Treener: Igor Morozov

Igor

Morozov:

jalgpallurit enda sees pole ma lõplikult ära tapnud!

Kui Magnus Pehrsson Eesti koondise peatreeneriks sai ning 2014. aasta sügisel rootslasest treeneri esimeses valikmängus kodus 1 : 0 Sloveeniat võitsime, paistis, et Eesti koondise põhiline keskkaitsepaar on järgmiseks kolmeks-neljaks aastaks selge: selle moodustavad Ragnar Klavan ja Igor Morozov.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

Paraku olid saatusel teised plaanid. Toona vaid 25aastast Morozovit hakkasid kimbutama põlvevigastused ning pärast 2014. aastat on ta Eesti koondises platsil käinud vaid ühe korra – 2018. aastal võõrsil Gruusia vastu. Praeguseks ei ole 31aastane Morozov mängijat enda sees täielikult maha surunud, kuid mõtted on juba selgelt treeneritöö juures. 2019. aastal asus Morozov FCI Levadias tööle U16 ja U14 vanuseklassi võistkondade juures Robert Sadovski abitreenerina, mullu tegutses duo kahe noortevõistkonna (Levadia U19 ja Levadia 2006 Roheline) juures ning tüüris ühtlasi ka esiliigas pallivat Levadia duubelvõistkonda. Aastase pausi järel käis taas platsil ka Morozov, kes tegi eelmisel aastal väljakul esiliigas mängiva abitreenerina kaasa 26 kohtumist. Tänavu on esialgne plaan sarnane: Morozov registreeritakse esilii-

Igor Morozov

Sündinud: 27.05.1989 Karjäär: Levadia (–2012), Varssavi Polonia (2013), Debrecen (2013–15), Levadia (2016–) Koondises: 30/0

gasse mängijana, aga samal ajal tegutseb ta ka hakkas taas tunda andma – sisuliselt kogu aasvõistkonna abitreenerina. ta läks taastumisele. Operatsiooni ajal õmmeldi „Jutt on olnud küll, et paneme mind nimekir- meniskitükk kinni, aga 2018. aastal selgus, et see ja, aga eks lõpuks ole näha, milliseks minu roll oli uuesti lahti tulnud, ja tuli eemaldada. Sellest kujuneb – kas pean rohkem mängima või saan taastumisel natuke kiirustasin, kuna meil olid euplatsi kõrval treener olla,“ sõnab Morozov Jalkale. romängud tulemas, ja tegin kõhrele liiga. Kuna „Tahaksin, et ka noored saaksid võimalikult palju see hakkas mind häirima, siis seda lihviti. Võtsin mänguaega, aga praegu, kui alles ettevalmistust seepeale üldse aja maha, kuni eelmisel hooajal alustasime, on raske öelda, mis lõpuks juhtub. mõtlesin, et proovin, kas põlv kannatab või ei Palju nüansse on mängus – meil on kannata mängida. Eelmise aasta pidas üks noor keskkaitsja, kellele tahaksi- põlv kenasti vastu, aga olgem ausad, ma me võimalikult palju mänguaega anda, ei pannud sellele ka nii suurt koormust aga palju oleneb sellest, milline tuleb peale. Naljaga pooleks võib öelda, et uue hooaja mängugraafik ning kuidas sain treenerina oma koormust ise reta koormustele vastu peab. Muidugi ta- Mängunäljast: guleerida!“ haks nii, et noored võtavad minu koha platsil ära ja polekski mingit mõttekohta!“ Levadia esindusmeeskonna treene„Kui oled olnud profijalgpallur, siis tahad alati mängida, seda tahet Poola treeneri mõjutused Treeneritöö peale hakkasid Morozovi mõtted liikuma vigastuspauside ajal. rite tiim ei vaadanud Morozovi poole ka ja mänguisu nii lihtsalt „Kuna olen suhteliselt pikalt olnud proeelmise hooaja keskel, kui kaitsemängi- ära ei kaota.“ fijalgpallur ja sellele väga palju enne ei jatega kitsas käes oli. Võimaliku kutsega mõelnud, siis vigastatuna sain aru, et esindustiimi Morozov praegu ei arvesta, vaid kes- tahaksin jalgpalli juurde jääda. Hakkasin uurima, kendub tööle esiliigas. „Samas – vaadates seda, sain jutule Karel Voolaidiga ja läksin 2019. aasta et eelmisel hooajal pidas põlv ilusti vastu, ei saa suvel treenerikursustele.“ midagi välistada… Kui oled olnud profijalgpallur, Suhteliselt kiiresti on Morozov jõudnud juba siis tahad alati mängida, seda tahet ja mänguisu UEFA A-litsentsi kursustele. „Litsentside mõttes nii lihtsalt ära ei kaota.“ olen liikunud päris kiiresti, aga tegelikult alles

Kui homme aga helistaks mõni kõrgliigavõist- õpin. Võid ju kõrge litsentsi saada, aga teadmisi kond, pakuks mitmeaastast lepingut ja head pal- tuleb omandada siiski samm-sammult. Treenerika – mis siis saaks? „Raske küsimus. Kindlasti ma na olen alles väga algfaasis, mul on veel väga palju arutaks seda ja vaagiks plusse-miinuseid. Vanus minna. Olen küll mängijana kogenud erinevatest on ka juba selline ja kõrgliigas on sisse tulnud pi- 2013. aastal kultuuridest erinevaid treenereid, aga mängijana kem mängupaus… Samas kui saaksin ennast vormi ajada, siis võibolla saaks sellest asja. Nagu kogu Hollandi koondise ja Arjen Robbeni vastu. ei pane tähele kõiki nüansse, mida tuleb hiljem treenerina ise läbi mõtlema hakata. Õppimist on maailmas praegu, tuleb ka jalgpallis päev korraga Foto: Lembit Peegel veel küll ja küll.“ elada, midagi kindlat ei ole. Kuna eelmisel hooajal olin nii-öelda mängiv treener, siis võib öelda, et jalgpallurit enda sees ei ole ma lõplikult ära tapnud! Kui tervis vastu peab, siis ikka tahaks mängida, vanus veel lubaks.“

Ikka ja jälle see vasak põlv

Klausel „kui tervis vastu peab“ on Morozovi puhul põhjendatult välja toodud. Vasak põlv on mehele muret valmistanud juba 2013. aastast saati. „Esimest korda vigastasin seda koondisemängus Lätiga, kui katki läks põlve külgside ja seda opereeriti Ungaris, kus ma toona mängisin. Taastusin sellest kenasti, aga järgmine vigastus tuli 2016. aastal Premium liiga viimases voorus Flora vastu, kui rebenes ristatiside koos meniskiga. Sellest taastumine oli keerulisem, tuli ka tagasilööke,“ selgitab Morozov. „Olin juba väljakul tagasi, aga põlv

Ennast kui noort treenerit kirjeldades sõnab 2014. aastal Morozov, et suudab vajaduse korral hoolealuste madistas peale ka kurjemat häält teha. „Võin olla ka karMorozov Eesti koondise eest mim tüüp, aga seda siis, kui mingid asjad mulle valikmängus konkreetselt üldse ei meeldi. Kui oleme millest- Inglismaa vastu ki rääkinud, aga keegi ei hoia plaanist kinni, siis kõik 90 minutit. tuleb karmimalt sõna võtta. Üldiselt on meil aga Pildil olev Wayne nii, et kuna olen abitreeneri rollis, siis taktikalised Rooney päästis inglastele raske plaanid jäävad suures plaanis Roberti otsustada, 1 : 0 võidu mina olen nõuandja rollis. Ma ei oska praegu öel- täpsest karistusda, millist tüüpi treener oleksin siis, kui peaksin löögist. olema peatreener – need on natuke teised üles- Foto: Lembit Peegel anded ja teine roll.“

Oma treeneritest on Morozovi sõnul teda ehk kõige rohkem mõjutanud poolakas Piotr Stokowiec, kes juhendas teda esimeses välisklubis Varssavi Polonias. Praegu töötab Stokowiec Poola mulluse neljanda klubi Gdański Lechia juures. „Ta oli väga-väga professionaalne. Kõik oli ülidetailselt läbi mõeldud, kõik treeninguplaanid, taktikad ja vastaste analüüsid olid nii paigas, et mängijana ei pidanud ma isegi väga palju mõtlema – kõik oli selgeks räägitud, juhised olid selged. Palun – ainult mängi! Ta oskas kõiki asju korraga: ta võis olla karmim, võis olla leebem, samamoodi viskas trennis nalja, aga suutis enne mänge meid kõvasti motiveerida. Ta ei ole küll väga suurt edu saavutanud, aga minule jättis ta väga-väga hea mulje. Samas on siiamaani Poola kõrgliigas töötanud, eks see ikkagi näitab, et tegu on väga hea treeneriga.“ Levadia 2006. aasta rühmast: „Kui neile midagi rääkisin, siis nende võime infot omaks võtta ja seda väljakul rakendada pakkus mulle rõõmu. Nad suutsid isegi väikseid nüansse teist aastat tagasi 2006. aastal sündinud poiste grupi juurde kutsus, siis tulime juba esimesel aastal Eesti meistriks. Nende poistega mulle meeldis tööd teha, see oli väga põnev. Kui neile midagi rääkisin, siis nende võime infot omaks võtta ja seda väljakul rakendada pakkus mulle rõõmu. Nad suutsid isegi väikseid nüansse meeles pidada!“ Kogeda tahaks kõike! „Eestis ei ole treenerite jaoks nii suurt turgu – rääkides profi- või kõrgema taseme treeneritest, siis treenereid on suhteliselt palju, aga tiime suhteliselt vähe,“ muigab Morozov. „Tahaks proovida erinevaid asju. Olen juba jõudnud natuke noortega töötada – kui Robert mind poolPremium liigas käis Morozov viimati platsil 2018. aastal. Foto: Jana Pipar meeles pidada!“ Morozov soovib tulevikus kogeda treeneritöö eri tahke, sest kõik pakuvad erinevaid katsumusi. „Tahaksin näiteks millalgi proovida kasvõi noortekoondiste või koondiste taset ja seda, kuidas seal töö käib. See on natuke teistsugune töö – nendega ei saa igapäevaselt koos olla, vaid tuleb lühikese ajaga mängijaid häälestada ja mänguks valmis panna. Millalgi tulevikus tahaks ka proffidega töötada, sest see on omamoodi huvitav.“ „Kui näiteks U14 vanusegrupi juurde jõudsin, siis ei olnud mul veel erilist treenerikogemust ja kõik vajas harjumist – minu arusaam jalgpallist on ühesugune, aga noored poisid ei tea veel nii palju, ei ole veel nii kogenud. Vahepeal pidin trennis iseendaga võitlema – tean, et mõni poiss peaks platsil näiteks ühtmoodi tegutsema, aga tema tegutseb teisiti. Sain aru, et minu teadmised on sellised, aga see poiss on alles 13aastane, ta ei peagi seda veel teadma. Mida aeg edasi läks, seda lihtsam aga oli. Nüüd olen juba enam-vähem harjunud,“ räägib 30kordne koondislane, kes soovib välja tuua, et tänab väga nii Robert Sadovskit, kes teda oma abiliseks kutsus, kui ka Levadia klubi, kes meest treeneriks asumisel igakülgselt toetas.