Kinoõhtud, lendavad kettad, staierid ja uudne spordiala: jalgpallihallid pole ainult jalgpallile!

Jalgpalli sisehallid on talviti peamiselt jalgpallurite pärusmaa, ent hallidesse on leidnud tee ka teised spordialad – ja mitte ainult spordialad! Jalka uurib, mis toimub vutihallides siis, kui seal jalgpalli parasjagu ei mängita.

Tekst: Maarja Trauss

Kettagolfi viskeoskuste täiustamine sisehallis

Möödunud aasta novembris avatud Pärnu jalgpallihalli on leidnud tee treeninguteks ja hooaja ettevalmistuseks Disc Golf Academy asutajaliige, endine jalgpallur ja kettagolfis Eesti tippu kuuluv Silver Lätt.

Disc Golf Academy koguneb Pärnu halli kord nädalas esmaspäeviti. „Treeningud on mõeldud kõigile, kes on huvitatud. Pärnu jalgpallihallis ei tee me treeninguid otseselt treeneri juhendamisel,“ selgitab Lätt, lisades, et abivajajaid ollakse alati valmis abistama, näiteks filmides, analüüsides või muul moel.

„Oleme alustanud hallis oma hooajaeelsete treeningutega, mis toimuvad igal esmaspäeva hommikul. Huvilised, kes jagavad meiega samu eesmärke ja soovivad samal ajal halli kasutada, on oodatud,“ sõnab Lätt. „Treeningud kestavad keskmiselt ühest kuni poolteise tunnini. Pikemad treeningud ei ole soovitatavad, kuna viskekorduste arv kasvab lühikese aja jooksul märkimisväärselt, mis võib mõjutada füüsilist koormust. See ei ole liigestele ega lihastele kasulik ja võib suurendada vigastuste tekkimise riski,“ selgitab ta.

Lätt rõhutas sisehallis toimuvate treeningute eeliseid võrreldes väljas toimuvatega, tuues esile peamiselt ilmaolud: „Disc golf on tehniliselt nõudlik ala, mis eeldab enne hooaja algust head tehnilist vormi. Talvel tuleb õues treenides kanda mitmeid riidekihte, mis piiravad liigutuste täpsust ja õigsust. Lisaks on väljas libe maapind, mida sisehallis ei ole. Treeningud puhtas, kuivas ja soojemas sisehallis on oluliselt meeldivamad,“ selgitab ta, tuues välja, et sisehallis kulub ketaste kokkukorjamisele, tagasitoomisele ja kuivatamisele palju vähem aega kui välitingimustes. Tänu sellele suureneb korduste arv lühikese aja jooksul märkimisväärselt. Lätt toob välja, et kettagolfitreeningute üks peamisi eesmärke on sooritada viskeid ühtmoodi, mitte jätta neid juhuse hooleks.

Kuna tippmängijad võivad kaugmaakettaid lennutada kõvasti enam kui saja meetri kaugusele, kasutatakse sisehallis lühimaakettaid, mis ei kahjusta halli seinu.

Lätt toob välja, et huvi sisehallis toimuvate treeningute vastu on suur, kuid ajakavaga esineb probleeme. „Tallinnas on paljud inimesed uurinud sisehallide treeningvõimaluste kohta, kuid kahjuks on jalgpall ja teised spordialad hõivanud parimad ajad. Varahommikused või hilisõhtused ajad, mil saalid on vabad, ei sobi paljudele. Tean inimesi, kes sooviksid sisehallides treenida kaks korda nädalas, kuid sobivaid aegu on raske leida,“ selgitab ta.

Eesti ragbivõistkonnad lõikavad samuti jalgpallihallidest kasu. Foto: Eesti Ragbi Liit

Ragbi treenib hallis teist aastat

Tee spordihallidesse on leidnud ka Eesti Ragbi Liit, kes talveperioodil treenib nii EJLi kui ka Männiku jalgpallihallis. Ragbi on meeskondlik kontaktspordiala, mis on populaarne peamiselt Suurbritannias, Iirimaal, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas ja Prantsusmaal. Eestiski on ala hakanud entusiastide toel viimastel aastatel üha enam tuntust koguma.

Paul Davidson, Eesti Ragbi Liidu peasekretär ja koondise mänedžer, kes on olnud ametis kaks aastat, jagab oma mõtteid sisehallis toimuvate ragbitreeningute kohta. Ta märgib, et sisehallis mängitav ragbi ei erine oluliselt õues mängitavast, kuid toob välja mõned erinevused: „Sisehallis mängime väiksemal alal ja vähema kontaktiga kui väljas, kuna kunstmurul on kukkuda ebamugavam ja ka vigastusoht on suurem võrreldes pehme naturaalmuruga.“

Davidson räägib, et ragbiliit on sisehallides treeninguid läbi viinud juba mitu talve. „Männiku hallis oleme treeninud kaks aastat, kogunedes kaks korda nädalas poolteist tundi korraga. Talvisel perioodil, kui jalgpallis on hooajaväline aeg, on hallidesse aegade leidmine keeruline,“ sel- gitab ta. Lisaks mainib ta, et EJLi ja Kotka hallis treeniti ka 2019/2020 talvel, kuid praegu kasutatakse neid halle üksikuteks treeninguteks. Märtsis korraldatakse aga EJLi hallis koostöös Soome ragbiliiduga naiste olümpiaragbi turniir.

Davidsoni sõnul osaleb hallitreeningutel järjest enam huvilisi, osalejate arv varieerub 20st kuni 50–60 inimeseni, mis on väljaku suurust arvestades ka maksimaalne arv. „Korraldame aastas paar korda ka algajatele suunatud treeninguid. Meie grupis treenivad nii kogenud mängijad kui ka algajad. Eelmisel aastal oli meil osalejaid vanuses 50+ ja hiljuti liitusid 17–18aastased noored.“

Davidson toob välja, et viimase paari aasta jooksul on ragbi teinud Eestis suure arenguhüppe, suuresti tänu peasponsor Yolo Groupile. Ta tõi esile Graham Smithi panuse, kes on esimene täiskohaga tehniline direktor ja ragbitreener Eestis ning võitnud treenerina ka naiste MM-tiitli. Smithi töö ülikoolides ja koolides ragbit tutvustades ning tema uuenduslikud treeningud on aidanud kaasa spordiala tõusule Eestis.

Kasvavat populaarsust nautiv roundnet

EJLi jalgpallihallis toimuvad ka paljudele tundmatu, ent üha enam populaarsust saavutava ala nimega roundnet treeningud.

Roundnet (tuntud ka kui spikeball) on võrkpallilaadne spordiala. Lihtsalt seletatuna tuleb pall toimetada ilma seda maha kukutamata oma tiimikaaslaste vahel kõksides kolme puutega vastastele. Mängitakse kaks kahe vastu. Kui võrkpallis tuleb pall lüüa üle võrgu, siis roundnet’is tuleb selle asemel lüüa pall vastu maas asuvat „batuuti“, misjärel on vastaste kord. Kui võrkpallis on võistkondadel oma väljakupool ja väljakul selged piirid, siis roundnet’is jooni pole. See tähendab, et mängitakse 360 kraadi „batuudi“ ümber.

Ala eestvedaja Gerrerth Kauri hinnangul on roundnet spordialana Eestis populaarsem, kui arvatakse: „Iganädalaselt käib Tallinna ja Tartu trennides 50 inimest. Möödunud sügisperioodil külastas meie trenne 100 erinevat inimest. Tasub ära mainida, et trennide tegemisega alustasime alles läinud augustis. Lisaks trennidele mängitakse seda päris palju meelelahutuslikel eesmärkidel nii parkides, randades kui üritustel, sest mäng ise on lihtsasti hasarti tekitav ja komplekt on lihtsasti kokkupandav, see mahub ära seljakotti,“ selgitab ta.

Treeninguid viib läbi klubi Roundnet Tallinn, kuhu on koondunud rühm entusiastlikke mängijaid. „Oleme ise sõpradega mänginud aastaid, osalenud mitmetel Euroopa karikaetappidel ja käinud laagrites õppimas Euroopa parimate käe all. Kuna tegemist on niivõrd varajases faasis oleva spordialaga, siis on igal inimesel võimalik juba paari kuuga saada päris heaks mängijaks,“ kõneleb Kaur. „Trennides osaleb keskmiselt umbes 30 inimest, mis tekitab olukorra, kus mängijaid on igal tasemel, ja seega on ka absoluutselt kõik trenni oodatud,“ lisab ta.

Kuigi roundnet’i saab mängida nii sise- kui välitingimustes, toob Kaur välja mõned sisehallis treenimise erinevused. „Kõige suurem erinevus on tugev tuul, mis võib õues suhteliselt kerge palli trajektoori mõjutada. Lisaks võivad sisehallis aeg-ajalt tulla seinad ette, mis lõpetavad punkti. Muus osas on sisetingimustes lihtsalt murevabam mängida, sest oled tuule ja paduka eest kaitstud.“

Mängudünaamikat sisehall Kauri sõnutsi oluliselt ei muuda: „Kui põranda tüüp on kõvemat sorti, siis see teeb liikumise lihtsamaks, aga mahahüppamise ebameeldivamaks (jah, mängus on vaja vahel pallidele järele hüpata!). Kui põrand on pigem pehme, siis on liikumine raskem, aga maha hüpata meeldivam. Selge erinevus tekib siis, kui mängida liival, mis teeb liikumise korralikult raskemaks, aga hüppamise väga nauditavaks.“ Sisekeskkonna piiratud ruum võib küll muuta roundnet’i mängimise mingil määral keerukamaks, ent seal tuleb appi väljaku teadlik mahapanek. „Püüame nii, et igal väljakul oleks piisavalt ruumi ning samas mahutaks need võimalikult palju mängijaid, sest huvi on hetkel suurem, kui väljakuid meie renditud platsile mahub. Teiseks oleme mänginud seinade abil. Ehk kui pall lendab vastu seina, siis võib edasi mängida,“ kirjeldab ta.

Viljandi Männimäe jalgpallihall naudib suurenevat populaarsust

Viljandi Männimäe hall on tegutsenud aastast 2021. Tegemist on juba eos multifunktsionaalse halliga, kus on kunstmurukattega jalgpalliväljaku ümber 350meetrine tartaankattega jooksuring ning jõunurk jõutreeningute läbiviimiseks.

Jalgpallihalli avamisest on Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürissoni sõnul paranenud tingimused nii jalgpalluritel kui ka teiste spordialade harrastajatel, sest jalgpalli treeningurühmade arvelt vabanes Viljandi sporditaristus hulk treeningutunde ka teiste alade kasuks. „Halli avamine parandas ka kergejõustiklaste talviseid treeningutingimusi. Jooksuringil on võimalik treenida pikamaajooksu harrastajatel ning sirgetel on nüüd võimalik joosta sisetingimustes 60 meetrit ja 60 meetri tõkkejooksu – varem Viljandis selline võimalus puudus,“ sõnab Jürisson. Samuti pakutakse hallis võimalusi tavaharrastajatele, kes saavad tulla treenima ühekordse piletiga. Treenimisvõimaluse on avastanud ka lapsevanemad, kes lapse trenni ajal kõnnivõi jooksuringid tehtud saavad.

Lisaks kergejõustiklastele on halli oma traditsioonilisteks jõulu- ja aastalõputegevusteks kasutanud ka Viljandi sõudeklubi ja Sakala suusaklubi. Koolidest on halli liikumistundide läbiviimiseks kasutanud Viljandi Jakobsoni kool ja Viljandi gümnaasium.

„Viljandi jalgpallihalli on treeninguteks ning mängudeks kasutanud Tartu Tammeka, Pärnu Vaprus, Paide Linnameeskond, Tartu Welco ja kaugemalt Viljandi sõpruslinna Valmiera jalgpalliklubi Valmiera FC, kes on 2022. aasta Läti meister. Sel aastal treenib kord nädalas Viljandis näiteks esiliigahooajaks valmistuv FC Elva,“ täpsustab ta.

Kuigi Männimäe hallis toimuvad peamiselt jalgpalliga seotud mängud ja turniirid, on seal olnud ka Viljandimaa meistrivõistlused kergejõustikus (60 meetri sprint, 60 meetri tõkkejooks ja pikemate distantsidena 800 ja 3000 meetri jooks). Käesoleva aasta märtsis toimub Männimäel näiteks talvise triatloni karikasarja jooksudistants.

Peale selle on halli leidnud tee ka suuremad üritused. Viljandi Sakala keskuse ja JK Tuleviku eestvedamisel toimus hallis Viljandi linna isadepäev, kus nelja tunni jooksul osales umbes 600 inimest. „Sel päeval tutvustasid oma võimalusi Viljandi linna huvikoolid ja spordiklubid. Päeva aitasid sisustada ja tegevusi pakkusid Viljandi spordikool, Viljandi hokiklubi, Viljandi uisutajad, Viljandi rattaklubi, Viljandi JK Tulevik ning erinevad tantsukoolid (S-Studio ja Face’i tantsukool). Päeva peaesinejaks oli Viljandist pärit DJ Rozell, kes mängis live-set’i. Selle tarbeks oli halli paigaldatud lava ja korralik valguspark,“ selgitab Jürisson.

Üks ainulaadsemaid sündmusi, mis hallis aset leidnud, on kogukonnakino. „Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus viis gümnasistide nädala raames hallis läbi kogukonnakino kaks seanssi. Tegemist oli põneva ettevõtmisega, filme näidati suurel ekraanil ja hallis valitses vaikus, sest filmide heli tuli vaatajatele kõrvaklappidesse. Kokku oli külastajaid 110,“ toob Jürisson välja.

Kõigele lisaks on halli kasutatud ka evakuatsioonikohana. „Sügisese pommiähvarduste laine ajal said siia varjuda Jakobsoni kooli ja Männimäe lasteaia lapsed,“ sõnab ta.

Kuid mis on see, mis on muutnud Viljandi Männimäe jalgpallihalli sportlaste ja harrastajate seas, ürituste korraldamisel populaarseks? Jürissoni sõnul algas kõik juba halli luues. „Viljandis mõeldi erinevatele kasutusvõimalustele juba ruumiprogrammi ja eelprojekti koostamise ajal ning see ongi olnud üks võti erinevate harrastajate halli toomisel. Vaja on pakkuda erinevaid võimalusi.“ Teise põhjusena toob ta välja kogukonna suuruse: „Viljandi kogukond ei ole nii suur kui Tartus või Pärnus, kuigi tihedamatel aegadel on hallis üle saja treenija. Siiani on kõik ära mahtunud, aga arvestades suurt huvi on vahel riietusruume puudu. Siit ka julgustav soovitus uutele hallide ehitajatele: kui vähegi võimalik, tehke üks riietusruum rohkem, kui olete eelnevalt plaaninud!“

Arvestades Männimäe halli populaarsust ja kasutamist tekib paratamatult küsimus: kuidas mõjub nii suur koormus kunstmurule? Jürisson selles probleemi ei näe. „Ürituste korraldamine otseselt kunstmuru ei koorma, kui seda õigesti teha. Isadepäeva korraldamise ajal olid näiteks lava ja tõstukite alla pandud raskust hajutavad plaadid. Samuti tuleb transpordivahenditega mõistlikult sõita, näiteks vältida järske pöördeid ja kiirendamist.“

Jürisson toob välja, et halli spetsiifika, sealhulgas lihtlabane füüsika, seab suuremate ürituste korraldamisele samuti omad takistused. „Muusikaürituste korraldamisel võib saada takistuseks akustika, aga ilmselt on ka see takistus ületatav. Lisainventari transporti raskendab tõsiasi, et tegemist on pneumohalliga: inventari saab halli transportida ainult suure lüüsi kaudu, mille uksed suure siserõhu tõttu korraga ei avane. Inventari transportimiseks halli saab kasutada ainult elektrisõidukeid, sisepõlemismootoriga sõidukid on keelatud. Vaatamata pisut keerulisele ettevalmistusele on kõik hea tahtmise korral tehtav.“

25. veebruaril toimub Viljandi hallis esimest korda A. Le Coq Superkarika mäng. Jürissoni sõnul on ees ootamas paras katsumus. „Selle mängu tarbeks on planeeritud ehitada lisatribüünid ja ülekande tarbeks kaameraalus,“ nimetab ta mõnda eesootavat tööd. Mängu avavile Eesti meistri Tallinna FC Flora ja Tipneri karikavõitja JK Narva Transi vahel kõlab Männimäel 25. veebruaril kell 12.30.