum ja Shaqiri tõusid kõrgemale, kus prooviti Roberto Firmino madalamale langemise abil Unitedi kahemehelise keskvälja vastu ülekaalu tekitada. Unitedi kompaktse kaitsetöö pärast Firminot palliga aga väga sageli üles ei leitud.

Mohamed Salah ja Sadio Mané üritasid mängida mitmekülgselt, hoiti laiust ja üritati ääre pealt teravust luua. Samas prooviti Firmino madalamale langemise abil süstida kaitseliini taha ja hoida Unitedi keskkaitsjaid surve all. United seisis kaitsefaasis madalamas 4-4-2 asetusega kaitseblokis, kus Fernandes ja Rashford asetsesid kõrvuti ründajatena. Fredi ja Scott McTominayst koosnev keskväli oli väga töökas ja tegi palju musta tööd, et sulgeda sööduliine ja hoida keskvälja kompaktsena. Pogba ja Martial mängisid äärepoolkaitsjatena pigem kitsalt, et hoida mängu kompaktsena ja võtta ruumi ära Liverpooli keskväljamängijatelt. Unitedi kaitseliin tuli hästi toime üks ühe vastu olukorras mängijaid kaitstes ning suutis väga ohtlikke olukordi üldiselt vältida.

Manchester Unitedi

üleminek rünnakule

Nagu kogu senise hooaja jooksul, oli ka seekord näha, et United pööras suurt rõhku kaitsest rünnakule üleminekutele. Kaitses mängiti kompaktselt ning kohe kui pall võideti, rünnati esmajoones vabu tsoone, mis olid Liverpoolil tekkinud. Peamiselt tekkis ruumi Liverpooli tõusvate äärekaitsjate selja taha, kuhu tegid tihti oma jookse nii Martial kui Rashford. Bruno Fernandese roll kontrarünnakute puhul oli pigem liikuda kiirelt vabasse tsooni ja vabastada oma sööduga ründavad mängijad. Pogbad nägime üleminekute puhul tihti liikumas pigem keskväljale lisamängijaks, kui mööda äärt kiirelt vabasse ruumi sööstmas. United suutis mitmel puhul jõuda väga ohtlike momentideni ja eelkõige Rashfordi sööstud olid need, mis Liverpoolile peavalu valmistasid.

Unitedi rünnak ja Liverpooli pressing

United üritas oma mängu ehitada esmajoones kaitsest lühikese sööduga, kuid selle muutis raskemaks Liverpooli kõrge pressing. Selle puhul tegid tööd eelkõige Salah ja Mané, kes proovisid esmajoones survestada Unitedi keskkaitsjaid, samal ajal kui Firmino langes madalamale ja kontrollis Unitedi keskväljamängijaid. Shaqiri oli võrreldes Wijnaldumiga veidike kõrgemas rollis, kus ta survestas nii äärekaitsjat Shaw’d kui toetas Firminot keskväljamängijate pressinguga. Kuna Liverpooli pressing oli intensiivne ja tööd tehti suurte jõududega, oli United sunnitud mitut puhku mängima pikki palle ründajate poole, aga kuna Unitedi ründemängijad eesotsas Rashfordiga ei ole õhuduellides väga head, siis lõppesid paljud sellised olukorrad pallikaotusega. Kui Unitedil oli võimalus tulla surve alt välja, siis käis nende peamine rünnakutegevus mööda vasakut äärt: kui väljak pikkupidi kolmeks jagada, toimus vasaku ääre kaudu koguni 43 protsenti Unitedi rünnakutest. Luke Shaw tõusis aktiivselt mööda oma äärt, kus koos Martialiga üritati luua kaks ühe vastu olukordi Trent Alexander-Arnoldi vastu. Bruno Fernandes liikus endale omaselt vabas rollis, kuid kaldus pigem samuti vasaku ääre poole. Pogba mängis seevastu rünnakufaasis pigem nagu keskväljamängija ja tõmbus väga tihti väljaku keskosasse, kus üritas leida vaba ruumi ja tekitada ülekaalu Liverpooli kolme keskväljamängija vastu. Rashford oli väga sirgjooneline ning otsis pidevalt võimalusi nõelamaks oma jooksudega liini taha.

Suvelaagris Rimi stipendiumi võitnud lapse ema: „See oli saatus.“

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) eestvedamisel toimuvad alates 2008. aastast laste suvelaagrid. EJL on laagrite raames tihedalt koosööd teinud laagri pikaaegse nimisponsori Rimiga, kelle stipendiumid on arvukatel lapsevanematel aidanud treeningute kulusid katta. Jalka uuris, mis on saanud kahest stipendiaadist, kes said loosi tahtel selle osaliseks 2014. aastal.

Tekst: Sander Jürjens

Rimi stipendiumi võidab igal suvel kuus last. Lapsevanemad, kelle võsukesed pole veel jalgpallitreeningutega liitunud, saavad esitada avalduse ning viimasel laagripäeval naeratab loosiõnn mitmele väikesele jalgpallisõbrale. Üks 2014. aastal laagris osalenu oli Tartu poiss, toona kaheksa-aastane Jasper Toomas Kanter. „See oli saatus,“ sõnab noormehe ema Katre Kolk aastaid hiljem. „Jalgpalliga seos puudus, sest panin ta kolmeaastasena laulma ja tunnistan, et olin jalgpallivastane, sest kartsin, et tegu on ohtliku alaga. Aastad möödusid, laulurühmast läks aina rohkem poisse ära ja lõpuks jäigi ta ainult tüdrukutega laulma ning tahtis ära tulla. Ta läks judosse, sai juba medaleidki, aga hoovi peal kippus palli mängima. Suvel otsustasime ta aega sisustada selle laagriga. Siis tuli see stipendium ja enam pääsu polnud – ta läks jalgpallitreeningutele ja käib seal senimaani.“ Praeguseks 15aastasel Jasper Toomasel on laagrist üks vägev mälestus. „Ega ma sellest ajast suurt midagi ei mäleta, aga tean, et sain sealt palju sõpru ning lõin ühe iluvärava. Päeva lõpus toimus mäng ja suutsin poolkäärlöögiga palli väravasse lüüa.“ Kanter esindab meistrivõistlustel FA Tartu Kalevi noortevõistkonda. „Naudin jätkuvalt jalgpalli mängimist. Hiljuti oli mul küll paarikuine vigastuspaus, aga olen nüüd suure tahtmisega tagasi. Teen nädalas palju trenni ja loodan suurena Premium liigasse jõuda.“ Tartus on loomulikult üks Premium liiga meeskond olemas ning kui suvel oli riigis koroonaviirusesse nakatunute arv väiksem, käis

2014. aasta stipendiaadid augustikuises laagris. Pildil on peale laste ka jalgpalliliidu peasekretär Anne Rei (vasakul), Teet Allas ja Katrin Bats.

Foto: Aron Urb Kanter Tamme staadionil JK Tammeka meeskonda ka jälgimas. Samas on ambitsioonikas ka tema koduklubi FA Tartu Kalev, mille esindusmeeskond võitis paljude Tammeka endiste mängijate toel möödunud hooajal III liigas kõik mängud.

Samal aastal pälvis stipendiumi ka hiidlanna Liisi Koppel. „Ma mäletan, et Hiiumaal hakkas tegutsema naistreener ja kõiki kutsuti jalgpallitrenni. Siis tuli suvi peale ja toimus see laager, kuhu Liisi läks,“ lausub Liisi ema Marika Koppel. „Oleme sportlik pere – olen ise nooruspõlves tegelenud kergejõustikuga ja jõudnud hilisemas eas ka korvpalli ja jalgpalli juurde. Ma arvan, et pärast suve oleks Liisi jalgpallitreeningutega jätkanud, aga Rimi stipendium oli loomulikult hea uudis.“

Liisi mäletab huvi jalgpalli vastu juba lasteaiast. Rimi stipendiumi sai ta suvelaagris seitsmeaastaselt. „Mäletan, et olime A. Le Coq Arenal ja vaatasime mingit mängu. Siis tuli üks treener, võttis mu kaasa ja viis staadioni teise otsa, kus mulle anti diplom üle.“

Esialgu mängis Liisi Hiiumaal poistega koos, liitus seejärel JK Saarepiigaga ja pallib praeguseks Kuressaare U17 eliitliiga naiskonnas koos vanema õe Liisuga. Mullu oli Liisi naiskonna üks nooremaid pallureid, kui eliitliigas saavutati kol-

mas koht. „Ma arvan, et mul läheb hästi,“ sõnab vasakujalgne Koppel. „Mängin äärepoolkaitses, aga ma arvan, et teised on veel hetkel minust paremad,“ jääb ta tagasihoidlikuks. „Suuri tulevikuplaane pole ma jalgpalliga seoses teinud, aga järgmisel hooajal tahaks vähemalt ühe värava lüüa.“

Laagri väärtused langesid kokku Rimi omadega

„Kuigi koostöö jalgpalliliidu ja Rimi vahel algas juba enne minu liitumist, siis kogu minu siinoleku aja olen saanud tegeleda laste jalgpallilaagritega,“ ütleb ettevõttes kümme aastat töötanud vastutustundliku ettevõtluse ja kommunikatsiooni juht Katrin Bats. „Ühel hetkel tekkis mõte luua osalejatele stipendiumid, sest need laagrid on olnud erakordselt populaarsed. Polnud kahtlustki, et Rimi võiks oma vahendid suunata nende lasteni, kes veel jalgpallitreeningutel ei käinud, aga soovisid alustada.“

Rimi on olnud jalgpalliliidule pikaaegne partner ning 2017. aastast EJLi suurtoetaja. Peale suvelaagrite on Rimi tihedalt seotud tüdrukute festivalide ja osavusfestivalidega, mis samuti iga-aastaselt aset leiavad. „Rimi on vastutustundlik ettevõte ning oma kontseptsioonis tõstame esile viit väärtust: keskkond, kvaliteet, kohalikkus, mitmekesisus ja tervis. Kui räägime tervisest, siis osa seatud eesmärkidest saame ellu viia poelettide vahel, sest väga olulisel kohal on tervislik toitumine. Teine tähtis aspekt on liikumine, mida riiulite vahel sellisel kujul teha ei saa. Siinkohal ongi jalgpalliliit meie heaks partneriks ning toetame nende poolt veetud projekte suurima heameelega. Nii pühendunud inimesi, nagu jalgpalliliidus nende projektide juures töötavad, on väga keeruline leida,“ lisab Bats.

Mitu Jalkaga vestelnud inimest toob välja suvelaagritega seotud häid emotsioone ning rahvusstaadionil on neid kogenud ka Bats. „Käin alati ise neid stipendiume üle andmas ja nii tore on näha nende laste nägusid, kes veidi arusaamatu olekuga neid vastu võtma tulevad. See on alati armas ja motiveeriv hetk, kui näen, et teeme õiget asja.“

Laagris on osalenud ka mitu tuntud mängijat

Suvelaagrites on algusaastatel osalenud ka mitu pallurit, kes jõudsid A-koondisesse. 2016. aasta Jalka septembrinumbris rääkisid oma kogemustest teiste seas Mark Oliver Roosnupp, Sören Kaldma, Henrik Pürg ja Mihkel Ainsalu. Nemad võtsid osa suvelaagritest, kui need toimusid esimest korda, 2008. aastal. „Seda projekti alustas Lars Hopp ja esimestel aastatel olid võtmetegijateks veel Frank Bernhardt, Marko Kuusik ja Priit Adamson ning seejärel Indrek Zelinski ja Ants Juhvelt. Seejärel jõudis see projekt minuni, kui jalgpalliliiduga liitusin. Nüüd on seda juba aastaid edukalt juhtinud Martti Pukk,“ meenutab EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas.

Suvelaager toimub nii juuni- kui ka augustikuus esmaspäevast reedeni. „Lapsed tulevad laagrisse hommikuks ja seal ootavad neid juba treenerid. Hommikul on kerged liikumismängud või jalgpallitreeningud. Siis süüakse kõht täis ja pärastlõunal läheb mängimine edasi. Lapsed saavad ennast korralikult ära väsitada, õhtul tuleb hea uni ja järgmisel hommikul tullakse juba uue hooga peale,“ kirjeldab rütmi suvelaagrite projektijuht Martti Pukk. „Kõige erilisemaks osaks on ekskursioonipäev A. Le Coq Arenale, kus tutvutakse teiste laagrite lastega ja mängitakse nendega jalgpalliga. Kõige vägevam hetk on vast see, kui pääsetakse A. Le Coq Arena murule, kus ootab neid ees kohtumine A-koondislastega,“ lisab Pukk.

Pukk ütleb, et sel aastal on suvelaagrid planeeritud täismahus. „Esialgu loodame, et viirus meid sel suvel ei sega, kuid loomulikult õpetas eelmine aasta, et peame kõigeks valmis olema.“ 2021. aasta suvelaagrid on planeeritud 14.–18. juunile ning 2.–6. augustile üle Eesti. Täpsema info leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt.

Liisi Koppel võitis stipendiumi juunikuu laagris. Praeguseks mängib ta FC Kuressaare U17 naiskonnas (esimeses reas vasakul).

Foto: Reivo Vinter

39%

stipendiumi pälvinutest mängisid meistrivõistlustel ka 2020. aastal.

300

eurot on üks stipendium, mis aitab katta esimese aasta treeningute kulud.

90

eurot on ühe Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi jalgpalli suvelaagri koha hind. Kui laps võtab osa nii juunikuisest kui ka augustikuu laagrist, siis teine laager on odavam, sest hinna sees on lisaks ekskursioonipäevale ja toitlustusele ka varustus, mille saab taas selga tõmmata augustis. Varustuse hulka kuuluvad nimega särk, püksid ja kedrad.

Valgud – legoklotsid, millest on meie keha ehitatud

Kui eelmise aasta viimastes Jalkades olen kirjutanud nii sellest, kuidas kasutada väikeseid nippe, et magada paremini, kui sellest, miks on oluline saada toidust piisavalt süsivesikuid, siis sel korral võtame luubi alla järgmise rühma toitaineid: valgud.

Tekst: Raiko Kokmann, Eesti Jalgpalli Liidu kehalise ettevalmistuse treener

Nagu eelmisel korral mainitud, siis toidust annavad meile energiat kolm suurt toitainerühma. Nendeks on detsembrikuu Jalkas käsitletud süsivesikud, aga peale selle ka valgud ja mängu järgne taastumine võib aega võtta kaksrasvad. Süsivesikute roll meie kehas on väga suures kolm päeva. osas energeetiline, mis tähendab, et nende peami- Selleks, et lihased saaksid taastuda võimalikult ne ülesanne on varustada meie keha energiaga. kiiresti ja sportlase keha oleks võimalikult värske,

Valgud aga on meie kehas natuke teistsugu- on oluline, et sportlane tarbiks piisavas koguses valsel eesmärgil. Nimelt on nad meie keha põhilised ku. See kogus sõltub mitmest asjaolust – peamiselt ehitusplokid. Lihtsustatult võib väita, et valgud on sellest, kui suur on treeningukoormus. Hea mõõdunagu legoklotsid, millest meie keha on ehitatud. puu, mida võiks aga juba kasvuspurdi läbinud noor Valkudest on tehtud nii meie lihased kui näiteks ka sportlane jälgida, on 1,4–1,7 grammi kehakaalu iga küüned ja juuksed. Lisaks sellele aitavad kilogrammi kohta. See tähendab, et näivalgud meie kehas saata eri sõnumeid. teks 50 kilo kaaluv sportlane peaks valku Seda teevad nad näiteks hormoonide tarbima iga päev 70–85 grammi. Atleet, koosseisus (näiteks insuliin). Samuti on kellel kehakaalu aga 75 kilo, peaks sööma valgud need, mis ensüümidena kiirendavad kehas toimuvaid protsesse. Seetõttu soovitan mõelda iga päev hoopis 105–128 grammi valku. Saamaks parema ettekujutuse, mis

Eelmise lõigu põhiline sõnum võiks sellele, et iga päev süüa tähendab toidu mõistes 100 grammi olla see, et valkudel on meie kehas mitu mõne toidukorra kõrvale valku, toon mõned näited. ülesannet, kuid sportlane võiks teada vähemalt üks peotäis Kohupiimapasta (300grammine pakk) vähemalt seda, et valgud on tähtsad selleks, et meie lihased saaksid treenin- kaunvilju. sisaldab umbes 21 g valku (7 g 100 g kohta). Kui teha valik valgurohke kohugute ja võistluste vahepeal võimalikult piima kasuks, siis 200grammises pakis kiiresti taastuda. on samuti umbes 21 g valku (14 g 100 g kohta).

Iga treeningu ja võistluse ajal saavad meie li- Kuigi kohupiima enda kogus on kolmandiku võrra hased koormust, aga vajavad selle järel aega, et väiksem, jääb valgu kogus samaks. jõuda tagasi oma kõige tugevamasse olekusse. Muna (üks tükk ehk 50 g) sisaldab umbes 6,25 g See taastumise aeg on seotud sellega, kui tugev valku (12,5 g 100 g kohta). Kui sööme ära kolm on olnud lihastele mõjunud koormus. Kui mõnest praetud muna, saame sellest umbes 19 g valku. kergemast trennist taastumine võtab võibolla Kanaliha on üks valgurikkamaid valikuid. Kui seitse-kaheksa tundi, siis väga raske 90minutilise sööme ära ühe tüki kanafileed (120 g), saame sealt

juba umbes 36 g valku (29 g 100 g kohta). Kui võrrelda näiteks sealihaga (25,5 g 100 g kohta) või veiselihaga (30 g 100 g kohta), ei ole kanalihas valku oluliselt rohkem, küll aga sisaldab kanaliha palju vähem rasva (2 g 100 g kohta) kui sea- (29 g 100 g kohta) või veiseliha (16 g 100 g kohta). Tasub ära märkida, et rasvad ei ole alati halvad, aga kasulikud rasvad jõuavad meieni pigem taimsest kui loomsest toidust.

Lisaks lihatoodetele on rohkelt valku ka mitmes kaunviljas. Kui hernest ja põlduba teab iga laps, siis tegelikult on kaunviljade peres ka teisi valikuid, milles valku küllaga.

Värske hernes sisaldab umbes 5 g valku iga 100 g kohta ning põlduba peidab iga 100 g sees 5,7 g valku. Seda pole üleliia palju, aga tegelikult on köögiviljade võrdluses isegi 5 g 100 g kohta päris palju. Mitut kaunvilja sööme kuivatatud kujul – see tähendab, et nende veesisaldus on minimaalne ja seepärast on neis valku oluliselt rohkem.

Näiteks kuivatatud läätsed sisaldavad umbes 24 g valku 100 g kohta ning kikerherned 21 g valku. Sojaubades on 100 grammis valku 34 g ning lupiiniseemnetes lausa 36 g.

Kaunviljade valik on lai ning need kõik on väga head valgu saamiseks. Peale selle on nad aga ka väga head kiudainete, mineraalide ja süsivesikute allikad. Tõenäoliselt kasutavad eestlased toitu valmistades aga kaunvilju oluliselt vähem, kui võiks. Seepärast soovitan mõelda sellele, et iga päev süüa mõne toidukorra kõrvale vähemalt üks peotäis kaunvilju. Nii garanteerid nii selle, et su kehas on korralik kogus mineraale, kui ka selle, et lihased saavad kiirelt taastuda ja oled järgmiseks treeninguks 100% valmis. Köögiviljade hulgas on ka teisi variante, milles on täiesti arvestatav kogus valku. Näiteks brokolis on valke 5 g, rooskapsastes 4,5 g ja spargel sisaldab valku 3 g 100 g kohta. Olgu ära öeldud, et köögiviljad sisaldavad väga palju vett ja neist ei saagi oodata väga suurt kogust valku, nagu on näiteks lihas või kuivatatud kaunviljades, aga nende tarbimine tagab meie kehale vajalikud vitamiinid ja mineraalid.

Sellest, mis on vitamiinid või mineraalid, räägin täpsemalt Jalka järgmises numbris. Head taastumist!

1,4–1,7 grammi

valke iga kilogrammi kehakaalu kohta peaks kasvuspurdi läbinud noor sportlane iga päev tarbima.

Raiko Kokmann soovitab süüa rohkem kaunvilju – näiteks ube ja herneid.

Foto: Şebnem Köken, Scanpix

6,25 grammi

valku on ühes keskmises kanamunas.

36 grammi

valku sisaldab üks 120grammine tükk kanafileed.

Uuel aastal uue hooga

Eesti meestekoondise peatreenerina alustas tööd šveitslane Thomas Häberli (keskel) ning abitreeneritena Norbert Hurt, Andres Oper, Mart Poom ja Häberli kaasmaalane Michael Müller (vasakul). Foto: Jana Pipar Koondis alustas aastat treeningulaagriga Hispaanias. Foto: Liisi Troska

Meeskond pidas Ungari tippklubi Ferencvárosiga treeningmängu, kus vastasele jäädi teise poolaja väravast alla 0 : 1. Foto: Liisi Troska

Konkurendile ei jää võlgu ka Paide Linnameeskond, kes lõi käed Mihkel Aksaluga. Premium liiga uueks hooajaks valmistumine on alanud! Valitsev meister FC Flora täiendas oma ridu Henrik Oja-

maaga! Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee Ettevalmistust alustas ka mullune pronks FCI Levadia, mis tõi oma treeningutele klubita

Ilja Antonovi. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Uruguaylasest José Leandro Andradest sai 97 aastat tagasi maailma esimene rahvusvahelise kaaluga jalgpallitäht. Tema briljantne tehnika ja taktikaline taip, tema võime poolkaitsjana neutraliseerida ohtlikke vastaseid ning loominguliste üksikläbimurrete ja ülitäpsete söötudega juhatada ja inspireerida meeskonna ründetegevust tõid Uruguayle kolmelt esimeselt rahvusvaheliselt tiitlivõistluselt kolm kulda.

Tekst: Indrek Schwede Fotod: Indrek Schwede arhiiv

Uruguay meeskond tervitab rahvast enne 1928. aasta OM-finaali esimest kohtumist. Paremal José Leandro Andrade.

Täiuslik Must Ime – José Leandro Andrade

Diego Maradona surma järel tõstatus ooda- José Leandro Andrade – La Maravilla Negra, Must tult küsimus, kas lahkunu oli maailma kõigi Ime. aegade parim jalgpallur. Aga küsimus polnud ainult selles, kas tema või Pelé. Vastandusid „Me treenime kanu taga ajades!“ ka tele- ja veebiajastu (Messi ja Cristiano Ronal- José Leandro Andrade sündis 1901. aastal Saltos.1 do) ning sellele eelnenud pabermeedia ajastu vu- Tema ema oli argentiinlanna ja isa arvatakse oletitähed. Raadio käis alates eelmise vat Brasiiliast tulnud endine Aafrika sajandi kahekümnendatest rööbiti ori, kes oli poisi sündides 98aastatrükimeediaga, kuid on jätnud meile ne. Ta kasvas üles muusika ja tantsu vähe jälgi, mille järgi minevikku hin- keskel ning Montevideosse ei siirnata. Mõistagi on iga võrdlus subjektiivne. Seda raskem on võrrelda eri „Eurooplaste jaoks oli see, mida nad nägid, ulm, unistus, millest dunud noormees üksnes jalgpalli pärast. Ta tahtis osaleda karnevalipidustustel! Seda ta tegigi: ta oli ajastute tähti. Varasematest on al- võis vaevu uskuda, et see saab pealinna karnevalimuusik, kingavikles vaid ajaleheread, võibolla mõni olla tõsi. Mängu kajastavate sija ja mängis amatöörliigades. 1918. filmijupp või paremal juhul terve mäng. Tänapäevaste tähtede iga liikumine palliplatsil on aga talletatud. reporterite hämmeldus oli nii suur, et nad märkisid üles valesid aastal siirdus ta Montevideo FC Misionesi ridadesse, mis samal aastal meistriliigast välja kukkus. Aastatel Ometi koostatakse ajastuüleseid väravalööjaid ja minuteid.“ 1920 ja 1921, kui ta oli sõjaväeteenissümboolseid koondisi. See on põnev tuses, pallis ta Montevideo FC Retegevus ja seab koostajaile kohustuse oma otsu- formersis, mis samuti kõrgemast liigast pudenes. seid põhjendada. Üks neist, kes pretendeeriks 1922. aastal mängis Andrade ühes Montevideo maailma kõigi aegade sümboolsesse koondisse, väikeklubis Oriental Pocitoses, mis sai nime linon Uruguay kolmele suurvõidule kaasa aidanud najao järgi ja mille liivastel väljakutel jäi ta silma

rahvusmeeskonna kaptenile José Nasazzile, kes olümpiamänge käsitlev teatmeteos. „Mängu kajaskutsus ta äsja profiliigasse tõusnud Bella Vistas- tavate reporterite hämmeldus oli nii suur, et nad se. 1923. aastal tegi Andrade debüüdi koondises ja märkisid üles valesid väravalööjaid ja minuteid.“ aasta pärast sõitis olümpiamängudele Pariisi, kus esimest korda ajaloos kohtusid rahvusvahelistel Kaheksas maailmaime tiitlivõistlustel eri kontinentide koondised: 20 Veerandfinaalis väljakuperemeeste vastu näitasid Euroopa meeskonna – nende seas Eesti – kõrval urud taas suurepäraseid soolosid ja trikke. Prantmängisid ka Uruguay Lõuna-Ameerikast ja Egip- suse publik unustas omadele kaasaelamise ning tus Aafrikast. hõiskas Héctor Scarone ja Ángel Romano usku-

See oli aeg enne televisiooni, mil jalgpall arenes matute üksiksoorituste peale ning oli tunnistajaks maailma eri nurkades paljuski isolee- Andrade eeltööle 4 : 1 juhtvärava puritult ja üksteise taseme kohta polnud hul, kui ta möödus 80meetrise triblinselgust. Enne Uruguay avamängu tuli gu jooksul seitsmest vastasest. Näis, et neid treeningule vaatama tulevane 31 000 pealtvaataja aplaus sellele ettevastane Jugoslaavia. Lõunaameerikla- astele ei lõppegi. Andrade demonstsed teesklesid mannetust ja saamatust. „Palli paitades tantsis ta reeris terve mängu oma suurepärast Lõunaslaavlased lahkusid peagi ja jätsid graatsiliselt üle väljaku. kehakontrolli, nõtkust, loomingulisust, oma parima mängija, kaptenist kesktormaja Artur Dubravčići koosseisust välja, et hoida teda tugevamate vastasTa oli uskumatult leidlik ja hea isegi silm silma vastu artistlikkust ja seitsmendat meelt ohu tunnetamiseks, tegutsedes edukalt mitte ainult rünnakul, vaid ka kaitses. te jaoks. Uruguay purustas oma 100. vastasseisudes. Maailm Uruguay kirjanik Eduardo Galeano on koondisemängus Jugoslaavia 7 : 0. polnud kunagi näinud sellise kirjutanud, et ühes mängus Pariisis Meeskond koosnes jalgpalluritest, kes kõik olid tehniliselt suurepärased, kuid oskasid oma individuaalsed ostäiuslikkuse ja esteetikaga jalgpallurit.“ olevat Andrade jooksnud poole väljaku ulatuses, pall pea peal. Kaitseoskust läks vaja ka poolfikused harmoniseerida loominguliseks naalis Hollandi vastu, kui vastased vaatemänguks, mida eurooplaste silmad nägid esi- üllatasid urusid äärmiselt jõulise mänguga. Andmest korda. Uruguayst sai selle olümpia ja terve rade valvas personaalselt nende kõige ohtlikumat kümnendi sensatsioon. Nad ei söötnud palli part- ründajat Jan de Natrist. Andrade söödust Urunerile jalale, vaid vabasse tsooni, kuhu kaasmängi- guay viigistas ja võitis Pariisi olümpia raskeimaks ja oli suundumas. Nad olid kogu aja liikumises, aga kujunenud mängu 2 : 1. said suurepäraselt hakkama ka endast pikemate Finaalis alistas Uruguay 40 522 pealtvaataja ja vastaste vastu õhuvõitluses. Meeskonna edurivis 50 riigi 1500 ajakirjaniku ees Šveitsi 3 : 0, näidates olid pallurid, kes võisid palliga ümber vastase rin- taas kord ülitäpsete söötudega, sädemeid pilduge teha, igaüks neist võis mängu saatuse otsusta- valt loomingulist mängu, milles puudus mehaada. Kui uruguaylastelt küsiti, kuidas nad suudavad nilisus. Ángel Romano tegi jälle ringe ümber oma vastaste kaheksaid joos- ümber vastaste ja parempoolkaitsta, vastas Andrade – võta kinni, kas ja Andrade puhus üle väljaku elu tõsiselt või muigamisi –, et meeskond harjutab kanakarja taga ajades. José Leandro sisse oma tiimi mängule. „Palli paitades tantsis ta

Just tema oli mees, kes hoolimata Andrade graatsiliselt üle väljaku,“ kirsellest, et ise väravaid ei löönud, vaid 1901–1957 jeldas IFFHSi trükis. „Ta oli ustegutses viieliinilise edurivi taga parempoolkaitsjana (toona mängiti süsKlubid 1918–1919 Montevideo Misiones kumatult leidlik ja hea isegi silm silma vastu vastasseisudes. Maailm teemis 2-3-5 ehk pooled väljakumän- 1920–1921 Montevideo Reformers polnud kunagi näinud sellise täiusgijad olid ründeliinis), tõusis teistest 1922 Montevideo Oriental Pocitos likkuse ja esteetikaga jalgpallurit.“ enam esile. Maailm nägi esimest kor- 1923–1926 Montevideo Bella Vista Legendaarne Viini treener Hugo da seda, mida Lõuna-Ameerika tea- 1927–1931 Montevideo Nacional Meisl nimetas Uruguay koondist kadis: José Leandro Andrade fenomeni. Teda võrreldi baleriiniga jalkaplatsil, 1932–1933 Montevideo Peñarol 1934 Unión Talleres-Lanús (Argentina) 1935–1936 Montevideo Bella Vista heksandaks maailmaimeks ja tema spordiajakirjanikust vend Willy kirjeldati kui väljaku elegantseimat 1937 Montevideo Wanderers FC Meisl kirjutas raamatus „Die Olymtantsijat oma peenekoelise tehnika, pischen Spiele Paris 1924“, et Andrataktikalise taibu ja oskusliku kait- Koondis de on kõige rafineerituma tehnikasetööga. Ikka ja jälle sai ta tribüünilt 34/1 ga mängija ja võib teha kõike, „mida tormilise aplausi osaliseks. ühel jalgpallimängijal üldse võima„Eurooplastele oli see, mida nad nägid, ulm, unistus, millest võis vaeTiitlid maailmameister (1930) olümpiavõitja (1924, 1928) lik. Selle juures on tal graatsiat, mis võrdne vähemalt ühe stepptantsija vu uskuda, et see saab olla tõsi,“ kir- Copa América (1923, 1926) graatsiaga“. jutab rahvusvahelise jalgpalliajaloo Uruguay meister (1932) 1906. aastast välja antav, ROKi ja -statistika föderatsiooni (IFFHS) presidendi Pierre de Coubertini

Vennapoeg on 1950. aasta maailmameister

José Leandro Andrade vennapoeg Víctor Rodríguez Andrade kuulus 1950. aastal MMi võitnud Uruguay koondisse. Ka tema mängis parempoolkaitsjana. Kuna Uruguay oli eurooplaste peale solvunud, et nende korraldatud esimesele MMile tuli Vanast Maailmast vaid neli meeskonda, ei tulnud nad kahele järgmisele Euroopas korraldatud MMile. 1950. aasta MM oli Uruguayle teine etteaste sel tiitlivõistlusel ja teine võit!

iga-aastane auhind parima sportliku soorituse eest määrati Uruguayle, kelle mängijaist seitse valiti turniiri sümboolsesse koondisse. Neist parim oli Andrade, kellest sai Pariisi daamide ja seltskonnaelu lemmik. Mustanahaline pallur sai endale hüüdnimeks La Maravilla Negra ehk Must Ime ega naasnudki koos ülejäänud koondisega kodumaale, vaid jäi oma populaarsust Pariisi nautima, mistõttu jäi tal ka osalemata Copa Américal, mille Uruguay võitis. Pariisis liikus Andrade ringi viimase moe järgi riietatuna, olles kohalike kabareede kuningaks ja Pigalle’i (Pariisi ööelu keskus – toim.) ööde monarhiks, nagu ajaleheveerud teda kujutasid. Oleks vale nimetada teda oma ajastu David Beckhamiks – õige on just vastupidine: Beckham on meie ajastu Andrade!

Karjäär ohus 23aastasena

Pariisi väljakutel ja hiljem selle valitud seltskonnaga suheldes sai Andradest esimene rahvusvahelise tuntusega jalgpallitäht, kelle kuulsus ulatus ka Eestisse. Seemne selleks andis meie koondise osalemine Pariisi olümpial, kus uruguaylastega kokku puututi ja neil koguni külas käidi. Meie mängijad said turniirile kaasa elada ja koondislane Ralf Liivar on siinkirjutajale meenutanud, et eriliselt jäi talle meelde Andrade mäng. Ka meie ajakirjandus hoidis Andrade tegemistel silma peal.

Filmil näha mõned sekundid Andradet

José Leandro Andrade on küll mitmel fotol, kuid liikuvale pildile on temast talletunud vaid sekundeid. Mingisuguse ettekujutuse tollasest mängust saab 17 minutit ja 53 sekundit kestvast Uruguay–Šveitsi 1924. aasta olümpiamängude finaalmatši videost (https://www.youtube.com/watch?v=tj2eZQoCDPY). Tegemist on väga katkendlike lõikudega sellest mängust ja kahjuks ei saa sealt aimu kirjasõnas palju kiidetud uruguaylaste briljantsest tehnikast. Andrade on episoodiliselt näha ning tänu tumedale nahale ja kräsupeale ka kergesti tuvastatav. Jalgpallisõbrale peaks aga olema huvitav vaadata, et mäng on kohati väga tänapäevane. 1925. aastal kirjutas Eesti Spordileht (31/1925), et Montevideo Nacionali koosseisus (kuuludes ikka Bella Vista klubisse) eurooplaste nõudmisel Euroopa turneele tulnud Andrade on „ainult enese vari“. Ta jäi pärast kehvasid esitusi oma meeskonnakaaslastest Pariisi maha. Ajakirjandusele rääkis Andrade, et ei saa kõhuhaiguse tõttu süüa, tal napib jõudu ja ta on kolm nädalat joonud üksnes piimaga kohvi. Haiguse põhjusena tõi Andrade välja, et pikkadel turneedel alates Pariisi olümpiale tulekust on meeskond olnud palju ratastel ning aina uutes riikides, linnades ja hotellides elades on kokku puututud erinevate toitumisviisidega, mis on halvasti mõjunud teistelegi. Andrade ütles, et ravib end Pariisis ja tahab tagasi Montevideosse pöörduda. „Kui ma täiesti terveks ei saa ega suuda saavutada oma läinudaasta füüsilist konditsiooni, siis ütlen jalgpallile jumalaga,“ selgitas vaid 23aastane pallivirtuoos.

Järgmisel aastal teatas Eesti Spordileht (13/1926), et Andrade tahab Euroopasse mängima tulla. Ta polnud aga huvitatud ei FC Barcelona ega Espanyoli pakkumisest, vaid tahtis lepingut saada armastatud Pariisis, kus ta olla eelmisel aastal käed löönud Club Francais’iga. Siis oli ta aga lahkunud ja oli seetõttu klubi poolt registreerimata. Kuid Andrade lootis siiski lahenduse leida.

Teine olümpiakuld

Euroopasse tulekust ei tulnud midagi välja. 1927. aastal läks Andrade Bella Vista klubist kuulsasse Montevideo Nacionali. Järgmisel aastal ootas taas ees sõit olümpiale – Amsterdami. Andrade nõudis mängimise eest raha ja kui talle ära öeldi, otsustas olümpiale mitte sõita. Ta mõtles ümber hetkel, kui nägi oma koondisekaaslasi Montevideost aurikuga teele asumas. Andrade lendas Rio de Janeirosse, kus ühines meeskonnaga. Tõenäoliselt oli see otsustav samm ka esimest MM-võistluste võitjat silmas pidades.

Amsterdamis näitasid urud juba teada-tuntud kvaliteeti. Avamäng viis nad vastamisi väljaku peremeestega, kes oli neli aastat tagasi olnud kõige tõsisem vastane. Korraldajad said 250 000 piletisoovi. 27 730 õnnelikku nägid omade 0 : 2 kaotust ja Andrade superesitust. Poolfinaalis õnnestus

sakslastel juhtima asuda ja 11. minutil peatas 1928. aasta Andrade väravajoonel vastaste pealelöögi. Veidi hiljem skooriti tema söötudest veerand tunni jooksul kolm väravat. Teisel poolajal lõid itaallased ühe värava tagasi ning Andrade juhitud kaitse ja väravavaht Andrés Mazali suurepärane mäng päästis urud halvimast. Selles matšis lõi Andrade peaga vastu posti, vigastades silma. Hiljem halvendas see tema nägemist. olümpial laekus Hollandi koondise mängule Uruguayga kuni 250 000 piletisoovi, aga tribüünile pääses kümme korda vähem inimesi. Fotol tunglevad Uruguayl neli MM-tiitlit! Kuna enne 1930. aastat MM-võistlusi ei peetud, loeti 1924. ja 1928. aasta olümpiamängud kokkuleppeliselt ja sümboolselt maailmameistrivõistlusteks. FIFA on andnud Uruguayle õiguse panna oma alaliidu logole iga tiitlivõidu (1924, 1928, 1930, 1950) eest ühe tärnikese.

Finaal Argentina vastu oli põhimõtteline vas- huvilised piletitasseis, milles argentiinlased domineerisid. Pärast sabas. 1 : 1 viiki mängiti kordusfinaal ja jälle olid argen- kumaid forvardeid ning juhtis oma soololäbimurretiinlased suruvam pool. Andrade pööras erilise tä- te ja täpsete söötudega meeskonna ründemängu. helepanu Raimundo Orsile, kes 1934. aastal aitas Tema mõju ulatus üle terve väljaku, seejuures pakItaalial võita MM-tiitli. Euroopa publik nägi kahe kus tema mäng silmailu. Sajandi teise poole alguses Lõuna-Ameerika suure esituses fantastilisi duel- särama löönud Alfredo di Stéfano kohta öeldi, et ta le, suurepäraseid soolosid ja uskumatuid trikke. on esimene jalgpallur, kes oskas väljakul teha kõike.

Uruguay võitis 2 : 1 ja kinnistas Tema järel tuli Johan Cruyff. Aga tunoma suurepärast kuvandit. Soome dub, et ligikaudu pool sajandit varem koondislane Eino Soinio, kes oli Ams- oli keegi neist ette jõudnud. terdamis ajakirjanikuna, ütles meie Kui professionalism 1932. aastal reporterile Oskar Lõvile, et Uruguay suudaks Soomet võita 20 : 0 ja „selle Oleks vale nimetada teda oma Uruguays legaliseeriti, oli Andrade 31aastane ja teda tõmbas taas rohjuures võivad uruguailased juba enne ajastu David Beckhamiks – õige kem muusika ja tantsu poole. Kaks matschi kindlaks määrata, missugus- on just vastupidine: Beckham on aastat hiljem läks ta Argentinasse, tel minutitel nad väravaid löövad“.2 Kaks aastat hiljem tuli Uruguay meie ajastu Andrade! kus mängis Unión Talleres-Lanúse eest kaks mängu. Kuna tema toonane esimeseks maailmameistriks. Finaalis alistati jäl- koduklubi Montevideo Peñarol keeldus teda vabaks le Argentina. See oli 29aastase Andrade 34. ja vii- andmast, jätkas ta naaberriigis mängimist valenimane mäng koondises, mille eest ta skooris ainult mede all ning pole teada, kui palju ja kus ta täpselt korra. See fakt näitab tema erakordsust: ta oli pal- mängis. Kodumaale naasnuna mängis ta veel vana lur, kes ei mänginud viiemehelises ründeliinis, aga koduklubi Bella Vista ja Montevideo Wanderersi kelle kaasaegsed ometi tunnistasid maailma kõige eest. Hiljem oli ta riigiteenistuja, kuid suri 1957. aastäiuslikumaks mängijaks. Ta seisis kaljuna kaitses, tal Montevideos unustatuna ja vaesuses mõni päev neutraliseeris vajaduse korral vastaste kõige ohtli- pärast oma 56. sünnipäeva tuberkuloosi.

1 Andrade sünni- ja surmadaatum ning andmed tema karjääri kohta lahknevad paljudes trükitud jalgpallientsüklopeediates ja Wikipedias. Artiklis on lähtutud IFFHSi (International Federation of Football History and Statistics) trükistes avaldatust. 2 Oskar Lõvi „Uruguay–Argentiina 1:1“ (Vaba Maa nr 132, 12.06.1928).

Tundmatut raha ei tasu uskuda. Prantsusmaa näitel

Prantsusmaa tippjalgpall on täbaras seisus. Kokku lubati pudrumäed, aga hetkel tundub, et varsti võib nälg näpistama hakata. Mida Prantsusmaa kõrgliiga(lt) õppima peaks ja veelgi tähtsam – kuidas edasi?

Tekst: Sander Jürjens | Foto: AFP/Scanpix

Prantsusmaa jalgpallijuhid näevad õudusunenägusid ettevõttest nimega MediaPro. Uus tegija turul, ajalugu ja seos Prantsusmaa jalgpalliga puudus, aga nulle oli lepingu peal väga palju. See tehing tundus liiga hea, et olla tõsi. Ja oligi.

Prantslased lootsid, et teleõiguste tulu kasvab 60%, ning esimest korda oleks üks hooaeg toonud sisse üle miljardi euro. Tehing lubas ülekandeid kohalikust meistri- ja esiliigast, sponsornimedega Ligue 1 Uber Eats ja Ligue 2 BKT.

Nelja-aastane leping on nüüdseks katki rebitud ja teleõiguste ostjal on vaja ära maksta mitmesajamiljoniline võlg. Kuigi MediaPro suutis augustikuus maksta 172,3 miljonit eurot, siis järgmised kaks makset hilinesid ja praeguseks on selge, et neid vajalikule kontole ei laekugi. 5. oktoobril oleks

Juhtmed on vaja kokku korjata. Üks õnnetu ajastu saab läbi ja kohalik vaataja saab hakata Prantsusmaa tippliigasid taas Canal+ vahendusel nautima. pidanud ettevõte tasuma taas 172,3 miljonit ja kaks kuud hiljem 152,5 miljonit. Väidetavalt maksab MediaPro nüüd kompensatsiooniks 100 miljonit.

Liigajuhid hakkasid loomulikult agressiivselt otsima uut partnerit, et rahaline kadu oleks võimalikult väike. PSG esimees Nasser Al-Khelaifi palus liigal asja uurida, aga tasub tähele panna, et Al-Khelaifi on ka beIN Media Groupi eesotsas ja selle otsene rivaal on MediaPro. BeIN maksab igal aastal Prantsusmaa kõrgliiga rahvusvaheliste teleõiguste eest keskmiselt 80 miljonit eurot ja omab neid õiguseid kuni 2023/24. hooajani. Siinkohal tasubki silmas pidada, et õiguste üheaegseid omanikke võib olla mitu. Näiteks näitas mänge ka Canal+, millest tuleb juttu veidi hiljem. Lihtsa võrdlusena võib välja tuua, et eri kanalitel on Eesti Premium liigaski kindel ajaaken ja mängude arv, mida hooaja vältel oma vaatajateni tuuakse.

Prantsusmaal hakkas lumepall veerema ja pigem on küsimus, millal see seisma jääb, sest kui see ei peatu, siis võib järgneda katastroof, millest taastumine võib prantslastel võtta aastakümneid.

Ohumärke ei märgatud

Nüüd vast isegi kõige valusama punktini. MediaPro tehingu katkemine ei üllata paljusid spetsialiste. Itaalia kõrgliigaklubide hinnangul ei olnud nende lubadustel lihtsalt öeldes piisavalt katet. Prantslaste otsuse ajastus langes kokku täpselt sellega, kui itaallased ütlesid ei. Kui kõik 20 Serie A klubi palusid 2018–2021 kehtima pidanud lepingu lõpetada, siis vast oli selleks ka põhjus. Ning aastaid tagasi oli Imagina Media

Audiovisual, mille üks osanik on MediaPro, suure skandaali keskmes. Nende töötajad tunnistasid, Lihtne kalkulatsioon et maksid 2014., 2018. ja 2022. aasta MM-valikmängude teleõigustega seotud tehingute raames MediaPro näitas Prantsusmaa meistrisarja, esiliigat, Meistrite liigat FIFA töötajatele altkäemaksu. Jällegi, halb märk. ja Euroopa liigat Telefooti-nimelises kanalis, mille vaatamise eest

Nüüd tekkiski küsimus, kas Prantsusmaa liiga- küsiti 25 eurot kuus. Canal+ oli juba varem välja toonud, et MediaPro juhid olid liiga uhked, et helistada ametivendadele maksis õiguste eest liiga palju ning vaja olnuks ligikaudu nelja milja küsida, miks tehing nende puhul ei toiminud. jonit igakuist maksvat klienti, kusjuures tasub tähele panna, et kogu Võibolla oleks praegune hapu olukord jäänud ole- sisu ei olnud eksklusiivne. Reaalsuses ei jõutud eesmärgini. mata ja Prantsusmaa parimaid jalgpallimänge näi- Nõnda nägidki kohalikud Prantsusmaa kõrgliigat Telefootis veel taks jätkuvalt suures mahus Canal+? Või vähemalt jaanuari lõpuni. Kui Canal+ tehing kinnitatakse, siis pöördub kõik mõni konkurent, kes suudaks arved ära maksta. tagasi normaalsusse. Mis on normaalsus 2021. aastal, jääb igaühe

Väidetavalt on Canal+ siiani õigustest huvita- enda otsustada ning eriti valus on see reaalsus rahalistes raskustud, kuid nende pakkumine tooks Prantsusmaa tes olevatele Prantsusmaa tippklubidele. tippliigadele hooaja kohta sisse märkimisväärselt väiksema summa, sest võrreldes MediaPro pakkumisega makstaks liigale hooaja kohta ligi- Kogu Euroopa jalgpall on ökosüsteem kaudu 400 miljonit eurot vähem. Canal+ omas See kõik ei tähenda, et PSG hakkab jääma oma sel hooajal seni väiksemat paketti ja maksis selle mängijatele palka võlgu ning teiste meistri- ja eest 330 miljonit. Nüüd ollakse valmis maksma li- esiliigaklubide dušist jookseb külm vesi. Küll tagikaudu kaks korda rohkem, et saada enda kätte sub tähele panna laiemat vaatenurka ja mõelda, jämedam ots ehk ka kõik mängud, mida oleks pi- mis mõju võib sel olla kogu Euroopa tippjalgpallidanud MediaPro näitama. Oluline on öelda, et see le. Prantsusmaa klubid pole ammu olnud Eurookogusumma on väiksem võrreldes sellega, mida pas löögivõimelised, välja arvatud PSG, kes jõudis maksis Canal+ eelmistel hooaegadel sarnase pa- mullu Meistrite liigas finaali. keti eest. Hetkel on aga trumbid nende käes ja Tänavuse hooaja Meistrite liigas oli Marseille vutiliiga peab mõistma ka pikaaegse partneri sol- C-grupis Manchester City (Inglismaa), FC Porto vumist, et vahepeal „võõra“ kasuks otsustati. (Portugal) ja Olympiacose (Kreeka) järel neljas ning

Kindlasti võib leida ka seoseid COVID-19 pan- debüüdi teinud Rennes oma alagrupis Chelsea (Ingdeemiaga, sest maailm muutus. Hinnatud välja- lismaa), Sevilla (Hispaania) ja Krasnodari (Venemaa) anne L’Équipe kirjutas, et MediaPro soovis selleks järel samuti viimane. Kui Marseille suutis võita ühe hooajaks 25protsendilist allahindlust, aga liigajuhid kohtumise ja koguda kolm punkti, siis Rennes’i paotsustasid koostöö katkestamise kasuks. rimaks tulemuseks jäi avavooru viik Kras-

Canal+ pakkumine on siiski korralik nodariga. Kui koduste meistrivõistluste ning klaasi võib nimetada pooleldi täi- teleraha väheneb, siis mille järgi loota tunuks. Kuid kuna me räägime neljast prantslaste tulemuste paranemist? Kui hooajast, siis ületavad eeldatavad kao- välja arvata Pariisi Saint-Germaini suutused juba miljardi, mistõttu on aru- Nelja-aastane leping on red üleminekud, siis üleüldist hinnangut saadav, et paljud keskenduvad klaasi nüüdseks katki rebitud ja andes ei ole Prantsusmaa klubid olnud tühjale osale. Keeruline on eelarveid tasakaalus hoida ja nii mõnegi klubi Exceli failide sisu on punase värviga. teleõiguste ostjal on vaja ära maksta mitmeseni üleminekuturgudel kõige suuremad tegijad. Talvine üleminekuturg lõppes tipp-

Mis seal salata, hea ei paista välja ka sajamiljoniline võlg. liigades jaanuarikuuga ning kedagi ei Prantsusmaa profijalgpalli eest vastutav üllatanud, et mitu meeskonda proovis organisatsioon (Ligue de Football Professionnel), oma mängijaid turul realiseerida. Huvipakkuvaid mille eesotsas olnud Didier Quillot lahkus ame- nimesid Ligue 1 meeskondadesse jagub ning nii tist septembris ja sai veel oma teenete eest 1,8 olevikus kui ka tulevikus peab mitu klubi tegema miljonit eurot boonust. Quillot vähemalt ütles, ka soodustusi, sest ega teiste liigade klubid teeet on valmis tagastama osa rahast, sest selge on neid osutama ei hakka. Väiksem teleraha asetas see, et boonus osutus nii suureks just seepärast, Prantsusmaa teiste tippliigadega võrreldes juba et MediaProga õnnestus teha nii suuremahuline varemgi väikevenna rolli, kuid nüüd on nii mõneltehing. See boonus on väidetavalt pool miljonit. gi klubil lisaks selg vastu seina.

60%

senisest suuremat tulu lootsid prantslased koostööst MediaProga.

690 miljonit

pakkus nüüd Canal+ kogu paketi õiguste eest. 100 miljonit sellest pole garanteeritud. Nelja hooaja „kaotus“ on võrreldes MediaPro tehinguga üle miljardiline.

112 miljonit

laenas liiga valitsuselt aasta lõpus, et pehmendada klubide keerulist olukorda. See oli juba kalendriaasta teine laen.

Rakvere

sai oma Tarva. Rakvere jalgpallurid võtsid Lääne-Viru parimad kokku, et alustada mängimist II liigas.

Hõbepalli

võitis Tarmo Kink. 8. oktoobril oli ta Belgradis paugutanud Serbia koondise väravalati alla kauglöögi, seisuks 1 : 1. See oli kuulsa mängu murdepunkt.

Publikuarv

oli Eesti kõrgliigas kehv. Jalka kajastas ümarlauda, kus helged pead arutasid, mida lähiaastail publiku meelitamiseks tegema peaks.

Karel Voolaidi uued tuuled

2011. aasta veebruari teda toona Martin Reim. Sõna said numbris kirjutas Jalka ka Janno Kivisild ja Tarmo Rüütli. Karel Voolaidist (pildil). Rüütli ütles, et tegu on tehnilise Voolaid, kes saab põhjendatult ja osava mängijaga. „Paremat jaltähelepanu ka käesoleva Jal- ga peab kõvasti lihvima,“ tõi Rüütli ka numbri „2-kõne“ rubriigis, välja ühe koha, mis vajas edasimioli toona leidnud endale uue proovikivi Tartu FC Santoses. HIND 1,85 EUROT 29 KROONI VEEBRUAR 2011 29 KROONI VEEBRUAR 2011 nekut. Lennart Komp küsis, mida Eelnenud sügisel Nõmme Kal- teha, et naistejalgpall jätkaks just hundipassi saanud Voolaid hoogsat arengut. „Kõigepealt asus juhendama 1998. aasta peab kannatlik olema,“ kirjutas poiste rühma. Praeguseks on ta. Artiklis arutleti duublite liiga sellest grupist silmapaistvaks loomist ja toodi välja saalijalgmängijaks saanud Karl Rudolf palli mõju tehnika arengule. Õigus, kes pallib FCI Levadia ridades. Täisringi kahjuks ei tulnud, sest Õigus teenis esi- DIEGO FORLAN Samuti loodi Eesti sümboolne koosseis teiste riikide meistritest. Valituks osutusid Ats Purje, mese kutse A-koondise laagrisse 2021. aasta jaanuarikuus, kui koondise juhtohjad võttis enda kätte šveitslane Thomas Häberli. Lennart Komp andis ülevaate ANDRES OPER MÄNGIB KOLM AASTAT VEEL ÜMARLAUD: KUIDAS PUBLIKUT JUURDE VÕITA KAS MEIE ÄSSAD LÕPETAVAD KARJÄÄRI KODULIIGAS? EESTI KLUBIDE INTERNETIKÜLGEDEL SUUR ARENGUVARU tuleb Tallinna Peeter Priks, Jóhannes Eðvaldsson, Ragnar Klavan, Joel Lindpere, Toivo Vapper, Sergei Terehhov, Urmas Rooba, Georgi Rjabov, Taavi Rähn, Mart Poom

FC Viljandi tegemistest. JK Tulevik astus meistriliigast II liigasse, et iseseisvama klubina taas ISSN 1736-7379 Postrid: 2011 VEEBRUAR JALKA 1 Neymar, Luis Suarez Pluss: Liis Pello, Siim Luts, Priit Tomingas, Kaarel, Kristjan ja Vjatšeslav Leedo, Monica Rand, Tiit Tikenberg, Leonid Tervinsky, Rakvere Tarvas, Koeru SK, FC Akhtamar ja juhendajana Albert Vollrat. Toona 33aastane Andres Oper mängis klubijalgpalli kõrgemale astmele rühkida. Seni Küprosel, kuid huvi tunti ka hoidis neile kohta FC Viljandi, kes mujalt. „Karjääri alustama ma paiknes Tallinnas, ent pidas kodu- siia ju ei tulnud. 33, mis siin mänge Viljandis. Toona EJLi ja FC vaielda. Lõpetama või mitte, Flora presidendina tegutsenud Ai- aga eks nad on viimased aastad var Pohlaku sõnul hakkas Tulevik mu jalgpallurikarjääris. Et siia kaotama oma mõtet olla atraktiiv- lõpetama tulin, nii ei ole õige ne kohalikule vutipublikule. „Flora öelda. Jaanuar jõudis napilt süsteemi klubidest rääkides on pihta hakata, kui tuli juba kõedasi läinud nii Kuressaare, Paide nesid Hollandist, et kas tahan kui ka Rakvere, ent Viljandi seisis tagasi tulla. Iseenesest ei peaks paigal. Tekkis väga selge moment, see olema viimane peatuspaik.“ kus tuli otsustada, kuidas edasi Tähelepanu pälvis Leedominna.“ Tuleviku presidendiks ja treeneriks sai de perekond, sest kolm põlvkonda olid jalgpal26aastane Raiko Mutle. „Tuleviku naasmine koju liga kokku puutunud eri moel. Näiteks Kristjan on olnud üks minu salaunistustest ja FC Viljan- jõudis välja kõrgliigasse. Ott Järvela viskas pilgu di olemasolu on mulle klubi juhina lisastiimuliks. Eesti jalgpalliklubide kodulehekülgedele ning

Mina hakkan töötama, et Viljandi eliitsats oleks välismaistest tähtmängijatest tõsteti esile noort

Tulevik.“ Neymari, kelle kohta Lennart Komp küsis peal-

Luubi all oli Siim Luts, kes kandis toona FC kirjas, kas ta on järgmine Pelé, uus Robinho või Flora värve. „Aasta jooksul muutus enesekindla- koletis. maks, tuli julgust, enesehinnang kasvas ja julges töötada ning vastaseid ette võtta,“ iseloomustas SANDER JÜRJENS