Lõpulugu: murdmaasuusataja Marko Kilp

Litmaneniga koos mänginud suusataja: Ajax on mu südames!

Murdmaasuusataja Marko Kilp valmistub parasjagu veebruari lõpus ja märtsi alguses Saksamaal Oberstdorfis toimuvaks põhja suusaalade MMiks, kuid selle kõrvalt jagub tal jaksu ka suurt jalgpalli jälgida – tema süda ei kuulu aga mõnele Eesti klubile või Euroopa viie tippliiga meeskonnale, vaid hoopis Amsterdami Ajaxile.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Ilmar Saabas, Ekspress Meedia

Kolm talve tagasi Pyeongchangi olümpial klassikasprindis 17. koha saanud Kilp on Ajaxi fänn olnud juba üle kümne aasta, aga esimesed jalgpallimälestused pärinevad suusatajal juba tunduvalt varasemast ajast – 1998. aasta MMist, kui mees oli ise vaid nelja-aastane. „Esimesed suuremad mälestused on 1998. aasta MMist, eriti finaalist. Sealt alates hakkasin jalgpalli rohkem vaatama ja 2002. aastal hoidsin oma lemmikutele juba kõvasti pöialt. Tol hetkel olin suur Roberto Carlose fänn,“ meenutab Kilp lõbusalt. „Tema kaudu tuli jalgpalli rohkem ja rohkem.“

Küsimusele, kumb tuli tema jaoks esimesena, kas jalgpall või suusatamine, ei oska Kilp ühest vastust anda. „Palli tagusin juba väikesena, aga vanemad panid mulle tegelikult ka päris noorelt suusad alla. Suusatrenni kui sellisesse läksin aga alles 12–13aastaselt. Puurijalgpalli või tänavajalgpalli mängisin juba näiteks tunduvalt varem.“

Hoolimata jalgpallikogemusest ei leia Kilbi nime näiteks Jalgpall.ee andmebaasist, kuid sellest hoolimata kinnitab ta ise, et on vutiklubide ja võistlustega tegelikult kokku puutunud. „Aastaid tagasi võtsin osa näiteks FC Kose treeningutest, aga mänge ma nende eest kirja ei saanud – siis olid suusatrennid juba suuremad ja tähtsamad. Mõnes rahvaliigamängus olen aga osalenud küll!“

Viimasel ajal on Kilp kevaditi lihtsalt sõpradega mängimas käinud, kusjuures sedakaudu on ta juhuslikult samale platsile sattunud lausa kuulsa Jari Litmaneniga. Sümboolne – on ju Litmanen just nimelt Amsterdami Ajaxi suurkuju.

Ajax sügaval südames

„Aasta võis olla ehk 2009 või isegi natuke varem, kui mulle Hollandi jalgpall silma jäi. See oli siis, kui mitu „lendavat hollandlast“ Ajaxist Real Madridi jõudsid – van der Vaart, Sneijder ja teised. 2009. ja 2010. aasta paiku aga hakkasingi rohkem Ajaxile pöialt hoidma, seal mängis toona näiteks Luis Suárez. Muidu vaatasin neid rohkem episoodiliselt ja hoidsin niisama pöialt, aga siis hakkasin Hollandi jalgpalli ja Meistrite liigat põhjalikumalt jälgima,“ mäletab Kilp. „Teistes liigades on mul samuti meeskonnad, kellele pöialt hoian, aga Ajax on ikkagi kõige rohkem südames!“

Suusataja jälgib lemmikklubi tegemisi pidevalt ning vaatab paljusid kohtumisi ka otseülekandes. „Päris kõiki mänge ma ei vaata, rohkem kokkuvõtteid, aga suuremaid lahinguid kindlasti. Mõne päeva pärast (intervjuu toimus jaanuari alguses – toim.) tuleb ju näiteks PSV vastu suur mäng, kus on tiitliheitluse mõttes väga suured punktid mängus. Esiviisik on Hollandi liigas väga tugev, tagumistele on keerulisem punkte kaotada. Fox Sportsist olen ikka saanud mänge vaadata, olen seal vahel ostnud kuupaketi või üksikuid mänge.“

Üks pisiasi on Kilbil veel hinge peal: nimelt ei ole ta ühtegi Ajaxi kohtumist veel kohapeal vaadata saanud. „Eelmisel aastal oli tegelikult plaanis minna küll, aga koroonaviirus rikkus selle plaani ära. Olen tegelikult välismaal käinud jalgpallimänge vaatamas, aga mujal – Ajaxi mängudele pole veel sattunud. 2018. aastal oli ka näiteks plaan minna Stockholmi vaatama Euroopa liiga finaali, mille Ajax Manchester Unitedi vastu mängis, aga siis ei saanud kahjuks piletit.“ Euroopa liiga finaaliga kulmineerunud hooajale järgnes Ajaxil mäletatavasti veel edukam aasta, kui 2019. aasta varakevadel Meistrite liigas üllatuslikult Real Madrid ja Juventus konkurentsist lülitati ja poolfinaali jõuti. Seal läks Ajax Tottenham Hotspuri vastu kahe mängu kokkuvõttes suisa 3 : 0 ette, kuid viimase poolajaga mängiti edu maha ning Lucas Moura kübaratrikk viis võidu hoopis Londoni mansale. „Viimased minutid Spursi vastu olid ikka päris rasked. Uskumatu, kuidas võib üks meeskond ära laguneda…“ ohkab Kilp. „Midagi pole teha – järgnevatel aastatel tuleb jälle tiimi hakata üles ehitama, sest paljud põhimehed on tänu headele hooaegadele võistkonnast lahkunud. Noored tulevad peale, aga hea on vaadata ka seda, kuidas vanad mängivad!“

Eksklusiivne Instagrami kasutajanimi

Instagrami sotsiaalmeediaplatvormilt leiab Kilbi üles kasutajanime @degodenzonen alt – de Godenzonen ehk „Jumala pojad“ on Ajaxi klubi peamine hüüdnimi. Nagu The Red Devils Manchester Unitedil, I Bianconeri Juventusel või Los Blancos Real Madridil.

Nimi Ajax (eesti keeles Aias) pärineb kreeka mütoloogiast – sellenimeline sõdalane tõusis Trooja sõjas Achilleuse kõrval Kreeka suureks kangelaseks. Hüüdnimi de Godenzonen ongi kaudselt sellest tuletatud. „Endine Ajaxi staar Zlatan ristis end kogu aeg jumalaks – mina mõtlesin nooremana, et võiksin ka olla jumala tähendusega inimene. Selline Instagrami konto jäi ja enam ei ole muutma kippunud,“ muigab Kilp. „Mõned Ajaxi fännid on mind sellepärast jälgima hakanud, aga kirjutatud veel ei ole, et kes sa selline oled. Ma jälgin küll näiteks suurimat Ajaxi ultrafännide kogukonda – täitsa toredad inimesed tunduvad seal!“

Veebruarikuu sünnipäevad

01.02 Anastasija Zabello 20 02.02 Ülo Kikas 58 02.02 Valeri Karpin 52 02.02 Vladimir Voskoboinikov 38 02.02 Joonas Tamm 29 02.02 Michael Schjønning-Larsen 20 03.02 Mart Poom 49 03.02 Lauri Nuuma 34 03.02 Kristjan Lukk 29 05.02 Raiko Karpov 29 05.02 Robert Lepik 23 05.02 Eva-Maria Niit 19 06.02 Martin Ustaal 28 07.02 Sepo Vilderson 58 07.02 Geit Prants 39 07.02 Liis Pello 33 07.02 Gerli Israel 26 08.02 Jan Õun 44 08.02 Artur Rättel 28 09.02 Erik Kruglov 19 10.02 Ivan O’Konnel-Bronin 48 10.02 Konstantin Nahk 46 10.02 Kristen Viikmäe 42 10.02 Tarmo Neemelo 39 10.02 Carl Robert Mägimets 19 11.02 Raivo Nõmmik 44 11.02 Tihhon Šišov 38 11.02 Jürgen Kuresoo 34 11.02 Aljona Sasova 33 11.02 Magnus Villota 23 11.02 Kristen Lapa 21 11.02 Jevgeni Demidov 21 11.02 Mikk Raid 20 12.02 Richard Barnwell 42 12.02 Alo Bärengrub 37 12.02 Andrei Sidorenkov 37 12.02 Juri Frischer 37 12.02 Pille Raadik 34 12.02 Ave-Lii Laas 22 12.02 Jonna Soomets 19 13.02 Vladimir Vassiljev 33 13.02 Risto Tepper 20 14.02 Daniela Mona Lambin 30 14.02 Sander Lepik 28 15.02 Mairo Miil 21 15.02 Raimond Eino 21 16.02 Kaspar Paur 26 17.02 Liivi Sõrmus 29 17.02 Karli Kütt 28 17.02 Taaniel Usta 18 18.02 Aivar Anniste 41 18.02 Aleksandr Dmitrijev 39 18.02 Marek Kaljumäe 30 19.02 Andra Karpin 42 19.02 Andreas Vaikla 24 19.02 Kristoffer Grauberg Lepik 20 19.02 Anette Laureen Linnuste 19 20.02 Martti Pukk 44 21.02 Jarmo Matikainen 61 21.02 Aron Härsing 32 21.02 Martin Vetkal 17 22.02 Hans Näks 60 22.02 Mihhail Lavrentjev 31 23.02 Ants Kommussaar 74 23.02 Risto Kallaste 50 23.02 Arvo Kraam 50 23.02 Karina Kork 26 24.02 Oleg Harlamov 55 24.02 Ingemar Teever 38 24.02 Silver Kõiv 38 24.02 Sten Jakob Viidas 18 25.02 Daniil Tarassenkov 18 26.02 Jaanika Piibar 20 26.02 Daniel Tuhkanen 20 27.02 Kristian Marmor 34 27.02 Markus Poom 22 28.02 Karl Andre Vallner 23 28.02 Aleksandr Šapovalov 18

Vana Fiat ajab ikka asja ära!

Jaanuari keskel Madridi tabanud lumetormid panid peale ülejäänud ühiskonna ka sealsed jalgpallimeeskonnad omapärasesse olukorda: mõne päevaga ligi poole meetri jagu maha sadanud lumi ähvardas elu Hispaanias halvata. Hispaania peamine tiitlisoosik Atlético Madrid korraldas seetõttu suuremale osale mängijatest ja töötajatest treeningule sõiduks maasturid, kuid üks mängija otsustas pakkumisest keelduda: selleks oli belglane Yannick Carrasco, kes kasutas selle asemel Foto: Šime Vrsaljko Instagram naabrilt laenatud Fiat Pandat!

Kaheksakümnendate keskpaigast pärit neljaveoline masin oli Carrasco naabri sõnul lumes sõitmiseks väga sobiv ning analoogset autot kasutavad ka paljud Püreneedes elavad või sealseid mägesid külastavad inimesed, sest kitsad rehvid lõikavad värskest lumest läbi ja aitavad seeläbi haarduda, kinni jäämise korral on aga kerget autot lihtsam välja sikutada.

Carrasco võttis trenni sõites peale ka tiimikaaslased Šime Vrsaljko ja Thomas Lemari.

Karikatuur: Margus Kontus

Jari Litmanen 50

20. veebruaril tähistab suurt juubelit Soome läbi aegade parim jalgpallur Jari Litmanen, kes elab koos eestlannast naise Ly ja kahe poja Caro ja Brunoga Eestis. Mõlemad pojad mängivad jalgpalli Nõmme Kaljus.

Eelmise sajandi lõpus peeti Litmaneni üheks maailma paremaks mängijaks. Hooajal 1995/96 oli ta üheksa tabamusega Meistrite liiga hooaja parim väravakütt, 1995. aastal sai ta Ballon d’Ori hääletusel kolmanda koha. Karjääri parimad aastad veetis ta Amsterdami Ajaxis, FC Barcelonas ja Liverpoolis.

Hoolimata sellest, et teda segasid sagedased vigastused, mängis Litmanen Soome kõrgliiga tasemel veel 40aastaseltki: oma profikarjääri viimases mängus HJK ridades andis ta Valkeakoski Haka vastu koguni kolm väravasöötu.

Soome koondises mängis Litmanen aastatel 1989–2010 ning sai selle ajaga kirja 137 mängu ja 32 väravat.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

LHV edetabel

Detsembrikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis):

1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (4.) Nõmme Kalju FC 4. (3.) FC Elva 5. (5.) FC Nõmme United 6. (–) FCI Tallinn 7. (6.) JK Tallinna Kalev 8. (11.) Viljandi JK Tulevik 9. (8.) JK Tabasalu 10. (10.) FC Kuresaare 11. (9.) Tallinna FCI Levadia 12. (7.) Viimsi JK 13. (16.) Ambla Vallameeskond 14. (17.) Pärnu JK Vaprus 15. (14.) Paide Linnameeskond 16. (13.) Põlva FC Lootos 17. (15.) FC Hiiumaa 18. (18.) Keila JK 19. (19.) JK Welco 20. (12.) Rakvere JK Tarvas

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Jaanuarikuu ristsõna õige vastus oli „…ma nüüd ei aevasta!“. Õige vastuse eest võitis EJLi näomaski Kenert Lagerest. Võitjaga võtame ühendust. Veebruarikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 19. veebruariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi talvemütsi. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.