Suitsus ja lipumeres HAMBURGI MADIN

Hamburgi linnarivaalide St. Pauli ja Hamburgi SV madin on suur lahing, mis on ennekõike tähtis fännidele ja meediale. Nendest mängudest on kahel korral osa saanud ka Eesti koondislane Karol Mets. Jalka külastas üht neist detsembris.

Tekst: Indrek Schwede / Fotod: Eneken Helgand, Indrek Schwede

Saksamaal on vähe klassikalisi linnasiseseid jalgpallimadinaid ehk vastasseise, sest meistriliigas on aja jooksul mänginud vähe klubisid samast linnast. Ka riigi suuruselt teine linn Hamburg pole selles suhtes erand, kuigi viimastel aastatel on olukord muutunud. Nimelt mängivad Hamburgi SV (HSV) ja St. Pauli juba kuuendat hooaega üheskoos 2. Bundesligas, mis tagab hooaja jooksul vähemalt kaks omavahelist kohtumist.

Hamburgi SV on tituleeritum: ta on võitnud nii Euroopa karika (Meistrite liiga eelkäija, 1983) kui ka Euroopa riikide karikavõitjate karika (1977), olles mõlemas sarjas ka korra finaalis kaotaja rollis. Samuti on HSV olnud UEFA karikasarja finalist (1982). UEFA superkarikas on võidetud kahel korral (1977, 1983). Saksamaa meistriks on tuldud kuuel ja karikavõitjaks kolmel korral. HSVs on mänginud mitu maailma jalgpalli tippu, sh inglane Kevin Keegan, kes just selle klubi mängijana valiti kahel järjestikusel aastal (1978, 1979) Euroopa parimaks jalgpallu - riks (tänapäeva Ballon d’Or maailma parimale mängijale).

St. Paulil pole siia kõrvale panna midagi võrreldavat. Parim Bundesliga koht on olnud kümnes (1989). Hooaegadel 1988/89 kuni 1990/91 suudeti kolmel järjestikusel aastal selles kõrgseltskonnas mängida. Hamburg seevastu oli 2018. aastani ainus klubi, mis oli Bundesligas mänginud järjepidevalt alates selle loomisest 1963. aastal. Viimati kuulus St. Pauli Bundesligasse 2010/11. hooajal.

Ideoloogia on St. Paulile oluline

Omavaheline esimene kohtumine toimus täpselt sada aastat tagasi, 1924. aastal, kui HSV võitis rivaali 3 : 1 Põhja-Saksamaa meistrivõistlustel, mille tiitli HSV samuti võitis. Kuni 2010. aastani peeti kõik nendevahelised Bundesliga kohtumised HSV kodustaadionil Volksparkstadionil, seega puudus St. Paulil koduväljakueelis sportlikult niigi tugevama konkurendi vastu. Saja aasta jooksul on HSV võitnud 69 ja St. Pauli 24 korda. Viigiga on lõppenud 17 mängu.

St. Pauli kohta (loe klubist lähemalt Jalka 5/2023, Jalka 12/2010) on öeldud, et ta on kõike seda, mida Hamburgi SV pole: eelkõige antirassistlik, antihomofoobne ja vasakpoolne. Kui Saksa kantsler Angela Merkel 2015. aastal kuulutas, et riiki võetakse vastu kõik pagulased, ning kahe aasta jooksul tuli riiki 1,2 miljonit migranti, oli St. Pauli selle poliitika toetaja. 2015. aastal toimunud kohtumisel Dortmundi Borussiaga laiusid nende kodustaadionil Millerntoril loosungid „Ütle kõva häälega ja selgesti, et pagulased on siia oodatud!“ ning „Pole piiri, pole rahvust“. Inglis- ja saksakeelsete kõrval oli ka araabiakeelseid loosungeid. Mängijaid saatsid väljakule pagulaslapsed. See eristus ennekõike paljude Ida-Euroopa klubide fännide hoiakust, mis oli migrantide saabumise vastu. Nende tribüünidel nõuti Euroopa islamiseerumise peatamist.

Terve linn on üks suur jõuluturg, kus muu hulgas müüakse kahe klubi sümbolitega tooteid.

Lipud ei kaunistanud mitte ainult otsatribüüni, kus fännid tõmbasid enne mängu üle oma peade hiigelsuured plakatid, vaid neid oli tihedalt ka küljetribüünil.

Meeskonnad marsivad väljakule (keskel vasakul), fännid on lahti tõmmanud suure plagu (all vasakul), loosungid ja mustad lipud ning vastastribüünil on näha HSV sinivalgemusta sektorit.

St. Paulis on ideoloogia oluline. Kui tabloid Bild koos jalgpalliliiduga kehutas meeskondi kandma pagulasi pooldavaid sõnumeid, siis St. Pauli keeldus, süüdistades parempoolset väljaannet soovis oma müüki suurendada. Selle asemel et kampaania raames näidata loosungeid „Pagulased on teretulnud“, sai Millerntoril lugeda hoopis „#Bild pole teretulnud“.

Reeperbahnil on St. Pauli süda

Kuna HSV kodustaadion asub linna serval, tögavad St. Pauli fännid neid äärelinnaklubiks. Volksparkstadioni kõrval asub muuseas kal - mistu, kuhu saavad lasta end matta kõige pühendunumad HSV fännid: nende haudasid katab staadionilt pärit muru. HSV fännid omakorda pilkavad, et St. Pauli on lihtsalt üks väikeklubi, kelle poolehoidjatele on poliitika tähtsam kui jalgpall. Väikeklubi või mitte, igatahes asub klubi süda Hamburgi kuulsaimal tänaval, Reeperbahnil. Selles võis Jalka eelmise aasta detsembri alguses oma silmaga veenduda.

Eestvaade mängueelsele staadionile.

Selline suitsusein kerkib meie ette pidevalt ja üks suluseisust löödud värav jääb ka nägemata.

Reeperbahnil ja sellest hargnevatel kõrvaltänavatel võib siin-seal näha St. Pauli klubi sümboleid, milleks on pealuu ja ristatud kondid. Õigupoolest on see fännide omaks võetud mitteametlik sümboolika. Baarides ja tänaval kohtab inimesi ja seltskondi, kes on segu veidi räsitud hipilikkusest ja boheemlusest. Palju on vanemat põlvkonda, kelle näkku on aeg vajutanud pitseri, mis reedab, et elu on põletatud mõlemast otsast.

Pürotehnika kasutamine on staadionil keelatud – see naiivne teade kaunistab aeg-ajalt tablood.

Ühe baari ees teeb suitsu musta riietatud seltskond, kellest ühe silm on kaetud mereröövli kombel musta lapiga. Nad sobituvad ümbruskonda suurepäraselt. Paljusid neist võiks väikekodanlikult platvormilt hinnata luuseriks. Aga nende olekus on kadestamisväärset vabadustunnet ja väärikust. Üks naine, kes rongis juhtis viisakalt tähelepanu, et unustasin väljuma asudes oma kindad pingile, teeb pool tundi hiljem asisel moel inventuuri Reeperbahni prügikastides. Ta näib tundvat muidki tegelasi sellel tänaval. Reeparbahnil on ka klubi fännipood: ikka pealuu ja ristatud kondid.

Udus ja lipumeres Millerntori tribüün Klubi staadion Millerntor asub Reeperbahni lähedal. Mängupäeval, 1. detsembril on selle ümbrus täis politseinikke. Staadioni kõrval asuv lõbustuspark elab oma elu: suure võimsa karusselli, rahvakeeli okseratta uljale lennule saab kaasa elada isegi staadioni fännitribüünil (mõtlen tahtmatult sellele, et kui karusselli kandekonstruktsioon peaks alt vedama, võib sellel surma põlgavaid õhukaari tegev seltskond maanduda tribüünil).

Omaette vaatamisväärsus on üks staadioni pubi, mille kümne meetri pikkuse baarileti taga seisab kaksteist teenindajat. Ruumi otsas on kaks tualetti, meestele ja naistele. Mõlema seinad on tihedalt täis kleebitud klubi sümboleid.

Lõunatribüüni värava taga asuvad St. Pauli fännid. Siin on igasugu rahvast: vanu, noori, mehi, naisi, paarikesi, ka lapsi. Esirea ees paikneval metallvõrel istuvad (ja vahepeal seisavad) kümnemeetriste vahedega viis seljaga väljaku poole paiknevat fännide üleskütjat, kes hüüavad oma juhtnööre ruuporisse. Aeg-ajalt kerkib tribüüni ja väljaku vahele pürotehnikast põhjustatud suits, muutes nähtavuse olematuks. Ühel hetkel kostab

Karol Mets: hullud saksakeelsed roppused!

Karol Metsale oli detsembrikuine Hamburgi madin teine. Eelmise aasta aprillis kaotas St. Pauli vastase väljakul 3 : 4. Mets ütleb, et temale on iga mäng tähtis: „Mulle ei ole selliste mängude erilisus selgesti tajutav. Pean olema rahulik, ei tohi üle mõelda. Uudiseid ma ei loe ega tea, millest täpselt kirjutatakse ja mida millega võrreldakse. Mind meedias avaldatu väga ei huvita, ei tahagi lasta end sellest heidutada. Samas on võimatu vältida info pealetungi, sest sotsiaalmeedia kaudu jõuab kõige olulisem ikka minuni. Seda tean, et meedias on mäng Hamburgi vastu suur derbi, suurimaid Saksamaal. Ajakirjanduses ei hoita end tagasi. Ka fännide jaoks on see tähtis, see on tunnetatav. Minagi tunnen väljakul teistsugust atmosfääri.“

Esimesest kohtumisest Hamburgi vastu on Karol Metsal ere kogemus Volksparkstadionilt: „Ma pole elus kuulnud nii kõvahäälseid saksakeelseid roppusi. Soojendusel võttis meid vastu täismaja ja väljakule on väga hästi kuulda, mida tribüünidelt hüütakse. Kuulsin ära kõik asjad: kes ma ise olen ja millises klubis ma mängin. Mujal kuuled ka igasuguseid asju, aga seal oli see kordades mürgisem.“

Metsa sõnul on mängijad omavahel arutanud, et fännidele on see mäng tähtis, ja omalt poolt püütakse kõik välja panna, et fänne uhkeks teha. Samas on vahel mõne teise kohtumise puhul omavahel rohkemgi juttu olnud.

Metsa karjääris on olnud mitu derbit. Stockholmi AIK-l olid vihased vastasseisud Hammarby ja Djurgårdeniga. Sofias puutus ta kokku aga CSKA ja Levski madinaga: „See mäng oli kindlasti vaja võita, kui tahtsid CSKA eest rahulikku karjääri teha.“ fännitribüüni ülemistest ridadest protestivilet: tahaks mängu näha! Pürotehnikat kasutatakse kogu mängu vältel innukalt ja suitsu tõuseb ka teisel otsatribüünil HSV fännide sektorist. Samal ajal saab tabloolt kindlate vaheaegadega lugeda, et pürotehnika on staadionil keelatud.

Rongisõidul linnaäärsele Volksparkstadionile, mis on HSV kodu, vilksatavad mööda HSV värvides seinad jms. Ka hilisem teekond on tähistatud õigete värvidega.

Meil jääb nägemata üks värav, mis suluseisu tõttu tühistatakse. Osaliselt jääb meie tribüünil nägemata ka HSV löödud omavärav, mille sooritust varjab värava taga lehviv suur lipp, mida on fännitribüün täis.

Hamburgi 110. madin jätab võimsa mulje vaatamata sellele, et tegemist on suure jalgpalliriigi tugevuselt teise liigaga ja klubid on aastakümnete jooksul teineteisega kokku puutumata pallinud eri liigades. 29 153 piletiga pealtvaataja ees läheb kodumeeskond küll 2 : 0 juhtima, kuid lõpptulemuseks jääb 2 : 2.

Madinalood Jalkas

Varem on Jalka külastanud selliseid madinaid:

Hamburger Morgenposti esiküljelugu on mõistagi St. Pauli – HSV mäng. Derbile pühendab ajaleht viis lehekülge.

Glasgow (Rangers–Celtic, Jalka 5/2018), Istanbul (Galatasaray– Fenerbahçe, Jalka 2/2019), Belgrad (Crvena zvezda – Partizan, Jalka 2/2020), Moskva (Spartak–Dinamo, Jalka 4, 5, 6 / 2020), Rooma (AS Roma –Lazio, Jalka 7, 8 / 2020).

Lisaks on Jalka külastanud üleriigilist vastasseisu FC Barcelona – Madridi Real (Jalka 5/2010).

Kasutades sooduskoodi

JALKA15 saad kogu tellimuselt soodustust -15%